Kaitseministeerium Teie 16.07.2018 nr KAM/18-0789/-
[email protected] 1K, 5-1/18/2359/
Meie 27.08.2018 nr 1.2-3/2438-2
Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Tänan, et esitasite Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks kaitseliidu seaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK). Esitame märkused VTK
probleemidele nr 1 (tööandja kohustus lubada isik õppekogunemisele ja
lisaõppekogunemisele) ja 2 (Kaitseliidu liikmete sotsiaalsed garantiid Kaitseliidu kaasamise
korral).
1. Tööandja kohustus lubada õppekogunemisele
Kaitseliidu seaduse (edaspidi KalS) alusel võib Kaitsevägi kaasata Kaitseliitu
õppekogunemisele ja lisaõppekogunemisele. VTK-s on välja toodud probleem, et samal ajal
ei võimalda aga seadus Kaitseliidu tegevliikmel saada tööandjalt sellise teenistuskohustuse
täitmiseks tasustamata lisapuhkust ning tööandjal puudub kohustus selleks ajaks töötajale
töökoht säilitada. Selline probleemi kirjeldus on eksitav. See selgub ka VTK osast III. Punktis
7.1 alalõikes 1 toovad VTK koostajad välja, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 19 ja
avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 83 kohustavad tööandjat lubama töötaja
õppekogunemisele ning säilitama tema töökoha. Seega on töötajal ja ametnikul seaduslik
alus õppekogunemise ajaks tööst vaba aega saada olemas ning seadus ei sea ka selle
perioodi pikkusele piiranguid. Tõsi, seda aega ei käsitle kumbki seadus otsesõnu
tasustamata puhkusena.
VTK-s jõutakse ekslikule arvamusele, et olemasoleva olukorra säilitamine tähendab, et
puudub regulatsioon, mis võimaldaks Kaitseliidu tegevliikmetel saada Kaitseväe
õppekogunemisel või lisaõppekogunemisel tööandjalt tasustamata lisapuhkust või mis
reguleeriks tööandja kohustust säilitada õppekogunemisele või lisaõppekogunemise
läbiviimisel osaleval Kaitseliidu tegevliikmel töökoht. See ei ole korrektne arvestades TLS ja
ATS regulatsiooni.
Olukorra parandamiseks pakutakse välja KaLS muudatust, millega tekiks Kaitseliidu
tegevliikmele seaduslik alus Kaitseliidu õppekogunemise ja lisaõppekogunemise
läbiviimisesse kaasumise korral tööandjalt tasustamata lisapuhkust saada. Juhime veelkord
tähelepanu sellele, et TLS ja ATS juba kehtestavad seadusliku aluse töötajal ja ametnikul
õppekogunemisel osalemiseks ning seetõttu jääb välja pakutud lahendus arusaamatuks.
Meie hinnangul võib TLS ja ATS vastavate sätete rakendamisel probleeme tekkida vaid
lisaõppekogunemisega, kuivõrd seda ei ole nimetatud aktides eraldi välja toodud. Samas on
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
VTK-s välja toodud, et kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõike 2 ja riigikaitseseaduse § 68
lõike 3 mõistes on nii õppekogunemine kui lisaõppekogunemine reservteenistused, millest
tulenevalt on võimalik lisaõppekogunemist tõlgendada õppekogunemise alaliigina. Seega
oleks lisaõppekogunemisel osalemiseks võimalik kohaldada samu aluseid nagu TLS ja ATS
ette näevad.
Seega leiame, et VTK-s toodu ei ole probleem, mida peaks lahendama regulatiivsete
vahenditega. Probleemide esinemisel olemasoleva regulatsiooni rakendamisel tuleks pigem
kaaluda teisi meetmeid (nt tööandjate teavitamist).
2. Kaitseliidu liikmete 30-päevane puhkus
KaLS § 57 lõike 1 alusel on Kaitseliidu tegevliikmel õigus saada ühe aasta jooksul kuni
kümme kalendripäeva tasustamata lisapuhkust sõjaväelise väljaõppe andmiseks ja
korraldamiseks, päästesündmuse lahendamiseks, eriolukorra tööde tegemiseks, liikluse
korraldamiseks ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas ning riigikaitseobjekti
vastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude
ennetamiseks ja tõkestamiseks. VTK koostajate hinnangul on vajalik analoogselt reguleerida
ka järgmised KaLS § 4 lõike 2 punktides nimetatud olukorrad: erakorralise seisukorra
lahendamine, küberturvalisuse tagamine pädeva ametiasutuse juhtimisel, Kaitseväe
korraldatavale õppekogunemisele ja lisaõppekogunemisele kaasamine ja politsei ja piirivalve
seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3
sätestatud politsei ülesannete täitmine.
VTK eesmärgiks on, et kõigi KaLS § 4 lõikes 2 Kaitseliidu kaasamiste korral on Kaitseliidu
tegevliikmetele ette nähtud kuni 30-päevane tasustamata puhkuse saamise võimalus ning
Kaitseliidul õigus tegevliikmetele maksta hüvitist 30 päeva eest. Meie hinnangul on see aeg
liiga pikk. Mõistame, et Kaitseliidu tegevliikmete arv ei ole nii suur, et hõlmaks kõiki
tööandjaid, kuid tööandja jaoks, kes peab vabastama töötaja töökohustuste täitmisest, on
tegemist siiski olulise kohustusega. 30 kalendripäeva on aeg, mis võib tuua kaasa vajaduse
leida töötajale asendaja. See omakorda toob tööandjale kaasa täiendavaid kulusid.
VTK loetleb küll sündmusi, mille puhul on Kaitseliitu vaja olnud kaasata, kuid ei anna
ülevaadet selle kohta, kui pikalt on kaasamine kestnud. Kui praktika on näidanud, et
kaasamised on lühiajalised ning harvad, ei ole otstarbekas seadusesse kirjutada nõudeid,
mille rakendamise järele tegelik vajadus puudub. Kindlasti võib esineda olukordi, millal
eeldatav vajadus kaitseliitlaste kaasamise järgi on suurem ja pikaajalisem. Selleks, et mõju
tööandjatele oleks võimalikult väike, on mõistlik kaaluda erinevates olukordades erineva
pikkusega puhkuse andmist.
Seega teeme ettepaneku veelkord kaaluda vajadust kehtestada tööandjatele nii pikk
tasustamata puhkuse andmise kohustus. Arvestades, et VTK-s pakutud muudatused
mõjutavad tööandjaid, soovitame õigusloome järgnevates etappides tööandjate
esindusorganisatsioonidega konsulteerida.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
tervise- ja tööminister
Susanna Jurs 626 9329
[email protected]