EELNÖU
Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seadus
Riigikogu liikme staatuse seaduse paragrahvi 32 löige 4 muudetakseja sönastatakse
järgmiselt:
,,(4) Kui Riigikogu liige astub tagasi, makstakse talle hiivitist uksnes juhul, kui ta oli Riigikogu
liige vähemalt kaks aastat. Huvitise suurus on sellisel juhul Riigikogu liikme iihe kuu
ametipalk.".
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, 2018
Algatab Eesti Vabaerakonna fraktsioon 22. augustil 2018.a.
Andres Herkel
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esimees
^J2^2. ^A^^^^ ^^^^^(_
Riigikogu Kantselei
Kuupäev <U.^./JD^S
Viit /-///^-^^
/
Seletuskiri Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse
juurde
l. Sissejuhatus
Riigikogu liikmetele on seadusega antud sotsiaalseid tagatisi, mis ei ole pöhjendatudja on oma
olemuselt ebaoiglased. Nende hulgas on Riigikogust omal algatusel lahkumise puhui määratav
huvitis (Riigikogu liikme staatuse seaduse § 32 Ig 4).
Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Riigikogu liikmete tööst, töötegemise stiilist ja nende
staatusega kaasnevatest öigustest ja kohustustest söltub kogu institutsiooni usaldusväärsus.
Riigikogu on olnud juba pikemat aega avalikkuse terävä kriitika all, kuna saadikute tagatised
on kohati ebaproportsionaalselt suured. Olgu selleks siis kuluhuvitsed voi lahkumise puhui
määratavad huvitised. Saadikute käitumine nende kasutamisel on tekitanud palju öigustatud
kriitikat. Riigis, kus parlament ei oma elanikkonna silmis autoriteetija mille liikmeid nähakse
privilegeeritud klassina, langeb vältimatult demokraatia kvaliteet. See vöib peegelduda
negatiivselt valimisaktiivsuses ja demokraatia toimimises iileuldse. Tekib lohe valitute ja
valijate vahel.
Juhime tähelepanu, et praeguses Riigikogu XIII koosseisus on saadikute ametist lahkumine otse
epideemiline ja see puudutab köiki Riigikogu suuri erakondi. Vöetakse vastu kolme kuu
kompensatsioon ning asutakse monda muusse, tihti poliitilise sinekuurina omandatud ametisse.
Viimane suurem lahkumislaine toimus 2018. aasta suve hakul, vähem kui aasta enne uusi
valimisi.
Antud eelnöuga astutakse konkreetne samm Riigikogu usaldusväärsuse ja autoriteedi
taastamiseks. Eelnöu keskendub uhele privileegile, millel puudub pöhjendus. Nimelt saab omal
soovil Riigikogu liikme kohalt tagasi astuv isik huvitisena kolme kuu palga, kui ta on olnud
Riigikogu liige vähemalt uhe aasta. Selline praktika ei ole adekvaatne ning teeb kahju Riigikogu
mainele. Seda korda tuleb muuta, kehtestades huvitise s aaj ale vähemalt 2-aastase
rahvasaadikuks olemise noude ning langetades huvitist iihe kuu ametipalgani.
Kehtiva korra muutmiseks onjärgmised pöhiargumendid:
a) Kehtiv lahkumishuvitiste määramise kord ei haaku ei avaliku teenistuse seaduse alusel ega
ka töölepingu seaduse alusel tekkinud töösuhetega. Ametnikud ega erasektori töötajad ei saa
nautida samasugust öigust, kui nad otsustavad omal soovil töölt lahkuda (v.a. juhul, kui selles
on eraldi kokku lepitud). Töötukassa voimaldab saada oma osa töötukindlustusest, kuid
tööandja ei maksa kolme palga ulatuses huvitist pärast uheaastast töötamist. Siin avaldub terav
ja pohjendamatu ebavördsus saadikuja lihtkodaniku vahel ning see ebavördsus tuleb löpetada.
b) Pohiseaduse järgi on Riigikogu liige rahva mandaadi alusel vöimu teosta] a. Tema suhtes
kehtib valijate öigustatud ootus. Riigikogu liige ei ole tavaline palgatöötaja, kes vöib iga hetk
liikuda ametiredelil edasi voi tagasi. Riigikogu liikmelt oodatakse, et ta teostab väärikalt oma
mandaati, see on tema pohiseaduslik ulesanneja kohustus. Sellest kohustusest loobunud saadik
otsustab öelda files nähtamatu lepingu oma valijaga ega öigusta talle pandud lootusija ootusi.
Kuigi uhiskond ei saa sundida Riigikogu liiget vägisi parlamendis pusima, ei saa varajast
lahkumisotsust premeerida kolme kuu palgaga.
l
c) Praegune kord, kas selle huvitise saamiseks piisab tihest tööaastast Riigikogus, ei ole samuti
oigustatud, sest sellise ajajooksul ei ole valitud saadikjöudnud piisavalt töösse suveneda ega
oma mandaati olulisel määral realiseerida. Kaheaastane nöue ehk pool ametiajast on öiglaneja
oigustatud lahendus.
d) Omal soovil Riigikogu liikme kohalt lahkuv saadik peab ise möistlikult planeerima oma
tööelu ja sissetulekuid, et mitte sattuda pärast Riigikogust lahkumist keerulisse olukorda.
Teisisönu, vastutus langeb sellises olukorras lahkujale endale, mitte tööandjale. Tegemist on
tööoiguses kasutatava uldprintsiibiga. Seega ei ole pädev see argument, et kolme kuu töötasu
on vältimatult vajalik Riigikogu liikmele uleminekuperioodi kindlustamiseks. Riigikogu
liikmed ei moodusta privilegeeritud klassi ja peavad arvestama samasuguste asjaoludega, nagu
töölt omal soovil lahkuv tavakodanik.
2. Eelnöu sisu ja eesmärk
Eelnouga muudetakse Riigikogu liikme staatuse seaduse paragrahvi 32 löiget 4 nii, et omal
soovil tagasi astuvale Riigikogu liikmele saab hiivitist maksta ainult siis, kui ta on olnud
eelnevalt sellel positsioonil vähemalt kaks aastat (kehtivas redaktsioonis iiks aasta) ning
huvitise suurust piiratakse Riigikogu liikme uhe ametipalgaga (kehtivas redaktsioonis kolm
ametipalka).
Eelnöu eesmärgiks on muuta Riigikogu liikme lahkumishuvitise suurus adekvaatsemaks ja
öiglasemaks ning selle saamise tingimused öigustatult karmimaks. See on väike, kuid oluline
samm Riigikogu maine parandamiseks ning kodanike ja saadikute vahelise distantsi
vähendamiseks ja usalduse taastamiseks.
3. Eelnöu terminoloogia ja vastavus Euroapa Liidu öigusele
Eelnöus ei ole kasutatud uusi termineid. Eelnous puuduvad vastuolud Euroopa Liidu öigusega.
4. Seaduse möjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnöu vastuvötmisega ei kaasne lisakulutusi. Vastupidi, omal soovil Riigikogu liikme kohalt
lahkunud isikutele tehtävää väljamaksed vähenevää, mis voimaldab eelarvevahendeid säästä.
Seaduse möju seisneb Riigikogu usaldusväärsuse ja autoriteedi suurendamises ning Riigikogu
liikmete huvitiste susteemi viimises uhiskonna iildpraktikale lähemale.
Algatab Eesti Vabaerakonna fraktsioon 22. augustil 2018.a.
/ 4^0^^^ U^^kL^i^/
/
2
Seletuskiri Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seadus e juurde 1. Sissejuhatus Riigikogu liikmetele on seadusega antud sotsiaalseid ta gatisi, mis ei ole põhjendatud ja on oma olemuselt ebaõigla sed . Nende hulgas on Riigikogust omal algatusel lahkumise puhul määratav hüvitis (Riigikogu liikme staatuse seaduse § 32 lg 4). Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Riigikogu liikmete tööst, töötegemise stiilist ja nende staatusega kaasnevatest õigustest ja kohustustest sõltub kogu institutsiooni usaldusväärsus. Riigikogu on olnud juba pikemat aega avalikkuse terava kriitika all, kuna saadikute tagatised on kohati ebaproportsionaalselt suured . Olgu selleks siis kuluhüvitsed või lahkumise puhul määratavad hüvitised. S aadiku te käitumine nende kasutamisel on tekitanud palju õigustatud kriitikat. Riigis, kus parlament ei oma elanikkonna silmis autoriteeti ja mille liikmeid nähakse privilegeeritud klassina, langeb vältimatult demokraatia kvaliteet. See võib peegelduda negatiivselt valimisaktiivsuses ja demokraatia toimimises üleüldse. Tekib lõhe valitute ja valijate vahel. Juhime tähelepanu, et praeguses Riigikogu XIII koosseisus on saadikute ametist lahkumine otse epideemiline ja see puudutab kõiki Riigikogu suuri erakondi. Võetakse vastu kolme kuu kompensatsioon ning asutakse mõnda muusse, tihti poliitilise sinekuurina omandatud ametisse. Viimane suurem lahkumislaine toimus 2018. aasta suve hakul, vähem kui aasta enne uusi valimisi. Antud eelnõuga astutakse konkreetne samm Riigikogu usaldusväärsuse ja autoriteedi taastamiseks. Eelnõu keskendub ühele privileegile, millel puudub põhjendus. Nimelt saab omal soovil Riigikogu liikme kohalt tagasi astuv isik hüvitisena kolme kuu palga, kui ta on olnud Riigikogu liige vähemalt ühe aasta. Selline praktika ei ole adekvaatne ning teeb kahju Riigikogu mainele. Seda korda tuleb muuta, kehtestades hüvitise saajale vähemalt 2-aastase rahvasaadikuks olemise nõude ning langetades hüvitist ühe kuu ametipalgani. Kehtiva korra muutmiseks on järgmised põhiargumendid: a) Kehtiv lahkumishüvitiste määramise kord ei haaku ei avaliku teenistuse seaduse alusel ega ka töölepingu seaduse alusel tekkinud töösuhetega. Ametnikud ega erasektori töötajad ei saa nautida samasugust õigust, kui nad otsustavad omal soovil töölt lahkuda (v.a. juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud). Töötukassa võimaldab saada oma osa töötukindlustusest, kuid tööandja ei maksa kolme palga ulatuses hüvitist pärast üheaastast töötamist. Siin avaldub terav ja põhjendamatu ebavõrdsus saadiku ja lihtkodaniku vahel ning see ebavõrdsus tuleb lõpetada. b) Põhiseaduse järgi on Riigikogu liige rahva mandaadi alusel võimu teostaja. Tema suhtes kehtib valijate õigustatud ootus. Riigikogu liige ei ole tavaline palgatöötaja, kes võib iga hetk liikuda ametiredelil edasi või tagasi. Riigikogu liikmelt oodatakse, et ta teostab väärikalt oma mandaati, see on tema põhiseaduslik ülesanne ja kohustus. Sellest kohustusest loobunud saadik otsustab öelda üles nähtamatu lepingu oma valijaga ega õigusta talle pandud lootusi ja ootusi. Kuigi ühiskond ei saa sundida Riigikogu liiget vägisi parlamendis püsima, ei saa varajast lahkumisotsust premeerida kolme kuu palgaga. c) Praegune kord, kus selle hüvitise saamiseks piisab ühest tööaastast Riigikogus, ei ole samuti õigustatud, sest sellise aja jooksul ei ole valitud saadik jõudnud piisavalt töösse süveneda ega oma mandaati olulisel määral realiseerida. Kaheaastane nõue ehk pool ametiajast on õiglane ja õigustatud lahendus. d) Omal soovil Riigikogu liikme kohalt lahkuv saadik peab ise mõistlikult planeerima oma tööelu ja sissetulekuid, et mitte sattuda pärast Riigikogust lahkumist keerulisse olukorda. Teisisõnu, vastutus langeb sellises olukorras lahkujale endale, mitte tööandjale. Tegemist on tööõiguses kasutatava üldprintsiibiga. Seega ei ole pädev see argument, et kolme kuu töötasu on vältimatult vajalik Riigikogu liikmele üleminekuperioodi kindlustamiseks. Riigikogu liikmed ei moodusta privilegeeritud klassi ja peavad arvestama samasuguste asjaoludega, nagu töölt omal soovil lahkuv tavakodanik. 2. Eelnõu sisu ja eesmärk Eelnõuga muudetakse Riigikogu liikme staatuse seaduse paragrahvi 32 lõiget 4 nii, et omal soovil tagasi astuvale Riigikogu liikmele saab hüvitist maksta ainult siis, kui ta on olnud eelnevalt sellel positsioonil vähemalt kaks aastat (kehtivas redaktsioonis üks aasta) ning hüvitise suurust piiratakse Riigikogu liikme ühe ametipalgaga (kehtivas redaktsioonis kolm ametipalka). Eelnõu eesmärgiks on muuta Riigikogu liikme lahkumishüvitise suurus adekvaatsemaks ja õiglasemaks ning selle saamise tingimused õigustatult karmimaks. See on väike, kuid oluline samm Riigikogu maine parandamiseks ning kodanike ja saadikute vahelise distantsi vähendamiseks ja usalduse taastamiseks. 3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus ei ole kasutatud uusi termineid. Eelnõus puuduvad vastuolud Euroopa Liidu õigusega. 4. Seaduse mõjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu vastuvõtmisega ei kaasne lisakulutusi. Vastupidi, omal soovil Riigikogu liikme kohalt lahkunud isikutele tehtavad väljamaksed vähenevad, mis võimaldab eelarvevahendeid säästa. Seaduse mõju seisneb Riigikogu usaldusväärsuse ja autoriteedi suurendamises ning Riigikogu liikmete hüvitiste süsteemi viimises ühiskonna üldpraktikale lähemale. -23495 117475 0 0 Algatab Eesti Vabaerakonna fraktsioon 22 . augustil 2018 .a.
EELNÕU Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seadus Riigikogu liikme staatuse seaduse paragrahvi 32 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui Riigikogu liige astub tagasi, makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli Riigikogu liige vähemalt kaks aasta t . Hüvitise suurus on sellisel juhul Riigikogu liikme ühe kuu ametipalk.“ . Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2018 -23495 117475 0 0 Algatab Eesti Vabaerakonna fraktsioon 22 . augustil 2018 .a. Andres Herkel Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esimees
Vabariigi Valitsus
22.08.2018 nr 1-1/13-669/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Vabaerakonna fraktsiooni k.a 22. augustil
algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eiki Nestor
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 22.08.2018 / 1-1/13-669/1;
Riigikantselei / 27.08.2018 / 2-5/18-01633
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE)
Adressaat: Justiitsministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu ja Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek
valitsuse arvamuse kujundamiseks.
Tähtaeg: 13.09.2018
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun läbi vaadata ning vajaduse korral esitada eelnõu kohta seisukoht.
Tähtaeg: 06.09.2018
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 20.9.2018 istungil.
Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 18-0877.
Kontroll: Margit Redi
Teadmiseks riigiasutustes: Haridus- ja Teadusministeerium <
[email protected]>, Kaitseministeerium
<
[email protected]>, Keskkonnaministeerium <
[email protected]>,
Kultuuriministeerium <
[email protected]>, Maaeluministeerium <
[email protected]>, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium <
[email protected]>, Siseministeerium <info@siseministeerium.
ee>, Sotsiaalministeerium <
[email protected]>, Välisministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 27.08.2018
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/18-0877 - Riigikogu liikme staatuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu (669 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 27.8.2018
resolutsioonile
Osapooled: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium
Tähtaeg: 13.09.2018 23:59
Ülesandega seonduvad dokumendid on kättesaadavad EISis.
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4e7bbc43-ac8e-4835-91f1-
38c5c95f808d
Link menetlusetapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4e7bbc43-ac8e-4835-91f1-
38c5c95f808d?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main