dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Hanke pakkumuskutse

Sotsiaalministeerium · 28. august 2018
Viit
2-5.1/2763-1
Registreeritud
28. august 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sinisilm Films OÜ, Sinisilm Films OÜ, Vaas OÜ, Vaas OÜ, Vaas OÜ, MUSTFILM OÜ , MUSTFILM OÜ , Denhov OÜ , Blue Cat OÜ , Daylight MTÜ, Agentuur La Ecwador OÜ, SeeSee OÜ, SeeSee OÜ, Estinfilm OÜ, Smoked Sparrow OÜ, Smoked Sparrow OÜ
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-5.1 SF programmide ja projektide rakendamine (toetuse saaja)
Toimik
2-5.1/17034
Vastutaja
Maarika Haidak (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎Hange.pdf804 KB
  • 📎Väljaläinud kiri.pdf494 KB

Sisu (failidest)

VÄIKEOST: Töökeskkonna vähiriski õppevideo tootmine 1. Hanke üldandmed 1.1 Hankija nimi: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium 1.2 Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik 1.3 Hankija interneti aadress (URL): http://www.sm.ee 1.4 Hanke eest vastutav isik: Maarika Haidak, telefon: 626 9736; e-post: [email protected] 1.5 Hanke lühikirjeldus: Töökeskkonna vähiriski õppevideo tootmine 1.6 Hange on seotud Euroopa Liidu poolt rahastatava projekti või programmiga: Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimused „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ (2014-2020.3.01.002003.01.15-0002). 1.7 Töövõtulepingu kestus: töövõtulepingu sõlmimisest arvates kuni detsember 2018, hangitava video ideelahenduse kooskõlastamise tähtaeg: 01.10.2018, stsenaariumi kinnitamine koostöös hankijaga: 22.10.2018, tööde üleandmise tähtaeg: 03.12.2018. 1.8 Pakkumuste esitamise tähtaeg: 17.09.2018 kell 13.00. 1.9 Tasumine teenuste eest toimub vastavalt lepingu tingimustele, arve(te) alusel pärast kõikide teenuste osutamist. 2. Hankega tellitav teenus Hanke esemeks on töötajale ja tööandjale suunatud õppevideo, mis tutvustab töökeskkonnas esinevaid kantserogeenseid kemikaale, mis võivad põhjustada või aidata kaasa vähkkasvaja kujunemisele. Õppevideo annab tööandjale ja töötajale edasi selgelt ja huvitavalt peamise olulise info sellest, kuidas märgata töökeskkonnas esinevaid ohtlikke, sh kantserogeenseid kemikaale ja kuidas tagada tervisele ohutu töökeskkond. Õppevideo peab osaliselt olema filmitud reaalsetes ettevõtetes, näidates kantserogeenide esinemist konkreetses töökeskkonnas ja/või tööprotsessis. Hankija on koostanud õppevideo sisendi (esitatud Lisas 2). Hanke võitja koostab sisendi põhjal video stsenaariumi ning vajadusel täiendab stsenaariumi asjakohase infoga, mis on vajalik video selgemaks arusaamiseks ning konkreetsete näidete toomiseks (nt videos kasutatavate ettevõtete töökeskkondades esinevad kantserogeensed ained) koostöös tellijaga. Hankija etteantud sisend ei pea olema täielikult videos kajastatud, kuid olulisem info peab olema selgelt, lihtsalt ja huvitavalt edasi antud. Õppevideos tuleb kasutada näitlejaid. Õppevideo peab olema eestikeelne. Videoga peavad kaasnema subtiitrid eesti, vene ja inglise keeles. Õppevideo pikkus peaks olema umbes 10– 15 minutit. Pakkumuses tuleb esitada video ideelahendus, millest selgub, kuidas hakkab töökeskkonna vähiriski õppevideo visuaalselt ja kontseptsiooniliselt välja nägema (vt punkt 6) eelnevalt kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks. 1 Tehniline kirjeldus  video koostamisel tuleb arvestada, et see on suunatud erinevate tegevusvaldkondadega tööandjatele ja töötajatele, mistõttu ei tohiks videos näidatav olla ühekülgne (nt kajastada ja rääkida ainult keemiatööstustest), st vaatajale peab jääma seos, et info on suunatud talle, mitte ainult ühele konkreetsele tegevusvaldkonnale;  video näitlikustamiseks kasutab hanke võitja reaalseid töökeskkondi ja tööprotsesse kokkuleppel ettevõttega. Videos võivad olla nähtavad filmitava ettevõtte logod;  erinevaid töökeskkondi või tööprotsesse, mida filmitakse, peab olema vähemalt kümme, millest kolm võivad olla lavastatud võttekeskkonnas. Valitud ettevõtted peavad olema erineva tegevusvaldkonnaga ja võimalusel erineva suurusega, et tuua võimalikult mitmekesiseid näiteid, mis aitaks õppevideo vaatajal paremini seoseid luua ka oma töökeskkonnaga;  võttekeskkonnad on hanke võitja organiseerida ja peavad olema kooskõlastatud hankijaga. Hanke võitja edastab hankijale ettevõtte info, tegevusvaldkonna ja filmitava materjali kohta. Info lavastatud töökeskkondade kohta peab samuti olema kooskõlastatud hankijaga;  videos kasutada näitlikustavaid materjale (asjakohased märgistused, joonised, sümbolid jms), mis lähtuvad hankija etteantud õppevideo sisendist (vt Lisa 2) või on pakkuja lisatud asjakohased materjalid;  filmitava protsessi/töökeskkonna puhul tuleb tagada, et filmile jääv materjal on kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning selle rakendusaktide nõuetega;  hanke võitja tagab professionaalse näitlejatöö tulemuse. Peaosatäitjaid peab olema vähemalt 4. Näitlejate lõplik valik lepitakse kokku koostöös hankijaga;  video raames organiseerib hanke võitja ideelahenduste teostamiseks vajalikud allhanked ning nende juhtimise ja järelevalve;  videol peab olema kolm versiooni: 1) eestikeelne video, millel on eestikeelsed subtiitrid 2) eestikeelne video, millel on ingliskeelsed subtiitrid ja 3) eestikeelne video, millel on venekeelsed subtiitrid. Subtiitrid ei tohi olla videosse kleebitud;  video peab olema .MOV või .AVI või mõnes muus laialt levinud formaadis, ekraani formaat 16:9 (kuvasuhe). Õppevideo pakkumuse tingimused Pakkumus peab arvestama järgnevaga:  pakkumise koostamisel soovitame tutvuda pakkumiste hindamise ja selle metoodikaga (vt hankedokumendi punkte 8 ja 9);  vajadusel on hankijal valmisolek pidada läbirääkimisi töövõtulepingu koostöö tingimuste üle. Läbirääkimised toimuvad hankija ja pakkuja volitatud esindajate vahel kirjalikult taasesitataval kujul kas e-posti teel või vajadusel hankija kontoris aadressil Suur-Ameerika 1, Tallinn;  hankija soovib teha tihedat koostööd hanke võitjaga, sh vajadusel video filmimisel;  kõik teenuse osutamisega seotud kulud peavad sisalduma pakutava teenuse hinnas, sh käibemaks;  video tuleb esitada mälupulgal/kõvakettal või üles laetuna internetiserverisse, võimaldades alla laadimist vaid Sotsiaalministeeriumi esindajal;  hankijale tuleb esitada videote alusfailid, et videos olevat potentsiaalset aegunud infot uuendada, graafilisi osasid peab saama ajas muuta (nt vahetada välja logosid);  Sotsiaalministeerium omandab edukaks tunnistatud pakkuja autoriõigused hangitavate materjalide esitamiseks ja kasutamiseks mistahes muul viisil tähtajatult;  videot kasutatakse erinevates veebikeskkondades (nt Tööelu portaalis, sotsiaalmeedias) ning ettevõtetes (juhendamise läbiviimiseks, teavituskanalites) jms. 2 Soovitused videole:  video võiks olla mitmekesisust arvestav ja toetav (vanus, sugu, rahvus, sotsiaalne ja majanduslik taust jms);  selgitava ja pigem positiivse, mitte süüdistava/näägutava alatooniga;  soovitatav on kasutada kohati asjakohast huumorit, et tekitada ja hoida vaataja huvi õppevideo suhtes;  video ideelahendustena ootame eelkõige huvitavaid ja näitlikustavaid tegevusi;  peamine info sisaldab Hankija koostatud sisendis (Lisa 2), kuid video koostamisel tutvuda vajadusel erialase kirjandusega, mh lisamaterjalina saab kasutada näiteks Tervise Arengu Instituudi juhendit „Töökeskkonna kantserogeenid“ https://intra.tai.ee/images/prints/documents/135488464670_Tookeskkonna_kantsero geenid.pdf ja Määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohase märgistamise ja pakendamise juhendit: https://echa.europa.eu/documents/10162/13562/clp_labelling_et.pdf/2220ca26-2046- 4230-9a73-4c9738af4d7a (võtta eeskujuks näiteks kemikaali pakendi märgistuse näidete kuvamisel);  video koostamisel ja ettevõtete valimisel võib tekkida vajadus konsulteerida spetsialistidega, näiteks onkoloogi ja/või töötervishoiuarstiga, toksikoloogiga, ettevõtete töökeskkonna eest vastutavate isikutega (töökeskkonnaspetsialist), et tagada esitatava sisu korrektsus;  töökeskkonnana võiks kasutada näiteks autotööstust, puidutööstust, iluteenindussektorit, meditsiinisektorit (laborandid, meditsiiniõed) jms. 2.1. Video eesmärk Õppevideo eesmärk on anda ülevaade töökeskkonnas esinevatest kantserogeensetest ainetest: nende olemusest, potentsiaalsetest kokkupuuteviisidest ja võimalikest maandamisviisidest, tuues välja põhilised tööandja ja töötaja kohustused ning õigused, eesmärgiga kaitsta töötajate tervist. Õppevideot peab saama kasutada töökohal töökeskkonna juhendamise raames. Õppevideo tulemusel tõuseb töötajate ja tööandjate teadlikkus töökeskkonnas esinevatest kantserogeensetest kemikaalidest ning seeläbi väheneb vähkkasvajate arv, mis võivad olla tööga seotud. 2.2 Sihtgrupp Tööandjad ja töötajad (tööealine elanikkond), kelle ettevõtte töökeskkonnas esineb kantserogeenseid kemikaale. 3. Hanke tingimused 3.1 Vastavustingimused 3.1.1 pakkuja peab nõustuma kõikide töövõtulepingu projektis esitatud tingimustega. Töövõtulepingu üldtingimused on kättesaadavad siit: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf; 3.1.2 Pakkuja kohustub järgima Euroopa Sotsiaalfondi teavitusreegleid lähtuvalt „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuetest ja korrast“, mis on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001?leiaKehtiv; 3 3.1.3 hanke tingimustele vastavust tõendavad dokumendid ja pakkumus tuleb esitada PDF vormingus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja allkirjastada digitaalselt; 3.1.4 pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast; 3.1.5 pakkujal peavad olema kõik töövõtulepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused. 4. Pakkumuse tagasilükkamine 4.1 hankijal on õigus pakkumus tagasi lükata, kui pakkuja ei esita pakkumust õigeaegselt; 4.2 hankija teeb kirjaliku otsuse pakkumuse tagasilükkamise kohta. 5. Töövõtulepingu tingimused 5.1 töövõtuleping sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkujaga vastavalt Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu üldtingimustele, mis on kättesaadavad siit: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf ja mille eritingimused on Lisas 3. 6. Pakkumuse vormistamine ning esitamine 6.1 pakkumus tuleb vormistada eesti keeles; 6.2 pakkumus peab sisaldama:  ideekirjeldust lähtudes etteantud õppevideo sisendist (esitatud Lisas 2). Ideekirjeldus sisaldab video sisu üldist kirjeldust/kontseptsiooni, video ülesehitust ja loovlahendust, millest peab selguma pakkuja arusaam video eesmärgist ning tulemist. Pakkujal on võimalus esitada ideekirjelduse raames mitu kirjeldust video kontseptsioonist ja loovlahendusest;  potentsiaalseid tegevusvaldkondi ja nende töökeskkondi/tööprotsesse, mida plaanitakse kasutada (võimalusel nimetada konkreetsed ettevõtted, mida plaanitakse videos kasutada); kui suure osa moodustavad kogu videost; millisel viisil neid plaanitakse näidata ja videosse põimida jms;  potentsiaalsete osatäitjate nimesid ja lühikest taustinfot näitlemiskogemuse kohta;  potentsiaalsete voiceoveri (pealelugeja) esitajate nimesid ja lühikest taustinfot kogemuse kohta, võimalusel lisada kuulatav näide pealelugeja loetavast tekstist;  aja- ja tegevuskava, milles peavad tegevused olema nädalase täpsusega lahti kirjutatud (tegevus võib toimuda ka mitu nädalat, kuid sellisel tuleb märkida nädalate kestus). Lähtuda Lisas 1 esitatud orienteeruvast ajakavast;  pakkumuse kogumaksumust (esitada koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta);  pakkuja meeskonna rollijaotust – kes millist ülesannet video valmistamisel täidab;  võimalikke riske, mis ohustavad video valmimist või riske, miks kvaliteet võib olla kehvem pakkumuses lubatust. Lisada lühike ja konkreetne riskide vältimise ja maandamise plaan (näiteks selgitused, millised probleemid võivad esineda ideekirjelduses pakutud lahendustega ja kuidas neid plaanitakse maandada, samuti kui potentsiaalseid osatäitjaid/töökeskkondi pole võimalik videos kasutada jms). 6.3 pakkumus tuleb saata e-posti teel [email protected] hiljemalt 17.09.2018 kell 13:00 7. Selgitused 7.1 hankijal on õigus küsida pakkujalt pakkumuse kohta selgitusi, andmeid või täpsustusi; 7.2 pakkumusi hindab hankija moodustatud vähemalt 3-liikmeline komisjon hankedokumendis kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel. 4 8. Pakkumuste hindamine 8.1 hankija hindab kõiki hankedokumendis esitatud nõuetele vastavaid pakkumusi hindamismetoodika kirjelduste alusel; 8.2 pakkumuse hindamise kriteeriumid on pakutud ideekirjeldus, aja- ja tegevuskava ja pakkumuse kogumaksumus. Hindamisel kasutatakse punktide meetodit; 8.3 pakkumuse eest on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti: 8.3.1 pakutud ideekirjeldus (maksimaalselt 55 punkti), 8.3.2 aja- ja tegevuskava (maksimaalselt 15 punkti) ja 8.3.3 pakkumuse kogumaksumus (30 punkti); 8.4 ideekirjelduse hindamisel lähtutakse sellest, kuivõrd läbimõeldud on video kontseptsioon ning kuivõrd see täidab püstitatud eesmärki; 8.5 kui kaks või enam pakkumust on võrdse punktide arvuga, siis tunnistatakse edukaks pakkumus, mille ideekirjeldus on saanud suurema punktisumma; 8.6 hankija jätab hindamata pakkumuse, mis ei vasta hankedokumendis sätestatud nõuetele. 9. Hindamismetoodika kirjeldus Pakkumuste sisuliste tingimuste hindamine toimub hankija moodustatud vähemalt 3- liikmelise komisjoni poolt hankedokumendis kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel. Hindamiskomisjon hindab pakkumusi individuaalselt ja hindamisskaala on järgmine: 9.1 pakutud ideekirjeldus:  55 punkti – on arusaadav, et pakkuja mõistab täielikult õppevideo eesmärki, miks seda vaja on ja mida soovitakse saavutada. Õppevideo ülesehitus ja sisu on arusaadav ja lihtsalt mõistetav. Video loovlahendus (visuaalne idee) on arusaadav ja huvitav ja kaasahaarav. Video kontseptsioon (sisuline idee, ülesehitus) on huvitav ja sihtgruppe arvestav. Kandvaid rolle täitvad näitlejatest kõik on osalenud mitmetes teatri, tele- ja/või filmirollides, sh omavad telereklaamides osalemise kogemust. Läbi on mõeldud potentsiaalsed võttekeskkonnad ja potentsiaalsed ettevõtte tegevusvaldkonnad ning nende valikut hästi on põhjendatud; valitud potentsiaalsed tegevusvaldkonnad on erinevad ja asjakohased.  44 punkti – pakkuja mõistab õppevideo eesmärki. Õppevideo ülesehitus ja sisu on suures osas arusaadav ja lihtsalt mõistetav. Video loovlahendus (visuaalne idee) on suures osas arusaadav ja huvitav. Video kontseptsioon (sisuline idee, ülesehitus) on suures osas huvitav ja sihtgruppe arvestav. Kandvaid rolle täitvatel näitlejatest suurem osa on osalenud mitmetes teatri, tele- ja/või filmirollides, sh omavad telereklaamides osalemise kogemust. Läbi on mõeldud potentsiaalsed võttekeskkonnad ja potentsiaalsed ettevõtte tegevusvaldkonnad ning nende valikut on suures osas hästi põhjendatud; valitud potentsiaalsed tegevusvaldkonnad on erinevad ja asjakohased.  33 punkti – pakkuja mõistab suures osas õppevideo eesmärki. Õppevideo ülesehitus ja sisu on suures osas arusaadav ja lihtsalt mõistetav. Video loovlahendus (visuaalne idee) on suures osas arusaadav, kuid pakutud lahendused võiksid olla huvitavamad. Video kontseptsioon (sisuline idee, ülesehitus) on ebaselge ning ei sobitu täielikult video sihtgrupiga. Kandvaid rolle täitvatel näitlejatel on telerollides (sh telereklaamides) osalemise kogemus, kuid puudub teatri-, ja/või filmirollides osalemise kogemus. Läbi on mõeldud potentsiaalsed võttekeskkonnad ja potentsiaalsed ettevõtte tegevusvaldkonnad, kuid need pole kohati asjakohased ja/või on väga sarnase tegevusvaldkonnaga.  22 punkti – õppevideo eesmärk jääb kohati ebaselgeks. Õppevideo ülesehitus ja sisu jääb kohati arusaamatuks. Video loovlahendus (visuaalne idee) on suures osas ebaselge ja pakutud lahendused ei tekita kirjelduse põhjal suurt huvi. Õppevideo kontseptsioon (sisuline idee, ülesehitus) on enamjaolt arusaadav ja sihtgruppe 5 arvestav. Kandvaid rolle täitvad näitlejad on osalenud mitmetes teatrirollides, kuid puudub kogemus tele- ja/või filmirollides, sh telereklaamides osalemise kogemus. Valitud potentsiaalsed võttekeskkonnad ja potentsiaalsed ettevõtte tegevusvaldkonnad pole kohati asjakohased ja/või on väga sarnase tegevusvaldkonnaga.  11 punkti – õppevideo eesmärk jääb suures osas ebaselgeks. Õppevideo ülesehitus ja sisu jäävad suures osas ebaselgeks. Video loovlahendus (visuaalne idee) ja kontseptsioon (sisuline idee, ülesehitus) jääb suures osas arusaamatuks või on ebahuvitav. Kandvaid rolle täitvad näitlejad on osalenud üksikutes teatrirollides, kuid puudub kogemus tele- ja/või filmirollides, sh telereklaamides osalemise kogemus. Valitud potentsiaalsed võttekeskkonnad ja potentsiaalsed ettevõtte tegevusvaldkonnad pole suures osas asjakohased.  0 punkti – õppevideo eesmärk jääb ebaselgeks. Õppevideo ülesehitus, sisu ja loovlahendus (visuaalne idee) on ebaselge või kirjelduses esineb suuri puudujääke, millest selgub, et pakkujal on puudulik arusaam õppevideo eesmärgist. Video kontseptsioon (sisuline idee, ülesehitus) pole kirjeldatud või kirjeldatud puudulikult ning on ebaselge. Kõikidel valitud osatäitjatel puudub näitlemiskogemus. Valitud potentsiaalsed võttekeskkonnad ja potentsiaalsed ettevõtte tegevusvaldkonnad pole asjakohased. 9.2 pakkumuse aja- ja tegevuskava:  15 punkti – ajakava on esitatud, tegevused on nädalase täpsusega lahti kirjutatud ning lisatud on meeskonna rollijaotus ning vastutaja(d). Sisaldab põhjendust ja selgitust tööprotsessi edenemisest video eesmärgi täitmise saavutamiseks. Pakkuja on kirjeldanud võimalikud riskid ja nende maandamismeetmed. Aja- ja tegevuskava näeb ette tihedat koostööd tellijaga.  10 punkti – aja- ja tegevuskava on esitatud, tegevused kirjeldatud pinnapealselt. Lisatud on meeskonna rollijaotus ning vastutaja(d). Välja on toodud koostöö hankijaga, kuid hankija ja hanke võitja roll jääb kohati ebaselgeks. Pakkuja on välja toonud riskid, kuid neist on välja jäänud mõned olulised punktid. Riskide maandamine on kirjeldatud puudulikult.  5 punkti – aja- ja tegevuskava on esitatud, tegevused osaliselt lahti kirjutamata ning sisaldab ebakõlasid. Koostööd tellijaga on kirjeldatud üldsõnaliselt. Pakkumises on välja toodud mõned üksikud riskid. Riskide maandamismeetmed on kirjeldatud puudulikult.  0 punkti – aja- ja tegevuskava on esitatud pudulikult. Tegevuste ajaline algus, kestus ja lõpp pole kooskõlas. Tegevuste kirjeldus on puudulik. Koostööd pakkujaga ei ole selgitatud. Tööde teostamisega seotud võimalike riskide ja nende maandamismeetmeid kirjeldatud või on kirjeldatud puudulikult. 9.3 pakkumuse kogumaksumus – 30 punkti Töövõtulepingu maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam pakkumus. Teised saavad 30-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende pakkumus on kõige odavamast pakkumusest kallim. Tulemused ümardatakse täpsusega üks koht pärast koma. Valem: (madalaim hind/konkreetse pakkumise hind) x hindamiskriteeriumi osakaal (30). Kogusumma tuleb esitada nii käibemaksuga, kui ka ilma käibemaksuta. 10. Pakkuja teavitamine hankija otsustest 10.1 Teade hankemenetluselt kõrvaldamise, kvalifitseerimise, hindamata jätmise ja edukaks tunnistamise otsuste kohta edastatakse pakkujatele mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul alates edukaks tunnistamise otsuse tegemisest. 6 Lisa 1 Eeldatav ajakava Pakkumuste esitamise tähtaeg 17.09.2018 kell 13:00 28.09.2018 hanke võitjaga lepingu sõlmimine 01.10.2018 tööga alustamine, ideelahenduse kooskõlastamine koostöös hankijaga 22.10.2018 stsenaariumi kinnitamine koostöös hankijaga 03.12.2018 töö esitamine 07.12.2018 lepingu lõpp 7 Lisa 2 Õppevideo sisend Taustinfo Eesti probleemiks on elanikkonna suhteliselt sage haigestumine ennetatavatesse pahaloomulistesse kasvajatesse ja suhteliselt suur vähisuremus. Vähki haigestumine on tõusuteel ning vähi esmajuhtude arv suureneb Eestis jätkuvalt. Ligi 40% uutest vähijuhtudest on aga võimalik vältida. Selles on oluline roll tervisekäitumuslikel valikutel, aga ka töökeskkonnas esinevatel ohuteguritel. Täiskasvanud inimene veedab väga suure osa oma ajast tööl ning seepärast on töökeskkonna tingimustel tervisele ka suur mõju. Vähk on EL-28 riikides peamine tööga seotud terviseprobleem, mis kahjustab töötajate elu ja tervist. Hinnanguliselt on vähk sagedaim tööga seotud surmajuhtumite põhjus Euroopa Liidus. Arenenud maade kõikidest vähijuhtudest 5-10% on põhjustatud kutsealastest teguritest. Reaalselt võivad nimetatud näitajad olla veelgi kõrgemad, kuna vähi etioloogiliste tegurite, eriti keskkonnategurite väljaselgitamine on probleemne, kuivõrd paljudel juhtudel ilmneb pahaloomuline kasvaja alles 20–30-aasta möödumisel kokkupuutest kantserogeeniga. Üheks olulisemateks töö- ja elukeskkonnaga seonduva vähktõve tekkepõhjusteks on kemikaalid. Lisaks vähile võib kokkupuude kemikaalidega põhjustada ka palju muid tõsiseid tervisehäireid, nagu hingamisteede haigused ja neuroloogilised häired. Sellega kaasnevad kannatused töötajatele ja nende lähedastele, elukvaliteedi ja heaolu langus ning halvimal juhul isegi surm. Euroopa Liidu turul on saadaval enam kui 100 000 nö puhast kemikaali, millest 3000 kohta on olemas ka piisav, adekvaatne teave hindamaks võimalikke riske inimese tervisele. Eelmainitud 3000-st kemikaalist on tänaseks üle 800 klassifitseeritud kui ained, mis suure tõenäosusega või juba tõestatult toimivad inimesele kui kantserogeenid ehk vähki tekitavad ained. Teave vähiriskist töökeskkonnas on pigem madal. Seda kinnitavad Tööinspektsiooni järelevalve, töötervishoiuarstide hinnang töötajate tervisekontrolle läbiviies ja ettevõtete seas läbiviidud uuringud. Peaasjalikult on tegemist teadmatusega ohtliku aine olemasolust töökeskkonnas ja tagajärgede tõsisusest. Ilmselt on selle põhjuseks ka asjaolu, et kantserogeense aine kokkupuute tagajärjed ei ole kohe näha, nagu on näiteks söövitavate kemikaalide puhul, kuid kantserogeenid võivad koguneda organismi ja põhjustada aegamisi pöördumatuid muutusi. Teadlikkuse tõstmise vajaduse tingib ka asjaolu, et tulemas on muudatused kantserogeensete ja mutageensete ainete direktiivis, millega kaasneb siseriikliku õiguse muutmine: Euroopa Komisjoni algatatud direktiivi 2004/37/EÜ (töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest) muutmise raames muudetakse osaliselt Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määruse nr 293 „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ lisas olevaid aineid ja nende piirnorme. Sellega kaasnevad Eestile uued ohtlikud ained, mida töökeskkonnas peab kaardistama ja karmimad töökeskkonna piirnormid. Direktiivi muudatused on EL tasandil veel arutelu all, esimesed muudatused on liikmesriikidel kohustus jõustada 2020. aasta jaanuariks. Eelnevast tulenevalt on vajalik tööandjate ja töötajate teadlikkuse tõstmine töökeskkonnas esineva vähiriski olemusest, selle tuvastamisest ja maandamisvõimalustest, et tagada töötajate tervise kaitse. Õppevideo sisu Järgnevalt on esitatud õppevideo potentsiaalne teemade ülesehitus, tegemist on esialgse loeteluga, mida on võimalik muuta koostöös hankijaga. 8 Õppevideo sissejuhatuse ilmestamiseks kasutada näiteks ühte stseeni negatiivses ja positiivses võtmes. Näiteks õppevideo alguses näidata pereelu, kus üks liige haigestub töö tõttu vähki. Näitab inimese kodust ja töist elu ning seda, kuidas tervis hakkab aja möödudes järjest halvenema, kuni diagnoositakse vähk. Näitab vähivõitlust. Video eesmärk on tuua tähelepanu teema tõsidusele – kui sina või sinu tööandja ei pööra tähelepanu ohutule töökeskkonnale, on sellel tõsised tagajärjed. Video lõpus võiks kuvada sama videot, aga positiivses võtmes, kus töökeskkonnas on kõik nõuded tagatud ja pereliige on terve ja õnnelik tööl ja oma pere keskel. Tegemist on lühikeste stseenidega. Õppevideo on üks terviklik teemakäsitlus, mis kajastab peamiselt järgmisi teemasid: 1. Sissejuhatus 1.1 sissejuhatav video teema olulisusest, näiteks ühe pere näitel, mida on kirjeldatud ülal. 2. Vähi olemus ja seos töökeskkonnaga 2.1 Võimalikud vähivormid töökeskkonnas 2.2 Kantserogeeni tuvastamine töökeskkonnas kemikaali pakendi alusel 2.3 Kantserogeeni tuvastamine töökeskkonnas kemikaali ohutuskaardi alusel 2.4 Kantserogeenide tuvastamine tööprotsessides 2.5 Kantserogeensete kemikaalide tuvastamine töökeskkonnas mõõtmise teel 2.6 Töötajate hinnang töökeskkonnale 3. Tööandja tegevused töökeskkonnas esinev vähiriski maandamiseks 3.1 Ennetuspõhimõtted 3.2 Tööhügieen 3.3 Tööinspektsiooni teavitamine 3.4 Töötajate juhendamine 3.5 Kantserogeenidega töötavate inimeste üle arvestuse pidamine 3.6 Tervisekontroll 4. Töötaja tegevused töökeskkonnas esinev vähiriski maandamiseks 5. Kokkuvõte, mis võtab kokku peamised märksõnad eelnevast. 6. Lühike stseen positiivse näitega. Näiteks stseen, mille puhul sissejuhatus on nn kurb versioon sellest, kui vähiriskid pole maandatud ja kokkuvõttes näidatakse sama stseeni nn rõõmsas versioonis. 7. Lisainfo 1. Sissejuhatus Me veedame märkimisväärse aja oma elust töötades ning selle käigus puutume igapäevaselt kokku erinevate ohtlike ainetega, mis võivad põhjustada alles aastate pärast avalduvaid terviseprobleeme, raskemal juhul vähki. Üheks olulisemateks töö- ja elukeskkonnaga seonduva vähktõve tekkepõhjusteks on kemikaalid. Järgnevas videos anname ülevaate, millele peavad tööandja ja töötaja pöörama tähelepanu, kui töökeskkonnas esineb kantserogeenseid kemikaale. 1.1 Näitlik video ühe pere näitel – tekst, sisu pakkuja kujundada, haigusjuhtumiga seotud faktid peavad olema kontrollitud ja täpsed. Näiteks lühike stseen (u 1 min), milles näidatakse ühe töötaja elu vähi kujunemisest, mis on otseses seoses tema töökeskkonnaga. Näidates töökeskkonna ja tuues esile kokkupuute mõne töökeskkonna kantserogeeniga. Näitab patsiendi võitlust vähiga, sh pere kannatusi. Eesmärk tuua fookus konkreetse juhtumi tasandile, mis visualiseeriks teooria läbi praktilise juhtumi ja looks aluse/põhjuse, miks järgnev info on oluline. 2. Vähi olemus ja seos töökeskkonnaga 9 Vähk on valdavalt geenikahjustusest tekkiv haigus, kuid võib tekkida ka mõnede kemikaalide toimel, mis põhjustavad organismis kroonilise põletiku. Kestev põletik loob eelsoodumuse pahaloomulise kasvaja tekkeks ja arenguks. Meie geneetilist struktuuri mõjutab elu jooksul suur hulk vähkitekitavaid (kantserogeenseid) faktoreid. Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused (mutatsioonid), neid võivad põhjustada nii väliskeskkonna toimed kui organismis endas tekkivad muutused. Enamus vähkkasvajatest tekib siiski elu jooksul saadud geenikahjustuste tulemusena, seega väliskeskkonnal on suur tähtsus vähi tekkel. Täiskasvanud inimene veedab väga suure osa oma ajast tööl ning seepärast on töökeskkonna tingimustel tervisele suur mõju. Seega vähk võib kujuneda ka töökeskkonnas esinevate ohutegurite tagajärjel. Neid tagajärgi on aga raske hinnata, sest vähi kujunemine on pikaajaline protsess, vähk võib tekkida 10–50 aastat peale kahjustava ainega kokkupuudet. Kui näiteks tööl toimunud kukkumise tagajärjed on ilmsed enamasti kohe pärast juhtunut, siis vähki tekitavate ainetega töötamise tagajärjel võib haigus tekkida alles aastakümnete pärast. Seega näiteks 20-aastasena ohtlike ainetega töötamine võib lõppeda 50-aastaselt saadud vähidiagnoosiga. Näide: 48.aastasel naisel, kes on 24 aastat töötanud põllumajandussektoris, on hulgaliselt tervisekaebusi, mille põhjusena perearst kahtlustab kokkupuudet taimekaitsevahenditega ja suunab töötaja seetõttu kutsehaiguse ekspertiisiks töötervishoiuarsti juurde. Naisel on sageli peavalusid, kõhuvalusid, iiveldust, esineb käte „suremise“ tunnet. Selgub, et töötaja on aastate jooksul perioodiliselt kokku puutunud fosfororgaaniliste ainetega, millel on organismi jaoks kahjustav toime eelkõige närvisüsteemile, mao-seedetraktile, kopsudele ja vereloomesüsteemile. Kahjuks oli toksilise aine toimel arenenud ka vere- ja lümfisüsteemi vähk. Valdavat osa tööst põhjustatud kasvajatest on võimalik ennetada, kui on teada põhjuslik seos töötaja võimaliku haigestumise ja kasvajat tekitava ohuteguri vahel ning kui ohutegurite toime vähendamiseks võetakse kasutusele ühis- ja isikukaitsevahendid. Sellele infole järgnev video keskendubki. Ohtlikke aineid on väga erinevaid, nii võib töökeskkonnas kokku puutuda erinevate kemikaalidega, nt värvide, liimide, puhastusvahendite või pestitsiididega, samuti saasteainetega nagu keevitusaurud või diisli heitgaasid ning looduslike materjalidega (puidutolm, asbest jne). Tervisekahjud võivad kujuneda nii lühi- kui pikaajalisel kokkupuutel ohtlike ainetega, ning need võivad põhjustada ägedaid ja pikaajalisi probleeme. Pidev kokkupuude selliste ainetega viib krooniliste tervisekahjustuste tekkeni, põhjustades nii allergiaid, nahahaigusi, hingamisteede haigusi, mürgistust, erinevaid vähivorme, viljakusprobleeme ja sünnidefekte. Seega tasub juba esimestele haigusilmingutele tähelepanu pöörata ja mõelda, kas nende üheks põhjuseks võivad olla töökeskkonna tingimused. Järgnevalt keskendutakse peamiselt töökeskkonna kantserogeenidele. Töökeskkonna kantserogeen on aine, segu või muu töökeskkonnast tingitud ohutegur, millel on võime tekitada pahaloomulisi kasvajaid ehk vähki. Kantserogeenseid aineid kasutatakse paljudel tegevusaladel. Osa aineid on seotud kindla tegevusalaga, kuid mõne aine kasutamine sõltub otseselt kasutatavast tehnoloogiaprotsessist ega pruugi samal tegevusalal ilmtingimata kasutusel olla. Üheks olulisemateks töö- ja elukeskkonnaga seonduva vähktõve tekkepõhjusteks on kemikaalid. 10 Kemikaal – aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel Kantserogeenne kemikaal – aine või valmistis, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võib põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust. Lisaks vähile võib kokkupuude põhjustada ka paljusid muid tõsiseid tervisehäireid, nagu hingamisteede haigused ja neuroloogilised häired, lootekahjustused, astma, kesknärvisüsteemi häired, hingamisteede haigused, allergilised haigused ja paljud muud tervisekahjustused. Nendega kaasnevad kannatused töötajatele ja nende lähedastele, elukvaliteedi, heaolu vähenemine ning halvimal juhul isegi surm. Kemikaali kahjulik mõju sõltub mitmetest asjaoludest, nagu näiteks kemikaali omadused, ümbritsev keskkond, inimesest endast tingitud tegurid nagu vanus, põetud haigused, pärilikkus, toitumus, väsimus jne. Inimese immuunsüsteemil on võime raku tasandil tekkivaid algstaadiumis kahjustusi ka kiirelt parandada, kui immuunsüsteem on nõrk näiteks mõne haiguse tõttu või on tegemist vanusega kaasneva loomuliku immuunsüsteemi aktiivsuse vähenemisega, võivad kahjustused jääda parandamata ning vähktõbi saab arenema hakata. Kuumas keskkonnas toimub ainete imendumine kiiremini ning kahjulik toime on seega kiirem ja tugevam. Kemikaali kahjustav toime sõltub ka kokkupuute sagedusest – ühekordse kokkupuute korral ei pruugi tekkida püsivat kahjustavat mõju, kuid korduva kokkupuute puhul ei suuda organism kahjustusi parandada ning areneb tervisehäire. Kemikaalid võivad koosmõjus võimendada vastastikku terviseohtlikke omadusi. Näiteks asbesti ja sigaretisuitsu koosmõju või mitmete keemilises puhastuses kasutatavate kemikaalide koosmõju on tugevam, kui üksikute ainete toime. Kemikaalidel on erinevad organismi sattumise teed, kuid peamiselt toimub kokkupuude kolmel viisil: hingamisteede, suu ja naha kaudu. Töökeskkonnas toimub kokkupuude peamiselt hingamisteede kaudu – töötaja hingab kemikaali sisse ning see kandub kopsudest vereringesse ja mööda keha laiali. Kokkupuude võib toimuda ka suukaudselt, nt juhtudel, kui pärast kemikaaliga kokkupuudet ei järgita käte hügieeni või lõunapause peetakse töötamiskoha vahetuses lähedus ning kemikaalid satuvad toidule, mida süüakse. Sarnaselt võib suukaudselt organismis jõuda kemikaal ka suitsetamas käies, kui eelnevalt ei ole käsi puhastatud. Kokkupuude võib toimuda ka läbi naha ning kui sellel on vigastusi ja mikrotraumasid või tegemist on näiteks krooniliste nahahaigustega, kus naha kaitsebarjäär on nõrgenenud, siis imendub kemikaal organismi ka kiiremini. Kantserogeenid on kahjulikud olenemata sellest, kuidas need organismi satuvad, s.t kas sissehingamise, suukaudse manustamise või nahaga kokkupuute kaudu. Sellepärast on väga oluline vältida igasugust otsest kontakti nendega. Tööandja peab konsulteerima vajadusel ekspertidega eesmärgiga välja selgitada, kas töökeskkonnas esineb võimalik kokkupuude kantserogeenidega ning millised on ettevõtte eripära arvestades kõige optimaalsemad lahendused, et ennetada tööga seotud kasvatajate kujunemist. Kantserogeene jaotatakse ohu alusel mitmesse ohukategooriasse. Kantserogeensusega seotud klassifitseerimiseks paigutatakse ained tõendusmaterjali veenvuse ja täiendavate kaalutluste (tõendusmaterjali kaalukuse hindamine) põhjal järgnevalt: 1 A. kategooriasse kuuluvad kantserogeenid, millel on teadaolevalt kantserogeenne toime inimestele (kinnitavad peamiselt inimestelt saadud tõendusmaterjalid; 1 B kantserogeenid, millel on eeldatavalt kantserogeenne toime inimestele (kinnitavad loomkatsed). 2. kategooriasse kuuluvad kantserogeenid, mis arvatavasti avaldavad inimestele kantserogeenset toimet (tõestatud peamiselt loomkatsete peal, kuid epidemioloogilisi uuringuid vähe või vastukäivad.) 11 Kemikaale loetakse kantserogeenseteks, kui nad kutsuvad esile kasvajaid, suurendavad kasvajate esinemissagedust ja/või pahaloomulisust või lühendavad kasvaja tekkimiseks kuluvat aega. Vähktõbi või kujuneda kantserogeense kemikaali kokkupuute (nt sissehingamise, allaneelamise, nahaga kokkupuute) tagajärjel. Kantserogeenne potentsiaal ja toimetugevus võivad sõltuda kokkupuutetingimustest (nt kokkupuuteviisist, -tasemest, -mustrist ja - kestusest). 2.1 Võimalikud vähivormid töökeskkonnas Töökeskkonnas võib esineda kokkupuudet ühe keemilise aine või segudega ning ka kooslust teiste töökeskkonna ohuteguritega või vähki tekitavate keemiliste ainetega, nt suitsetamise või alkoholi tarbimisega. Seega võivad paljud töötajad puutuda kokku mitme ainega ja need võivad mõjutada mitmeid vähipaikmeid. Harilikult ei erine töökeskkonna põhjustatud vähkkasvajad kliiniliselt vähkkasvajatest, mis tekivad muude kokkupuudete tõttu ning konkreetse vähkkasvaja konkreetset tekkepõhjust või -põhjusi on tavaliselt võimatu kindlaks teha. Kuid mõned vähkkasvajad tekivad siiski peamiselt töökeskkonna tõttu. Näiteks mesotelioom (rindkere- ja kõhuõõnt ning südant ümbritsevat ruumi vooderdavast kaitsekihist – mesoteelist – lähtunud vähkkasvaja) on enamikul juhtudest põhjustatud asbestist. Teiste vähkkasvajate, eriti kopsuvähi korral, on seotud haiguse varasem või samaaegne avaldumine, nt kristalse ränidioksiidi või asbesti sissehingamise tõttu tekkinud silikoosi või asbestoosi korral märgiks, et vähk on tekkinud varasema kokkupuute tõttu vastavalt ränidioksiidi või asbestiga. Samuti võivad töökeskkonnas esinevad vähki tekitavad ained põhjustada naha-, kusepõie- ja söögitoruvähki. Erinevad kantserogeenid mõjutavad erinevaid organeid, näiteks arseen ja selle ühendid võivad mõjutada nahka ja kopse; kantserogeenseid õlisid seostatakse munandivähiga; benseen võib mõjutada luuüdi, põhjustades leukeemiat; diislikütuse põlemisjäägid võivad põhjustada kopsuvähki ja tõenäoliselt ka põievähki; aromaatsed amiinid (nt bensidiin ja 2-naftüülamiin) võivad põhjustada põievähki. 2.2 Kantserogeeni tuvastamine töökeskkonnas kemikaali pakendi alusel – videosse lisada näiteid kemikaali pakendist lähtudes eelkõige allolevast infost Kui kemikaalil on pakend, siis esmase info kasutatava aine ohtlikkuse kohta saab pakendil olevast infost. Ohtliku kemikaali pakendi märgistuse tekst peab Eesti riigis olema eesti keeles, kas vahetult toote pakendil või eraldi etiketil. Märgistus peab olema kulumiskindel, sellel peavad olema selgelt loetavad järgmised andmed (lisada eestikeelne näide kantserogeeni pakendist NB! Mitte näidata konkreetse toote nime, tootjat, edasimüüjat!): • tarnija(te) nimi, aadress ja telefoninumber; • aine või segu nimikogus pakendis; • tootetähised (aine või segu identifitseerimist võimaldavad andmed); • ohupiktogrammid; • tunnussõnad (sõna, mis viitab ohu suhtelisele raskusastmele, et hoiatada lugejat võimaliku ohu eest); • ohulaused; • hoiatuslaused; • lisateave. Näiteid otsida näiteks: Laiatarbekaupades võib olla kantserogeen sees näiteks värvieemaldajates. Tööstuses kasutatakse näiteks värvieemaldajat Ardrox 2526, kus on sees metüleenkloriid, mis on 2. klassi kantserogeen. Võib olla ka värvides, näiteks väliskeskkonnas kasutamiseks mõeldud metallkappide värvimisel on kasutatud värvi nimega HEMPATHANE HS 55619, kus oli sees 1B kategooria kantserogeen (pliikromaat-molübdaat-sulfaat). 12 Näiteid otsida ka nt TIKKURILA koduleht ja vaadata näiteks metallpindade lahustipõhiseid värve, siis ka nende ohutuskaartidelt leiab aineid, mis on kantserogeenid: https://www.tikkurila.ee/toostusvarvid/tooted/toodete_kategooriad/tooted_metallpindadele/lah ustipohised_tooted Tarnija kontaktid. Kemikaalide tarnijad vastutavad tarnitavate ainete ja segude klassifitseerimise eest. Tavaliselt on selleks aine või segu tootja või levitaja. Tööandjad peavad ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide hankimisel saama tarnijalt kogu asjakohase teabe ohtliku kemikaali kohta, sealhulgas eestikeelsed ohutuskaardid. Tarnija poole tuleb pöörduda ka juhul, kui saadud teave on ebapiisav või kui saate eri tarnijatelt erineva teabe. Tootetähis – Märgistusel esitatakse aine või segu identifitseerimist võimaldavad andmed, ehk tootetähised. Aine nimetus ja identifitseerimisnumber (CAS või EÜ: CAS – ülemaailmne kemikaalide identifitseerimise tähis, Chemical Abstracts Service'i number; EÜ – Euroopa number, inglise keeles EC Number, näiteks: Formaldehüüd: CAS 50-00-0, EÜ 200-001-8). Segu kaubanimi ja nende segus sisalduvate ainete nimetused, mis tingivad segu klassifitseerimise teatud ohuklassidesse. Ohupiktogramm – punase servaga, nurgale toetuv ruut, mille keskel on ohusümbol on ülemaailmne kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteem (GHS-märgistus). Kasutusel on üheksa piktogrammi. Kõikide kategooriate kantserogeenide puhul tuleb pakendil kasutada sellist piktogrammi: Piktogrammi peab kasutama alati koos seda iseloomustava tunnussõnaga. Eristatakse kaht tasandit: „ettevaatust” – tunnussõna, mis viitab raskemale ohukategooriale; „hoiatus” – tunnussõna, mis viitab vähem tõsisele ohukategooriale. Ohulause on ohuklassile ja ohukategooriale määratud fraas, mis kirjeldab ohtliku aine või seguga seotud ohtude laadi, sealhulgas vajaduse korral ohumäära. Ohulauseid tähistatakse CLP-määruses tähega H (ingl hazard – oht) ja lisaks numbriga. Näiteks kantserogeenide puhul on nendeks järgmised ohulaused: H350 Võib põhjustada vähktõbe (kasutatakse 1.A ja 1.B ohukategooria kantserogeenide puhul) H351 Arvatavasti põhjustab vähktõbe (kasutatakse 2. ohukategooria kantserogeenide puhul) Hoiatuslause kirjeldab meetodeid, mida soovitatakse kemikaali kasutamisest tuleneva kokkupuute kahjuliku mõju vähendamiseks või ennetamiseks tarvitusele võtta. Hoiatuslauseid tähistatakse tähega „P“ (ingl precaution – ettevaatusabinõu) ja numbriga. Hoiatuslaused jaotatakse viieks: P1.. Üldised (nt P101 – arsti poole pöördudes võtta kaasa toote pakend või etikett) P2.. ennetamine (nt P233 – hoida pakend tihedalt suletuna) P3.. reageerimine (nt P314 – halva enesetunde korral pöörduda arsti poole) P4.. säilitamine (P410 – hoida päikesevalguse eest) P5.. kõrvaldamine (P502 – hankida valmistajalt/tarnijalt teavet kemikaali taaskasutamise/ringlussevõtu kohta) 13 Lisateave – eesmärgiks on hõlmata täiendavat märgistusteavet, nt vajadusel teistest õigusaktidest tulenevad märgistuselemendid; täiendavad ohulaused, toote käitlemises ja kasutamiseks vajalikud põhilised kasutusjuhised jms. Ohtliku kemikaali pakendil on olemas infot kemikaali omaduste ja käitlemise kohta, kuid pakendil esitatav info ei pruugi olla piisav kemikaali ohutuks käitlemiseks, sh töökeskkonnas kasutamiseks. Põhjalikum info on kemikaali ohutuskaardis. Näide kantserogeensete ainete märgistuselementide kohta Selgitus tabelis viidatud hoiatuslausete (P…) tähendusele: - hoiatuslaused ohu ennetamise kohta: P201 Enne kasutamist tutvuda erijuhistega; P202 Mitte käidelda enne ohutusnõuetega tutvumist ja nendest arusaamist; P281 Kasutada vajalikke isikukaitsevahendeid. - hoiatuslaused reageerimise kohta: P308 + P313 Kokkupuute või kokkupuutekahtluse korral: pöörduda arsti poole. - hoiatuslaused säilitamise kohta: P405 Hoida luku taga. - hoiatuslaused kõrvaldamise kohta: P501 Sisu/mahuti kõrvaldada …. 14 2.3 Kantserogeeni tuvastamine kemikaali ohutuskaardi alusel Kemikaali ohutuskaart (SDS – Safety Data Sheet) on professionaalseks (erialaseks) kasutamiseks mõeldud dokument, mis sisaldab ohtliku kemikaali kohta seaduses ettenähtud piisavat informatsiooni kemikaali ohutuks käitlemiseks, teavitab potentsiaalsest ohust (kõrvaltoimete tekkimise tõenäosusest) inimese tervisele ja keskkonnale ning peab võimaldama tarvitusele võtta vajalikud abinõud töötajate tervise, ohutuse ja keskkonna kaitsmiseks ettevõttes. Kindlasti tuleb põhjalikult tutvuda toote ohutuskaardiga ning välja selgitada, kas toode võib sisaldada koostisosa, mis on klassifitseeritud kantserogeenseks. Ohutuskaardil on 16 jagu: 1. aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine; 2. ohtude identifitseerimine; 3. koostis/teave koostisainete kohta; 4. esmaabimeetmed; 5. tulekustutusmeetmed; 6. meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda; 7. käitlemine ja hoidmine; 8. kokkupuute ohjamine / isikukaitse; 9. füüsikalised ja keemilised omadused; 10. püsivus ja reaktsioonivõime; 11. teave toksilisuse kohta; 12. ökoloogiline teave; 13. jäätmekäitlus; 14. veonõuded; 15. reguleerivad õigusaktid; 16. muu teave. Kui tööandja on soetanud ohtliku kemikaali, mille kohta ta ei saanud tarnijalt kemikaali ohutuskaarti, ei tohi tööandja sellist kemikaali töötaja kasutusse anda, kuna ei ole põhjalikumalt tutvutud, kuidas seda kemikaali tuleb ohutult käidelda ning mis on võimalikud kemikaali poolt põhjustatavad terviseriskid ja milliste ohutusabinõudega neid saab ära hoida. Kemikaali müüja on kohustatud kemikaali ohutuskaardi ostjale kättesaadavaks tegema. Näiteks kui ohutuskaarti pole tootega kaasa antud, tuleks selle kohta kemikaali müüjalt küsida. Ohutuskaardid võivad olla kättesaadavad näiteks tarnija või müüja kodulehel. Kui ohutuskaart pole kättesaadav, tuleb seda ise küsida. Kui tööandja ostab kemikaale väljastpoolt Eestit ja tarnijalt ei ole võimalik saada eestikeelset ohutuskaarti, tuleb tööandjal organiseerida ohutuskaardi tõlkimine (enne eestikeelse ohutuskaardi olemasolu ei tohi kemikaali töötaja kasutusse anda). Siinkohal tuleb silmas pidada eelkõige seda, et ohutuskaart oleks töötajale arusaadavas keeles, st ka muukeelsetele töötajatele. Kemikaali ohutuskaardil peab olema info, milliseid isikukaitsevahendeid tuleb sellega kokkupuutel kasutada ja milliste kaitseomadustega peavad need olema. Näiteks peab olema kirjas, millisest materjalist kindaid tuleb kemikaaliga kokku puutudes kanda, millise ehitusega kaitseprille või mis tüüpi hingamisteede kaitsevahendit kasutada. Kui kaitseks kemikaali eest kasutada valest materjalist kindaid, ei pruugi isikukaitsevahendist üldse kasu olla kuna kemikaal söövitab kinda katki. Kasutades vale tüüpi hingamisteede kaitsevahendit võib töötaja ikkagi kemikaali sisse hingata. Silmi tugevalt ärritava kemikaal kasutamisel ei piisa mistahes prillidest, mis on mõeldud isikukaitsevahendina kasutamiseks. Tuleb kasutada tihedalt liibuvaid kaitseprille, et kemikaal ei saaks silma sattuda. Ohutuskaardil on ka toodud info terviseriski ja esmaabimeetmete kohta. Kui ohutuskaardil on märge, et kemikaal ärritab tugevalt silmi, peab töökohal olema silmadušš (silmaloputuspudel). Silmaloputuspudeleid soetades tuleb arvestada ka sellega, kui pikka 15 aega tuleb silmi loputada. Ohutuskaardil on kirjas mitme minuti jooksul on silmade loputamine vajalik. Ohutuskaardilt leiab ka infot, kas pärast kemikaali allaneelamist tuleb oksendamist esile kutsuda või on see keelatud. Samuti on kemikaali ohutuskaardil info, kuidas kemikaali hoiustada ning milliste teiste kemikaalidega tuleb kokkupuudet vältida, näiteks plahvatus- ja tuleohu vältimiseks. Selleks, et töökeskkonna riskianalüüsis hinnata, kui suur on risk õnnetuseks või tervisekahjustuseks, kui töötaja puutub töös kokku kemikaalidega, peab tööandja teadma, milliste omadustega see kemikaal on. Näiteks riski kokkupuutest keemilise ohuteguriga on vaja teada milliste omadustega kemikaaliga töötaja kokku puutub, kas nt kemikaal on ohtlik sissehingamisel (tekitab hingamisraskusi, tugevat ärritust kopsudes või hindamistsoonis), või kahjustab ta silmi või põhjustab uimasust ja pearinglust nii, et kemikaaliga kokkupuutunud töötaja ei pruugi olla suuteline ruumist väljuma või endale abi kutsuma. Kui töötaja saab kokkupuutest kemikaaliga tervisekahjustuse ning on vaja pöörduda arsti poole, on vajalik anda arstile kemikaali ohutuskaart, et arst teaks, millest on terviserike põhjustatud. 2.4. Kantserogeeni tuvastamine tööprotsessis Alati pole aga kantserogeensete ainete puhul tegemist pakendatud ainega ja kantserogeense aine esinemine pole töökeskkonnas nii ilmne. Näiteks võivad kantserogeenid tekkida tööprotsessi käigus (nt puidu ja värvitud toodete või kummide töötlemine, keevitamine jms). Näiteks võib arseenipõhise puidukaitsevahendiga immutatud puidu töötlemisel või selliste puidujääkide põletamisel sisse hingata eralduvaid arseeniühendeid, mis on kopsuvähki tekitava toimega. Roostevaba terase keevitamisel tekivad keevitusaerosoolid, mis on samuti vähki tekitava toimega. Vanad värvid võivad sisaldada kaadmiumi ning selliselt töödeldud pindade puhastamisel või lihvimisel eralduv tolm on kaadmiumi vähkitekitava toime tõttu ohtlik. Kahjuks puuduvad paljudel vähki tekitavatel ainetel iseloomulikud tunnused – lõhn, ärritav toime limaskestadele ja silmadele või muu, mille alusel saaks ohtlikku ainet kiiresti tuvastada. Selle tõttu on kriitiliselt tähtis töökeskkonna riskianalüüs, kus hinnatakse kõiki tööprotsesse, mille juures võib tekkida oht kokkupuuteks kahjulike ainetega. Igal juhul tasub konsulteerida vastava ala spetsialistidega, et välja selgitada, kas tööprotsessidega võib kaasneda kantserogeenseid ained ning kuidas neid on võimalik maandada oma töökeskkonna spetsiifikat arvesse võttes. Järgnevalt on näited tööprotsessidest, mis võivad põhjustada kantserogeenset ohtu: 1) auramiini (CAS 492-80-8) tootmine. Aromaatsed amiinid on kemikaalid, mida kasutatakse peamiselt tekstiilide, naha ja paberi värvimiseks tarvitatavate värvide ja pigmentide tootmises ning kummitööstuses. Tähtsaimad aromaatsed amiinid on muu hulgas bensidiin, 4-aminobifenüül, 2-naftüülamiin ja orto-toluidiin (nimetatud ainetest kahte esimest on keelatud tööprotsessis kasutada). Töötajate kokkupuude aromaatsete amiinidega võib tekkida värvide, pigmentide või kummi tootmise käigus. Võib põhjustada põievähki. 2) tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda kivisöetahmas, -tõrvas või -pigis sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega. Polütsüklised aromaatsed süsivesinikud (PAH-ühendid) on ained, mis tekivad orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel. Enim uuritud PAH-ühendeid on benso(a)püreen. Tööstused, mille puhul on mõõdetud kutsealast kokkupuudet benso(a)püreeniga, on: kivisöe veeldamine, kivisöe gaasistamine, koksi tootmine ja koksiahjud, kivisöetõrva destilleerimine; puidu kreosoodiga immutamine/puidukaitse; alumiiniumi tootmine (suurim kokkupuutetase); süsinikelektroodide tootmine; korstnapühkimine; söeküttega elektrijaam, põlengutega seotud päästetööd, mh ka põlengupõhjuste uurimine põlengujärgselt. 3) vaske ja niklit sisaldavate materjalide jootmine, keevitamine või muu termiline töötlemine, mille käigus tekib nende metallide tolmu, suitsu või aerosooli. Kasutatakse näiteks metalli- ja 16 metalltoodete tootmises: kasutatakse roostevaba terase töötlemisel nt keevitusel, lihvimisel (nikkel muudab terase roostevabaks) ja teistes erisulamites, nikli tootmisel ja puhastamisel, roostevaba terase keevitamisel ja lihvimisel, galvaanimisel, värvimistöödel. Keemiatööstuses katalüsaatori valmistamisel ja kasutamisel, metallitöötlusel toodete nikeldamisel (tarbeesemed, ehted), elektriseadmetes (patareides), klaasi ja emaili valmistamisel värvainena, tekstiilitööstuses värvide kinnistina. 4) isopropüülalkoholi tootmise tugevalt happelised protsessid; 5) tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda kõva puidu, nt pöögi või tamme töötlemisel tekkiva tolmuga. Eelkõige puidu- ja mööblitööstused. 6) tööprotsessid, kus puututakse kokku sissehingatava kristallilise ränidioksiidiga. Kvartsi, mis on ränidioksiidi tavalisim looduslik polümorf, leidub ohtralt enamikus kivimites, eriti graniidis, liivakivis ja kvartsiidis, aga ka liivas ja pinnases. Paljude tööstusharude ja kutsealade töötajad võivad kristalse ränidioksiidiga kokku puutuda kvartsi sisaldavate materjalide ulatusliku kasutamise tõttu: pinnasetöödega seotud tegevusalad (s.o kaevandamine, põllumajandus, ehitus, karjäärid); ränidioksiidi sisaldavate toodete demonteerimine (nt müüritise ja betooni lammutamine); liiva sisaldavate toodete käitlemine või kasutamine (nt valukoja tööprotsessid nagu valamine, valuahju paigaldamine ja parandamine; abrasiiviga jugapuhastus; klaasi, keraamika, abrasiivide ja tsemendi tootmine); tänavakivi paigaldus (töötlemisel, lõikamisel tekkiv tolm), hoonete lammutustööd. 7) muud tööprotsessid, kus esineb töötajate kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute oht. 2.5. Kantserogeensete kemikaalide tuvastamine töökeskkonnas mõõtmise teel Kantserogeenide sisaldust töökeskkonnas hinnatakse nende sisalduse järgi õhus, samuti töötajate vere- ja uriinianalüüside alusel. Kantserogeensete kemikaalide esinemisel töökeskkonnas tuleb mõõta keemiliste ainete sisaldust töökeskkonna õhus ja võrrelda seda piirnormidega. Töökeskkonna õhu ohtlike kemikaalide sisaldust, sh puidutolmu võib mõõta Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud või erialase kompetentsuse kinnitust omav mõõtelabor (vt www.eak.ee). Mõõtmismeetodeid on mitmeid. Näiteks kogutakse õhus sisalduv tolm vastavatele filtritele, millele järgneb hilisem laboratoorne analüüs või mõõdetakse tolmu optiliselt. Gaasis või aurus sisalduva kemikaali proovid kogutakse vastavast töökeskkonna õhust sobivale absorbendile ja analüüsitakse hiljem laboris. Kasutusel on ka kaasaskantavad spektrofotomeetrid, mis võimaldavad küvetti kogutud proovi analüüsida vastava arvutiprogrammiga kohapeal. Mõõtmistulemusi tuleb tööandjal analüüsida ning võrrelda kehtivate piirnormidega. Kantserogeenide puhul peaks tööandja tegema kõik selleks, et neid töökeskkonnas üldse ei leidu – isegi madal kogus võib sisse hingates vähiriski suurendada. Tervisekontrolli raames saab mõningate kemikaalide määramiseks kontrollida nende sisaldust veres või uriinis- ehk teisisõnu korraldada biomonitooring. Kahjuks on see meetod rakendatav vaid väikese osa kemikaalide korral, kõige sagedamini kasutatakse seda raskmetallide toime hindamisel. Tervisekontrollis kontrollitakse töötaja üldist tervislikku seisundit ning vastavalt kantserogeeni sihtorgani(te)le kontrollitakse analüüsidega ja/või uuringutega maksa, neerude, kilpnäärme, kopsude või muude organite seisundit. Tööandja peab kindlasti konsulteerima töötervishoiuarstiga riskianalüüsis hinnatud kantserogeenide toime osas ning selle alusel määrab töötervishoiuarst vajalikud analüüsid ja uuringud. (Tervisekontrollist räägitakse täpsemalt punktis 3.7 tervisekontrolli teema all.) 2.6 Töötajate hinnang töökeskkonnale Kindlasti tuleb konsulteerida töötajatega, et välja selgitada, kas olemasolevad riskid on adekvaatselt hinnatud ja kas olemasolevad meetmed on piisavad. Julgustada töötajaid 17 tegema ettepankuid juhtima tähelepanu töökeskkonnas esinevatele ohtudele. Ohukohaks on kindlasti töötajatel tekkinud tervisekahjustused. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka kergemad nähud, sest need võivad viidata, et töötaja töö on tervisele kahjulik ja võib pikemas perspektiivis põhjustada jäädavaid ja tõsisemaid tervisekahjustusi. Kahjuks puuduvad vähihaigusele iseloomulikud varased sümptomid, mis kiiresti aitaks haigust leida. Siiski võivad kahjulike ainete toimele viidata üldised tervisekaebused, millele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata. Iiveldus ja kõhuvalu võib olla fosfororgaaniliste ainete (taimekaitsevahendid, pestitsiidid) mürgise toime tunnuseks; peavalu ja uimasus kaasnevad paljude toksiliste kemikaalidega, polütsüklilised orgaanilised ühendid, sh polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAS), nõgi ja tahm võivad põhjustada esialgu pigem silmade ärritust, nahalööbeid, ka naha ülitundlikkust päikese suhtes. Kas töötajad, kes puutuvad töökohal kokku kemikaalidega, on esitanud mistahes tervisekaebusi, näiteks sagedane peavalu, nahalööve, uimasus, iiveldus või silmaärritus. Kontrolli, milliseid kemikaale need töötajad kasutavad. Eelneva info põhisõnumid:  Tutvu kemikaalide pakendil oleva infoga, et tuvastada, kas tegemist on kantserogeense ainega.  Tutvu põhjalikult kemikaaliga kaasas oleva ohutuskaardiga, et välja selgitada tootes sisalduvate ohtlike ainete omadused ja vajalikud tegevused terviseriski maandamiseks. Ohutuskaardist saad olulise info töökeskkonna riskide hindamise jaoks.  Korralda kantserogeenide mõõtmised töökeskkonnas ja tervisekontrolli raames läbiviidav biomonitooring.  Räägi läbi töötajatega. Selgita välja, kas töökeskkonna tõttu on töötajatel tervisekaebusi. 3. Tööandja tegevused töökeskkonnas esineva vähiriski maandamiseks Tööandjad peavad töökeskkonnas viima läbi töökeskkonna riskide hindamise, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonnas esinevad ohutegurid ja nende potentsiaalne kahjulik mõju töötajatele. Kõikide tööprotsesside puhul, kus esineb töötajate kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskide hindamise käigus kindlaks määrama kokkupuute laadi, ulatuse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötajate tervisele ja ohutusele ning võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud. Riski hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute viise, sealhulgas ka absorbeerumist nahka või naha kaudu organismi. Asjakohase info saab peamiselt kemikaali ohutuskaardilt. Lisaks tuleb pidevalt jälgida töökeskkonna olukorda. Näiteks puidutööstuses pöörata tähelepanu tolmukihi tekkele erinevatele tasapindadele – see võib viidata ventilatsiooni puudulikkusele ja sellest tingituna puidutolmust tingituna suurendada ninaõõne vähi tekkeriski. Mõningate tööprotsesside juures eraldub ebameeldivaid või ärritavaid lõhnu, mis viitab vajadusele uurida võimalike kemikaalide eritumist protsessi käigus ja adekvaatsete isikukaitsevahendite kasutamise vajadusele – selliseid protsesse tuleb ette näiteks plasti või kile sulatamisel ja/või keevitamisel. Tõestatult on vähki tekitavaks diislikütuse põlemisjäägid – diiselmootoriga masinatega ega seadmetega ei tohiks töötada kinnistest ruumides, välitingimustes töötades tuleb jälgida, et ei viibiks töötava mootoriga seisva sõiduki taga või selle kõrval, soovitavalt arvestada tuulesuunda, et kütuse põlemisjäägid liiguks teisele poole. Kui on välja selgitatud töökeskkonnas esinevad kantserogeensed ained, siis järgnevalt tehakse selgeks nende tekkekoht ja levimise võimalused töökeskkonnas. Pärast seda selgitatakse välja töötajad, kes, kui pika aja jooksul ja millise kogusega kokku puutub. Selleks teostatakse töökeskkonna mõõtmised ja vajadusel ka töötajate bioloogiline monitooring/seire (jälgimine), töötajate küsitlemine jms. 18 Tööandja peab erilist tähelepanu pöörama riskitundlike töötajate. Rasedate ja rinnaga toitvate töötajate puhul peab tööandja sellest teada saades hindama tööde või tootmisprotsesside iseloomu, taset ja kestust riske töötaja tervisele, samuti võimalikku kahjulikku mõju raseduse kulule või rinnaga toidetava lapse tervisele. Vajadusel konsulteerima töötervishoiuarsti ja ämmaemandaga koostöös töötajaga. Riskitundlike töötajate alla kuuluvad ka alaealised töötajad, kes ei tohi töökeskkonnas või tööprotsessi käigus kokku puutuda kategooria 1A, 1B või 2 (H350, H350i, H351) kantserogeensete ainetega. Alaealiste puhul on piirangute põhjuseks nii keha arenguga seotud aspektid kui ka vähene (töö)kogemus, millest tingituna võib tekkida rohkem vigu ja õnnetusi. Noortel on näiteks närvisüsteem veel täielikult välja arenemata ning selle tõttu toksilisele toimele rohkem vastuvõtlikum, ka paljunemisorganid on oluliselt tundlikumad mürgistele ainetele. Noortel on ka rakkude ainevahetus oluliselt kiirem, mistõttu nende keha võtab vastu rohkem mürgist ainet ning selle kahjustav toime on suhteliselt suurem. Tööandja peab välja selgitama, kas töökeskkonnas kasutatakse otseselt kantserogeenseid aineid või kantserogeensed ühendid tekivad tööprotsessi käigus. Seejärel tuleks hinnata, milline on ainega kokkupuuteviis – kas kantserogeen esineb töökeskkonna õhus või põhjustab ohtu nt otsene kokkupuude ainega. Seejärel tuleks hinnata, milline on kokkupuutesagedus ja iseloom – kas kokkupuude on pidevalt või teatud tööprotsesside ajal jms. Seejärel tuleks hinnata kokkupuutuvate töötajate seisundit (kuulumine riskigruppi) ja arvu. Eesmärk on koguda kantserogeense aine kohta võimalikult palju infot, et leida kõige efektiivsem ja optimaalsem lahendus terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. 3.1. Ennetuspõhimõtted Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemused näitavad, et töökeskkonnas esinevad kantserogeenid võivad ohustada töötajate tervist, tuleb võimaluse piires vältida töötajate kokkupuudet nende ainetega. Näiteks piirata nende ainete kasutamist, asendada need töötajatele ohutumate kemikaalidega või kasutada ohutumat tehnoloogiat, kasutada suletuid süsteeme, piirata kokkupuutuvate töötajate arvu, vähendada kokkupuuteaega, kasutatava kantserogeeniga kokkupuute koguseid ja kontsentratsiooni jm vajalikke ja võimalikke meetmeid. Kui nimetatud meetmeid ei saa rakendada või pole piisavad, siis kasutada asjakohaseid isikukaitsevahendeid ning juhendada töötajaid neid õigesti kasutama. Üldised ennetuspõhimõtted töötades ohtlike kemikaalidega + NÄITED: Ohu vähendamine tööprotsessi optimeerimisega: 1) ohtlikel kemikaalidel põhineva tehnoloogia ja/või ohtliku kemikaali asendamine ohutumaga; Ohtlike kemikaalidega seotud riske töökeskkonnas võib kõrvaldada või vähendada seeläbi, et ei kasutada kantserogeense toimega kemikaale. Esmajoones tuleks välja vahetada eriti ohtlikud, sh vähki tekitavad kemikaalid, kuid ühtlasi pöörata tähelepanu ka allergiat põhjustavatele, reproduktiivsust mõjutavatele, mutageensetele ainetele ja teistele mürgistele ainetele. Muuta tööprotsesse ja töömeetodeid nii, et ei peaks üldse kemikaale kasutama. Näiteks ehituses orgaanilisi lahusteid sisaldavad tooted (värvid, lakid, liimid) on enamasti asendatavad vesialuselistega. Lahustite ja värvide eemaldajate hulgast valida võimalikult ohutud, näiteks kloororgaaniliste ja aromaatsete lahustite asemel võib kasutada alifaatseid süsivesinikke, etüleen- ja butüülglükooleetrite asemel teisi glükoole. Näiteks erinevates toodetes kasutatav formaldehüüd, mida on võimalik asendada orgaanilise happega. Mitte kasutada kemikaale seal, kus seda tegelikult vaja ei ole või valida teistsugune kasutusmeetod: näiteks vältida kemikaali pihustamist pindadele ning valida selle asemel 19 vedelikuga immutatud lapiga puhastamine. Kindlasti tasub tööandjal uurida tootjalt/edasimüüjalt ka selles osas infot, milliseid ohutumaid alternatiive saaks töökeskkonnas kasutada. Kantserogeenseid aineid tuleks igal võimalusel vältida. 2) Kui tehniliselt ei ole võimalik asendada kantserogeene või mutageene ohutumate kemikaalidega või kasutada ohutumat tehnoloogiat, peab tööandja tagama tehniliste võimaluste piires nende käitlemise suletud süsteemis (näiteks värvikambrid). Kui sellise süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, peab tööandja tagama, et töötajate kokkupuude kantserogeenidega oleks minimeeritud ning töökeskkonnas esinemine ei ületaks sätestatud töökeskkonna piirnormi. 3) ohtlike kemikaalidega kokkupuutuvate töötajate arvu vähendamine; Tööandja peab kantserogeenidega kokkupuutuvate töötajate arvu vähendama võimaliku miinimumini ning tagama, et terviseriskiga seotud piirkondadesse pääsevad ainult need töötajad, kelle töö või tööülesanded seda nõuavad. Näiteks seada töökohad selliselt, et ohtliku kemikaaliga, sh kantserogeeniga puutuvad kokku ainult sellega otseselt töötavad töötajad ning muud töökohad on piirkonnast eraldatud. Selleks näiteks paigutada töötajad spetsiaalsesse tööruumi, mis on varustatud eraldi kohtventilatsiooniga ja eraldatud muust tootmisruumist. Kui töökohtade paigutust pole võimalik muuta, tuleb leida teised võimalused, et vähendada ohtlike ainete mõju töötajate tervisele. Üheks abinõuks oleks teatud tööülesannete teostamine spetsiaalsetel tööaegadel, s.o tööpäeva lõpus või nädalavahetustel, seda muidugi töötaja nõusolekul. Kokkupuudet saab vältida näiteks asjakohase ventilatsiooniga. Kohtventilatsioon on sageli tõhus ja kasulik abinõu kemikaali otseses käitlemiskohas. Imur on kohtventilatsiooni tähtsaim osa. Kui ohtlikku kemikaali sisaldav õhk jääb kohtventilatsiooni korral suletud süsteemi, on tegemist peaaegu ideaalse kapseldamisega. Hästi projekteeritud sisse- ja väljapuhkesüsteem tagab eriti hea kaitse. Ohtliku kemikaali käitlemine võib toimuda tõmbekapis. Kohtventilatsiooni kasutatakse: - tõmbekappides; - tolmavate ainete käsitlemisel; - puidust, metallist toodete valmistamisel; - tolmavatel puhastustöödel; - keevitusel; - kemikaalide käitlemisel; - värvimis-, liimimistöödel; - lahustite kasutamisel; - seadmete juures, mis tekitavad kuuma gaasi ja auru. Kohtäratõmme peab olema tööpinnale nii lähedal, kui seda lubab töö või tööprotsess, sest mida suurem on äratõmbe kaugus tööpinnast, seda madalam on selle efektiivsus. Laboratooriumides käideldakse kemikaale, mida nende kantserogeensuse tõttu tööstuses enam ei kasutata. Neid käideldakse tõmbekappides. Juhul kui laboris kasutatakse kantserogeene pidevalt, on otstarbekas seada selleks sisse omaette tööpiirkond. 3) ohtlike kemikaalidega töötamise aja lühendamine; Vaheldada tööülesandeid teiste tööülesannetega, kus kantserogeenidega kokkupuudet ei esine, et kokkupuude ei oleks pidev jms. 4) ohtlike kemikaalide koguste vähendamine töökohal. 20 Läbi mõelda, kas kasutatavaid koguseid on võimalik vähendada olenevalt tööprotsessi iseärasustest. 5) Asjakohaste isikukaitsevahendite võimaldamine; Kui eelnevad meetodid pole piisavad või kui neid ei ole võimalik rakendada, siis tuleks mõelda isikukaitsevahenditele. Kui riskide hindamine on läbi viidud ning on selge, milliste kaitseomadustega isikukaitsevahendeid on vaja kasutada, tuleb tööandjal isikukaitsevahendid soetada. Kemikaali tootja kirjeldab konkreetse isikukaitsevahendi vajaduse ohutuskaardil, kuid alati tasub konsulteerida spetsialistidega. Samuti tasub konsulteerida isikukaitsevahendite müüjatega ning tootekataloogidega, kust võib väga põhjalikku infot vajalike isikukaitsevahendite osas saada. Kui tootja on seadme või kemikaaliga töötamiseks ette näinud isikukaitsevahendi, peab tööandja selle töötajale ka võimaldama. Isikukaitsevahendite soetamisel tuleb arvesse võtta isikukaitsevahendi sobivust töötajale – näiteks kui töötaja kannab prille, ei sobi talle tavalised kaitseprillid, vaid on vaja kaitseprille, mis on mõeldud kandmiseks oma prillide peal. Samuti peavad isikukaitsevahendid sobima kasutamiseks konkreetsetes tööoludes (näiteks niiskes või külmas keskkonnas). Soovitatav on isikukaitsevahendite valimisel konsulteerida töötajatega, kes neid kasutavad. Tuleks hinnata, kas väljastatud isikukaitsevahendid on sobiva suurusega, kas nendega ollakse rahul ning kas samal ajal kasutatavad isikukaitsevahendid sobivad koos kasutamiseks. Kindlasti ei tohi leppida olukorraga, kus töötaja ei kasuta mõnda isikukaitsevahendit, sest see näiteks määrdub või kulub kiiresti (prillid vms). Isikukaitsevahendite väljastamise kohta tuleb pidada arvestust, et oleks täpselt teada, millised isikukaitsevahendid töötajatele on väljastatud, ning et tööandja saaks hiljem vajaduse korral isikukaitsevahendite väljastamist tõendada. Kui tööandja on töötajale isikukaitsevahendi väljastanud, on töötajal kohustus seda kasutada. Tööandja peab kontrollima, et töötaja täidab seda kohustust. Tööandjal on ka kohustus korraldada töötajatele isikukaitsevahendi kasutamiseks juhendamine ja vajadusel väljaõpe (näitlik kasutamine). Kui õigesti valitud isikukaitsevahendit kasutatakse valesti, ei pruugi sellest kasu olla (näiteks ei panda maski ette korralikult, vaid nii, et saastunud õhk jõuab ikkagi töötaja hingamisteedesse). Kui õige isikukaitsevahend on olemas ja kasutusel, siis on sama oluline ka selle asjakohane hoiustamine ja hooldus. Tööandja peab tagama ohtlike kemikaalidega saastunud isikukaitsevahendite puhastamise või asendamise, nende õige hoolduse ja hoiustamise. Kantserogeenide käitlemisel on enamasti kõige rohkem ohustatud töötajate hingamisteed ja käed. Seega on oluline pöörata tähelepanu hingamisteede kaitsevahenditele ja kaitsekinnastele. Üldiselt kasutatakse hingamisteede kaitsevahendeid olukordades, kus tehniliste kaitsevahendite kasutamine ei ole piisav. Kaitsevahendite valikul tuleb selgeks teha, milliste ainete suhtes need kaitset pakuvad ja nad sobivad konkreetsesse töökeskkonda ja konkreetsele töötajale. Samast materjalist, kuid erinevate tootjate poolt toodetud isikukaitsevahendid võivad oma kaitseomadustelt erineda. Igal juhul on vaja põhjalikult tutvuda isikukaitsevahendite kasutusjuhendiga ning vajadusel konsulteerida vastava ala spetsialistiga. Jälgida tuleb ka vahendite kasutamisaega ja –intensiivsust ning vajadusel asendada need uuega, et tagada töötajate kaitse. Lisaks tuleb mõelda järgmisetele töökorraldusaspektidele: 1) õigete töövõtete kasutamine; 2) töötajate ohutust tagavate seadmete ja tehnoloogiate kasutamine; 3) asjakohaste töövahendite ja materjalide kasutamine; 4) seadmete regulaarne tehniline kontroll ja hooldamine. Lisaks peab tööandja järgima ka järgmisi hügieeni, märgistamise, hoiustamise jm nõudeid: 1) asjakohaste hügieenimeetmete rakendamine, sh põrandate, seinte ja muude pindade korrapärane puhastamine; 21 2) töötajate õigeaegne ja täpne teavitamine; 3) ohualade märgistamine ja nõuetekohaste ohutusmärkide, sh keelumärgi «Suitsetamise keeld» kasutamine piirkondades, kus töötajad puutuvad või võivad kokku puutuda kantserogeeni või mutageeniga; 4) tegevuskava koostamine võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks, kui võib toimuda töötajate kokkupuude suure koguse kantserogeenide või mutageenidega; 5) käideldavate kemikaalide hoidmine hermeetiliselt suletavates ning selgelt ja nähtavalt märgistatud anumates; 6) ohtlike tootmisjäätmete kogumine hermeetiliselt suletavatesse ning selgelt märgistatud konteineritesse; 7) ohutute ladustamis-, transpordi- ja kahjutustamismeetodite rakendamine. 3.2 Tööhügieen Töökeskkonnas, kus on potentsiaalne võimalus puutuda kokku ohtlike kemikaalidega, sh kantserogeenidega, peab tööandja tagama tööhügieeni nõuete täitmiseks vajalikud tingimused. Selleks peab tööandja ohtlike ainete ja kantserogeenidega kokkupuute vältimiseks võtma tarvitusele järgmised tööhügieeni abinõud: 1) keelama söömise, joomise ja suitsetamise piirkondades, kus esineb kantserogeenide või mutageenidega saastatuse oht; piirkonnast välja minnes võtta ära kasutatavad kindad, et mitte nendega ainet edasi kanda teistesse kohtadesse. Tööpiirkonnast välja minnes, sööma, jooma või suitsetama minnes pesta käed. Käte ja suu kaudu võib ohtlik aine sattuda organismi. Tähelepanu tuleks pöörata ka asjaolule, et tööpiirkonnas ei hoiustataks toitud või toiduga kokkupuutuvaid nõusid, mis võivad kantserogeenidega saastuda ja söömise kaudu organismi sattuda. 1) andma töötajatele asjakohase tööriietuse, vajaduse korral kaitseriietuse ja hingamisteede kaitsevahendid; ohtlike kemikaalide korral tuleb kindlasti toote ohutuskaardilt täpsustada, millisest materjalist peavad olema kaitsekindad; 2) tagama töö- ja tänavariietuse jaoks eraldi hoiukohad – kui näiteks ohtliku kemikaali tolmuga saastunud kaitseriided võtta seljast ära ja riputada oma tavariietuse kõrvale, võib ainega saastuda ka riietus, millega minnakse väljapoole töökeskkonda. Kindlasti välja selgitada, millist hooldamist ja puhastamist kaitseriietus vajab ning jälgida, et kaitseriietusel on säilinud kaitsevõime. 3) andma töötajate kasutusse duššidega varustatud pesemisruumid ning vajadusel paigaldama silmadušid; 4) tagama töö- ja kaitseriietuse regulaarse puhastamise ja pesemise ning kõlbmatuks muutumise korral nende käitlemise jäätmeseaduse kohaselt. 3.3 Tööinspektsiooni teavitamine Kõik tööandjad, kelle töökeskkonnas on vähemal või suuremal määral kasutusel kantserogeenseid aineid, peavad sellest teavitama Tööinspektsiooni. Kantserogeenide puhul ei pruugi oluline olla, kas sellega puututakse kokku harva või sageli, sest teatud juhtudel võib ka ühekordsel kokkupuutel kantserogeense ainega areneda välja vähkkasvaja. 22 Tööandja on kohustatud teavitama Tööinspektsiooni enne kantserogeenidega esmakordselt töö alustamist ning juhul, kui töökeskkonna riskihindamine tuvastas kokkupuuteohu kantserogeenidega. 3.4 Töötajate juhendamine Selleks, et töötaja oskaks ohtlikku kemikaali ohutult käidelda, tuleb teda juhendada. Juhendamisviis on tööandja enda valida, kuid see peaks tagama töötajale ohutuks töötamiseks vajalikud teadmised. Juhendamine peab sisaldama eelkõige järgmist teavet: 1) kantserogeenide ja mutageenide tervistkahjustava toime tundmine, sealhulgas võimaliku tervisekahjustuse riski suurenemine suitsetamisel; 2) kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute vältimiseks rakendatavad ohutusabinõud; 3) kasutatavate ohumärguannete tundmine; 4) ettevõttes kehtestatud tööhügieeninõuded; 5) isikukaitsevahendite, sh kaitseriietuse kasutamise eesmärk ja kord; 6) tegutsemisjuhised ohtliku olukorra tekkimisel. Väljaõpet tuleb korrata, kui tööprotsessis tehakse olulisi muudatusi, mis puudutavad kasutatavaid kantserogeene või mutageene, seadmeid või tehnoloogiat. Üks osa juhendamisest on ohtliku kemikaali ohutuskaardi tutvustamine töötajale. Töötaja peab teadma, millised on kasutatava kemikaali võimalikud tervisemõjud, milliseid isikukaitsevahendeid tuleb kasutada ja millised olid riskianalüüsi, sh mõõtmiste tulemused. Samuti on oluline väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks, et töötaja teaks, kuidas tööd endale ja teistele ohutult teha. Kui töötaja kasutab isikukaitsevahendeid, on ka nende õigeks kasutamiseks vaja läbi viia juhendamine ja vajaduse korral näitlik kasutamine, kuna valel kasutamisel ei pruugi isikukaitsevahend soovitud kaitseefekti tagada. Samuti peavad töökeskkonnas olema selgelt eristatavad alad, kus kasutatakse ohtlikke aineid, sh kantserogeene. Tööandja peab nendest töötajaid teavitama ja tagama, et kõik neid aineid sisaldavad seadmed, konteinerid ja pakendid kannaksid selgelt loetavat märgistust ja hästi nähtavaid hoiatusmärke. Märgistus on oluline ka kemikaali ümberkallamisel (uude pakendisse panemisel). Tootja saab vajadusel anda kaasa pakendi märgistuslehti. 3.5 Kantserogeenidega töötavate inimeste üle arvestuse pidamine Tööandja peab pidama töö tõttu kantserogeenidest ohustatud töötajate nimekirja, milles tuleb kuvada järgmised andmed: 1) töötaja ees- ja perekonnanimi; 2) tööülesande kirjeldus; 3) kantserogeeni või mutageeni, millega töötaja on kokku puutunud, nimetus; 4) kantserogeeni või mutageeniga toimunud kokkupuute kestus. Andmeid nimekirja kantud töötaja kohta peab tööandja hoidma ajakohasena ja säilitama vähemalt 40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet kantserogeeniga. 3.6 Tervisekontroll Tööandja tagab, et kõik kantserogeenidest ohustatud töötajad läbivad tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures. Tervisekontrollis pööratakse tähelepanu töötaja üldisele tervislikule seisundile, sh kroonilistele haigustele. Oluline on kontrollida maksa ja neerude funktsiooni, kuna nendest organitest sõltub paljude toksiliste ainete „kahjutustamine“ kehas, üle tuleb vaadata naha olukord, kuna nahk on tähtsaks kaitsebarjääriks. Mõningate ravimite 23 kasutamine võib suurendada vähiriski. Kindlasti tuleb konsulteerida töötervishoiuteenuse pakkujaga, millised terviseuuringuid on töötajatele vajalikud. Selleks peab tööandja teadma kantserogeenseid ained, millega ja millisel määral töötajad kokku puutuvad, et arst teaks määrata vastavad analüüsid, mis selgitava välja võimaliku tervisekahjustuse. Mõningate ainete puhul on vajalik seda määrata verest või uriinist (näiteks plii, kroom, nikkel), kuid sageli ei ole võimalik määrata kahjustavat ainet ennast, vaid hinnatakse analüüside tulemusel võimalikke tervisekahjustusi. Näiteks kontrollitakse vererakkude olukorda, tehakse maksa ja neerude analüüsid, röntgeniga vaadatakse üle kopsude seisund. Põievähki tekitavate kemikaalidega kokkupuutel on kindlasti vajalik uriini analüüsi tegemine. Juba väiksemate muutuste tekkel on võimalik hinnata, mida tuleks ette võtta, et vältida tervisekahjustuse süvenemist – kas saab muuta tööprotsesse, piirata kahjustava ainega kokkupuute aega või ei tohi selle konkreetse ainega kokkupuudet üldse olla. Kui tervisekontrolli käigus avastatakse ühel töötajal kantserogeeniga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisehäire, peavad tervisekontrolli läbima ka teised töötajad, kes töötavad samalaadsetes tingimustes. Sellisel juhul tuleb teostada ka täiendav töökeskkonna riskide hindamine. Kuna vähi kujunemine on pikaajaline protsess ning võib kujuneda pärast kantserogeense ainega kokkupuudet, siis peab töötaja läbima tervisekontrolli ka pärast kantserogeenidega kokkupuutumise lõppu. Näiteks kui tööülesanded vahetuvad ning kokkupuudet enam kantserogeensete kemikaalidega pole, peab tööandja vastavalt arsti ettepanekule jätkama tervisekontrolli korraldamist välja selgitamaks võimaliku kantserogeenidest põhjustatud tervisekahjustuse avastamiseks. 4. Töötaja tegevused töökeskkonnas esinev vähiriski maandamiseks Enne tööle asumist ohtliku, sh kantserogeense ainega peab töötaja olema teadlik, kuidas kasutada õigeid töövõtteid, et mitte kahjustada enda ja teiste tervist. Olulise info kasutatavast ainest, töövõtetest ja vajadusel isikukaitsevahendite kasutamisest peab saama tööandjalt. Selleks peab tööandja töötajat juhendama potentsiaalsetest tervisemõjudest, mis võivad kaasneda kantserogeeniga töötamisel. Samuti on töötajal õigus teada, millised on kasutusele võetud meetmed kahjuliku mõju maandamiseks või vähendamiseks. Samuti on töötajal õigus tutvuda töökeskkonna riskianalüüsiga, millest selguvad töökeskkonna ohutegurid ja nendest tulenevad riskid. Juhendamise põhjal peab sul olema teadmine, kuidas ohutult töötada, et ennetada tervisekahjustusi, sh tööga seotud vähkkasvaja kujunemist. Enne kantserogeeniga tööle asumist peaks tööandja töötajale tutvustama järgmist teavet: 1) töökeskkonna riskianalüüs ja selle alusel tehtav tegevuskava riskide vältimiseks või maandamiseks on planeeritud ja rakendatud tegevustega; 2) ohutusjuhendid, sh kasutavad ohtliku aine ohutuskaart, millest selguvad ohtliku ainega seotud ohud ja õiged töövõtted, märgistus; 3) vajadusel isikukaitsevahendite kasutamisega seotud juhendamine; 4) kohustus läbida regulaarne tervisekontroll töötamise ajal, aga ka pärast kantserogeeniga kokkupuute lõppu. Töötajal on õigus panustada töökeskkonna riski hindamise protsessi. Vajadusel tuleb töötajal esitada tööandjale asjakohaseid ettepanekuid töökeskkonna parendamiseks ning anda ka tööandjale teada töökeskkonnas esinevatest ohtudest, mis on maandamata. Kuidas tagada töökohal enda tervise kaitse ohtlike, sh kantserogeensete ainete suhtes? 1) Järgi töötervishoiu ja tööohutusnõudeid ning tööandjalt saadud juhiseid ohutuks töötamiseks 24 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine on eelkõige sinu enda tervise kaitseks. Ohtlike ainete, sh kantserogeenide töötamisel kujunev tervisekahjustus pole sageli koheselt märgatav, kuid tuleb mõista, et ohutusnõuete täitmine on oluline, kuna tervisekahjustused võivad kujuneda alles paari kuni mitmekümne aasta pärast (nt tõsisemal juhul vähkkasvaja). Jälgi kasutatavate kemikaalide pakendi informatsiooni ning kasuta alati kemikaali originaalpakendeid või muid selleks ette nähtud pakendeid, mis on märgistatud nii, et teave pakendis oleva sisu kohta oleks üheselt arusaadav ja mõistetav. Kemikaale ei tohi mitte mingil juhul ümber villida toiduainete pakendisse või taarasse! 2) Kantserogeenidega töötamisel läbi kindlasti tööandja korraldatavaid ja töötervishoiuarsti poolt läbiviidavaid regulaarseid arsti poolt määratud sagedusega tervisekontrolle, et ennetada tervisekahjustuse väljakujunemist ja vajadusel tagada kiire sekkumine juba kujunenud tervisekahjustuse korral. Vajadusel annab töötervishoiuarst soovitusi ja teeb ettepanekuid tööandjale, millised meetmed on vaja rakendada, et vältida tõsise tervisekahjustuse tekkimist. Samuti on oluline pidada meeles seda, et töötaja peab läbima tervisekontrolli töötervishoiuarsti poolt määratud ajavahemike järel ka pärast kantserogeeni või mutageeniga kokkupuutumise lõppu. 3) Ära soo, joo ega suitseta piirkondades, kus esineb kantserogeenide või mutageenidega saastatuse oht, töökeskkonnast lahkudes pese alati käsi; 4) Kasuta spetsiaalseid tööriideid ning ära lahku nendega töökohalt. Hoia oma töö- ja tavariided eraldi hoiukohtades. 5) Kasuta vajadusel isikukaitsevahendeid ning kasuta neid ettenähtud juhiste kohaselt. Kui isikukaitsevahendite kandmine on ebamugav, konsulteeri tööandjaga ja selgitage välja ebamugavuse põhjused ning vajadusel leidke tingimustele vastav ja sulle sobiv vahend. Samuti on väga oluline isikukaitsevahendi õige hooldus ja hoiustamine. 6) Pöördu küsimuste ja ettepanekute korral tööandja või ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega tegeleva töötaja poole. Näiteks, kui sulle tundub, et tööandjal on jäänud tähelepanuta mõni kemikaal, kantserogeen, siis kindlasti tuleb seda küsimust arutada, eesmärgiga hinnata kõik ohtlike ainetega seotud töökeskkonna riskid ja võtta kasutusele terviseriski vähendavad meetmed. Kui sa pole kindel, millise ainega sa tööl kokku puutud ja kuidas sellega ohutult töötada, siis samuti pöördu julgelt tööandja poole, et olla kindel, et sinu tervis ei halveneks töö tõttu. 7) Märka kolleegide ohtlikku tegevust tööl, mille tagajärjel võib kahjustuda tema või teiste töötajate tervis. Otsese ohu korral pöördu otse kolleegi poole ja selgita, kuidas ohutult töötada ning kindlasti teavita tööandjat, kes vajadusel korraldaks uue tööohutusalase juhendamise. 8) Teadvusta endale, et suitsetamine suurendab töökeskkonna kantserogeeniga kokkupuutel vähi kujunemise tõenäosust. 5. Kokkuvõte Tööandja 1) Selgita välja töökeskkonnas esinevad kantserogeensed kemikaalid ja hinda nendest tulenevat riski töötaja tervisele, vajadusel korralda mõõtmised. 2) Hinda, kas kantserogeense kemikaaliga kokkupuudet on võimalik täielikult vältida, kasutada suletus süsteemis või asendada vähemohtlikuga või kasutada muid asjakohaseid meetmeid. 3) Taga, et kantserogeenidega puutuvad kokku ainult need töötajad, kelle tööülesanded seda nõuavad. 4) Taga nõuetekohane tööhügieen – ruumi, vahendite ja pindade puhastus. 5) Taga nõuetekohane kantserogeenide hoiustamine ja märgistamine. 6) Juhenda kantserogeenidega kokkupuutuvaid töötajaid nende olemusest, ohutututest töövõtetest ning vajadusel isikukaitsevahendite kasutamise suhtes. Töötaja 25 1) Ole teadlik kantserogeensetest kemikaalidest, vajadusel küsi tööandjalt infot 2) Osale võimalusel riskianalüüsi protsessis 3) Järgi ohutuid töövõtteid 4) Läbi tervisekontroll 5) Juhendamise ja väljaõppe käigus ole tähelepanelik 6) Kasuta sulle väljastatud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt 7) Teavita tööandjat probleemidest 8) Teavita vajadusel kolleege ohututest töövõtetest ja teavita tööandjat, et vajadusel korraldada täiendav juhendamine ohutute töövõtete omandamiseks 6. Lühike stseen positiivse näitega (sissejuhatuses oleva versiooni positiivne näide) 7. Lisainfo: http://www.tooelu.ee/ Olulised õigusaktid, mille leiad Riigi Teataja veebilehelt aadressil www.riigiteataja.ee : 1) Töötervishoiu ja tööohutus seadus (TTOS) 2) Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 4) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid 5) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks 6) CLP määrus https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?qid=1508749172944&uri=CELEX:02008R1272-20170601 Töötervishoiu ja tööalaste küsimuste korral saab kasutada ka Tööinspektsiooni nõustamisteenust. ____________________________________________________________________ Taustinfona, mida võib kasutada näidete toomisel. Eelnev tekst peab olema ilmestatud näidetega erinevate töökeskkondade näol. Järgnev info annab viiteid, milliseid töökeskkondasid ja milliseid tööprotsesse saab näiteks kasutada. 1) Kopsuvähk Polütsüklilsed aromaatsed süsivesinikud – PAS tekivad orgaaniliste ühendite mittetäielikul põlemisel ja mille sattumisel organismi tekivad reaktiivsed ühendid. Paljud töökeskkonnas sisalduvad PAS-ühendid põhjustavad kopsukasvajate teket, näiteks raua ja terase valutsehhides, koksitehases, tulekahjude kustutamisel päästetöödel. Suurel hulgal töökeskkonnas esinev anorgaaniliste ühendite tolm, nagu kvartsi tolm või arseeni-, kroomi ja niklit sisaldavad ained, suurendavad kopsukasvajate tekkeriski. Eelkõige roostevaba terase keevitusel tekkiv kuuevalentne kroom ja nikkel, mis on tõestatud kui inimesel vähkkasvaja teket põhjustavad ained. Samuti suurendab riski haigestuda kopsukasvajatesse kokkupuude asbestiga (asbestikiud). Kopsuvähki võivad põhjustada ka diiselkütuste põlemisjäägid. 2) Mesotelioom Mesotelioom on harvem esinev kopsu- ja kõhukelme ning seedeorganite pahaloomuline kasvaja, mille peamiseks põhjuseks on asbestitolm (satub organismi sissehingatava õhuga või sülje allaneelamisel). Kokkupuude asbestiga toimub näiteks ehitiste ja hoonete lammutustöödel, laevade remonttöödel, samuti mõnedel muudel hoolde- ja remonttöödel. Abestist on tehtub õppefilm, millega saab tutvuda siin informatsiooni eesmärgil: https://www.youtube.com/watch?v=TN5m0M74BXI 3) Nahakasvajad Nahakasvajaid tekitavad ka töökeskkonnas esinevad arseeniühendid, pigi ja tõrv (kokkupuutel nahaga). 26 4) Ülemiste hingamisteede kasvajad Formaldehüüd on väga aktiivne keemiline ühend, mis ülemistes hingamisteedes reageerides põhjustab kasvaja teket. Eelkõige on tegemist kurgulae, neelu ja ninaneelu piirkonna kasvajatega. Kurgulae, neelu ja ninaneelu piirkonna kasvajate diagnoosimine eelkõige mööbli-, vineeri- ja puitplaaditööstuse töötajatel rõhutab vajadust kontrollida ja jälgida formaldehüüdi taset antud tööstusharude töökeskkonnas. Kokkupuude nikliga (niklitööstuses) võib põhjustada nina ja põskkoobaste vähkkasvajat. Kõrivähki võib põhjustada pikaaegne kokkupuude anorgaaniliste hapete aurudega, näiteks väävelhape. 5) Nina ja põskkoobaste kasvajat võib tekitada ka puidutolm. Eriti suur haigestumise risk on tamme, pöögi ja teiste kõvade puitude töötlemisega tegelevatel tööaladel. 6) Põiekasvaja Kusepõiekasvajat on raske õigeaegselt diagnoosida. Tööga seotud kusepõie kasvaja tekib näiteks kokkupuutel aromaatsete amiinidega. Kokkupuutevõimalus võib olla teatud värvitud toodete või kummide käitlemisel, 2-naftüülamiini eraldamisel kõrvaltoodetest ja jäätmetest, sünteesi vaheproduktides. Põievähi teket seostatakse ka diislikütuse põlemisjääkidega. 7) Leukeemia ja lümfoom Benseen kahjustab valgete vereliblede teket (vereloomet) luuüdis, põhjustades sellega aplastilise aneemia väljakujunemist, mis omakorda on leukeemia eelastmeks. Kummitööstuses kasutatavad muud kemikaalid suurendavad riski haigestuda leukeemiasse ja lümfoomi. Kokkupuude puidukaitse- ja tõrjevahenditega (kloorfenool) soodustab pehmete kudede sarkoomi ja lümfisüsteemi vähkkasvaja teket. Verevähki võivad tekitada ka fosfororgaanilised ained – pestitsiidid, taimekaitsevahendid. 8) Maksakasvaja Paljud tööstuses kasutatavad lahustid põhjustavad maksakasvaja teket, näiteks sellised, mis sisaldavad süsiniktetrakloriidi, triklooretüleeni ja metüleenkloriidi. Kantserogeense toime tõttu on võetud suund nende ainete kasutamisest loobumisele. On märgatud, et sageli esinev tooraine 1,3-butadieen põhjustab inimestel maksakasvajat. Polüetüleeni tootmisel kasutatav polüvinüülkloriid põhjustab harvaesineva maksa hemangiosarkoomi teket, sapiteede kasvajat. 9) Muud kasvajad Töökeskkonnas toimivad kantserogeensed ohutegurid võivad põhjustada kasvaja teket ka teistes organites. Mao- ja jämesoolekasvajate teke on seotud eelkõige eluviisidega, kuid teatud kutsealade puhul on olemas risk kasvaja tekkimisele. Vaatamata epidemioloogilistele uuringutele, pole leitud põhjuslikku seost mõningate kasvajate ja töökeskkonnas esinevate kantserogeensete ohutegurite vahel (ajukasvaja, kõhunäärme kasvaja). Näiteid tegevusvaldkondadest, mida töökeskkondade puhul kajastada). Pakkuja võib täiendada olemasolevaid näiteid ka teiste asjakohaste näidetega. Järgnevalt on toodud mõned näited ning tegemist pole lõpliku loeteluga. Ehitusvaldkond Sissehingatav kristalliline ränidioksiid, millega kokkupuude esineb peamiselt ehitussektoris, selliste tööprotsesside nagu allmaa- ja pealmaakaevandamise, läbindamise või ränidioksiidi sisaldavate materjalide (nt betoon, tellised, kivimid) lõikamise, purustamise või jahvatamise käigus tekkiv tolm. Kokkupuudet respiratoorse kristallilise ränidioksiidiga esineb paljudes tööstusharudes, näiteks pealmaakaevandamine, kaevandamine, kaevise töötlemine (nt kuivatamine, peenestamine, kotti pakendamine ja käsitsemine), tahvelkivi töötlemine, kivide peenestamine ja lihvimine, valutööstus, telliste ja plaatide valmistamine, mõned põletusprotsessid, ehitustööd, sealhulgas töötamine kivide, betooni, telliste ja 27 mõnede isolatsiooniplaatidega, tunnelite kaevamine, hoonete restaureerimine, pottsepa- ja keraamikatööstus. Tagajärjeks võib olla silikoos ehk kopsuhaigus. Väga väikesed tolmuosakaesed (alla 0,005 mm) satuvad sissehingamisel väga sügavale kopsu, kopsualveoolidesse. Haiguse arenemine on otseselt seotud sissehingatava tolmu koostise ja hulgaga. Tolmustus kujuneb välja tavaliselt tööga seotud pikaajalise tolmu sissehingamise tagajärjel (10-20 a). Tolm koguneb kopsu ja organism ei suuda seda sealt eemaldada. Selle tagajärjel tekib kopsukoe paksenemine ja armistumine ning hiljem gaasivahetuse häirumine. Kopsutolmustuse tüsistusteks on kopsupõletik, bronhiit, emfüseem ja kopsufibroos ehk sidekoestumine. Asbestikiud on tolmuna sissehingamisel ohtlikud tervisele, soodustades kopsuvähi, asbestoosi ja mesotelioomi teket. Seedeelundkonda sattunud asbestikiud võivad põhjustada kõri-, mao-, peen- või jämesoolevähki. Alates inimese esimesest kokkupuutest vähitekitajaga kuni haiguse täieliku väljakujunemiseni võib kuluda kuni 30 aastat. Asbesti võib leiduda: katustes (eterniit, katusepapp ja -plaadid), seintes (eterniit, asbesttsement-plaadid ja -paneelid), lagedes (asbesttsementplaadid, pritsasbest, soojusisolatsioonimaterjalid), hoonete fassaadides (välisvooder, rõdupiirded, rennid), aknaalustes plaatides, prügišahtides (eterniit), ventilatsioonikanalites (eterniit, tihendid), vee- ja kanalisatsioonitorudes (torud, muhvid), elektripaigaldistes (kaablitorud, isoleerlindid, asbestkartong), kütteseadmetes (katelde, torude, ahjude, pliitide soojusisolatsiooni-ja tulekaitsematerjalid), põrandaplaatides (vinüülasbestplaadid), vundamendis (hüdroisolatsioon), liftides (šahtid, pidurid), metalltarindites (pritsasbest). Asbest on tule- ja ilmastikukindel, halva soojus-, elektri- ja mürajuhtivusega, suhteliselt suure tõmbetugevusega, elastne ning vastupidav alustele ja hapetele. Tänu nendele omadustele on seda materjali peetud aastate vältel asendamatuks mitmes majandusharus. Tööstuses on asbesti kasutatud soojusisolatsioonimaterjalina, tulekindlate ehituskonstruktsioonide koostises, müra summutamiseks, asbesttsementtoodetes (eterniidis, kanalisatsiooni- ja drenaažitorudes jm), elektriisolatsioonimaterjalides ja mitmel pool mujal. Asbesti ja seda sisaldavaid tooteid käideldes satub ümbritsevasse keskkonda asbestitolmu, mis jääb oma füüsikalise olemuse tõttu õhku hõljuma (ei sadestu) ja moodustab ohtliku õhusaaste. Puidu töötlemisega seotud valdkonnad Puidutolm. Paljude puidu- ja mööblitööstuse tootmisprotsesside käigus tekib puidutolm. Nn. kõva puidu (pöök, tamm jne) tolm on kantserogeenne. Kõva puidu peen tolm tekib näiteks puitdetailide lihvimisel. Kui puit on enne töötlemist immutatud, peitsitud, liimitud või lakitud, on oht kokku puutuda tolmuga, mis sisaldab viimistlusaineid. Puidutolm võib ärritada silmi ja hingamisteid ning põhjustada kroonilist bronhiiti. Erinevate puuliikide ärritav mõju võib olla erinev. Suurtes kogustes puidutolmu sissehingamine võib pikemaajalisel kokkupuutel tekitada ninaõõne ja nina kõrvalkoobaste vähki. Männipuidust lenduvad ained võivad ärritada limaskesti. Puidu viimistlemine Lakid, liimid, peitsid ja immutid võivad sisaldada orgaanilisi lahusteid, mis võivad tekitada aju- ja närvikahjustusi ning hingamisteede vaevusi. Lakke ja liime pintsliga või pritsimise teel peale kandes võivad ohtlikud kemikaalid siseneda organismi naha ja hingamisteede kaudu. Lahustid ja muud kergesti lenduvad ained, näiteks formaldehüüd, võivad mõjuda kahjulikult ka järgneva kuivamise ja tahkumise ajal. Kahjulikud ained vabanevad õhku ja töötajal on oht neid sisse hingata. Mõju vältimine – isoleerimine ja väljatõmme 28 Puidutolmu sissehingamise vältimiseks on kõige parem töövahend isoleerida ja paigaldada väljatõmbeventilatsioon otse seadme juures. Paljud puidutööstuses kasutatavad seadmed on varustatud tolmukogmisseadmega. Tagage, et ventilatsiooniseadmeid puhastataks ja hooldataks regulaarselt. Tööde korraldamisel tuleb eraldada eriti saastav töö nii, et töösse mitte puutuvad isikud ei peaks sellega kokku puutuma. Eelkõige tagada piisav äratõmbeventilatsioon. Puidutolmuga kokkupuutel kasutada hingamisteede kaitsevahendit. Selle valik sõltub töö iseloomust, tolmu hulgast, tolmuga kokkupuutumise ajast, tolmuosakeste suurusest ja ümbritsevast keskkonnast (kuiva õhu korral on tolmu lendlemist rohkem): kasutada kas P1-P3 respiraatorit, vajaduse korral puhta õhu juurdevoolu seadisega pool- või täismaski või muud sobilikku hingamisteede kaitsevahendit ning vajaduse korral kaitseprille. NB! Ühekordsed tolmumaskid tuleb pärast kasutamist ära visata. Korduvkasutatavate filtritega hingamiskaitsevahendi kasutamisel jälgida, et filtrite vahetamise sagedus ja hooldus oleksid kooskõlas tootja soovitusega. Tööriietuse äravõtmisel vältida tolmu sattumist hingamisteedesse. Riided (peentolmu korral) puhastada enne seljast võtmist tolmuimejaga (tiheda või kaetud kanga puhul märjalt), tööväliseid riideid ei tohi hoida tööruumides. Ilma hingamisteede kaitsevahendita ei tohi viibida tööruumis, kui puidutolmusisaldus õhus ületab piirnormi. Töötamisel puidutolmuga peab igal juhul hingamisteede kaitsevahendit kandma. Formaldehüüd võib põhjustada nasofarüngeaalset ehk ninaneelu kasvajat, leukeemiat ning ärritusi nahal ja silmades. Formaldehüüdiga kokkupuudet esineb lisaks formaldehüüdi tootmisele lisaks ka mitmesugustes toodetega, nagu liimained ja hermeetikud, pinnakattematerjalid, polümeerid, biotsiidid ja laborikemikaalid. Kokkupuude esineb tegevustes, nagu ehitus- ja ehitustööd, naha ja karusnaha, paberimassi, paberi ja paberitoodete, tekstiili- ja puidu- ja puittoodete tootmisel. Formaldehüüdi kasutatakse ka kudede säilitamiseks emulsioonvedelike ja desinfektsioonivahendina patoloogias, tavaliselt formaliini kujul (nt formaldehüüdi, vee ja metüülalkoholi segu). Formaldehüüdi kasutatakse laialdaselt ka puidutööstuses puiduliimides. Eriti populaarne on selle kasutamine vineeri tootmisel, kuna selle omadus polümeriseeruda, muudab toodetavad vaigud vastupidavaks isegi märgades tingimustes. Ent formaldehüüd on väga aktiivselt reageeriv, vees lahustuv ja kiirelt organismi poolt omastatav. Inimese võib kokkupuutel tunda ärritusnähte näiteks ülemistes hingamisteedes, silmades ja nahal. Vähirisk: ninaneeluvähk, võimalik leukeemia. Äge mõju: ärritab tugevalt silmi, tekib silmade punetus, turse, valu, nägemise hägusus. Hingamisteede ärritus, köha, peavalu, iiveldus, hingamisteede põletustunne, kopsuturse. Krooniline mõju: nahaallergia. Infot kasutamise kohta lugeda ohutuskaardilt. Näiteks tuleks eelistatult kasutada suletud süsteemides. Vältida kontakti naha ja hingamisteedega. Kokkupuutevõimaluse korral tagada üldine ja kohalik äratõmbeventilatsioon. Piirnormist suurema õhukontsentratsiooni puhul kasutada kas B2-klassi filtriga, puhta õhu juurdevoolu seadisega täismaski või muud sobivat hingamisteede kaitsevahendit (sh parandus- või avariitööde käigus või kui aine sisaldus õhus ei ole teada). Jälgida, et kaitsevahend ei laseks puhastamata töökeskkonna õhku hingamisteedesse. Olenevalt kokkupuutest kasutada spetsiaalset vähese imbumisvõimega kaitseriietust (kaitseülikonda), kemikaalikindlaid kaitseprille või näokaitset ja -kindaid (butüül-, nitriil- või Viton-kummist; lühiajaliseks kokkupuuteks sobivad ka neopreenist ja polüvinüülkloriidist kindad). Saastunud riideid peab hoidma töövälisest riietusest eraldi selleks ettenähtud konteinerites. Nahast jalanõude saastumisel formaldehüüdiga neid enam kasutada ei tohi. Enne tööl söömist võtta ära kaitseriietus ning pesta käsi ja nägu. Töökeskkonnas süüa ja juua ei tohi. Pärast tööpäeva pesta käsi ja nägu. Soovitatav on vältida kontaktläätsede kandmist. 29 Arseen ja anorgaanilised arseeniühendid Võimalik kokkupuude puidu ja vineeriimmutus arseeni sisaldavate puidukaitsevahenditega, kuid kasutamist on hakatud piirama ning on ka alternatiivseid vahendeid, mis arseeni ja selle ühendeid ei sisalda. Võib tekitada peamiselt kopsuvähki. Suukaudsel organismi sattumisel võimalik nahavähk, põie-, maksa ja samuti kopsuvähk ning lümfikoe pahaloomulised kasvajad. Äge mõju: sissehingatava anorgaanilise arseeniga köha, hingamishäired, neeluhaavandid, hemolüüs (vererakkude lagunemine), kesk- ja perifeerse närvisüsteemi häired, seedekulgla ärritusnähud (iiveldus, kõhulahtisus, kõhuvalud). Suukaudsel organismi sattumisel võib tõsisemal juhul olla surmav doos, väiksemate koguste puhul seedekulgla ärritus (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, -valu), kesknärvisüsteemi häired (peavalu, nõrkus, deliirium), südameveresoonkonna häired (vererõhu langus), šokk, maksaja neerude kahjustus, vereloomehäired (aneemia, leukopeenia*). Krooniline mõju: naha- ja limaskestade ärritus (nahapõletik, silma sidekestapõletik, neelupõletik, nohu), iseeneslikud abordid. Arseeniühenditega kokkupuudet tuleb täielikult vältida. Arseeniühendeid kasutada suletud süsteemides. Tööruumides/-piirkonnas peab olema tagatud äratõmbeventilatsioon (tolmu puhul ettevaatust, et tolm õhku ei pihustuks, vajaduse korral eelistada kohtäratõmmet). Arseentrikloriidiga kokkupuutel hoiduda pritsmete näole, nahale ja silma sattumisest, kasutada söövituskindlast kangast kaitseriietust, kogu näo, sh silmade kaitset, kaitsekindaid. Olenevalt kontsentratsioonist ja aine tootjapoolsest soovitusest kasutada hingamisteede kaitseks filtriga (P3- või B-klassi filter) või puhta õhu juurdevoolu seadisega täismaski. Arseenitolmuga kokkupuutel kanda kogu keha katvat kaitseriietust, kaitsekindaid ja jalakatteid ning respiraatoriga kaitsemaski või muud sobivat hingamisteede kaitsevahendit ning jälgida, et tolm ei satuks maski kõrvalt hingamisteedesse. Parandus- või avariitööde käigus kasutada suure kaitsefaktoriga respiraatoreid ja kaitseülikonda. Arseenitolmuga saastunud riideid peab hoidma töövälisest riietusest eraldi kas selleks ettenähtud kappides või konteinerites. Kui arseenitolmu sisaldus õhus on lubatud piirnormist suurem, peab tööriideid pesema iga päev, kui jääb alla lubatud kontsentratsiooni, pesta kord nädalas. Enne tööl söömist võtta ära kaitseriietus ja pesta käsi. Töökeskkonnas süüa ja juua ei tohi (välja arvatud joogivesi). Pärast tööpäeva pesta kogu keha duši all. Soovitatav on vältida kontaktläätsede kandmist. Plastitootmine 4,4'-metüleen-bis(2-kloroaniliin) (MOCA) põhjustab peamiselt kopsu- ja põievähki. Esineb peamiselt plastitööstuses polüuretaan-elastomeeride osade valmistamiseks, samuti kummitoodete tootmisel, veekindlad tihendusmaterjalid, rihmad, kingatallad. Kokkupuude võib põhjustada põievähki. Sissehingamisel ja nahaga kokkupuutel võib tekitada tsüanoosi, pearinglust, peavalu, iiveldus, segasusseisundit, nohu, teadvusekadu. Allaneelamisel võib tekitada kõhuvalu. Silmadega kokkupuutel võib põhjustada ärritust ja keemilist põletust. Ning pikaaegsel kokkupuutel võib kujuneda methemoglobineemia. Mõju vältimine Eelistatult kasutada suletud süsteemides. Vältida kontakti naha- ja hingamisteedega. Kokkupuutevõimaluse korral tagada üldine ja kohalik äratõmbeventilatsioon (samas vältida MBOCA sattumist kogu tööruumi õhku üldventilatsiooni tõmbe tõttu). Info ohutuskaardilt, näiteks: kasutada hingamisteede kaitseks olenevalt kontsentratsioonist kas A-klassi filtriga pool- või täismaski, puhta õhu juurdevoolu seadisega või muud sobivat hingamisteede kaitsevahendit (sh parandusvõi avariitööde käigus või kui aine sisaldus õhus ei ole teada). Jälgida, et kaitsevahend ei laseks puhastamata töökeskkonna õhku hingamisteedesse. Olenevalt kokkupuutest kasutada spetsiaalset kaitseriietust, -prille ja -kindaid, näokaitset. 30 Saastunud läbiimbuvast kangast riided tuleb kohe vahetada. Saastunud riideid peab hoidma töövälisest riietusest eraldi selleks ettenähtud konteinerites. Enne tööl söömist võtta ära kaitseriietus ning pesta käsi ja nägu. Töökeskkonnas süüa ja juua ei tohi (välja arvatud joogivesi). Pärast tööpäeva pesta käsi ja nägu, kui võimalik, siis kogu keha duši all. Soovitatav on vältida kontaktläätsede kandmist. Kindlasti peab läbima ohuolukorras käitumise ja kaitsevahendite kasutamise koolituse. Teetööd Lisamaterjali saab ka näiteks siit: http://www.asfaldiliit.ee/_vana/files/eapa/Asfaltkatete_t%C3%B6%C3%B6stus.pdf. Eesti Asfaldiliit: http://m.asfaldiliit.ee/ Asfaldisegu sisaldab ohtlikke kemikaale ning pinnasetöödel on tõenäoline kokkupuude saastunud pinnasega. Kemikaalid, millega teetöödel kokku puututakse, võivad põhjustada tõsiseid tagajärgi: kahjustada hingamisteid, reproduktiivorganeid või närvisüsteemi, tekitada vähki või allergiat. Asfaldisegu on kindla terakoostisega kivimaterjalidest või täitematerjalist (umbes 95%) ja bituumensideainest (umbes 5%) koosnev segu teekatete ja -aluste ehitamiseks mitmesugustes ilmastiku- ja liiklustingimustes. Asfaldisegu koostatakse tavapäraselt killustikust, liivast, sõelmetest, kruusast, lubjakivipulbrist, taaskasutatavast freespurust ja põlevkivituhast. Sideainetena kasutatakse naftabituumenit, põlevkivibituumenit, bituume- nemulsiooni. Asfaldisegu valmistatakse asfalditehastes kuumutatud kivimaterjali või täitematerjali segamise teel sooja bituumeniga. Asfaldisegu tootmistemperatuur on vahemikus 100–180 °C. Bituumen on looduslikult esinevate põlevate, tahkete või vedelate süsivesinike segude üldnimetus. Peamiselt bituumenist koosnevad näiteks nafta ja looduslik asfalt. Bituumenitest kasutatakse enamasti naftabituumeneid, aga väiksema liiklusega teede jaoks ka põlevkivibituumeneid. Üha enam kasutatakse polümeermodifitseeritud bituumenemulsioone, mis on parema temperatuurikindlusega. Polümeeri lisamine parandab ka nakkeomadusi. Naftabituumen sisaldab benseeni, mille lubatud piirkontsentratsioon tööruumide õhus on 1,5 mg/m3. Naftas esineb lisanditena ka väävlit, hapnikku ja lämmastikku. Bituumeniaurude sissehingamisel ärritab see hingamiselundeid. Aurud võivad põhjustada uimasust ja peapööritust. Sel juhul tuleb töötajale tagada värske õhu hingamise võimalus. Hingamisraskuste puhul tuleb pöörduda arsti poole. Allaneelamisel võib bituumen põhjustada seedeelundite kahjustusi. Esmaabi andmise käigus ei tohi oksendamist esile kutsuda. Kui nahale on sattunud kuuma bituumenit, tuleb nahka vähemalt 10 minuti jooksul veega loputada ning bituumen vee ja seebiga nahalt ära pesta. Bituumeniga saastunud riietus ja jalanõud tuleb eemaldada. Bituumeni korduv toime võib põhjustada naha kuivust või lõhenemist. Silma sattumisel tuleb loputada silmi kohe rohke veega, loputamine peab kestma vähemalt 5 minutit. Bituumeni kasutamisega seotud töökoha läheduses peavad olema silmadušid ja võimalus keha loputada. __________________________________________________________________________ 31 Lisa 3 Töövõtulepingu projekt TÖÖVÕTULEPINGU NR .../... ERITINGIMUSED Tallinn, Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, aadress: Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik, keda esindab sotsiaalministeeriumi põhimääruse alusel kantsler Marika Priske (edaspidi nimetatud „Tellija“ või „Pool“ või koos Töövõtjaga “Pooled“) ja , registrikood, asukoht aadress, keda esindab alusel ametinimetus, ees- ja perekonnanimi (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “Leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töökeskkonna vähiriski õppevideo tootmine (edaspidi „Tööd“). 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama Lepingu objektiks olevad Tööd ajavahemikus Lepingu sõlmimisest kuni … 2018. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel Töövõtja poolt teostatavate Tööde kogumaksumuseks on numbritega (sõnadega) eurot koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „Lepingu Hind“). 3.2. Lepingu Hind tasutakse Tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel … 4. Volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Maarika Haidak, 6269 736, [email protected], või teda asendav ametnik. 4.2. Töövõtja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: ees- ja perekonnanimi, telefoninumber, e-posti aadress. 5. Lepingu lisad 5.1 Lisa 1 – Pakkumuskutse 5.2 Lisa 2 – Töövõtja … . … 2018. a pakkumus 6. Erisätted 6.1 Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub Töövõtja tagama töövõtulepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele Töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „Leping” Lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral Lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. 7.4. Leping sõlmitakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ (2014-2020.3.01.002003.01.15-0002) vahenditest. 32 Tellija Töövõtja _____________________ ________________________ Marika Priske ees- ja perekonnanimi Kantsler Ametinimetus Tel: 626 9103 Tel: number E-post: [email protected] E-post: e-posti aadress Arvelduskonto nr: 33 Maarika Haidak SOM Teema: FW: Kutse hankes osalemiseks Manused: Hange.pdf From: Maarika Haidak SOM Sent: Monday, August 27, 2018 5:42 PM To: '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]> Subject: Kutse hankes osalemiseks Tere Sotsiaalministeerium kutsub esitama pakkumust, et leida teostaja õppevideo „Töökeskkonna vähirisk“ tootmiseks. Pakkumuse esitamise aluseks on manuses olev väikeostu hange. Pakkumusi ootame hiljemalt 17.09. kell 13:00 meiliaadressile [email protected]. Andke palun teada, kas soovite pakkumuses osaleda. Küsimuste korral pöörduge julgelt! Ette tänades ja pakkumust ootama jäädes Maarika Haidak Peaspetsialist Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium 6269 736 1
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel