Erik Aas
Eesti Töötukassa Meie 28.08.2018 nr 1.1-13/6680-1
[email protected]
Vastus arvamuse küsimisele
Austatud härra Aas
Pöördusite Rahandusministeeriumi poole küsimusega, kas tuvastamata jäänud sõidukiga
põhjustatud kindlustusjuhtumi puhul Eesti Liikluskindlustuse Fondile (edaspidi fond)
tagasinõude esitamise regulatsioon töövõimetushüvitise tagasisaamiseks töövõimetoetuse
seaduse (TVTS) § 20¹ alusel vajaks muutmist.
Edastame käesolevaga oma arvamuse TVTS § 20¹ kohta ning selgitame kindlustusandja ja
fondi kahju hüvitamise põhimõtteid. Rõhutame, et TVTS § 20¹ kohta antud arvamust ei saaks
käsitada õigusliku hinnanguna.
1.1. Fondi hüvitamise kohustusest
Selgitame, et liiklusõnnetuse tagajärjel kannatanule kahju hüvitamine toimub
võlaõigusseaduses sätestatud kahju hüvitamise ja vastutuskindlustuse üldiste põhimõtete
järgi, arvestades liikluskindlustuse seaduses (LKindlS) sätestatud erisusi.
Selgitame, et kui liiklusõnnetuse tagajärjel on kannatanule tekitatud kahju, mille tagajärjel
tekib kannatanul ajutine või püsiv töövõime kaotus, on seadusest tulenev kahju hüvitamise
kohustus kahju tekitajal (õigusvastane kahju tekitamine). Liikluskindlustus on
(tsiviil)vastutuskindlustus. Lihtsustatult, kindlustusandja võtab kohustuse täita kindlustatud
isiku eest kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjustatud isiku (kannatanu) nõuded.
Kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamine toimub üksnes LKindlS-s sätestatud
alustel ja ulatuses1.
Tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtumi korral toimub kahju hüvitamine
nn garantiiskeemist. Tegemist on kahju hüvitamise erijuhuga, millega on üle võetud MID-s2
sätestatud nõue luua garantiifond, mis kompenseeriks kannatanutele kahju, mis on
põhjustatud kindlustamata või tuvastamata jäänud sõidukiga. Tuvastamata jäänud sõidukiga
põhjustatud kindlustusjuhtumi korral ei ole teada kahju põhjustaja ehk isik, kes on kannatanu
ees vastutav, samuti ei ole võimalik kindlaks teha kahju põhjustanud sõiduki kindlustusandjat.
1
Tulenevalt kohustusliku liikluskindlustuse eesmärgist, teatud kahju hüvitamisele ei kuulu. Asjaolu ei piira
kannatanu õigust nõuda hüvitamist kahju tekitajalt.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise
vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (2009/103/EÜ).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Niisiis on kahju hüvitamise aluseks üksnes seadusest tulenev fondi hüvitamise kohustus, st
hüvitamine ei toimu kindlustuse kehtivuse tingimustes3. Fond ei hüvita sellisel juhul kahju
kindlustusvõtja asemel4, samuti ei hüvita ta kahju samas ulatuses ja korras kui (kahju
põhjustaja) kindlustusandja. Fond on kohustatud kahju hüvitama üksnes kannatanule LKindS-
s sätestatud ulatuses. Fond hüvitab sellisel juhul kahju kui garantiiasutus, mitte kui
kindlustusandja5.
1.2. Tagasinõuete kohta üldisemalt.
Märgime, et kindlustatud isiku vastutuse ulatuse (sh kahjuhüvitise suuruse)
kindlaksmääramine on kindlustusandja hüvitamise seisukohast olulise tähendusega. Seetõttu
peab olema üheselt selge, millised nõuded kuuluvad VÕS § 127 sätestatud kahjuhüvitise hulka
ehk millises ulatuses kahju põhjustaja kannatanu ees vastutab. VÕS § 127 lõike 5 kohaselt
tuleks kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise
tagajärjel. Seadus ei täpsusta, mida võiks lugeda nimetatud kasuks – sätte sisu on jäetud
kohtupraktika kujundada. Viimane on asunud seisukohale, et riiklikud toetused ja muud
hüvitised nimetatud kahjuhüvitise hulka ei kuulu ning kannatanu ei saaks neid kahju
põhjustajalt sisse nõuda. See tähendab seda, et ka kindlustusandjal ei ole kohustust selles
ulatuses kahjusid hüvitada (kindlustusandja kahju hüvitamise ulatus ei saa olla laiem kui kahju
põhjustajal endal).
Kahju hüvitamise eesmärgiks on taastada kahju põhjustamise eelne olukord. Riiklike toetuste
ja hüvitiste eesmärgiks ei ole reeglina kahju hüvitamine. TVTS eesmärgiks on pikaajalise
tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja tööle saamise toetamine
ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine. Riiklikke toetusi
ja hüvitisi makstakse seaduses kindlaks määratud alustel ja määrades, toetuste maksmine ei
ole korrelatsioonis kahju tekkimise suurusega. On kaheldav, kas töövõimetushüvitised
moodustavad osa kahjuhüvitisest ja kas nende sissenõudmine on õigustatud.
Seejuures tuleb hinnata, kas Töötukassa kohustus kahju õigusvastase tekitamise korral
töövõimetoetus sisse nõuda üksnes (liikluskindlustuse) kindlustusjuhtumite korral on
proportsionaalne piirang ning õiglane kannatanu ja kahju põhjustaja suhtes või peaks see
olema võimalik kahju põhjustaja suhtes6 üldisemalt.
Kokkuvõtvalt, TVTS § 20¹ kohta tuleb välja selgitada, kas säte on käsitatav iseseisva
Töötukassa tagasinõudeõigusena kahju põhjustaja vastu ning kas tagasinõude ettenägemine
üksnes liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud töövõimetoetuse hüvitamiseks
on proportsionaalne (küsimus tõusetub ka RPKS § 48 lg 3 kohta). Meie hinnangul on
Töötukassa tagasinõudeõigus TVTS §-st 20¹ (RPKS § 48 (3)) kaudselt tuletatav ning sätte
sõnastus võimaldab mitmeti tõlgendamist.
Selleks, et tagada vajalik õigusselgus regressi kohaldamisel, peab töövõimetoetuse
sissenõudmine liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt toimuma kooskõlas kahju
hüvitamise üldiste põhimõtetega ja LKindlS-ga ning võtma arvesse riiklike toetuste ja
hüvitiste maksmise eesmärke.
3
Sellisel juhul ei ole võimalik kindlaks teha, kas sõiduki suhtes oli sõlmitud liikluskindlustusleping või kas selle
suhtes rakendati automaatset liikluskindlustust või oli kindlustuskohustus üldse täitmata.
4
Näiteks puudub fondil võimalus esitada tagasinõue isiku vastu, kes oli kannatanu ees vastutav.
5
Fond täidab ka kindlustusandja ülesandeid LKindlS-s sätestatud automaatse liikluskindlustuse rakendajana.
6
või kindlustusandja suhtes solidaarvõlgnikuna
2
Vajadusel oleme valmis eelnimetatud teemal ka kohtuma.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märten Ross
finantspoliitika ja välissuhete asekantsler
Lisaadressaadid:
Sotsiaalministeerium
Linda Lelumees 611 3550
[email protected]
3