Maagaasivõrguga liitumistasu arvestamise metoodika
Metsavahi Kinnisvara OÜ
Sissejuhatus
Käesolev metoodika on välja töötatud liitumistasu arvutamise aluseks olevate kriteeriumite
läbipaistvuse tagamiseks ning võrdse kohtlemise printsiibi järgimiseks liitumistasu
arvutamisel.
Uue liitumise väljaehitamisel lähtutakse optimaalsest võrgu konfiguratsioonist, heast
inseneritavast ja efektiivseimaist lahendusest tarbija jaoks.
Eeldatav maagaasitrassi ning muude teostatavate investeeringute maksumused põhinevad
turuhindadel.
Maagaasiseaduse § 20 lg 1 järgi on võrguettevõtjal õigus võtta võrguga liitujalt liitumistasu.
1. Mõisted
1.1 Võrguga liitumine on tarbijapaigaldise või teisele võrguettevõtjale kuuluva võrgu
ühendamine võrguga, selle tehniliste võimaluste piires nii, et see ei seaks ohtu varasemate
liitujate varustuskindlust.
1.2 Liitumistasu – liitujate poolt maagaasivõrguga liitumise eest makstav tasu.
1.3 Liitumispiirkond – ala (tänav, kinnisvara arenduspiirkond, võrgupiirkond) kus kehtib
ühtne liitumistasu.
1.4 Liitumisinvesteering – uue tarbimisvõimsuse ühendamiseks tehtud põhjendatud
investeeringud (sh mõõtesüsteemi väljaehitamine), keskkonnanõuete täitmiseks tehtud kulud
ning kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmiseks tehtud kulud. Liitumisinvesteering jaguneb
kaheks:
ndusinvesteering), mille
eesmärk on tagada võrgu selline ülesehitus, mis võimaldab suurendada juba liitunud tarbijatel
oma tarbimisvõimsust ning liituda uutel tarbijatel
tasust
(liitumistasust).
1.5 Arendusinvesteering – investeering, mille teostamine finantseeritakse võrguteenuse
hinna kaudu ning mille raames soetatud põhivara lülitatakse reguleeritava vara hulka.
2
2 Liitumistasude arvutamine.
Võrguettevõtte tegevuspiirkonnas arvestatakse liitumistasu vastavalt alljärgnevale valemile:
(Ivp - A)
Lt = x V1
Vvp
kus
Lt - liitumistasu, €
Ivp – võrgupiirkonna summaarsed liitumisinvesteeringud, €
A - arendusinvesteering, €
Vvp – võrgupiirkonna liitujate summaarne maksimaalne gaasitarbimise võimsus, m3/h
V1 – liituja maksimaalne gaasitarbimise võimsus, m3/h
Kui tegelik liitumisinvesteering kujuneb madalamaks kui liitujate (tarbijate) poolt tasutud
liitumistasude summa, siis korrigeerib ettevõtja koheselt enam laekunud summa ulatuses
reguleeritavat vara ja ühtlasi ka võrguteenuse hinda ning esitab vastavasisulise taotluse
Konkurentsiametile kooskõlastamiseks.
Kui tegelikud kulutused ületavad esitatud liitumistasust laekuvaid summasid, võib ettevõtja
taotleda Konkurentsiametilt ületava summa lülitamist võrguteenuse hinda läbi reguleeritava
vara peale esitatud investeerimisprogrammi täitmist.
OTSUS
22.02.2018 nr 7-10/2018-006
Metsavahi Kinnisvara OÜ gaasivõrgu
liitumistasu arvestamise metoodika kooskõlastamise kohta
1. Haldusmenetluse alustamine
Maagaasiseaduse (edaspidi MGS) § 20 lõige 31 sätestab, et võrguettevõtja peab
kooskõlastama liitumistasu arvestamise metoodika (edaspidi Metoodika) Konkurentsiametiga.
MGS § 37 lõige 3 punktist 3 lähtuvalt kuulub Konkurentsiameti ülesannete hulka
võrguettevõtja poolt välja töötatud Metoodika kooskõlastamine.
MGS § 20 lõige 1 sätestab, et võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud
liitumistasu.
MGS § 20 lõige 2 sätestab, et liitumistasu arvutamisel lähtutakse sellest, et oleks tagatud
konkreetseks liitumiseks vajalike põhjendatud kulutuste katmine, muu hulgas:
1) investeeringud, sealhulgas mõõtesüsteemi väljaehitamine;
2) keskkonnanõuete täitmine;
3) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine.
MGS § 20 lõige 3 sätestab, et liitumistasu suuruse arvutab võrguettevõtja, lähtudes
liitumistasu arvestamise metoodikast.
Konkurentsiamet lähtub Metoodika kooskõlastamisel “Soovituslikust juhendist
maagaasivõrgu liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlastamiseks” (edaspidi Juhend), mis
on avaldatud Konkurentsiamet koduleheküljel aadressil:
http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18318. Juhendit rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt
kõigi gaasivõrgu ettevõtjate Metoodikate kooskõlastamisel võrdse kohtlemise tagamiseks.
Juhendi väljatöötamisel on Konkurentsiamet lähtunud MGS § 20 lõigetest 1 ja lg 2.
21.02.2018.a registreeriti Konkurentsiametis Metsavahi Kinnisvara OÜ taotlus Metoodika
kooskõlastamiseks.
2. Taotleja
Metsavahi Kinnisvara OÜ; reg. kood: 12578052; aadress: Keava 3-15, Tallinn, 11312, e-post:
[email protected] või
[email protected] .
2
3. Menetluse käik ja Konkurentsiamet seisukohad
21.02.2018.a esitas Metsavahi Kinnisvara OÜ taotluse Metoodika kooskõlastamiseks.
Alljärgnevalt on ära toodud Konkurentsiamet seisukohad ja põhjendused Metoodika
kooskõlastamiseks.
Metsavahi Kinnisvara OÜ poolt Konkurentsiametile kooskõlastamiseks esitatud Metoodika
koosnes alljärgnevatest osadest:
sissejuhatus;
mõisted;
liitumistasude arvutamine.
Metoodika osas pealkirjaga „Sissejuhatus“ on kajastatud alljärgnevad punktid:
Käesolev metoodika on välja töötatud võrguettevõtja Metsavahi Kinnisvara OÜ poolt võetava
liitumistasu arvutamise aluseks olevate kriteeriumite läbipaistvuse tagamiseks ning võrdse
kohtlemise printsiibi järgimiseks liitumistasu arvutamisel.
Uue liitumise väljaehitamisel lähtutakse optimaalsest võrgu konfiguratsioonist, heast
inseneritavast ja efektiivseimaist lahendusest tarbija jaoks.
Eeldatav maagaasitrassi ning muude teostatavate investeeringute maksumused põhinevad
turuhindadel.
Maagaasiseaduse (edaspidi MGS) § 20 lg 1 järgi on võrguettevõtjal õigus võtta võrguga
liitujalt liitumistasu.
Konkurentsiamet seisukoht.
Metoodika osa „Sissejuhatus“ on põhjendatud kuna vastab MGS §-s 18 (võrguga liitumine) ja
MGS §-s 20 (liitumistasu arvutamine) toodud põhimõtetele.
Metoodika osas pealkirjaga “1. Mõisted” on toodud alljärgnevate mõistete selgitus:
Metoodika osa pealkirjaga „1. Mõisted“ punkt „1.1. Võrguga liitumine on tarbijapaigaldise
või teisele võrguettevõtjale kuuluva võrgu ühendamine võrguga, selle tehniliste võimaluste
piires nii, et see ei seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindlust“.
Konkurentsiamet seisukoht
Punkt 1.1 on kooskõlas MGS § 18 lõikudega 1 ja 2.
Metoodika osa pealkirjaga „1. Mõisted“ punkt „1.2. Liitumistasu – liitujate poolt
maagaasivõrguga liitumise eest makstav tasu.“
Konkurentsiamet seisukoht
Punkt 1.2 on kooskõlas Juhendi punktiga 2.2.
Metoodika osa pealkirjaga „1. Mõisted“ punkt „1.3. Liitumispiirkond – ala (tänav, kinnisvara
arenduspiirkond, võrgupiirkond) kus kehtib ühtne liitumistasu.“
Konkurentsiamet seisukoht
Punkt 1.3 on kooskõlas Juhendi punktiga 2.1. Võrguettevõtja, määratledes
liitumispiirkonnana tegevuspiirkonna, lähtub antud piirkonnas liitumistasu kujundamisel
ühtsetest põhimõtetest kõikidele tegevuspiirkonna tarbijatele, mis ei ole vastuolus MGS § 20
lg 2 kajastatud liitumistasude arvestamise alustega.
3
Metoodika osa pealkirjaga „1. Mõisted“ punkt „1.4. Liitumisinvesteering – uue
tarbimisvõimsuse ühendamiseks tehtud põhjendatud investeeringud (sh mõõtesüsteemi
väljaehitamine), keskkonnanõuete täitmiseks tehtud kulud ning kvaliteedi- ja ohutusnõuete
täitmiseks tehtud kulud.
Liitumisinvesteering jaguneb kaheks:
arenduskohustuse raames teostatavad investeeringud (edaspidi arendusinvesteering),
mille eesmärk on tagada võrgu selline ülesehitus, mis võimaldab suurendada juba
liitunud tarbijatel oma tarbimisvõimsust ning liituda uutel tarbijatel
investeeringud, mis kaetakse tarbijate poolt gaasivõrguga liitumise eest makstavast
tasust (liitumistasust).“
Konkurentsiamet seisukoht
Punkt 1.4 on kooskõlas Juhendi punktidega 6.5 ja 8. Mõiste „liitumisinvesteering“
definitsioon on põhjendatud tulenevalt MGS § 20 lg 2 loetletud liitumistasu arvutamise
aluseks olevate kulude ja MGS § 22 lg 3 (võrguettevõtja on kohustatud arendama võrku
selliselt, et oleks tagatud tema võrgupiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine)
sätestatud arendusinvesteeringu vahelise piiri määratlemisest. Mõlemast eelpool nimetatud
seaduse sättest selgub, et tegemist on ettevõtja poolsete investeeringutega tarbijate
liitumiseks, kuid Metoodikas antud mõiste täpsustamine annab selgema ülevaate tarbijate
liitumiseks teostatud investeeringute jagunemise (võrguteenuse hinna kaudu kaetav
arendusinvesteering ja liitumistasust kaetav investeering) ning nende katteallikate kohta.
Arendusinvesteeringu katteallikaks on võrguteenuse hind ning ülejäänud
liitumisinvesteeringud kaetakse tarbijate poolt gaasivõrguga liitumise eest makstavast
liitumistasust. Ülal toodud investeeringute jaotamine annab tarbijatele selgust, milline osa
liitumisinvesteeringust lülitatakse võrguteenuse hinda ja millise osa tasub tarbija liitumistasu
kaudu.
Metoodika osa pealkirjaga „1. Mõisted“ punkt „1.5. Arendusinvesteering – investeering, mille
teostamine finantseeritakse võrguteenuse hinna kaudu ning mille raames soetatud põhivara
lülitatakse reguleeritava vara hulka.“
Konkurentsiamet seisukoht
Punkt 1.5 on kooskõlas Juhendi punktiga 2.3. Arendusinvesteeringu suurust MGS ei sätesta.
Samas on oluline määrata piirkond (tegevuspiirkonnas), mille investeeringuid
arendusinvesteeringuna määratletakse, sest see tagab liitumistasu arvutamise läbipaistvuse ja
selguse. Arenduskohustuse osakaalu suuruse arvutab ettevõtja iga konkreetse arenduse kohta
eraldi lähtudes liitujate ja ehitatava võrguosa võimsustest.
Metoodika punkt „2. Liitumistasu arvutamine“ on kajastatud alljärgnevalt:
Võrguettevõtte tegevuspiirkonnas arvestatakse liitumistasu vastavalt alljärgnevale valemile:
(Ivp - A)
Lt = x Vl
V vp
kus
Lt - liitumistasu, €
Ivp - võrgupiirkonna summaarsed liitumisinvesteeringud, €
A - arendusinvesteering, €
4
V vp - võrgupiirkonna liitujate summaarne maksimaalne gaasitarbimise võimsus, m³/h
Vl - liituja taotletav maksimaalne gaasitarbimise võimsus, m³/h
Kui tegelik liitumisinvesteering kujuneb madalamaks kui liitujate (tarbijate) poolt tasutud
liitumistasude summa, siis korrigeerib ettevõtja koheselt enam laekunud summa ulatuses
reguleeritavat vara ja ühtlasi ka võrguteenuse hinda ning esitab vastavasisulise taotluse
Konkurentsiametile kooskõlastamiseks.
Kui tegelikud kulutused ületavad esitatud liitumistasust laekuvaid summasid, võib ettevõtja
taotleda Konkurentsiametilt ületava summa lülitamist võrguteenuse hinda läbi reguleeritava
vara peale esitatud investeerimisprogrammi täitmist.
Konkurentsiamet seisukoht.
Valem vastab Juhendi punktis 10 kajastatud valemile. Valemi lugejas olev osa (Ivp - A) näitab
seda, et tarbijate poolt gaasivõrguga liitumisel makstava liitumistasu hulka ei ole arvestatud
arendusinvesteeringuid, mille katteallikaks on võrguteenuse hind.
Valemi lugejas oleva komponendi jagamisel valemi nimetajas oleva komponentiga V vp, mis
on sisuliselt summa üksikute tarbijate liitumisvõimsusest, saame liitumisvõimsuse ühikhinna.
Tarbija poolt makstava liitumistasu leidmiseks on põhjendatud korrutada liitumisvõimsuse
ühikhind tarbija liitumisvõimsusega Vl.
Eeltoodud põhjustel peab Konkurentsiamet antud valemi rakendamist liitumistasude
arvestamisel põhjendatuks.
Arvestades eeltoodut ja tuginedes MGS § 20 lg 1, 2, 3 ja 31 ning MGS § 37 lg 3 p 3
otsustan:
kooskõlastada 21.02.2018.a Metsavahi Kinnisvara OÜ-le “Metsavahi Kinnisvara OÜ
maagaasivõrguga liitumistasu arvestamise metoodika” täies ulatuses.
Käesoleva otsusega mittenõustumise korral on õigus esitada kaebus otsuse tühistamiseks
Tallinna Halduskohtule. Kaebuse halduskohtule võib esitada 30 päeva jooksul arvates
käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Külli Haab
teenistuse juhataja-peadirektori asetäitja
Lisa 1. „Metsavahi Kinnisvara OU liitumistasu metoodika.pdf“