dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
OtsusAvalik

Otsus

Konkurentsiamet · 22. veebruar 2018
Viit
7-10/2018-006
Registreeritud
22. veebruar 2018
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-10 Elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise tüüptingimuste kooskõlastamise otsused
Toimik
7-10/2018
Vastutaja
Egert Luukas (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Energeetika- ja postiosakond)

Failid

  • 📎7-102018-006 22.02.2018 Otsus.bdoc626 KB

Sisu (failidest)

Maagaasivõrguga liitumistasu arvestamise metoodika Metsavahi Kinnisvara OÜ Sissejuhatus Käesolev metoodika on välja töötatud liitumistasu arvutamise aluseks olevate kriteeriumite läbipaistvuse tagamiseks ning võrdse kohtlemise printsiibi järgimiseks liitumistasu arvutamisel. Uue liitumise väljaehitamisel lähtutakse optimaalsest võrgu konfiguratsioonist, heast inseneritavast ja efektiivseimaist lahendusest tarbija jaoks. Eeldatav maagaasitrassi ning muude teostatavate investeeringute maksumused põhinevad turuhindadel. Maagaasiseaduse § 20 lg 1 järgi on võrguettevõtjal õigus võtta võrguga liitujalt liitumistasu. 1. Mõisted 1.1 Võrguga liitumine on tarbijapaigaldise või teisele võrguettevõtjale kuuluva võrgu ühendamine võrguga, selle tehniliste võimaluste piires nii, et see ei seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindlust. 1.2 Liitumistasu – liitujate poolt maagaasivõrguga liitumise eest makstav tasu. 1.3 Liitumispiirkond – ala (tänav, kinnisvara arenduspiirkond, võrgupiirkond) kus kehtib ühtne liitumistasu. 1.4 Liitumisinvesteering – uue tarbimisvõimsuse ühendamiseks tehtud põhjendatud investeeringud (sh mõõtesüsteemi väljaehitamine), keskkonnanõuete täitmiseks tehtud kulud ning kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmiseks tehtud kulud. Liitumisinvesteering jaguneb kaheks: ndusinvesteering), mille eesmärk on tagada võrgu selline ülesehitus, mis võimaldab suurendada juba liitunud tarbijatel oma tarbimisvõimsust ning liituda uutel tarbijatel tasust (liitumistasust). 1.5 Arendusinvesteering – investeering, mille teostamine finantseeritakse võrguteenuse hinna kaudu ning mille raames soetatud põhivara lülitatakse reguleeritava vara hulka. 2 2 Liitumistasude arvutamine. Võrguettevõtte tegevuspiirkonnas arvestatakse liitumistasu vastavalt alljärgnevale valemile: (Ivp - A) Lt = x V1 Vvp kus Lt - liitumistasu, € Ivp – võrgupiirkonna summaarsed liitumisinvesteeringud, € A - arendusinvesteering, € Vvp – võrgupiirkonna liitujate summaarne maksimaalne gaasitarbimise võimsus, m3/h V1 – liituja maksimaalne gaasitarbimise võimsus, m3/h Kui tegelik liitumisinvesteering kujuneb madalamaks kui liitujate (tarbijate) poolt tasutud liitumistasude summa, siis korrigeerib ettevõtja koheselt enam laekunud summa ulatuses reguleeritavat vara ja ühtlasi ka võrguteenuse hinda ning esitab vastavasisulise taotluse Konkurentsiametile kooskõlastamiseks. Kui tegelikud kulutused ületavad esitatud liitumistasust laekuvaid summasid, võib ettevõtja taotleda Konkurentsiametilt ületava summa lülitamist võrguteenuse hinda läbi reguleeritava vara peale esitatud investeerimisprogrammi täitmist. OTSUS 22.02.2018 nr 7-10/2018-006 Metsavahi Kinnisvara OÜ gaasivõrgu liitumistasu arvestamise metoodika kooskõlastamise kohta 1. Haldusmenetluse alustamine Maagaasiseaduse (edaspidi MGS) § 20 lõige 31 sätestab, et võrguettevõtja peab kooskõlastama liitumistasu arvestamise metoodika (edaspidi Metoodika) Konkurentsiametiga. MGS § 37 lõige 3 punktist 3 lähtuvalt kuulub Konkurentsiameti ülesannete hulka võrguettevõtja poolt välja töötatud Metoodika kooskõlastamine. MGS § 20 lõige 1 sätestab, et võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu. MGS § 20 lõige 2 sätestab, et liitumistasu arvutamisel lähtutakse sellest, et oleks tagatud konkreetseks liitumiseks vajalike põhjendatud kulutuste katmine, muu hulgas: 1) investeeringud, sealhulgas mõõtesüsteemi väljaehitamine; 2) keskkonnanõuete täitmine; 3) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine. MGS § 20 lõige 3 sätestab, et liitumistasu suuruse arvutab võrguettevõtja, lähtudes liitumistasu arvestamise metoodikast. Konkurentsiamet lähtub Metoodika kooskõlastamisel “Soovituslikust juhendist maagaasivõrgu liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlastamiseks” (edaspidi Juhend), mis on avaldatud Konkurentsiamet koduleheküljel aadressil: http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18318. Juhendit rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi gaasivõrgu ettevõtjate Metoodikate kooskõlastamisel võrdse kohtlemise tagamiseks. Juhendi väljatöötamisel on Konkurentsiamet lähtunud MGS § 20 lõigetest 1 ja lg 2. 21.02.2018.a registreeriti Konkurentsiametis Metsavahi Kinnisvara OÜ taotlus Metoodika kooskõlastamiseks. 2. Taotleja Metsavahi Kinnisvara OÜ; reg. kood: 12578052; aadress: Keava 3-15, Tallinn, 11312, e-post: [email protected] või [email protected] . 2 3. Menetluse käik ja Konkurentsiamet seisukohad 21.02.2018.a esitas Metsavahi Kinnisvara OÜ taotluse Metoodika kooskõlastamiseks. Alljärgnevalt on ära toodud Konkurentsiamet seisukohad ja põhjendused Metoodika kooskõlastamiseks. Metsavahi Kinnisvara OÜ poolt Konkurentsiametile kooskõlastamiseks esitatud Metoodika koosnes alljärgnevatest osadest:  sissejuhatus;  mõisted;  liitumistasude arvutamine. Metoodika osas pealkirjaga „Sissejuhatus“ on kajastatud alljärgnevad punktid: Käesolev metoodika on välja töötatud võrguettevõtja Metsavahi Kinnisvara OÜ poolt võetava liitumistasu arvutamise aluseks olevate kriteeriumite läbipaistvuse tagamiseks ning võrdse kohtlemise printsiibi järgimiseks liitumistasu arvutamisel. Uue liitumise väljaehitamisel lähtutakse optimaalsest võrgu konfiguratsioonist, heast inseneritavast ja efektiivseimaist lahendusest tarbija jaoks. Eeldatav maagaasitrassi ning muude teostatavate investeeringute maksumused põhinevad turuhindadel. Maagaasiseaduse (edaspidi MGS) § 20 lg 1 järgi on võrguettevõtjal õigus võtta võrguga liitujalt liitumistasu. Konkurentsiamet seisukoht. Metoodika osa „Sissejuhatus“ on põhjendatud kuna vastab MGS §-s 18 (võrguga liitumine) ja MGS §-s 20 (liitumistasu arvutamine) toodud põhimõtetele. Metoodika osas pealkirjaga “1. Mõisted” on toodud alljärgnevate mõistete selgitus: Metoodika osa pealkirjaga „1. Mõisted“ punkt „1.1. Võrguga liitumine on tarbijapaigaldise või teisele võrguettevõtjale kuuluva võrgu ühendamine võrguga, selle tehniliste võimaluste piires nii, et see ei seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindlust“. Konkurentsiamet seisukoht Punkt 1.1 on kooskõlas MGS § 18 lõikudega 1 ja 2. Metoodika osa pealkirjaga „1. Mõisted“ punkt „1.2. Liitumistasu – liitujate poolt maagaasivõrguga liitumise eest makstav tasu.“ Konkurentsiamet seisukoht Punkt 1.2 on kooskõlas Juhendi punktiga 2.2. Metoodika osa pealkirjaga „1. Mõisted“ punkt „1.3. Liitumispiirkond – ala (tänav, kinnisvara arenduspiirkond, võrgupiirkond) kus kehtib ühtne liitumistasu.“ Konkurentsiamet seisukoht Punkt 1.3 on kooskõlas Juhendi punktiga 2.1. Võrguettevõtja, määratledes liitumispiirkonnana tegevuspiirkonna, lähtub antud piirkonnas liitumistasu kujundamisel ühtsetest põhimõtetest kõikidele tegevuspiirkonna tarbijatele, mis ei ole vastuolus MGS § 20 lg 2 kajastatud liitumistasude arvestamise alustega. 3 Metoodika osa pealkirjaga „1. Mõisted“ punkt „1.4. Liitumisinvesteering – uue tarbimisvõimsuse ühendamiseks tehtud põhjendatud investeeringud (sh mõõtesüsteemi väljaehitamine), keskkonnanõuete täitmiseks tehtud kulud ning kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmiseks tehtud kulud. Liitumisinvesteering jaguneb kaheks:  arenduskohustuse raames teostatavad investeeringud (edaspidi arendusinvesteering), mille eesmärk on tagada võrgu selline ülesehitus, mis võimaldab suurendada juba liitunud tarbijatel oma tarbimisvõimsust ning liituda uutel tarbijatel  investeeringud, mis kaetakse tarbijate poolt gaasivõrguga liitumise eest makstavast tasust (liitumistasust).“ Konkurentsiamet seisukoht Punkt 1.4 on kooskõlas Juhendi punktidega 6.5 ja 8. Mõiste „liitumisinvesteering“ definitsioon on põhjendatud tulenevalt MGS § 20 lg 2 loetletud liitumistasu arvutamise aluseks olevate kulude ja MGS § 22 lg 3 (võrguettevõtja on kohustatud arendama võrku selliselt, et oleks tagatud tema võrgupiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine) sätestatud arendusinvesteeringu vahelise piiri määratlemisest. Mõlemast eelpool nimetatud seaduse sättest selgub, et tegemist on ettevõtja poolsete investeeringutega tarbijate liitumiseks, kuid Metoodikas antud mõiste täpsustamine annab selgema ülevaate tarbijate liitumiseks teostatud investeeringute jagunemise (võrguteenuse hinna kaudu kaetav arendusinvesteering ja liitumistasust kaetav investeering) ning nende katteallikate kohta. Arendusinvesteeringu katteallikaks on võrguteenuse hind ning ülejäänud liitumisinvesteeringud kaetakse tarbijate poolt gaasivõrguga liitumise eest makstavast liitumistasust. Ülal toodud investeeringute jaotamine annab tarbijatele selgust, milline osa liitumisinvesteeringust lülitatakse võrguteenuse hinda ja millise osa tasub tarbija liitumistasu kaudu. Metoodika osa pealkirjaga „1. Mõisted“ punkt „1.5. Arendusinvesteering – investeering, mille teostamine finantseeritakse võrguteenuse hinna kaudu ning mille raames soetatud põhivara lülitatakse reguleeritava vara hulka.“ Konkurentsiamet seisukoht Punkt 1.5 on kooskõlas Juhendi punktiga 2.3. Arendusinvesteeringu suurust MGS ei sätesta. Samas on oluline määrata piirkond (tegevuspiirkonnas), mille investeeringuid arendusinvesteeringuna määratletakse, sest see tagab liitumistasu arvutamise läbipaistvuse ja selguse. Arenduskohustuse osakaalu suuruse arvutab ettevõtja iga konkreetse arenduse kohta eraldi lähtudes liitujate ja ehitatava võrguosa võimsustest. Metoodika punkt „2. Liitumistasu arvutamine“ on kajastatud alljärgnevalt: Võrguettevõtte tegevuspiirkonnas arvestatakse liitumistasu vastavalt alljärgnevale valemile: (Ivp - A) Lt = x Vl V vp kus Lt - liitumistasu, € Ivp - võrgupiirkonna summaarsed liitumisinvesteeringud, € A - arendusinvesteering, € 4 V vp - võrgupiirkonna liitujate summaarne maksimaalne gaasitarbimise võimsus, m³/h Vl - liituja taotletav maksimaalne gaasitarbimise võimsus, m³/h Kui tegelik liitumisinvesteering kujuneb madalamaks kui liitujate (tarbijate) poolt tasutud liitumistasude summa, siis korrigeerib ettevõtja koheselt enam laekunud summa ulatuses reguleeritavat vara ja ühtlasi ka võrguteenuse hinda ning esitab vastavasisulise taotluse Konkurentsiametile kooskõlastamiseks. Kui tegelikud kulutused ületavad esitatud liitumistasust laekuvaid summasid, võib ettevõtja taotleda Konkurentsiametilt ületava summa lülitamist võrguteenuse hinda läbi reguleeritava vara peale esitatud investeerimisprogrammi täitmist. Konkurentsiamet seisukoht. Valem vastab Juhendi punktis 10 kajastatud valemile. Valemi lugejas olev osa (Ivp - A) näitab seda, et tarbijate poolt gaasivõrguga liitumisel makstava liitumistasu hulka ei ole arvestatud arendusinvesteeringuid, mille katteallikaks on võrguteenuse hind. Valemi lugejas oleva komponendi jagamisel valemi nimetajas oleva komponentiga V vp, mis on sisuliselt summa üksikute tarbijate liitumisvõimsusest, saame liitumisvõimsuse ühikhinna. Tarbija poolt makstava liitumistasu leidmiseks on põhjendatud korrutada liitumisvõimsuse ühikhind tarbija liitumisvõimsusega Vl. Eeltoodud põhjustel peab Konkurentsiamet antud valemi rakendamist liitumistasude arvestamisel põhjendatuks. Arvestades eeltoodut ja tuginedes MGS § 20 lg 1, 2, 3 ja 31 ning MGS § 37 lg 3 p 3 otsustan: kooskõlastada 21.02.2018.a Metsavahi Kinnisvara OÜ-le “Metsavahi Kinnisvara OÜ maagaasivõrguga liitumistasu arvestamise metoodika” täies ulatuses. Käesoleva otsusega mittenõustumise korral on õigus esitada kaebus otsuse tühistamiseks Tallinna Halduskohtule. Kaebuse halduskohtule võib esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab teenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Lisa 1. „Metsavahi Kinnisvara OU liitumistasu metoodika.pdf“
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel