dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 27. august 2018
Viit
1.2-3/2438-2
Registreeritud
27. august 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kaitseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Susanna Jurs (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-32438-2 27.08.2018 Väljaminev kiri.bdoc225 KB

Sisu (failidest)

Kaitseministeerium Teie 16.07.2018 nr KAM/18-0789/- [email protected] 1K, 5-1/18/2359/ Meie 27.08.2018 nr 1.2-3/2438-2 Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine Lugupeetud minister Tänan, et esitasite Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK). Esitame märkused VTK probleemidele nr 1 (tööandja kohustus lubada isik õppekogunemisele ja lisaõppekogunemisele) ja 2 (Kaitseliidu liikmete sotsiaalsed garantiid Kaitseliidu kaasamise korral). 1. Tööandja kohustus lubada õppekogunemisele Kaitseliidu seaduse (edaspidi KalS) alusel võib Kaitsevägi kaasata Kaitseliitu õppekogunemisele ja lisaõppekogunemisele. VTK-s on välja toodud probleem, et samal ajal ei võimalda aga seadus Kaitseliidu tegevliikmel saada tööandjalt sellise teenistuskohustuse täitmiseks tasustamata lisapuhkust ning tööandjal puudub kohustus selleks ajaks töötajale töökoht säilitada. Selline probleemi kirjeldus on eksitav. See selgub ka VTK osast III. Punktis 7.1 alalõikes 1 toovad VTK koostajad välja, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 19 ja avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 83 kohustavad tööandjat lubama töötaja õppekogunemisele ning säilitama tema töökoha. Seega on töötajal ja ametnikul seaduslik alus õppekogunemise ajaks tööst vaba aega saada olemas ning seadus ei sea ka selle perioodi pikkusele piiranguid. Tõsi, seda aega ei käsitle kumbki seadus otsesõnu tasustamata puhkusena. VTK-s jõutakse ekslikule arvamusele, et olemasoleva olukorra säilitamine tähendab, et puudub regulatsioon, mis võimaldaks Kaitseliidu tegevliikmetel saada Kaitseväe õppekogunemisel või lisaõppekogunemisel tööandjalt tasustamata lisapuhkust või mis reguleeriks tööandja kohustust säilitada õppekogunemisele või lisaõppekogunemise läbiviimisel osaleval Kaitseliidu tegevliikmel töökoht. See ei ole korrektne arvestades TLS ja ATS regulatsiooni. Olukorra parandamiseks pakutakse välja KaLS muudatust, millega tekiks Kaitseliidu tegevliikmele seaduslik alus Kaitseliidu õppekogunemise ja lisaõppekogunemise läbiviimisesse kaasumise korral tööandjalt tasustamata lisapuhkust saada. Juhime veelkord tähelepanu sellele, et TLS ja ATS juba kehtestavad seadusliku aluse töötajal ja ametnikul õppekogunemisel osalemiseks ning seetõttu jääb välja pakutud lahendus arusaamatuks. Meie hinnangul võib TLS ja ATS vastavate sätete rakendamisel probleeme tekkida vaid lisaõppekogunemisega, kuivõrd seda ei ole nimetatud aktides eraldi välja toodud. Samas on Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 VTK-s välja toodud, et kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõike 2 ja riigikaitseseaduse § 68 lõike 3 mõistes on nii õppekogunemine kui lisaõppekogunemine reservteenistused, millest tulenevalt on võimalik lisaõppekogunemist tõlgendada õppekogunemise alaliigina. Seega oleks lisaõppekogunemisel osalemiseks võimalik kohaldada samu aluseid nagu TLS ja ATS ette näevad. Seega leiame, et VTK-s toodu ei ole probleem, mida peaks lahendama regulatiivsete vahenditega. Probleemide esinemisel olemasoleva regulatsiooni rakendamisel tuleks pigem kaaluda teisi meetmeid (nt tööandjate teavitamist). 2. Kaitseliidu liikmete 30-päevane puhkus KaLS § 57 lõike 1 alusel on Kaitseliidu tegevliikmel õigus saada ühe aasta jooksul kuni kümme kalendripäeva tasustamata lisapuhkust sõjaväelise väljaõppe andmiseks ja korraldamiseks, päästesündmuse lahendamiseks, eriolukorra tööde tegemiseks, liikluse korraldamiseks ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas ning riigikaitseobjekti vastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamiseks ja tõkestamiseks. VTK koostajate hinnangul on vajalik analoogselt reguleerida ka järgmised KaLS § 4 lõike 2 punktides nimetatud olukorrad: erakorralise seisukorra lahendamine, küberturvalisuse tagamine pädeva ametiasutuse juhtimisel, Kaitseväe korraldatavale õppekogunemisele ja lisaõppekogunemisele kaasamine ja politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud politsei ülesannete täitmine. VTK eesmärgiks on, et kõigi KaLS § 4 lõikes 2 Kaitseliidu kaasamiste korral on Kaitseliidu tegevliikmetele ette nähtud kuni 30-päevane tasustamata puhkuse saamise võimalus ning Kaitseliidul õigus tegevliikmetele maksta hüvitist 30 päeva eest. Meie hinnangul on see aeg liiga pikk. Mõistame, et Kaitseliidu tegevliikmete arv ei ole nii suur, et hõlmaks kõiki tööandjaid, kuid tööandja jaoks, kes peab vabastama töötaja töökohustuste täitmisest, on tegemist siiski olulise kohustusega. 30 kalendripäeva on aeg, mis võib tuua kaasa vajaduse leida töötajale asendaja. See omakorda toob tööandjale kaasa täiendavaid kulusid. VTK loetleb küll sündmusi, mille puhul on Kaitseliitu vaja olnud kaasata, kuid ei anna ülevaadet selle kohta, kui pikalt on kaasamine kestnud. Kui praktika on näidanud, et kaasamised on lühiajalised ning harvad, ei ole otstarbekas seadusesse kirjutada nõudeid, mille rakendamise järele tegelik vajadus puudub. Kindlasti võib esineda olukordi, millal eeldatav vajadus kaitseliitlaste kaasamise järgi on suurem ja pikaajalisem. Selleks, et mõju tööandjatele oleks võimalikult väike, on mõistlik kaaluda erinevates olukordades erineva pikkusega puhkuse andmist. Seega teeme ettepaneku veelkord kaaluda vajadust kehtestada tööandjatele nii pikk tasustamata puhkuse andmise kohustus. Arvestades, et VTK-s pakutud muudatused mõjutavad tööandjaid, soovitame õigusloome järgnevates etappides tööandjate esindusorganisatsioonidega konsulteerida. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut tervise- ja tööminister Susanna Jurs 626 9329 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel