dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Rahandusministeerium · 10. veebruar 2022
Viit
15-3/1585-1
Registreeritud
10. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Harku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)
Lahendamise tähtaeg
12. märts 2022

Failid

  • 📎2022.01.27_Algatamise otsus nr 14.asice3857 KB
  • 📎2022.01.27_KSH algatamata jätmise otsus nr 15.asice133 KB
  • 📎E-kiri.pdf67 KB
  • 📎image001.png
  • 📎image002.png

Sisu (failidest)

OTSUS Meriküla 27. jaanuar 2022 nr 14 Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a (katastritunnus 19801:001:1554) maaüksusel. Planeeritav ala, suurusega u 0,48 ha, paikneb Rannamõisa külas Allika tee, Tilgu tee ja Kõrgemäe tee vahelisel alal, piirnedes Kõrgemäe tee (katastritunnus 19801:002:0571) transpordimaaga, Kõrgemäe tee 12 (katastritunnus 19801:001:1730), Taarikivi tee 6 (katastritunnus 19801:001:1570) elamumaadega, Allika tee (katastritunnus 19801:001:1789) transpordimaaga, Allika tee 3 (katastritunnus 19801:001:2140) elamumaaga, Tilgu tee 10a (katastritunnus 19801:001:0606) tootmis- ja transpordimaa segasihtotstarbega maaüksusega, Kõrgemäe tee 8 (katastritunnus 19801:001:1800) ning Kõrgemäe tee 10 (katastritunnus 19801:001:1720) elamumaadega. Juurdepääs maaüksusele on Tilgu teelt mööda Allika teed või Tilgu teelt mööda Kõrgemäe teed. Kõrgemäe tee 10a maaüksus, suurusega 4831 m2, on maatulundusmaa 100%, millest haritav maa moodustab 1851 m2, metsamaa 2266 m2, looduslik rohumaa 473 m2 ja muu maa 241 m2. Maaüksus on hoonestamata ning osaliselt kaetud kõrghaljastusega. Maaüksuse kasutamist kitsendavad sideehitiste ja elektripaigaldise kaitsevööndid, veehaarde sanitaarkaitseala ning arheoloogiamälestisest - ohvriallikast „Proomu allikas“ tulenev veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd, piiranguvöönd ning kinnismälestise kaitsevöönd. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused ühe elamumaa ja ühe üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamiseks ning moodustatavale elamumaa krundile ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude lahendamine. Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö- väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) kohaselt paikneb planeeritav ala tihehoonestusalal range režiimiga looduslikul haljasmaal rohevõrgustiku Rannamõisa kirikumetsa tuumalal ning Rannamõisa väärtusliku maastiku alal. Planeerimisseaduse § 6 punkti 9 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2. kohaselt on üldplaneeringu põhiülesanne määratleda omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate väärtuste parima kastusuviisi. Selleks säilitati üldplaneeringu koostamisel osade maa-alade senine kasutusfunktsioon ning osadele maa-aladele kavandati uus funktsioon. Üldplaneeringus määratud juhtotstarve annab ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohtusega aladel ja juhtudel läbi detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste. Planeerimisseaduse § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Üldplaneeringu seletuskirja jaotis 2.18.2 määrab, et detailplaneeringu koostamise kohustus on tuumalades, rohekoridorides ja väärtuslikel maastikel kõikide arendustegevuste puhul ja katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse taotlemise eesmärgil. Tuumalades, rohekoridorides ja väärtuslikel maastikel, kus ehitustegevus otseselt keelatud ei ole, on võimalik rajada eluasemekoht kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel hajaasustuse põhimõttel vastavalt üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.1.2 seatud tingimustele, mida on täpsustatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.3 määratud tingimustega. Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 alapunkti „Tingimused elamute, suvilate ja aiamajadega seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe režiimiga looduslikul haljasmaal)“ on märgitud muuhulgas järgmist: - hajaasustusalal on lubatud üksikelamute (sh taluelamud), suvilate, aiamajade ja nende juurde kuuluvate abihoonete ja rajatiste püstitamine (üldjuhul hajali paigutusega, kompaktsem hoonete paigutus võib olla elamu või talu hoovialal elamu ja abihoonete grupi osas). Hajaasutusaladele ei ole lubatud püstitada kaksikelamuid, ridaelamuid ja korterelamuid; - ühe uue elamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse pindala peab olema vahemikus 2 000 kuni 3 000 m² ja selle juurde peab kuuluma lisaks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus, mis koos elamumaaga peab olema vähemalt 20 000 m² suurune. Eelmärgitud vähemalt 20 000 m² suuruse ala nõudest on erandiks olukord, kui on tagatud elamute vahekaugus 150 m, mis on vajalik hoonete hajusalt paigutumiseks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ehitusõiguse kavandamise lubamine looduslikele haljasmaadele peab olema põhjendatud ning ratsionaalne. Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarve ei näe otsesesõnu ette muu hoonestuse kui elamute rajamist eeldusel, et see on põhjendatud ning sellega ei kaasne negatiivseid mõjusid keskkonnale ega ebamõistlikke kulutusi vallale. Üldplaneeringu seletuskirja jaotise 2.17 alajaotises „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning kasutustingimused“ ei ole kitsamalt Rannamõisa tuumala osas tuumala funktsiooni ning kasutustingimusi määratud. Rannamõisa väärtuslik maastik on maakondliku tähtsusega maastik, mis on osa Põhja-Eesti paekaldast, mille peamise väärtuse moodustavad Rannamõisa ja Tilgu pangad, klindipealne loomets, pangaalune niiske lehtmets, murrutuskulpad ja allikatekkelised koopad panga jalamil. Rannamõisa väärtusliku maastikualal üld- ja teemaplaneeringuga maakasutus- ja ehitustingimusi määratud ei ole, vallal on õigus nõuda väärtusliku maastiku alal kehtiva üldplaneeringuga määratud leebe režiimiga looduslikele haljasmaadele uute hoonete või rajatiste ehitamisel maastikuanalüüsi koostamist. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 1.1.3 on märgitud, et „Harku valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks loetakse igasugust üldplaneeringu seletuskirjas lahtiseletatud juhtotstarbe muutmist.“. Seega on vallavolikogu üldplaneeringu kehtestamisel PlanS (kehtis kuni 30.06.2015) § 9 lõike 7 punktile 3 tuginedes rõhutanud, et käsitleb üldplaneeringu põhilahenduste muutmisena igasugust juhtotstarbe osas toimunud muudatust. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide 1-3 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine, muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Algatatava planeeringuga tehakse ettepanek u 2894 m2 suuruse elamumaa krundi ja u 1937 m2 suuruse üldkasutatava maa krundi moodustamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse kavandatavale elamumaa krundile määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda teenindava abihoone püstitamiseks. Kavandatavale üldkasutatava maa sihtotstarbega krundile jääks arheoloogiamälestis - ohvriallikas „Proomu allikas“. Üldplaneeringu seletuskirjas „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning kasutustingimused“ ei ole kitsamalt Rannamõisa tuumala osas tuumala funktsiooni ning kasutustingimusi määratud, kuid Kõrgemäe tee 10a maaüksuse põhjapoolsele osale, kõrghaljastusest vabale alale, kavandatava ühe täiendava elamumaa krundi moodustamine, olemasolevate hoonestatud elamumaa maaüksuste vahele, ei halvenda tuumala toimimist. Kuna maaüksus jääb tuumala servale, siis ei toimu antud tegevuse käigus ka tuumala killustamist. Volikogu hinnangul hoonestuse kavandamine maaüksuse põhjapoolsele osale, kõrghaljastusest lagedale alale, tähendab küll üldplaneeringus toodud tingimuste muutmist, kuid ei kahjusta Rannamõisa tuumala toimimist ja olemasoleva kõrghaljastuse säilimist. Kõrgemäe tee 10a maaüksus paikneb olemasolevate hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maaüksuste vahel, seega ei halvenda elamumaa kavandamine Kõrgemäe tee 10a maaüksusele tuumala toimimist. PlanS § 12 lg 2 kohaselt peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Harku Vallavolikogu hinnangul on algatatava detailplaneeringuga kavandatav elamumaa krunt piirkonda sobiv. Ühe täiendava elamuühiku kavandamine olemasolevate hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maaüksuste vahele ei too kaasa sisulisi muutusi piirkonna hoonestustiheduses ega liikluskoormuses ning ei avalda piirkonna arengule olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu oluline keskkonnamõju puudub. Samuti ei toimu antud tegevuse käigus tuumala killustamist ning seetõttu ei halvenda ka tuumala toimimist. Ühtlasi moodustatakse detailplaneeringuga üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt, millele jääb arheoloogiamälestis - ohvriallikas „Proomu allikas“ ning planeeringuga kavandatavat üldkasutatava maa krunti ei tohi piirata piirdeaiaga. Ohvriallikas „Proomu allikas“ jääb kõigile vabalt juurdepääsetav ning seda ümbritsev maa säilitatakse looduslikuna. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes, kuid detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Planeerimisseaduse § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Käesolev planeerimisettepanek arvestab eelnimetatud elukeskkonna parendamise põhimõtetega. Vallavalitsus on sõlminud lepingu detailplaneeringu koostamiseks ja koostamise tellimise kulude kandmiseks, detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks 02.01.2022. Detailplaneeringu tellija on Harku Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostab Harku Vallavalitsuse tellimusel Ruumi Grupp OÜ (äriregistrikood 12042771). Detailplaneeringu koostamise ja muud detailplaneeringu koostamisega seotud kulud hüvitab planeeringust huvitatud isik, Kõrgemäe tee 10a maaüksuse omanik. Harku Vallavolikogu, tutvunud esitatud eskiislahenduse, üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmise vajaduse põhjendustega, peab võimalikuks ja piisavalt põhjendatuks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksusel. Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2, planeerimisseaduse § l24 lõikest 10, § l25 lõikest 2, § 128 lõigetest 1 ja 5, § 129 lõikest 1, § 142 lõike 1 punktist 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 ļõike 2 punktist 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 “Harku valla ehitusmäärus” § 5 lõike 1 punktist 2, lõike 2 punktist 3 Harku Vallavolikogu otsustab: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a (katastritunnus 19801:001:1554) maaüksusel ja lähialal. 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused ühe elamumaa ja ühe üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamiseks ning moodustatavale elamumaa krundile ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude lahendamine. 3. Planeeritava ala suurus on u 0,48 ha. 4. Detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. 5. Detailplaneeringu koostamise juhis on leitav Harku valla veebilehelt aadressil harku.ee. 6. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks. 7. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud detailplaneering esitada kahes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. 8. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui: 1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks halduslepingu sõlmimisest; 2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; 3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 9. Planeering anda üle pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes eksemplaris kaustana ning digitaalselt ühel laserkettal. 10. Detailplaneeringu algatamisel ei ole täiendavate uuringute vajadus ette näha. Uuringute vajadus võib ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus. 11. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 12. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kotkas vallavolikogu esimees detailplaneering Asukoht: Joonis: Situatsiooniskeem MAASTIKUARHITEKTUUR Tellija: Allkiri: DP-04/02-2021 Planeerija: Formaat: Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: 1:5000 A4 www.ruumi.ee Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 1 10.02.2021 detailplaneering Asukoht: Joonis: MAASTIKUARHITEKTUUR Tellija: Allkiri: DP-04/02-2021 Planeerija: Formaat: Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: 1:1000 A2 www.ruumi.ee Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 2 10.02.2021 POS 2 Suurim Hoonete Krundi Krundi Hoonete Krundi pindala lubatud suurim Hoonete kasutamise suurim nr ehitisealune lubatud otstarve lubatud arv POS 1 2894 (EP) POS 2 1937 looduslik maa (HL) 2 4 2 4 4 krundisisene kulgemine liitumispunktist objektini lahendatakse projektiga. detailplaneering Asukoht: Joonis: MAASTIKUARHITEKTUUR Tellija: Allkiri: DP-04/02-2021 Planeerija: Formaat: Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: 1:500 A2 www.ruumi.ee Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 4 10.02.2021 detailplaneering Asukoht: Joonis: Illustreeriv joonis MAASTIKUARHITEKTUUR Tellija: Allkiri: DP-04/02-2021 Planeerija: Formaat: Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: - A4 www.ruumi.ee Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 5 10.02.2021 Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771 Töö nr: DP-03/02-2021 Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering ESKIISLAHENDUS Asukoht: Harjumaa, Harku vald, Rannamõisa küla Huvitatud isik: Kristel Mäekask Planeerija: Triin Kask Tartu 2021 Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering SISUKORD A SELETUSKIRI_________________________________________________________ 3 1. Planeeringu koostamise alused ___________________________________________ 3 2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta __________________ 3 3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid _________ 3 4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs___________________________________________________________________ 4 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ________________________________________ 6 6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringlahenduse kaalutlused _________________________ 6 7. Planeeritava maa-ala jaotamine ja hoonestusala määramine __________________ 9 8. Krundi ehitusõigus _______________________________________________________ 9 9. Arhitektuuri- ehituslikud ja kujunduslikud nõuded ehitistele ___________________ 10 10. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ______________________________ 10 11. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted __________________________________ 11 12. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________ 12 12.1 Veevarustus, kanalisatsioonivarustus ja tuletõrjeveevarustus _____________________ 12 12.2 Sademevesi _______________________________________________________________ 12 12.3 Välisvalgustus ja elektrivarustus ______________________________________________ 12 12.4 Soojavarustus _____________________________________________________________ 12 12.5 Sidevarustus_______________________________________________________________ 13 13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ______________________________ 13 14. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________ 13 15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ______________________ 13 16. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi (pinnase, põhjavee ja õhu kvaliteedt jms) tagavate nõuete seadmine ________________________________________________________________ 14 17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ___________ 14 18. Planeeringu elluviimine _________________________________________________ 15 B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE _______________________ 16 C PLANEERINGU JOONISED ___________________________________________ 17 2 Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering A SELETUSKIRI 1. Planeeringu koostamise alused Detailplaneeringu eskiislahenduse koostamise aluseks on Harku vallale 30.03.2020 esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus ning Vallavalitsuse planeerimiskomisjonilt 20.04.2020 saadud seisukoht, et põhimõtteliselt ollakse nõus detailplaneeringu algatamisega. Planeeringu koostamise alusplaaniks on 12.10.2020 mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja REIB OÜ (MTR Reg nr EG10434933-0001), töö nr TT-5749. Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta Planeeringualaks on Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a katastriüksus (katastritunnus 19801:001:1554, pindala on 4831 m² ja sihtotstarve 100% maatulundusmaa, registrikood 9407402). Kinnistu omanik on Kristel Mäekask. Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ehitamiseks ning tehnovõrkude ja juurdepääsuteede ning haljastuse lahendamine. Lisaks kaalutakse planeeringuga katastriüksuse jagamist kaheks krundiks: üksikelamu krunt (EP 100%) ja üldkasutatav looduslik maa (HL 100%). Harku valla üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu ala range režiimiga looduslik haljasmaa, kuhu täiendavat elamuehitust ette ei nähta. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahendusete muutmise ettepanekut. Käesolev detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Üldplaneeringu muutmise põhjendused on esitatud käesoleva detailplaneeringu ptk 6. 3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid  Harku valla üldplaneering (jõustunud 17.10.2013 otsusega nr 138);  Harku valla ehitusmäärus (jõustunud 01.07.2017);  Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);  Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 3 Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering  Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50);  Muud standardid, määrused ja seadused 4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs Planeeritav katastriüksus on planeeringueelselt 100% maatulundusmaa ning Harku valla üldplaneeringuga määratud range režiimiga looduslikuks haljasmaaks. Väljavõte ülplaneeringu maakasutusplaanist on esitatud joonisel 2. Planeeringuala asub kompaktse asutusega alal Kõrgemäe tee edelapoolsel küljel. Hoonestus on kompaktsem ja korrapärasem teest planeeringuala poolsel küljel, vastasküljel on munitsipaalomandis olev ulatuslik männik (Ringtee männik), mille sisse on moodustatud rohkelt elmukrunte. Männiku sisse moodustatud kruntide omapärast jaotust on võimalik näha situatsiooniskeemilt (joonis 1). Üle männiku linnulennult ca 310 m kaugusel on merepiir (Kakumäe laht). Hajusam on hoonestus planeeringualast ida-kagu suunas, kus on üldplaneeringujärgselt range režiimiga looduslikuk haljasmaa, kuhu elamuehitust ette ei nähta. Samasse suunda jääb ka riigiomandis olev Keila metskond 10. Planeeringuala kontaktvööndi ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs on esitatud joonisel 2. Planeeritav ala piirneb kolme hoonestatud elamukrundiga, ühe hoonestamata elamukrundiga, kahe transpordimaa katastriüksusega ning ühe piirneva katastriüksuse sihtotstarbed on 60% tootmismaa ja 40% transpordimaa. Planeeringuala piirinaabrid on esitatud tabelis 1. ning naabrite paiknemine on nähtav planeeringu joonistel. Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid Lähiaadress ja tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Pindala Kõrgemäe tee 10 Elamumaa 100% 1799 m² (19801:001:1720) Kõrgemäe tee Transpordimaa 100% 40412 m² (19801:002:0571) Kõrgemäe tee 12 Elamumaa 100% 4505 m² (19801:001:1730) Taarikivi tee 6 Elamumaa 100% 17135 m² (19801:001:1570) Allika tee (19801:001:1789) Transpordimaa 100% 2227 m² Allika tee 3 (19801:001:2140) Elamumaa 100% 2131 m² Tootmismaa 60%; Tilgu tee 10 (19801:001:0606) 4011 m² Transpordimaa 40% 4 Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek, perearstid ning huvihariduse ja vabaaja veetmise võimalused on olemas Tabasalu alevikus. Tabasalu alevik jääb planeeritavast Kõrgemäe tee 10a katastriüksusest kagu suunda linnulennult ca 2,5 km kaugusele. Tallinna kesklinn jääb ca 14 km kaugusele. Lähim bussipeatus ’Sõrve tee’ asetseb planeeringualast umbes 600 m kaugusel kagu suunas 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ääres. Käesolevas detailplaneeringus on sobiva lahenduse väljatöötamiseks arvestatud kontaktvööndi olemasoleva arhitektuurse pildi ja haljastuse eripäraga. Lähipiirkonnas kehtestatud detailplaneeringute põhjal on määratud hoonete maksimaalne lubatud kõrgus 9 m maapinnast. Lähipiirkonna elamukruntidel paiknevad väikeelamud koos abihoonetega. Välisviimistluses on kasutatud nii puitu, betooni, kivi kui neid kõiki kombineerituna. Katusetüübilt on esindatud nii viilkatused, kaldkatused, lamekatused kui kaarkatused (foto 1). Katusekatte värvuseks on peamiselt hall või pruun. Lähipiirkonda ilmestab suur männikute osakaal, mis annab alale teatava miljöö. Foto 1. Vaade kontaktvööndi hoonetusele. Allikas Maa-ameti fotoladu. Pildistatud 04.05.2020 5 Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeritava Kõrgemäe tee 10a katastriüksus (katastritunnus 19801:001:1554) suurus on 4831 m² ja sihtotstarve 100% maatulundusmaa, millest 1851 m² moodustab haritav maa, 2266 m² metsamaa, 473 m² looduslik rohumaa ja 241 m² on määratletud kui muu maa. Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ja olemasolev olukord on kajastatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis 3). Planeeringuala on hoonestamata. Planeeringualale on olemas kaks juurdepääsu: üks Kõergemäe teelt (19801:002:0571) ja teine läbi Tilgu tee 10a katastriüksuse (19801:001:0606). Olemasolevad säilitatavad juurdepääsud on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Planeeringuala on suhteliselt ühtlase reljeefiga. Kõrgused jäävad vahemikku 24,13-30,12 m. Peamised ebatasasused reljeefis on Proomu allika ümbruses katastriüksuse edelapoolses küljes (joonis 3). Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:  Kinnismälestis „Proomu allikas“, väline tunnus 17527, kaitsevöönd 50 m. Allikaga kaasnevad ka veekaitselised vööndid: 10 m ranna või kalda veekaitsevöönd, 25 m ranna või kalda ehituskeeluvöönd, 50 m ranna või kalda piiranguvöönd;  Maa-alune vee ja kanalisatsiooni survetorustik alla 250mm, väline tunnus 6814-301- 2-1, omanik Strantum OÜ, kaitsevöönd 2 m mõlemal pool telge;  Tilgu tee 10a katastriüksusel paiknev Puurkaev, väline tunnus PRK0004660, sanitaarkaitseala ulatus 30 puurkaevust;  Elektriõhuliin alla 1 kV, väline tunnus M79226142, omanik Elektrilevi OÜ, kaitsevöönd 2 m mõlemal pool telge;  Sideehitis, väline tunnus 54774520, omanik Telia Eesti AS, kaitsevöönd 1 m mõlemal pool telge. Kitsenduste allikaks on Maa-ameti kitsenduste kaart, mille väljavõte on esitatud joonisel 2. 6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringlahenduse kaalutlused Üldplaneeringut muutvaks detailplaneeringuks loetakse muuhulgas detailplaneeringud, millega kavandatakse üldplaneeringujärgse maakasutuse muutmist. Käesoleva detailplaneeringuga soovitakse range režiimiga haljasmaa maakasutusega (määratud ka rohevõrgustiku tuumalaks) alal paiknevat katastriüksust jagada kaheks krundiks ja määrata 6 Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering ühele krundile loodusliku maa otstarve (antud osal säilib kooskõla üldplaneeringuga) ning teisele krundile üksikelamumaa otstarve. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja koostamine peab olema kaalutletud, seega on antud peatükis esitatud põhjendused detailplaneeringu eesmärkide sobivuse kohta ruumilisse keskkonda. Analüüsitud on planeeringujärgset kasu nii avalikkusele kui planeeringust huvitatud osapoolele. Kuivõrd planeeritav ala paikneb rohevõrgustiku tuumala ja püsivalt asustatud elamuala piiri peal, ei kaasne ühe elamukrundi moodustamisega rohevõrgustiku killustumist. Käesolevas planeeringus arvestatakse Harku valla ruumilise arengu suunamise eesmärkidega, sest peetakse silmas väärtuste säilitamise ja arenguvajaduste täitmise vahelist tasakaalu. Krunt on planeeritud jagada selliselt, et üldkasutatavaks loodulikuks maaks jääb krundi osa, millel paikneb loodulikult mitmekesine haljastus ja eriilmeline reljeef ning kinnismälestis „Proomu allikas“ (fotod 2 ja 3). Looduliku maa otstarbega krundile ehitustegevust ette ei nähta ning sealsed kooslused kuuluvad säilitamisele ja tagatakse ligipääsetavus avalikkusele. Foto 2. Ohvriallikas - kirdest. Foto: O. Multer, 08.05.198... Foto 3. 18.09.2020 H. Tomps Käesoleval hetkel jääb Proomu allikas eraomandis asuvale maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, planeeringujärgselt aga määratakse eraldatavale krundile üldkasutatava maa sihtotstarve, mis tähendab, et antud krunti pole lubatud hoonestada, huvilistele piirata ega kasutada tulu saamise otstarbel. Kuna üldkasutatav krunt jääb siiski eraomandisse, seatakse planeeringuga nõuded, mis tagavad krundi ja sellel paikneva Proomu allika külastamise edaspidised võimalused (nõuded on loetletud ptk 11). Sellest tulenevalt paraneb planeeringujärgselt ühendus ja vaba liikumine Proomu allika ning kagusuunas ulatuslikumal looduslikul haljasmaal paikneva Taru/Taari hiidrahnu vahel. Moodustatav üldkasutatav krunt, millel paikneb Proomu allikas, jääb eraomandisse põhjusel, et see on kuulunud antud kinnistuomaniku perele ajalooliselt juba mitmete põlvkondade 7 Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering jooksul. Allikas on omistanud perele olulise emotsionaalse väärtuse ning selle edaspidine säilimine on prioriteediks. Allika lähedale moodustatavale elamukrundile elama asumine võimaldab objekti pidevalt jälgida ning tagada ala korrashoiu ja looduslikkuse. Kuna varasemalt on korduvalt olnud probleeme alale prügi ja ka ehitusjäätmete ladustamisega võõraste poolt, on ala jälgimine kinnismälestise kaitsmiseks vajalik. Pideva järelevalvega ja korrastatud piirkond on ühtlasi atraktiivsem ka huvilistele, kes peavad lugu puhtast looduskeskkonnast. Üksikelamu otstarbega krunt on planeeritud katastriüksuse osale, mis ei oma olulist rekreatiivset ega looduslikku väärtust. Suur osa olemasolevast murukamarast ja haljastusest on hävinud 2019 aastal ühisveevärgi trasside rajamise käigus toimunud kaevetööde või sõidukite manööverdamise tagajärjel, puudub kõrghaljastus. Kuna antud krundi osa on juba koormatud tehnotrasside ja nende kaitsevöönditega, ei saa ala käsitleda rangelt loodusliku keskkonnana. Hoonestuse planeerimisel on arvestatud lähipiirkonnas olevate hoonete mahtudega ning Harku valla üldplaneeringus elamumaale esitatud tingimuste ja põhimõtetega. Lähipiirkonna üksikelamute ehitisealused pinnad on vahemikus ca 100-400 m². Vastavalt kehtivale üldplaneeringule on elamuala kruntide maksimaalne ehitisealune pind kuni 20 % krundi pindalast, mida ka käesolev detailplaneering arvestab: võttes aluseks olemasoleva krundi suuruse, on planeeritud täisehitusprotsent kuni 6%, aga arvestades, et krunt jagatakse kaheks, on moodustava elamukrundi täisehitusprotsent kuni 10% ja moodustatava üldmaa täisehitusprotsent 0%. Piirkonna elamute arhitektuuris ei ole eristatav läbivalt kindel stiil, seega arvestatakse vaid hoonete mahtusid ja kõrgusi ning välistatakse looduskeskkonda ebasobilik arhitektuur. Hoonestusala asukoha määramise aluseks võetakse krundipiirid ja krundile ulatuvad kitsendused/kaitsevööndid, millega välistatakse võimalikud ohud olemasolevatele tehnovõtkudele ja kinnismälestisele. Planeeringuga moodustatavatele kruntidele on olemas eraldi juurdepääsud, seega säilib olemasolev olukord ja ei mõjutata liiklusohutust ega suurendata survet keskkonnale uute teede rajamise näol. Ette on nähtud liitumine ühiskanalisatsiooni- ning veevärgiga, mis tagab, et trasside lahendus vastab nõuetele ja ei ilmne ohtusid põhjavee kvaliteedile. Oluline on märkida, et planeeritavale krundile on välja ehitatud nii kanalisatsiooni kui veega liitumise punktid, mis tähendab, et ÜVK projekti koostamisel on juba arvestatud perspektiivse krundi hoonestamise võimalusega. Samuti on krundi Kõrgemäe tee äärse piiri läheduses olemas tuletõrjehüdrant, mis tagab vajaduse korral päästetööde kiire toimimise ning krundile pole 8 Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering vaja spetsiaalselt uut tuletõrjeveevõtukohta rajada. Üksikelamu planeerimine annab võimaluse piirkonda elama asuda elanikel, kellele katastriüksus on ajalooliselt kuulunud. Piirkond, kus käesolev detailplaneeritav katastriüksus paikneb, on ka üleüldiselt kvaliteetne elukeskkond, sest paikneb looduskaunis miljöös. Samas on tagatud lähedus Tallinna linnas või Tabasalu alevikus paikneva taristu ning võimalike töökohtadega. Planeeringu täpne lahendus on kirjeldatud alljärgnevates peatükkides ning detailplaneeringu joonistel. 7. Planeeritava maa-ala jaotamine ja hoonestusala määramine Detailplaneeringuga jagatakse katastriüksus kaheks krundiks (joonis 4). Krundi kasutamise sihtotstarbeks planeeritakse POS 1 krundile üksikelamumaa 100% ja POS 2 krundile looduslik maa 100%. POS 1 krundile on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Lisaks ehitusõigusega määratud ehitistele võib krundile püstitada kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid ja rajatisi. Kõik hooned peavad paiknema hoonestusalas. Tehnorajatised, mänguväljaku elemendid ja prügikonteineri varjualune võivad paikneda ka hoonestusalast väljas. Hoonestusala määramisel on aluseks võetud krundi piirid (naaberkrundist 4 m), tehnovõrkude kaitsevööndid (kanalisatsioonitrassist 2 m, puurkaevust 30 m) ning kinnismälestise kaitsevöönd 50 m. Krundi hoonestusala on seotud krundi piiridega põhijoonisel (joonis 4). 8. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõiguse määramise aluseks on võetud Harku valla üldplaneeringuga elamumaale esitatud tingimused:  Elamumaa min suurus väljaspool alevikku 2000 m²  Täisehituse max lubatud protsent 20% krundi pindalast Krundi ehitusõiguse koondtabel on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus. 9 Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering Lubatud on püstitada kuni 9 m kõrgune ja kuni 2korruseline üksikelamu koos abihoonega (abihoone kuni 5 m, 1 korrus). Krundile on lubatud ehitada hooneid ehitusaluse pinnaga kokku kuni 300 m². Lisaks ehitisealusele pinnale on hoonetele lubatud terrassid. Hoonestuse täpsem maht ja paiknemine lahendatakse hoone(te) projekti käigus. Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ kohaselt on planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:  11101 üksikelamu  11103 suvila, aiamaja  12744 elamu, kooli vms abihoone 9. Arhitektuuri- ehituslikud ja kujunduslikud nõuded ehitistele Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete seadmisel on lähtutud kontaktvööndi keskkonnast, miljööst ja hoonestusest. Arhitektuur peab olema planeeritavasse ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Hooned tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Planeeringuga on lubatud püstitada kuni kaks hoonet. Hooned peavad omavahel stiililiselt kokku sobima. Seina välisviimistluses pole lubatud imiteerivad materjalid nagu näiteks puitu või kivi meenutav plastik vms ning looduskeskkonda ebasobilikud erksad värvused. Põhilised arhitektuurinõuded on esitatud põhijoonisel tabelina (joonis 4). Aiapiirded peavad olema esinduslikud ja hoonetega kokku sobituma. Sobilik tüüp on hekid kombineeritud võrkaedade või puitaedadega. Täpsed materjalid valida vastavalt hoone välisviimistlusele. Osaliselt läbipaistev piire võib olla kuni 1,5 m kõrgune, läbipaistmatu võib olla kuni 1,4 m kõrgune. Keelatud on massiivsed plankaiad, plekkaiad ja läbipaistmatud aiad. 10. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeritud elamukrundile on olemas Kõrgemäe teelt (joonis 4). Krundisisene parkimiskohtade ja juurdepääsutee täpne asukoht, suurus ja kuju lahendatakse hoonete projektiga teeprojekteerija poolt või eraldi teeprojektiga. Parkimine ja juurdepääsutee parameetrid tuleb lahendada vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS 843:2016. Parkimine lahendatakse omal krundil. Kavandada tuleb vähemalt 2 parkimiskohta. 10 Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering Planeeritud looduliku maa krundile on juurdepääs olemas Tilgu tee 10a kaudu (joonis 4). Juurdepääsu pole planeeritud muuta ega ümber ehitada, et säiliks looduslik ilme. 11. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Planeeringuala kõrghaljastus (kõlvikuliselt metsamaa) paikneb katastriükuse edelapoolses küljes, kus asub ka kinnismälestis „Proomu allikas“. Katastriüksuse osa, kus mets paikneb, on planeeritud eraldada üldkasutatava maa krundiks, mille otstarve on looduslik maa (põhijoonisel POS 2). Looduliku maa krundil tuleb säilitada nii kõrghaljastus kui alusmets ja sealsed taimekooslused. Üldkasutatava maa sihtotstarbelise kasutuse ja igal ajal avalikkusele ligipääsetavuse tagamiseks on seatud järgmised tingimused:  krunti pole lubatud piirata aedadega, ega paigaldada mis tahes muid tõkkeid alale ligipääsetavuse takistamiseks;  aiapiire on lubatud rajada ainult krundi kirde/ida poolsele piirile, kuhu moodustatakse elamukrunt, mille piiramine võõrastele on ilmselgelt põhjendatud;  krunt tuleb hoida puhtana prügist;  krundi maapinda ega allikat pole lubatud tahtlikult rikkuda ega muuta;  krundil olev haljastus ja allikas säilitada võimalikult looduslikuna. Planeeritud elamukrundil (POS 1) kõrghaljastus puudub. Haljastus lahendatakse edaspidise krundi kasutamise käigus vastavalt vajadusele või aiakujundusprojektiga. Heakorra tagamisel tuleb järgida Harku vallas kehtivat heakorra eeskirja. Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete sorteerimist. Prügikonteinerite asukoht tuleb täpsustada ehitusprojekti mahus. Planeeritaval alal on ette nähtud ainult lokaalne vertikaalplaneerimine (rajatavate hoonete, ehitiste või tehnorajatiste lähiümbruses). Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonetest eemale ning immutada oma krundi piires haljasalale. Välistada tuleb vee valgumine naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine täpsustatakse hoonete ehitusprojekti koostamise käigus. Teeprojekti koostamisel arvestada, et vett ei juhitaks teelt hoonete poole. 11 Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering 12. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 4), mida täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. 12.1 Veevarustus, kanalisatsioonivarustus ja tuletõrjeveevarustus Kuna detailplaneeritava katastriüksuse lähipiirkond on hõlmatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga, on ette nähtud ühisveevärgiga liitumine. Liitumispunktid on välja ehitatud ning asuvad planeeringualal (joonis 4). Vajadusel taotletakse Strantum OÜ-st detailplaneeringule täiendavad tehnilised tingimused. Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse tuleohutuse seaduse kohaselt. Lähtuvalt standardist EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ on lubatud tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni kuni 150 m. Käesoleval hetkel paikneb tuletõrjehüdrant planeeritud hoonestusalast ca 60 m kaugusel Kõrgemäe tee ääres hoonestusala suhtes kirde suunas (vt joonis 4), seega uut tuletõrjeveevõtukohta ei planeerita. 12.2 Sademevesi Sajuveed hoone katustelt juhitakse mööda veerenni hoone nurkadesse, kust see juhitakse mööda vihmavee- ja sademevee torustiku killustikust imbalale ja hajutatakse oma krundi piires haljaspinnale. Keelatud on sademevee juhtimine naaberkruntide suunas või teedele. Keelatud on sadevee juhtimine kanalisatsioonitorustikku. Elamukrundi vertikaalplaneering peab olema lahendatud selliselt, et kalded on hoonetest eemale. 12.3 Välisvalgustus ja elektrivarustus Planeeritaval maa-alal puudub elektriga liitumine. Elektrilahenduse planeerimiseks taotletakse Elektilevi OÜ-st tehnilised tingimused. Krundisisene välisvalgustus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus vastavalt hoonete paiknemisele. 12.4 Soojavarustus Planeeringuala ei paikne kaugkütte piirkonnas. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Lubatud on taastuvenergia kasutamine. 12 Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering 12.5 Sidevarustus Sidevarustus lahendatakse vajadusel edaspidise projekteerimise käigus. 13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri 30. märtsi 2017. a vastu võetud määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab üldiselt olema 8 m. Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud eluhoone I kasutusviisiga hoone. Hoone minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja korruselisusele määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse edasise projekteerimise käigus. 14. Servituutide vajaduse määramine Servituudid või isiklik kasutusõigus seatakse vajadusel tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi ulatuses (tehnovõrgu valdaja kasuks). 15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.” EVS 809-1:2002. Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleb rakendada järgmisi meetmeid:  tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;  eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;  ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;  tagada ala hea hooldus ja korrashoid;  elamukrundi valdusele sissepääsu piiramine;  elamukrundile piiratud juurdepääs võõrastele. 13 Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering 16. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi (pinnase, põhjavee ja õhu kvaliteedt jms) tagavate nõuete seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostust. Samuti ei sea planeeritud lahendus ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ja vara. Planeeringualal puuduvad kaitstavad taime, linnu või loomaliigid, keda planeeringu elluviimine negatiivselt mõjutada võiks. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringlahenduse kaalutlused on esitatud käesoleva seletuskirja ptk 6. Pidades kinni planeeringuga seatud nõuetest, ei avalda kavandatud tegevus eeldatavalt olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi. Lisaks eelnevale on üksikelamu ehitusprotsess eeldatavalt lühiajaline ning ei tekita looduskeskkonnale suuremat negatiivset mõju kui krundil ja krundi lähialal 2019. aastal teostatud pumbajaama ning kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine. Planeeringuala ja selle lähipiirkond on ka varasemalt inimtegevusest tugevalt mõjutatud, seega on käesoleva planeeringu näol tegemist keskkonda sobiva muutusega. 17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. 14 Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering 18. Planeeringu elluviimine Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes. Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud isikuga detailplaneeringu kehtestamise eelselt lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Planeeringuga kavandatud ehitusõigus, tehnovõrgud, teed ja muu teenindava taristu ehitab välja (või finantseerib) detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik halduslepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses. Tehnovõrgud rajatakse vastavalt huvitatud isiku ja võrguvaldaja kokkulepetele. 15 Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrkude valdajate ja naaberkruntide omanikega. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 2. Kooskõlastused asuvad detailplaneeringu lisade kaustas. Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte Kuupäev Asutuse või ettevõtte Kooskõlastuse number, Kooskõlastaja/koostaja nimetus tingimused või seisukoht nimi 1. 2. 3. 16 Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering C PLANEERINGU JOONISED Joonis 1. Situatsiooniskeem.......................................................................................M 1:5000 Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed.......................................................M 1:1000 Joonis 3. Olemasolev olukord.......................................................................................M 1:500 Joonis 4. Põhijoonis......................................................................................................M 1:500 Joonis 5. Illustreeriv joonis............................................................................................. skeem 17 OTSUS Meriküla 27. jaanuar 2022 nr 15 Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Harku Vallavolikogu 27. jaanuar 2022 otsusega nr 14 algatati Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused ühe elamumaa ja ühe üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamiseks ning moodustatavale elamumaa krundile ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsu lahendamine. Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala tihehoonestusalal range režiimiga looduslikul haljasmaal rohevõrgustiku Rannamõisa kirikumetsa tuumalal ning Rannamõisa väärtusliku maastiku alal. Üldplaneeringu seletuskirjas „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning kasutustingimused“ ei ole kitsamalt Rannamõisa tuumala osas tuumala funktsiooni ning kasutustingimusi määratud, kuid Kõrgemäe tee 10a maaüksuse põhjapoolsele osale kõrghaljastusest vabale alale kavandatava ühe täiendav elamu krundi moodustamine, olemasolevate hoonestatud elamumaa maaüksuste vahele, ei halvenda tuumala toimimist. Kuna maaüksus jääb tuumala servale, siis ei toimu antud tegevuse käigus ka tuumala killustamist. Hoonestuse kavandamine maaüksuse põhjapoolsele osale, kõrghaljastusest lagedale alale, tähendab küll üldplaneeringus toodud tingimuste muutmist, kuid ei kahjusta Rannamõisa tuumala toimimist ja olemasoleva kõrghaljastuse säilimist. Kõrgemäe tee 10a maaüksus paikneb olemasolevate hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maaüksuste vahel, seega ei halvenda elamumaa kavandamine Kõrgemäe tee 10a maaüksusele tuumala toimimist. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide 1-3 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine, muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on lisatud käesolevale otsusele (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ning lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus. KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. Keskkonnaamet asus oma 26.08.2021 kirjaga nr 6-5/21/16634-2 seisukohale, et menetletava Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringumenetluse käigus planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkt 3 ja lõigetest 3, 4, 5 ja 6 ning § 35 lõikest 5, haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikest 2, Harku Vallavolikogu otsustab: 1. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule, mille 1) nimetus on “Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering”; 2) eesmärk on selgitada välja võimalused ühe elamumaa ja ühe üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamiseks ning moodustatavale elamumaa krundile ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks; 3) koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa); 4) koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa); 5) koostaja on Harku Vallavalitsuse tellimusel Ruumi Grupp OÜ (äriregistrikood 12042771). 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. 3. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. 4. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku Vallavalitsuses aadressil Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa. 5. Otsus avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Harku Valla Teatajas ning edastada Keskkonnaametile. 6. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 7. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kotkas vallavolikogu esimees Lisa 1 Harku Vallavolikogu 27. jaanuar 2022 otsuse nr …. “ Rannamõisa küla s Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ” juurde Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Planeeritav ala, suurusega u 0, 48 ha, paikneb Rannamõisa külas Allika tee, Tilgu tee ja Kõrgemäe tee vahelisel alal, piirnedes Kõrgemäe tee (katastritunnus 19801:002:0571 ) transpordimaaga, Kõrgemäe tee 12 (katastritunnus 19801:001:1730 ) , Taarikivi tee 6 (katastritunnus 19801:001:1570 ) elamumaadega, Allika tee (katastritunnus 19801:001:1789 ) transpordimaaga, Allika tee 3 (katastritunnus 19801:001:2140 ) elamumaaga, Tilgu tee 10a (katastritunnus 19801:001:0606 ) tootmis- ja transpordimaa segasihtotstarbega maaüksusega, Kõrgemäe tee 8 (katastritunnus 19801:001:1800) ning Kõrgemäe tee 10 (katastritunnus 19801:001:1720) elamumaadega. Juurdepääs maaüksusele on Tilgu teelt mööda Allika teed või Tilgu teelt mööda Kõrgemäe teed . Kõrgemäe tee 10a maaüksus, suurusega 4 831 m ² , on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega millest haritav maa moodustab 1851 m 2 , metsamaa 2266 m 2 , looduslik rohumaa 473 m 2 ja muu maa 241 m 2 . Maaüksus on hoonesta mata ning osaliselt kaetud kõrghaljastusega . Maaüksuse kasutamist kitsendavad sideehitiste ja elektripaigaldise kaitsevööndid, veehaarde sanitaarkaitseala ning arheoloogiamälestisest - ohvriallikas „ Proomu allikas“ tulenev veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd, piiranguvöönd ning kinnismälestise kaitsevöönd. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused ühe elamumaa ja ühe üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamiseks ning moodustatavale elamumaa krundile ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks . Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsu lahendamine. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.1 Vastavus Harku valla üldplaneeringule Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala tihehoonestusalal range režiimiga looduslikul haljasmaal rohevõrgustiku Rannamõisa kirikumetsa tuumalal ning Rannamõisa väärtusliku maastiku alal . Üldplaneeringu seletuskirjas „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning kasutustingimused“ ei ole kitsamalt Rannamõisa tuumala osas tuumala funktsiooni ning kasutustingimusi määratud, kuid Kõrgemäe tee 10a maaüksuse põhjapoolsele osale kõrghaljastusest vabale alale kavandatava ühe täiendav a elamu krundi moodustamine, olemasolevate hoonestatud elamumaa maaüksuste vahele, ei halvenda tuumala toimimist. Kuna maaüksus jääb tuumala servale, siis ei toimu antud tegevuse käigus ka tuumala killustamist. H oonestuse kavandamine maaüksuse põhjapoolsele osale, kõrghaljastusest lagedale alale, tähendab küll üldplaneeringus toodud tingimuste muutmist, kuid ei kahjusta Rannamõisa tuumala toimimist ja olemasoleva kõrghaljastuse säilimist. Kõrgemäe tee 10a maaüksus paikneb olemasolevate hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maaüksuste vahel, seega ei halvenda elamumaa kavandamine Kõrgemäe tee 10a maaüksusele tuumala toimimist. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide 1-3 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine , detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine, muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. 2.2 Vastavus Harju maakonnaplaneeringule Harju maakonnaplaneeringu kohaselt on tegemist linnalise asu s tusega ala ehk kompaktse asustuse arenguks sobilik u ala ga . Samuti on ala väärtuslik maastik – Rannamõisa loodus- ja puhkemaastik . Maakasutuselt ja visioonilt vastab detailplaneering Harju maakonnaplaneeringule. 2.3. Vastavus kehtivatele õigusaktidele Detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega . 2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates. Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. 2.5 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 3.1. Maakasutus Planeeritav ast ala st on haritav maa 1851 m 2 , metsamaa 2266 m 2 , looduslik rohumaa 473 m 2 ja muu maa 241 m 2 . Osa alast on kaetud lehtpuu metsaga ja osa alast on lage rohumaa. 3.2. Vee kasutus Ala veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga , liitumispunkt on rajatud. 3.3. Muude loodusressursside kasutus Kavandatava tegevuse – elamu ehitamise ning kasutamisega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järgi, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju . 3.4. Looduskeskkonna kirjeldus 3.4.1. Pinnas Planeeritava l ala l on õhuke pinnakate ja aluspõhjaks on P akerordi- V olhovi lade . 3.4.2. Veestik Planeeringuala l kavandatakse tegevusi nõrgalt kaitstud põhjaveega alal . Planeeringualal asub Proomu allikas VEE4501100 ja kraav. Naaberkinnistul asub ühisveevärgi puurkaev PRK0004660 sanitaarkaitsealaga 30 m. 3.4.3. Taimkate ja loomastik Osal al a st kasvab lehtpuu segamets . 3.4.4. Kaitstavad loodusobjektid Planeeringuala st u 300 m kaugusel asub kavandatav Rannamõisa maastikukaitseala. U 60 m kaugusel asub kaitsealune Taari hiidrahn (Taru hiidrahn). 3.4.5. Natura 2000 võrgustiku ala Planeeringuala st u 300 m kaugusel asub Rannamõisa loodusala. 3.5. Heited 3.5.1. Müra ja vibratsioon Hoone kasutamisega kaasnev müra ja vibratsioon on üsna vähene . 3.5.2. Õhusaaste Peamiseks õhusaaste allikaks on hoone soojavarustus ja liiklus. Keskkonnaregistri andmetel planeeringualast 1 km raadiuses paikseid õhusaasteallikaid ei ole. 3.5.3. Tahked jäätmed Hoone ehitamise käigus tekivad ehitusjäätmed, mida kogutakse liigiti. H oone kasutamise käigus tekivad olmejäätmed , mida kogutakse liigiti . Eeldusel, et jäätmete käitlemisel tuleb lähtutakse jäätmeseaduses ja Harku valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatust, pole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. 3.5.4. Nõrgvesi Nõrgvett ei teki. 3.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Planeeringuala l asub ohvriallikas „ Proomu allikas“. Alast 150-300 m kaugusel asub mitmeid kivikalmeid . Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Kavandatava tegevuse ehk maaüksuse jagamise ja sinna elamu rajamisega ei kaasne eeldatavalt keskkonnaprobleeme. Hoonete ja rajatiste ehitamisega kaasneb ajutine müra, vibratsioon ja õhusaaste. Planeeringuala hilisemal kasutamisel tekib müra, vibratsioon ja õhusaaste hoone küttest ja kasutatavast tehnikast. Kasutatav tehnika ja kütus ei ole teada. Hoonete ehitamiseks kasutatav materjal ja kogus ei ole teada, seega ei ole võimalik hinnata, millised ja kui palju ehitusjäätmeid võib ehitamise käigus tekkida. Ehitusjäätmed tuleb koguda tekkekohal liigiti. Planeeritav tegevus toob kaasa nii ehituse kui ehitiste kasutamise ajal ka olmejäätmete tekke. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel ei tekitata olulist negatiivset mõju keskkonnale 4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus kavandatava tegevuse ehk maaüksuse jagamise ja sinna elamu rajamisega ei kaasne ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnn etuste esinemise tõenäosus. Kaitsmata põhjaveega aladel tuleb ehitustegevuse ajal rakendada tõhusaid reostuse ennetamise meetmeid, et vältida reostusohtu. Hoone te projekteerimisel anda detailsed lahendused radoonitaseme vähendamiseks. 4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Kavandatav tegevus ehk maaüksuse jagamise ja sinna elamu rajamine avaldab mõju ala vahetule ümbrusele . 4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Kavan datava tegevuse ga moodustatakse eraldi üldkasutatava maa , kus asub kaitsealune Proomu allikas ja mida ei tohi piirata, mis on kõigile vabalt juurdepääsetav ning mis säilitatakse looduslikuna. 4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Detailplaneeringuga kavandav a tegevus ega moodustatakse eraldi üldkasutatava maa krunt, kus asub kaitsealune Proomu allikas . Üldkasutatava maa sihtotstarbelise kasutuse ja igal ajal avalikkusele ligipääsetavuse tagamiseks seatakse planeeringuga järgmised tingimused: krunti pole lubatud piirata aedadega, ega paigaldada mis tahes muid tõkkeid alale ligipääsetavuse takistamiseks; aiapiire on lubatud rajada ainult krundi kirde/ida poolsele piirile, kuhu moodustatakse elamukrunt, mille piiramine võõrastele on ilmselgelt põhjendatud; krunt tuleb hoida puhtana prügist; krundi maapinda ega allikat pole lubatud tahtlikult rikkuda ega muuta; krundil olev haljastus ja allikas säilitada võimalikult looduslikuna. 4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele kuna tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000 võrgustiku alale . 4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus , sh kumulatiivne ja piiriülene mõju Elamu kasutusega kaasnevad mõjud on püsivad, stabiilse suurusega ja pöördumatud. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt kumulatiivne ja piirülene mõju . Asjaomaste asutuste seisukohad Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 küsis Harku Vallavalitsus 30.07.2021 kirjaga nr 11-1/4033 de tailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet asus oma 26.08.2021 kirjaga nr 6-5/21/16634-2 seisukohale, et menetletava Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 2 2 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringumenetluse käigus planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel. Kokkuvõte Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju , ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara , kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muu tumine . Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ning lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes. Keskkonna tingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus. Koostas: Lembe Reiman Keskkonnaspetsialist Saatja: Kaisa Pagil <[email protected]> Saadetud: 10.02.2022 11:28 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja KSH algatamata jätmine Tere! Edastan Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse detailplaneeringu algatamise otsuse nr 14 ja KSH algatamata jätmise otsuse nr 15, lisatud manusesse. Lugupidamisega Kaisa Pagilassistent ________________________________ Harku VallavalitsusKallaste tn 12, TabasaluHarku valdTelefon: 606 3839Mob: 5553 9321
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel