dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vaie

Sotsiaalministeerium · 27. august 2018
Viit
2-5.1.33/2540
Registreeritud
27. august 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Innove SA
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-5.1.33 Euroopa Struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatud projektide (perioodi 2007-2013) järelkontrollide dokumendid
Toimik
2-5.1.33/2018
Vastutaja
Merle Riisna (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎2-5.1.332540 27.08.2018 Väljaminev kiri.bdoc284 KB

Sisu (failidest)

Innove SA Teie 27.07.2018 nr 3-3.1/313 [email protected] / Lõõtsa 4 Meie 27.08.2018 nr 2-5.1.33/2540 11415, Tallinn Rakendusasutus: Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn [email protected] Vaie SA Innove 26.07.2018 otsuse nr 3-3.1/313 vaidlustamiseks 1. Vaidlustatav haldusakt SA Innove väljastas vaide esitajale 26.07.2018 otsuse nr 3-3.1/313. Vaidlustatud haldusaktiga keeldus SA Innove vaide esitaja toetuse andmise tingimuste „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ (2014-2020.3.02.17-0083) raames esitatud maksetaotluse nr 2 aktsepteerimisest summas 528 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 448,80 eurot ja riiklik kaasfinantseering 79,20 eurot, kuna Sotsiaalministeeriumi partner Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ei ole täitnud talle perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega pandud kohustust järgida Riigihangete seadust. Sotsiaalministeeriumi partner Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus viis läbi rahvusvahelise avatud hanke nr 167872 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri „STAR“ arendus- ja hooldustööd raamlepingu alusel“, mille tulemusena sõlmiti raamlepingud kolme pakkujaga – AS Medisoft, Heisi IT OÜ ja Tieto Estonia AS perioodiks 29.02.2016- 01.03.2019. Hanketeates on kvalifitseerimise tingimustes mh kirjas, et kõigil hankelepingut täitvatel programmeerijatel ja arhitektidel peab olema vähemalt suhtlustasandi eesti keele oskus. Innove SA on seisukohal, et hanke läbiviimisel on piiratud pakkujate osalemist hankes. Tulenevalt asjaolust, et rikkumisega seotud hanke kulusid ei ole Sotsiaalministeerium täies ulatuses Innove SA-le veel esitanud, arvestab Innove SA otsuse nr 3-3.1/313 koostamisel ka asjaolu, et juhul, kui Sotsiaalministeerium esitab hanke nr 167872 raames tehtud kulusid, siis lähtudes ühendmääruse § 22 lõike 11 punktist 5, vähendab Innove SA vastava otsusega igat kulu hanke nr 167872 raames sõlmitud lepingute osas 5% ulatuses. Vaide esitaja sai vaidlustatud haldusakti kätte 26.07.2018. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2. Vaide põhjendus Vaide esitaja ei nõustu Innove SA otsusega. Kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg 1 teise lause kohaselt peavad hankija poolt seatud kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate teenuste olemuse, koguse ja otstarbega. Sellest tulenevalt lasub hankijal kohustus kindlustada seatavate tingimuste kaudu, et hangitav teenus või teostatav töö valmiks kvaliteetselt. Vaide esitaja hinnangul ei ole Innove SA otsuse tegemisel arvestanud hankija kohustusega hankida kvaliteetselt osutatud teenused majanduslikult soodsaimal viisil. Oluline on pidada silmas, et majanduslik soodsus ei hõlma üksnes madalaima hinnaga pakkumuse valimist, vaid parima võimaliku hinnaga kvaliteetse teenuse hankimist mõistliku aja jooksul. Innove SA hinnangul võinuks samaväärse teenuse osutada pakkuja, kelle töid teostavad meeskonnaliikmed (arhitektid ja analüütikud) eesti keelt ei valda, kui tagatud olnuks kvaliteetne tõlge. Vaide esitaja hinnangul ei ole seejuures võetud arvesse ajaressursi kulu, mis tõlketeenuse kaasamisega oleks teenuse osutamisel paratamatult tekkinud ega tõlketeenuse kvaliteediga seonduvaid aspekte. Samuti ei ole arvestatud asjaolu, et tõlketeenuse lisandumine mõjutab oluliselt teenuse hinda. Tõlketeenuse kasutamine sedavõrd mahuka infosüsteemi arendamisel tähendanuks üksnes tööde teostamiseks ülevaate saamiseks kogu infosüsteemi varasema dokumentatsiooni tõlkimist, infosüsteemi logide tõlkimist, sotsiaalkaitsevaldkonna õigusaktide tõlkimist (vajalikus mahus) ning hankedokumentide tõlkimist. Seejärel olnuks vaja iga konkreetse töö tellimisel tõlkida tööülesandega seonduv dokumentatsioon ja sellele järgnev tavapärane suhtlus tellija ja teenuse osutaja vahel ning ühtlasi teenuse osutamise tulemusena loodud dokumentatsioon. Igapäevase suhtluse vahendamiseks peaks olema tõlketeenus kasutusel sisuliselt igapäevaselt ja vahetult. Kirjeldatud mahus tõlketeenuse kasutamine kulutab märkimisväärselt ajaressurssi nii teenuse osutamisega alustamiseks kui ka igapäevase vahetu suhtluse korraldamisel. Arvestades, et vaide esitaja hankis infosüsteemi arendamis- ja hooldusteenust, ei saaks kvaliteetse tõlketeenuse tagamine jääda teenuse osutaja vastutusele. Sel juhul puuduks hankijal kontroll tõlketeenuse kvaliteeditaseme ja nõuetekohasuse osas. Vaide esitaja peab oluliseks rõhutada, et kvaliteetse tõlketeenuse puudumisel võib kujuneda väljaspool hankija kontrolli olukord, kus infosüsteemile osutatavatest nõuetest ja töö teostamise sisust saab töö reaalne teostaja ebaõigesti aru. Selle tulemusena võib nõuetekohane töö jääda tähtaegselt teostamata ja infosüsteemi vastavad funktsionaalsused loomata. Hankija tegevusalaks on muuhulgas sotsiaalkaitsevaldkonna infosüsteemide arendamine ja hooldamine, tagamaks kõikidele sotsiaalteenuseid ja –toetusi kasutavatele kodanikele kvaliteetne ja tähtaegne teenuse kättesaadavus. Seejuures tulenevad hankijale tähtajad tööde teostamiseks sageli seadusandluse muudatustest. Hankija peab tagama, et seadusandlusega kooskõlas oleva teenuse osutamine kodanikele on tähtaegselt võimalik. Hankija peab teenuse hankimisel maandama riske, mis mahuka infosüsteemi arendustöödega võivad kaasneda, kindlustades samas tööde valmimise tähtaegselt. Eelpool kirjeldatud tõlketeenuse kasutamisega seonduvad riskid on maandatavad, seades teenuse osutaja meeskonnaliikmete oskustele vastavad nõude, mida hankija antud juhul on teinud. Olenemata sellest, et kvaliteedi tagamine on pakkuja ülesanne, on ka hankija ülesanne teha endast olenev, et eeldused kvaliteedi tagamiseks oleksid täidetud. Seetõttu on hankija seadnud kvalifitseerimise nõuded tulenevalt teenuse olemusest ja lepingu kvaliteetse täitmise tagamiseks. Hankija on põhjenduste esitamisel selgitanud, et kõikidel meeskonnaliikmetel, sh ka arendajatel ning arhitektidel tuleb lepingute täitmise jooksul tellijaga vahetus ja pidevas otsesuhtluses olla. Selgitame siinjuures, et tööde teostamise protsessis esineb erinevatel täitja ja tellija spetsiifilise valdkonna ekspertidel pidev vajadus üksteisega infovahetuses olla – näiteks suhtleb tellija arhitekt otse täitja arhitektiga nii telefoni, e-kirja kui ka koosolekute vormis, et lahendada operatiivselt tööde teostamisel esile kerkivad probleemid, sh kui teostatud töödes esineb kiiret reageerimist vajavaid vigasid jmt. Samal viisil suhtlevad ka teised projektimeeskonna valdkondlikud eksperdid omavahel otse. Hankija projektimeeskonna vaatest on keeruline, et mitte öelda võimatu, kujutada ette eelkirjeldatud suhtluse toimumist nt tõlgi vahendusel, kui meeskonnaliikmed samas keeles vahetult suhtlemiseks võimelised ei ole. IT-valdkonna arendusprojektide läbiviimine on äärmiselt keeruline, erinevatel projektimeeskondade liikmetel on teineteise mõistmine raskendatud isegi olukorras, kus isikud suhtlevad samas keeles ning ühele tasandile jõudmine tuleneb intensiivsetest aruteludest ja planeerimisest. Lisades taolisesse suhtlusesse veel ühe inimese, tõlgi – kelle teadmised IT-valdkonnast ei saa olla samal tasemel, kui kahe meeskonna arendaja või arhitekti omad – näeb hankija reaalset ohtu kujunemas praktikas, kus info ei jõua õigeaegselt ühelt projektimeeskonna liikmelt teiseni, info ei jõua adressaadini soovitud kujul ning kogumis kaasneb sellega ebaõigele tulemusele jõudmine arendustöös ja projektide ajaline pikenemine. See omakorda toob kaasa märkimisväärset ressursikulu ajalises ning ka rahalises mõttes, kuna praktikas tuleb hankijal maksta kinni ka ettevõtte kulud tõlgi kasutamisele sõltumata sellest, kas see kajastub tunnihinna tõusus või arveldamiseks esitatud töötundide arvus. 3. Vaide esitaja nõue Lähtudes eeltoodust vaide esitaja t a o t l e b SA Innove 26.07.2018 otsuse nr 3-3.1/313 kehtetuks tunnistamist. Käesolevaga kinnitab vaide esitaja, et antud asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut tervise- ja tööminister Merle Riisna 626 9804 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel