dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus arvamuse küsimisele

Sotsiaalministeerium · 29. august 2018
Viit
4.1-1/2769-1
Registreeritud
29. august 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2018
Vastutaja
Arne Kailas (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎1.1-136680-1 28.08.2018 Väljaminev kiri.bdoc578 KB

Sisu (failidest)

Erik Aas Eesti Töötukassa Meie 28.08.2018 nr 1.1-13/6680-1 [email protected] Vastus arvamuse küsimisele Austatud härra Aas Pöördusite Rahandusministeeriumi poole küsimusega, kas tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtumi puhul Eesti Liikluskindlustuse Fondile (edaspidi fond) tagasinõude esitamise regulatsioon töövõimetushüvitise tagasisaamiseks töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 20¹ alusel vajaks muutmist. Edastame käesolevaga oma arvamuse TVTS § 20¹ kohta ning selgitame kindlustusandja ja fondi kahju hüvitamise põhimõtteid. Rõhutame, et TVTS § 20¹ kohta antud arvamust ei saaks käsitada õigusliku hinnanguna. 1.1. Fondi hüvitamise kohustusest Selgitame, et liiklusõnnetuse tagajärjel kannatanule kahju hüvitamine toimub võlaõigusseaduses sätestatud kahju hüvitamise ja vastutuskindlustuse üldiste põhimõtete järgi, arvestades liikluskindlustuse seaduses (LKindlS) sätestatud erisusi. Selgitame, et kui liiklusõnnetuse tagajärjel on kannatanule tekitatud kahju, mille tagajärjel tekib kannatanul ajutine või püsiv töövõime kaotus, on seadusest tulenev kahju hüvitamise kohustus kahju tekitajal (õigusvastane kahju tekitamine). Liikluskindlustus on (tsiviil)vastutuskindlustus. Lihtsustatult, kindlustusandja võtab kohustuse täita kindlustatud isiku eest kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjustatud isiku (kannatanu) nõuded. Kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamine toimub üksnes LKindlS-s sätestatud alustel ja ulatuses1. Tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtumi korral toimub kahju hüvitamine nn garantiiskeemist. Tegemist on kahju hüvitamise erijuhuga, millega on üle võetud MID-s2 sätestatud nõue luua garantiifond, mis kompenseeriks kannatanutele kahju, mis on põhjustatud kindlustamata või tuvastamata jäänud sõidukiga. Tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtumi korral ei ole teada kahju põhjustaja ehk isik, kes on kannatanu ees vastutav, samuti ei ole võimalik kindlaks teha kahju põhjustanud sõiduki kindlustusandjat. 1 Tulenevalt kohustusliku liikluskindlustuse eesmärgist, teatud kahju hüvitamisele ei kuulu. Asjaolu ei piira kannatanu õigust nõuda hüvitamist kahju tekitajalt. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (2009/103/EÜ). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Niisiis on kahju hüvitamise aluseks üksnes seadusest tulenev fondi hüvitamise kohustus, st hüvitamine ei toimu kindlustuse kehtivuse tingimustes3. Fond ei hüvita sellisel juhul kahju kindlustusvõtja asemel4, samuti ei hüvita ta kahju samas ulatuses ja korras kui (kahju põhjustaja) kindlustusandja. Fond on kohustatud kahju hüvitama üksnes kannatanule LKindS- s sätestatud ulatuses. Fond hüvitab sellisel juhul kahju kui garantiiasutus, mitte kui kindlustusandja5. 1.2. Tagasinõuete kohta üldisemalt. Märgime, et kindlustatud isiku vastutuse ulatuse (sh kahjuhüvitise suuruse) kindlaksmääramine on kindlustusandja hüvitamise seisukohast olulise tähendusega. Seetõttu peab olema üheselt selge, millised nõuded kuuluvad VÕS § 127 sätestatud kahjuhüvitise hulka ehk millises ulatuses kahju põhjustaja kannatanu ees vastutab. VÕS § 127 lõike 5 kohaselt tuleks kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Seadus ei täpsusta, mida võiks lugeda nimetatud kasuks – sätte sisu on jäetud kohtupraktika kujundada. Viimane on asunud seisukohale, et riiklikud toetused ja muud hüvitised nimetatud kahjuhüvitise hulka ei kuulu ning kannatanu ei saaks neid kahju põhjustajalt sisse nõuda. See tähendab seda, et ka kindlustusandjal ei ole kohustust selles ulatuses kahjusid hüvitada (kindlustusandja kahju hüvitamise ulatus ei saa olla laiem kui kahju põhjustajal endal). Kahju hüvitamise eesmärgiks on taastada kahju põhjustamise eelne olukord. Riiklike toetuste ja hüvitiste eesmärgiks ei ole reeglina kahju hüvitamine. TVTS eesmärgiks on pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja tööle saamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine. Riiklikke toetusi ja hüvitisi makstakse seaduses kindlaks määratud alustel ja määrades, toetuste maksmine ei ole korrelatsioonis kahju tekkimise suurusega. On kaheldav, kas töövõimetushüvitised moodustavad osa kahjuhüvitisest ja kas nende sissenõudmine on õigustatud. Seejuures tuleb hinnata, kas Töötukassa kohustus kahju õigusvastase tekitamise korral töövõimetoetus sisse nõuda üksnes (liikluskindlustuse) kindlustusjuhtumite korral on proportsionaalne piirang ning õiglane kannatanu ja kahju põhjustaja suhtes või peaks see olema võimalik kahju põhjustaja suhtes6 üldisemalt. Kokkuvõtvalt, TVTS § 20¹ kohta tuleb välja selgitada, kas säte on käsitatav iseseisva Töötukassa tagasinõudeõigusena kahju põhjustaja vastu ning kas tagasinõude ettenägemine üksnes liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud töövõimetoetuse hüvitamiseks on proportsionaalne (küsimus tõusetub ka RPKS § 48 lg 3 kohta). Meie hinnangul on Töötukassa tagasinõudeõigus TVTS §-st 20¹ (RPKS § 48 (3)) kaudselt tuletatav ning sätte sõnastus võimaldab mitmeti tõlgendamist. Selleks, et tagada vajalik õigusselgus regressi kohaldamisel, peab töövõimetoetuse sissenõudmine liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt toimuma kooskõlas kahju hüvitamise üldiste põhimõtetega ja LKindlS-ga ning võtma arvesse riiklike toetuste ja hüvitiste maksmise eesmärke. 3 Sellisel juhul ei ole võimalik kindlaks teha, kas sõiduki suhtes oli sõlmitud liikluskindlustusleping või kas selle suhtes rakendati automaatset liikluskindlustust või oli kindlustuskohustus üldse täitmata. 4 Näiteks puudub fondil võimalus esitada tagasinõue isiku vastu, kes oli kannatanu ees vastutav. 5 Fond täidab ka kindlustusandja ülesandeid LKindlS-s sätestatud automaatse liikluskindlustuse rakendajana. 6 või kindlustusandja suhtes solidaarvõlgnikuna 2 Vajadusel oleme valmis eelnimetatud teemal ka kohtuma. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Märten Ross finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Lisaadressaadid: Sotsiaalministeerium Linda Lelumees 611 3550 [email protected] 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel