„Maksejõuetusavalduse esitamisel ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavate vormide kehtestamine“ muutmise määruse eelnõu.

Justiitsministeerium Teie 06.10.2023 nr 8-1/6546 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Meie 20.10.2023 nr 10-3/23/613-2 [email protected] Tartu Maakohtu arvamus justiitsministri määruse „Maksejõuetusavalduse esitamisel ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavate vormide kehtestamine“ muutmise määruse eelnõu kohta Justiitsministeerium esitas Tartu Maakohtule kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiitsministri määruse „Maksejõuetusavalduse esitamisel ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavate vormide kehtestamine“ muutmise määruse eelnõu. Tartu Maakohtu maksejõuetuse- ja äriregistriasjade osakonna ühtne seisukoht on, et praeguse eelnõuga on mindud avalduse (nii võlgniku enda kui abikaasade ühise) vormidega äärmusse – need on muudetud liiga lihtsustatuks. Kuna uue kontseptsiooni kohaselt peab võlgnik esitama äärmiselt vähe andmeid menetluse alguses, siis tõuseb nii kohtute kui ka eelkõige usaldusisikute töö maht. Kohtul kaob ära füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 15 lg 9 järgi võimalus kümne päeva jooksul avalduse saamisest arvates pankrot välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, milline toiming hoidis kokku riigi raha usaldusisiku tasu ja kulude näol ning tagas kiirema ja efektiivsema menetluse. Ilmselt suureneb oluliselt ka määratavate kohtuistungite arv võlgnike ärakuulamiseks, et välja selgitada võlgniku valmidus ja arusaamisvõime menetlusest ning nõuda temalt täiendavate andmete ja tõendite esitamist. Kohtul on tulenevalt FiMS § 4 lõikest 2 kohutus kontrollida kohe menetluse alguses teatud asjaolusid, mida on väga väikese võlgniku sisendiga palju keerukam ja töömahukam teha. Selleks, et kohus saaks FiMS § 4 lõikes 2 sätestatud ülesandeid täita, peaks võlgnik esitama koos avaldusega vähemalt mingisugusegi teabe, millest oleks võimalik lähtuda. Avalduse esitamine on siiski eeskätt võlgniku huvides ja võlgnik peaks ka omalt poolt midagi tegema, mitte et võlgnikus süvendatakse ootust, et kõik tehakse tema eest selles menetluses jätkuvalt ära ja makstakse riigi poolt kinni. Esitatavas avalduses peaks võlgnik vähemalt üldjoontes teadma oma võlgade struktuuri, suurust ja võlausaldajaid (v.a kui nõudeid on loovutatud). Kui ta seda ei tea ega pole isegi üritanud seda endale selgeks teha, siis on menetlusel vähe perspektiivi võlgniku motiveerimiseks koostööle usaldusisikuga ning usaldusisikule vastavate andmete ja võlasuhte aluseks olevate dokumentide esitamiseks. Seega peaks võlgnik kohe avalduses esitama oma võlanimekirja selliselt nagu ta ise oma võlgasid teab. Hiljem saab aga seda nimekirja usaldusisiku abiga täpsustada ja anda hinnanguid võlgnevuse olemasolu ja suuruse kohta. Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; faks: 750 0611; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee Eelnõu seletuskirjas on märgitud: „Uues vormis saab võlgnik vabas vormis kirjeldada enda majanduslikku olukorda. Info peaks olema piisav, et kohus saaks otsustada, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning kas võlgniku pankrot tuleks välja kuulutada kohe, ilma usaldusisikut nimetamata (FiMS § 15 lg 9).“ Võib nõustuda, et võlgniku maksejõuetusavalduses peaks olema piisavalt infot, et kohtul oleks võimalik teha otsustus võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka ilma usaldusisikut nimetamata. Küll aga mida vabam on vorm asjaolude kirjeldamiseks, seda vähem olulist vajalikku infot avalduses märgitakse. Kogemus näitab, et suurem osa võlgnikest ei ole võimelised ilma suunavate küsimusteta oma majanduslikku olukorda adekvaatselt kirjeldama. Pigem jääb mulje, et maksejõuetusavalduse vormi (ka abikaasade ühise avalduse vormi) muutmise osas ei ole eelnõu koostamisel tegelikkuses arvestatud võimalusega pankrot välja kuulutada usaldusisikut nimetamata. Vajalike andmete puudumisel (vara, kohustused jm) kohus seda võimalust kasutada ei saa. Kõiki andmeid ei ole alati võimalik välja uurida, kui võlgnik ise neid ei avalda. On võimalus, et avalduse menetlemiseks puudub seaduses sätestatud alus ning avalduse menetlemisest tuleks keelduda. Seega on kohtul vajalik avaldusele anda millegi põhjal hinnang ning avalduse menetlusse võtmise otsustamine ei ole vaid formaalsus. Sedavõrd andmevaeste avalduste korral nagu on eelnõu lisa 1 ja 2, suureneb usaldusisiku töömaht ning rohkem tööd tähendab suuremat usaldusisiku tasu. Pankrotimenetluse korral makstakse usaldusisiku tasu enamasti riigi vahenditest – kas riik on valmis maksma usaldusisikutele suuremat tasu, kui nende töö maht (st töötundide arv) tõuseb. Kui usaldusisikute suurem töömaht jääb aga tasustamata, on jälle väga keeruline leida usaldusisikuid, keda menetlustes määrata. Võlgade ümberkujundamise korral peab tasu maksma niigi makseraskustes olev võlgnik. Usaldusisiku suurem töökoormus ja suurem tasu ei ole mõistlik olukorras, kus võlgnik saab avalduse esitamisel suurema vaevata vajalikud andmed avaldusse ise juba kirja panna. Kui võlgniku maksejõuetusavalduse väheinformatiivseks (seal ei ole isegi enam vara- ja võlanimekirja) muutmise eesmärk on see, et kohus määraks võlgnikule igal juhul usaldusisiku, siis täidavad uued avalduse vormid oma eesmärgi – kohtul ei ole enam võimalik pankrotti välja kuulutada ilma usaldusisikut nimetamata. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et „FiMS § 17 lg 1 kohaselt koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule vara- ja võlanimekirja usaldusisik. Usaldusisik selgitab välja võlgniku majandusliku olukorra ning koostab võlgniku nimel vara- ja võlanimekirja.“ Sel põhjendusel ei pea võlgnik enam maksejõuetuseavalduses esitama vara- ja võlanimekirja. Selle asemel märgib võlgnik kõigest „mitme võlausaldaja ees on rahalised kohustused ja kohustuste suurus kokku (põhinõuded ja kõrvalnõuded kokku)“, st võlgnik ei pea isegi märkima iga võlausaldajat ja tema nõuet eraldi. Võlgniku maksevõimelisuse hindamisel on siiski hädavajadus nende andmete järele. Eelnõus väljapakutud avalduste vormist on menetlejal palju keerulisem vajalikku teavet leida, sest andmed ei ole enam paigutatud süsteemselt eri punktide alla (praegu on teada, milliseid punkte on vaja kindlasti vaadata). Seletuskirjas viidatud FiMS § 11 ei sisalda ammendavat loetelu avalduses esitatavatest andmetest, vaid näeb ette minimaalsed andmed, mida avaldus peab sisaldama, nt lg 2 sõnastus: „Maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised andmed: /…/“. Praeguses vormis on informatiivselt väga hea teave võlgniku ülalpeetavate, hariduse ja senise (viimase viie aasta) töökogemuse kohta. See teave on väga hea indikaator selle kohta, kas võlgnik on olnud pikaajaline töötu, kas tema haridustase võimaldab kiiret uue töö leidmist jm. Eespool oleva teabe alusel on võimalik hinnata võlgniku majanduslikku võimekust, kohustusi, sissetulekute ja väljaminekute vastavust elustiilile, sotsiaalteenuste osutamise vajadust ja liiki jms. Võlgniku enda avalduses avaldatud palgatase võib osutuda hiljem väärt teabeks võlausaldajate nimekirja kinnitamisel vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel põhineva vastuväite lahendamisel. Kummastav on eelnõu seletuskirjas osa: „Maksejõuetusavalduse uutest vormidest on välja jäetud küsimus, kas võlgnik soovib täitemenetluse peatamist. … FiMSi eelnõu seletuskirja kohaselt otsustab kohus esialgse õiguskaitse meetme kohaldamise vastavalt asjaoludele“. Kohtunikuna tekib küsimus, kust saab kohus menetluse alguses otsustuse tegemiseks vajalikud andmed, kui võlgnik ise peaaegu mitte mingeid andmeid ega taotlusi avaldama ei pea. Praegu kehtiv võlausaldaja maksejõuetusavalduse vorm on piisavalt hea ning seda ei oleks vajalik muuta. Samamoodi, FiMS §-s 12 ei ole ammendavat loetelu. Lg 1 viitab pankrotiseadusele (PankrS) ja nt PankrS § 10 lg 3 käsitleb nõude sissenõutavust (oluline teave), mis hetkel kehtivas vormis on olemas, kuid eelnõuga muudetavas enam mitte. Võlgade ümberkujundamise kava muudatusega on astutud samm tagasi. Hetkel kehtiv vorm on selge ja ühtne ega vaja muutmist. Muudatuse tulemusena peaks usaldusisik ühe vormi asemel täitma kaks ning ka kohtul oleks ülevaate saamine raskendatud. Kava vormis tehtavaid muudatusi ei ole seletuskirjas põhjendatud. Ettepanekud 1) Uues võlgniku maksejõuetusavalduse vormis peaksid eraldi täidetavaks jääma järgmised punktid (st p 2 tuleks siiski liigendada):  maksejõuetuse tekkimise põhjus, mida on püüdnud võlgnik teha, et makseraskusi ületada;  sissetulekud, kusjuures erinevad sissetulekud peaks näitama ära eraldi ridadel (ja sissetuleku allikas – töökoht, töövõimehüvitis, peretoetus jne, analoogselt võiks võtta andmed füüsilise isiku menetlusabi taotlusest);  vara (NB! pangakonto, sh maksekonto ülepiirilises makseasutuses ja e-raha asutuses, Pensionifondi osakud);  kulutused – eri ridadel põhilised kulud, nt kulud eluasemele, transpordile, toidule, ülalpidamismaksed jne;  kohustused – ei pea olema nii detailne nagu praegusel vormil, kuid võiks olla kirjas kellele on võlgu ja kas võla osas on käimas kohtumenetlus või täitemenetlus. 2) Võiks olla koht võlanõustaja andmete märkimiseks, kes on aidanud avaldust koostada või keda soovitakse usaldusisikuks ka menetluses. 3) Kohustuste osa juures võiks olla selgitus FiMS § 50 lg 2 kohta – so selgitus nõuete kohta, millest võlgnikul läbi menetluse ei ole võimalik vabaneda. Sellise selge hoiatuse korral jätaks nii mõnigi võlgnik oma avalduse esitamata. Praegu selgub see siis, kui usaldusisik on oma töö teinud ja kui võlgnik saab teada, et ta oma kohustustest (suures osas) ei vabane ja siis ta loobub oma avaldusest. Samas on kulud juba tekkinud ja need jäävad võlgniku kanda. 4) Vara- ja võlanimekirjas (lisa 4) p 3.1 peaks olema viide Exceli tabelile („Volgniku kohustuste naidisvorm.pdf“) kui eraldi dokumendile. 5) Võlgade ümberkujundamiskava vormi (lisa 6) p 2.1 peaks olema viide Exceli tabelile („Volgade umberkujundamiskava naidisvorm.pdf“) kui eraldi dokumendile. 6) Võlgade ümberkujundamiskava vormi (lisa 6) p 2.6 võiks usaldusisik esitada analüüsi, milline oleks tulem pankrotimenetluse ja võlgade ümberkujundamise menetluse korral, st kahe menetluse võrdluse (vajalik sisend kohtule FiMS § 26 lg 4 kohaldamisel). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Loide Tartu Maakohtu esimees