VÄIKEOST: Töökeskkonna vähiriski õppevideo tootmine
1. Hanke üldandmed
1.1 Hankija nimi: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium
1.2 Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik
1.3 Hankija interneti aadress (URL): http://www.sm.ee
1.4 Hanke eest vastutav isik: Maarika Haidak, telefon: 626 9736; e-post:
[email protected]
1.5 Hanke lühikirjeldus: Töökeskkonna vähiriski õppevideo tootmine
1.6 Hange on seotud Euroopa Liidu poolt rahastatava projekti või programmiga: Euroopa
Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimused „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“
(2014-2020.3.01.002003.01.15-0002).
1.7 Töövõtulepingu kestus: töövõtulepingu sõlmimisest arvates kuni detsember 2018,
hangitava video ideelahenduse kooskõlastamise tähtaeg: 01.10.2018, stsenaariumi
kinnitamine koostöös hankijaga: 22.10.2018, tööde üleandmise tähtaeg: 03.12.2018.
1.8 Pakkumuste esitamise tähtaeg: 17.09.2018 kell 13.00.
1.9 Tasumine teenuste eest toimub vastavalt lepingu tingimustele, arve(te) alusel pärast
kõikide teenuste osutamist.
2. Hankega tellitav teenus
Hanke esemeks on töötajale ja tööandjale suunatud õppevideo, mis tutvustab
töökeskkonnas esinevaid kantserogeenseid kemikaale, mis võivad põhjustada või aidata
kaasa vähkkasvaja kujunemisele. Õppevideo annab tööandjale ja töötajale edasi selgelt ja
huvitavalt peamise olulise info sellest, kuidas märgata töökeskkonnas esinevaid ohtlikke, sh
kantserogeenseid kemikaale ja kuidas tagada tervisele ohutu töökeskkond. Õppevideo peab
osaliselt olema filmitud reaalsetes ettevõtetes, näidates kantserogeenide esinemist
konkreetses töökeskkonnas ja/või tööprotsessis.
Hankija on koostanud õppevideo sisendi (esitatud Lisas 2). Hanke võitja koostab sisendi
põhjal video stsenaariumi ning vajadusel täiendab stsenaariumi asjakohase infoga, mis on
vajalik video selgemaks arusaamiseks ning konkreetsete näidete toomiseks (nt videos
kasutatavate ettevõtete töökeskkondades esinevad kantserogeensed ained) koostöös
tellijaga. Hankija etteantud sisend ei pea olema täielikult videos kajastatud, kuid olulisem info
peab olema selgelt, lihtsalt ja huvitavalt edasi antud.
Õppevideos tuleb kasutada näitlejaid. Õppevideo peab olema eestikeelne. Videoga peavad
kaasnema subtiitrid eesti, vene ja inglise keeles. Õppevideo pikkus peaks olema umbes 10–
15 minutit.
Pakkumuses tuleb esitada video ideelahendus, millest selgub, kuidas hakkab töökeskkonna
vähiriski õppevideo visuaalselt ja kontseptsiooniliselt välja nägema (vt punkt 6) eelnevalt
kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks.
1
Tehniline kirjeldus
video koostamisel tuleb arvestada, et see on suunatud erinevate
tegevusvaldkondadega tööandjatele ja töötajatele, mistõttu ei tohiks videos näidatav
olla ühekülgne (nt kajastada ja rääkida ainult keemiatööstustest), st vaatajale peab
jääma seos, et info on suunatud talle, mitte ainult ühele konkreetsele
tegevusvaldkonnale;
video näitlikustamiseks kasutab hanke võitja reaalseid töökeskkondi ja tööprotsesse
kokkuleppel ettevõttega. Videos võivad olla nähtavad filmitava ettevõtte logod;
erinevaid töökeskkondi või tööprotsesse, mida filmitakse, peab olema vähemalt
kümme, millest kolm võivad olla lavastatud võttekeskkonnas. Valitud ettevõtted peavad
olema erineva tegevusvaldkonnaga ja võimalusel erineva suurusega, et tuua
võimalikult mitmekesiseid näiteid, mis aitaks õppevideo vaatajal paremini seoseid luua
ka oma töökeskkonnaga;
võttekeskkonnad on hanke võitja organiseerida ja peavad olema kooskõlastatud
hankijaga. Hanke võitja edastab hankijale ettevõtte info, tegevusvaldkonna ja filmitava
materjali kohta. Info lavastatud töökeskkondade kohta peab samuti olema
kooskõlastatud hankijaga;
videos kasutada näitlikustavaid materjale (asjakohased märgistused, joonised,
sümbolid jms), mis lähtuvad hankija etteantud õppevideo sisendist (vt Lisa 2) või on
pakkuja lisatud asjakohased materjalid;
filmitava protsessi/töökeskkonna puhul tuleb tagada, et filmile jääv materjal on
kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning selle rakendusaktide nõuetega;
hanke võitja tagab professionaalse näitlejatöö tulemuse. Peaosatäitjaid peab olema
vähemalt 4. Näitlejate lõplik valik lepitakse kokku koostöös hankijaga;
video raames organiseerib hanke võitja ideelahenduste teostamiseks vajalikud
allhanked ning nende juhtimise ja järelevalve;
videol peab olema kolm versiooni: 1) eestikeelne video, millel on eestikeelsed subtiitrid
2) eestikeelne video, millel on ingliskeelsed subtiitrid ja 3) eestikeelne video, millel on
venekeelsed subtiitrid. Subtiitrid ei tohi olla videosse kleebitud;
video peab olema .MOV või .AVI või mõnes muus laialt levinud formaadis, ekraani
formaat 16:9 (kuvasuhe).
Õppevideo pakkumuse tingimused
Pakkumus peab arvestama järgnevaga:
pakkumise koostamisel soovitame tutvuda pakkumiste hindamise ja selle
metoodikaga (vt hankedokumendi punkte 8 ja 9);
vajadusel on hankijal valmisolek pidada läbirääkimisi töövõtulepingu koostöö
tingimuste üle. Läbirääkimised toimuvad hankija ja pakkuja volitatud esindajate vahel
kirjalikult taasesitataval kujul kas e-posti teel või vajadusel hankija kontoris aadressil
Suur-Ameerika 1, Tallinn;
hankija soovib teha tihedat koostööd hanke võitjaga, sh vajadusel video filmimisel;
kõik teenuse osutamisega seotud kulud peavad sisalduma pakutava teenuse hinnas,
sh käibemaks;
video tuleb esitada mälupulgal/kõvakettal või üles laetuna internetiserverisse,
võimaldades alla laadimist vaid Sotsiaalministeeriumi esindajal;
hankijale tuleb esitada videote alusfailid, et videos olevat potentsiaalset aegunud infot
uuendada, graafilisi osasid peab saama ajas muuta (nt vahetada välja logosid);
Sotsiaalministeerium omandab edukaks tunnistatud pakkuja autoriõigused
hangitavate materjalide esitamiseks ja kasutamiseks mistahes muul viisil tähtajatult;
videot kasutatakse erinevates veebikeskkondades (nt Tööelu portaalis,
sotsiaalmeedias) ning ettevõtetes (juhendamise läbiviimiseks, teavituskanalites) jms.
2
Soovitused videole:
video võiks olla mitmekesisust arvestav ja toetav (vanus, sugu, rahvus, sotsiaalne ja
majanduslik taust jms);
selgitava ja pigem positiivse, mitte süüdistava/näägutava alatooniga;
soovitatav on kasutada kohati asjakohast huumorit, et tekitada ja hoida vaataja huvi
õppevideo suhtes;
video ideelahendustena ootame eelkõige huvitavaid ja näitlikustavaid tegevusi;
peamine info sisaldab Hankija koostatud sisendis (Lisa 2), kuid video koostamisel
tutvuda vajadusel erialase kirjandusega, mh lisamaterjalina saab kasutada näiteks
Tervise Arengu Instituudi juhendit „Töökeskkonna kantserogeenid“
https://intra.tai.ee/images/prints/documents/135488464670_Tookeskkonna_kantsero
geenid.pdf ja Määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohase märgistamise ja pakendamise
juhendit:
https://echa.europa.eu/documents/10162/13562/clp_labelling_et.pdf/2220ca26-2046-
4230-9a73-4c9738af4d7a (võtta eeskujuks näiteks kemikaali pakendi märgistuse
näidete kuvamisel);
video koostamisel ja ettevõtete valimisel võib tekkida vajadus konsulteerida
spetsialistidega, näiteks onkoloogi ja/või töötervishoiuarstiga, toksikoloogiga,
ettevõtete töökeskkonna eest vastutavate isikutega (töökeskkonnaspetsialist), et
tagada esitatava sisu korrektsus;
töökeskkonnana võiks kasutada näiteks autotööstust, puidutööstust,
iluteenindussektorit, meditsiinisektorit (laborandid, meditsiiniõed) jms.
2.1. Video eesmärk
Õppevideo eesmärk on anda ülevaade töökeskkonnas esinevatest kantserogeensetest
ainetest: nende olemusest, potentsiaalsetest kokkupuuteviisidest ja võimalikest
maandamisviisidest, tuues välja põhilised tööandja ja töötaja kohustused ning õigused,
eesmärgiga kaitsta töötajate tervist. Õppevideot peab saama kasutada töökohal
töökeskkonna juhendamise raames.
Õppevideo tulemusel tõuseb töötajate ja tööandjate teadlikkus töökeskkonnas esinevatest
kantserogeensetest kemikaalidest ning seeläbi väheneb vähkkasvajate arv, mis võivad olla
tööga seotud.
2.2 Sihtgrupp
Tööandjad ja töötajad (tööealine elanikkond), kelle ettevõtte töökeskkonnas esineb
kantserogeenseid kemikaale.
3. Hanke tingimused
3.1 Vastavustingimused
3.1.1 pakkuja peab nõustuma kõikide töövõtulepingu projektis esitatud tingimustega.
Töövõtulepingu üldtingimused on kättesaadavad siit:
http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf;
3.1.2 Pakkuja kohustub järgima Euroopa Sotsiaalfondi teavitusreegleid lähtuvalt „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud
objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuetest ja korrast“, mis
on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001?leiaKehtiv;
3
3.1.3 hanke tingimustele vastavust tõendavad dokumendid ja pakkumus tuleb esitada PDF
vormingus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja allkirjastada digitaalselt;
3.1.4 pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva alates pakkumuste esitamise
tähtpäevast;
3.1.5 pakkujal peavad olema kõik töövõtulepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse
omandi õigused.
4. Pakkumuse tagasilükkamine
4.1 hankijal on õigus pakkumus tagasi lükata, kui pakkuja ei esita pakkumust õigeaegselt;
4.2 hankija teeb kirjaliku otsuse pakkumuse tagasilükkamise kohta.
5. Töövõtulepingu tingimused
5.1 töövõtuleping sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkujaga vastavalt Sotsiaalministeeriumi
töövõtulepingu üldtingimustele, mis on kättesaadavad siit:
http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf ja mille eritingimused on Lisas 3.
6. Pakkumuse vormistamine ning esitamine
6.1 pakkumus tuleb vormistada eesti keeles;
6.2 pakkumus peab sisaldama:
ideekirjeldust lähtudes etteantud õppevideo sisendist (esitatud Lisas 2). Ideekirjeldus
sisaldab video sisu üldist kirjeldust/kontseptsiooni, video ülesehitust ja loovlahendust,
millest peab selguma pakkuja arusaam video eesmärgist ning tulemist. Pakkujal on
võimalus esitada ideekirjelduse raames mitu kirjeldust video kontseptsioonist ja
loovlahendusest;
potentsiaalseid tegevusvaldkondi ja nende töökeskkondi/tööprotsesse, mida
plaanitakse kasutada (võimalusel nimetada konkreetsed ettevõtted, mida plaanitakse
videos kasutada); kui suure osa moodustavad kogu videost; millisel viisil neid
plaanitakse näidata ja videosse põimida jms;
potentsiaalsete osatäitjate nimesid ja lühikest taustinfot näitlemiskogemuse kohta;
potentsiaalsete voiceoveri (pealelugeja) esitajate nimesid ja lühikest taustinfot
kogemuse kohta, võimalusel lisada kuulatav näide pealelugeja loetavast tekstist;
aja- ja tegevuskava, milles peavad tegevused olema nädalase täpsusega lahti
kirjutatud (tegevus võib toimuda ka mitu nädalat, kuid sellisel tuleb märkida nädalate
kestus). Lähtuda Lisas 1 esitatud orienteeruvast ajakavast;
pakkumuse kogumaksumust (esitada koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta);
pakkuja meeskonna rollijaotust – kes millist ülesannet video valmistamisel täidab;
võimalikke riske, mis ohustavad video valmimist või riske, miks kvaliteet võib olla
kehvem pakkumuses lubatust. Lisada lühike ja konkreetne riskide vältimise ja
maandamise plaan (näiteks selgitused, millised probleemid võivad esineda
ideekirjelduses pakutud lahendustega ja kuidas neid plaanitakse maandada, samuti
kui potentsiaalseid osatäitjaid/töökeskkondi pole võimalik videos kasutada jms).
6.3 pakkumus tuleb saata e-posti teel
[email protected] hiljemalt 17.09.2018 kell
13:00
7. Selgitused
7.1 hankijal on õigus küsida pakkujalt pakkumuse kohta selgitusi, andmeid või täpsustusi;
7.2 pakkumusi hindab hankija moodustatud vähemalt 3-liikmeline komisjon
hankedokumendis kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel.
4
8. Pakkumuste hindamine
8.1 hankija hindab kõiki hankedokumendis esitatud nõuetele vastavaid pakkumusi
hindamismetoodika kirjelduste alusel;
8.2 pakkumuse hindamise kriteeriumid on pakutud ideekirjeldus, aja- ja tegevuskava ja
pakkumuse kogumaksumus. Hindamisel kasutatakse punktide meetodit;
8.3 pakkumuse eest on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti:
8.3.1 pakutud ideekirjeldus (maksimaalselt 55 punkti),
8.3.2 aja- ja tegevuskava (maksimaalselt 15 punkti) ja
8.3.3 pakkumuse kogumaksumus (30 punkti);
8.4 ideekirjelduse hindamisel lähtutakse sellest, kuivõrd läbimõeldud on video kontseptsioon
ning kuivõrd see täidab püstitatud eesmärki;
8.5 kui kaks või enam pakkumust on võrdse punktide arvuga, siis tunnistatakse edukaks
pakkumus, mille ideekirjeldus on saanud suurema punktisumma;
8.6 hankija jätab hindamata pakkumuse, mis ei vasta hankedokumendis sätestatud nõuetele.
9. Hindamismetoodika kirjeldus
Pakkumuste sisuliste tingimuste hindamine toimub hankija moodustatud vähemalt 3-
liikmelise komisjoni poolt hankedokumendis kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel.
Hindamiskomisjon hindab pakkumusi individuaalselt ja hindamisskaala on järgmine:
9.1 pakutud ideekirjeldus:
55 punkti – on arusaadav, et pakkuja mõistab täielikult õppevideo eesmärki, miks
seda vaja on ja mida soovitakse saavutada. Õppevideo ülesehitus ja sisu on
arusaadav ja lihtsalt mõistetav. Video loovlahendus (visuaalne idee) on arusaadav ja
huvitav ja kaasahaarav. Video kontseptsioon (sisuline idee, ülesehitus) on huvitav ja
sihtgruppe arvestav. Kandvaid rolle täitvad näitlejatest kõik on osalenud mitmetes
teatri, tele- ja/või filmirollides, sh omavad telereklaamides osalemise kogemust. Läbi
on mõeldud potentsiaalsed võttekeskkonnad ja potentsiaalsed ettevõtte
tegevusvaldkonnad ning nende valikut hästi on põhjendatud; valitud potentsiaalsed
tegevusvaldkonnad on erinevad ja asjakohased.
44 punkti – pakkuja mõistab õppevideo eesmärki. Õppevideo ülesehitus ja sisu on
suures osas arusaadav ja lihtsalt mõistetav. Video loovlahendus (visuaalne idee) on
suures osas arusaadav ja huvitav. Video kontseptsioon (sisuline idee, ülesehitus) on
suures osas huvitav ja sihtgruppe arvestav. Kandvaid rolle täitvatel näitlejatest
suurem osa on osalenud mitmetes teatri, tele- ja/või filmirollides, sh omavad
telereklaamides osalemise kogemust. Läbi on mõeldud potentsiaalsed
võttekeskkonnad ja potentsiaalsed ettevõtte tegevusvaldkonnad ning nende valikut
on suures osas hästi põhjendatud; valitud potentsiaalsed tegevusvaldkonnad on
erinevad ja asjakohased.
33 punkti – pakkuja mõistab suures osas õppevideo eesmärki. Õppevideo ülesehitus
ja sisu on suures osas arusaadav ja lihtsalt mõistetav. Video loovlahendus (visuaalne
idee) on suures osas arusaadav, kuid pakutud lahendused võiksid olla huvitavamad.
Video kontseptsioon (sisuline idee, ülesehitus) on ebaselge ning ei sobitu täielikult
video sihtgrupiga. Kandvaid rolle täitvatel näitlejatel on telerollides (sh
telereklaamides) osalemise kogemus, kuid puudub teatri-, ja/või filmirollides
osalemise kogemus. Läbi on mõeldud potentsiaalsed võttekeskkonnad ja
potentsiaalsed ettevõtte tegevusvaldkonnad, kuid need pole kohati asjakohased
ja/või on väga sarnase tegevusvaldkonnaga.
22 punkti – õppevideo eesmärk jääb kohati ebaselgeks. Õppevideo ülesehitus ja sisu
jääb kohati arusaamatuks. Video loovlahendus (visuaalne idee) on suures osas
ebaselge ja pakutud lahendused ei tekita kirjelduse põhjal suurt huvi. Õppevideo
kontseptsioon (sisuline idee, ülesehitus) on enamjaolt arusaadav ja sihtgruppe
5
arvestav. Kandvaid rolle täitvad näitlejad on osalenud mitmetes teatrirollides, kuid
puudub kogemus tele- ja/või filmirollides, sh telereklaamides osalemise kogemus.
Valitud potentsiaalsed võttekeskkonnad ja potentsiaalsed ettevõtte
tegevusvaldkonnad pole kohati asjakohased ja/või on väga sarnase
tegevusvaldkonnaga.
11 punkti – õppevideo eesmärk jääb suures osas ebaselgeks. Õppevideo ülesehitus
ja sisu jäävad suures osas ebaselgeks. Video loovlahendus (visuaalne idee) ja
kontseptsioon (sisuline idee, ülesehitus) jääb suures osas arusaamatuks või on
ebahuvitav. Kandvaid rolle täitvad näitlejad on osalenud üksikutes teatrirollides, kuid
puudub kogemus tele- ja/või filmirollides, sh telereklaamides osalemise kogemus.
Valitud potentsiaalsed võttekeskkonnad ja potentsiaalsed ettevõtte
tegevusvaldkonnad pole suures osas asjakohased.
0 punkti – õppevideo eesmärk jääb ebaselgeks. Õppevideo ülesehitus, sisu ja
loovlahendus (visuaalne idee) on ebaselge või kirjelduses esineb suuri puudujääke,
millest selgub, et pakkujal on puudulik arusaam õppevideo eesmärgist. Video
kontseptsioon (sisuline idee, ülesehitus) pole kirjeldatud või kirjeldatud puudulikult
ning on ebaselge. Kõikidel valitud osatäitjatel puudub näitlemiskogemus. Valitud
potentsiaalsed võttekeskkonnad ja potentsiaalsed ettevõtte tegevusvaldkonnad pole
asjakohased.
9.2 pakkumuse aja- ja tegevuskava:
15 punkti – ajakava on esitatud, tegevused on nädalase täpsusega lahti kirjutatud
ning lisatud on meeskonna rollijaotus ning vastutaja(d). Sisaldab põhjendust ja
selgitust tööprotsessi edenemisest video eesmärgi täitmise saavutamiseks. Pakkuja
on kirjeldanud võimalikud riskid ja nende maandamismeetmed. Aja- ja tegevuskava
näeb ette tihedat koostööd tellijaga.
10 punkti – aja- ja tegevuskava on esitatud, tegevused kirjeldatud pinnapealselt.
Lisatud on meeskonna rollijaotus ning vastutaja(d). Välja on toodud koostöö
hankijaga, kuid hankija ja hanke võitja roll jääb kohati ebaselgeks. Pakkuja on välja
toonud riskid, kuid neist on välja jäänud mõned olulised punktid. Riskide maandamine
on kirjeldatud puudulikult.
5 punkti – aja- ja tegevuskava on esitatud, tegevused osaliselt lahti kirjutamata ning
sisaldab ebakõlasid. Koostööd tellijaga on kirjeldatud üldsõnaliselt. Pakkumises on
välja toodud mõned üksikud riskid. Riskide maandamismeetmed on kirjeldatud
puudulikult.
0 punkti – aja- ja tegevuskava on esitatud pudulikult. Tegevuste ajaline algus, kestus
ja lõpp pole kooskõlas. Tegevuste kirjeldus on puudulik. Koostööd pakkujaga ei ole
selgitatud. Tööde teostamisega seotud võimalike riskide ja nende
maandamismeetmeid kirjeldatud või on kirjeldatud puudulikult.
9.3 pakkumuse kogumaksumus – 30 punkti
Töövõtulepingu maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed
väärtuspunktid kõige odavam pakkumus. Teised saavad 30-st võimalikust punktist sama
suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende pakkumus on kõige odavamast
pakkumusest kallim. Tulemused ümardatakse täpsusega üks koht pärast koma. Valem:
(madalaim hind/konkreetse pakkumise hind) x hindamiskriteeriumi osakaal (30). Kogusumma
tuleb esitada nii käibemaksuga, kui ka ilma käibemaksuta.
10. Pakkuja teavitamine hankija otsustest
10.1 Teade hankemenetluselt kõrvaldamise, kvalifitseerimise, hindamata jätmise ja edukaks
tunnistamise otsuste kohta edastatakse pakkujatele mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul
alates edukaks tunnistamise otsuse tegemisest.
6
Lisa 1 Eeldatav ajakava
Pakkumuste esitamise tähtaeg 17.09.2018 kell 13:00
28.09.2018 hanke võitjaga lepingu sõlmimine
01.10.2018 tööga alustamine, ideelahenduse kooskõlastamine koostöös hankijaga
22.10.2018 stsenaariumi kinnitamine koostöös hankijaga
03.12.2018 töö esitamine
07.12.2018 lepingu lõpp
7
Lisa 2 Õppevideo sisend
Taustinfo
Eesti probleemiks on elanikkonna suhteliselt sage haigestumine ennetatavatesse
pahaloomulistesse kasvajatesse ja suhteliselt suur vähisuremus. Vähki haigestumine on
tõusuteel ning vähi esmajuhtude arv suureneb Eestis jätkuvalt. Ligi 40% uutest vähijuhtudest
on aga võimalik vältida. Selles on oluline roll tervisekäitumuslikel valikutel, aga ka
töökeskkonnas esinevatel ohuteguritel.
Täiskasvanud inimene veedab väga suure osa oma ajast tööl ning seepärast on
töökeskkonna tingimustel tervisele ka suur mõju. Vähk on EL-28 riikides peamine tööga
seotud terviseprobleem, mis kahjustab töötajate elu ja tervist. Hinnanguliselt on vähk
sagedaim tööga seotud surmajuhtumite põhjus Euroopa Liidus. Arenenud maade kõikidest
vähijuhtudest 5-10% on põhjustatud kutsealastest teguritest. Reaalselt võivad nimetatud
näitajad olla veelgi kõrgemad, kuna vähi etioloogiliste tegurite, eriti keskkonnategurite
väljaselgitamine on probleemne, kuivõrd paljudel juhtudel ilmneb pahaloomuline kasvaja
alles 20–30-aasta möödumisel kokkupuutest kantserogeeniga. Üheks olulisemateks töö- ja
elukeskkonnaga seonduva vähktõve tekkepõhjusteks on kemikaalid. Lisaks vähile võib
kokkupuude kemikaalidega põhjustada ka palju muid tõsiseid tervisehäireid, nagu
hingamisteede haigused ja neuroloogilised häired. Sellega kaasnevad kannatused
töötajatele ja nende lähedastele, elukvaliteedi ja heaolu langus ning halvimal juhul isegi
surm. Euroopa Liidu turul on saadaval enam kui 100 000 nö puhast kemikaali, millest 3000
kohta on olemas ka piisav, adekvaatne teave hindamaks võimalikke riske inimese tervisele.
Eelmainitud 3000-st kemikaalist on tänaseks üle 800 klassifitseeritud kui ained, mis suure
tõenäosusega või juba tõestatult toimivad inimesele kui kantserogeenid ehk vähki tekitavad
ained.
Teave vähiriskist töökeskkonnas on pigem madal. Seda kinnitavad Tööinspektsiooni
järelevalve, töötervishoiuarstide hinnang töötajate tervisekontrolle läbiviies ja ettevõtete seas
läbiviidud uuringud. Peaasjalikult on tegemist teadmatusega ohtliku aine olemasolust
töökeskkonnas ja tagajärgede tõsisusest. Ilmselt on selle põhjuseks ka asjaolu, et
kantserogeense aine kokkupuute tagajärjed ei ole kohe näha, nagu on näiteks söövitavate
kemikaalide puhul, kuid kantserogeenid võivad koguneda organismi ja põhjustada aegamisi
pöördumatuid muutusi.
Teadlikkuse tõstmise vajaduse tingib ka asjaolu, et tulemas on muudatused
kantserogeensete ja mutageensete ainete direktiivis, millega kaasneb siseriikliku õiguse
muutmine: Euroopa Komisjoni algatatud direktiivi 2004/37/EÜ (töötajate kaitse kohta tööl
kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest) muutmise raames
muudetakse osaliselt Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määruse nr 293
„Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ lisas olevaid aineid ja nende piirnorme.
Sellega kaasnevad Eestile uued ohtlikud ained, mida töökeskkonnas peab kaardistama ja
karmimad töökeskkonna piirnormid. Direktiivi muudatused on EL tasandil veel arutelu all,
esimesed muudatused on liikmesriikidel kohustus jõustada 2020. aasta jaanuariks.
Eelnevast tulenevalt on vajalik tööandjate ja töötajate teadlikkuse tõstmine töökeskkonnas
esineva vähiriski olemusest, selle tuvastamisest ja maandamisvõimalustest, et tagada
töötajate tervise kaitse.
Õppevideo sisu
Järgnevalt on esitatud õppevideo potentsiaalne teemade ülesehitus, tegemist on esialgse
loeteluga, mida on võimalik muuta koostöös hankijaga.
8
Õppevideo sissejuhatuse ilmestamiseks kasutada näiteks ühte stseeni negatiivses ja
positiivses võtmes.
Näiteks õppevideo alguses näidata pereelu, kus üks liige haigestub töö tõttu vähki. Näitab
inimese kodust ja töist elu ning seda, kuidas tervis hakkab aja möödudes järjest halvenema,
kuni diagnoositakse vähk. Näitab vähivõitlust. Video eesmärk on tuua tähelepanu teema
tõsidusele – kui sina või sinu tööandja ei pööra tähelepanu ohutule töökeskkonnale, on sellel
tõsised tagajärjed. Video lõpus võiks kuvada sama videot, aga positiivses võtmes, kus
töökeskkonnas on kõik nõuded tagatud ja pereliige on terve ja õnnelik tööl ja oma pere
keskel. Tegemist on lühikeste stseenidega.
Õppevideo on üks terviklik teemakäsitlus, mis kajastab peamiselt järgmisi teemasid:
1. Sissejuhatus
1.1 sissejuhatav video teema olulisusest, näiteks ühe pere näitel, mida on
kirjeldatud ülal.
2. Vähi olemus ja seos töökeskkonnaga
2.1 Võimalikud vähivormid töökeskkonnas
2.2 Kantserogeeni tuvastamine töökeskkonnas kemikaali pakendi alusel
2.3 Kantserogeeni tuvastamine töökeskkonnas kemikaali ohutuskaardi alusel
2.4 Kantserogeenide tuvastamine tööprotsessides
2.5 Kantserogeensete kemikaalide tuvastamine töökeskkonnas mõõtmise teel
2.6 Töötajate hinnang töökeskkonnale
3. Tööandja tegevused töökeskkonnas esinev vähiriski maandamiseks
3.1 Ennetuspõhimõtted
3.2 Tööhügieen
3.3 Tööinspektsiooni teavitamine
3.4 Töötajate juhendamine
3.5 Kantserogeenidega töötavate inimeste üle arvestuse pidamine
3.6 Tervisekontroll
4. Töötaja tegevused töökeskkonnas esinev vähiriski maandamiseks
5. Kokkuvõte, mis võtab kokku peamised märksõnad eelnevast.
6. Lühike stseen positiivse näitega. Näiteks stseen, mille puhul sissejuhatus on nn kurb
versioon sellest, kui vähiriskid pole maandatud ja kokkuvõttes näidatakse sama
stseeni nn rõõmsas versioonis.
7. Lisainfo
1. Sissejuhatus
Me veedame märkimisväärse aja oma elust töötades ning selle käigus puutume igapäevaselt
kokku erinevate ohtlike ainetega, mis võivad põhjustada alles aastate pärast avalduvaid
terviseprobleeme, raskemal juhul vähki. Üheks olulisemateks töö- ja elukeskkonnaga
seonduva vähktõve tekkepõhjusteks on kemikaalid. Järgnevas videos anname ülevaate,
millele peavad tööandja ja töötaja pöörama tähelepanu, kui töökeskkonnas esineb
kantserogeenseid kemikaale.
1.1 Näitlik video ühe pere näitel – tekst, sisu pakkuja kujundada, haigusjuhtumiga seotud
faktid peavad olema kontrollitud ja täpsed. Näiteks lühike stseen (u 1 min), milles näidatakse
ühe töötaja elu vähi kujunemisest, mis on otseses seoses tema töökeskkonnaga. Näidates
töökeskkonna ja tuues esile kokkupuute mõne töökeskkonna kantserogeeniga. Näitab
patsiendi võitlust vähiga, sh pere kannatusi. Eesmärk tuua fookus konkreetse juhtumi
tasandile, mis visualiseeriks teooria läbi praktilise juhtumi ja looks aluse/põhjuse, miks
järgnev info on oluline.
2. Vähi olemus ja seos töökeskkonnaga
9
Vähk on valdavalt geenikahjustusest tekkiv haigus, kuid võib tekkida ka mõnede kemikaalide
toimel, mis põhjustavad organismis kroonilise põletiku. Kestev põletik loob eelsoodumuse
pahaloomulise kasvaja tekkeks ja arenguks. Meie geneetilist struktuuri mõjutab elu jooksul
suur hulk vähkitekitavaid (kantserogeenseid) faktoreid. Põhjuseks, miks normaalsete
keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud,
on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused (mutatsioonid), neid võivad põhjustada nii
väliskeskkonna toimed kui organismis endas tekkivad muutused. Enamus vähkkasvajatest
tekib siiski elu jooksul saadud geenikahjustuste tulemusena, seega väliskeskkonnal on suur
tähtsus vähi tekkel.
Täiskasvanud inimene veedab väga suure osa oma ajast tööl ning seepärast on
töökeskkonna tingimustel tervisele suur mõju. Seega vähk võib kujuneda ka töökeskkonnas
esinevate ohutegurite tagajärjel. Neid tagajärgi on aga raske hinnata, sest vähi kujunemine
on pikaajaline protsess, vähk võib tekkida 10–50 aastat peale kahjustava ainega
kokkupuudet. Kui näiteks tööl toimunud kukkumise tagajärjed on ilmsed enamasti kohe
pärast juhtunut, siis vähki tekitavate ainetega töötamise tagajärjel võib haigus tekkida alles
aastakümnete pärast. Seega näiteks 20-aastasena ohtlike ainetega töötamine võib lõppeda
50-aastaselt saadud vähidiagnoosiga.
Näide: 48.aastasel naisel, kes on 24 aastat töötanud põllumajandussektoris, on hulgaliselt
tervisekaebusi, mille põhjusena perearst kahtlustab kokkupuudet taimekaitsevahenditega ja
suunab töötaja seetõttu kutsehaiguse ekspertiisiks töötervishoiuarsti juurde. Naisel on sageli
peavalusid, kõhuvalusid, iiveldust, esineb käte „suremise“ tunnet. Selgub, et töötaja on
aastate jooksul perioodiliselt kokku puutunud fosfororgaaniliste ainetega, millel on organismi
jaoks kahjustav toime eelkõige närvisüsteemile, mao-seedetraktile, kopsudele ja
vereloomesüsteemile. Kahjuks oli toksilise aine toimel arenenud ka vere- ja lümfisüsteemi
vähk.
Valdavat osa tööst põhjustatud kasvajatest on võimalik ennetada, kui on teada põhjuslik
seos töötaja võimaliku haigestumise ja kasvajat tekitava ohuteguri vahel ning kui ohutegurite
toime vähendamiseks võetakse kasutusele ühis- ja isikukaitsevahendid. Sellele infole
järgnev video keskendubki.
Ohtlikke aineid on väga erinevaid, nii võib töökeskkonnas kokku puutuda erinevate
kemikaalidega, nt värvide, liimide, puhastusvahendite või pestitsiididega, samuti
saasteainetega nagu keevitusaurud või diisli heitgaasid ning looduslike materjalidega
(puidutolm, asbest jne).
Tervisekahjud võivad kujuneda nii lühi- kui pikaajalisel kokkupuutel ohtlike ainetega, ning
need võivad põhjustada ägedaid ja pikaajalisi probleeme. Pidev kokkupuude selliste
ainetega viib krooniliste tervisekahjustuste tekkeni, põhjustades nii allergiaid, nahahaigusi,
hingamisteede haigusi, mürgistust, erinevaid vähivorme, viljakusprobleeme ja sünnidefekte.
Seega tasub juba esimestele haigusilmingutele tähelepanu pöörata ja mõelda, kas nende
üheks põhjuseks võivad olla töökeskkonna tingimused. Järgnevalt keskendutakse peamiselt
töökeskkonna kantserogeenidele.
Töökeskkonna kantserogeen on aine, segu või muu töökeskkonnast tingitud ohutegur,
millel on võime tekitada pahaloomulisi kasvajaid ehk vähki. Kantserogeenseid aineid
kasutatakse paljudel tegevusaladel. Osa aineid on seotud kindla tegevusalaga, kuid mõne
aine kasutamine sõltub otseselt kasutatavast tehnoloogiaprotsessist ega pruugi samal
tegevusalal ilmtingimata kasutusel olla.
Üheks olulisemateks töö- ja elukeskkonnaga seonduva vähktõve tekkepõhjusteks on
kemikaalid.
10
Kemikaal – aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel
Kantserogeenne kemikaal – aine või valmistis, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi
naha imendumisel võib põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse
esinemissagedust.
Lisaks vähile võib kokkupuude põhjustada ka paljusid muid tõsiseid tervisehäireid, nagu
hingamisteede haigused ja neuroloogilised häired, lootekahjustused, astma,
kesknärvisüsteemi häired, hingamisteede haigused, allergilised haigused ja paljud muud
tervisekahjustused. Nendega kaasnevad kannatused töötajatele ja nende lähedastele,
elukvaliteedi, heaolu vähenemine ning halvimal juhul isegi surm.
Kemikaali kahjulik mõju sõltub mitmetest asjaoludest, nagu näiteks kemikaali omadused,
ümbritsev keskkond, inimesest endast tingitud tegurid nagu vanus, põetud haigused,
pärilikkus, toitumus, väsimus jne. Inimese immuunsüsteemil on võime raku tasandil tekkivaid
algstaadiumis kahjustusi ka kiirelt parandada, kui immuunsüsteem on nõrk näiteks mõne
haiguse tõttu või on tegemist vanusega kaasneva loomuliku immuunsüsteemi aktiivsuse
vähenemisega, võivad kahjustused jääda parandamata ning vähktõbi saab arenema hakata.
Kuumas keskkonnas toimub ainete imendumine kiiremini ning kahjulik toime on seega kiirem
ja tugevam. Kemikaali kahjustav toime sõltub ka kokkupuute sagedusest – ühekordse
kokkupuute korral ei pruugi tekkida püsivat kahjustavat mõju, kuid korduva kokkupuute puhul
ei suuda organism kahjustusi parandada ning areneb tervisehäire. Kemikaalid võivad
koosmõjus võimendada vastastikku terviseohtlikke omadusi. Näiteks asbesti ja sigaretisuitsu
koosmõju või mitmete keemilises puhastuses kasutatavate kemikaalide koosmõju on
tugevam, kui üksikute ainete toime.
Kemikaalidel on erinevad organismi sattumise teed, kuid peamiselt toimub kokkupuude
kolmel viisil: hingamisteede, suu ja naha kaudu. Töökeskkonnas toimub kokkupuude
peamiselt hingamisteede kaudu – töötaja hingab kemikaali sisse ning see kandub kopsudest
vereringesse ja mööda keha laiali. Kokkupuude võib toimuda ka suukaudselt, nt juhtudel, kui
pärast kemikaaliga kokkupuudet ei järgita käte hügieeni või lõunapause peetakse
töötamiskoha vahetuses lähedus ning kemikaalid satuvad toidule, mida süüakse. Sarnaselt
võib suukaudselt organismis jõuda kemikaal ka suitsetamas käies, kui eelnevalt ei ole käsi
puhastatud. Kokkupuude võib toimuda ka läbi naha ning kui sellel on vigastusi ja
mikrotraumasid või tegemist on näiteks krooniliste nahahaigustega, kus naha kaitsebarjäär
on nõrgenenud, siis imendub kemikaal organismi ka kiiremini.
Kantserogeenid on kahjulikud olenemata sellest, kuidas need organismi satuvad, s.t kas
sissehingamise, suukaudse manustamise või nahaga kokkupuute kaudu. Sellepärast on
väga oluline vältida igasugust otsest kontakti nendega.
Tööandja peab konsulteerima vajadusel ekspertidega eesmärgiga välja selgitada, kas
töökeskkonnas esineb võimalik kokkupuude kantserogeenidega ning millised on ettevõtte
eripära arvestades kõige optimaalsemad lahendused, et ennetada tööga seotud kasvatajate
kujunemist.
Kantserogeene jaotatakse ohu alusel mitmesse ohukategooriasse. Kantserogeensusega
seotud klassifitseerimiseks paigutatakse ained tõendusmaterjali veenvuse ja täiendavate
kaalutluste (tõendusmaterjali kaalukuse hindamine) põhjal järgnevalt:
1 A. kategooriasse kuuluvad kantserogeenid, millel on teadaolevalt kantserogeenne toime
inimestele (kinnitavad peamiselt inimestelt saadud tõendusmaterjalid;
1 B kantserogeenid, millel on eeldatavalt kantserogeenne toime inimestele (kinnitavad
loomkatsed).
2. kategooriasse kuuluvad kantserogeenid, mis arvatavasti avaldavad inimestele
kantserogeenset toimet (tõestatud peamiselt loomkatsete peal, kuid epidemioloogilisi
uuringuid vähe või vastukäivad.)
11
Kemikaale loetakse kantserogeenseteks, kui nad kutsuvad esile kasvajaid,
suurendavad kasvajate esinemissagedust ja/või pahaloomulisust või lühendavad
kasvaja tekkimiseks kuluvat aega. Vähktõbi või kujuneda kantserogeense kemikaali
kokkupuute (nt sissehingamise, allaneelamise, nahaga kokkupuute) tagajärjel.
Kantserogeenne potentsiaal ja toimetugevus võivad sõltuda kokkupuutetingimustest
(nt kokkupuuteviisist, -tasemest, -mustrist ja - kestusest).
2.1 Võimalikud vähivormid töökeskkonnas
Töökeskkonnas võib esineda kokkupuudet ühe keemilise aine või segudega ning ka kooslust
teiste töökeskkonna ohuteguritega või vähki tekitavate keemiliste ainetega, nt suitsetamise
või alkoholi tarbimisega. Seega võivad paljud töötajad puutuda kokku mitme ainega ja need
võivad mõjutada mitmeid vähipaikmeid. Harilikult ei erine töökeskkonna põhjustatud
vähkkasvajad kliiniliselt vähkkasvajatest, mis tekivad muude kokkupuudete tõttu ning
konkreetse vähkkasvaja konkreetset tekkepõhjust või -põhjusi on tavaliselt võimatu kindlaks
teha. Kuid mõned vähkkasvajad tekivad siiski peamiselt töökeskkonna tõttu. Näiteks
mesotelioom (rindkere- ja kõhuõõnt ning südant ümbritsevat ruumi vooderdavast kaitsekihist
– mesoteelist – lähtunud vähkkasvaja) on enamikul juhtudest põhjustatud asbestist. Teiste
vähkkasvajate, eriti kopsuvähi korral, on seotud haiguse varasem või samaaegne
avaldumine, nt kristalse ränidioksiidi või asbesti sissehingamise tõttu tekkinud silikoosi või
asbestoosi korral märgiks, et vähk on tekkinud varasema kokkupuute tõttu vastavalt
ränidioksiidi või asbestiga. Samuti võivad töökeskkonnas esinevad vähki tekitavad ained
põhjustada naha-, kusepõie- ja söögitoruvähki. Erinevad kantserogeenid mõjutavad
erinevaid organeid, näiteks arseen ja selle ühendid võivad mõjutada nahka ja kopse;
kantserogeenseid õlisid seostatakse munandivähiga; benseen võib mõjutada luuüdi,
põhjustades leukeemiat; diislikütuse põlemisjäägid võivad põhjustada kopsuvähki ja
tõenäoliselt ka põievähki; aromaatsed amiinid (nt bensidiin ja 2-naftüülamiin) võivad
põhjustada põievähki.
2.2 Kantserogeeni tuvastamine töökeskkonnas kemikaali pakendi alusel – videosse lisada
näiteid kemikaali pakendist lähtudes eelkõige allolevast infost
Kui kemikaalil on pakend, siis esmase info kasutatava aine ohtlikkuse kohta saab pakendil
olevast infost. Ohtliku kemikaali pakendi märgistuse tekst peab Eesti riigis olema eesti
keeles, kas vahetult toote pakendil või eraldi etiketil. Märgistus peab olema kulumiskindel,
sellel peavad olema selgelt loetavad järgmised andmed (lisada eestikeelne näide
kantserogeeni pakendist NB! Mitte näidata konkreetse toote nime, tootjat, edasimüüjat!):
• tarnija(te) nimi, aadress ja telefoninumber;
• aine või segu nimikogus pakendis;
• tootetähised (aine või segu identifitseerimist võimaldavad andmed);
• ohupiktogrammid;
• tunnussõnad (sõna, mis viitab ohu suhtelisele raskusastmele, et hoiatada lugejat võimaliku
ohu eest);
• ohulaused;
• hoiatuslaused;
• lisateave.
Näiteid otsida näiteks:
Laiatarbekaupades võib olla kantserogeen sees näiteks värvieemaldajates. Tööstuses
kasutatakse näiteks värvieemaldajat Ardrox 2526, kus on sees metüleenkloriid, mis on 2.
klassi kantserogeen. Võib olla ka värvides, näiteks väliskeskkonnas kasutamiseks mõeldud
metallkappide värvimisel on kasutatud värvi nimega HEMPATHANE HS 55619, kus oli sees
1B kategooria kantserogeen (pliikromaat-molübdaat-sulfaat).
12
Näiteid otsida ka nt TIKKURILA koduleht ja vaadata näiteks metallpindade lahustipõhiseid
värve, siis ka nende ohutuskaartidelt leiab aineid, mis on kantserogeenid:
https://www.tikkurila.ee/toostusvarvid/tooted/toodete_kategooriad/tooted_metallpindadele/lah
ustipohised_tooted
Tarnija kontaktid. Kemikaalide tarnijad vastutavad tarnitavate ainete ja segude
klassifitseerimise eest. Tavaliselt on selleks aine või segu tootja või levitaja. Tööandjad
peavad ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide hankimisel saama tarnijalt kogu
asjakohase teabe ohtliku kemikaali kohta, sealhulgas eestikeelsed ohutuskaardid. Tarnija
poole tuleb pöörduda ka juhul, kui saadud teave on ebapiisav või kui saate eri tarnijatelt
erineva teabe.
Tootetähis – Märgistusel esitatakse aine või segu identifitseerimist võimaldavad andmed,
ehk tootetähised. Aine nimetus ja identifitseerimisnumber (CAS või EÜ: CAS – ülemaailmne
kemikaalide identifitseerimise tähis, Chemical Abstracts Service'i number; EÜ – Euroopa
number, inglise keeles EC Number, näiteks: Formaldehüüd: CAS 50-00-0, EÜ 200-001-8).
Segu kaubanimi ja nende segus sisalduvate ainete nimetused, mis tingivad segu
klassifitseerimise teatud ohuklassidesse.
Ohupiktogramm – punase servaga, nurgale toetuv ruut, mille keskel on ohusümbol on
ülemaailmne kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteem (GHS-märgistus).
Kasutusel on üheksa piktogrammi. Kõikide kategooriate kantserogeenide puhul tuleb
pakendil kasutada sellist piktogrammi:
Piktogrammi peab kasutama alati koos seda iseloomustava tunnussõnaga. Eristatakse kaht
tasandit: „ettevaatust” – tunnussõna, mis viitab raskemale ohukategooriale; „hoiatus” –
tunnussõna, mis viitab vähem tõsisele ohukategooriale.
Ohulause on ohuklassile ja ohukategooriale määratud fraas, mis kirjeldab ohtliku aine või
seguga seotud ohtude laadi, sealhulgas vajaduse korral ohumäära. Ohulauseid tähistatakse
CLP-määruses tähega H (ingl hazard – oht) ja lisaks numbriga.
Näiteks kantserogeenide puhul on nendeks järgmised ohulaused:
H350 Võib põhjustada vähktõbe (kasutatakse 1.A ja 1.B ohukategooria kantserogeenide
puhul)
H351 Arvatavasti põhjustab vähktõbe (kasutatakse 2. ohukategooria kantserogeenide puhul)
Hoiatuslause kirjeldab meetodeid, mida soovitatakse kemikaali kasutamisest tuleneva
kokkupuute kahjuliku mõju vähendamiseks või ennetamiseks tarvitusele võtta.
Hoiatuslauseid tähistatakse tähega „P“ (ingl precaution – ettevaatusabinõu) ja numbriga.
Hoiatuslaused jaotatakse viieks:
P1.. Üldised (nt P101 – arsti poole pöördudes võtta kaasa toote pakend või etikett)
P2.. ennetamine (nt P233 – hoida pakend tihedalt suletuna)
P3.. reageerimine (nt P314 – halva enesetunde korral pöörduda arsti poole)
P4.. säilitamine (P410 – hoida päikesevalguse eest)
P5.. kõrvaldamine (P502 – hankida valmistajalt/tarnijalt teavet kemikaali
taaskasutamise/ringlussevõtu kohta)
13
Lisateave – eesmärgiks on hõlmata täiendavat märgistusteavet, nt vajadusel teistest
õigusaktidest tulenevad märgistuselemendid; täiendavad ohulaused, toote käitlemises ja
kasutamiseks vajalikud põhilised kasutusjuhised jms.
Ohtliku kemikaali pakendil on olemas infot kemikaali omaduste ja käitlemise kohta, kuid
pakendil esitatav info ei pruugi olla piisav kemikaali ohutuks käitlemiseks, sh töökeskkonnas
kasutamiseks. Põhjalikum info on kemikaali ohutuskaardis.
Näide kantserogeensete ainete märgistuselementide kohta
Selgitus tabelis viidatud hoiatuslausete (P…) tähendusele:
- hoiatuslaused ohu ennetamise kohta: P201 Enne kasutamist tutvuda erijuhistega;
P202 Mitte käidelda enne ohutusnõuetega tutvumist ja nendest arusaamist; P281
Kasutada vajalikke isikukaitsevahendeid.
- hoiatuslaused reageerimise kohta: P308 + P313 Kokkupuute või kokkupuutekahtluse
korral: pöörduda arsti poole.
- hoiatuslaused säilitamise kohta: P405 Hoida luku taga.
- hoiatuslaused kõrvaldamise kohta: P501 Sisu/mahuti kõrvaldada ….
14
2.3 Kantserogeeni tuvastamine kemikaali ohutuskaardi alusel
Kemikaali ohutuskaart (SDS – Safety Data Sheet) on professionaalseks (erialaseks)
kasutamiseks mõeldud dokument, mis sisaldab ohtliku kemikaali kohta seaduses ettenähtud
piisavat informatsiooni kemikaali ohutuks käitlemiseks, teavitab potentsiaalsest ohust
(kõrvaltoimete tekkimise tõenäosusest) inimese tervisele ja keskkonnale ning peab
võimaldama tarvitusele võtta vajalikud abinõud töötajate tervise, ohutuse ja keskkonna
kaitsmiseks ettevõttes. Kindlasti tuleb põhjalikult tutvuda toote ohutuskaardiga ning välja
selgitada, kas toode võib sisaldada koostisosa, mis on klassifitseeritud kantserogeenseks.
Ohutuskaardil on 16 jagu:
1. aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine;
2. ohtude identifitseerimine;
3. koostis/teave koostisainete kohta;
4. esmaabimeetmed;
5. tulekustutusmeetmed;
6. meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda;
7. käitlemine ja hoidmine;
8. kokkupuute ohjamine / isikukaitse;
9. füüsikalised ja keemilised omadused;
10. püsivus ja reaktsioonivõime;
11. teave toksilisuse kohta;
12. ökoloogiline teave;
13. jäätmekäitlus;
14. veonõuded;
15. reguleerivad õigusaktid;
16. muu teave.
Kui tööandja on soetanud ohtliku kemikaali, mille kohta ta ei saanud tarnijalt kemikaali
ohutuskaarti, ei tohi tööandja sellist kemikaali töötaja kasutusse anda, kuna ei ole
põhjalikumalt tutvutud, kuidas seda kemikaali tuleb ohutult käidelda ning mis on võimalikud
kemikaali poolt põhjustatavad terviseriskid ja milliste ohutusabinõudega neid saab ära hoida.
Kemikaali müüja on kohustatud kemikaali ohutuskaardi ostjale kättesaadavaks tegema.
Näiteks kui ohutuskaarti pole tootega kaasa antud, tuleks selle kohta kemikaali müüjalt
küsida. Ohutuskaardid võivad olla kättesaadavad näiteks tarnija või müüja kodulehel. Kui
ohutuskaart pole kättesaadav, tuleb seda ise küsida. Kui tööandja ostab kemikaale
väljastpoolt Eestit ja tarnijalt ei ole võimalik saada eestikeelset ohutuskaarti, tuleb tööandjal
organiseerida ohutuskaardi tõlkimine (enne eestikeelse ohutuskaardi olemasolu ei tohi
kemikaali töötaja kasutusse anda). Siinkohal tuleb silmas pidada eelkõige seda, et
ohutuskaart oleks töötajale arusaadavas keeles, st ka muukeelsetele töötajatele.
Kemikaali ohutuskaardil peab olema info, milliseid isikukaitsevahendeid tuleb sellega
kokkupuutel kasutada ja milliste kaitseomadustega peavad need olema. Näiteks peab olema
kirjas, millisest materjalist kindaid tuleb kemikaaliga kokku puutudes kanda, millise ehitusega
kaitseprille või mis tüüpi hingamisteede kaitsevahendit kasutada. Kui kaitseks kemikaali eest
kasutada valest materjalist kindaid, ei pruugi isikukaitsevahendist üldse kasu olla kuna
kemikaal söövitab kinda katki. Kasutades vale tüüpi hingamisteede kaitsevahendit võib
töötaja ikkagi kemikaali sisse hingata. Silmi tugevalt ärritava kemikaal kasutamisel ei piisa
mistahes prillidest, mis on mõeldud isikukaitsevahendina kasutamiseks. Tuleb kasutada
tihedalt liibuvaid kaitseprille, et kemikaal ei saaks silma sattuda.
Ohutuskaardil on ka toodud info terviseriski ja esmaabimeetmete kohta. Kui ohutuskaardil on
märge, et kemikaal ärritab tugevalt silmi, peab töökohal olema silmadušš
(silmaloputuspudel). Silmaloputuspudeleid soetades tuleb arvestada ka sellega, kui pikka
15
aega tuleb silmi loputada. Ohutuskaardil on kirjas mitme minuti jooksul on silmade
loputamine vajalik. Ohutuskaardilt leiab ka infot, kas pärast kemikaali allaneelamist tuleb
oksendamist esile kutsuda või on see keelatud. Samuti on kemikaali ohutuskaardil info,
kuidas kemikaali hoiustada ning milliste teiste kemikaalidega tuleb kokkupuudet vältida,
näiteks plahvatus- ja tuleohu vältimiseks. Selleks, et töökeskkonna riskianalüüsis hinnata, kui
suur on risk õnnetuseks või tervisekahjustuseks, kui töötaja puutub töös kokku
kemikaalidega, peab tööandja teadma, milliste omadustega see kemikaal on. Näiteks riski
kokkupuutest keemilise ohuteguriga on vaja teada milliste omadustega kemikaaliga töötaja
kokku puutub, kas nt kemikaal on ohtlik sissehingamisel (tekitab hingamisraskusi, tugevat
ärritust kopsudes või hindamistsoonis), või kahjustab ta silmi või põhjustab uimasust ja
pearinglust nii, et kemikaaliga kokkupuutunud töötaja ei pruugi olla suuteline ruumist väljuma
või endale abi kutsuma.
Kui töötaja saab kokkupuutest kemikaaliga tervisekahjustuse ning on vaja pöörduda arsti
poole, on vajalik anda arstile kemikaali ohutuskaart, et arst teaks, millest on terviserike
põhjustatud.
2.4. Kantserogeeni tuvastamine tööprotsessis
Alati pole aga kantserogeensete ainete puhul tegemist pakendatud ainega ja
kantserogeense aine esinemine pole töökeskkonnas nii ilmne. Näiteks võivad
kantserogeenid tekkida tööprotsessi käigus (nt puidu ja värvitud toodete või kummide
töötlemine, keevitamine jms). Näiteks võib arseenipõhise puidukaitsevahendiga immutatud
puidu töötlemisel või selliste puidujääkide põletamisel sisse hingata eralduvaid
arseeniühendeid, mis on kopsuvähki tekitava toimega. Roostevaba terase keevitamisel
tekivad keevitusaerosoolid, mis on samuti vähki tekitava toimega. Vanad värvid võivad
sisaldada kaadmiumi ning selliselt töödeldud pindade puhastamisel või lihvimisel eralduv
tolm on kaadmiumi vähkitekitava toime tõttu ohtlik. Kahjuks puuduvad paljudel vähki
tekitavatel ainetel iseloomulikud tunnused – lõhn, ärritav toime limaskestadele ja silmadele
või muu, mille alusel saaks ohtlikku ainet kiiresti tuvastada. Selle tõttu on kriitiliselt tähtis
töökeskkonna riskianalüüs, kus hinnatakse kõiki tööprotsesse, mille juures võib tekkida oht
kokkupuuteks kahjulike ainetega.
Igal juhul tasub konsulteerida vastava ala spetsialistidega, et välja selgitada, kas
tööprotsessidega võib kaasneda kantserogeenseid ained ning kuidas neid on võimalik
maandada oma töökeskkonna spetsiifikat arvesse võttes. Järgnevalt on näited
tööprotsessidest, mis võivad põhjustada kantserogeenset ohtu:
1) auramiini (CAS 492-80-8) tootmine. Aromaatsed amiinid on kemikaalid, mida
kasutatakse peamiselt tekstiilide, naha ja paberi värvimiseks tarvitatavate värvide ja
pigmentide tootmises ning kummitööstuses. Tähtsaimad aromaatsed amiinid on muu hulgas
bensidiin, 4-aminobifenüül, 2-naftüülamiin ja orto-toluidiin (nimetatud ainetest kahte esimest
on keelatud tööprotsessis kasutada). Töötajate kokkupuude aromaatsete amiinidega võib
tekkida värvide, pigmentide või kummi tootmise käigus. Võib põhjustada põievähki.
2) tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda kivisöetahmas, -tõrvas või -pigis
sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega. Polütsüklised aromaatsed
süsivesinikud (PAH-ühendid) on ained, mis tekivad orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel.
Enim uuritud PAH-ühendeid on benso(a)püreen. Tööstused, mille puhul on mõõdetud
kutsealast kokkupuudet benso(a)püreeniga, on: kivisöe veeldamine, kivisöe gaasistamine,
koksi tootmine ja koksiahjud, kivisöetõrva destilleerimine; puidu kreosoodiga
immutamine/puidukaitse; alumiiniumi tootmine (suurim kokkupuutetase); süsinikelektroodide
tootmine; korstnapühkimine; söeküttega elektrijaam, põlengutega seotud päästetööd, mh ka
põlengupõhjuste uurimine põlengujärgselt.
3) vaske ja niklit sisaldavate materjalide jootmine, keevitamine või muu termiline töötlemine,
mille käigus tekib nende metallide tolmu, suitsu või aerosooli. Kasutatakse näiteks metalli- ja
16
metalltoodete tootmises: kasutatakse roostevaba terase töötlemisel nt keevitusel, lihvimisel
(nikkel muudab terase roostevabaks) ja teistes erisulamites, nikli tootmisel ja puhastamisel,
roostevaba terase keevitamisel ja lihvimisel, galvaanimisel, värvimistöödel. Keemiatööstuses
katalüsaatori valmistamisel ja kasutamisel, metallitöötlusel toodete nikeldamisel
(tarbeesemed, ehted), elektriseadmetes (patareides), klaasi ja emaili valmistamisel
värvainena, tekstiilitööstuses värvide kinnistina.
4) isopropüülalkoholi tootmise tugevalt happelised protsessid;
5) tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda kõva puidu, nt pöögi või tamme töötlemisel
tekkiva tolmuga. Eelkõige puidu- ja mööblitööstused.
6) tööprotsessid, kus puututakse kokku sissehingatava kristallilise ränidioksiidiga. Kvartsi,
mis on ränidioksiidi tavalisim looduslik polümorf, leidub ohtralt enamikus kivimites, eriti
graniidis, liivakivis ja kvartsiidis, aga ka liivas ja pinnases. Paljude tööstusharude ja
kutsealade töötajad võivad kristalse ränidioksiidiga kokku puutuda kvartsi sisaldavate
materjalide ulatusliku kasutamise tõttu: pinnasetöödega seotud tegevusalad (s.o
kaevandamine, põllumajandus, ehitus, karjäärid); ränidioksiidi sisaldavate toodete
demonteerimine (nt müüritise ja betooni lammutamine); liiva sisaldavate toodete käitlemine
või kasutamine (nt valukoja tööprotsessid nagu valamine, valuahju paigaldamine ja
parandamine; abrasiiviga jugapuhastus; klaasi, keraamika, abrasiivide ja tsemendi tootmine);
tänavakivi paigaldus (töötlemisel, lõikamisel tekkiv tolm), hoonete lammutustööd.
7) muud tööprotsessid, kus esineb töötajate kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute
oht.
2.5. Kantserogeensete kemikaalide tuvastamine töökeskkonnas mõõtmise teel
Kantserogeenide sisaldust töökeskkonnas hinnatakse nende sisalduse järgi õhus, samuti
töötajate vere- ja uriinianalüüside alusel. Kantserogeensete kemikaalide esinemisel
töökeskkonnas tuleb mõõta keemiliste ainete sisaldust töökeskkonna õhus ja võrrelda seda
piirnormidega. Töökeskkonna õhu ohtlike kemikaalide sisaldust, sh puidutolmu võib mõõta
Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud või erialase kompetentsuse kinnitust omav
mõõtelabor (vt www.eak.ee). Mõõtmismeetodeid on mitmeid. Näiteks kogutakse õhus
sisalduv tolm vastavatele filtritele, millele järgneb hilisem laboratoorne analüüs või
mõõdetakse tolmu optiliselt. Gaasis või aurus sisalduva kemikaali proovid kogutakse
vastavast töökeskkonna õhust sobivale absorbendile ja analüüsitakse hiljem laboris.
Kasutusel on ka kaasaskantavad spektrofotomeetrid, mis võimaldavad küvetti kogutud proovi
analüüsida vastava arvutiprogrammiga kohapeal.
Mõõtmistulemusi tuleb tööandjal analüüsida ning võrrelda kehtivate piirnormidega.
Kantserogeenide puhul peaks tööandja tegema kõik selleks, et neid töökeskkonnas üldse ei
leidu – isegi madal kogus võib sisse hingates vähiriski suurendada.
Tervisekontrolli raames saab mõningate kemikaalide määramiseks kontrollida nende
sisaldust veres või uriinis- ehk teisisõnu korraldada biomonitooring. Kahjuks on see meetod
rakendatav vaid väikese osa kemikaalide korral, kõige sagedamini kasutatakse seda
raskmetallide toime hindamisel. Tervisekontrollis kontrollitakse töötaja üldist tervislikku
seisundit ning vastavalt kantserogeeni sihtorgani(te)le kontrollitakse analüüsidega ja/või
uuringutega maksa, neerude, kilpnäärme, kopsude või muude organite seisundit. Tööandja
peab kindlasti konsulteerima töötervishoiuarstiga riskianalüüsis hinnatud kantserogeenide
toime osas ning selle alusel määrab töötervishoiuarst vajalikud analüüsid ja uuringud.
(Tervisekontrollist räägitakse täpsemalt punktis 3.7 tervisekontrolli teema all.)
2.6 Töötajate hinnang töökeskkonnale
Kindlasti tuleb konsulteerida töötajatega, et välja selgitada, kas olemasolevad riskid on
adekvaatselt hinnatud ja kas olemasolevad meetmed on piisavad. Julgustada töötajaid
17
tegema ettepankuid juhtima tähelepanu töökeskkonnas esinevatele ohtudele. Ohukohaks on
kindlasti töötajatel tekkinud tervisekahjustused. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka kergemad
nähud, sest need võivad viidata, et töötaja töö on tervisele kahjulik ja võib pikemas
perspektiivis põhjustada jäädavaid ja tõsisemaid tervisekahjustusi. Kahjuks puuduvad
vähihaigusele iseloomulikud varased sümptomid, mis kiiresti aitaks haigust leida. Siiski
võivad kahjulike ainete toimele viidata üldised tervisekaebused, millele tuleb kindlasti
tähelepanu pöörata. Iiveldus ja kõhuvalu võib olla fosfororgaaniliste ainete
(taimekaitsevahendid, pestitsiidid) mürgise toime tunnuseks; peavalu ja uimasus kaasnevad
paljude toksiliste kemikaalidega, polütsüklilised orgaanilised ühendid, sh polütsüklilised
aromaatsed süsivesinikud (PAS), nõgi ja tahm võivad põhjustada esialgu pigem silmade
ärritust, nahalööbeid, ka naha ülitundlikkust päikese suhtes. Kas töötajad, kes puutuvad
töökohal kokku kemikaalidega, on esitanud mistahes tervisekaebusi, näiteks sagedane
peavalu, nahalööve, uimasus, iiveldus või silmaärritus. Kontrolli, milliseid kemikaale need
töötajad kasutavad.
Eelneva info põhisõnumid:
Tutvu kemikaalide pakendil oleva infoga, et tuvastada, kas tegemist on
kantserogeense ainega.
Tutvu põhjalikult kemikaaliga kaasas oleva ohutuskaardiga, et välja selgitada
tootes sisalduvate ohtlike ainete omadused ja vajalikud tegevused terviseriski
maandamiseks. Ohutuskaardist saad olulise info töökeskkonna riskide
hindamise jaoks.
Korralda kantserogeenide mõõtmised töökeskkonnas ja tervisekontrolli raames
läbiviidav biomonitooring.
Räägi läbi töötajatega. Selgita välja, kas töökeskkonna tõttu on töötajatel
tervisekaebusi.
3. Tööandja tegevused töökeskkonnas esineva vähiriski maandamiseks
Tööandjad peavad töökeskkonnas viima läbi töökeskkonna riskide hindamise, mille käigus
selgitatakse välja töökeskkonnas esinevad ohutegurid ja nende potentsiaalne kahjulik mõju
töötajatele. Kõikide tööprotsesside puhul, kus esineb töötajate kantserogeenide või
mutageenidega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskide hindamise käigus
kindlaks määrama kokkupuute laadi, ulatuse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski
töötajate tervisele ja ohutusele ning võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud. Riski
hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute viise,
sealhulgas ka absorbeerumist nahka või naha kaudu organismi. Asjakohase info saab
peamiselt kemikaali ohutuskaardilt. Lisaks tuleb pidevalt jälgida töökeskkonna olukorda.
Näiteks puidutööstuses pöörata tähelepanu tolmukihi tekkele erinevatele tasapindadele –
see võib viidata ventilatsiooni puudulikkusele ja sellest tingituna puidutolmust tingituna
suurendada ninaõõne vähi tekkeriski. Mõningate tööprotsesside juures eraldub
ebameeldivaid või ärritavaid lõhnu, mis viitab vajadusele uurida võimalike kemikaalide
eritumist protsessi käigus ja adekvaatsete isikukaitsevahendite kasutamise vajadusele –
selliseid protsesse tuleb ette näiteks plasti või kile sulatamisel ja/või keevitamisel. Tõestatult
on vähki tekitavaks diislikütuse põlemisjäägid – diiselmootoriga masinatega ega seadmetega
ei tohiks töötada kinnistest ruumides, välitingimustes töötades tuleb jälgida, et ei viibiks
töötava mootoriga seisva sõiduki taga või selle kõrval, soovitavalt arvestada tuulesuunda, et
kütuse põlemisjäägid liiguks teisele poole.
Kui on välja selgitatud töökeskkonnas esinevad kantserogeensed ained, siis järgnevalt
tehakse selgeks nende tekkekoht ja levimise võimalused töökeskkonnas. Pärast seda
selgitatakse välja töötajad, kes, kui pika aja jooksul ja millise kogusega kokku puutub.
Selleks teostatakse töökeskkonna mõõtmised ja vajadusel ka töötajate bioloogiline
monitooring/seire (jälgimine), töötajate küsitlemine jms.
18
Tööandja peab erilist tähelepanu pöörama riskitundlike töötajate. Rasedate ja rinnaga
toitvate töötajate puhul peab tööandja sellest teada saades hindama tööde või
tootmisprotsesside iseloomu, taset ja kestust riske töötaja tervisele, samuti võimalikku
kahjulikku mõju raseduse kulule või rinnaga toidetava lapse tervisele. Vajadusel
konsulteerima töötervishoiuarsti ja ämmaemandaga koostöös töötajaga. Riskitundlike
töötajate alla kuuluvad ka alaealised töötajad, kes ei tohi töökeskkonnas või tööprotsessi
käigus kokku puutuda kategooria 1A, 1B või 2 (H350, H350i, H351) kantserogeensete
ainetega. Alaealiste puhul on piirangute põhjuseks nii keha arenguga seotud aspektid kui ka
vähene (töö)kogemus, millest tingituna võib tekkida rohkem vigu ja õnnetusi. Noortel on
näiteks närvisüsteem veel täielikult välja arenemata ning selle tõttu toksilisele toimele
rohkem vastuvõtlikum, ka paljunemisorganid on oluliselt tundlikumad mürgistele ainetele.
Noortel on ka rakkude ainevahetus oluliselt kiirem, mistõttu nende keha võtab vastu rohkem
mürgist ainet ning selle kahjustav toime on suhteliselt suurem.
Tööandja peab välja selgitama, kas töökeskkonnas kasutatakse otseselt kantserogeenseid
aineid või kantserogeensed ühendid tekivad tööprotsessi käigus. Seejärel tuleks hinnata,
milline on ainega kokkupuuteviis – kas kantserogeen esineb töökeskkonna õhus või
põhjustab ohtu nt otsene kokkupuude ainega. Seejärel tuleks hinnata, milline on
kokkupuutesagedus ja iseloom – kas kokkupuude on pidevalt või teatud tööprotsesside ajal
jms. Seejärel tuleks hinnata kokkupuutuvate töötajate seisundit (kuulumine riskigruppi) ja
arvu. Eesmärk on koguda kantserogeense aine kohta võimalikult palju infot, et leida
kõige efektiivsem ja optimaalsem lahendus terviseriski vältimiseks või
vähendamiseks.
3.1. Ennetuspõhimõtted
Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemused näitavad, et töökeskkonnas esinevad
kantserogeenid võivad ohustada töötajate tervist, tuleb võimaluse piires vältida töötajate
kokkupuudet nende ainetega. Näiteks piirata nende ainete kasutamist, asendada need
töötajatele ohutumate kemikaalidega või kasutada ohutumat tehnoloogiat, kasutada suletuid
süsteeme, piirata kokkupuutuvate töötajate arvu, vähendada kokkupuuteaega, kasutatava
kantserogeeniga kokkupuute koguseid ja kontsentratsiooni jm vajalikke ja võimalikke
meetmeid. Kui nimetatud meetmeid ei saa rakendada või pole piisavad, siis kasutada
asjakohaseid isikukaitsevahendeid ning juhendada töötajaid neid õigesti kasutama.
Üldised ennetuspõhimõtted töötades ohtlike kemikaalidega + NÄITED:
Ohu vähendamine tööprotsessi optimeerimisega:
1) ohtlikel kemikaalidel põhineva tehnoloogia ja/või ohtliku kemikaali asendamine
ohutumaga;
Ohtlike kemikaalidega seotud riske töökeskkonnas võib kõrvaldada või vähendada seeläbi,
et ei kasutada kantserogeense toimega kemikaale. Esmajoones tuleks välja vahetada eriti
ohtlikud, sh vähki tekitavad kemikaalid, kuid ühtlasi pöörata tähelepanu ka allergiat
põhjustavatele, reproduktiivsust mõjutavatele, mutageensetele ainetele ja teistele mürgistele
ainetele.
Muuta tööprotsesse ja töömeetodeid nii, et ei peaks üldse kemikaale kasutama. Näiteks
ehituses orgaanilisi lahusteid sisaldavad tooted (värvid, lakid, liimid) on enamasti
asendatavad vesialuselistega. Lahustite ja värvide eemaldajate hulgast valida võimalikult
ohutud, näiteks kloororgaaniliste ja aromaatsete lahustite asemel võib kasutada alifaatseid
süsivesinikke, etüleen- ja butüülglükooleetrite asemel teisi glükoole. Näiteks erinevates
toodetes kasutatav formaldehüüd, mida on võimalik asendada orgaanilise happega. Mitte
kasutada kemikaale seal, kus seda tegelikult vaja ei ole või valida teistsugune
kasutusmeetod: näiteks vältida kemikaali pihustamist pindadele ning valida selle asemel
19
vedelikuga immutatud lapiga puhastamine. Kindlasti tasub tööandjal uurida
tootjalt/edasimüüjalt ka selles osas infot, milliseid ohutumaid alternatiive saaks
töökeskkonnas kasutada.
Kantserogeenseid aineid tuleks igal võimalusel vältida.
2) Kui tehniliselt ei ole võimalik asendada kantserogeene või mutageene ohutumate
kemikaalidega või kasutada ohutumat tehnoloogiat, peab tööandja tagama tehniliste
võimaluste piires nende käitlemise suletud süsteemis (näiteks värvikambrid). Kui sellise
süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, peab tööandja tagama, et töötajate
kokkupuude kantserogeenidega oleks minimeeritud ning töökeskkonnas esinemine ei
ületaks sätestatud töökeskkonna piirnormi.
3) ohtlike kemikaalidega kokkupuutuvate töötajate arvu vähendamine;
Tööandja peab kantserogeenidega kokkupuutuvate töötajate arvu vähendama võimaliku
miinimumini ning tagama, et terviseriskiga seotud piirkondadesse pääsevad ainult need
töötajad, kelle töö või tööülesanded seda nõuavad. Näiteks seada töökohad selliselt, et
ohtliku kemikaaliga, sh kantserogeeniga puutuvad kokku ainult sellega otseselt töötavad
töötajad ning muud töökohad on piirkonnast eraldatud. Selleks näiteks paigutada töötajad
spetsiaalsesse tööruumi, mis on varustatud eraldi kohtventilatsiooniga ja eraldatud muust
tootmisruumist. Kui töökohtade paigutust pole võimalik muuta, tuleb leida teised võimalused,
et vähendada ohtlike ainete mõju töötajate tervisele. Üheks abinõuks oleks teatud
tööülesannete teostamine spetsiaalsetel tööaegadel, s.o tööpäeva lõpus või
nädalavahetustel, seda muidugi töötaja nõusolekul.
Kokkupuudet saab vältida näiteks asjakohase ventilatsiooniga. Kohtventilatsioon on sageli
tõhus ja kasulik abinõu kemikaali otseses käitlemiskohas. Imur on kohtventilatsiooni tähtsaim
osa. Kui ohtlikku kemikaali sisaldav õhk jääb kohtventilatsiooni korral suletud süsteemi, on
tegemist peaaegu ideaalse kapseldamisega. Hästi projekteeritud sisse- ja
väljapuhkesüsteem tagab eriti hea kaitse.
Ohtliku kemikaali käitlemine võib toimuda tõmbekapis.
Kohtventilatsiooni kasutatakse:
- tõmbekappides;
- tolmavate ainete käsitlemisel;
- puidust, metallist toodete valmistamisel;
- tolmavatel puhastustöödel;
- keevitusel;
- kemikaalide käitlemisel;
- värvimis-, liimimistöödel;
- lahustite kasutamisel;
- seadmete juures, mis tekitavad kuuma gaasi ja auru.
Kohtäratõmme peab olema tööpinnale nii lähedal, kui seda lubab töö või tööprotsess, sest
mida suurem on äratõmbe kaugus tööpinnast, seda madalam on selle efektiivsus.
Laboratooriumides käideldakse kemikaale, mida nende kantserogeensuse tõttu tööstuses
enam ei kasutata. Neid käideldakse tõmbekappides. Juhul kui laboris kasutatakse
kantserogeene pidevalt, on otstarbekas seada selleks sisse omaette tööpiirkond.
3) ohtlike kemikaalidega töötamise aja lühendamine;
Vaheldada tööülesandeid teiste tööülesannetega, kus kantserogeenidega kokkupuudet ei
esine, et kokkupuude ei oleks pidev jms.
4) ohtlike kemikaalide koguste vähendamine töökohal.
20
Läbi mõelda, kas kasutatavaid koguseid on võimalik vähendada olenevalt tööprotsessi
iseärasustest.
5) Asjakohaste isikukaitsevahendite võimaldamine;
Kui eelnevad meetodid pole piisavad või kui neid ei ole võimalik rakendada, siis tuleks
mõelda isikukaitsevahenditele. Kui riskide hindamine on läbi viidud ning on selge, milliste
kaitseomadustega isikukaitsevahendeid on vaja kasutada, tuleb tööandjal
isikukaitsevahendid soetada. Kemikaali tootja kirjeldab konkreetse isikukaitsevahendi
vajaduse ohutuskaardil, kuid alati tasub konsulteerida spetsialistidega. Samuti tasub
konsulteerida isikukaitsevahendite müüjatega ning tootekataloogidega, kust võib väga
põhjalikku infot vajalike isikukaitsevahendite osas saada. Kui tootja on seadme või
kemikaaliga töötamiseks ette näinud isikukaitsevahendi, peab tööandja selle töötajale ka
võimaldama. Isikukaitsevahendite soetamisel tuleb arvesse võtta isikukaitsevahendi sobivust
töötajale – näiteks kui töötaja kannab prille, ei sobi talle tavalised kaitseprillid, vaid on vaja
kaitseprille, mis on mõeldud kandmiseks oma prillide peal. Samuti peavad
isikukaitsevahendid sobima kasutamiseks konkreetsetes tööoludes (näiteks niiskes või
külmas keskkonnas). Soovitatav on isikukaitsevahendite valimisel konsulteerida töötajatega,
kes neid kasutavad. Tuleks hinnata, kas väljastatud isikukaitsevahendid on sobiva
suurusega, kas nendega ollakse rahul ning kas samal ajal kasutatavad isikukaitsevahendid
sobivad koos kasutamiseks. Kindlasti ei tohi leppida olukorraga, kus töötaja ei kasuta mõnda
isikukaitsevahendit, sest see näiteks määrdub või kulub kiiresti (prillid vms).
Isikukaitsevahendite väljastamise kohta tuleb pidada arvestust, et oleks täpselt teada,
millised isikukaitsevahendid töötajatele on väljastatud, ning et tööandja saaks hiljem
vajaduse korral isikukaitsevahendite väljastamist tõendada. Kui tööandja on töötajale
isikukaitsevahendi väljastanud, on töötajal kohustus seda kasutada. Tööandja peab
kontrollima, et töötaja täidab seda kohustust.
Tööandjal on ka kohustus korraldada töötajatele isikukaitsevahendi kasutamiseks
juhendamine ja vajadusel väljaõpe (näitlik kasutamine). Kui õigesti valitud isikukaitsevahendit
kasutatakse valesti, ei pruugi sellest kasu olla (näiteks ei panda maski ette korralikult, vaid
nii, et saastunud õhk jõuab ikkagi töötaja hingamisteedesse).
Kui õige isikukaitsevahend on olemas ja kasutusel, siis on sama oluline ka selle asjakohane
hoiustamine ja hooldus. Tööandja peab tagama ohtlike kemikaalidega saastunud
isikukaitsevahendite puhastamise või asendamise, nende õige hoolduse ja hoiustamise.
Kantserogeenide käitlemisel on enamasti kõige rohkem ohustatud töötajate hingamisteed ja
käed. Seega on oluline pöörata tähelepanu hingamisteede kaitsevahenditele ja
kaitsekinnastele. Üldiselt kasutatakse hingamisteede kaitsevahendeid olukordades, kus
tehniliste kaitsevahendite kasutamine ei ole piisav. Kaitsevahendite valikul tuleb selgeks
teha, milliste ainete suhtes need kaitset pakuvad ja nad sobivad konkreetsesse
töökeskkonda ja konkreetsele töötajale. Samast materjalist, kuid erinevate tootjate poolt
toodetud isikukaitsevahendid võivad oma kaitseomadustelt erineda. Igal juhul on vaja
põhjalikult tutvuda isikukaitsevahendite kasutusjuhendiga ning vajadusel konsulteerida
vastava ala spetsialistiga. Jälgida tuleb ka vahendite kasutamisaega ja –intensiivsust ning
vajadusel asendada need uuega, et tagada töötajate kaitse.
Lisaks tuleb mõelda järgmisetele töökorraldusaspektidele:
1) õigete töövõtete kasutamine;
2) töötajate ohutust tagavate seadmete ja tehnoloogiate kasutamine;
3) asjakohaste töövahendite ja materjalide kasutamine;
4) seadmete regulaarne tehniline kontroll ja hooldamine.
Lisaks peab tööandja järgima ka järgmisi hügieeni, märgistamise, hoiustamise jm nõudeid:
1) asjakohaste hügieenimeetmete rakendamine, sh põrandate, seinte ja muude pindade
korrapärane puhastamine;
21
2) töötajate õigeaegne ja täpne teavitamine;
3) ohualade märgistamine ja nõuetekohaste ohutusmärkide, sh keelumärgi «Suitsetamise
keeld» kasutamine piirkondades, kus töötajad puutuvad või võivad kokku puutuda
kantserogeeni või mutageeniga;
4) tegevuskava koostamine võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks, kui võib toimuda töötajate
kokkupuude suure koguse kantserogeenide või mutageenidega;
5) käideldavate kemikaalide hoidmine hermeetiliselt suletavates ning selgelt ja nähtavalt
märgistatud anumates;
6) ohtlike tootmisjäätmete kogumine hermeetiliselt suletavatesse ning selgelt märgistatud
konteineritesse;
7) ohutute ladustamis-, transpordi- ja kahjutustamismeetodite rakendamine.
3.2 Tööhügieen
Töökeskkonnas, kus on potentsiaalne võimalus puutuda kokku ohtlike kemikaalidega, sh
kantserogeenidega, peab tööandja tagama tööhügieeni nõuete täitmiseks vajalikud
tingimused. Selleks peab tööandja ohtlike ainete ja kantserogeenidega kokkupuute
vältimiseks võtma tarvitusele järgmised tööhügieeni abinõud:
1) keelama söömise, joomise ja suitsetamise piirkondades, kus esineb kantserogeenide või
mutageenidega saastatuse oht; piirkonnast välja minnes võtta ära kasutatavad kindad,
et mitte nendega ainet edasi kanda teistesse kohtadesse. Tööpiirkonnast välja minnes,
sööma, jooma või suitsetama minnes pesta käed.
Käte ja suu kaudu võib ohtlik aine sattuda organismi. Tähelepanu tuleks pöörata ka
asjaolule, et tööpiirkonnas ei hoiustataks toitud või toiduga kokkupuutuvaid nõusid, mis
võivad kantserogeenidega saastuda ja söömise kaudu organismi sattuda.
1) andma töötajatele asjakohase tööriietuse, vajaduse korral kaitseriietuse ja
hingamisteede kaitsevahendid; ohtlike kemikaalide korral tuleb kindlasti toote
ohutuskaardilt täpsustada, millisest materjalist peavad olema kaitsekindad;
2) tagama töö- ja tänavariietuse jaoks eraldi hoiukohad – kui näiteks ohtliku kemikaali
tolmuga saastunud kaitseriided võtta seljast ära ja riputada oma tavariietuse kõrvale,
võib ainega saastuda ka riietus, millega minnakse väljapoole töökeskkonda.
Kindlasti välja selgitada, millist hooldamist ja puhastamist kaitseriietus vajab ning jälgida, et
kaitseriietusel on säilinud kaitsevõime.
3) andma töötajate kasutusse duššidega varustatud pesemisruumid ning vajadusel
paigaldama silmadušid;
4) tagama töö- ja kaitseriietuse regulaarse puhastamise ja pesemise ning kõlbmatuks
muutumise korral nende käitlemise jäätmeseaduse kohaselt.
3.3 Tööinspektsiooni teavitamine
Kõik tööandjad, kelle töökeskkonnas on vähemal või suuremal määral kasutusel
kantserogeenseid aineid, peavad sellest teavitama Tööinspektsiooni. Kantserogeenide puhul
ei pruugi oluline olla, kas sellega puututakse kokku harva või sageli, sest teatud juhtudel võib
ka ühekordsel kokkupuutel kantserogeense ainega areneda välja vähkkasvaja.
22
Tööandja on kohustatud teavitama Tööinspektsiooni enne kantserogeenidega esmakordselt
töö alustamist ning juhul, kui töökeskkonna riskihindamine tuvastas kokkupuuteohu
kantserogeenidega.
3.4 Töötajate juhendamine
Selleks, et töötaja oskaks ohtlikku kemikaali ohutult käidelda, tuleb teda juhendada.
Juhendamisviis on tööandja enda valida, kuid see peaks tagama töötajale ohutuks
töötamiseks vajalikud teadmised. Juhendamine peab sisaldama eelkõige järgmist teavet:
1) kantserogeenide ja mutageenide tervistkahjustava toime tundmine, sealhulgas võimaliku
tervisekahjustuse riski suurenemine suitsetamisel;
2) kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute vältimiseks rakendatavad ohutusabinõud;
3) kasutatavate ohumärguannete tundmine;
4) ettevõttes kehtestatud tööhügieeninõuded;
5) isikukaitsevahendite, sh kaitseriietuse kasutamise eesmärk ja kord;
6) tegutsemisjuhised ohtliku olukorra tekkimisel.
Väljaõpet tuleb korrata, kui tööprotsessis tehakse olulisi muudatusi, mis puudutavad
kasutatavaid kantserogeene või mutageene, seadmeid või tehnoloogiat.
Üks osa juhendamisest on ohtliku kemikaali ohutuskaardi tutvustamine töötajale. Töötaja
peab teadma, millised on kasutatava kemikaali võimalikud tervisemõjud, milliseid
isikukaitsevahendeid tuleb kasutada ja millised olid riskianalüüsi, sh mõõtmiste tulemused.
Samuti on oluline väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks, et töötaja teaks, kuidas tööd
endale ja teistele ohutult teha. Kui töötaja kasutab isikukaitsevahendeid, on ka nende õigeks
kasutamiseks vaja läbi viia juhendamine ja vajaduse korral näitlik kasutamine, kuna valel
kasutamisel ei pruugi isikukaitsevahend soovitud kaitseefekti tagada.
Samuti peavad töökeskkonnas olema selgelt eristatavad alad, kus kasutatakse ohtlikke
aineid, sh kantserogeene. Tööandja peab nendest töötajaid teavitama ja tagama, et kõik neid
aineid sisaldavad seadmed, konteinerid ja pakendid kannaksid selgelt loetavat märgistust ja
hästi nähtavaid hoiatusmärke. Märgistus on oluline ka kemikaali ümberkallamisel (uude
pakendisse panemisel). Tootja saab vajadusel anda kaasa pakendi märgistuslehti.
3.5 Kantserogeenidega töötavate inimeste üle arvestuse pidamine
Tööandja peab pidama töö tõttu kantserogeenidest ohustatud töötajate nimekirja, milles tuleb
kuvada järgmised andmed:
1) töötaja ees- ja perekonnanimi;
2) tööülesande kirjeldus;
3) kantserogeeni või mutageeni, millega töötaja on kokku puutunud, nimetus;
4) kantserogeeni või mutageeniga toimunud kokkupuute kestus.
Andmeid nimekirja kantud töötaja kohta peab tööandja hoidma ajakohasena ja säilitama
vähemalt 40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet kantserogeeniga.
3.6 Tervisekontroll
Tööandja tagab, et kõik kantserogeenidest ohustatud töötajad läbivad tervisekontrolli
töötervishoiuarsti juures. Tervisekontrollis pööratakse tähelepanu töötaja üldisele tervislikule
seisundile, sh kroonilistele haigustele. Oluline on kontrollida maksa ja neerude funktsiooni,
kuna nendest organitest sõltub paljude toksiliste ainete „kahjutustamine“ kehas, üle tuleb
vaadata naha olukord, kuna nahk on tähtsaks kaitsebarjääriks. Mõningate ravimite
23
kasutamine võib suurendada vähiriski. Kindlasti tuleb konsulteerida töötervishoiuteenuse
pakkujaga, millised terviseuuringuid on töötajatele vajalikud. Selleks peab tööandja teadma
kantserogeenseid ained, millega ja millisel määral töötajad kokku puutuvad, et arst teaks
määrata vastavad analüüsid, mis selgitava välja võimaliku tervisekahjustuse.
Mõningate ainete puhul on vajalik seda määrata verest või uriinist (näiteks plii, kroom,
nikkel), kuid sageli ei ole võimalik määrata kahjustavat ainet ennast, vaid hinnatakse
analüüside tulemusel võimalikke tervisekahjustusi. Näiteks kontrollitakse vererakkude
olukorda, tehakse maksa ja neerude analüüsid, röntgeniga vaadatakse üle kopsude seisund.
Põievähki tekitavate kemikaalidega kokkupuutel on kindlasti vajalik uriini analüüsi tegemine.
Juba väiksemate muutuste tekkel on võimalik hinnata, mida tuleks ette võtta, et vältida
tervisekahjustuse süvenemist – kas saab muuta tööprotsesse, piirata kahjustava ainega
kokkupuute aega või ei tohi selle konkreetse ainega kokkupuudet üldse olla.
Kui tervisekontrolli käigus avastatakse ühel töötajal kantserogeeniga kokkupuute tagajärjel
tekkinud tervisehäire, peavad tervisekontrolli läbima ka teised töötajad, kes töötavad
samalaadsetes tingimustes. Sellisel juhul tuleb teostada ka täiendav töökeskkonna riskide
hindamine.
Kuna vähi kujunemine on pikaajaline protsess ning võib kujuneda pärast kantserogeense
ainega kokkupuudet, siis peab töötaja läbima tervisekontrolli ka pärast kantserogeenidega
kokkupuutumise lõppu. Näiteks kui tööülesanded vahetuvad ning kokkupuudet enam
kantserogeensete kemikaalidega pole, peab tööandja vastavalt arsti ettepanekule jätkama
tervisekontrolli korraldamist välja selgitamaks võimaliku kantserogeenidest põhjustatud
tervisekahjustuse avastamiseks.
4. Töötaja tegevused töökeskkonnas esinev vähiriski maandamiseks
Enne tööle asumist ohtliku, sh kantserogeense ainega peab töötaja olema teadlik, kuidas
kasutada õigeid töövõtteid, et mitte kahjustada enda ja teiste tervist. Olulise info kasutatavast
ainest, töövõtetest ja vajadusel isikukaitsevahendite kasutamisest peab saama tööandjalt.
Selleks peab tööandja töötajat juhendama potentsiaalsetest tervisemõjudest, mis võivad
kaasneda kantserogeeniga töötamisel. Samuti on töötajal õigus teada, millised on kasutusele
võetud meetmed kahjuliku mõju maandamiseks või vähendamiseks. Samuti on töötajal õigus
tutvuda töökeskkonna riskianalüüsiga, millest selguvad töökeskkonna ohutegurid ja nendest
tulenevad riskid. Juhendamise põhjal peab sul olema teadmine, kuidas ohutult töötada, et
ennetada tervisekahjustusi, sh tööga seotud vähkkasvaja kujunemist.
Enne kantserogeeniga tööle asumist peaks tööandja töötajale tutvustama järgmist teavet:
1) töökeskkonna riskianalüüs ja selle alusel tehtav tegevuskava riskide vältimiseks või
maandamiseks on planeeritud ja rakendatud tegevustega;
2) ohutusjuhendid, sh kasutavad ohtliku aine ohutuskaart, millest selguvad ohtliku
ainega seotud ohud ja õiged töövõtted, märgistus;
3) vajadusel isikukaitsevahendite kasutamisega seotud juhendamine;
4) kohustus läbida regulaarne tervisekontroll töötamise ajal, aga ka pärast
kantserogeeniga kokkupuute lõppu.
Töötajal on õigus panustada töökeskkonna riski hindamise protsessi. Vajadusel tuleb töötajal
esitada tööandjale asjakohaseid ettepanekuid töökeskkonna parendamiseks ning anda ka
tööandjale teada töökeskkonnas esinevatest ohtudest, mis on maandamata.
Kuidas tagada töökohal enda tervise kaitse ohtlike, sh kantserogeensete ainete suhtes?
1) Järgi töötervishoiu ja tööohutusnõudeid ning tööandjalt saadud juhiseid ohutuks
töötamiseks
24
Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine on eelkõige sinu enda tervise kaitseks. Ohtlike
ainete, sh kantserogeenide töötamisel kujunev tervisekahjustus pole sageli koheselt
märgatav, kuid tuleb mõista, et ohutusnõuete täitmine on oluline, kuna tervisekahjustused
võivad kujuneda alles paari kuni mitmekümne aasta pärast (nt tõsisemal juhul vähkkasvaja).
Jälgi kasutatavate kemikaalide pakendi informatsiooni ning kasuta alati kemikaali
originaalpakendeid või muid selleks ette nähtud pakendeid, mis on märgistatud nii, et teave
pakendis oleva sisu kohta oleks üheselt arusaadav ja mõistetav. Kemikaale ei tohi mitte
mingil juhul ümber villida toiduainete pakendisse või taarasse!
2) Kantserogeenidega töötamisel läbi kindlasti tööandja korraldatavaid ja
töötervishoiuarsti poolt läbiviidavaid regulaarseid arsti poolt määratud sagedusega
tervisekontrolle, et ennetada tervisekahjustuse väljakujunemist ja vajadusel tagada
kiire sekkumine juba kujunenud tervisekahjustuse korral. Vajadusel annab
töötervishoiuarst soovitusi ja teeb ettepanekuid tööandjale, millised meetmed on vaja
rakendada, et vältida tõsise tervisekahjustuse tekkimist. Samuti on oluline pidada
meeles seda, et töötaja peab läbima tervisekontrolli töötervishoiuarsti poolt määratud
ajavahemike järel ka pärast kantserogeeni või mutageeniga kokkupuutumise lõppu.
3) Ära soo, joo ega suitseta piirkondades, kus esineb kantserogeenide või
mutageenidega saastatuse oht, töökeskkonnast lahkudes pese alati käsi;
4) Kasuta spetsiaalseid tööriideid ning ära lahku nendega töökohalt. Hoia oma töö- ja
tavariided eraldi hoiukohtades.
5) Kasuta vajadusel isikukaitsevahendeid ning kasuta neid ettenähtud juhiste kohaselt.
Kui isikukaitsevahendite kandmine on ebamugav, konsulteeri tööandjaga ja selgitage
välja ebamugavuse põhjused ning vajadusel leidke tingimustele vastav ja sulle sobiv
vahend. Samuti on väga oluline isikukaitsevahendi õige hooldus ja hoiustamine.
6) Pöördu küsimuste ja ettepanekute korral tööandja või ettevõtte töötervishoiu ja
tööohutusega tegeleva töötaja poole. Näiteks, kui sulle tundub, et tööandjal on jäänud
tähelepanuta mõni kemikaal, kantserogeen, siis kindlasti tuleb seda küsimust
arutada, eesmärgiga hinnata kõik ohtlike ainetega seotud töökeskkonna riskid ja võtta
kasutusele terviseriski vähendavad meetmed. Kui sa pole kindel, millise ainega sa
tööl kokku puutud ja kuidas sellega ohutult töötada, siis samuti pöördu julgelt
tööandja poole, et olla kindel, et sinu tervis ei halveneks töö tõttu.
7) Märka kolleegide ohtlikku tegevust tööl, mille tagajärjel võib kahjustuda tema või
teiste töötajate tervis. Otsese ohu korral pöördu otse kolleegi poole ja selgita, kuidas
ohutult töötada ning kindlasti teavita tööandjat, kes vajadusel korraldaks uue
tööohutusalase juhendamise.
8) Teadvusta endale, et suitsetamine suurendab töökeskkonna kantserogeeniga
kokkupuutel vähi kujunemise tõenäosust.
5. Kokkuvõte
Tööandja
1) Selgita välja töökeskkonnas esinevad kantserogeensed kemikaalid ja hinda nendest
tulenevat riski töötaja tervisele, vajadusel korralda mõõtmised.
2) Hinda, kas kantserogeense kemikaaliga kokkupuudet on võimalik täielikult vältida,
kasutada suletus süsteemis või asendada vähemohtlikuga või kasutada muid
asjakohaseid meetmeid.
3) Taga, et kantserogeenidega puutuvad kokku ainult need töötajad, kelle tööülesanded
seda nõuavad.
4) Taga nõuetekohane tööhügieen – ruumi, vahendite ja pindade puhastus.
5) Taga nõuetekohane kantserogeenide hoiustamine ja märgistamine.
6) Juhenda kantserogeenidega kokkupuutuvaid töötajaid nende olemusest, ohutututest
töövõtetest ning vajadusel isikukaitsevahendite kasutamise suhtes.
Töötaja
25
1) Ole teadlik kantserogeensetest kemikaalidest, vajadusel küsi tööandjalt infot
2) Osale võimalusel riskianalüüsi protsessis
3) Järgi ohutuid töövõtteid
4) Läbi tervisekontroll
5) Juhendamise ja väljaõppe käigus ole tähelepanelik
6) Kasuta sulle väljastatud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt
7) Teavita tööandjat probleemidest
8) Teavita vajadusel kolleege ohututest töövõtetest ja teavita tööandjat, et vajadusel
korraldada täiendav juhendamine ohutute töövõtete omandamiseks
6. Lühike stseen positiivse näitega (sissejuhatuses oleva versiooni positiivne näide)
7. Lisainfo:
http://www.tooelu.ee/
Olulised õigusaktid, mille leiad Riigi Teataja veebilehelt aadressil www.riigiteataja.ee :
1) Töötervishoiu ja tööohutus seadus (TTOS)
2) Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu
ja tööohutuse nõuded
3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded
4) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid
5) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks
6) CLP määrus https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?qid=1508749172944&uri=CELEX:02008R1272-20170601
Töötervishoiu ja tööalaste küsimuste korral saab kasutada ka Tööinspektsiooni
nõustamisteenust.
____________________________________________________________________
Taustinfona, mida võib kasutada näidete toomisel. Eelnev tekst peab olema ilmestatud
näidetega erinevate töökeskkondade näol. Järgnev info annab viiteid, milliseid
töökeskkondasid ja milliseid tööprotsesse saab näiteks kasutada.
1) Kopsuvähk
Polütsüklilsed aromaatsed süsivesinikud – PAS tekivad orgaaniliste ühendite mittetäielikul
põlemisel ja mille sattumisel organismi tekivad reaktiivsed ühendid. Paljud töökeskkonnas
sisalduvad PAS-ühendid põhjustavad kopsukasvajate teket, näiteks raua ja terase
valutsehhides, koksitehases, tulekahjude kustutamisel päästetöödel. Suurel hulgal
töökeskkonnas esinev anorgaaniliste ühendite tolm, nagu kvartsi tolm või arseeni-, kroomi ja
niklit sisaldavad ained, suurendavad kopsukasvajate tekkeriski. Eelkõige roostevaba terase
keevitusel tekkiv kuuevalentne kroom ja nikkel, mis on tõestatud kui inimesel vähkkasvaja
teket põhjustavad ained. Samuti suurendab riski haigestuda kopsukasvajatesse kokkupuude
asbestiga (asbestikiud). Kopsuvähki võivad põhjustada ka diiselkütuste põlemisjäägid.
2) Mesotelioom
Mesotelioom on harvem esinev kopsu- ja kõhukelme ning seedeorganite pahaloomuline
kasvaja, mille peamiseks põhjuseks on asbestitolm (satub organismi sissehingatava õhuga
või sülje allaneelamisel). Kokkupuude asbestiga toimub näiteks ehitiste ja hoonete
lammutustöödel, laevade remonttöödel, samuti mõnedel muudel hoolde- ja remonttöödel.
Abestist on tehtub õppefilm, millega saab tutvuda siin informatsiooni eesmärgil:
https://www.youtube.com/watch?v=TN5m0M74BXI
3) Nahakasvajad
Nahakasvajaid tekitavad ka töökeskkonnas esinevad arseeniühendid, pigi ja tõrv
(kokkupuutel nahaga).
26
4) Ülemiste hingamisteede kasvajad
Formaldehüüd on väga aktiivne keemiline ühend, mis ülemistes hingamisteedes reageerides
põhjustab kasvaja teket. Eelkõige on tegemist kurgulae, neelu ja ninaneelu piirkonna
kasvajatega. Kurgulae, neelu ja ninaneelu piirkonna kasvajate diagnoosimine eelkõige
mööbli-, vineeri- ja puitplaaditööstuse töötajatel rõhutab vajadust kontrollida ja jälgida
formaldehüüdi taset antud tööstusharude töökeskkonnas. Kokkupuude nikliga
(niklitööstuses) võib põhjustada nina ja põskkoobaste vähkkasvajat. Kõrivähki võib
põhjustada pikaaegne kokkupuude anorgaaniliste hapete aurudega, näiteks väävelhape.
5) Nina ja põskkoobaste kasvajat võib tekitada ka puidutolm. Eriti suur haigestumise risk
on tamme, pöögi ja teiste kõvade puitude töötlemisega tegelevatel tööaladel.
6) Põiekasvaja
Kusepõiekasvajat on raske õigeaegselt diagnoosida. Tööga seotud kusepõie kasvaja tekib
näiteks kokkupuutel aromaatsete amiinidega. Kokkupuutevõimalus võib olla teatud värvitud
toodete või kummide käitlemisel, 2-naftüülamiini eraldamisel kõrvaltoodetest ja jäätmetest,
sünteesi vaheproduktides. Põievähi teket seostatakse ka diislikütuse põlemisjääkidega.
7) Leukeemia ja lümfoom
Benseen kahjustab valgete vereliblede teket (vereloomet) luuüdis, põhjustades sellega
aplastilise aneemia väljakujunemist, mis omakorda on leukeemia eelastmeks.
Kummitööstuses kasutatavad muud kemikaalid suurendavad riski haigestuda leukeemiasse
ja lümfoomi. Kokkupuude puidukaitse- ja tõrjevahenditega (kloorfenool) soodustab pehmete
kudede sarkoomi ja lümfisüsteemi vähkkasvaja teket. Verevähki võivad tekitada ka
fosfororgaanilised ained – pestitsiidid, taimekaitsevahendid.
8) Maksakasvaja
Paljud tööstuses kasutatavad lahustid põhjustavad maksakasvaja teket, näiteks sellised, mis
sisaldavad süsiniktetrakloriidi, triklooretüleeni ja metüleenkloriidi. Kantserogeense toime tõttu
on võetud suund nende ainete kasutamisest loobumisele. On märgatud, et sageli esinev
tooraine 1,3-butadieen põhjustab inimestel maksakasvajat. Polüetüleeni tootmisel kasutatav
polüvinüülkloriid põhjustab harvaesineva maksa hemangiosarkoomi teket, sapiteede
kasvajat.
9) Muud kasvajad
Töökeskkonnas toimivad kantserogeensed ohutegurid võivad põhjustada kasvaja teket ka
teistes organites. Mao- ja jämesoolekasvajate teke on seotud eelkõige eluviisidega, kuid
teatud kutsealade puhul on olemas risk kasvaja tekkimisele. Vaatamata epidemioloogilistele
uuringutele, pole leitud põhjuslikku seost mõningate kasvajate ja töökeskkonnas esinevate
kantserogeensete ohutegurite vahel (ajukasvaja, kõhunäärme kasvaja).
Näiteid tegevusvaldkondadest, mida töökeskkondade puhul kajastada). Pakkuja võib
täiendada olemasolevaid näiteid ka teiste asjakohaste näidetega. Järgnevalt on toodud
mõned näited ning tegemist pole lõpliku loeteluga.
Ehitusvaldkond
Sissehingatav kristalliline ränidioksiid, millega kokkupuude esineb peamiselt
ehitussektoris, selliste tööprotsesside nagu allmaa- ja pealmaakaevandamise, läbindamise
või ränidioksiidi sisaldavate materjalide (nt betoon, tellised, kivimid) lõikamise, purustamise
või jahvatamise käigus tekkiv tolm. Kokkupuudet respiratoorse kristallilise ränidioksiidiga
esineb paljudes tööstusharudes, näiteks pealmaakaevandamine, kaevandamine, kaevise
töötlemine (nt kuivatamine, peenestamine, kotti pakendamine ja käsitsemine), tahvelkivi
töötlemine, kivide peenestamine ja lihvimine, valutööstus, telliste ja plaatide valmistamine,
mõned põletusprotsessid, ehitustööd, sealhulgas töötamine kivide, betooni, telliste ja
27
mõnede isolatsiooniplaatidega, tunnelite kaevamine, hoonete restaureerimine, pottsepa- ja
keraamikatööstus.
Tagajärjeks võib olla silikoos ehk kopsuhaigus. Väga väikesed tolmuosakaesed (alla 0,005
mm) satuvad sissehingamisel väga sügavale kopsu, kopsualveoolidesse. Haiguse
arenemine on otseselt seotud sissehingatava tolmu koostise ja hulgaga. Tolmustus kujuneb
välja tavaliselt tööga seotud pikaajalise tolmu sissehingamise tagajärjel (10-20 a). Tolm
koguneb kopsu ja organism ei suuda seda sealt eemaldada. Selle tagajärjel tekib kopsukoe
paksenemine ja armistumine ning hiljem gaasivahetuse häirumine.
Kopsutolmustuse tüsistusteks on kopsupõletik, bronhiit, emfüseem ja kopsufibroos ehk
sidekoestumine.
Asbestikiud on tolmuna sissehingamisel ohtlikud tervisele, soodustades kopsuvähi,
asbestoosi ja mesotelioomi teket. Seedeelundkonda sattunud asbestikiud võivad põhjustada
kõri-, mao-, peen- või jämesoolevähki. Alates inimese esimesest kokkupuutest vähitekitajaga
kuni haiguse täieliku väljakujunemiseni võib kuluda kuni 30 aastat.
Asbesti võib leiduda: katustes (eterniit, katusepapp ja -plaadid), seintes (eterniit,
asbesttsement-plaadid ja -paneelid), lagedes (asbesttsementplaadid, pritsasbest,
soojusisolatsioonimaterjalid), hoonete fassaadides (välisvooder, rõdupiirded, rennid),
aknaalustes plaatides, prügišahtides (eterniit), ventilatsioonikanalites (eterniit, tihendid), vee-
ja kanalisatsioonitorudes (torud, muhvid), elektripaigaldistes (kaablitorud, isoleerlindid,
asbestkartong), kütteseadmetes (katelde, torude, ahjude, pliitide soojusisolatsiooni-ja
tulekaitsematerjalid), põrandaplaatides (vinüülasbestplaadid), vundamendis
(hüdroisolatsioon), liftides (šahtid, pidurid), metalltarindites (pritsasbest).
Asbest on tule- ja ilmastikukindel, halva soojus-, elektri- ja mürajuhtivusega, suhteliselt suure
tõmbetugevusega, elastne ning vastupidav alustele ja hapetele. Tänu nendele omadustele
on seda materjali peetud aastate vältel asendamatuks mitmes majandusharus. Tööstuses on
asbesti kasutatud soojusisolatsioonimaterjalina, tulekindlate ehituskonstruktsioonide
koostises, müra summutamiseks, asbesttsementtoodetes (eterniidis, kanalisatsiooni- ja
drenaažitorudes jm), elektriisolatsioonimaterjalides ja mitmel pool mujal. Asbesti ja seda
sisaldavaid tooteid käideldes satub ümbritsevasse keskkonda asbestitolmu, mis jääb oma
füüsikalise olemuse tõttu õhku hõljuma (ei sadestu) ja moodustab ohtliku õhusaaste.
Puidu töötlemisega seotud valdkonnad
Puidutolm. Paljude puidu- ja mööblitööstuse tootmisprotsesside käigus tekib puidutolm. Nn.
kõva puidu (pöök, tamm jne) tolm on kantserogeenne. Kõva puidu peen tolm tekib näiteks
puitdetailide lihvimisel. Kui puit on enne töötlemist immutatud, peitsitud, liimitud või lakitud,
on oht kokku puutuda tolmuga, mis sisaldab viimistlusaineid.
Puidutolm võib ärritada silmi ja hingamisteid ning põhjustada kroonilist bronhiiti. Erinevate
puuliikide ärritav mõju võib olla erinev. Suurtes kogustes puidutolmu sissehingamine võib
pikemaajalisel kokkupuutel tekitada ninaõõne ja nina kõrvalkoobaste vähki. Männipuidust
lenduvad ained võivad ärritada limaskesti.
Puidu viimistlemine
Lakid, liimid, peitsid ja immutid võivad sisaldada orgaanilisi lahusteid, mis võivad tekitada
aju- ja närvikahjustusi ning hingamisteede vaevusi. Lakke ja liime pintsliga või pritsimise
teel peale kandes võivad ohtlikud kemikaalid siseneda organismi naha ja hingamisteede
kaudu. Lahustid ja muud kergesti lenduvad ained, näiteks formaldehüüd, võivad mõjuda
kahjulikult ka järgneva kuivamise ja tahkumise ajal. Kahjulikud ained vabanevad õhku ja
töötajal on oht neid sisse hingata.
Mõju vältimine – isoleerimine ja väljatõmme
28
Puidutolmu sissehingamise vältimiseks on kõige parem töövahend isoleerida ja paigaldada
väljatõmbeventilatsioon otse seadme juures. Paljud puidutööstuses kasutatavad seadmed on
varustatud tolmukogmisseadmega. Tagage, et ventilatsiooniseadmeid puhastataks ja
hooldataks regulaarselt. Tööde korraldamisel tuleb eraldada eriti saastav töö nii, et töösse
mitte puutuvad isikud ei peaks sellega kokku puutuma.
Eelkõige tagada piisav äratõmbeventilatsioon. Puidutolmuga kokkupuutel kasutada
hingamisteede kaitsevahendit. Selle valik sõltub töö iseloomust, tolmu hulgast, tolmuga
kokkupuutumise ajast, tolmuosakeste suurusest ja ümbritsevast keskkonnast (kuiva õhu
korral on tolmu lendlemist rohkem): kasutada kas P1-P3 respiraatorit, vajaduse korral puhta
õhu juurdevoolu seadisega pool- või täismaski või muud sobilikku hingamisteede
kaitsevahendit ning vajaduse korral kaitseprille. NB! Ühekordsed tolmumaskid tuleb pärast
kasutamist ära visata. Korduvkasutatavate filtritega hingamiskaitsevahendi kasutamisel
jälgida, et filtrite vahetamise sagedus ja hooldus oleksid kooskõlas tootja soovitusega.
Tööriietuse äravõtmisel vältida tolmu sattumist hingamisteedesse. Riided (peentolmu korral)
puhastada enne seljast võtmist tolmuimejaga (tiheda või kaetud kanga puhul märjalt),
tööväliseid riideid ei tohi hoida tööruumides. Ilma hingamisteede kaitsevahendita ei tohi
viibida tööruumis, kui puidutolmusisaldus õhus ületab piirnormi. Töötamisel puidutolmuga
peab igal juhul hingamisteede kaitsevahendit kandma.
Formaldehüüd võib põhjustada nasofarüngeaalset ehk ninaneelu kasvajat, leukeemiat ning
ärritusi nahal ja silmades. Formaldehüüdiga kokkupuudet esineb lisaks formaldehüüdi
tootmisele lisaks ka mitmesugustes toodetega, nagu liimained ja hermeetikud,
pinnakattematerjalid, polümeerid, biotsiidid ja laborikemikaalid. Kokkupuude esineb
tegevustes, nagu ehitus- ja ehitustööd, naha ja karusnaha, paberimassi, paberi ja
paberitoodete, tekstiili- ja puidu- ja puittoodete tootmisel. Formaldehüüdi kasutatakse ka
kudede säilitamiseks emulsioonvedelike ja desinfektsioonivahendina patoloogias, tavaliselt
formaliini kujul (nt formaldehüüdi, vee ja metüülalkoholi segu).
Formaldehüüdi kasutatakse laialdaselt ka puidutööstuses puiduliimides. Eriti populaarne on
selle kasutamine vineeri tootmisel, kuna selle omadus polümeriseeruda, muudab toodetavad
vaigud vastupidavaks isegi märgades tingimustes. Ent formaldehüüd on väga aktiivselt
reageeriv, vees lahustuv ja kiirelt organismi poolt omastatav. Inimese võib kokkupuutel tunda
ärritusnähte näiteks ülemistes hingamisteedes, silmades ja nahal.
Vähirisk: ninaneeluvähk, võimalik leukeemia.
Äge mõju: ärritab tugevalt silmi, tekib silmade punetus, turse, valu, nägemise hägusus.
Hingamisteede ärritus, köha, peavalu, iiveldus, hingamisteede põletustunne, kopsuturse.
Krooniline mõju: nahaallergia.
Infot kasutamise kohta lugeda ohutuskaardilt. Näiteks tuleks eelistatult kasutada suletud
süsteemides. Vältida kontakti naha ja hingamisteedega. Kokkupuutevõimaluse korral tagada
üldine ja kohalik äratõmbeventilatsioon. Piirnormist suurema õhukontsentratsiooni puhul
kasutada kas B2-klassi filtriga, puhta õhu juurdevoolu seadisega täismaski või muud sobivat
hingamisteede kaitsevahendit (sh parandus- või avariitööde käigus või kui aine sisaldus õhus
ei ole teada). Jälgida, et kaitsevahend ei laseks puhastamata töökeskkonna õhku
hingamisteedesse. Olenevalt kokkupuutest kasutada spetsiaalset vähese imbumisvõimega
kaitseriietust (kaitseülikonda), kemikaalikindlaid kaitseprille või näokaitset ja -kindaid (butüül-,
nitriil- või Viton-kummist; lühiajaliseks kokkupuuteks sobivad ka neopreenist ja
polüvinüülkloriidist kindad). Saastunud riideid peab hoidma töövälisest riietusest eraldi
selleks ettenähtud konteinerites. Nahast jalanõude saastumisel formaldehüüdiga neid enam
kasutada ei tohi. Enne tööl söömist võtta ära kaitseriietus ning pesta käsi ja nägu.
Töökeskkonnas süüa ja juua ei tohi. Pärast tööpäeva pesta käsi ja nägu. Soovitatav on
vältida kontaktläätsede kandmist.
29
Arseen ja anorgaanilised arseeniühendid
Võimalik kokkupuude puidu ja vineeriimmutus arseeni sisaldavate puidukaitsevahenditega,
kuid kasutamist on hakatud piirama ning on ka alternatiivseid vahendeid, mis arseeni ja selle
ühendeid ei sisalda. Võib tekitada peamiselt kopsuvähki. Suukaudsel organismi sattumisel
võimalik nahavähk, põie-, maksa ja samuti kopsuvähk ning lümfikoe pahaloomulised
kasvajad.
Äge mõju: sissehingatava anorgaanilise arseeniga köha, hingamishäired, neeluhaavandid,
hemolüüs (vererakkude lagunemine), kesk- ja perifeerse närvisüsteemi häired, seedekulgla
ärritusnähud (iiveldus, kõhulahtisus, kõhuvalud). Suukaudsel organismi sattumisel võib
tõsisemal juhul olla surmav doos, väiksemate koguste puhul seedekulgla ärritus (iiveldus,
oksendamine, kõhulahtisus, -valu), kesknärvisüsteemi häired (peavalu, nõrkus, deliirium),
südameveresoonkonna häired (vererõhu langus), šokk, maksaja neerude kahjustus,
vereloomehäired (aneemia, leukopeenia*).
Krooniline mõju: naha- ja limaskestade ärritus (nahapõletik, silma sidekestapõletik,
neelupõletik, nohu), iseeneslikud abordid.
Arseeniühenditega kokkupuudet tuleb täielikult vältida. Arseeniühendeid kasutada suletud
süsteemides. Tööruumides/-piirkonnas peab olema tagatud äratõmbeventilatsioon (tolmu
puhul ettevaatust, et tolm õhku ei pihustuks, vajaduse korral eelistada kohtäratõmmet).
Arseentrikloriidiga kokkupuutel hoiduda pritsmete näole, nahale ja silma sattumisest,
kasutada söövituskindlast kangast kaitseriietust, kogu näo, sh silmade kaitset, kaitsekindaid.
Olenevalt kontsentratsioonist ja aine tootjapoolsest soovitusest kasutada hingamisteede
kaitseks filtriga (P3- või B-klassi filter) või puhta õhu juurdevoolu seadisega täismaski.
Arseenitolmuga kokkupuutel kanda kogu keha katvat kaitseriietust, kaitsekindaid ja
jalakatteid ning respiraatoriga kaitsemaski või muud sobivat hingamisteede kaitsevahendit
ning jälgida, et tolm ei satuks maski kõrvalt hingamisteedesse. Parandus- või avariitööde
käigus kasutada suure kaitsefaktoriga respiraatoreid ja kaitseülikonda. Arseenitolmuga
saastunud riideid peab hoidma töövälisest riietusest eraldi kas selleks ettenähtud kappides
või konteinerites. Kui arseenitolmu sisaldus õhus on lubatud piirnormist suurem, peab
tööriideid pesema iga päev, kui jääb alla lubatud kontsentratsiooni, pesta kord nädalas. Enne
tööl söömist võtta ära kaitseriietus ja pesta käsi. Töökeskkonnas süüa ja juua ei tohi (välja
arvatud joogivesi). Pärast tööpäeva pesta kogu keha duši all. Soovitatav on vältida
kontaktläätsede kandmist.
Plastitootmine
4,4'-metüleen-bis(2-kloroaniliin) (MOCA) põhjustab peamiselt kopsu- ja põievähki. Esineb
peamiselt plastitööstuses polüuretaan-elastomeeride osade valmistamiseks, samuti
kummitoodete tootmisel, veekindlad tihendusmaterjalid, rihmad, kingatallad. Kokkupuude
võib põhjustada põievähki. Sissehingamisel ja nahaga kokkupuutel võib tekitada tsüanoosi,
pearinglust, peavalu, iiveldus, segasusseisundit, nohu, teadvusekadu. Allaneelamisel võib
tekitada kõhuvalu. Silmadega kokkupuutel võib põhjustada ärritust ja keemilist põletust. Ning
pikaaegsel kokkupuutel võib kujuneda methemoglobineemia.
Mõju vältimine
Eelistatult kasutada suletud süsteemides. Vältida kontakti naha- ja hingamisteedega.
Kokkupuutevõimaluse korral tagada üldine ja kohalik äratõmbeventilatsioon (samas vältida
MBOCA sattumist kogu tööruumi õhku üldventilatsiooni tõmbe tõttu). Info ohutuskaardilt,
näiteks: kasutada hingamisteede kaitseks olenevalt kontsentratsioonist kas A-klassi filtriga
pool- või täismaski, puhta õhu juurdevoolu seadisega või muud sobivat hingamisteede
kaitsevahendit (sh parandusvõi avariitööde käigus või kui aine sisaldus õhus ei ole teada).
Jälgida, et kaitsevahend ei laseks puhastamata töökeskkonna õhku hingamisteedesse.
Olenevalt kokkupuutest kasutada spetsiaalset kaitseriietust, -prille ja -kindaid, näokaitset.
30
Saastunud läbiimbuvast kangast riided tuleb kohe vahetada. Saastunud riideid peab hoidma
töövälisest riietusest eraldi selleks ettenähtud konteinerites. Enne tööl söömist võtta ära
kaitseriietus ning pesta käsi ja nägu. Töökeskkonnas süüa ja juua ei tohi (välja arvatud
joogivesi). Pärast tööpäeva pesta käsi ja nägu, kui võimalik, siis kogu keha duši all.
Soovitatav on vältida kontaktläätsede kandmist. Kindlasti peab läbima ohuolukorras
käitumise ja kaitsevahendite kasutamise koolituse.
Teetööd
Lisamaterjali saab ka näiteks siit:
http://www.asfaldiliit.ee/_vana/files/eapa/Asfaltkatete_t%C3%B6%C3%B6stus.pdf. Eesti
Asfaldiliit: http://m.asfaldiliit.ee/
Asfaldisegu sisaldab ohtlikke kemikaale ning pinnasetöödel on tõenäoline kokkupuude
saastunud pinnasega. Kemikaalid, millega teetöödel kokku puututakse, võivad põhjustada
tõsiseid tagajärgi: kahjustada hingamisteid, reproduktiivorganeid või närvisüsteemi, tekitada
vähki või allergiat.
Asfaldisegu on kindla terakoostisega kivimaterjalidest või täitematerjalist (umbes 95%) ja
bituumensideainest (umbes 5%) koosnev segu teekatete ja -aluste ehitamiseks
mitmesugustes ilmastiku- ja liiklustingimustes. Asfaldisegu koostatakse tavapäraselt
killustikust, liivast, sõelmetest, kruusast, lubjakivipulbrist, taaskasutatavast freespurust ja
põlevkivituhast. Sideainetena kasutatakse naftabituumenit, põlevkivibituumenit, bituume-
nemulsiooni. Asfaldisegu valmistatakse asfalditehastes kuumutatud kivimaterjali või
täitematerjali segamise teel sooja bituumeniga. Asfaldisegu tootmistemperatuur on
vahemikus 100–180 °C.
Bituumen on looduslikult esinevate põlevate, tahkete või vedelate süsivesinike segude
üldnimetus. Peamiselt bituumenist koosnevad näiteks nafta ja looduslik asfalt. Bituumenitest
kasutatakse enamasti naftabituumeneid, aga väiksema liiklusega teede jaoks ka
põlevkivibituumeneid. Üha enam kasutatakse polümeermodifitseeritud bituumenemulsioone,
mis on parema temperatuurikindlusega. Polümeeri lisamine parandab ka nakkeomadusi.
Naftabituumen sisaldab benseeni, mille lubatud piirkontsentratsioon tööruumide õhus on 1,5
mg/m3. Naftas esineb lisanditena ka väävlit, hapnikku ja lämmastikku. Bituumeniaurude
sissehingamisel ärritab see hingamiselundeid. Aurud võivad põhjustada uimasust ja
peapööritust. Sel juhul tuleb töötajale tagada värske õhu hingamise võimalus.
Hingamisraskuste puhul tuleb pöörduda arsti poole. Allaneelamisel võib bituumen põhjustada
seedeelundite kahjustusi. Esmaabi andmise käigus ei tohi oksendamist esile kutsuda. Kui
nahale on sattunud kuuma bituumenit, tuleb nahka vähemalt 10 minuti jooksul veega
loputada ning bituumen vee ja seebiga nahalt ära pesta. Bituumeniga saastunud riietus ja
jalanõud tuleb eemaldada. Bituumeni korduv toime võib põhjustada naha kuivust või
lõhenemist. Silma sattumisel tuleb loputada silmi kohe rohke veega, loputamine peab kestma
vähemalt 5 minutit. Bituumeni kasutamisega seotud töökoha läheduses peavad olema
silmadušid ja võimalus keha loputada.
__________________________________________________________________________
31
Lisa 3 Töövõtulepingu projekt
TÖÖVÕTULEPINGU NR .../... ERITINGIMUSED
Tallinn,
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, aadress: Suur-
Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik, keda esindab sotsiaalministeeriumi põhimääruse
alusel kantsler Marika Priske (edaspidi nimetatud „Tellija“ või „Pool“ või koos Töövõtjaga
“Pooled“) ja , registrikood, asukoht aadress, keda esindab alusel ametinimetus, ees-
ja perekonnanimi (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi
„Pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “Leping”) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
Lepingu objektiks on töökeskkonna vähiriski õppevideo tootmine (edaspidi „Tööd“).
2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad
Töövõtja kohustub teostama Lepingu objektiks olevad Tööd ajavahemikus Lepingu
sõlmimisest kuni … 2018.
3. Lepingu hind
3.1. Lepingu alusel Töövõtja poolt teostatavate Tööde kogumaksumuseks on numbritega
(sõnadega) eurot koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „Lepingu Hind“).
3.2. Lepingu Hind tasutakse Tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise
akti alusel esitatud arve alusel …
4. Volitatud esindajad
4.1. Tellija volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Maarika Haidak,
6269 736,
[email protected], või teda asendav ametnik.
4.2. Töövõtja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: ees- ja
perekonnanimi, telefoninumber, e-posti aadress.
5. Lepingu lisad
5.1 Lisa 1 – Pakkumuskutse
5.2 Lisa 2 – Töövõtja … . … 2018. a pakkumus
6. Erisätted
6.1 Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub Töövõtja tagama töövõtulepingu täitmiseks
vajalikud intellektuaalse omandi õigused.
7. Muud sätted
7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele
Töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud
paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused
on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.
7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „Leping” Lepingu eritingimusi
ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral Lepingu
dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
7.4. Leping sõlmitakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste „Töövõime
süsteemi toetavad tegevused“ (2014-2020.3.01.002003.01.15-0002) vahenditest.
32
Tellija Töövõtja
_____________________ ________________________
Marika Priske ees- ja perekonnanimi
Kantsler Ametinimetus
Tel: 626 9103 Tel: number
E-post:
[email protected] E-post: e-posti aadress
Arvelduskonto nr:
33
Maarika Haidak SOM
Teema: FW: Kutse hankes osalemiseks
Manused: Hange.pdf
From: Maarika Haidak SOM
Sent: Monday, August 27, 2018 5:42 PM
To: '
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>
Subject: Kutse hankes osalemiseks
Tere
Sotsiaalministeerium kutsub esitama pakkumust, et leida teostaja õppevideo „Töökeskkonna vähirisk“ tootmiseks.
Pakkumuse esitamise aluseks on manuses olev väikeostu hange. Pakkumusi ootame hiljemalt 17.09. kell 13:00
meiliaadressile
[email protected].
Andke palun teada, kas soovite pakkumuses osaleda. Küsimuste korral pöörduge julgelt!
Ette tänades ja pakkumust ootama jäädes
Maarika Haidak
Peaspetsialist
Tööelu arengu osakond
Sotsiaalministeerium
6269 736
1