dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
OtsusAvalik

Otsus

Konkurentsiamet · 27. veebruar 2018
Viit
7-10/2018-007
Registreeritud
27. veebruar 2018
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-10 Elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise tüüptingimuste kooskõlastamise otsused
Toimik
7-10/2018
Vastutaja
Karl Jaak Rebane (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond)

Failid

  • 📎7-102018-007 27.02.2018 Otsus.bdoc881 KB

Sisu (failidest)

Imatra Elekter AS võrgulepingu tüüptingimused tarbijale 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolevad Imatra Elekter AS (edaspidi “võrguettevõtja” või “pool”) võrgulepingu tüüptingimused (edaspidi “tüüptingimused”) reguleerivad võrguettevõtja poolt kodu- ja äritarbijale (edaspidi “tarbija” või “pool”) võrguteenuste osutamist. 1.2. Tüüptingimused ei reguleeri tarbijale elektrienergia müümist. 1.3. Võrguettevõtja poolt tarbijale elektrienergia müük üldteenusena või avatud tarne katkemisel avatud tarne osutamine on reguleeritud võrguettevõtja veebilehel avaldatud asjakohaste tüüptingimustega. Võrguettevõtja võib kasutada võrgulepingus sätestatud tarbijaga ja mõõtepunktiga seotud mistahes andmeid selleks, et tagada tarbijale üldteenuse osutamine või avatud tarne katkemisel avatud tarne osutamine nimetatud tüüptingimuste alusel. 1.4. Võrguettevõtja järgib võrguteenuste osutamisel tarbijate võrdse kohtlemise põhimõtet ja tarbija tarbimisandmete töötlemisel konfidentsiaalsuse kohustust õigusaktis sätestatud korras. 2. MÕISTED 2.1. Võrgulepingus, tüüptingimustes ja hinnakirjas kasutatakse mõisteid elektrituruseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toodud tähenduses, välja arvatud juhul, kui tüüptingimustest ei tulene teisiti. 2.2. Allolevaid mõisteid kasutatakse järgmises tähenduses: 2.2.1. edastamistasu põhitariif – elektrienergia edastamise tasu (mõõtühik senti/kWh); 2.2.2. edastamistasu päevatariif – elektrienergia edastamise tasu esmaspäevast reedeni vööndiajal kell 7.00–23.00, suveajal kell 8.00–24.00 (mõõtühik – senti/kWh); 2.2.3. edastamistasu öötariif – elektrienergia edastamise tasu esmaspäevast reedeni vööndiajal kell 23.00–7.00, suveajal kell 24.00–8.00 ning laupäeval ja pühapäeval kogu ööpäeva jooksul (mõõtühik – senti/kWh); 2.2.4. EIC koodid – turuosalise või mõõtepunkti unikaalne identifikaator, mille alusel toimub turuosalise või mõõtepunktiga seotud andmevahetus, sh elektrimüüja valimiseks ja vahetamiseks toimuv andmevahetus; 2.2.5. elektrikatkestus – võrguettevõtja võrgus, liitumispunktis ja/või mõõtepunktis elektrivarustuse osaline või täielik katkemine või katkestamine või võrguühenduse läbilaskevõime piiramine, millega võib kaasneda ka võrguühenduse katkemine või katkestamine; 2.2.6. kaugloetav mõõteseade – mõõteseade, mis salvestab elektrienergia koguste andmed ja edastab need regulaarselt võrguettevõtjale;2.2.7. nõuetekohane tootmisseade – elektrienergia tootmiseks ettenähtud elektripaigaldis, mis vastab õigusaktis, standarditele ning tehnilistele eeskirjadele ja normidele; 2.2.8. võrgutasud – võrguettevõtja hinnakirjas ette nähtud tasud, mida võrguettevõtja võib õigusakti, võrgulepingu või tüüptingimuste alusel tarbijalt küsida; 2.2.9. võrguteenused – liitumispunktis võrguühenduse kasutamise võimaldamine, liitumispunktini elektrienergia edastamine, võrgulepingus kokkulepitud juhul liitumispunktist alates elektrienergia edastamine, nõuetekohase mõõteseadme paigaldamine võrgus edastatud elektrienergia koguste mõõtmiseks või määramiseks, mõõtepunktis elektrienergia koguste ja võrguteenuste mahu mõõtmine või määramine, mõõteandmete kogumine ja töötlemine, lisateenuste osutamine; 2.2.10. võrguteenuste osutamine mõõtepunktis – võrguteenuste osutamine liitumispunktiga seotud ehitise sisepaigaldises asuvas võrguettevõtja ja tarbija vahel kokkulepitud mõõtepunktis, mis ei ühti liitumispunkti asukohaga, näiteks korteri mõõtepunkt kortermajas; 2.2.11. võrguühenduse läbilaskevõime – – poolte vahel kokku lepitud võrguühenduse maksimaalne kasutusvõimsus või kaitseseadme nimi- või sättevool elektrienergia tarbimiseks ja võrku andmiseks eraldi. Võrguühenduse läbilaskevõime loetakse võrgust tarbimise suunaliseks, kui ei ole teisiti kokku lepitud; 2.2.12 võrguühenduse kasutusvõimsus – tunni keskmine mõõdetud või arvutatud aktiivvõimsus (mõõtühik – kW (kilovatt)) võrgust tarbimise ja võrku andmise suunas eraldi; 3. VÕRGUTEENUSTE OSUTAMINE JA KVALITEEDINÕUDED 3.1. Võrguettevõtja osutab tarbijale õigusaktides, võrgulepingus ja tüüptingimustes sätestatud tingimustel ja korras võrguteenuseid. Võrguettevõtja annab tarbijale soovi korral selgitusi võrguteenuste ja võrgutasude kohta ning avaldab vastava teabe oma veebilehel. 3.2. Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral on ette nähtud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral.” 3.3. Võrguettevõtja ei vastuta pingekvaliteedi ega elektrikatkestuse eest peale liitumispunkti tarbija elektripaigaldises. 3.4. Võrguühenduse ja võrguteenuste osutamise tehnilised tingimused määrab võrguettevõtja. 3.5. Võrguühenduse läbilaskevõimet tohib muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Tarbija ei või ületada võrguühenduse läbilaskevõimet. 3.6. Kui ehitises on või paigaldatakse mõõteseadmete mõõtekeskus, võib võrguettevõtja tarbijat sellest eelnevalt teavitades viia ehitise mõõtepunktid ehitise mõõtekeskusesse. Sellisel juhul loetakse mõõtepunkti muutmise teate kättesaamisest võrguleping mõõtepunkti asukoha osas muudetuks ja eraldi võrgulepingu muutmise kokkulepet sõlmida ei ole vaja. 3.7. Kui liitumispunkti paigaldatakse liitumiskilp, võib võrguettevõtja tarbijat sellest eelnevalt teavitades ühildada mõõtepunkti ja liitumispunkti asukoha. Sellisel juhul loetakse mõõtepunkti muutmise teate kättesaamisest võrguleping mõõtepunkti asukoha osas muudetuks ja eraldi võrgulepingu muutmise kokkulepet sõlmida ei ole vaja. 3.8. Liitumispunktiga ühendatud tarbija enda tarbeks elektrienergiat tootva nõuetekohase tootmisseadme kasutamise tingimustes lepib tarbija võrguettevõtjaga eelnevalt võrgulepingus kokku. Tarbija elektripaigaldisega ühendatud elektrienergia tootmisseadmed (sh reservtootmis- või - toiteseadmed) peavad olema varustatud nõuetekohase eraldusautomaatikaga. 3.9. Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuste osutamises õigusaktis sätestatud juhtudel, kusjuures võrguettevõtja põhjendab tarbijale oma keeldumist. 4. NÕUDED ELEKTRIPAIGALDISTELE, ELEKTRI- JA MÕÕTESEADMETELE 4.1. Pooled tagavad, et võrgulepingu nõuetekohaseks täitmiseks vastavad nende omandis või valduses olevad elektripaigaldised, elektri- ja mõõteseadmed ning nende käit õigusaktidele, standarditele ning tehnilistele eeskirjadele ja normidele. 4.2. Pooled hoiavad ja kasutavad oma elektripaigaldisi nii, et need ei tekitaks elektrisüsteemis häireid ega halvendaks elektrienergia jaotamist. Samuti kasutavad pooled elektripaigaldisi ja -seadmeid nii, et teiste isikute elektripaigaldistele, elektri- ega mõõteseadmetele ei tekiks õigusaktidele või eeskirjadele mittevastavaid kõrvalmõjusid või häireid. 4.3. Tarbija tagab 5 (viie) tööpäeva jooksul võrguettevõtjalt teate saamisest ligipääsu tarbija valduses paiknevatele võrguettevõtja elektripaigaldistele, elektri- ja mõõteseadmetele. Jaotusvõrgu talitlust ohustavate häirete ja probleemide korral tagab tarbija võrguettevõtjale tema valduses paiknevatele võrguettevõtja elektripaigaldiste kontrolli võimaluse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul. 4.4. Võrguettevõtjale eelnevalt esitatud nimekirjas toodud piisava kvalifikatsiooniga tarbija poolt volitatud isikutel on õigus päevasel ajal kontrollida tarbija elektripaigaldisi võrguettevõtja alajaamas, teatades sellisest soovist kirjalikult võrguettevõtjale vähemalt 5 (viis) tööpäeva ette. 4.5. Kui mõõteseadme kontrollimisel selgub, et mõõteseadme viga on suurem kui lubatud, on poolel õigus nõuda võrguteenuste mahu ümberarvestamist kuni 1 (üks) aasta tagasiulatuvalt. Mõõteseadme kontrollimise kulud tasub tarbija üksnes juhul, kui mõõteseadme kontroll tehti tarbija taotlusel ning kontrolliga ei tuvastata lubatust suuremat mõõteseadme viga. 4.6 Tarbija saab oma elektriseadmeid kaitsta äikesega kaasneda võivate liigpingete vastu, paigaldades elektripaigaldisse mitmeastmelise liigpinge kaitsme. 4.7 Elektrivõrgus võivad esineda kiired pingemuutused sh. toitepinge lohud, mis võivad põhjustada häireid tarbija elektriseadmete ja -tarvitite töös või põhjustada elektriseadmete ja -tarvitite kahjustumist. Tarbija saab oma elektriseadmeid ja -tarviteid kiirete pingemuutuste eest kaitsta, paigaldades elektripaigaldisse vastavad kaitse- või lisaseadmed. Info kahju ennetamise kohta on kättesaadav võrguettevõtja veebilehelt. 4.8 Punktides 4.6 ja 4.7 nimetatud juhtudel võrguettevõtja ei hüvita tarbijale elektriseadmete või - tarvitite kahjustumise tõttu tekkinud kahju. 5. ELEKTRIKATKESTUSED 5.1. Võrguettevõtjal on õigus teha või lubada elektrikatkestust võrgus ja/või liitumispunktis ja/või mõõtepunktis õigusaktis ettenähtud korda järgides järgmistel juhtudel: 5.1.1. avariiolukorras ja rikke korral; 5.1.2. kui tarbija elektripaigaldis või selle hoidmine või kasutamine ei ole kooskõlas õigusakti nõuetega, võrgulepinguga, tüüptingimustega või võrguettevõtja poolt ette nähtud tehniliste tingimustega; 5.1.3. kui tarbija ületab võrguühenduse läbilaskevõimet; 5.1.4. kui tarbija on õigusliku aluseta teinud lülitustoiminguid võrguettevõtja elektripaigaldises; 5.1.5. erakorralises olukorras õigusaktiga sätestatud tingimustel tarbimise piiramisel; 5.1.6. vääramatu jõu esinemisel; 5.1.7. võrgulepingu, elektrilepingu, võrguettevõtja poolt osutatava üldteenuse või avatud tarne tingimuste tarbijapoolsel olulisel rikkumisel, sealhulgas võlgnevuse korral; 5.1.8. elektrienergia ebaseadusliku tarbimise või võrguteenuste ebaseadusliku kasutamise korral, sh võrgulepingu puudumise korral, välja arvatud juhul, kui võrguettevõtja ja elektrimüüja esitavad tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest tarbijale regulaarselt arveid ning tarbija on arved õigeaegselt tasunud; 5.1.9. võrgus ehitus-, remont- või hooldustööde tegemiseks; 5.1.10. tarbija taotlusel tasudes elektrikatkestuse eest hinnakirja alusel; 5.1.11. muul õigusaktis sätestatud alusel. 5.2. Kui elektrikatkestus toimus tarbijast tingitud põhjusel, taastab võrguettevõtja elektrivarustuse, kui tarbija on kõrvaldanud elektrikatkestuse aluseks olnud asjaolu ja hüvitanud võrguettevõtjale elektrikatkestusega ning võrguühenduse taastamisega seotud põhjendatud kulud. 5.3. Elektrikatkestus, sh võrgu läbilaskevõime piiramine, ei vabasta tarbijat võrgutasude maksmise kohustusest, kui õigusaktist ei tulene teisiti. 5.4. Tarbija ei või taastada võrguettevõtja poolt katkestatud võrguühendust. 6. MÕÕTMINE 6.1. Võrguettevõtja mõõdab või määrab edastatud elektrienergia koguse kaugloetava mõõteseadmega ja töötleb mõõteandmeid õigusaktides ja/või võrgulepingus sätestatud korras. 6.2. Kui on tegemist takistusega kaugloetavate mõõteandmete edastamisel ja need ei jõua võrguettevõtjani õigeaegselt, siis võrguettevõtja võib esitada arved prognoositud koguste alusel. Kui arvesti on kogused fikseerinud, siis tarbija tasub tegelike mõõteandmete alusel. 6.3. Võrguettevõtja ei paigalda mõõtepunkti mõõteseadet, kui tarbija 1-faasilise elektripaigaldise nimivõimsus ei ületa 50 W ja tarbija mõõteseadme paigaldamist ei soovi. Edastatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu määrab võrguettevõtja sellisel juhul 50 W võimsuse ja kasutustundide alusel ning tarbija tasub võrguteenuste eest edastamistasu põhitariifiga. 6.4. Kui tarbijale madalpingel peakaitsme nimivooluga üle 63A või keskpingel on mõõtepunkti paigaldatud reaktiivenergia mõõtmisseade, tasub tarbija arveldusperioodil tarbitud ja/või võrku antud reaktiivenergia eest vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale. 6.5. Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maksumuse määramise kord on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. 6.6. Tarbijast sõltumatul põhjusel nõuetekohase mõõteseadmega mõõtmata elektrienergia tarbimise korral määrab võrguettevõtja elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu võttes aluseks võrguühenduse nimipinge, kaitseseadme nimivoolu ja selle kasutusteguri ning elektrienergia tarbimise ajavahemiku. Edastatud elektrienergia kogus ja osutatud võrguteenuste maht määratakse sellise meetodiga võrgulepingu sõlmimisest või viimasest mõõteseadme tehnilisest kontrollimisest kuni nõuetekohase mõõtmise taastamiseni, kuid mitte üle 1 (ühe) aasta tagasiulatuvalt. 6.7. Mõõteseadmelt mõõteandmete kogumist ei loeta mõõtepunkti ega mõõteseadme tehniliseks kontrolliks. 6.8. Kui edastatud elektrienergia kogust ja osutatud võrguteenuste mahtu mõõdetakse liitumispunktist tarbija pool, siis liidetakse mõõdetud kogustele ja mahtudele arvutuslikult määratud kaod. Kui edastatud elektrienergia kogust ja osutatud võrguteenuste mahtu mõõdetakse liitumispunktist võrguettevõtja pool, siis lahutatakse mõõdetud kogustest ja mahtudest arvutuslikult määratud kaod. Võrguettevõtjal on õigus määrata koguste vahe tasumiseks kas liitumispunkti suhtes võrgulepingu sõlminud tarbijale, ehitise siseelektripaigaldise haldajale või liitumis- ja/või mõõtepunktidega seotud tarbijatele proportsionaalselt. 6.9. Võrguettevõtja avaldab oma veebilehel teabe selle kohta, kuidas tarbija pääseb ligi oma tarbimisandmetele ning esitab tarbija soovi korral õigusaktis sätestatud korras talle tasuta tema tarbimisandmed. 6.10. Võrguettevõtja teatab mõõtepunktis tarbijale elektrit müüvale elektrimüüjale tarbimisandmed õigusaktis sätestatud korras. 7. TASUD JA ARVELDAMINE 7.1. Tarbija tasub võrgutasusid, muid võrguteenuste osutamisega kaasnevaid tasusid ja riiklikke koormisi (maksud, tasud) õigusaktis, võrgulepingus, tüüptingimustes ja hinnakirjas ettenähtud korras ning ulatuses. 7.2. Arveldusperiood on 1 (üks) kalendrikuu. 7.3. Võrguettevõtjal on sõltuvalt tarbijale edastatud elektrienergia kogusest ja võrguteenuste mahust õigus muuta arveldusperioodi pikkust. Võrguettevõtja saadab tarbijale sellekohase teate hiljemalt 2 (kaks) nädalat enne arveldusperioodi pikkuse muutmist. Sellisel juhul loetakse arveldusperioodi pikkuse muutmise teate kättesaamisest võrguleping arveldusperioodi osas muudetuks ja eraldi võrgulepingu muutmise kokkulepet sõlmida ei ole vaja. 7.4. Arve väljastatakse tarbijale kas paberkandjal või elektrooniliselt ja see tuleb tasuda hiljemalt arvel märgitud maksetähtpäevaks. Tasu loetakse makstuks päeval, millal see laekub võrguettevõtjale. 7.5. Võrguettevõtjal on õigus lükata arve koostamine ja esitamine tarbijale edasi seni, kuni arve summa on väiksem võrguettevõtja veebilehel avaldatud minimaalsest arve summast, ning esitada arve alles vastava minimaalse summa ületamisel. 7.6. Kui on tegemist takistusega kaugloetavate mõõteandmete edastamisel ja need ei jõua võrguettevõtjani õigeaegselt, siis võrguettevõtja võib esitada arved prognoositud koguste alusel. Kui arvesti on kogused fikseerinud, siis tarbija tasub tegelike mõõteandmete alusel. 7.7. Laekunud summast loetakse esmalt kaetuks kõrvalkohustused (võrguettevõtte kulutused, viivised, intressid, leppetrahvid, riiklikud koormised), teiseks loetakse kaetuks võrguettevõtte poolt tarbijale üldteenuse osutamisest või avatud tarne katkemisel avatud tarne osutamisest tekkinud põhikohustused ning viimases järjekorras loetakse kaetuks võrgulepingust ning võrguteenuste osutamisest tulenevad põhikohustused. Varem sissenõutavaks muutunud põhikohustus kustutatakse enne hiljem sissenõutavaks muutunud põhikohustust. 7.8. Kui tarbija ei tasu arvet maksetähtpäevaks, on võrguettevõtjal õigus tarbijalt nõuda kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,06% päevas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse tasude täieliku laekumise päeval. 7.9. Võrguettevõtja võib tarbijalt küsida ettemaksu, mille suurus ei või ületada viimase 12 (kaheteistkümne) kuu tarbimise alusel määratud 2 (kahe) arveldusperioodi tasu, kui tarbija: 7.9.1. on võlgu võrgulepingust või üldteenuse osutamisest tulenevate tasude maksmisel või avatud tarne ahela katkemisel võrguettevõtja poolt osutatud avatud tarne eest tasumisel või 7.9.2. tarbija on tarbinud elektrienergiat ja/või kasutanud võrguteenuseid ebaseaduslikult. 7.10. Ettemaks tagastatakse tarbijale võrgulepingu lõppemisel kui kõik tarbija kohustused võrguettevõtja ees on nõuetekohaselt täidetud. 7.11. Kui tarbija on omal algatusel teinud võrguettevõtjale ettemaksu, ei ole võrguettevõtjal kohustust maksta ettemaksu eest intressi. Tarbija soovil arvestab võrguettevõtja ettemaksu tulevaste arvete katteks või tagastab ettemaksu tarbijale. 7.12. Võrguettevõtja ei tasu tarbijale ettemaksu eest intressi. 7.13. Tarbija valitud hinnapakett hakkab kehtima poolte vahel kokkulepitud päevast. 7.14. Kui võrguettevõtja muudab hinnakirja ja tarbija ei avalda hiljemalt hinnakirja muudatuste jõustumise ajaks ise võrguettevõtjale soovi vahetada seoses sellega hinnapaketti, vahetab võrguettevõtja tasuta tarbija kehtiva hinnapaketi tema hinnangul kõige sarnasemate tingimustega uue hinnapaketi vastu. Kui tarbija võrguettevõtja poolse hinnapaketi asendusega ei nõustu, on tarbijal õigus valida endale uus hinnapakett tasuta. Uus hinnapakett hakkab kehtima tarbija valikule järgnevast arveldusperioodist. 7.15. Võrguettevõtjal on õigus küsida hinnapaketi vahetamise eest tarbijalt tasu hinnakirjas sätestatud juhtudel ja ulatuses. 8. VÕRGULEPINGU, TÜÜPTINGIMUSTE JA HINNAKIRJA KEHTIVUS 8.1. Võrguleping jõustub võrgulepingus kokkulepitud ajal. Võrguleping võib olla nii tähtajaline kui tähtajatu, milles lepitakse samuti kokku võrgulepingus. 8.2. Tüüptingimused ja võrguettevõtja hinnakiri kehtivad kõigi jõusolevate võrgulepingute ja sõlmitavate võrgulepingute kohta sõltumata sellest, kas need on vahetult võrgulepingule lisatud või mitte. 8.3. Võrguleping lõpeb: 8.3.1. tähtajalise võrgulepingu korral tähtaja möödudes, kui üks pool teatab teisele poolele kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu enne võrgulepingu kehtivusaja lõppu võrgulepingu lõpetamisest; kui kumbki pool teadet tähtaegselt ei esita, loetakse võrguleping pikenenuks samaks tähtajaks ja samadel tingimustel; 8.3.2. poolte kirjalikul kokkuleppel; 8.3.3. võrgulepingu ülesütlemisel õigusaktides, võrgulepingus või tüüptingimustes sätestatud alustel ja korras; 8.3.4. äritarbija lõppemisel; 8.3.5. muul õigusaktis ettenähtud alusel. 8.4. Tarbija teatab tähtajalise või tähtajatu võrgulepingu ülesütlemisest võrguettevõtjale ette 30 (kolmkümmend) päeva. 8.5. Kui tarbimiskoht on hävinud või tarbija ei ole kasutanud võrguteenuseid muul põhjusel järjest enam kui 3 (kolme) aasta jooksul, võib võrguettevõtja võrgulepingu üles öelda. 8.6. Võrgulepingu lõpetamise või taganemise soovist tuleb teisele poolele teatada kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas (sh elektroonilises) vormis või võrguettevõtja veebilehel iseteeninduse kaudu. 8.7. Kui pool ütleb võrgulepingu üles, siis võrguettevõtja vastavas liitumispunktis võrguühenduse kasutamise võimalust ei pea säilitama. Võrguühenduse taastamiseks peab tarbija tasuma võrguettevõtjale selleks tehtavad kulud. 9. VÕRGULEPINGU, TÜÜPTINGIMUSTE JA HINNAKIRJA MUUTMINE 9.1. Võrgulepingut saab muuta poolte kokkuleppel, samuti muudel võrgulepingus või tüüptingimustes või õigusaktis ettenähtud alustel kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas (sh elektroonilises) vormis, samuti võrguettevõtja Interneti veebilehel iseteeninduses. 9.2. Võrguettevõtjal on õigusaktides sätestatud korras ja tähtaegu järgides õigus ühepoolselt muuta tüüptingimusi ja hinnakirja. Võrguettevõtja annab tarbija nõudmisel selgitusi muudatuste kohta. Tarbijal on muudatustega mittenõustumise korral õigus võrguleping üles öelda. 10. VASTUTUS 10.1. Pooled vastutavad õigusaktis, võrgulepingus ja tüüptingimustes sätestatud kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise (edaspidi “kohustuse rikkumine”) eest õigusaktides sätestatud korras. 10.2. Pool hüvitab teisele poolele kohustuste rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju. Muu kahju, sh saamata jäänud tulu, hüvitamisele ei kuulu. 10.3. Pool ei vastuta kohustuse rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta võrgulepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks (näiteks tulekahju, majandusblokaad, streik, terrorismiakt, eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamine, süsteemihalduri tegevus elektrivõrgus varustuskindluse tagamiseks, elektri tootmise või tarbimise piiramine õigusaktis või võrgulepingus või tüüptingimustes sätestatud juhtudel ja korras, võrgus esinevad ettenägematud rikked). 10.4. Kui õigusaktis, standardis või tehnilistes eeskirjades on teatud asjaolu sõnaselgelt loetud vääramatuks jõuks (näiteks loodusõnnetus, liinide projekteerimisnorme ületav tuul või jäide, sõjategevus), on selline asjaolu kohustuse rikkumist vabandav. Samuti on vabandatav kohustuse rikkumine, mis on tingitud võrgulepingu pooleks mitte oleva teise turuosalise (süsteemihaldur, teine võrguettevõtja, tootja, tarbija) tegevusest või tegevusetusest, sh tema elektripaigaldise mittenõuetekohasest toimimisest. 10.5. Tarbija vastutab tema valduses paiknevate võrguettevõtja elektripaigaldiste, elektri- ja mõõteseadmete ning nendel asuvate plommide säilimise ja rikkumatuse eest ning teavitab võrguettevõtjat nende rikkumisest või kaotsiminekust, samuti ebaseadusliku elektrienergia tarbimise ning võrguteenuste kasutamisest või sellisest kahtlusest. 10.6. Kui mõõtesüsteemi või selle osa kahjustamise või kaotsimineku põhjustas tarbija, hüvitab ta võrguettevõtjale selle parandus-, vahetus-, asendus- või ümberehituskulud. 11. TEAVITAMINE 11.1. Õigusaktist, võrgulepingust, tüüptingimustest ja hinnakirjast tulenevad teated ning tahteavaldused loetakse ühe poole poolt esitatuks ja teise poole poolt kättesaaduks, kui tahteavaldus on edastatud teisele poolele võrgulepingus märgitud või teisele poolele teatatud kontaktandmetel. 11.2. Tarbijal on õigus võrguettevõtjalt muuhulgas saada teavet: 11.2.1. mõõteseadme, selle juurde kuuluvate lülitite ning nendel asuvate plommide kohta; 11.2.2. avariiolukorra põhjuste kohta, mis võisid mõjutada tarbija elektripaigaldisi, elektri- ja mõõteseadmeid. 11.3. Võrguettevõtjal on õigus tarbijalt muuhulgas saada teavet: 11.3.1. võrgu töörežiimide planeerimiseks; 11.3.2. kompenseerimisseadme kasutamise korral selle tüübi, võimsuse ja automaatjuhtimise olemasolu kohta; 11.3.3. liinide, trafode, generaatorite kohta. 11.4. Võrguettevõtja teavitab tarbijat plaanilistest elektrikatkestustest oma veebilehel, e-kirja või telefonile edastatava lühisõnumi vahendusel vähemalt 2 (kaks) päeva ette. Tarbija võtab tarvitusele abinõud temale elektrikatketusega tekkida võiva kahju ära hoidmiseks. 11.5. Võrgulepinguga sätestatud kontaktandmete muutumisest teavitatakse teist poolt 7 (seitsme) päeva jooksul. 11.6. Kui füüsilisest isikust tarbijal on eluruum, mida kasutatakse alalise elukohana ja köetakse täielikult või peamiselt elektrienergia abil, teavitab ta sellest võrguettevõtjat. 12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 12.1. Võrgulepingust tulenevaid vaidlused lahendavad pooled kokkuleppe teel. 12.2. Poole tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus elektrituruseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktidega, võib teine pool esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile. 12.3. Kodutarbija võib võrgulepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, pöörduda kaebusega tarbijakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras Tarbijakaitseameti juures tegutseva tarbijavaidlusi lahendava komisjoni poole.12.4. Võrgulepingust tulenevad vaidlused, mida pooled ei suuda lahendada kohtuväliselt, lahendatakse kohtus. 13. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 13.1. Füüsilisest isikust tarbija isikuandmete vastutav töötleja on võrguettevõtja - Imatra Elekter AS (registrikood 10224137, e-post [email protected], postiaadress Tööstuse 2, Haapsalu 90506). Võrguettevõtja volitatud töötlejate nimed ja nende kontaktandmed on kättesaadavad võrguettevõtja veebilehel. 13.2. Võrguettevõtja tagab füüsilisest isikust tarbija isikuandmete kaitsmise ja töötlemise vastavuses õigusaktidega. 13.3. Võrguettevõtja töötleb füüsilisest isikust tarbija ja tema esindaja isikuandmeid, sh füüsilisest isikust tarbija nime, isikukoodi, sünniaega, isikut tõendava dokumendi andmeid, aadressi, tarbimisandmeid, arveldusandmeid ja füüsilisest isikust tarbija poolt võrguettevõtjale enda või enda poolt volitatud isikute kohta edastatud kontaktandmeid eelkõige füüsilisest isikust tarbija või tema esindaja tuvastamiseks, teenindamiseks, arvete ning teabe edastamiseks ja muude võrgulepingu täitmiseks või selle täitmise tagamiseks vajalike teadete saatmiseks ja toimingute tegemiseks. 13.4. Võrguettevõtjal on õigus salvestada ja säilitada võrgulepingu täitmise või selle täitmise tagamise eesmärgil ning ärilise teabevahetuse teostamiseks pooltevahelisi kõnesid ja kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud korralduste või muude tarbija poolt tehtud toimingute tõendamiseks ja tarbija teenindamiseks. 13.5. Täpsem teave füüsiliste isikute andmete töötlemise tingimuste kohta on kättesaadav võrguettevõtja veebilehel. Imatra Elekter AS võrgulepingu tüüptingimused elektrienergia tootjale 1.ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolevad Imatra Elekter AS (edaspidi “võrguettevõtja” või “pool”) võrgulepingu tüüptingimused (edaspidi “tüüptingimused”) reguleerivad võrguettevõtja poolt võrguteenuste osutamist elektrienergia tootjale (edaspidi “tootja” või “pool”): 1.1.1. kellel on võrguettevõtjaga tarbimis- ja tootmistingimused võrgulepingus kokku lepitud; 1.1.2. kelle tegevus elektrienergia tootjana on kooskõlas õigusaktidega; 1.1.3. kellele on õigusaktis sätestatud juhtudel Konkurentsiameti poolt väljastatud kehtiv tegevusluba elektrienergia tootmiseks. 1.2. Tüüptingimused reguleerivad tootjale võrguteenuste osutamist ka sel ajal, kui tootja tootmisseadmed talitlevad tarbimisrežiimil ja tootja on elektrienergia tarbija. 1.3. Tüüptingimused ei reguleeri tootjale elektrienergia müümist ega tootjalt elektrienergia ostmist. 1.4. Mikrotootmisseadmete ja nende kaitseseadmete ühendamise ning talitlemise kohta kehtestab võrguettevõtja eraldi tehnilised tingimused, mis on mikrotootjate võrgulepingu lahutamatuks osaks.“ 1.5. Võrguettevõtja poolt tootjale elektrienergia müük üldteenusena või avatud tarne katkemisel avatud tarne osutamine on reguleeritud võrguettevõtja veebilehel avaldatud asjakohaste tüüptingimustega. Võrguettevõtja võib kasutada võrgulepingus sätestatud tootjaga ja mõõtepunktiga seotud mistahes andmeid selleks, et tagada tootjale üldteenuse osutamine või avatud tarne katkemisel avatud tarne osutamine nimetatud tüüptingimuste alusel. 1.6. Võrguettevõtja järgib võrguteenuste osutamisel turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet ja tootja tootmis- ning tarbimisandmete töötlemisel konfidentsiaalsuse kohustust õigusaktis sätestatud korras. 2. MÕISTED 2.1. Võrgulepingus, tüüptingimustes ja hinnakirjas kasutatakse mõisteid elektrituruseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toodud tähenduses, kui tüüptingimustest ei tulene teisiti. 2.2. Allolevaid mõisteid kasutatakse järgmises tähenduses: 2.2.1. edastamistasu põhitariif – elektrienergia edastamise tasu (mõõtühik senti/kWh); 2.2.2. edastamistasu päevatariif – elektrienergia edastamise tasu esmaspäevast reedeni vööndiajal kell 7.00-23.00, suveajal kell 8.00-24.00 (mõõtühik senti/kWh); 2.2.3. edastamistasu öötariif – elektrienergia edastamise tasu esmaspäevast reedeni vööndiajal kell 23.00-7.00, suveajal kell 24.00-8.00 ning laupäeval ja pühapäeval kogu ööpäeva jooksul (mõõtühik- senti/kWh); 2.2.4. EIC koodid – turuosalise või mõõtepunkti unikaalne identifikaator, mille alusel toimub turuosalise või mõõtepunktiga seotud andmevahetus, sh avatud tarnija valimiseks ja vahetamiseks toimuv andmevahetus; 2.2.5. elektrikatkestus – võrguettevõtja võrgus, liitumispunktis ja/või mõõtepunktis elektrivarustuse osaline või täielik katkemine või katkestamine või võrguühenduse läbilaskevõime piiramine, millega võib kaasneda ka võrguühenduse katkemine või katkestamine ja mille tulemusel tootja elektripaigaldis ei tööta normaaltingimustel ja/või puudub toodetud elektrienergia võrku andmise võimalus; 2.2.6. mikrotootja – tootja, kes toodab elektrienergiat ühe või mitme tootmisseadme abil, mille netovõimsus kokku on kuni 15 kW. 2.2.7. mikrotootmisseade – kohtkindel tootmisseade või elektri tootmise režiimis salvestusseade, mille faasinimivool ei ületa 25A kas ühe- või kolmefaasilises 230/400 V madalpingevõrgus. Mitme tootmisseadme korral ei tohi liitumispunktis nende summeeritud nimivoolud ühes faasis ületada 25A. 2.2.8. nõuetekohane tootmisseade – elektrienergia tootmiseks ettenähtud elektripaigaldis, sh elektri tootmise režiimis salvestusseade, mis vastab tegevusloa tingimustele ja õigusaktis, standardis, tehnilistes eeskirjades ja normides ettenähtud nõuetele; on läbinud edukalt katsetusperioodi, mille kohta on katsetustulemuste alusel väljastatud nõuetekohasust kinnitav dokument; 2.2.9. tootmistingimused – pingesüsteem, tootmisvõimsus, elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti ja mõõtepunkti (mõõtepunktide) asukohad, tootmisseadmete arv ja tüüp ja võimsus, kaitse- ja juhtimisautomaatika konfiguratsioon ning sätted, mõõteseadmete funktsionaalsus, muud võrguettevõtja poolt tootmistingimustena käsitletavad tehnilised tingimused; 2.2.10. võrgutasud – võrguettevõtja hinnakirjas ettenähtud tasud, mida võrguettevõtja võib õigusakti, võrgulepingu või tüüptingimuste alusel tootjalt küsida; 2.2.11. võrguteenus – õigusaktis, võrgulepingus ja tüüptingimustes ette nähtud korras liitumispunktis võrguühenduse kasutamise võimaldamine, elektrienergia edastamine liitumispunktini või alates liitumispunktist, nõuetekohase mõõteseadme paigaldamine võrgus edastatud või võrku antud elektrienergia koguste mõõtmiseks või määramiseks, mõõtepunktis elektrienergia koguste ja võrguteenuste mahu mõõtmine või määramine, mõõteandmete kogumine ja töötlemine, lisateenuste osutamine; 2.2.12. võrguühenduse kasutusvõimsus – tunni keskmine mõõdetud või arvutatud aktiivvõimsus (mõõtühik – kW (kilovatt)) võrgust tarbimise ja võrku andmise suunas eraldi 2.2.13. võrguühenduse läbilaskevõime – poolte vahel kokku lepitud võrguühenduse maksimaalne kasutusvõimsus või kaitseseadme nimi- või sättevool elektrienergia tarbimiseks ja võrku andmiseks eraldi. 3. VÕRGUTEENUSTE OSUTAMINE JA KVALITEEDINÕUDED 3.1. Võrguettevõtja osutab tootjale õigusaktides, võrgulepingus ja tüüptingimustes sätestatud tingimustel ja korras võrguteenuseid. Võrguettevõtja annab tootjale soovi korral selgitusi võrguteenuste ja võrgutasude kohta ning avaldab vastava teabe oma veebilehel. 3.2. Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral on ette nähtud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral.” 3.3. Võrguettevõtja ei vastuta pingekvaliteedi ega elektrikatkestuse eest peale liitumispunkti tootja elektripaigaldises. 3.4. Võrguühenduse ja võrguteenuste osutamise tehnilised tingimused määrab võrguettevõtja. 3.5. Võrguühenduse läbilaskevõimet tohib muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Tootja ei või ületada võrguühenduse läbilaskevõimet. 3.6. Normaalolukorras lähtuvad pooled põhimõttest, et nii võrku antav kui ka võrgust võetav reaktiivvõimsus oleks minimaalne. Võrku antava või võrgust võetava reaktiivvõimsuse lubatud kõikumine peab jääma piiridesse kuni ±5% tootmisseadme, sh elektrijaama nimiaktiivvõimsusest. 3.7. Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuste osutamises õigusaktis sätestatud juhtudel, kusjuures võrguettevõtja põhjendab tootjale oma keeldumist. 4. NÕUDED ELEKTRIPAIGALDISTELE JA ELEKTRI- JA MÕÕTESEADMETELE 4.1. Pooled tagavad, et võrgulepingu nõuetekohaseks täitmiseks vastavad nende omandis või valduses olevad elektripaigaldised, elektri- ja mõõteseadmed ning nende käit õigusaktidele, standarditele ja tehnilistele eeskirjadele ja normidele. 4.2. Pooled hoiavad ja kasutavad oma elektripaigaldisi nii, et need ei tekitaks elektrisüsteemis häireid ega halvendaks elektrienergia jaotamist. Samuti kasutavad pooled elektripaigaldisi ja -seadmeid nii, et teiste isikute elektripaigaldistele, elektri- ega mõõteseadmetele ei tekiks õigusaktidele või eeskirjadele mittevastavaid kõrvalmõjusid või häireid. 4.3. Tootja (välja arvatud mikrotootja) täidab elektrisüsteemi varustuskindluse tagamiseks, avariiolukordade selgitamiseks ja likvideerimiseks süsteemihalduri ja võrguettevõtja juhiseid ja korraldusi. 4.4. Tootja (välja arvatud mikrotootja) kooskõlastab vajadusel eelnevalt võrguettevõtjaga oma elektripaigaldiste remondigraafikud. 4.5. Tootja tagab 5 (viie) tööpäeva jooksul võrguettevõtjalt teate saamisest ligipääsu tootja valduses paiknevatele võrguettevõtja elektripaigaldistele, elektri- ja mõõteseadmetele. Jaotusvõrgu talitlust ohustavate häirete ja probleemide korral tagab tootja võrguettevõtjale elektripaigaldiste kontrolli võimaluse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 h jooksul. 4.6. Võrguettevõtjale eelnevalt esitatud nimekirjas toodud piisava kvalifikatsiooniga tootja poolt volitatud isikutel on õigus päevasel ajal kontrollida tootja elektripaigaldisi võrguettevõtja alajaamas, teatades sellisest soovist kirjalikult võrguettevõtjale vähemalt 5 (viis) tööpäeva ette. 4.7. Kui mõõteseadme kontrollimisel selgub, et mõõteseadme viga on suurem kui lubatud, on poolel õigus nõuda võrguteenuste mahu ja riiklike koormiste (maksud, tasud) ümberarvestamist kuni 1 (üks) aasta tagasiulatuvalt. Võrguettevõtja mõõteseadme kontrollimise kulud tasub tootja üksnes juhul, kui mõõteseadme kontroll tehti tootja taotlusel ning kontrolliga ei tuvastata lubatust suuremat mõõteseadme viga. Tootja mõõteseadme kontrollimise kulud tasub võrguettevõtja üksnes juhul, kui mõõteseadme kontroll tehti võrguettevõtja taotlusel ning kontrolliga ei tuvastata lubatust suuremat mõõteseadme viga. 4.8. Olemasolevate tootmisseadmete asendamise tehnilistelt parameetritelt senis(t)est erineva(te) vastu või tootmisseadmete arvu muutuse lepivad pooled eelnevalt kokku. 4.9. Võrguettevõtjal on õigus rakendada elektrienergia tootjale tootmis- ja tarbimistingimuste muutmisel kuni 12-kuulist katseperioodi võrku antava elektrienergia parameetrite kontrollimiseks. Katseperioodi alguseks loetakse tootmisseadme(te) töö alustamist muudetud tootmis- ja tarbimistingimustel. Võrku antava elektrienergia parameetrite mittevastavuse korral nõuetele võib võrguettevõtja nõuda võrku antava elektrienergia parameetrite nõuetele vastavusse viimist või keelduda võrguteenuse osutamisest. 4.10. Kui tootja soovib kasutada elektrienergiat tootvat seadet, mis on püsivalt tootja elektripaigaldise kaudu ühendatud võrguga, sõlmib tootja võrguettevõtjaga täiendava liitumislepingu. 4.11. Elektrienergiat tootva seadme paralleeltöö võrguga ja/või elektrienergia koguste võrku andmine asjakohaseid sätteid sisaldavat liitumis- ja võrgulepingut sõlmimata ei ole lubatud ning lubatud võrguühenduse kasutusvõimsus võrku andmise suunal loetakse võrdseks nulliga. 4.12. Tootja tagab katkestuse korral elektrienergia tootmis- või salvestusseadme kasutamisel oma elektripaigaldise eraldamise võrgust. 4.13. Tootja saab oma elektriseadmeid kaitsta äikesega kaasneda võivate liigpingete vastu, paigaldades elektripaigaldisse mitmeastmelise liigpinge kaitsme. 4.14. Elektrivõrgus võivad esineda kiired pingemuutused sh. toitepinge lohud, mis võivad põhjustada häireid tootja elektriseadmete ja -tarvitite töös või põhjustada elektriseadmete ja -tarvitite kahjustumist. Tootja saab oma elektriseadmeid ja -tarviteid kiirete pingemuutuste eest kaitsta, paigaldades elektripaigaldisse vastavad kaitse- või lisaseadmed. Info kahju ennetamise kohta on kättesaadav võrguettevõtja veebilehelt. 4.15.Punktides 4.13 ja 4.14 nimetatud juhtudel võrguettevõtja ei hüvita tootjale elektriseadmete või -tarvitite kahjustumise tõttu tekkinud kahju. 5. RELEEKAITSE JA AUTOMAATIKA 5.1. Pooled hoiavad nende omandis või valduses olevate elektripaigaldiste releekaitse, automaatikaseadmed ja sündmuste salvestid töökorras. 5.2. Tootja elektripaigaldiste releekaitse ja automaatika peavad vastama võrguettevõtja kehtestatud tingimustele. 5.3. Võrguettevõtja annab tootjale kaitseseadmete sätete väärtused ja tehnilise informatsiooni võrguga ühendatava tootja elektripaigaldise ning võrgu kaitseseadmete ühilduvuse kohta. 5.4. Tootja teatab võrguettevõtjale tootja elektripaigaldise releekaitse või automaatika sätete muutustest kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette ning kooskõlastab muutuste tegemise eelnevalt kirjalikult võrguettevõtjaga. 5.5. Kui lühise väljalülitamise aeg tootja elektripaigaldises ületab 0,1 sekundit, lepivad pooled kokku releekaitse ühilduvuses. 6. ELEKTRIKATKESTUSED 6.1. Võrguettevõtjal on õigus teha või lubada elektrikatkestust võrgus ja/või liitumispunktis ja/või mõõtepunktis õigusaktis ettenähtud korda järgides järgmistel juhtudel: 6.1.1. avariiolukorras ja rikke korral; 6.1.2. kui tootja elektripaigaldis või selle hoidmine või kasutamine ei ole kooskõlas õigusakti nõuetega, võrgulepinguga, tüüptingimustega või võrguettevõtja poolt ette nähtud tehniliste tingimustega; 6.1.3. kui tootja ületab võrguühenduse lubatud läbilaskevõimet või kasutusvõimsust; 6.1.4. kui tootja on õigusliku aluseta teinud lülitustoiminguid võrguettevõtja elektripaigaldises; 6.1.5. erakorralises olukorras õigusaktiga sätestatud tingimustel tarbimise või tootmise piiramisel; 6.1.6. vääramatu jõu esinemisel; 6.1.7. võrgulepingu, elektrilepingu, võrguettevõtja poolt osutatava üldteenuse või avatud tarne tingimuste tootjapoolsel olulisel rikkumisel, sealhulgas võlgnevuse korral; 6.1.8. elektrienergia ebaseadusliku tarbimise ja/või võrguteenuste ebaseadusliku kasutamise korral, sh võrgulepingu puudumise korral, välja arvatud juhul, kui võrguettevõtja ja elektrimüüja esitavad tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest tootjale regulaarselt arveid ning tootja on arved õigeaegselt tasunud; 6.1.9. võrgus ehitus-, remont- või hooldustööde tegemiseks; 6.1.10. võrguettevõtja elektripaigaldistele, elektri- ja mõõteseadmetele ligipääsu takistamise korral; 6.1.11. tootja taotlusel tasudes elektrikatkestuse eest hinnakirja alusel; 6.1.12. muul õigusaktis sätestatud alusel. 6.2. Kui elektrikatkestus toimus tootjast tingitud põhjusel, taastab võrguettevõtja elektrivarustuse, kui tootja on kõrvaldanud elektrikatkestuse aluseks olnud asjaolu ja hüvitanud võrguettevõtjale elektrikatkestusega ning võrguühenduse taastamisega seotud põhjendatud kulud. 6.3. Elektrikatkestus, sh võrgu läbilaskevõime piiramine, ei vabasta tootjat võrgutasude maksmise kohustusest, kui õigusaktist ei tulene teisiti. 6.4. Tootja ei või võrguettevõtja nõusolekuta teha lülitamistoiminguid võrguettevõtja elektripaigaldises ega taastada võrguettevõtja poolt katkestatud võrguühendust. 6.5. Pooled püüavad kummalegi poolele vajalikud elektrikatkestused võimalusel ühildada. 7. MÕÕTMINE 7.1. Edastatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu mõõdab või määrab ja mõõteandmed töötleb võrguettevõtja, kui õigusaktidest ja/või tüüptingimustest ja/või võrgulepingust ei tulene, et tootja poolt toodetud ja tarbitud elektrienergia mõõtmise korralduse, mõõtmise, mõõteandmete töötlemise ning mõõteandmete edastamise kohustus on tootjal endal. 7.2. Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maksumuse määramise kord on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. 7.3. Tootjast sõltumatul põhjusel nõuetekohase mõõteseadmega mõõtmata elektrienergia võrku andmise või võrgust võtmise korral määrab võrguettevõtja elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu võttes aluseks sarnaste päevade või tundide mõõteandmed. Võrgust võetud ja võrku antud elektrienergia kogus ja osutatud võrguteenuste maht määratakse sellise meetodiga võrgulepingu sõlmimisest või viimasest mõõteseadme tehnilisest kontrollimisest kuni nõuetekohase mõõtmise taastamiseni, kuid mitte üle 1 (ühe) aasta tagasiulatuvalt. 7.4. Mõõteseadmelt mõõteandmete kogumist ei loeta mõõtepunkti ega mõõteseadme tehniliseks kontrolliks. 7.5. Kui edastatud elektrienergia kogust ja osutatud võrguteenuste mahtu mõõdetakse liitumispunktist tootja pool, siis liidetakse mõõdetud kogustele ja mahtudele arvutuslikult määratud kaod. Kui edastatud elektrienergia kogust ja osutatud võrguteenuste mahtu mõõdetakse liitumispunktist võrguettevõtja pool, siis lahutatakse mõõdetud kogustest ja mahtudest arvutuslikult määratud kaod. 7.6. Võrguettevõtja avaldab oma veebilehel teabe selle kohta, kuidas tootja pääseb ligi oma tootmis- ja tarbimisandmetele, mille kogumise eest vastutab võrguettevõtja, ning esitab tootja soovi korral õigusaktis sätestatud juhtudel ja korras talle tasuta tema tootmis- ja tarbimisandmed. 7.7. Võrguettevõtja teeb tootja valitud elektrimüüjale kättesaadavaks mõõteandmed tarbimise ja/või võrku andmise ning andmed tarbimiskoha kohta õigusaktis sätestatud korras. 8. TASUD JA ARVELDAMINE 8.1. Tootja tasub võrgutasusid, muid võrguteenuse osutamisega kaasnevaid tasusid, riiklikke koormisi (maksud, tasud) õigusaktis, võrgulepingus, tüüptingimustes ja hinnakirjas ettenähtud korras ning ulatuses. 8.2. Arvestus- ja arveldusperioodiks on 1 (üks) kalendrikuu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 8.3. Tootja maksab võrguettevõtjale edastamistasu tema poolt tarbitud elektrienergia koguse ja valitud hinnapaketi alusel. 8.4. Arve väljastatakse tootjale kas paberkandjal või elektrooniliselt ja see tuleb tasuda hiljemalt arvel märgitud maksetähtpäevaks. Tasu loetakse makstuks päeval, millal see laekub võrguettevõtjale. 8.5. Võrguettevõtjal on õigus lükata arve koostamine ja esitamine tootjale edasi seni, kuni arve summa on väiksem võrguettevõtja veebilehel avaldatud minimaalsest arve summast, ning esitada arve alles vastava minimaalse summa ületamisel. 8.6. Laekunud summast loetakse esmalt kaetuks kõrvalkohustused (võrguettevõtte kulutused, viivised, intressid, leppetrahvid, riiklikud koormised), teiseks loetakse kaetuks võrguettevõtte poolt tootjale üldteenuse osutamisest või avatud tarne katkemisel avatud tarne osutamisest tekkinud põhikohustused ning viimases järjekorras loetakse kaetuks võrgulepingust ning võrguteenuste osutamisest tulenevad põhikohustused. Varem sissenõutavaks muutunud põhikohustus kustutatakse enne hiljem sissenõutavaks muutunud põhikohustust. 8.7. Kui tootja ei tasu arvet maksetähtpäevaks, on võrguettevõtjal õigus tootjalt nõuda kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,06% päevas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse tasude täieliku laekumise päeval. 8.8. Kui võrguteenuste tegelik maht erineb tootjale esitatud arvel näidatud võrguteenuste mahtudest, võib võrguettevõtja esitada tootjale uue arve või korrigeerida järgmise arveldusperioodi arvet. 8.9. Võrguettevõtja võib tootjalt küsida ettemaksu, mille suurus ei või ületada viimase 12 (kaheteistkümne) kuu sissejääva 2 (kahe) arveldusperioodi tasu, kui tootja: 8.9.1. on võlgu võrgulepingust või üldteenuse osutamisest tulenevate tasude maksmisel või avatud tarne ahela katkemisel võrguettevõttja poolt osutatud avatud tarne eest tasumisel; 8.9.2. tootja on tarbinud elektrienergiat ja/või kasutanud võrguteenuseid ebaseaduslikult. 8.10. Ettemaks tagastatakse tootjale võrgulepingu lõppemisel kui kõik tootja kohustused võrguettevõtja ees on nõuetekohaselt täidetud. 8.11. Kui tootja on omal algatusel teinud võrguettevõtjale ettemaksu, ei ole võrguettevõtjal kohustust maksta ettemaksu eest intressi. Tootja soovil arvestab võrguettevõtja ettemaksu tulevaste arvete katteks või tagastab ettemaksu tootjale. 8.12. Võrguettevõtja ei tasu tootjale ettemaksu eest intressi. 8.13. Tootja valitud hinnapakett hakkab kehtima poolte vahel kokkulepitud päevast. 8.14. Kui võrguettevõtja muudab hinnakirja ja tootja ei avalda hiljemalt hinnakirja muudatuste jõustumise ajaks ise võrguettevõtjale soovi vahetada seoses sellega hinnapaketti, vahetab võrguettevõtja tasuta tootja kehtiva hinnapaketi tema hinnangul kõige sarnasemate tingimustega uue hinnapaketi vastu. Kui tootja võrguettevõtja poolse hinnapaketi asendusega ei nõustu, on tootjal õigus valida endale uus hinnapakett tasuta. Uus hinnapakett hakkab kehtima tootja valikule järgnevast arveldusperioodist. 8.15. Võrguettevõtjal on õigus küsida hinnapaketi vahetamise eest tootjalt tasu hinnakirjas sätestatud juhtudel ja ulatuses. 9. VÕRGULEPINGU, TÜÜPTINGIMUSTE JA HINNAKIRJA KEHTIVUS 9.1. Võrguleping jõustub võrgulepingus kokku lepitud ajal. Võrguleping võib olla nii tähtajaline kui tähtajatu, milles lepitakse samuti kokku võrgulepingus. 9.2. Tüüptingimused ja võrguettevõtja hinnakiri kehtivad kõigi jõusolevate võrgulepingute ja sõlmitavate võrgulepingute kohta sõltumata sellest, kas need on vahetult võrgulepingule lisatud või mitte. 9.3. Võrguteenusele kohalduvad hinnatingimused (välja arvatud mikrotootjate puhul): 9.3.1. Tootja, kelle elektripaigaldise liitumispunkt 0,4 kV pingel on üle 63 A, maksab võrguteenuste eest „Hinnakiri 0,4 kV liitumispunktis üle 63 A“ alusel. 9.3.2. Tootja, kelle liitumispunkt asub keskpingel, tasub võrguühenduse kasutusvõimsuse tasu igakuuliselt mõõdetud maksimaalse kasutusvõimsuse eest kas tootmis-või tarbimissuunaliselt võrguühenduselt. 9.4. Võrguleping lõpeb: 9.4.1. tähtajalise võrgulepingu korral tähtaja möödudes, kui üks pool teatab teisele poolele kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu enne võrgulepingu kehtivusaja lõppu võrgulepingu lõpetamisest; kui kumbki pool teadet tähtaegselt ei esita, loetakse võrguleping pikenenuks samaks tähtajaks ja samadel tingimustel; 9.4.2. poolte kirjalikul kokkuleppel; 9.4.3. võrgulepingu ülesütlemisel õigusaktides, võrgulepingus või tüüptingimustes sätestatud alustel ja korras; 9.4.4. äriühingust tootja lõppemisel; 9.4.5. tootjale elektrienergia tootmiseks antud tegevusloa kehtivuse lõppemisel; 9.4.6. muul õigusaktis ettenähtud alusel. 9.5. Tootja teatab tähtajalise või tähtajatu võrgulepingu ülesütlemisest võrguettevõtjale ette 30 (kolmkümmend) päeva. 9.6. Kui tarbimiskoht on hävinud või tootja ei ole kasutanud võrguteenuseid muul põhjusel järjest enam kui 3 (kolme) aasta jooksul, võib võrguettevõtja võrgulepingu üles öelda. 9.7. Võrgulepingu lõpetamise või taganemise soovist tuleb teisele poolele teatada kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas (sh elektroonilises) vormis või võrguettevõtja veebilehel iseteeninduse kaudu. 9.8. Kui pool ütleb võrgulepingu üles, siis võrguettevõtja vastavas liitumispunktis võrguühenduse kasutamise võimalust ei pea säilitama. Võrguühenduse taastamiseks peab tootja tasuma võrguettevõtjale selleks tehtavad kulud. 9.9. Tootja võimaldab võrguettevõtjale võrgulepingu lõppemisel mõõteseadme ülevaatuse ja vajadusel elektrikatkestuse tegemise liitumis- ja/või mõõtepunktis. 10. VÕRGULEPINGU, TÜÜPTINGIMUSTE JA HINNAKIRJA MUUTMINE 10.1. Võrgulepingut saab muuta poolte kokkuleppel, samuti muudel võrgulepingus või tüüptingimustes või õigusaktis ettenähtud alustel kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis, samuti võrguettevõtja veebilehel iseteeninduses. 10.2. Võrguettevõtjal on õigusaktides sätestatud korras ja tähtaegu järgides õigus ühepoolselt muuta tüüptingimusi ja hinnakirja. Võrguettevõtja annab tootja nõudmisel selgitusi muudatuste kohta. Tootjal on muudatustega mittenõustumise korral õigus võrguleping üles öelda. 11. VASTUTUS 11.1. Pooled vastutavad õigusaktis, võrgulepingus ja tüüptingimustes sätestatud kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise (edaspidi “kohustuse rikkumine”) eest õigusaktides sätestatud korras. 11.2. Pool hüvitab teisele poolele kohustuste rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju. Muu kahju, sh saamata jäänud tulu, hüvitamisele ei kuulu. 11.3. Pool ei vastuta kohustuse rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta võrgulepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks (näiteks tulekahju, majandusblokaad, streik, terrorismiakt, eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamine, süsteemihalduri tegevus elektrivõrgus varustuskindluse tagamiseks, elektri tootmise või tarbimise piiramine õigusaktis, võrgulepingus või tüüptingimustes sätestatud juhtudel ja korras, võrgus esinevad ettenägematud rikked). 11.4. Kui õigusaktis, standardis või tehnilistes eeskirjades on teatud asjaolu sõnaselgelt loetud vääramatuks jõuks (näiteks loodusõnnetus, liinide projekteerimisnorme ületav tuul või jäide, sõjategevus), on selline asjaolu kohustuse rikkumist vabandav. Samuti on vabandatav kohustuse rikkumine, mis on tingitud võrgulepingu pooleks mitteoleva teise turuosalise (süsteemihaldur, teine võrguettevõtja, tootja, tarbija) tegevusest või tegevusetusest, sh tema elektripaigaldise mittenõuetekohasest toimimisest. 11.5. Tootja vastutab tema valduses paiknevate võrguettevõtja elektripaigaldiste, elektri- ja mõõteseadmete ning nendel asuvate plommide säilimise ja rikkumatuse eest ning teavitab võrguettevõtjat nende rikkumisest või kaotsiminekust, samuti ebaseadusliku elektrienergia tarbimise ning võrguteenuste kasutamisest või sellisest kahtlusest. 11.6. Võrku antava elektrienergia parameetrite nõuetele mittevastavuse korral võib võrguettevõtja nõuda võrku antava elektrienergia parameetrite nõuetele vastavusse viimist või keelduda tootjale võrguteenuste osutamisest. 11.7. Kui mõõtesüsteemi või selle osa kahjustamise või kaotsimineku põhjustas tootja, hüvitab ta võrguettevõtjale selle parandus-, vahetus-, asendus- või ümberehituskulud. 12. TEAVITAMINE 12.1. Õigusaktist, võrgulepingust, tüüptingimustest ja hinnakirjast tulenevad teated ning tahteavaldused loetakse ühe poole poolt esitatuks ja teise poole poolt kättesaaduks, kui tahteavaldus on edastatud teisele poolele võrgulepingus märgitud või teisele poolele teatatud kontaktandmetel. 12.2. Tootjal on õigus võrguettevõtjalt muuhulgas saada teavet: 12.2.1. mõõteseadme, selle juurde kuuluvate lülitite ning nendel asuvate plommide kohta; 12.2.2. avariiolukorra põhjuste kohta, mis võisid mõjutada tootja elektripaigaldisi, elektri- ja mõõteseadmeid. 12.3. Võrguettevõtjal on õigus tootjalt muuhulgas saada teavet: 12.3.1. võrgu töörežiimide planeerimiseks; 12.3.2. tootja elektripaigaldiste, elektri- ja mõõteseadmete ning toodetava elektrienergia parameetrite kohta. 12.4. Võrguettevõtja teavitab tootjat plaanilistest elektrikatkestustest oma veebilehel, e-kirja või telefonile edastatava lühisõnumi vahendusel vähemalt 2 (kaks) päeva ette. 12.5. Võrguettevõtja teavitab muudest elektrikatkestustest ja lülitustoimingutest tootjat õigusaktides ja/või tüüptingimustes ettenähtud juhtudel ja korras. 12.6. Tootja võtab tarvitusele abinõud temale elektrikatketusega või lülitustoiminguga tekkida võiva kahju ära hoidmiseks. 12.7. Võrgulepinguga sätestatud kontaktandmete, sh tootja käidukorraldaja andmete muutumisest teavitatakse teist poolt 7 (seitsme) päeva jooksul. 13. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 13.1. Võrgulepingust tulenevad vaidlused lahendavad pooled kokkuleppe teel. 13.2. Poole tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus elektrituruseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktidega, võib teine pool esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile. 13.3. Füüsilisest isikust tootja, kes ei tegutse majandus või kutsetegevuses, võib võrgulepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, pöörduda kaebusega tarbijakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras Tarbijakaitseameti juures tegutseva tarbijavaidlusi lahendava komisjoni poole. 13.4. Võrgulepingust tulenevad vaidlused, mida pooled ei suuda lahendada kohtuväliselt, lahendatakse kohtus. 14. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 14.1. Füüsilisest isikust tootja isikuandmete vastutav töötleja on võrguettevõtja - Imatra Elekter AS (registrikood 10224137, e-post [email protected], postiaadress Tööstuse 2, Haapsalu 90506). Võrguettevõtja volitatud töötlejate nimed ja nende kontaktandmed on kättesaadavad võrguettevõtja veebilehel. 14.2. Võrguettevõtja tagab füüsilisest isikust tootja isikuandmete kaitsmise ja töötlemise vastavuses õigusaktidega. 14.3. Võrguettevõtja töötleb füüsilisest isikust tootja ja tema esindaja isikuandmeid, sh füüsilisest isikust tootja nime, isikukoodi, sünniaega, isikut tõendava dokumendi andmeid, aadressi, tarbimisandmeid, arveldusandmeid ja füüsilisest isikust tootja poolt võrguettevõtjale enda või enda poolt volitatud isikute kohta edastatud kontaktandmeid eelkõige füüsilisest isikust tootja või tema esindaja tuvastamiseks, teenindamiseks, arvete ning teabe edastamiseks ja muude võrgulepingu täitmiseks või selle täitmise tagamiseks vajalike teadete saatmiseks ja toimingute tegemiseks. 14.4. Võrguettevõtjal on õigus salvestada ja säilitada võrgulepingu täitmise või selle täitmise tagamise eesmärgil ning ärilise teabevahetuse teostamiseks pooltevahelisi kõnesid ja kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud korralduste või muude tootja poolt tehtud toimingute tõendamiseks ja tootja teenindamiseks. 14.5. Täpsem teave füüsiliste isikute andmete töötlemise tingimuste kohta on kättesaadav võrguettevõtja veebilehel. Imatra Elekter AS üldteenuse osutamise tüüptingimused 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolevad Imatra Elekter AS (edaspidi: võrguettevõtja või pool) üldteenuse osutamise tüüptingimused (edaspidi: tüüptingimused) reguleerivad võrguettevõtja poolt elektrituruseaduses sätestatud juhtudel ja korras kodutarbijale, korteriühistule, korteriomanike ühisusele ja sellele äritarbijale, kelle tarbimiskoht on ühendatud võrguga madalpingel kuni 63-amprise peakaitsme kaudu (edaspidi: väiketarbija või pool) elektrienergia müüki üldteenusena (edaspidi: üldteenus). 1.2. Tüüptingimused ei reguleeri väiketarbijale võrguteenuste osutamist, võrguleping tuleb väiketarbijal sõlmida võrguettevõtjaga eraldi. 1.3. Võrguettevõtja osutab väiketarbijale üldteenust, kui: 1.3.1. väiketarbija elektripaigaldis on ühendatud võrguettevõtja võrguga ja 1.3.2. väiketarbijal on liitumispunktis ja mõõtepunktis võrguettevõtjaga sõlmitud kehtiv võrguleping ja 1.3.3. väiketarbijale ei müü muu isik muul õiguslikul alusel elektrienergiat ja 1.3.4. ei esine õigusaktis toodud muud alust üldteenuse osutamisest keeldumiseks. 1.4. Võrguettevõtja osutab üldteenust käesolevate tüüptingimuste alusel kasutades võrgulepingus kokkulepitud väiketarbija ja mõõtepunktiga seotud andmeid. 1.5. Võrguettevõtja järgib üldteenuse osutamisel väiketarbijate võrdse kohtlemise põhimõtet. 2. MÕISTED 2.1. Tüüptingimustes kasutatakse mõisteid elektrituruseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning võrgulepingus ja selle tüüptingimustes (edaspidi: võrguleping) toodud tähenduses, välja arvatud juhul, kui tüüptingimustest ei tulene teisiti. 2.2. Allolevaid mõisteid kasutatakse järgmises tähenduses: 2.2.1. avatud tarnija – isik, kes müüb väiketarbijale mõõtepunktis kogu vajaliku elektrienergia ja kannab mõõtepunkti osas õigusaktides sätestatud bilansivastutust; 2.2.2. avatud tarnija vahetamine – õigusaktis toodud korras toimuv protsess, mille tulemusena vahetub mõõtepunktis väiketarbijale elektrienergiat müüv avatud tarnija; 2.2.3. üldteenus – võrguettevõtja poolt õigusaktis sätestatud alusel ja korras elektrienergia müük sellisele väiketarbijale, kelle elektripaigaldis on ühendatud võrguettevõtja võrguga ja kellele ei müü muul viisil elektrienergiat muu isik; 2.2.4. üldteenuse hind – üldteenuse korras vastaval kuul müüdud elektrienergia tunnipõhiste koguste ning elektribörsil avaldatud tunnipõhiste elektrihindade omavahel kaalutud keskmise hinna alusel võrguettevõtja poolt arvutatav elektrienergia hind, millele lisanduvad üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistlik ärikasum; 1 2.2.5. tüüpkoormusgraafik - võrguettevõtte poolt koostatud ja Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud elektrienergia jagunemise ajagraafik, mida kasutatakse mittekaugloetavate mõõtesüsteemide mõõtmistulemuste jaotamiseks tundide lõikesse. 3. ÜLDTEENUSE OSUTAMINE 3.1. Võrguettevõtja osutab väiketarbijale õigusaktides ja tüüptingimustes sätestatud tingimustel ja korras üldteenust. Võrguettevõtja annab väiketarbija soovi korral üldteenuse tüüptingimuste ja üldteenuse korras müüdava elektrienergia hinna kohta selgitusi. 3.2. Üldteenuse osutamine algab ja lõppeb õigusaktis sätestatud tähtpäevast Võrguettevõtja on võrgulepingus kokkulepitud mõõtepunktis väiketarbijale üldteenuse osutamise ajal ainus avatud tarnija. Kui väiketarbija soovib mõõtepunktis hakata ostma elektrienergiat muult isikult või muul viisil tuleb tal sõlmida avatud tarnijaga asjakohane avatud tarne leping. 3.3. Mõõtepunktis üldteenusena müüdud elektrienergia kogused mõõdab ja/või määrab õigusakti ja/või võrgulepingu alusel võrguettevõtja. 3.4. Võrguettevõtjal on õigus keelduda väiketarbijale üldteenuse osutamisest õigusaktides või tüüptingimustes või võrgulepingus sätestatud juhtudel, kusjuures võrguettevõtja põhjendab väiketarbijale oma keeldumist. 4. ÜLDTEENUSE TASU JA ARVELDAMINE 4.1. Arve koostamise aluseks on õigusaktis sätestatud korras arvutatud ja võrguettevõtja veebilehel avalikustatud üldteenuse hind. Võrguettevõtja arvestab üldteenuse tasu mõõdetud elektrienergia tarbimiskoguste alusel. Kui Võrguettevõtjal puuduvad mõõdetud andmed Ostja eelmise kalendrikuu elektrienergia kasutamise kohta, prognoosib Võrguettevõtja üldteenuse osutamiseks vajaliku elektrienergia koguse tarbimisgraafiku alusel. Kui täpsete andmete selgumise korral prognoositud kogus mõõdetud kogusest erineb, esitab Võrguettevõtja tasaarvestuse järgmise arveldusperioodi arvel. Hind esitatakse eurosenti kilovatt-tunni kohta (€senti/kWh). Elektrienergia hinnale lisandub käibemaks. Üldteenuse hinnale ei lisandu muid püsitasusid. 4.2. Müüja arvutab üldteenuse korras muudava elektrienergia kalendrikuu hinna selles kuus üldteenuse korras müüdud elektrienergia tunnipõhiste koguste ning elektribörsil avaldatud tunnipõhiste elektrihindade omavahel kaalutud keskmise hinna alusel. Müüja lisab üldteenuse korras müüdava elektrienergia hinnale üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistliku kasumi. Üldteenuse põhitariifi hinna arvutab Müüja üldteenust põhitariifi alusel tarbivate tarbijate tarbimiskoguste alusel. Üldteenuse päeva- ja öötariifi hinna arvutab Müüja üldteenust ajatariifselt tarbivate tarbijate tarbimiskoguste alusel. Seejuures kujuneb päevatariif eelpool nimetatud tarbijate päevatariifi kehtimise ajal tarbitud koguste ja sellele vastava elektribörsi hinna alusel ning öötariif eelpoolnimetatud tarbijate öötariifi kehtimise ajal tarbitud koguste ja sellele vastava elektribörsi hinna alusel. 2/5 4.3. Võrguettevõtja avaldab kalendrikuus üldteenuse korras müüdud elektrienergia hinna koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel (www.imatraelekter.ee) hiljemalt järgmise kuu 9. (üheksandaks) kuupäevaks, eristades hinnakirjas selgelt põhi-, päeva- ja öötariifi ning hindadele lisatavad marginaalid. 4.4. Kui peale arve esitamist võrguettevõtja korrigeerib arve koostamise aluseks olnud väiketarbija mõõtepunktis mõõdetud ja/või määratud elektrienergia koguseid, on pooltel õigus vastavalt korrigeerida ka üldteenusena müüdud elektrienergia kogust, kuid mitte üle 1 (ühe) aasta tagasiulatuvalt korrektsiooni aset leidmisest. 4.5. Arveldusperiood on 1 (üks) kalendrikuu. 4.6. Võrguettevõtjal on õigus lükata arve esitamine väiketarbijale edasi seni, kuni arve summa on väiksem võrguettevõtja veebilehel avaldatud minimaalsest arve summast. Tarbija vastaval sooviavaldusel müüja siiski esitab arve. 4.7. Arve väljastatakse väiketarbijale kas paberkandjal või elektrooniliselt. 4.8. Arve tuleb tasuda hiljemalt arvel märgitud maksetähtpäevaks. Tasu loetakse makstuks päeval, millal see laekub võrguettevõtjale. 4.9. Laekunud summast loetakse esmalt kaetuks tehtud kulutused (nt kohtukulud), viivised, intressid, leppetrahv ja seejärel põhikohustus. Juhul kui ostja põhikohustuse tasumisel ei määra missuguse põhikohustuse (nt võrgulepingust, elektrilepingust, teenustöödest jne tuleneva kohustuse) täitmiseks makse teostati, siis loetakse esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus, sissenõutavuse samaaegsuse korral esmalt kõikidest teistest lepingutest tulenevad kohustused ning viimases järjekorras elektri- ja võrgulepingust tulenevad kohustused. 4.10. Kui väiketarbija ei tasu arvet maksetähtpäevaks, on võrguettevõtjal õigus väiketarbijalt küsida kõigi arvel märgitud tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,06% päevas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse arvel märgitud tasude täieliku laekumise päeval. 4.11. Kui väiketarbija on omal algatusel teinud võrguettevõtjale ettemaksu, ei ole võrguettevõtjal kohustust maksta ettemaksu eest intressi. Väiketarbija soovil arvestab võrguettevõtja ettemaksu tulevaste arvete katteks või tagastab ettemaksu väiketarbijale. 4.12. Võrguettevõtja võib väiketarbijalt küsida ilma intressi maksmise kohustuseta ettemaksu, mille suurus ei või ületada viimase 12 (kaheteistkümne) kuu tarbimise alusel määratud 2 (kahe) arveldusperioodi tasu, kui väiketarbija: 4.12.1. on võlgu üldteenuse osutamisest tulenevate tasude maksmisel või 4.12.2. väiketarbija on tarbinud elektrienergiat ja/või kasutanud võrguteenuseid ebaseaduslikult. 4.13. Ettemaks tagastatakse väiketarbijale üldteenuse osutamise lõppemisel kui kõik väiketarbija kohustused võrguettevõtja ees on nõuetekohaselt täidetud. 3/5 5. TÜÜPTINGIMUSTE KEHTIVUS 5.1. Kehtivad tüüptingimused kohalduvad kõikidele juhtudele, kui võrguettevõtja osutab õigusaktis sätestatud juhtudel ja korras väiketarbijale üldteenust. 5.2. Üldteenuse osutamine lõpeb: 5.2.1. mõõtepunktis avatud tarnija vahetumisel; 5.2.2. võrgulepingu lõppemisel; 5.2.3. muul tüüptingimustes või õigusaktis ettenähtud alusel; 5.2.4. võrguühenduse katkemisel. 5.3. Üldteenuse osutamise lõppemisel maksab väiketarbija võrguettevõtja arvel näidatud tähtpäevaks võrguettevõtjale kõik üldteenuse osutamisest tulenevad tasud. 6. TÜÜPTINGIMUSTE MUUTMINE 6.1. Võrguettevõtjal on õigus õigusaktides sätestatud korras ja tähtaegu järgides ühepoolselt muuta üldteenuse osutamise tüüptingimusi. 6.2. Võrguettevõtja annab väiketarbija soovil selgitusi muudatuste kohta. 6.3. Väiketarbijal on muudatustega mittenõustumise korral õigus üldteenuse kasutamisest loobuda. 7. VASTUTUS 7.1. Pooled vastutavad õigusaktis ja tüüptingimustes sätestatud kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise (edaspidi: kohustuse rikkumine) eest õigusaktides sätestatud korras. 7.2. Pool hüvitab teisele poolele kohustuste rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju. Muu kahju sh saamata jäänud tulu hüvitamisele ei kuulu. 7.3. Pool ei vastuta kohustuse rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav. 7.4. Võrguettevõtja vastutab võrguteenuste kvaliteedi ja võrguettevõtja elektripaigaldises toimuva elektrikatkestuste eest õigusaktis, võrgulepingus ja võrgulepingu tüüptingimustes sätestatud juhtudel ja korras. 8. TEAVITAMINE JA NÕUSOLEKUD 8.1. Õigusaktist ja tüüptingimustest tulenevad teated ning nõusolekud loetakse ühe poole poolt esitatuks ja teise poole poolt kättesaaduks, kui tahteavaldus on nõutavas vormis edastatud teisele poolele võrgulepingus märgitud või teisele poolele teatatud kontaktandmetel. 4/5 9. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 9.1. Üldteenuse osutamisest tulenevaid vaidlused lahendavad pooled kokkuleppe teel. 9.2. Poole tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus elektrituruseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktidega, võib teine pool esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile. 9.3. Kodutarbija võib võrgulepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, pöörduda kaebusega tarbijakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras Tarbijakaitseameti juures tegutseva tarbijavaidlusi lahendava komisjoni poole. Võrgulepingust tulenevad vaidlused, mida pooled ei suuda lahendada kohtuväliselt, lahendatakse kohtus 9.4. Üldteenuse osutamisest tulenevad vaidlused, mida pooled ei suuda lahendada kohtuväliselt, lahendatakse kohtus. 10. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 10.1. Füüsilisest isikust väiketarbija isikuandmete vastutav töötleja on võrguettevõtja - Imatra Elekter AS (registrikood 10224137, e-post [email protected], postiaadress Tööstuse 2, Haapsalu 90506). Võrguettevõtja volitatud töötlejate nimed ja nende kontaktandmed on kättesaadavad võrguettevõtja veebilehel. 10.2. Võrguettevõtja tagab füüsilisest isikust väiketarbija isikuandmete kaitsmise ja töötlemise vastavuses õigusaktidega. 10.3. Võrguettevõtja töötleb füüsilisest isikust väiketarbija ja tema esindaja isikuandmeid, sh füüsilisest isikust tarbija nime, isikukoodi, sünniaega, isikut tõendava dokumendi andmeid, aadressi, tarbimisandmeid, arveldusandmeid ja füüsilisest isikust väiketarbija poolt võrguettevõtjale enda või enda poolt volitatud isikute kohta edastatud kontaktandmeid eelkõige füüsilisest isikust väiketarbija või tema esindaja tuvastamiseks, teenindamiseks, arvete ning teabe edastamiseks ja muude võrgulepingu täitmiseks või selle täitmise tagamiseks vajalike teadete saatmiseks ja toimingute tegemiseks. 10.4. Võrguettevõtjal on õigus salvestada ja säilitada võrgulepingu täitmise või selle täitmise tagamise eesmärgil ning ärilise teabevahetuse teostamiseks pooltevahelisi kõnesid ja kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud korralduste või muude väiketarbija poolt tehtud toimingute tõendamiseks ja väiketarbija teenindamiseks. 10.5. Täpsem teave füüsiliste isikute andmete töötlemise tingimuste kohta on kättesaadav võrguettevõtja veebilehel. 5/5 OTSUS 27.02.18 nr 7-10/2018-007 Imatra Elekter AS-i tarbija ja elektrienergia tootja võrgulepingu tüüptingimuste ning üldteenuse osutamise tüüptingimuste kooskõlastamise kohta 1. Haldusmenetluse alustamine Elektrituruseaduse (ELTS) § 93 lg 6 p-i 6, ELTS § 73 lg 1 ja ELTS § 762 lg1 kohaselt kooskõlastab Konkurentsiamet võrguettevõtja võrguteenuse osutamise tüüptingimused ja üldteenuse osutamise tüüptingimused. ELTS § 73 lg 2 sätestab, et amet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja või võrguteenuste kasutaja õiguste või kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses. ELTS § 762 lg 2 järgi Konkurentsiamet ei kooskõlasta üldteenuse osutamise tüüptingimusi, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas ELTS-ga või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 3 tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult VÕS §-i 42 tähenduses. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1 alusel esitatakse haldusmenetluse algatamiseks haldusorganile vabas vormis taotlus. 28.11.2017 edastas Imatra Elekter AS (edaspidi Imatra Elekter) Konkurentsiametile taotluse kooskõlastada: 1) tarbija võrgulepingu tüüptingimused; 2) elektrienergia tootja võrgulepingu tüüptingimused. 29.11.2017 edastas Imatra Elekter Konkurentsiametile taotluse kooskõlastada: 3) üldteenuse osutamise tüüptingimused; 4) avatud tarne osutamise tüüptingimused avatud tarne lepingu katkemisel. 11.01.2018 teavitas Konkurentsiamet Imatra Elektrit, et avatud tarnet puudutavate tüüptingimuste kooskõlastamine Konkurentsiameti pädevusse ei kuulu. Lähtudes eeltoodust, viis Konkurentsiamet menetluse läbi ülaltoodud punktides 1-3 nimetatud tüüptingimuste osas. Kuna taotletud muudatused koos esitatud küsimuste ja seisukohtadega on kõiki nimetatud tüüptingimusi silmas pidades üldjuhul sarnased, ei tee Konkurentsiamet menetlusökonoomiast ning otstarbekusest lähtudes tüüptingimuste kooskõlastamise kohta eraldi otsuseid, vaid kooskõlastab tüüptingimused ühe otsuse raames. See on kooskõlas HMS § 5 lg 1, mille järgi menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan 2 kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse ja määrusega ei ole sätestatud teisiti. Konkurentsiamet on seisukohal, et käesolev otsus on selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). 2. Menetlusosalised Imatra Elekter AS, aadress: Tööstuse 2, 90506 Haapsalu, äriregistrikood: 10224137, e-post: [email protected]. 3. Asjaolud ja menetluse käik kokkuvõtvalt 11.01.2018 edastas Konkurentsamet Imatra Elektrile oma kommentaarid ja küsimused tarbija ja tootja võrgulepingu tüüptingimuste ja üldteenuse osutamise tüüptingimuste kohta. 19.01.2018 edastas Imatra Elekter Konkurentsiametile oma seisukoha. 07.02.2018 edastas Konkurentsiamet Imatra Elektrile oma kommentaarid ja küsimused tarbija ja tootja võrgulepingu tüüptingimuste kohta. Ameti kommentaarid ja küsimused puudutasid võrguettevõtjale elektripaigaldise kontrollimise võimaldamist ning rahaliste kohustuste täitmise järjekorda. 08.02.2018 edastas Imatra Elekter Konkurentsiametile oma seisukoha. Amet sai vastuse oma küsimustele seoses võrguettevõtjale elektripaigaldise kontrollimise võimaldamisega. 20.02.2018 edastas Konkurentsiamet Imatra Elektrile seisukoha seoses tarbija võrgulepingu tüüptingimuste punktiga 7.7 ja tootja võrgulepingu tüüptingimuste punktiga 8.6 (nõuete täitmise järjekord)., mille kohaselt tuleb elektrimüügiga seotud kohustused täita esmajärjekorras. 21.02.2018 edastas Imatra Elekter Konkurentsiametile tarbija võrgulepingu tüüptingimuste punkti 7.7 ja tootja võrgulepingu tüüptingimuste punkti 8.6 sõnastuse muudatused. 22.02.2018 edastas Imatra Elekter koos täpsustustega Konkurentsiametile tarbija ja tootja võrgulepingu tüüptingimused ja üldteenuse osutamise tüüptingimused lõplikul kujul kooskõlastamiseks. Alljärgnevalt käsitab Konkurentsiamet menetluse käigus tõstatunud peamisi küsimusi.. 3.1. Isikuandmete töötlemine Imatra Elekter täiendas tarbija ja tootja võrgulepingu ning üldteenuse osutamise tüüptingimusi peatükkidega1, mis sisaldavad isikuandmete töötlemist puudutavaid sätteid, tuues välja, et peatükid on kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse (IKS) nõuetega ning ka 27.04.2016 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus), mis jõustub 25.05.2018. Konkurentsiamet kooskõlastab nimetatud tüüptingimuste peatükid, lisades, et Imatra Elekter peab täitma ka teisi IKS-st ning Euroopa Liidu seadusandlusest tulenevaid isikuandmete kaitsega seonduvaid nõudeid. Võrguettevõtja poolt nimetatud nõuete rikkumise korral on tarbijatel võimalik pöörduda kaebusega Andmekaitseinspektsiooni poole, kes vastavalt IKS §- de 32 ja 42 järgi teostab IKS täitmise üle järelevalvet ning on isikuandmete töötlemise nõuete rikkumiste (väärtegu) kohtuväline menetleja. 1 Tarbija võrgulepingu tüüptingimuste peatükk 13, tootja võrgulepingu tüüptingimuste peatükk 14 ja üldteenuse osutamise tüüptingimuste peatükk 10. 3 3.2. Võrguettevõtjale elektripaigaldise kontrollimise võimaldamine Imatra Elekter täiendas tarbija võrgulepingu tüüptingimuste punkti 4.3 teise lausega: „Tarbija tagab 5 (viie) tööpäeva jooksul võrguettevõtjalt teate saamisest ligipääsu tarbija valduses paiknevatele võrguettevõtja elektripaigaldistele, elektri- ja mõõteseadmetele. Jaotusvõrgu talitlust ohustavate häirete ja probleemide korral tagab tarbija võrguettevõtjale tema valduses paiknevatele võrguettevõtja elektripaigaldiste kontrolli võimaluse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul.“ Võrguettevõtja muutis tootja võrgulepingu tüüptingimuste punkti 4.5 (varasemalt 1.20) sõnastust: „Tootja (välja arvatud mikrotootja) tagab 5 (viie) tööpäeva jooksul võrguettevõtjalt teate saamisest ligipääsu tootja valduses paiknevatele võrguettevõtja elektripaigaldistele, elektri- ja mõõteseadmetele. Jaotusvõrgu talitlust ohustavate häirete ja probleemide korral tagab tootja võrguettevõtjale elektripaigaldiste kontrolli võimaluse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 h jooksul.“ Konkurentsiamet soovis, et Imatra Elekter esitaks põhjendused, millistel kaalutlustel teeb võrguettevõtja olukordadel vahet ning sätestab erinevad juurdepääsu võimaldamise tähtajad. Ameti hinnangul võib antud olukorras lähtuda ELTS § 90 lg 9 p-s 3 sätestatust, mille kohaselt on võrguettevõtjal õigus viivitamata katkestada tarbija võrguühendus, kui tarbija kasutab elektripaigaldisi, mis ei ole nõuetekohased, on ohtlikud, häirivad kogu võrgu toimimist või ohustavad varustuskindlust. Imatra Elekter leidis, et ELTS § 90 lg 9 p 3 ning tarbija võrgulepingu tüüptingimuste punkt 4.3 ja tootja võrgulepingu tüüptingimuste punkt 4.5 ei reguleeri päris sama asja. ELTS § 90 lg 9 reguleerib võrguühenduse katkestamist (õiguslikud alused viivitamatu katkestamise jaoks). Tarbija võrgulepingu tüüptingimuste punkt 4.3 ja tootja võrgulepingu tüüptingimuste punkt 4.5 reguleerivad aga ligipääsu elektripaigaldisele ning elektri- ja mõõteseadmetele. Ligipääsu eesmärk ei pruugi olla võrguühenduse katkestamine, vaid ka kontroll, remont, hooldus. Võrguettevõtja selgitas, et tähtaegade erinevus on põhjendatud seeläbi, et talitust ohustavate häirete ja probleemide korral on oluline kiirem ligipääs kui korraliste tööde puhul. Kui ei ole võimalik kliendi elektripaigaldisele ligi pääseda kontrolli teostamiseks seoses sellega, et klient ei ole kättesaadav, siis tuleb oodata seni, kuni klient võimaldab oma elektripaigaldisele ligipääsu. Kui esineb midagi ohtlikku jaotusvõrgu või kliendi jaoks, siis lülitatakse kliendi elektripaigaldis välja kas Imatra Elektrile kuuluvast liitumis-/transiitkilbist või alajaamast. Võrguettevõtja soovis muudatustega olla kliendi suhtes paindlik, kuna ELTS § 9 lg 9 p-i 3 sõnastus annab selleks võimaluse. Konkurentsiamet on seisukohal, et tarbija võrgulepingu tüüptingimuste punkti 4.3 ja tootja võrgulepingu tüüptingimuste punkti 4.5 sõnastuse muudatused on põhjendatud. 3.3. Rahaliste kohustuste täitmise järjekord Imatra Elekter muutis tarbija võrgulepingu tüüptingimuste punkti 7.7 sõnastust: „Laekunud summast loetakse esmalt kaetuks kõrvalkohustused (võrguettevõtja kulutused, viivised, intressid, leppetrahvid, riiklikud koormised), teiseks loetakse kaetuks võrguettevõtja poolt tarbijale üldteenuse osutamisest või avatud tarne katkemisel avatud tarne osutamisest tekkinud põhikohustused, kolmandaks loetakse kaetuks elektrimüügilepingust tekkinud põhikohustused, kui võrguettevõtja müüb tarbijale ise elektrit või esitab tarbijale elektri müügi eest arveid koos võrguteenuste arvega, ning neljandaks loetakse kaetuks võrgulepingust ning võrguteenuste osutamisest tulenevad põhikohustused. Varem sissenõutavaks muutunud 4 põhikohustus kustutatakse enne hiljem sissenõutavaks muutunud põhikohustust.“ Võrguettevõtja muutis tootja võrgulepingu tüüptingimuste punkti 8.6 (varasemalt 1.46) sõnastust: „Laekunud summast loetakse esmalt kaetuks kõrvalkohustused (võrguettevõtja kulutused, viivised, intressid, leppetrahvid, riiklikud koormised), teiseks loetakse kaetuks võrguettevõtja poolt tootjale üldteenuse osutamisest või avatud tarne katkemisel avatud tarne osutamisest tekkinud põhikohustused, kolmandaks loetakse kaetuks elektrimüügilepingust tekkinud põhikohustused, kui võrguettevõtja müüb tootjale ise elektrit või esitab tootjale elektri müügi eest arveid koos võrguteenuste arvega ning neljandaks loetakse kaetuks võrgulepingust ning võrguteenuste osutamisest tulenevad põhikohustused. Varem sissenõutavaks muutunud põhikohustus kustutatakse enne hiljem sissenõutavaks muutunud põhikohustust.“ Imatra Elekter oli seisukohal (järgnevalt kokkuvõtvalt), et tarbija võrgulepingu tüüptingimuste punkti 7.7 ja tootja võrgulepingu tüüptingimuste punkti 8.6 eesmärk on luua selgus ja vältida vaidlusi, millises järjekorras loetakse täidetuks põhikohustused, kui tarbija tasub arve osaliselt, kuid arve koosseisus on erinevad põhikohustused (nt elektrilepingust tulenev põhikohustus ja võrgulepingust tulenev põhikohustus), mis on muutunud sissenõutavaks samaaegselt ning laekunud rahast ei jätku kõigi põhikohustuste täitmiseks. Konkurentsiamet oli seisukohal, et tarbija võrgulepingu tüüptingimuste punkti 7.7 ja tootja võrgulepingu tüüptingimuste punkti 8.6 muudatusi ei saa pidada sellisel kujul põhjendatuks, Ameti põhjendused olid järgmised. Võrguteenuse ja elektrimüügi puhul on tegemist erinevate teenustega. Võrguteenus on reguleeritud tegevus ning ELTS-s sätestatud alustest lähtuvalt peab võrguettevõtja võrguteenuse tüüptingimused Konkurentsiametiga kooskõlastama. Elektrimüük on seevastu käsitatav vabaturuteenusena ning seda puudutavad tüüptingimused kooskõlastamisele ei kuulu. Kuna elektrimüük on vabaturuteenus ning seda osutatakse võlaõigusliku lepingu alusel, on vastavaid võlgnevusi võimalik vaidlustada tsiviilkohtus. Imatra Elektri poolt Konkurentsiametile kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimused puudutavad võrguteenuse osutamist. Amet juhib siinkohal tähelepanu, et tüüptingimusi silmas pidades ELTS-s segunevad avaliku õiguse ja VÕS-i normid. VÕS on olemuselt üldseadus. ELTS on olemuselt eriseadus. Eriseadused on üldseaduste suhtes ülimuslikud. Kuna ELTS-i alusel kooskõlastab Konkurentsiamet võrguettevõtja võrguteenuse tüüptingimused ja mitte elektrimüügi tüüptingimusi, tuleb neid teenuseid üksteisest lahus hoida. Kuna aga ei saa välistada olukorda, kus võrguettevõtja on seotud elektri müügiga, tegi Konkurentsiamet Imatra Elektrile ettepaneku võrgulepingu tüüptingimuste punkti 7.7 ja tootja võrgulepingu tüüptingimuste punkti 8.6 muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt muutis Imatra Elekter tarbija võrgulepingu tüüptingimuste punkti 7.7 sõnastust: „Laekunud summast loetakse esmalt kaetuks kõrvalkohustused (võrguettevõtte kulutused, viivised, intressid, leppetrahvid, riiklikud koormised), teiseks loetakse kaetuks võrguettevõtte poolt tarbijale üldteenuse osutamisest või avatud tarne katkemisel avatud tarne osutamisest tekkinud põhikohustused ning viimases järjekorras loetakse kaetuks võrgulepingust ning võrguteenuste osutamisest tulenevad põhikohustused. Varem sissenõutavaks muutunud põhikohustus kustutatakse enne hiljem sissenõutavaks muutunud põhikohustust.“ Samuti muutis võrguettevõtja tootja võrgulepingu tüüptingimuste punkti 8.6 sõnastust: „Laekunud summast loetakse esmalt kaetuks kõrvalkohustused (võrguettevõtte kulutused, viivised, intressid, leppetrahvid, riiklikud koormised), teiseks loetakse kaetuks võrguettevõtte poolt tootjale üldteenuse osutamisest või avatud tarne katkemisel avatud tarne osutamisest 5 tekkinud põhikohustused ning viimases järjekorras loetakse kaetuks võrgulepingust ning võrguteenuste osutamisest tulenevad põhikohustused. Varem sissenõutavaks muutunud põhikohustus kustutatakse enne hiljem sissenõutavaks muutunud põhikohustust.“ Konkurentsiamet peab tarbija võrgulepingu tüüptingimuste punkti 7.7 ja tootja võrgulepingu tüüptingimuste punkti 8.6 sõnastuse muudatust põhjendatuks. 4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste muudatuste kohta ELTS § 73 lg 2 kohaselt ei kooskõlasta Konkurentsiamet võrguteenuste osutamise tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult VÕS-i tähenduses. ELTS § 762 lg 2 järgi Konkurentsiamet ei kooskõlasta üldteenuse osutamise tüüptingimusi, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas ELTS-ga või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu VÕS § 37 lg 3 tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult VÕS §-i 42 tähenduses. VÕS § 37 lg 3 sätestab, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Konkurentsiamet on läbi töötanud Imatra Elektri poolt kooskõlastamiseks esitatud tarbija ja elektrienergia tootja võrgulepingu tüüptingimused ning üldteenuse osutamise tüüptingimused, võttes arvesse nende kohta menetluse käigus esitatud seisukohtasid ja selgitusi. Ameti hinnangul vastavad Imatra Elektri tarbija ja elektrienergia tootja võrgulepingu ning üldteenuse osutamise tüüptingimused ELTS § 73 lg-s 2 ja § 762 lg 1 ls-s 2 sätestatud nõuetele ning Imatra Elektri ja teenuse kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule. Kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimused ei ole vastuolus VÕS § 37 lg-s 3 ja § 42 lg-s 1 sätestatuga või ebamõistlikult teist poolt kahjustavad VÕS § 42 lg-te 2 ja 3 tähenduses. Tüüptingimustes ei kalduta kõrvale seaduses sätestatud olulistest põhimõtetest ning need ei ole vastuolus ELTS-s toodud alustega. Eeltoodu alusel ning juhindudes ELTS § 73 lõigetest 1-2, § 762 lõigetest 1-2, § 93 lõike 6 punktist 6, VÕS § 37 lõikest 3, § 42 lõigetest 1-3 ning HMS § 5 lõikest 1 ja § 55 lõikest 1 otsustan: 6 1) kooskõlastada Imatra Elekter AS-i poolt esitatud tarbija võrgulepingu tüüptingimused vastavalt otsuse lisale 1; 2) kooskõlastada Imatra Elekter AS-i poolt esitatud elektrienergia tootja võrgulepingu tüüptingimused vastavalt otsuse lisale 2; 3) kooskõlastada Imatra Elekter AS-i poolt esitatud üldteenuse osutamise tüüptingimused vastavalt otsuse lisale nr 3. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots peadirektor Lisa 1 Imatra Elekter AS-i tarbija võrgulepingu tüüptingimused Lisa 2 Imatra Elekter AS-i elektritootja võrgulepingu tüüptingimused Lisa 3 Imatra Elekter AS-i üldteenuse osutamise tüüptingimused
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel