OTSUS
23.03.18 nr 7-10/2018-009
Loo Elekter AS-i võrgulepingu tüüptingimuste
madal- ja keskpingel kooskõlastamise kohta
1. Haldusmenetluse alustamine
Elektrituruseaduse (ELTS) § 93 lg 6 p-i 6 ja ELTS § 73 lg 1 kohaselt kooskõlastab
Konkurentsiamet võrguettevõtja võrguteenuse osutamise tüüptingimused.
ELTS § 73 lg 2 sätestab, et amet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta
võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja või võrguteenuste kasutaja õiguste
või kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult
võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses.
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1 alusel esitatakse haldusmenetluse algatamiseks
haldusorganile vabas vormis taotlus.
23.02.2018 edastas Loo Elekter AS (edaspidi Loo Elekter) Konkurentsiametile taotluse
kooskõlastada võrgulepingu tüüptingimused madal- ja keskpingel.
02.03.2018 teavitas Konkurentsiamet Loo Elektrit, et võrgulepingu tüüptingimustega kaasas
olnud võrgulepingu blanketi ning tüüptingimustes sisalduvate võlaõiguslike sätete
kooskõlastamine ameti pädevusse ei kuulu ning palus need eemaldada. Lähtudes eeltoodust viis
Konkurentsiamet menetluse läbi võrgulepingu tüüptingimuste madal- ja keskpingel osas.
2. Menetlusosalised
Loo Elekter AS, aadress: Saha tee 16, Loo alevik, Jõelähtme vald, 74201 Harjumaa,
äriregistrikood: 10017616, e-post:
[email protected].
3. Asjaolud ja menetluse käik kokkuvõtvalt
02.03.2018 edastas Loo Elekter Konkurentsiametile võrgulepingu tüüptingimused ilma
võrgulepingu blanketita.
07.03.2018 edastas Konkurentsiamet Loo Elektrile oma kommentaarid ja küsimused
võrgulepingu tüüptingimuste kohta. Ameti kommentaarid ja küsimused puudutasid mh ehitise
elektripaigaldise ja tarbimiskoha mõisteid ning liitumispunkti asukohta.
08.03.2018 edastas Loo Elekter Konkurentsiametile oma seisukoha.
13.03.2018 edastas Konkurentsiamet Loo Elektrile seisukoha seoses ehitise elektripaigaldise ja
tarbimiskoha mõistetega.
2
14.03.2018 edastas Loo Elekter Konkurentsiametile võrgulepingu tüüptingimuste muudatused.
seoses liitumispunkti asukohaga.
15.03.2018 edastas Konkurentsiamet Loo Elektrile seisukoha seoses ehitise elektripaigaldise ja
tarbimiskoha mõistetega.
19.03.2018 edastas Loo Elekter Konkurentsiametile võrgulepingu tüüptingimuste muudatused
seoses ehitise elektripaigaldise ja tarbimiskoha mõistetega.
20.03.2018 edastas Loo Elekter Konkurentsiametile võrgulepingu tüüptingimused madal- ja
keskpingel lõplikul kujul kooskõlastamiseks.
Alljärgnevalt käsitab Konkurentsiamet menetluse käigus tõstatunud peamisi küsimusi.
3.1. Elektripaigaldis
Loo Elekter täiendas võrgulepingu tüüptingimusi punktiga 2.2.4:
„Ehitise elektripaigaldis – ehitise elektriseadmete ja juhistike kogum alates ehitise
liitumispunkti(de)st kuni viimase elektriseadme või -tarvitini (kaasa arvatud)“
Konkurentsiamet juhtis tähelepanu, et ELTS § 3 p-i 9 järgi on elektripaigaldis elektrienergia
tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate
seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. Amet soovis teada, kas antud juhul
oli eesmärgiks sätestada „tarbija/kliendi elektripaigaldis“ – kõik, mis jääb liitumispunktist
tarbija/kliendi poole, on tarbija/kliendi vastutada? Sellises olukorras palus Konkurentsiamet
seda mõistet tüüptingimustes läbivalt kasutada.
Loo Elekter selgitas, et mõeldud on jagatud võrguteenuse puhul kolmandale isikule kuuluvat
paigaldist. Jagatud võrguteenuse puhul on tarbija/kliendi elektripaigaldis ja ehitise
elektripaigaldis erineva tähendusega.
Konkurentsiamet märkis, et definitsioonist ei selgu, et mõeldakse kolmandale isikule kuuluvat
elektripaigaldist. Lisaks on see mõiste seotud punktiga 2.2.11, kus defineeritakse
„tarbimiskoht“. Juhul, kui ühte neist punktist muudetakse, tuleb muuta ka teist punkti.
Loo Elekter muutis seejärel mõiste „ehitise elektripaigaldis“ definitsiooni:
„Ehitise elektripaigaldis – kolmanda(te)le isiku(te)le kuuluva ehitise elektriseadmete ja
juhistike kogum alates ehitise liitumispunkti(de)st kuni viimase elektriseadme või -tarvitini
(kaasa arvatud)“
Vaatamata eeltoodule jäi Konkurentsiametile arusaamatuks, miks on vaja tüüptingimustes
sätestada kolmandat isikut puudutavad alused ning keda kolmanda isiku all üldse mõeldakse?
Amet tegi ettepaneku kaaluda nimetatud mõiste tüüptingimustest välja jätta või kasutada
ELTS-s sätestatud „elektripaigaldise“ mõistet. Konkurentsiamet selgitas, et ei saa
kooskõlastada tüüptingimustes mõisteid, mis jäävad arusaamatuks.
Eeltoodust tulenevalt muutis Loo Elekter mõistet ning definitsiooni, võttes aluseks ELTS § 3
p-i 9:
„Elektripaigaldis – elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks,
müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik
kogum“
Konkurentsiamet peab võrgulepingu tüüptingimuste täiendamist punktiga 2.2.4, täpsemalt
elektripaigaldise mõistega, põhjendatuks.
3
3.2. Tarbimiskoht
Loo Elekter muutis võrgulepingu tüüptingimuste punktis 2.2.11 (varasemalt 2.1.9) sätestatud
mõiste „tarbimiskoht“ definitsiooni:
„Tarbimiskoht – koht, kus Klient ostja kasutab/võib kasutada võrguteenust ja elektrienergiat
ühe või mitme liitumispunkti kaudu, mis on ehitise elektripaigaldise kaudu omavahel
elektriliselt ühendatud“
Konkurentsiamet soovis, et Loo Elekter esitaks põhjendused, miks peavad mitu liitumispunkti
olema ehitise elektripaigaldise kaudu omavahel ühendatud? Ameti hinnangul ei saa
võrguettevõtja tarbijale ette öelda, milline peab tarbija elektripaigaldis olema ning näiteks kui
ühes hoones on mitu liitumispunkti ja mitu tarbijapaigaldist, siis on tegemist tarbija otsusega,
kas ta neid tarbijapaigaldisi omavahel elektriliselt ühendab.
Loo Elekter leidis, et sõnastus tuleneb võrgueeskirja § 2 lg-st 171, mille järgi on tarbimiskoht
turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on turuosalise
elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud.
Konkurentsiamet ei nõustunud, et sõnastus tuleneb võrgueeskirja § 2 lg-st 171. Segaduse
vältimiseks ei ole põhjendatud kasutada seaduses sätestatust erinevaid definitsioone ja mõisteid.
Seetõttu tegi amet ettepaneku defineerida „tarbimiskoht“ nii nagu võrgueeskirjas või võtta
mõiste loetelust maha.
Loo Elekter muutis seejärel mõiste „tarbimiskoht“ definitsiooni:
„Tarbimiskoht – koht, kus Klient kasutab/võib kasutada võrguteenust ja elektrienergiat ühe või
mitme liitumispunkti kaudu, mis on Kliendi või ehitise elektripaigaldise kaudu omavahel
elektriliselt ühendatud“
Konkurentsiamet muudatusega ei nõustunud ning oli seisukohal, et mõistete ja definitsioonide
puhul tuleb lähtuda ELTS-s ja võrgueeskirjas toodust. Vastupidine lähenemine tekitab tarbetut
segadust ning ei oleks kooskõlas regulatsiooni põhimõtetega. Amet tegi ettepaneku defineerida
„tarbimiskoht“ vastavalt võrgueeskirjas toodule.
Eeltoodust tulenevalt muutis Loo Elekter mõiste definitsiooni, võttes aluseks Elektrilevi OÜ
võrgulepingu tüüptingimused:
„Tarbimiskoht – koht, kus Klient kasutab/võib kasutada võrguteenust ja elektrienergiat“
Konkurentsiamet on seisukohal, et võrgulepingu tüüptingimuste punkti 2.2.11 ehk mõiste
„tarbimiskoht“ definitsiooni muutmine on põhjendatud.
3.3. Liitumispunkti asukoht
Loo Elekter muutis võrgulepingu tüüptingimuste punkti 3.2 (varasemalt 4.2) sõnastust:
„Kliendi liitumispunkt asub liitumiskilbil väljundklemmidel. Kui Kliendi (a) liitumispunktis
puudub liitumiskilp või (b) liitumispunkti asukoht ei ole kindlaks määratud piiritlusakti või
Lepinguga ning eelmärgitud juhtudel (a) ja (b) ei ole Klient ja Võrguettevõtja sõlminud
kirjalikku kokkulepet liitumispunkti asukoha kohta, määratakse liitumispunkti asukoht
vastavalt võrgueeskirjale. Liitumispunkti asukoht määratakse vastavalt võrgueeskirjale.“
Konkurentsiamet ei nõustunud punkti 3.2 esimeses lausega. Võrgueeskirja § 34 lg 1 kohaselt
määratakse liitumispunkt kokkuleppel. Seega ei saa võrgulepingu tüüptingimustega taolist
nõuet sätestada.
Loo Elekter leidis, et võrgueeskirja § 34 lg 1 järgi on kokkulepe pigem erijuht ja liitumispunkt
peaks asuma liitumiskilbis. Võrguettevõtja pidas vajalikuks täpsustada liitumispunkti
4
asukohana liitumiskilbi väljundklemme. Võrgueeskirja § 34 lg 2 järgi on olemasolevate
dokumentidega määramata liitumispunkti asukoht õhuliini/liitumiskilbi/jaotusseadmete/
peakaitsme väljundklemmidel. Selguse mõttes pidas Loo Elekter oluliseks seda mainida ka uute
liitumiste puhul. Liitumispunkti asukoht on üldjuhul liitumiskilbi väljundklemmidel.
Konkurentsiamet oli seisukohal, et võrgueeskirja § 34 lg-st 1 tuleneb üheselt, et liitumispunkti
asukohas lepitakse kokku ja võrgueeskirjas on toodud erijuhud. Koosmõjus ELTS § 3 p-ga 15
– liitumispunkt on turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga –
eeldab liitumispunkti asukoht kokkulepet.
Eeltoodust tulenevalt muutis Loo Elekter punkti 3.2 sõnastust:
„Juhul, kui Poolte vahel pole teisiti kokku lepitud, määratakse liitumispunkti asukoht vastavalt
võrgueeskirjale. Kliendi liitumispunkt asub liitumiskilbil väljundklemmidel. Kui Kliendi (a)
liitumispunktis puudub liitumiskilp või (b) liitumispunkti asukoht ei ole kindlaks määratud
piiritlusakti või Lepinguga ning eelmärgitud juhtudel (a) ja (b) ei ole Klient ja Võrguettevõtja
sõlminud kirjalikku kokkulepet liitumispunkti asukoha kohta, määratakse liitumispunkti
asukoht vastavalt võrgueeskirjale.“
Konkurentsiamet peab võrgulepingu tüüptingimuste punkti 3.2 sõnastuse muudatust
põhjendatuks.
4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste muudatuste
kohta
ELTS § 73 lg 2 kohaselt ei kooskõlasta Konkurentsiamet võrguteenuste osutamise
tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud
võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus
kahjustab teist poolt ebamõistlikult VÕS-i tähenduses.
VÕS § 37 lg 3 sätestab, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või
esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse
olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise
pingutuseta mõista.
VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,
lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt
ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste
tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,
kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus
piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu
eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid
hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
VÕS § 42 lg 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab
lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb
õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda.
Konkurentsiamet on läbi töötanud Loo Elektri poolt kooskõlastamiseks esitatud võrgulepingu
tüüptingimused madal- ja keskpingel, võttes arvesse nende kohta menetluse käigus esitatud
seisukohtasid ja selgitusi.
Ameti hinnangul vastavad Loo Elektri võrgulepingu tüüptingimused madal- ja keskpingel
ELTS § 73 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning Loo Elektri ja teenuse kasutaja õiguste ja kohustuste
tasakaalule. Kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimused ei ole vastuolus VÕS § 37 lg-s 3 ja §
42 lg-s 1 sätestatuga või ebamõistlikult teist poolt kahjustavad VÕS § 42 lg-te 2 ja 3 tähenduses.
5
Tüüptingimustes ei kalduta kõrvale seaduses sätestatud olulistest põhimõtetest ning need ei ole
vastuolus ELTS-s toodud alustega.
Eeltoodu alusel ning juhindudes ELTS § 73 lõigetest 1-2, § 93 lõike 6 punktist 6, VÕS § 37
lõikest 3, § 42 lõigetest 1-2
otsustan:
1) kooskõlastada Loo Elekter AS-i poolt esitatud võrgulepingu tüüptingimused madal- ja
keskpingel vastavalt otsuse lisale 1;
Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30
päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus
Tallinna Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Kasepalu
energeetika- ja postiosakonna juhataja
Lisa 1 Loo Elekter AS-i võrgulepingu tüüptingimused madal- ja keskpingel
Võrguteenuste osutamise tüüptingimused madal- ja keskpingel
1. Üldsätted
1.1. Võrguteenuste osutamise tüüptingimused madal- ja keskpingel (edaspidi Tüüptingimused)
reguleerivad võrguteenuse osutamist Aktsiaseltsi Loo Elekter (edaspidi Võrguettevõtja) poolt
võrguteenuse kasutajale, s.h tootjale (edaspidi Klient, koos Võrguettevõtjaga nimetatud
Pooled).
1.2. Tüüptingimused ei reguleeri elektrienergia müüki.
1.3. Tüüptingimusi kohaldatakse kõigi Tüüptingimuste jõustumise ajal jõus olevate võrguteenuse
osutamise lepingute (edaspidi Leping) ja pärast Tüüptingimuste jõustumist sõlmitavate
Lepingute suhtes. Tüüptingimused on Lepingu lahutamatu osa, sõltumata sellest, kas
Tüüptingimused on võrguteenuste osutamise Lepingule otseselt lisatud. Võrguettevõtja
osutab Kliendile võrguteenuseid Lepingus sätestatud tingimustel ja mahus ning kooskõlas
Tüüptingimustega.
1.4. Mistahes ajal kehtivad Võrguettevõtja hinnakirjad on Lepingu lahutamatu osa, sõltumata
sellest, kas hinnakirjad on Lepingule otseselt lisatud.
1.5. Võrguettevõtja võib Lepingus ettenähtud kohustusi täita ise või kasutada kohustuste
täitmiseks kolmandaid isikuid.
1.6. Lepingu allkirjastamisega kinnitab Klient, et ta on Lepingu, Tüüptingimuste ja hinnakirjade
sisuga tutvunud ning nendest aru saanud.
1.7. Tüüptingimustes sisalduvad üldised viited Lepingule hõlmavad ka Lepingu osaks olevaid
kehtivaid Tüüptingimusi, kui kontekstist ei tulene teisiti. Tüüptingimustes sisalduvad viited
punktidele viitavad Tüüptingimuste vastavatele punktidele, kui Tüüptingimustes pole
sätestatud teisiti.
2. Mõisted
2.1. Lepingus (sh Tüüptingimustes ja hinnakirjas) kasutatakse mõisteid elektrituruseaduses ja
selle alusel kehtestatud õigusaktides toodud tähenduses, kui Lepingust ei tulene teisiti.
2.2. Lisaks punktis 1 (Üldsätted) defineeritud mõistetele, on Lepingus (sh Tüüptingimustes ja
hinnakirjades) kasutatud mõistetel järgmine tähendus:
2.2.1. edastamistasu põhitariif – elektrienergia edastamise tasu (mõõtühik senti/kWh);
2.2.2. edastamistasu päevatariif – elektrienergia edastamise tasu esmaspäevast reedeni
kell 7.00–23.00 (mõõtühik – senti/kWh);
2.2.3. edastamistasu öötariif – elektrienergia edastamise tasu esmaspäevast reedeni kell
23.00–7.00 ning laupäeval ja pühapäeval kogu ööpäeva jooksul (mõõtühik –
senti/kWh);
2.2.4. elektripaigaldis – elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks,
mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute
paigaldatud talitluslik kogum;
2.2.5. jaotatud võrguteenuse müük – võrguteenuse müük ehitise tarbimiskohtades, mis on
seotud ehitise liitumispunkti(de)ga ehitise elektripaigaldise kaudu;
2.2.6. katkestus – Võrguettevõtja võrgu ja Kliendi elektripaigaldise vahelise elektrilise
ühenduse katkestamine (sealhulgas remondi või ehitustegevuse käigus Võrguettevõtja
algatusel tehtav katkestus) või osaline või täielik elektrilise ühenduse katkemine
Võrguettevõtja võrgus, mille tulemusel Kliendi elektripaigaldis ei tööta standardi
normaaltingimustel (lähtudes Eesti Standardist EVS-EN 50160 „Elektrijaotusvõrkude
pinge tunnussuurused“). Katkestusena ei käsitata kuni 3-minutilist elektrivarustuse
katkemist avariiautomaatikaseadme toimimise ajal;
1(11)
2.2.7. mõõteseade – kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend või vahendite
kogum, mida kasutatakse mõõtmiseks seoses võrguteenuse või elektrienergia
tarbimisega;
2.2.8. nimipinge – 1x220 V, 1x230 V, 3x220/380 V, 3x230/400 V, 6 kV või 10 kV;
2.2.9. nõuetekohane mõõtesüsteem – Võrguettevõtja poolt paigaldatud mõõtesüsteem, mis
vastab õigusaktidele, tehnilistele normidele ning Võrguettevõtja poolt kehtestatud ja
avalikustatud täiendavate dokumentide nõuetele ning mille mõõteseadet ei ole rikutud
või selle näitu moonutatud ega mõõteseadme toimimist ei ole mõjutatud muul viisil,
sealhulgas on mõõteseadmel rikkumata ja kõrvaldamata taatlus- ja valmistajatehase
ning Võrguettevõtja plommid, kaasa arvatud mõõtmata voolu ahela plommid. Vähemalt
ühe eelnimetatud tingimuse mittetäitmisel loetakse, et mõõtesüsteem ei ole
nõuetekohane;
2.2.10. tootja – Klient, kes toodab elektrienergiat;
2.2.11. tarbimiskoht – koht, kus Klient kasutab/võib kasutada võrguteenust ja elektrienergiat;
2.2.12. võrguarveldusleping – Võrguettevõtja ja elektrimüüja vahel sõlmitud leping
võrguteenuste arvete esitamiseks Kliendile elektrimüüja poolt;
2.2.13. võrgutasud – Võrguettevõtja kehtivas hinnakirjas sätestatud (a) tasu elektrienergia
edastamise eest (edaspidi edastamistasu), (b) tasu võrguühenduse kasutamise
võimaldamise eest, sh nii mõõtepunktipõhine püsitasu (igakuiselt makstav),
võrguühenduse kasutamise tasu kui ka võrguühenduse läbilaskevõime tasu (edaspidi
ühiselt kasutamistasu), (c) reaktiivenergia võrgust tarbimise ja võrku andmise tasu
ning (d) tasud võrguteenusega seotud lisateenuste eest;
2.2.14. võrguteenus – võrguühenduse kasutamise võimaldamine liitumispunktis ja/või
elektrienergia edastamine liitumispunktini ja/või edastatud elektrienergia mõõtmine
ja/või määramine;
2.2.15. võrguühenduse kasutaja – isik, kes kasutab võrguteenuseid võrguühenduse kaudu;
2.2.16. võrguühenduse läbilaskevõime – Võrguettevõtja poolt võrguühenduse kasutajale või
Kliendile lubatud võrguühenduse maksimaalne kasutusvõimsus või kaitseseadme
nimivool elektrienergia tarbimiseks ja võrku andmiseks eraldi. Võrguühenduse
läbilaskevõime loetakse võrgust tarbimise suunaliseks, kui ei ole teisiti kokku lepitud.
2.2.17. võrguühenduse kasutusvõimsus – tunni keskmine mõõdetud või arvutatud
aktiivvõimsus võrgust tarbimise ja võrku andmise suunas eraldi (mõõtühik kW
(kilovatt)).
3. Võrguteenuste osutamine
3.1. Võrguettevõtja tagab võrguühenduse kasutamise võimaluse liitumispunktis ja elektrienergia
edastamise liitumispunktini ning edastatud elektrienergia koguse mõõtmise või määramise.
3.2. Juhul, kui Poolte vahel pole teisiti kokku lepitud, määratakse liitumispunkti asukoht vastavalt
võrgueeskirjale.
3.3. Võrguühenduse läbilaskevõime, võrguühenduse läbilaskevõimet määrava kaitseseadme ja
mõõteseadme asukohad määrab Võrguettevõtja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
3.4. Võrguühenduse läbilaskevõimet tohib muuta ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel. Klient ei või
ületada võrguühenduse läbilaskevõimet elektrienergia võrgust tarbimisel või võrku andmisel.
Juhul, kui Klient ületab võrguühenduse läbilaskevõimet, rakenduvad punktis 4.5 viidatud
tagajärjed.
3.5. Võrguettevõtja tagab Kliendile elektrienergiaga varustamise liitumispunktis kokkulepitud
võrguühenduse kaitseseadme nimivoolu ulatuses.
3.6. Võrguettevõtja juhindub võrguteenuseid osutades majandus- ja kommunikatsiooniministri
06.04.2005.a määrusest nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise
tingimused kvaliteedinõuete rikkumisel korral“ ning Eesti Standardist EVS-EN 50160
„Elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuurused“. Võrguettevõtja vastutab pinge kvaliteedi eest
liitumispunktini. Eelnimetatud kvaliteedinõuetele mittevastavuse korral teavitab Klient sellest
Võrguettevõtjat.
2(11)
3.7. Klient ei või kasutada elektriseadmeid, mis häirivad võrgu talitust, teiste isikute
elektriseadmete kasutamist, kauglugemisseadme tööd ja/või mille kasutamine ei ole lubatud
muul põhjusel või mille kasutamine eeldab eritingimusi.
3.8. Pooled tagavad oma elektripaigaldiste käidu ulatuses, mis tagab elektripaigaldise vastavuse
õigusaktidele ja eeskirjadele ning tingimustele, mis võimaldavad Pooltel täita nõuetekohaselt
Lepingut. Klient tagab ka ehitise muude elektripaigaldiste käidu ulatuses, mis tagab nende
vastavuse õigusaktidele ja eeskirjadele ning tingimustele, mis võimaldavad Pooltel täita
nõuetekohaselt Lepingut.
3.9. Kui Klient soovib oma elektriseadmeid kaitsta kiirete pingemuutuste vastu (sh liigpinged ja
toitepinge lohud), paigaldab ta oma elektripaigaldisse mitmeastmelise liigpinge kaitsme
kooskõlas standard seeriaga EVS-HD_60364 osa 44.
3.10. Kui Klient ei rakenda punktis 3.9 viidatud meetmeid, ei hüvita Võrguettevõtja Kliendi
elektriseadmete või -tarvitite kahjustumise tõttu tekkinud kahju.
3.11. Klient ei või Võrguettevõtja nõusolekuta teha lülitustoiminguid Võrguettevõtja
elektripaigaldises. Klient võib Võrguettevõtja nõusolekuta võrguühenduse katkestada
Võrguettevõtja elektripaigaldises peakaitsmest või lülitist ainult oma tarbimiskohas lühiajaliselt
ohu ennetamiseks nt elektritööde (hooldus- ja remonditööd) tegemise ajaks.
3.12. Klient ei või katkestada võrguühendust tarbimiskohas kauemaks kui 24 (kakskümmend neli)
tundi selliselt, et kauglugemisseade oleks pingetu.
3.13. Klient tagab 14 (neljateist) päeva jooksul asjakohase teate Võrguettevõtja poolt talle
edastamisest ligipääsu kõikidele Võrguettevõtja elektripaigaldistele (sh mõõtesüsteemidele,
kaitseseadmetele ja mõõtmata voolu ahelatele) nende teenindamiseks ja mõõtesüsteemi
näitude fikseerimiseks.
4. Võrguteenuse osutamise hind
4.1. Võrguettevõtja kehtestab õigusaktides sätestatud korras võrguteenuse osutamise hinnakirja.
4.2. Hinnakiri (sh hinnakirja muudatus) hakkab kehtima ja saab Lepingu osaks Võrguettevõtja
poolt määratud tähtpäeval pärast seda, kui hinnakiri on avaldatud vastavalt seadusele pärast
Konkurentsiameti poolt kooskõlastamist (käesolevate Tüüptingimuste kooskõlastamise
seisuga vähemalt 90 (üheksakümne) päeva möödumisel avaldamisest vähemalt ühes
üleriigilise levikuga päevalehes).
4.3. Klient tasub võrguteenuste eest vastavalt kehtivale võrguteenuste hinnakirjale ja valitud
hinnapaketile. Kehtiv hinnakiri on kättesaadav Võrguettevõtja veebilehel: www.looelekter.ee.
4.4. Klient tasub vastavalt hinnakirjale ja valitud hinnapaketile järgmiseid võrgutasusid (kõik tasud
ei sisaldu kõigis hinnapakettides): edastamistasu tarbimiskohale elektrienergia edastamise
eest (vastavalt edastatud elektrienergia kogusele); kasutamistasu võrguühenduse kasutamise
võimaldamise eest, sh nii mõõtepunktipõhine püsitasu (igakuiselt makstav tasu, mis ei sõltu
võrgu kasutamisest Kliendi poolt ja kohaldub sh nii üldise põhitariifiga kui ka üldise ajatariifiga
hinnapaketi puhul), võrguühenduse kasutamise tasu (vastavalt Kliendi poolt kasutatud
kasutusvõimsusele) kui ka võrguühenduse läbilaskevõime tasu (vastavalt Lepingus
kokkulepitud läbilaskevõimele) ning tasud reaktiivenergia võrgust tarbimise ja võrku andmise
eest. Lisaks tasub klient võrguteenuse osutamisega seotud lisateenuste eest vastavalt
hinnakirjale, kui neid lisateenuseid on talle osutatud.
4.5. Kui mõõdetud kasutusvõimsus elektrienergia tarbimisel ja/või võrku andmisel ületab
võrguühenduse vastavasuunalist läbilaskevõimet, maksab Klient võrguühenduse
läbilaskevõime ületamise eest ületatud osa 5-kordse (viiekordse) võrguteenuste hinnakirjas
toodud võrguühenduse kasutamise tasu ulatuses.
3(11)
4.6. Võrguteenuste hindadele lisanduvad Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidega
sätestatud maksud ja tasud.
5. Võrguühenduse katkestamine
5.1. Võrguettevõtja teavitab (välja arvatud punktides 5.4.1-5.4.5 ja 5.4.8 toodud
juhtudel) võrguühenduse katkestamisest või lülitustoimingutest Klienti õigusaktides ja/või
Tüüptingimustes ettenähtud juhtudel ja korras ning Klient võtab tarvitusele abinõud temale
katkestusega või lülitustoiminguga tekkida võiva kahju ärahoidmiseks.
5.2. Võrguettevõtja tagab, et ühekordse katkestuse kestus ja nende summaarne kestus aastas ei
ületa Lepingus või õigusaktides sätestatud aega. Nimetatud katkestuste arvestuse hulka ei
kuulu katkestused, mis on tingitud Kliendi taotlusest, punktides 5.4.1-5.4.8 nimetatud asjaolust
või muul õigusaktis sätestatud juhul.
5.3. Rikkest tingitud katkestuse kestust hakatakse arvestama, kui Võrguettevõtja sai teada või pidi
teada saama katkestusest tema võrgus, ja katkestus lõpeb, kui Kliendi tarbimiskoha
elektrivarustus vähemalt ühes liitumispunktis on taastatud.
5.4. Võrguettevõtjal on õigus teha Kliendi tarbimiskoh(t)a(de)le katkestus(ed) või lubada nende
tekkimist:
5.4.1. avariiolukorras ja rikke korral, kui see on vältimatu elu, tervise või vara kaitse
tagamiseks, elektrisüsteemi töökindluse tagamiseks, avariiolukorra või rikke
likvideerimiseks, ärahoidmiseks või kahju vältimiseks;
5.4.2. kui Klient kasutab elektripaigaldisi, mis alandavad võrreldes kehtivate nõuetega
elektrienergia kvaliteeti või elektrivarustuse kindlust jaotusvõrgus või takistavad
kauglugemisseadme tööd (vastavalt standardi EVS-EN 500065-1 nõuetele);
5.4.3. erakorralistes olukordades piiratakse Kliendi poolt elektrienergia tarbimist vastavalt
õigusaktidega sätestatud korras kehtestatud piiramiste graafikule, samuti kui Klient
selliseid piiranguid rikub;
5.4.4. Lepingu, elektrilepingu ja/või Võrguettevõtja osutatava üldteenuse tingimuste olulisel
rikkumisel;
5.4.5. võrguühendusel Võrguettevõtja võrguga puudub Võrguettevõtja paigaldatud
nõuetekohane mõõteseade;
5.4.6. ei taga hiljemalt 14 (neljateist) päeva jooksul asjakohase teate edastamisest
Võrguettevõtjale tema lepingujärgsete kohustuste täitmiseks ligipääsu kõikidele
Võrguettevõtja elektripaigaldistele, sh kaitseseadmetele, mõõtesüsteemidele ja
mõõtmata voolu ahelatele või ei luba nende asukohta muuta;
5.4.7. on korduvalt katkestanud võrguühenduse tarbimiskohas kauemaks kui 24 (kahekümne
neljaks) tunniks selliselt, et kauglugemisseade on pingetu, mille tulemusena ei ole
Võrguettevõtjal võimalik saada mõõteseadmest vajalikku infot;
5.4.8. vääramatu jõu asjaolude esinemisel;
5.4.9. võrgus ehitus-, remonditööde ja muude hooldustööde tegemiseks;
5.4.10. elektrienergia müüja põhjendatud taotlusel;
5.4.11. teise võrguettevõtja põhjendatud taotlusel;
5.4.12. muul õigusaktis sätestatud alusel.
5.5. Oluliseks Lepingu rikkumiseks punkti 5.4.4 tähenduses loetakse, muuhulgas kui Klient:
5.5.1. kasutab elektripaigaldisi, mis alandavad võrreldes kehtivate nõuetega elektrienergia
kvaliteeti, on ohtlikud või häirivad võrgu toimimist või elektrivarustuse kindlust
jaotusvõrgus;
5.5.2. ei ole maksnud Lepinguga ja/või elektrilepinguga ettenähtud tasu ja/või Võrguettevõtja
poolt osutatava üldteenuse tasu;
5.5.3. rikub avatud tarne tingimusi;
5.5.4. ületab võrguühenduse läbilaskevõimet, rikub Võrguettevõtja elektripaigaldisi,
mõõtesüsteeme, plomme või taatlusmärgiseid, mh rikub mõõteseadme, moonutab selle
näitu, mõjutab selle toimimist muul viisil või kõrvaldab mõõteseadmele juurdepääsu või
4(11)
selle toimimise mõjutamist takistava või toimimist jäädvustava seadme või rikub
eelmärgitut;
5.5.5. kasutab elektriseadmeid, mis ei ole lubatud, ei ole nõuetekohased, on ohtlikud, häirivad
võrgu toimimist või ohustavad elektrivarustuse kindlust;
5.5.6. kasutab võrguteenuseid ja elektrienergiat ebaseaduslikult;
5.5.7. rikub Lepingust või õigusaktidest tulenevaid kohustusi nii, et Võrguettevõtjalt ei või kõiki
asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda Lepingu täitmise jätkamist.
5.6. Elektrivarustuse kindluse nõuete rikkumise korral vähendab Võrguettevõtja Kliendi
asjakohase kalendrikuu võrgutasu summa võrra, mis on sätestatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri määruses „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude
vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ vastava ühenduse suhtes
kohaldatava võrgutasu vähendamise miinimumtasuna. Võrguettevõtja vähendab selliseid
võrgutasusid ja vastavas ulatuses 1 (ühe) kuu jooksul elektrivarustuse taastamisest arvates.
5.7. Võrguettevõtja ei vastuta peale liitumispunkti tekkinud katkestuse eest, sh Kliendi
elektripaigaldises või muus ehitise elektripaigaldises.
5.8. Võrguettevõtjal on õigus teostada plaanilisi katkestusi elektrienergiaga varustamisel, teatades
sellest Kliendile vähemalt 2 (kaks) tööpäeva ette seaduses sätestatud korras.
5.9. Võrguettevõtja ei vastuta etteteatamata katkestuste eest elektrienergiaga varustamisel, kui
katkestus oli tingitud punktides 5.4.1-5.4.5 ja 5.4.8 nimetatud asjaoludest. Nimetatud
asjaolude äralangemisel ja juhul, kui katkestus ei olnud seotud Kliendi süülise teoga, on
Võrguettevõtja kohustatud elektrienergiaga varustamise taastama omal kulul ja esimesel
võimalusel.
5.10. Klient ei või taastada Võrguettevõtja katkestatud võrguühendust. Kui Klient taastab
Võrguettevõtja katkestatud võrguühenduse, võib Võrguettevõtja nõuda Kliendilt
võrguühenduse taaskatkestamiseks tehtud kõigi kulutuste hüvitamist. Kui katkestus toimus
Kliendi süül või tellimusel, taastab Võrguettevõtja võrguühenduse pärast seda, kui Klient on
hüvitanud võrguühenduse taastamisega, sh lülitustoimingutega, seotud kulutused või annab
Võrguettevõtja poolt aktsepteeritud kinnituse nende kulutuste hüvitamise kohta.
5.11. Võrguühenduse katkestamine ei vabasta Klienti kasutamistasude maksmise kohustusest, kui
võrgutasu vähendamine ei tulene elektrituruseadusest või selle alusel kehtestatud
õigusaktidest.
5.12. Klient tagab katkestuse korral elektrienergia salvestusseadme kasutamisel oma
elektripaigaldise eraldamise võrgust.
5.13. Klient teavitab Võrguettevõtjat katkestustest telefoni teel, helistades Võrguettevõtja kodulehel
avaldatud rikketelefonile (käesolevate Tüüptingimuste koostamise seisuga on rikketelefoni
number+ 372 525 08 935).
6. Võrguteenuse koguse mõõtmine ja andmete töötlemine
6.1. Kliendi poolt ostetava elektrienergia ja võrguteenuse kogus mõõdetakse Võrguettevõtjale
kuuluva mõõtesüsteemiga, mis üldjuhul on paigaldatud liitumispunkti. Mõõtevahendite näidud
fikseeritakse kirjalikult vähemalt Lepingu jõustumise ja lõppemise, iga kontroll-lugemise ning
mõõtesüsteemi vahetuse korral.
6.2. Võrguettevõtja mõõdab tarbitud ja/või võrku antud kogused kauglugemisseadmega.
6.3. Kui Klient on võrguühenduse katkestanud selliselt, et kauglugemisseade on pingetu või kui
andmete edastamine kauglugemisseadmest on häiritud, prognoosib Võrguettevõtja arvesti
näidud varasema tarbimise ja/või tüüpkoormusgraafiku (juhul, kui Võrguettevõtja seda
kasutab) alusel.
5(11)
6.4. Klient vastutab hoones või piirdega piiratud tarbimiskoha peakaitsme, mõõtesüsteemi ja sellel
asuvate plommide säilimise eest ning kohustub tagama Võrguettevõtja poolt volitatud
töötajale vaba ja tasuta juurdepääsu kõikidele Võrguettevõtja kaitseseadmetele,
mõõtesüsteemidele ja mõõtmata vooluahelatele ning lubab vajadusel muuta mõõteseadmete
asukohta, võtta kontrollnäite (tagamaks arvestuse vastavus tegelikule kasutamisele) ja teha
muid toiminguid. Klient ei tohi ilma Võrguettevõtja loata mõõtmisvahendeid maha võtta, ümber
paigaldada ega ümber ehitada.
6.5. Võrguettevõtja vastutab mõõtesüsteemi tehnilise korrasoleku eest ning korraldab vastavalt
ettenähtud sagedusele selle perioodilise teenindamise (kontrolli, vahetuse või taatluse).
6.6. Klient teatab Võrguettevõtjale viivitamatult plommitud kaitseseadmete, mõõtesüsteemide või
taatlusmärgiste ja mõõtmata vooluahelate plommide kahjustustest, puudumisest või
hävimisest, samuti mõõtesüsteemi nähtavast rikkest või selle näitude nähtavast mõjutamisest
või moonutamisest.
6.7. Mõõtesüsteemi rikke, selle näidu mõjutamise või moonutamise, mõõtesüsteemi või selle
plommide kahjustuse, kaotsimineku või hävimise korral, mille põhjustas Kliendi tegevus või
tegevusetus (näiteks võrguteenuste või elektrienergia omavoliline kasutamine), määratakse
osutatud võrguteenuste ja kasutatud elektrienergia kogus vastavuses õigusaktidega.
6.8. Võrguettevõtja korraldab võrguteenuste osutamiseks ja elektrienergia müügiks vajalike
mõõteandmete töötlemise.
6.9. Kliendi kirjalikul nõudmisel korraldab Võrguettevõtja mõõtesüsteemi erakorralise kontrolli. Kui
taatlemisel selgub, et mõõtevahend osutus nõuetele mittevastavaks, kannab kulud
Võrguettevõtja. Muudel juhtudel kannab kulud Klient Võrguettevõtja hinnakirja alusel, millele
lisandub mõõtevahendi erakorralise kontrolli maksumus. Kui mõõtevahendi viga on suurem,
kui lubatud, on kummalgi poolel õigus nõuda võrguteenuse ja elektrienergia koguste
ümberarvestamist kuni 1 (ühe) aasta ulatuses.
6.10. Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maht ning maksumus määratakse
õigusaktides sätestatud korras.
6.11. Nõuetekohase mõõtesüsteemiga mõõtmata elektrienergia tarbimise korral lähtuvad Pooled
elektrienergia ja võrguteenuste koguste määramisel Kliendi eelnenud või järgnevate
analoogsete päevade mõõtmistulemustest või elektripaigaldisega analoogsete
elektripaigaldiste tarbimisest. Kui eelnimetatud andmed puuduvad, lähtuvad Pooled
elektrienergia ja võrguteenuste koguste arvutamisel nimipingest võrguühendusel,
kaitseseadme nimivoolust ja selle kasutustegurist ning elektrienergia tarbimise ajavahemikust.
6.12. Punktis 6.11 nimetatud viisil edastatud elektrienergia koguste arvestusperioodiks loeb
Võrguettevõtja perioodi alates mõõtesüsteemi viimasest kontrollimise päevast (kui
mõõtesüsteem oli nõuetekohane) või kui mõõtesüsteemi kontrolli pole teostatud, siis alates
mõõtesüsteemi paigaldamisest kuni päevani, mille seisuga tarbitud elektrienergia ja
võrguteenuste kogused määratakse, kuid mitte üle 1 (ühe) aasta tagasiulatuvalt.
7. Jaotatud võrguteenuse müük ja edastatud elektrienergia koguse mõõtmine või määramine
7.1. Jaotatud võrguteenuse müük on võrguteenuse müük tarbimiskohtades selliselt, et ühte
liitumispunkti läbivat elektrienergiat mõõdetakse mitmes tarbimiskohas, kui ehitise omaniku
või omanike esindajatega ei ole kokku lepitud teisiti.
7.2. Tarbimistingimused jaotatud võrguteenuse müügil lepitakse kokku ehitise liitumispunkti suhtes
sõlmitava Lepinguga.
7.3. Ehitise omanik või omanike esindaja tagab elektrienergia edastamise liitumispunktist
kõikidesse ehitise tarbimiskohtadesse. Kui ehitise omanik või omanike esindaja ei taga
jaotatud võrguteenuse müügi osutamist, on Võrguettevõtjal õigus lõpetada jaotatud
võrguteenuse müügi osutamine ehitise tarbimiskohta.
6(11)
7.4. Iga ehitisega seotud tarbimiskohta suhtes sõlmitakse Kliendiga Leping, mille alusel Klient
tasub võrguteenuse eest.
7.5. Kui Võrguettevõtja mõõdab jaotatud võrguteenuse müügil osutatud võrguteenuste ja tarbitud
elektrienergia koguseid nii liitumispunktis kui ka mõõtepunktides peale liitumispunkti, siis
koguste erinevuse korral:
7.5.1. on Võrguettevõtjal õigus jaotatud võrguteenuse müügil määrata tasumiseks nende
koguste vahe täpsusega 1 kWh: (a) võrguühenduse kasutajale, (b) nimetatud isiku
puudumisel ehitise elektripaigaldise haldajale või (c) mõlema sellise isiku puudumisel
tarbimiskohtadega seotud elektrienergia ostjatele proportsionaalselt tarbimiskohtades
tarbitud elektrienergia kogustele;
7.5.2. esitab Võrguettevõtja arve koguste vahe eest tasumiseks kõigis mõõtepunktides
kauglugemisseadme olemasolul kord kuus, kui ei ole kokkulepitud teisiti.
8. Täiendavad tingimused elektrienergia tootjale
8.1. Käesolev peatükk kohaldub üksnes elektrienergia tootjatele.
8.2. Kui Klient soovib kasutada elektrienergiat tootvat seadet, mis on ehitise elektripaigaldise kaudu
ühendatud liitumispunktiga, sõlmib Klient Võrguettevõtjaga täiendava tootja liitumislepingu ja
Lepingu. Elektrienergiat tootva seadme paralleeltöö võrguga ja/või elektrienergia koguste võrku
andmine asjakohaseid sätteid sisaldavat liitumislepingut ja Lepingut sõlmimata ei ole lubatud
ning lubatud võrguühenduse läbilaskevõime võrku andmise suunal loetakse võrdseks nulliga
(sõltumata mõõteseadme näitudest). Olemasolevate võrguga ühendatud elektrienergia
tootmisseadmete asendamine Võrguettevõtja nõusolekuta tehnilistelt parameetritelt senistest
erinevatega ja/või tootmisseadmete arvu suurendamine ei ole lubatud.
8.3. Kui tootja kasutab elektrienergiat tootvat seadet, mis on ehitise elektripaigaldise kaudu
ühendatud liitumispunktiga, on Võrguettevõtjal õigus rakendada elektrienergia tootjale tootmis-
või tarbimistingimuste muutmisel kuni 12-kuulist katseperioodi võrku antava elektrienergia
parameetrite kontrollimiseks. Katsetusperioodi alguseks loetakse tootmisseadme(te) töö
alustamist muudetud tootmis- või tarbimistingimustel. Võrku antava elektrienergia parameetrite
mittevastavuse korral nõuetele võib Võrguettevõtja nõuda võrku antava elektrienergia
parameetrite nõuetele vastavusse viimist või keelduda võrguteenuse osutamisest.
8.4. Tootja tagab katkestuse korral elektrienergia tootmis- või salvestusseadme kasutamisel oma
elektripaigaldise eraldamise võrgust.
8.5. Tootja esitab Võrguettevõtja nõudmisel teavet liinide, trafode, elektrienergia tootmis- ja
salvestusseadmete parameetrite ja nende kasutamise kohta.
8.6. Tootja maksab edastamistasu tema poolt tarbitud elektrienergia koguse ja valitud hinnapaketi
alusel. Tootja maksab võrguühenduse püsitasu, võrguühenduse läbilaskevõime tasu,
reaktiivenergia tarbimise ja reaktiivenergia võrku andmise eest tasu ning muid võrgutasusid
vastavalt hinnakirjale ja valitud hinnapaketile.
8.7. Kui Lepingus kokku lepitud tootmis- või tarbimissuunaline võrguühenduse läbilaskevõime on
erinev, siis võrgutasu hinnakirja ja läbilaskevõime tasu rakendamisel lähtutakse suurimast
võrguühenduse läbilaskevõimest.
9. Arve esitamine ja tasu maksmine
9.1. Arve esitamise aluseks on mõõteandmed ja muud Võrguettevõtja koostatud mõõteandmeid
sisaldavad andmestikud ja dokumendid.
9.2. Arveldusperiood on kalendrikuu, kui Lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Võrguettevõtja
saadab arve elektrienergia koguste alusel välja hiljemalt järgneva kuu 10.
(kümnendaks) kuupäevaks.
7(11)
9.3. Kui Klient ei ole saanud Võrguettevõtjalt arvet hiljemalt järgneva kuu 12.
(kaheteistkümnendaks) kuupäevaks või ei nõustu selle sisuga, teavitab ta sellest
Võrguettevõtjat viivitamatult. Kui Klient ei ole teavitanud Võrguettevõtjat järgneva kuu 15.
kuupäevaks eelmise arveldusperioodi eest arve mittesaamisest või sellega
mittenõustumisest, loetakse, et Klient on arve õigel ajal kätte saanud ning tal ei ole arvel
esitatud andmete osas pretensioone.
9.4. Juhul, kui Võrguettevõtja hilineb arve esitamisega Kliendile, arvestades punktides 9.1. ja 9.2.
sätestatut, või Võrguettevõtjast tuleneval põhjusel esitab Võrguettevõtja Kliendile ebatäpse
arve, tasaarvestab Võrguettevõtja Kliendi poolt enammakstud summa järgmisel
arveldusperioodil, välja arvatud juhul, kui Klient avaldab soovi, et ettemaks talle tagastatakse.
Võrguettevõtja ei arvesta ega maksa ettemaksult intressi.
9.5. Klient tasub Võrguettevõtja poolt esitatud arve alusel tasumisele kuuluva tasud arvel märgitud
maksetähtpäevaks. Klient tasub arve Võrguettevõtja pangakontole, kasutades makseviisina
muuhulgas ülekannet internetipangas, märkides ära arvel oleva viitenumbri. Võrguettevõtja
võib, kuid ei ole kohustatud, võimaldama muid makseviise. Arve loetakse tasutuks, kui kogu
arvel esitatud summa on laekunud Võrguettevõtja pangakontole.
9.6.
Kui tarbimiskohal on mitu liitumispunkti, maksab Klient võrguteenuste eest iga liitumispunkti
kohta eraldi, kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti.
9.7. Kui võrgutasud sisaldavad mis tahes kasutamistasu ning arveldusperiood on pikem või lühem
kui kalendrikuu, maksab Klient kasutamistasu proportsionaalselt arveldusperioodi päevade
arvule, kusjuures päeva tasu leitakse kuutasu jagamisel 30-ga (kolmekümnega).
9.8. Kui Klient põhjustab Võrguettevõtjale lisakulusid Lepingu täitmise tagamiseks (näiteks Kliendi
elektripaigaldise sisselülitamine peale võlgnevuse tasumist, tarbimiskoha ülevaatus ja
plommimine), kohustub ta nende eest tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale Võrguettevõtja
poolt esitatud arve alusel.
9.9. Võrguettevõtjal on õigus nõuda viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse
maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,06% (null koma null kuus protsenti) tasumata
summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Arvete osalisel tasumisel loetakse
esimeses järjekorras tasutuks Võrguettevõtja poolt tehtud kulutused (näiteks võlgnevuse
sissenõudmisega seotud kulud), viivis, intress, ning seejärel põhivõlgnevus (nii võrguteenuse
kui elektrienergia müügi eest). Varem sissenõutavaks muutunud põhikohustus kustutatakse
enne hiljem sissenõutavaks muutunud põhikohustust. Juriidilisest isikust Kliendi puhul võib
Võrguettevõtja lisaks viivisele nõuda võlgnevuse sissenõudmiskulude hüvitamist, samuti seda
ületava kahju hüvitamist.
9.10. Võrguettevõtjal on õigus Kliendile arve maksetähtpäevaks tasumata jätmisel saata
meeldetuletusteateid kooskõlas võlaõigusseaduse sissenõudmiskulude hüvitamise sätetega.
Meeldetuletuste (mitte)saatmine või (mitte)kättesaamine ei mõjuta Võrguettevõtja õigust
nõuda viivist, kasutada muid õiguskaitsevahendeid või õigusi.
9.11. Klient kohustub tasuma Lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud,
sealhulgas inkassoteenuse kasutamisega kolmandatele isikutele makstud mõistlikud tasud.
9.12. Kliendil on õigus teha ettemakseid. Ettemaksetelt ei arvestata ega maksta intressi. Lepingu
lõppemisel võlgnevuse puudumisel või muul ajal Kliendi soovil ja arve esitaja ees võlgnevuse
puudumisel tagastab arve esitaja Kliendile tema poolt ettemakstud summad 2 (kahe)
tööpäeva jooksul Kliendi poolt avalduse esitamisest arvates.
9.13. Võrguettevõtjal on õigus nõuda Kliendilt ettemaksu, kui Klient on viimase 12 (kaheteist) kuu
jooksul viivitanud arve tasumisega üle 30 (kolmekümne) kalendripäeva või Võrguettevõtjal on
põhjendatud veendumus Kliendi mittepiisavas maksevõimes. Ettemaksult ei arvestata ega
maksta intressi.
8(11)
9.14. Võrguettevõtja nõuab punkti Tõrge! Ei leia viiteallikat. alusel ettemaksu Kliendi kuni 2 (kahe)
arveldusperioodi võrguteenuse tasu ulatuses, mis on arvestatud viimase 12 (kaheteist) kuu
tarbimise alusel või tarbimisandmete puudumisel analoogse tarbimiskoha viimase 12
(kaheteist) kuu tarbimise alusel.
9.15. Kliendi poolt tasutud ettemaksust võib Võrguettevõtja maha arvestada kõik tasumisele
kuuluvad maksed, sealhulgas viivise ja tasud võlgnevuse sissenõudmiseks, kui Klient ei täida
Lepingust või selle lahutamatutest osadest tulenevaid kohustusi.
9.16. Lepingu lõppemisel Võrguettevõtja ees võlgnevuse puudumisel või muul ajal Kliendi avalduse
alusel ja Võrguettevõtja ees võlgnevuse puudumisel tagastab Võrguettevõtja Kliendile 2
(kahe) tööpäeva jooksul Kliendi poolt ettemakstud summa, millest on maha arvestatud tasu
Kliendi tarbimiskoha mõõtepunktis tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest. Käesolevas
punktis nimetatud tähtaeg pikeneb perioodi võrra, mis on vajalik Kliendi tarbimiskohas
mõõtesüsteemi näidu fikseerimiseks.
9.17. Kui elektrimüüja ja Võrguettevõtja on kokku leppinud võrguteenuse arvete esitamise
elektrimüüja poolt, siis edastab Võrguettevõtja võrguteenuse arvestused elektrimüüjale ja
elektrimüüja esitab Kliendile arve võrguteenuse eest. Kui elektrimüüja ja Võrguettevõtja ei ole
kokku leppinud arvete esitamist, esitab arve Võrguettevõtja.
10. Hinnapaketi vahetamine
10.1. Kui Klient soovib hinnapaketti vahetada, teavitab ta sellest Võrguettevõtjat. Klient maksab
Võrguettevõtjale hinnapaketi vahetamise tasu hinnakirja alusel.
10.2. Kliendil on õigus vahetada hinnapaketti hinnapaketi vahetamise tasuta, kui eelmisest
vahetusest on möödunud vähemalt 12 (kaksteist) kuud.
10.3. Klient poolt valitud hinnapakett hakkab kehtima järgneva kalendrikuu algusest pärast
hinnapaketi vahetamisest teavitamist.
10.4. Pingesüsteemi, liitumispunkti asukoha või peakaitsme nimivoolu muutmisel on Võrguettevõtjal
õigus Lepingus kokkulepitud hinnapaketti ühepoolselt muuta ja viia see vastavusse
Võrguettevõtja hinnakirjaga.
11. Vastutus
11.1. Pooled vastutavad Lepingus sätestatud kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise
eest. Pooled vastutavad isikute tegevuse eest, keda nad kasutavad oma kohustuste
täitmiseks.
11.2. Pooled ei vastuta vääramatu jõu põhjustatud Lepingust või õigusaktist tuleneva kohustuse
rikkumise eest. Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse
põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga
arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Pooled kohustuvad
tegema mõistlikke pingutusi hoidmaks ära vääramatu jõu asjaolude ilmnemise ning selle
tagajärgede tekkimise. Pooled kohustuvad jätkama oma kohustusi niipea, kui kohustuste
täitmist takistavad asjaolud on ära langenud.
11.3. Pool hüvitab teisele Poolele Lepinguga sätestatud kohustuste rikkumisega põhjustatud otsese
varalise kahju.
11.4. Pool ei hüvita teisele Poolele saamata jäänud tulu ega mittevaralist kahju, välja arvatud
õigusaktides imperatiivselt sätestatud juhtudel.
12. Lepingu sõlmimine, muutmine ja lõppemine
12.1. Leping sõlmitakse kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis.
Muu hulgas loetakse, et Klient on nõustunud Lepingu sõlmimisega kirjalikku taasesitamist
9(11)
võimaldavas vormis, kui Võrguettevõtja on talle Lepingu projekti edastanud ning Klient on
seejärel vähemalt ühe Võrguettevõtja võrguteenuse eest esitatud arve tasunud, seejuures on
Kliendil õigus nõuda ka pärast arve tasumist Lepingu vormistamist kirjalikus või elektroonilises
vormis.
12.2. Lepingu muutmine toimub Poolte kokkuleppel kirjalikus või kirjalikku taasesitamist
võimaldavas või elektroonilises vormis, välja arvatud punktis 12.3. sätestatud juhul.
12.3. Võrguettevõtjal on õigus Tüüptingimusi ühepoolselt muuta, lähtudes kehtivatest õigusaktidest.
Uued või muudetud Tüüptingimused kooskõlastab Võrguettevõtja Konkurentsiametiga ning
avaldab seaduses sätestatud korras (käesolevate Tüüptingimuste kooskõlastamise seisuga
avaldab Võrguettevõtja vastavasisulise teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes
vähemalt 30 (kolmekümmend) päeva enne muudatuste või uute tüüptingimuste kehtima
hakkamisest).
12.4. Kliendil on punktis 12.3. nimetatud muudatustega mittenõustumise korral õigus Leping üles
öelda, teatades sellest Võrguettevõtjale 30 (kolmkümmend) päeva ette, arvestades
Tüüptingimuste muudatusi käsitleva teate edastamisest Võrguettevõtja poolt. Kui Klient
eelmises lauses nimetatud tähtaja jooksul Lepingut üles ei ütle, loetakse Klient
Tüüptingimuste muudatustega nõustunuks ning muudetud Tüüptingimusi kohaldatakse alates
ülesütlemiseks ette nähtud tähtaja möödumisest või Tüüptingimustes sätestatud ajast.
12.5. Leping jõustub sõlmimise hetkest või Lepingus sätestatud ajal ja kehtib Lepingus sätestatud
kuupäevani või kuni Lepingu lõppemiseni.
12.6. Leping lõpeb:
12.6.1. Lepingu tähtaja saabumisel;
12.6.2. poolte kokkuleppel, mis sõlmitakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis;
12.6.3. Lepingu korralisel või erakorralisel ülesütlemisel;
12.6.4. juriidilisest isikust Kliendi lõppemisel;
12.6.5. muul õigusaktis sätestatud alusel.
12.7. Poolel on õigus Leping 30-päevase etteteatamisega üles öelda.
12.8. Võrguettevõtjal on õigus hiljemalt 1 (üks) kuu enne Lepingus sätestatud tähtaja lõppu esitada
Kliendile hinnapakkumus järgmise sama pika kehtivusperioodi ja sama valitud hinnapaketi
kohta. Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui Klient ei teata hiljemalt 21 (kakskümmend üks)
kalendripäeva enne Lepingu kehtivuse lõppu oma soovist Leping lõpetada, pikeneb Leping
hinnapakkumuses toodud kehtivusperioodiks ja hinnaga. Juhul, kui Võrguettevõtja ei esita
Kliendile hinnapakkumust hiljemalt 1 (üks) kuu enne Lepingu tähtaja saabumist, lõpeb Leping
tähtaja saabumisel.
12.9. Lepingu lõppemisel katkestab Võrguettevõtja Kliendi varustamise elektrienergiaga.
12.10. Klient on kohustatud Lepingu lõpetamise soovi korral vajadusel võimaldama tarbimiskoha
mõõtevahendite ülevaatuse ja tarbimiskoha võrgust lahtiühendamise ning tasuma kõik
Lepingust tulenevad maksed 3 (kolme) tööpäeva jooksul Lepingu lõppemisest.
12.11. Kui võrguühendus on katkestatud Lepingu rikkumise tõttu ja see katkestus on kestnud järjest
vähemalt 180 (sada kaheksakümmend) päeva ning Klient ei ole võrguühenduse katkestamise
aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud ja elektrienergia tarbimist alustanud, ei
ole Võrguettevõtja kohustatud säilitama vastavas liitumispunktis võrguühenduse kasutamise
võimalust.
12.12. Kui Pool ütleb Lepingu üles, siis ei ole Võrguettevõtja kohustatud säilitama vastavas
liitumispunktis võrguühenduse kasutamise võimalust.
10(11)
12.13. Kui Klient ei ole 3 (kolme) aasta jooksul võrguühendust kasutanud ja/või ei ole tasunud
võrguühenduse kasutamise eest, ei ole Võrguettevõtja kohustatud säilitama vastavas
liitumispunktis võrguühenduse kasutamise võimalust.
13. Teabevahetus ja volituste andmine andmete edastamiseks
13.1. Teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud tahteavaldused loetakse esitatuks ja
kätteantuks, kui tahteavaldus on edastatud teisele Poolele kirjalikus, kirjalikku taasesitamist
võimaldavas või elektroonilises vormis Lepingus sätestatud kontaktandmetel või juriidilise
isiku puhul registreerimisaadressil, kui Lepingus või Tüüptingimustes pole konkreetse
tahteavalduse esitamiseks eraldi kokku lepitud kindlat lubatud vormi.
13.2. Kui Lepinguga ei ole kokku lepitud teisiti, edastab Võrguettevõtja Lepingus nimetatud
tahteavaldused, teated, arved või muud sõnumid Kliendile elektrooniliselt Võrguettevõtja
veebilehe www.looelekter.ee kaudu või e-posti teel ning selline elektrooniline andmete
edastamise viis on Pooltele õiguslikult siduv.
13.3. Võrguettevõtja teavitab Klienti Lepingus sätestatud kontaktandmete muutumisest oma
veebilehel.
13.4. Klient teavitab Võrguettevõtjat viivituseta Lepingus sätestatud kontaktandmete muutumisest,
esitades teate punktis 13.1 sätestatud viisil.
13.5. Füüsilisest isikust Klient esitab Võrguettevõtjale kirjalikult mõistliku aja jooksul Lepingu
sõlmimisest või Tüüptingimuste jõustumisest küttesüsteemi kasutamist võimaldava tehnilise
dokumentatsiooni (sh kasutusloa) koopia, kui tema tarbimiskohta köetakse täielikult või
peamiselt elektrienergia abil.
13.6. Füüsilisest isikust Klient esitab Võrguettevõtjale tema nõudmisel viivitamatult kirjalikult tõendid
võrguühenduse kasutamise kohta hoones või selle osas, mis on eluruum ning mida
kasutatakse alalise elukohana ja köetakse täielikult või peamiselt elektrienergia abil või
täielikult või peamiselt kütmisel kasutatava muud kütuseliiki tarbiva küttesüsteemi toimimiseks
on elektrienergia kasutamine vältimatu. Võrguettevõtjal on õigus piirata füüsilisest isikust
Kliendi võrguühenduse läbilaskevõimet küttesüsteemi toimimise tasemele, kui Klient on jätnud
talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest tasumata või kui ta on Lepingust tulenevaid
kohustusi oluliselt rikkunud muul viisil.
14. Kaebuste käsitlemine ja vaidluste lahendamine
14.1. Kõik Lepingust (mh Tüüptingimustest) tulenevad vaidlused lahendavad Pooled eelkõige
läbirääkimiste teel.
14.2. Seoses vaidlustega, mis puudutavad Lepingu tingimusi (sh käesolevaid Tüüptingimusi) või on
muul viisil seotud Lepinguga, võib füüsilisest isikust Klient pöörduda Tarbijakaitseameti juurde
moodustatud tarbijavaidluste komisjoni poole.
14.3. Lepingust tuleneva vaidluste korral, mis puudutab elektrituruseaduse ja selle alusel
kehtestatud õigusaktide täitmist, on Kliendil õigus pöörduda Konkurentsiameti poole.
14.4. Juhul, kui vaidlust ei suudeta lahendada läbirääkimiste teel, pöördutakse vaidluse
lahendamiseks:
14.4.1. füüsilisest isikust Kliendi puhul Kliendi elukohajärgsesse kohtusse. Juhul, kui Klient
asub pärast Lepingu sõlmimist elama välisriiki või kui Kliendi elukoht ei ole hagi
esitamisel teada, on Pooled kokku leppinud, et vaidlus lahendatakse Kliendi viimase
teadaoleva Eestis asunud elukoha järgses kohtus;
14.4.2. juriidilisest isikust Kliendi puhul Harju Maakohtusse.
11(11)