Nelja Energia AS
Regati pst 1
Tallinn 11911
06.02.2018 nr 5-5/2018-011
Saadetud elektrooniliselt e-posti aadressidele
[email protected];
[email protected]
Teade
Juhatusmenetluse lõpetamisest
Eesti Energia AS
Nelja Energia AS pöördus 20.06.2017 Konkurentsiameti poole taotlusega, milles paluti
algatada Eesti Energia AS-i tegevuse suhtes järelevalvemenetlus seoses diskrimineeriva ja
ebaõiglase hinnakujundusega elektrienergia jaemüügil tarbijatele. Taotluses märgiti, et Eesti
Energia AS diskrimineeriv ja ebaõiglane hinnakujundus seisneb turu keskmisega võrreldes
oluliselt kõrgemates marginaalides, hinnakujunduse läbipaistmatuses ning samasuguse
tarbimisprofiiliga klientidele üldteenuse ja tavapakettide pakkumisel diskrimineerivate
tingimuste rakendamises. Nelja Energia AS-i hinnangul on Eesti Energia AS sellise tegevuse
tulemusena teenitud kasumit kasutanud konkurentsiolukorra moonutamiseks elektrienergia
tootmise ja hulgimüügi turul, kus Eesti Energia AS ja Nelja Energia AS on konkurendid.
Taotluses paluti kontrollida, kas Eesti Energia AS elektrienergia hinnakujundus on kooskõlas
KonkS § 16 punktidega 1 ja 3 ja üldteenuse korras müüdava elektrienergia hind on kooskõlas
ELTS §-ga 763 ning seaduse rikkumise korral teha Eesti Energia AS-le ettekirjutus rikkumise
lõpetamiseks.
1. Nelja Energia AS-i 20.06.2017 taotlus
Elektrienergia jaemüügil on Eestis suurim turuosa Eesti Energia AS-l. 2016. aastal oli see Eesti
klientide tarbitud elektrienergia mahu järgi Eesti Energia AS-i enda hinnangul 59%1. Eesti
Energia AS elektrienergia müügihind 2016. aastal oli keskmiselt viiendiku võrra kõrgem kui
börsihind, tema konkurentide juurdehindlused olid oluliselt madalamad2 (taotluse punktides 3-
4). Taotluse lisas 2 toodud andmetest nähtub, et Eesti Energia AS-i juurdehindlus on turu
keskmisega võrreldes oluliselt kõrgem, eriti fikseeritud hinnaga pakettide puhul3 (taotluse
punktides 5-6). Konkurentsiameti varasema praktika kohaselt ei tohiks turgu valitsevas
seisundis oleva ettevõtja kaalutud keskmine juurdehindlus ületada 15%4. Vaatamata asjaolule,
et Eesti Energia AS-i elektrienergia jaemüügihinnad on konkurentidest oluliselt kõrgemad,
1
https://www.energia.ee/-/doc/8457332/ettevottest/investorile/pdf/annual_report_2016_est.pdf.
2
Kirja lisa 1. http://elektrihind.ee/paketid/, 13. juunil 2017.
3
Kirja lisa 1. http://elektrihind.ee/paketid/, 13. juunil 2017. Nelja Energia AS on arvutuste tegemisel lähtunud
keskmisest tarbimisest 216 kWh/kuus, mis jaguneb võrdselt päevase ja öise ajavahel.
4
Konkurentsiamet. Teade: Konkurentsiamet nõuab MTÜ-lt Lääne-Viru Jäätmekeskus hindade seadusega
kooskõlla viimist. http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=28299, 29. mail 2017.
Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
otsustas üle 90% Eesti Energia AS-i klientidest (ettevõtja enda andmetel) 2016. aasta lõpus oma
elektrilepingut pikendada, eelistades osaliselt või täielikult fikseeritud hinnaga pakette5. Samas
sõltumatu energiaportaali Energiaturg.ee analüüsi kohaselt oli aastatel 2015 ja 2016 börsipakett
kodutarbijate puhul soodsam6.
Antud juhul on asjaomaseks kaubaturuks elektrienergia jaemüügi turg Eestis (taotluse p 9).
Lähtuvalt 59%-sest turuosast omab Eesti Energia AS elektrienergia jaemüügi turul Eestis turgu
valitsevat seisundit (taotluse punktides 10-12). Sellist eeldust toetab asjaolu, et vaatamata
kõrgetele elektrienergia jaemüügihindadele ei ole ta oma kliente oluliselt kaotanud ning
võrreldes 2015. aastaga vähenes Eesti Energia AS-i turuosa üksnes 2,1%. Tarbijate vähene
liikuvus nähtub samuti Konkurentsiamet poolt 2015. aasta kohta avaldatud andmetest 7.
Elektrimüüjate vahetamise määr on püsivalt madal, vaatamata igakuisele müüja vahetamise
võimalusele. Sellist olukorda võrreldakse 8,7% tarbijate liikuvusega kohustusliku
kogumispensioni fondide vahel 2016. aastal, kuigi pensionifondi on võimalik vahetada üksnes
kolm korda aastas8. Eesti Energia AS-i hinnakujundust ei mõjuta oluliselt väiksemate
elektrimüüjate tegevus, seega Eesti Energia AS-i positsioon võimaldab tal tegutseda kaubaturul
arvestataval määral sõltumatult konkurentidest ja ostjatest.
Ebaõiglase hinnakujunduse kohta seisukoha põhistamisel (taotluse punktides 13-22) on
viidatud Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-66-029, Euroopa Kohtu ja Euroopa Komisjoni
praktikale (nt otsusele asjas C-52/07) ning Konkurentsiameti varasemale praktikale (MTÜ
Lääne-Viru Jäätmekeskuse hinnad). Hinnangu kohaselt on Eesti Energia AS-i hinnakujundus
elektrienergia jaemüügiturul ebaõiglane ning seisneb põhjendamatult kõrgete hindade
kehtestamises ja rakendamises elektrienergia jaeklientidele, tema hinnad ei ole mõistlikus
vahekorras kauba majandusliku väärtusega ja on konkureerivate toodetega võrreldes
ebaõiglaselt kõrged, seega vastuolus KonkS § 16 punktiga 1.
Diskrimineeriva hinnakujunduse kohta (taotluse punktides 23-34) leiab Nelja Energia AS, et
elektrienergia jaemüügiga seonduvad kulud ei sõltu sellest, kas Eesti Energia AS pakub
börsihinnaga paketti üldteenusena või väljaspool üldteenust. Elektrienergia jaemüügi hinna
suhtes kehtivad võrdsed olukorrad, kus samasuguse tarbimisprofiiliga klient ostab börsihinnaga
elektrienergiat üldteenusena või väljaspool üldteenust (taotluse punktid 23-24). Erinevate
tingimuste pakkumise osas (taotluse punktid 25-30) on esitatud võrdlusandmed erinevate
müüjate pakkumiste kohta, millest järeldatakse, et väikese tarbimiskogusega klientide jaoks on
oluliselt soodsam osta elektrienergiat üldteenusena, kus müüja marginaal ei sõltu tarbitud
elektrienergia kogusest (taotluse lõigus 4 toodud tabel). Eesti Energia AS-lt on võimalik elektrit
üldteenusena osta üksnes nendel klientidel, kelle elektripaigaldis on ühendatud sellise
võrguettevõtja võrguga, kes on üldteenuse osutajaks nimetatud. Nelja Energia AS leiab, et
olukord, kus elektrit on samalt müüjalt võimalik üldteenuse korras osta odavamalt kui
väljaspool üldteenust, ei lähe kokku ka Eesti Energia AS-i selgitusega, et „kuna üldteenuse
5
Eesti Energia AS 2016. majandusaasta aruande lk 31.
6
http://energiaturg.ee/2017/01/moodunud-aastal-oli-jatkuvalt-borsipakett-kodutarbijate-jaokselektriturul-
soodsaim-ostmisviis-sedapuhku-12-soodsam-kui-fikseeritud-pakett-naitab-soltumatuenergiaportaali-
energiaturge-analuus/, 26. mail 2017. aastal.
7
Konkurentsiamet. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis. Tallinn, 2016, lk 41.
8
Rahandusministeerium. Riikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku
kogumispensioni statistika. Seisuga 31.12.2016.
http://www.pensionikeskus.ee/files/dokumendid/kogumispensioni_statistika_012017.pdf, 14. juunil 2017, lk 3
(punkt 1.2) ja lk 8 (punkt 1.4). Kohustusliku kogumispensioni fondide vahetajate osakaal on arvutatud 2016. aasta
lõpus II sambaga liitunud isikutega üldarvu 691 036 ja 2016. aastal pensionifondi osakuid vahetanud inimeste arvu
60 024 põhjal.
9
Riigikohtu 18. detsembri 2002. a tehtud otsuse asjas nr 3-3-1-66-02
2 (11)
kliendid tarbivad üle kahe korra vähem elektrit, siis teeninduskulu selle koguse peale jagades
on müügimarginaal vastavalt kõrgem.“10
Äripartnerite ebasoodsasse konkurentsiolukorda panemise kohta (taotluse punktid 31-34)
märgib Nelja Energia AS, et ELTS § 763 lg 1 kohaselt peab üldteenuse hind olema kulupõhine,
sisaldades üksnes põhjendatud kulusid ja mõistlikku ärikasumit, mistõttu üldteenuse hinda
ületav hind ei saa olla õiglane ja mittediskrimineeriv KonkS § 16 punktide 1 ja 3 tähenduses.
Nelja Energia AS-le ei ole teada, kas ja millistel tingimustel võimaldab Eesti Energia AS
huvitatud klientidel valida väljaspool üldteenust ilma kuutasuta börsihinnaga paketti, sh kas ja
kuidas sõltub pakutav marginaal kliendi tarbimisprofiilist. Seetõttu on võimalik, et Eesti
Energia AS on ebavõrdse kohtlemise probleemi adekvaatselt lahendanud. Samas palub Nelja
Energia AS ebavõrdse kohtlemise esinemist või puudumist Konkurentsiametil kontrollida.
Nelja Energia AS leiab, et kuna üldteenust on võimalik osta üksnes väikestel äritarbijatel, on
erinevate tingimuste rakendamise mõju üldteenust ja vabaturu börsipaketti kasutavate
äritarbijate konkurentsipositsioonile pigem väike, kuid igal juhul mitte välistatud. Nelja Energia
AS-i hinnangul kvalifitseerub kodutarbijate ebavõrdne kohtlemine ebaõiglaseks
hinnastamiseks KonkS § 16 punkti 1 tähenduses isegi juhul, kui KonkS § 16 punkti 3
kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
2. Eesti Energia AS-i 19.07.2017 seisukohad
Konkurentsiamet palus 28.06.2017 kirjaga 5-1/17-0175-362-1 Eesti Energia AS-il esitada oma
esialgne seisukoht Nelja Energia AS-i taotluses avaldatud seisukohtadele. Eesti Energia AS
esitas 19.07.2017 kirjas nr EM-JUH-4/11 oma seisukohad.
Eesti Energia AS-le jäi ebaselgeks, kuidas Nelja Energia AS jõudis järeldusele, et tema hinnad
on teiste müüjate hindadest oluliselt kõrgemad, kuna võrreldi omavahel võrreldamatuid
kategooriad ning esitati sisutühje põhjendusi. Erinevalt teistest elektrimüüjatest sõltub Eesti
Energia AS pakkumine klientidele nende tarbimismahust, hinnastades väiksemaid tarbijaid
kõrgemalt, sest nende teenindamise kulud ühe kWh kohta on kõrgemad. Samas konkurendid
on keskendunud suurematele tarbijatele, keda on lihtsam vahetama veenda, mistõttu nende
arvestuslik teeninduskulu ühe kWh kohta on madalam. Seetõttu tundub ka Eesti Energia AS-i
hind teistega võrreldes oluliselt kõrgem. Eesti Energia AS-i hinnakujunduse muutmisel
kallimaks hakkavad tarbijad koheselt liikuma konkurentide juurde, seega ei saa Eesti Energia
AS tegutseda turul konkurentidest sõltumatult ega oma seetõttu ka turgu valitsevat seisundit
elektrienergia jaemüügil tarbijatele. Eesti Energia AS esitas andmed temaga 2016. a lepingu
lõpetanud klientide arvu kohta. Võrdlusest tarbijate liikuvuse kohta kohustusliku
kogumispensioni fondide vahel ei saa teha järeldusi konkurentsi toimimise kohta elektrienergia
jaemüügi turul.
Eesti Energia AS leidis väidetavalt ebaõiglase ja diskrimineeriva hinnakujunduse osas (kirja p
3.3), et tema lõppmüügihinnast marginaali tuletamine ja seejärel valimatult konkurentidega
võrdlemine ei anna asjakohast ja tõsiseltvõetavat tulemust. Elektrienergia jaemüügihind sõltub
lepingu sõlmimise hetkest ning sõlmimise hetkel kehtivatest elektrienergia tulevikuhindadest
(turul pakutavatest forvardtehingute hindadest). Samuti on tulevikutehingute tooted eri
elektrimüüjatel erinevad (Eesti Energia AS-l on ülekaalus pikemad lepingud), mis omakorda
teeb elektrienergia ostukulu erinevaks. Kokkuvõtvalt, kahte erinevat lepingute portfelli ei ole
võimalik kõrvutada selliselt, nagu seda on teinud Nelja Energia AS oma taotluses.
Eesti Energia AS märkis üldteenusega seonduvalt (kirja punktides 3.3.2-3.3.3), et elektrienergia
üldteenuse hinna võrdlemine Eesti Energia AS ja konkurentide pakutavate börsimarginaalidega
10
http://www.energiaturg.ee/uudised/eesti-energia-kinnitusel-on-uldteenuse-hind-kulupohine-ja-pohendatud-2/
3 (11)
ei ole adekvaatne. Üldteenus peab katma elektrimüüjate poolt valituks mitteosutunud klientide
kogumi keskmised kulud, samas kui konkurendid saavad suunitleda oma pakkumise eelkõige
suurematele tarbijatele. Võrreldes varasemaga on Eesti Energia AS vähendanud oma
teeninduskulusid ja sellest tulenevalt ka üldteenuse marginaali. Eesti Energia AS üldteenuse
arvutamise põhimõtted on 2013. aastal Konkurentsiametiga läbi arutatud ning Eesti Energia
AS-s on kasutusel siiani sama metoodika.
Nelja Energia AS-il puudub õigustatud huvi Eesti Energia AS-i hinnakujunduse kontrollimise
vastu, sest Eesti Energia AS elektrienergia jaemüük ei oma puutuvust ega konkureeri Nelja
Energia AS-ga elektrienergia tootmise- ja hulgimüügiturul. Eesti Energia AS ei kasuta
elektrienergia müügitulu konkurentsiolukorra moonutamiseks ühelgi kaubaturul. Nelja Energia
AS on elektrienergia tootja, kelle puudub jaemüük ja ka vastav kogemus orienteerumaks
elektrienergia jaemüügi hinnakujunduses.
Eesti Energia AS peab Nelja Energia AS kirjas esitatud taotlust järelevalve teostamiseks
pahatahtlikuks, mis kulutab põhjendamatult Konkurentsiameti ja turuosalise ressursse. Eesti
Energia AS ei oma elektriturul valitsevat positsiooni, tal puudub märkimisväärne
tegevussõltumatus oma konkurentide, tarnijate ja klientide ees ning tema hinnakujundus ei ole
diskrimineeriv ega ka ebaõiglane.
3. Nelja Energia AS-i 09.08.2017 täiendavad selgitused
Konkurentsiamet palus 30.06.2017 kirjaga nr 5-1/17-0175-368-1 Nelja Energia AS-l lisaks
taotluses toodud argumentatsioonile täiendavalt selgitada, milles seisneb Eesti Energia AS-i
hinnastamise praktika konkurentsi kahjustav mõju ning miks peab riikliku järelevalve korras
sekkuma turule, mis on juba mitu aastat avatud ning kus puuduvad sisenemistõkked. Sealjuures
paluti selgitada, kuidas selline sekkumine Eesti Energia AS-i hinnakujundusse
konkurentsiolukorda sisuliselt parandaks ja milliste ettevõtjate seisund kaubaturul seeläbi
paraneks. Samuti paluti detailsemalt selgitada, kuidas Eesti Energia AS-i kõne all olev tegevus
sisuliselt Nelja Energia AS-i konkurentsivõimet kahjustab, kuidas Nelja Energia AS on
määratletav ELTS § 12 lg 13 alusel väiketarbijana, kellel on ELTS § 761 lg 1 alusel õigus
üldteenuse korras elektrienergiat osta ja kuidas aitaks Eesti Energia AS-i sundimine vabal turul
sisuliselt üldteenuse hindadest lähtumiseks konkurentsiolukorra paranemisele kaasa.
Nelja Energia AS-i hinnangul paraneks konkurentsiolukord esiteks seeläbi, et Eesti Energia
AS-i kliendid ei peaks enam tasuma ebamõistlikult kõrgeid ja diskrimineerivaid tasusid.
Hindade alanemine omab positiivset mõju ettevõtjate investeeringutele, majandusele ja
konkurentsile üldiselt, korrastades turul toimuvaid protsesse. Kuritarvitusteta turg omakorda
võib suurendada positiivset mõju müüja vahetamise aktiivsusele – st panna seni müüjat mitte
vahetanud Eesti Energia AS-i kliendid mõtlema müüja vahetamise peale.
Kui Konkurentsiamet teeb õigusrikkumise tuvastamisel ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks,
siis on sellel nii eri- kui üldpreventiivne mõju ning tarbijatele ja turuosalistele on tagatud
kindlus, et järelevalveasutused viivad vajadusel läbi järelevalvemenetluse ning kontrollivad
tekkinud kahtluste põhjendatust. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest teenitavate tulude
välistamine aitab kaasa ka Eesti Energia AS-i tegevuse efektiivsuse kasvule. Turgu valitsevat
seisundit kuritarvitades võib Eesti Energia AS teenida õigusvastaseid tulusid, siis võimaldab
tugevdada tema positsiooni teistel turgudel. Võimaliku kuritarvitamise lõpetamine tagab
teistele elektrienergia tootjatele ja müüjatele võrdsed võimalused Eesti Energia AS-ga
konkureerimiseks.
Monopoolsete tasude teenimine võimaldab Eesti Energia AS-l kasutada ebaseaduslikult saadud
vahendeid teistel turgudel tegutsemiseks, ohustades õiguspäraselt tegutsevate ettevõtjate, sh
Nelja Energia kontserni konkurentsivõimet. Näitena toodi Tootsi tuulepargi juhtumiga
4 (11)
seonduv. Ebamõistlikult kõrgete elektrienergia jaehindade rakendamine võimaldab Eesti
Energia AS-l teenida suuremat tulu ja kasumit, mida on omakorda võimalik otseselt või
kaudselt kasutada Tootsi enampakkumisel kõrgema pakkumise tegemiseks. Nelja Energia
kontsern võib tulevikus siseneda elektrienergia jaemüügi turule. Üheks senist sisenemist
takistavaks faktoriks on ebaselgus ja oht, et turule sisenemine muutub raskendatuks turgu
valitsevas seisundis elektrimüüja õigusvastase tegevuse tõttu. Seega võib Eesti Energia AS-i
tegevus mõjutada Nelja Energia AS-i tegevust ka elektrienergia jaeturul.
Nelja Energia AS ei ole väiketarbija ELTS § 12 lg 13 alusel, kuid Eesti Energia AS-i vastav
tegevus kahjustab nii tarbijate kui Nelja Energia AS-i õigusi (vt eespool toodud põhjendusi).
Nelja Energia AS leiab, et korrakaitseasutus ei saa keelduda võimaliku rikkumise
menetlemisest seetõttu, et õiguskorra vastu suunatud rünne ei ole vahetult suunatud rikkumisest
teavitaja isiku või vara vastu.
Nelja Energia AS taotlus on suunatud Eesti Energia AS-i ebaõiglaselt kõrgete hindade
rakendamise lõpetamisele ja põhjendamatult kõrge tulu teenimisele, mida võidakse kasutada
muuhulgas teistel (elektrienergia tootmise ja hulgimüügi) turgudel oma positsiooni
säilitamiseks ja tugevdamiseks, mis omab otsest negatiivset mõju konkurentidele. Kaebus pole
suunatud üldteenuse hindade rakendamisele vabal turul, vaid Eesti Energia AS-i
õigusrikkumise lõpetamisele, mis väljendub ebamõistlikult kõrgete hindade rakendamises.
4. Konkurentsiameti hinnang
Menetluse tulemusel leiab Konkurentsiamet, et Nelja Energia AS-i taotluses ja täiendavates
selgitustes esitatud andmed ja väited ei anna alust järelevalvemenetlust jätkata. Nelja Energia
AS-i poolt kirjeldatud asjaolud ei kujuta endast sisuliselt konkurentsiprobleemi, mistõttu
vajadus riikliku sekkumise järele puudub. Konkurentsiamet selgitab täiendavalt, et
konkurentsijärelevalve algatamine ja lõpetamine toimub kaalutlusõiguse alusel.
Järelevalvemenetluse alustamine, nagu ka lõpetamine, on olemuselt menetlustoimingud.
Konkurentsiseadus ei sätesta menetluse lõpetamist haldusaktiga.
4.1 Kaubaturg ja Eesti Energia AS-i turujõud
KonkS § 3 lg 1 kohaselt moodustab kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste,
realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt
omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis
hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Käesolevas juhtumis on vaatluse all
elektrienergia jaemüük Eestis. Elektrienergia ei ole üldiselt piisavalt lihtsalt asendatav teiste
energiakandjatega ning tulenevalt elektrituru ülesehitusest ei ole Eesti tarbijatel võimalik osta
elektrienergiat vahetult teistes riikides tegutsevate müüjate käest. Elektrienergia turul võivad,
aga ei pruugi eristuda kitsamad segmendid eri tarbijagruppide lõikes.
KonkS § 13 lg 1 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ettevõtja või mitu samal kaubaturul
tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval
määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist
eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub
kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest
Ettevõtja turujõu hindamisel on lisaks turuosa suurusele oluline võtta arvesse asjaomase
kaubaturu olemust ning spetsiifikat, selle struktuuri (olemasolevat ja teatud aja perspektiivis),
võimalike turutõkete olemasolu jms. Oluline on hinnata ka seda, kas kauba ostjatel puuduvad
mõistlikud valikuvõimalused.
5 (11)
2013. aastal avati Eestis elektriturg täielikult vabale konkurentsile. Peale turu täielikku
avanemist saavad kõik elektritarbijad, kellel on kehtiv võrguleping, valida endale sobiva
elektrimüüja sõltumata sellest, millise võrguettevõtjaga on neil võrguteenuse leping sõlmitud.
2016. aastal tegutses Eestis 17 sõltumatut elektrienergia müüjat, kellest 10 tegutsesid turul
aktiivselt. Alates turu avanemisest 2013. aastal on Eesti Energia AS-i turuosa langenud. Elering
AS-i kodulehel avaldatud energiaturgude kokkuvõtetest11 nähtub, et kui 2013. aastal oli Eesti
Energia AS-i osakaal bilansihaldurite portfellide tarbimismahtude alusel 71,9%, siis 2017.
aasta detsembriks oli see 60,8%12. Viimastel aastatel on Eesti Energia AS-i osakaal
stabiliseerunud ligi 60% juures.
Konkurentsiamet leiab, et elektrimüüja vahetamine, sealhulgas Eesti Energia AS-i juurest
lahkumine on Eestis tarbijate jaoks võrdlemisi lihtne. Ükski elektri ostja ei ole seotud
konkreetse müüjaga ega ole kohustatud elektrit ostma just nimelt Eesti Energia AS-lt. Eesti
Energia AS-ga sõlmitud tähtajaliste lepingute puhul on ennetähtaegne lepingu ülesütlemine
eratarbijale tasuta. Tarbijatele on loodud piisavad valikuvõimalused ja valiku lihtsustamiseks
saab kasutada erinevaid elektrienergia hinna võrdlusportaale (nt energiaturg.ee, elektrihind.ee),
tutvuda konkreetsete ettevõtjate kodulehel avaldatud teabega ja küsida juurde ka personaalseid
pakkumisi läbi ettevõtjate kodulehe (näiteks Eesti Energia AS või Eesti Gaas AS puhul).
Avatud turu tingimustes on kõikidel ostjatel võimalik takistusteta valida enda jaoks sobivaim
elektrimüüja ning Konkurentsiametile teada olevalt puuduvad tarbijatel selleks märkimist
väärivad takistused. Ka Nelja Energia AS-i taotluses ei olnud viidatud mingitele asjaoludele,
mis elektrimüüja vahetamist mingil viisil takistaksid. Nelja Energia AS ei ole üldiselt viidanud
mingitele turutõketele, mis otseselt piiraksid teiste elektrimüüjate võimekust konkureerida
Eesti Energia AS-ga elektri jaemüügil. Elering AS-i tarkvõrgu platvormi andmete põhjal
vahetati 2016. aasta jooksul elektrilepingut omavates tarbimiskohtades elektrimüüjat ligi 26
000 korral, mis võrreldes 2015. aastaga on 42% enam.
Konkurentsiamet järeldas oma elektri- ja gaasituru 2016 aruandes, et Eestis on hea üldine
keskkond uute elektrienergia tootjate ja müüjate turule tulekuks13. Eestis puuduvad
regulatiivsed piirangud, mis takistaksid ettevõtjatel elektrimüügi turule vabalt ja mõistliku aja
jooksul siseneda.
Konkurentsiamet täheldab, et ehkki Eesti Energia AS on elektriturul ülekaalukalt suurim
ettevõtja, on mitmed tema väiksema turuosaga konkurendid tegelikult ettevõtjana Eesti Energia
AS-ist isegi oluliselt suuremad või vähemalt ei ole nad silmatorkavalt väiksemad. KonkS § 2
lg 3 kohaselt võib lugeda üheks ettevõtjaks üksteisega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad.
Näiteks INTER RAO Eesti OÜ kuulub Eesti Energia AS-ist oluliselt suuremasse Venemaa
INTER RAO gruppi. Elektrum Eesti OÜ asutaja ja ainuosanik on Latvenergo AS, kes
positsioneerib ennast suurimaks elektri kauplejaks Baltimaades14. Nelja Energia AS ise on
rahvusvahelise kontserni emaettevõtja, kellele kuulub muuhulgas 100% Läti tütarettevõtjast 4
Energia SIA ja 81% Leedu tütarettevõtjast 4 Energia UAB. Kontsernis toimub energiaga
kauplemine läbi Nordic Power Management OÜ, kelle elektrienergia portfelli suuruseks
hinnatakse ligikaudu 1 TWh15. Kuna mitmed ettevõtjad kuuluvad kas suuremasse ettevõtjate
11
https://elering.ee/sites/default/files/2018-01/2017-12%20ENERGIATURUD.pdf
12
AS Elering kodulehel avaldatud energiaturgude kokkuvõtetest nähtub, et Eesti Energia AS osakaal
bilansihaldurite portfellide tarbimismahtude alusel 2017 aastal kõikus vahemikus 55,7% kuni 60,8%.
https://elering.ee/uudised/kuukokkuvõtted?page=0
13
Konkurentsiameti aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2016.
http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=23346.
14
http://www.latvenergo.lv/eng/; http://www.latvenergo.lv/eng/news/press_releases/9877-unaudited-results-of-
latvenergo-group-for-the-first-nine-months-of-2016.
15
Nelja Energia AS konsolideeritud majandusaasta aruanne 2016.
6 (11)
gruppi või rahvusvahelise kontserni koosseisu, on neil eelduslikult olemas võimekus oma
majandusliku positsiooni tõttu Eesti Energia AS-iga tõhusalt konkureerida.
Nelja Energia AS on juhtinud tähelepanu sellele, et ehkki elektrimüüjaid on võimalik vahetada,
on vahetamise määr püsinud madalana, mis on üheks näitajaks, et elektri jaemüügiturul tõhus
konkurents ei toimi. Konkurentsiamet leiab eeltoodule tuginedes, et kui ka pidada
elektrimüüjate vahetamise määra liialt madalaks, siis selle põhjused ei tulene mitte Eesti
Energia AS-i või teiste elektrimüüjate tegevusest, vaid pigem tarbijate käitumisest.
Konkurentsiseadus ei kaitse tarbijat passiivsuse eest ja kui tarbijad aktiivselt paremaid
pakkumisi ei otsi, siis see iseenesest ei anna alust sekkuda turutingimustel tegutseva ettevõtja
hinnakujundusse. Nagu eelpool selgitatud, siis elektrimüüja vahetamisel märkimisväärsed
takistused puuduvad. On iseenesest võimalik, et mõni tarbija ei vaheta elektrimüüjat seetõttu,
et sellest saadav rahaline võit on liiga marginaalne. Elektrienergia on täiesti homogeenne kaup
- näiteks Eesti Energia AS-i poolt müüdav elekter ei ole oma füüsiliste omaduste poolest ei
parem ega halvem teiste elektrimüüjate poolt müüdavast. Samuti on eri elektrimüüjate
hinnapakkumised võrdlemisi sarnased – näiteks taotluse punktis 4 esitatud tabelis erineb müüja
juurdehindlus (üldteenust arvestamata) maksimaalselt 2,25 protsendipunkti võrra, mis
tähendab, et näiteks 30-eurose elektriarve juures võidaks tarbija elektrimüüja vahetamisest kuni
0,675 eurot. On mõeldav, et niivõrd väikese rahalise võidu juures ei pruugi tarbija olla
elektrimüüja vahetamisest huvitatud. Siinkohal tuleb ka arvestada, et tavapärane tarbijale
esitatav arve koosneb mitmest kulureast (võrgutasu, elektrienergia, maksud), millest
elektrienergia maksumus võib moodustada kogumaksumusest suhteliselt väiksema osa.
Suurema tarbimise puhul võib müüja vahetamine olla otstarbekaks, kuid väiksema tarbimise
puhul võib kokkuhoid osutuda pea olematuks.
Konkurentsiamet leiab eeltoodut kokku võttes, et ehkki Eesti Energia AS omab KonkS § 13
lõikes 1 sätestatud turgu valitsevat seisundit eeldavast 40% turuosast oluliselt kõrgemat, ligi
60%-list turuosa, kõnelevad mitmed kaalukad argumendid turujõu puudumise poolt. Eelkõige
on selliseks kaalutluseks tõsiasi, et tarbijatel puuduvad tõsiseltvõetavad takistused Eesti Energia
AS-i juurest lahkumiseks. Eesti Energia AS-i turujõudu võib samas teatud määral suurendada
tarbijate endi passiivsus vahetusvõimaluse kasutamisel. Kuna edaspidisest nähtub, et Eesti
Energia AS tegevus ei vasta turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tunnustele sõltumata
sellest, kas tal selline seisund tegelikult olemas on, ei ole vaja ettevõtja turujõudu siinkohal
täpsemalt määratleda.
4.2 Eesti Energia AS-i hinnakujundus
Vastavalt KonkS §-le 16 on keelatud ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi otsene või kaudne
kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või müügihindade
või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine või rakendamine (punkt 1) ning võrdväärsete
kokkulepete korral erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele,
pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda (punkt 3). Konkurentsiametile
esitatud teabe põhjal ei ole alust arvata, et Eesti Energia AS-i tegevuses elektrienergia jaemüügil
oma hindade kujundamisel võiksid esineda konkurentsiseaduse § 16 punktide 1 või 3 rikkumise
tunnused.
Avatud turu tingimustes kujunevad elektri jaemüügi hinnad konkurentsitingimustes ja
elektrimüüjad pakuvad ostjatele erinevaid hinnapakette. Nelja Energia AS on oma taotluses
osutanud asjaolule, et Eesti Energia AS ostjatele pakutavad müügihinnad on oluliselt kõrgemad
ja juurdehindlused suuremad kui teistel elektrimüüjatel. Eelkõige on taotluses võetud aluseks
Elektrihind.ee elektripakettide portaalis toodud andmed seisuga 13.06.2017, aga ka teatud
võrdlus Eesti Energia AS-i ja Elektrum Eesti OÜ majandustulemuste kohta (taotluse lisad 1-4).
Konkurentsiamet märgib esmalt, et Nelja Energia AS-i poolt esitatud teabe põhjal ei ole
7 (11)
võimalik üheselt tuvastada, et Eesti Energia AS-i müügihinnad on tegelikult konkurentidest
oluliselt kõrgemad. Esiteks, elektripakettide portaalis Elektrihind.ee toodud hinnad on
indikatiivsed ja Eesti Energia AS-i poolt tegelikkuses klientidele tehtavad personaalsed
pakkumised võivad erinevatest kriteeriumitest lähtuvalt olla erinevad portaalis esitatutest.
Seetõttu ei ole põhjendatud nende võrdlusandmete alusel teha kaugeleulatavaid järeldusi.
Portaalis Elektrihind.ee on tehtud märge selle kohta, et muuhulgas „Eesti Energia AS lõpetas
avaliku hinnakirja edastamise enda portaalis 2014. a. sügisel ja seepärast on Elektrihind.ee-s
kogutud Eesti Energia AS-i pakettide hinnad võetud nende kliendiportaalist alltoodud
kliendiprofiili kohta. Iga kliendi personaalsed pakkumised võivad erineda, muutuda
igapäevaselt ja sõltuda elektritarbimisest jms seepärast tuleks võrdluses kasutatud hindasid
pidada indikatiivseteks.“
Teiseks, Nelja Energia AS-i poolt teostatud Eesti Energia AS-i ja Elektrum Eesti OÜ
majandustulemuste võrdlus põhineb paljudel hinnangutel ja eeldustel. Näiteks on hinnangulised
Eesti Energia AS-i jae- ja hulgimüügi hinnad ning ka analüüsis on mööndud, et mõiste
hulgimüük tähendus on antud juhul koostajatele ebaselge. Nelja Energia AS on piirdunud
formaalse arvude võrdlusega, süvenemata asjaoludesse, mis võivad põhjustada erinevust.
Muuhulgas ei ole arvestatud konkreetsete müüjate kliendiportfelli struktuuriga ja sellega
kaasnevate kuludega ning muude tähtsust omavate asjaoludega. Arusaadavalt ei ole Nelja
Energia AS-l ka ligipääsu vajalikele andmetele, et selline analüüs läbi viia.
Kolmandaks, Eesti Energia AS on Konkurentsiameti hinnangul esitanud veenva põhjenduse,
miks tema keskmine marginaal võib olla mõnevõrra kõrgem kui konkurentidel. Erinevalt
teistest elektrimüüjatest sõltub Eesti Energia AS pakkumine klientidele nende tarbimismahust,
hinnastades väiksemaid tarbijaid kõrgemalt, sest nende teenindamise kulud ühe kWh kohta on
kõrgemad. Samas konkurendid on keskendunud suurematele tarbijatele, keda on lihtsam
vahetama veenda, mistõttu nende arvestuslik teeninduskulu ühe kWh kohta on madalam.
Seetõttu tundub ka Eesti Energia AS hind teistega võrreldes oluliselt kõrgem.
Konkurentsiamet leiab eeltoodule tuginedes, et kui oleks tarvis lõpuni välja selgitada, kas Eesti
Energia AS-i marginaalid võrreldavatele klientidele on kõrgemad kui teistel elektrimüüjatel,
tuleks läbi viia mahukas lepingute ja finantsandmete analüüs. Käesoleval juhul sellise analüüsi
läbiviimiseks vajadus siiski puudub. Alljärgnevalt on selgitatud, et isegi kui Eesti Energia AS-
i marginaal oleks mõnevõrra kõrgem, ei oleks sel juhul tegemist turgu valitseva seisundi
kuritarvitamisega KonkS § 16 p 1 ja p 3 tähenduses.
Nelja Energia AS järeldab viidates Riigikohtu (otsus asjas nr 3-3-1-66-02) ja Euroopa Kohtu
ning Euroopa Komisjoni ja Konkurentsiameti senisele praktikale, et Eesti Energia AS hinnad
ei ole mõistlikus vahekorras kauba majandusliku väärtusega ja on ebaõiglaselt kõrged.
Eelpool on selgitatud, et kui ka Eesti Energia AS-l on olnud võimalik osadelt tarbijatelt
kõrgemat marginaali küsida, siis on see osutunud võimalikuks üksnes tänu nende tarbijate endi
tahtmatusele soodsamaid pakkumisi otsida ja elektrimüüjat vahetada. Avatud turu tingimustes,
kus turutõkked puuduvad, on tarbijatel võimalik suurimate takistusteta müüjat vahetada.
Konkurentsiamet leiab, et selliselt tarbijalt kõrgema tasu küsimine, kellel on küll kõik
võimalused konkurendi juurde lahkuda, kuid kes ei viitsi seda siiski teha, ei ole ebaõiglane
hinnakujundus KonkS § 16 punkti 1 tähenduses. Sellistelt mitteaktiivsetelt tarbijatelt kõrgema
tasu küsimine ei haaku mitte kuidagi müüja turujõuga. Eesti Energia AS ei takista teadaolevalt
nende tarbijate lahkumist ning samuti puuduvad muud samasisulised tõrked, mis kinnistaksid
Eesti Energia AS-i turujõudu nende tarbijate suhtes. Sisuliselt on igasugusel ettevõtjal, ka
turujõudu mitteomaval, võimalik konkreetse tarbija passiivsust ära kasutada (näiteks saab
mobiilioperaator teenida oluliselt suuremat tulu klientide pealt, kes ei ole oma mobiilsidepaketti
aastaid uuendanud). Aktiivsetel tarbijatel, kes tihti konkureerivaid pakkumisi võtavad, on
seevastu head võimalused kaupu ja teenuseid soodsamalt osta, ja seda sõltumata müüjate
8 (11)
turujõust.
Seda silmas pidades on ka asjakohatu taotluses esitatud näide, et Konkurentsiamet varasemalt
piiranud turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja juurdehindlust 15%-ga. Konkurentsiamet
piiras tõepoolest ühes konkreetses juhtumis sellisel viisil juurdehindlust, kuid tegemist oli
seaduse alusel tekitatud monopoliga, kelle hindadele puudus igasugune konkurentsisurve.
Konkurentsiamet ei nõustu Nelja Energia AS-i seisukohaga, et antud asjas tuleb jätta
arvestamata tarbijatele loodud valikuvõimalused, kuna neid ei kasutata piisavalt aktiivselt.
Tarbijate aktiivne kaitsmine olukorras, kus turul tegutseb hulk elektrimüüjaid, kelle
pakkumised on küll soodsad, kuid mistahes põhjusel osad tarbijad ise ei kasuta aktiivselt neid
võimalusi, oleks põhjendamatu.
Konkurentsiamet arvestab ka sellega, et Eesti Energia AS-i hindade kunstlikult madalaks
reguleerimine võib pikemas perspektiivis konkurentsi hoopis kahjustada. Sellisel juhul oleks
Eesti Energia AS-i konkurentidel veelgi keerulisem klientide pärast konkureerida. Samas on
just konkurentide turuosa suurenemine pikemas perspektiivis konkurentsipoliitiliselt kindlasti
eelistatum lahend turuvalitseja hindade otsesele reguleerimisele.
4.3 Üldteenusest
2012. aasta lõppemisega kaotasid kehtivuse kõik varasemad elektrilepingud ning kui tarbija ei
ole ühegi elektripakkujaga lepingut sõlminud, siis varustab teda elektrienergiaga üldteenuse
raames võrguettevõtja, kelle piirkonnas tarbimiskoht asub. Elektrituruseadusest § 12 lg 13
tulenevalt osutatakse üldteenust üksnes väiketarbijale, kelleks on kodutarbija, korteriühistu,
korteriomanike ühisus, hooneühistu ja see äritarbija, kelle elektripaigaldis on võrguga
ühendatud madalpingel kuni 63-amprise peakaitsme kaudu. Üldteenuse hinna aluseks on
eelmise kuu kaalutud keskmine börsihind, millele on lisatud ettevõtja põhjendatud kulud ja
mõistlik kasumimarginaal.
Kuna üldteenuse korras elektri ostjate suhtes on seadusega kehtestatud teatud piirangud, siis
sama seadusega on kehtestatud ka rangemad nõuded üldteenuse hinnastamise osas ning avatud
turule iseloomulik vaba hinnakujundus ei ole selle teenuse osas rakendatav.
2013-2014 aastal viis Konkurentsiamet järelevalvemenetluse Eesti Energia AS-i üldteenuse
korras müüdava elektrienergia hinna osas, mille lõpetades järeldusega, et teenuse osutamisega
seotud kulud ja ärikasum vähenesid oluliselt ning vähenes ka marginaal16. Menetluse käigus
analüüsiti Eesti Energia AS kuluarvestust. Eesti Energia AS kinnitas, et selle menetluse käigus
läbi räägitud kuluarvestuse põhimõtteid järgitakse ka käesoleval ajal. Teave üldteenuse hindade
ja nende arvutamise kohta on avaldatud Eesti Energia AS-i kodulehel. Eesti Energia AS-i poolt
esitatud andmete kohaselt on alates aastast 2013, kui alustati üldteenuse osutamisega,
üldteenuse marginaal langenud.
Nelja Energia AS leiab, et väikese tarbimiskogusega klientide jaoks on oluliselt soodsam osta
elektrit üldteenusena. Nelja Energia AS peab seda erinevate tingimuste pakkumiseks ning
arvestades seda, et ELTS § 763 lg 1 kohaselt peab üldteenuse hind olema kulupõhine, ei saa
üldteenuse hinda ületav hind olla õiglane ja mittediskrimineeriv KonkS § 16 punktide 1 ja 3
tähenduses.
Konkurentsiamet täheldab taaskord, et Nelja Energia AS-l ei ole paratamatult kõikehõlmavat
teavet Eesti Energia AS-i poolt vabal turul pakutud hindade kohta. Seetõttu ei saa ka taotluses
esitatud hinnavõrdlusi käsitleda Eesti Energia AS-i hinnakujundust tegelikult kirjeldavana.
16
Konkurentsiameti kiri Eesti Energia AS-le 01.10.14 nr 7.3-7/13-0120-032 „Eesti Energia AS üldteenuse korras
müüdava elektrienergia hinna järelevalvemenetluse lõpetamise kohta“. Kiri sisaldab ettevõtja ärisaladust mistõttu
ei ole avalikult kätte saadav.
9 (11)
Viimase selgitamiseks tuleks läbi viia mahukas analüüs, milleks aga käesoleval juhul puudub
vajadus.
Isegi kui pidada võimalikuks, et mõne Eesti Energia AS-i vabaturu hinnapaketi korral kujuneks
hind tarbijale kõrgemaks, kui üldteenuse puhul, ei ole Konkurentsiameti hinnangul antud juhul
tegemist konkurentsiprobleemiga. Nagu eelpool selgitatud, on tarbijatel kõik võimalused valida
Eesti Energia AS-i asemele hoopis mõni muu elektrimüüja. Internetiportaali energiaturg.ee
andmetel esitavad teised elektrimüüjad taotluses näiteks toodud tarbimiskoguste 216 kwh/kuus
ja 116 kWh/kuus juures mitmeid müügipakkumisi, mis on odavamad kui Eesti Energia AS-i
üldteenus. Seega, kui ka mõnda Eesti Energia AS-i vabaturu klienti häirib, et Eesti Energia AS-
i üldteenus on odavama hinnaga, siis on sellel kliendil ohtralt võimalusi saada konkureerivatelt
elektrimüüjatelt veelgi soodsamaid pakkumisi. Seda silmas pidades ning arvestades eelpool
toodud põhjendusi ei saa ka taotluses esitatud väidet, et Eesti Energia AS-i mõni vabaturu pakett
võib olla kallim kui üldteenus, pidada signaaliks ebaõiglase hinnakujunduse kohta.
Konkurentsiamet ei ole käesolevas menetluses kontrollinud Eesti Energia AS-i hinnakujunduse
vastavust ELTS §-le 763, mis reguleerib üldteenuse korras müüdava elektrienergia hinda.
Konkurentsiamet on üldteenuse hinnakujundust varasemalt analüüsinud. Nelja Energia AS ei
ole sisuliselt üldse põhjendanud, miks Konkurentsiamet peaks kahtlema Eesti Energia AS-i
üldteenuse hinna seaduslikkuses. Seetõttu ei anna taotlus alust selles osas järelevalvet läbi viia.
4.4 Konkurentsi kahjustamisest
Nelja Energia AS märgib, et ameti sekkumise korral paraneks konkurentsiolukord esiteks
seeläbi, et Eesti Energia AS-i kliendid ei peaks enam tasuma ebamõistlikult kõrgeid ja
diskrimineerivaid tasusid. Kõrged energiahinnad on üks peamiseid investeeringuid ja
majandusarengut pärssivaid tegureid. Hindade alanemine omab positiivset mõju ettevõtjate
investeeringutele, majandusele ja konkurentsile üldiselt.
Konkurentsiamet rõhutab, et ükski ostja ei ole kohustatud ostma elektrit Eesti Energia AS-lt.
Ka ei ole Nelja Energia AS oma taotluses esitanud teavet selle kohta, et teised elektrimüüjad ei
oleks võimelised suuremale arvule ostjatest piisavas koguses elektrit müüma. Eeltoodust
nähtub, et taotluses silmas peetud Eesti Energia AS-i tegevus ei ole kahjustanud tarbijate
olukorda. Järelevalvemenetluse eesmärk on konkurentsiolukorra parandamine ja seeläbi ka
tarbijate huvide kaitse. Olukorras, kus Eesti Energia AS ei ole konkurentsiseadust rikkunud,
puudub igasugune alus talle ettekirjutuse tegemiseks.
Konkurentsiamet ei pea põhjendatuks Nelja Energia AS-i väiteid selle kohta, et praegusel juhul
mõjuks väidetava kuritarvituse kõrvaldamine positiivselt müüja vahetamise aktiivsusele, kuna
paneks Eesti Energia AS-i kliente mõtlema müüja vahetamise peale, elavdades seeläbi
konkurentsi elektrimüüjate vahel. Ameti hinnangul on Nelja Energia AS-i seisukoht
ebaloogiline, sest isegi kui Eesti Energia AS-i elektripakettide hinnad on pigem kõrged, siis on
teistel müüjatel kasulik konkureerida ja ostjatel aktiivselt elektrimüüjat vahetada. Kõrgete
hindade korral on eeldatav konkurentsi elavnemine – seda vähemalt juhul, kui puuduvad
objektiivselt kõrged turule sisenemise barjäärid. Sel juhul loob suurem kasumiootus eeldused
pakkujate konkurentsi elavnemiseks. Sellises olukorras mõjutab konkurentsiolukorda kõige
efektiivsemalt mitte järelevalveorgani sekkumine, vaid eeskätt turuosaliste aktiivsus.
Teise viisina, kuidas Eesti Energia AS-i vaidlusalune tegevus võib konkurentsi kahjustada, on
Nelja Energia AS esile toonud, et ebaõiglaselt kõrgete hindade rakendamine võimaldab Eesti
Energia AS-l teenida kõrgemat tulu ja kasumit, mis omakorda aitab Eesti Energia AS-l
suurendada oma tootmisvõimsusi ja seeläbi mõjutada konkurentsi elektri tootmise ja müümise
turgudel. Seeläbi on oht, et õiguspäraselt tegutsevate ettevõtjate, sh Nelja Energia kontserni
10 (11)
konkurentsivõime on pärsitud. Nelja Energia AS tõi siinkohal konkreetse näite Tootsi
tuulepargi juhtumi näol.
Konkurentsiametile jääb arusaamatuks, millest Nelja Energia AS järeldab, et Eesti Energia AS
suunab elektri jaemüügist saadava tulu justnimelt tuuleenergia tootmisesse. Isegi kui see tõele
vastab, siis muudel turgudel teenitud kasumi kasutamine näiteks Tootsi tuulepargi projekti üle
konkureerimiseks ei ole konkurentsiseaduse kohaselt keelatud. Konkurentsiseaduse eesmärgiks
on kaitsta konkurentsi kui toimemehhanismi, mitte üksikuid konkurente. Paratamatult on igal
ettevõtjal omad konkurentsieelised, olgu siis finantsvõimekuse, oskusteabe vms valdkonnas.
Konkurentsiseaduse eesmärk ei ole tagada, et kõik ettevõtjad omaksid sel pinnal täiesti võrdset
stardipositsiooni. Selline eesmärk ei ole saavutatav ega ka tegelikult tervitatav – toimiv
konkurents rajaneb eeldusel, et igal ettevõtjal on vaba võimalus oma parimaid külgi ära
kasutada. Kui Eesti Energia AS otsustab kasutada kontsernis teenitud kasumit mõnele uuele
turule sisenemiseks, siis see suurendab konkurentsi sellel uuel turul, mitte ei vähenda. Teistpidi,
kui Konkurentsiamet sisuliselt keelaks Eesti Energia AS-l sellele uuele turule siseneda või
kirjutaks kuidagi ette, et seal tegutsedes ei tohi kogu finantsvõimekust kasutada, siis oleks see
konkurentsi kahjustav, mitte soodustav.
Nelja Energia AS märgib taotluses, et pole välistatud Nelja Energia kontserni sisenemine elektri
jaemüügi turule, kuid väidetavalt võib Eesti Energia AS-i õigusvastane tegevus tema tegevust
elektri jaemüügiturul kahjustada. Konkurentsiametile jääb põhimõtteliselt selgusetuks, kuidas
ühe ettevõtja kõrged elektri jaehinnad võiksid kahjustada sellele turule siseneva teise ettevõtja
huve elektri jaemüügil. Nelja Energia AS esitatud põhjendustel ei ole arusaadav, et Eesti
Energia AS võiks tarbijale ebaõiglaselt kõrgeid hindu rakendades võimalike konkurentide
tulekut tõrjuda. Vastupidi, kõrge hinnatase annab konkurentidele paremad võimalused turule
sisenemiseks ja ostjate pärast konkureerimiseks.
Eelmärgitud põhjustel ei nähtu Konkurentsiameti hinnangul Nelja Energia AS-i taotlusest,
täiendavatest selgitustest ning muudest kättesaadavatest andmetest, et Eesti Energia AS-i
tegevuses esineksid konkurentsiseaduse § 16 punktide 1 või 3 rikkumise tunnused. Lähtudes
eeltoodust lõpetab Konkurentsiamet menetluse KonkS § 634 lg 1 p 1 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Rõõmusaar
Konkurentsiteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja
11 (11)