Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusministeerium
07.02.2022 nr 1.5-3.1/003412
Taotlus raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist
Austatud rahandusminister
Maksu ja Tolliamet (MTA) taotleb Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi (edaspidi
reservfond) vahenditest tagastamatu toetusena ilma käibemaksuta 1 651 824 (üks miljon
kuussada viiskümmend üks tuhat kaheksasada kakskümmend neli) euro eraldamist.
Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi
reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“ punkti 3 alapunkt 7 sätestab,
et Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vahendeid eraldatakse muude maareformi
läbiviimisega seotud kulude katteks.
MTA taotleb reservfondist raha eraldamist tulenevalt 03.12.2020 maa hindamise seaduse,
maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 3 punktist 11, mille
kohaselt täiendatakse maamaksuseadust §-ga 81 (Maamaksu tõusu piirmäär). Nimetatud
täiendus on kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril.
MTA vastutusalasse kuulub maamaksu tõusu piirmäära arvestamise infotehnoloogilise
võimekuse tagamine ning selleks vajalike IT-arenduste õigeaegne teostamine.
Arvestades eeltoodut, palun eraldada Maksu- ja Tolliametile Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena 1 651 824 (üks miljon kuussada
viiskümmend üks tuhat kaheksasada kakskümmend neli) eurot maamaksu tõusu piirmäära
rakendamisega seonduvate arenduste ja ülalhoiukulude tagamiseks aastatel 2022 kuni
2027.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raigo Uukkivi
peadirektor
Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
2. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule
Kristjan Raid,
[email protected]
Lõõtsa 8a / 15176 Tallinn / Üldinfo +372 880 0810 /
[email protected] / www.emta.ee
Registrikood 70000349
Seletuskiri
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule
„Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“
Seletuskiri ............................................................................................................................................... 1
Taotlus ................................................................................................................................................. 1
Seadusandlusest tulenev vajadus ......................................................................................................... 2
Maade korralise hindamise, kaitsemehhanismi ja kalkulaatori mõju numbrites ................................. 3
Finantsmõju ..................................................................................................................................... 3
Projekti mõju ................................................................................................................................... 3
Sihtrühmad .......................................................................................................................................... 3
Mõju teistele osapooltele ..................................................................................................................... 4
Arendusvajaduste selgitused ............................................................................................................... 4
Ülesanne, mida projektiga lahendatakse ......................................................................................... 4
Arendustööde tulem ........................................................................................................................ 5
Ülalhoiukulude selgitused ................................................................................................................... 6
IT ülalhoiukulu ................................................................................................................................ 6
Postiteenuste ülalhoiukulu ............................................................................................................... 6
Tulemused ........................................................................................................................................... 6
Ajakava................................................................................................................................................ 7
Arenduskulud ...................................................................................................................................... 7
Halduskulud ........................................................................................................................................ 7
Taotlus
Käesoleva korraldusega eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi (ORF) vahenditest
tagastamatu toetusena Maksu- ja Tolliametile (MTA) arendus- ja ülalhoiukuludeks 1 651 824 eurot ja
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (RMIT) 221 990 eurot ja Rahandusministeeriumile
21 120 eurot, et katta maamaksu tõusu piirmäära, maaomanikele ja MTA ning kohalike omavalistuste
(KOV) ametnikele kalkulaatori/prognoosi rakendamise investeeringud.
Arenduskulude ehk investeeringu vajadus on 1 567 563,67 eurot käibemaksuta(1 881 076,40 eurot
koos käibemaksuga). Taotluse raames tehakse arendustööd neljas etapis, mis ei ole käsitletavad
eraldiseisvana. Mõne etapi väljajätmine muudab projekti eesmärgi saavutamise võimatuks. Töödega
peab alustama veebruaris 2022, et jõuda valmis seadusega kavandatud tegevusteks 2023 esimeses
kvartalis aastal, et KOV-d saaksid planeerida maksumäärasid.
Ülalhoiukulude vajadus on 306 250 eurot, millest 221 990 eurot (ühes maksudega) eraldatakse
RMIT`ile ja 84 260 eurot eraldatakse MTA-le. Vajadust hinnates on lähtutud maamaksu maksjate
arvu kahekordsest kasvust, piirmäära arvutamise keerukuse suurenemisest, andmemahtude kasvust. IT
1
ülalhoiu kulude suurenemine alates 2023 iga aastaselt 44 398 eurot ning postikulud alates 2024 iga
aastaselt 21 065 eurot.
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse §7 lõike 1 kohaselt võib omandireformi reservfondi
laekunud raha kasutada muu hulgas maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katteks ja § 7
lõike 11 punkti 2 kohaselt ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste
loomiseks. Viidatud paragrahvi lõike 2 kohaselt eraldatakse reservfondi vahendeid Vabariigi Valitsuse
korralduse alusel ka tagastamatu toetusena. Eraldatud vahendeid kasutatakse sihtotstarbeliselt ja nende
kulutamise kohta peavad saajad eraldi arvestust.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi
reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“ punkti 3 alapunktile 7 võib Vabariigi
Valitsuse omandireformi reservfondist vahendeid eraldada maa tagastamise ja erastamise ning muude
maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Sama punkti alapunkti 16 kohaselt võib Vabariigi
Valitsuse omandireformi reservfondist vahendeid eraldada ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku
keskkonna ja tingimuste loomiseks.
Seadusandlusest tulenev vajadus
Riiklike maksude maksuhalduriks ning maamaksu tõusu piirmäära väljaarendajaks ning
rakendajaks on Maksu- ja Tolliamet, kelle vastutusalas on tagada maamaksu tõusu piirmäära
korrektse arvestamise võimekus.
Maa hindamise seaduse (MHS), maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus on läbinud
Riigikogus esimese lugemise. SEN muudatustega kavandatakse uuendada MHS-is maa korralise
hindamise korda, eesmärgiga ajakohastada maa väärtuse andmed ja taastada õiglane maa maksustamine.
Valitsus otsustas 16.04.2020 kabinetiistungil riigihalduse ministri ettepanekul, et järgmine maade
korraline hindamine viiakse läbi aastal 2022. a. Seda läbi viiv maa hindamise seaduse,
maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 406 SE on läbinud Riigikogus esimese lugemise
ja minemas teisele. Vabariigi Valitsuse eraldas maade korralise hindamise läbiviimiseks 1. aprilli 2021
korraldusega nr 138 raha Maa-ametile, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele ja Maksu-
ning Tolliametile. Käesolev raha eraldamine on seotud maade korralise hindamisega.
Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 3 punkti 11
kohaselt täiendatakse maamaksuseadust §-ga 81 (Maamaksu tõusu piirmäär). Maamaksu tõusu
piirmäär on maksumaksjale maamaksusumma järsku kasvutempot piirav iga-aastane kasvuprotsent.
Piirmäära rakendamise sihtrühmaks on isikud, kelle maamaksusumma suureneks ilma maamaksu tõusu
piirmäära kohaldamata eelmise maksustamisperioodiga võrreldes rohkem kui 10%.
MHS-i §12 lõige 6 ja 7 kohaselt toimub järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal, mille tulemusel
hinnatud maa maksustamishinnad jõustuvad maamaksu maksjatele 2024. aastal.
03.12.2020 maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu §3
punkti 11 kohaselt täiendatakse maamaksuseadust §-ga 81 (Maamaksu tõusu piirmäär). Maamaksu
tõusu piirmäär on maksumaksjale maamaksusumma järsku kasvutempot piirav iga-aastane
kasvuprotsent.
Maade hindamisest või maksumäärade tõusust põhjustatud maamaksu hüppelise suurenemise
vältimiseks kehtestatakse maamaksu iga-aastaseks lubatud kasvuks 10% eelmise aasta
maamaksusummast.
2
Maade korralise hindamise, kaitsemehhanismi ja kalkulaatori mõju numbrites
Eestis on ca 700 000 maksustatavat maatükki ja tänane maamaksu maksjate arv on ca 324 000 juriidilist
ja eraisikut. 2021 oli maksust vabastatud 5 EUR ülempiiri tõttu ca 500 000 maaomanikku. 2020. aastal
saatis MTA 324 000 isikule 389 606 maamaksuteadet.
Maade korralise hindamise ja uute maamaksumäärade rakendamise tõttu suureneb maksumaksjate
maamaksukohustus ning uute maamaksu maksjate arv hinnanguliselt 50-70%.
Prognoosime lisanduvate maamaksu maksjate arvuks ca 200 000. Maksumaksjate arv suureneb
nende maksumaksjate näol, kelle maamaksu summa hakkab edaspidi olema suurem kui 5 eurot. Täpset
maksumaksjate arvu ei ole võimalik enne korralise hindamise läbiviimist välja tuua.
Eeldusel, et 50% maksjatest võtavad selgitusteks ühendust MTA või KOV’idega 6 kuu jooksul peale
maamaksu tõusu teavitamist üks kord, tõuseks MTA klienditeeninduse koormus kahekordseks. 2020 oli
keskmiselt kuus 34 tuhat kontakti. Prognoosi kohaselt lisandub 41 tuhat kontakti. eMTA keskkonnas
kuvatav kalkulaator/prognoos aitab lahendada 85% potentsiaalsetest kõnedest, mis lubab toime
tulla teeninduskontaktide haldamisel olemasoleva ressursiga.
Loodav läbipaistvus ja selgus aitavad suurendada maksutahet. Praegune tähtajaliselt maamaksu
maksjate hulk on 85% ja kasvab prognooside kohaselt 3-5% aastast 2024.
Posti teel saadetavate teatiste maht suureneb hinnanguliselt 10%.
Finantsmõju
Maade hindamist ei ole läbi viidud 20 aastat. Maade hind turutehingute järgi hinnatuna suureneb
hinnanguliselt rohkem kui 7 korda. 2021 maamaksutulu on 59 mln eurot. Eeldusel, et see hakkab tõusma
7% sammuga on iga-aastane arvestusliku maksutulu suurenemine 4 miljonit eurot, millele
lisanduvad uute maksjate maksutulu hinnanguliselt 1 miljon eurot.
Projekti mõju
KOVde jaoks on vajalik projektist tulenev lahendus ja töökeskkonna valmisolek 2023 veebruariks,
võimaldades sisestada erinevaid maksumäärasid ning prognoosida maamaksu tulu.
Maamaksu maksjate jaoks luuakse hiljemalt septembriks 2023 võimalikult arusaadav digitaalne
kaitsemehhanismi/piirmäära selgitus, maamaksu prognoos/kalkulaator MTA iseteeninduskeskkonnas.
Läbi digilahenduse maksu kalkuleerimise loogika avamise anname klientidele võimaluse näha detailselt
tema maa maamaksu arvutuskäiku eelnevalt ja prognoosi järgnevatel aastatel. Teha maa andmetel
põhinevaid ja maksukohustust ennetavaid otsuseid ning mitte suurendada KOV ja MTA
teeninduskoormust.
Maamaksu prognoosimisel eelneb mahukas suure hulga andmete analüüs, mille täies mahus
maaomanikule tutvumiseks esitamine ei ole mõeldav. Maaomanikule ja teda teenindavale ametnikule
esitatakse arvutuskäik viisil, mis võimaldab muutusest paremini aru saada. Seetõttu esitatakse
maaomanikule tema katastriüksuse väärtust mõjutavad tegurid ja näidatakse, kui palju ja kuidas iga tegur
väärtuse kujunemist mõjutab.
Sihtrühmad
Sihtrühmaks on maamaksu maksjad/maaomanikud, maaga tehinguid tegevad isikud ja kohalikud
omavalitsused.
Maamaksu klientide rahuloluindeks on 74%. Eesmärk on klientide rahuloluindeksi säilitamine.
3
Mõju teistele osapooltele
Seadusemuudatuse mõju maaomanike ning maaga tehinguid sooritada soovivate isikute ja ettevõtjate
jaoks on oluline.
Kaasnev mõju peale arendustööde valmimist: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste
töökorraldusele - väheneb töömahukas töö erinevate maksumääradega, pareneb kliendinõustamise tase
tänu lisanduvale prognoosilahendusele. Kasvab maamaksu maksjate arv, ajakohastub maa väärtus ja
läbi selle makstava maamaksu suurus. Suureneb KOV’ide maksutulu ja kliendikontaktide arv 2023-
2024.
Arendusvajaduste selgitused
MTA eesmärgiks on arendada digitaalne maamaksu tõusu piirmäära arvestamise lahendus ja maamaksu
infosüsteemi muudatused, mis toimivad vigadeta, on maksjale ja KOV/MTA töötajatele läbipaistev,
arusaadav ja kasutajasõbralik. Arenduse eesmärgiks on kuluefektiivsuse tagamine, et vähendada MTA
ja kohalike omavalitsuste (KOV) halduskulu, operatsiooniriske, kalkulatsioonivigu ja maksumaksjatelt
tulenevate nõuete arvu kasvu.
Uue kalkulaatori/prognoosi lahendusega säilitame klientide 2021 aasta rahuloluindeksi taseme 74%
(kasutades NPS metoodikat).
Maamaksu tõusu piirmäära rakendamise tehnoloogiline lahendus
Maamaksu tõusule piirmäära seadmine eeldab MTA-lt maamaksu infosüsteemi täiendavat arendust,
tehnoloogilist lahendust kaitsemehhanismile, mis on eelpool kirjeldatud seadusmuudatuste üks
keerukamaid komponente ning kasutajakomponendina kalkulaatorit/prognoosi.
Ülesanne, mida projektiga lahendatakse
Maksu- ja Tolliametile on antud ülesanne kohandada olemasolevaid maamaksu infosüsteeme vastavalt
kavandatavatele seadusmuudatustele ning luua eeldused maamaksu tõusu piirmäära ehk kaitse-
mehhanismi arvutamiseks 2023 aasta alguseks.
MTA loob arenduste käigus kaitsemehhanismi arvutusloogika, teeb protsessides ja tehnilistes
süsteemides kaitsemehhanismi arendustest ja maamaksu muudatustest sõltuvad muudatused.
Arenduse käigus tagatakse maamaksu teenuste kasutuselevõtt, maksustamishindade töötlemise,
maksumäärade loogika, soodustuste loogika muudatused ja vajalikud kasutajalahendused
maksumaksjatele, KOV, MTA töötajatele.
Maamaksu arvutamiseks kasutatavad rakendused viiakse kooskõlla uue maamaksu seadusega ning
kohandatakse maamaksu arvutamiseks kasutatavaid protsesse, kasutusloogikat ja muid funktsionaalsusi
lähtuvalt uuest maamaksu seadusest ja sellest tulenevatest nõuetest.
Põhimõtteline muudatus on see, et maa korralisel hindamisel ei leita enam tsoonide hindu, mille alusel
arvutavad KOV-id iga konkreetse maatüki väärtuse, vaid hindamise tulemusena leitakse kohe igale
katastriüksusele maa maksustamishind. Korralist hindamist teeb edaspidi Maa-amet, kuhu on
kogunenud peamine sellealane kompetents ja andmed.
Maaomanikele luuakse eMTA keskkonnas personaalne Kalkulaator ehk maamaksu prognoos, mis on
abivahendiks maamaksu maksjatele, MTA teenindusüksusele ja KOVdele. Kalkulaator aitab paremini
aru saada isiku maamaksu muutusest, vähendada teenindusaega ning võtta olemasoleva ressursiga vastu
suurenevat kontaktimahtu. Maamaksu prognoosimine nõuab mahukat andmete analüüsi, mille täies
mahus maaomanikule tutvumiseks esitamine suuliselt ei ole mõeldav. Maaomanikule esitatakse
4
visuaalne ülevaade, mis on valmistatud teenusdisaini põhimõtetel ja viisil, mis võimaldab keskmisel
maaomanikul muudatusest paremini aru saada.
Arendustööde tulem
Etapp 1 - Uus liidestus Maa-ameti infosüsteemiga. Maksustamishinna andmete töötlemise protsess,
mille käigus töödeldakse ja salvestatakse rakendusse kaitsemehhanismis arvutamise jaoks vajalik
andmestik, sh täiendatakse allikregistri andmetele tehtavaid kontrolle.
Maksuvabastuste arvutamise protsess, mis lähtub kaitsemehhanismi järgi arvutatud maamaksu
summadest.
Maksumäärade muudetud salvestamise loogika ja sisestamise kuva MTA Maamaksu alusandnmete
registri (edaspidi MARE) rakenduses.
Uue struktuuriga maksumäärade MTA Maamaksu määramise rakendusse (edaspidi MAAIS) saatmise
loogika ja MAAIS rakenduses maksumäära andmete salvestamise loogika muudatused.
Täiendatakse maakasutuse protsessi kaitsemehhanismi spetsiifiliste funktsionaalsustega.
Luuakse protsess, mis arvutab maamaksu lähtuvalt kaitsemehhanismi arvutusloogikast.
Täiendatakse üldist protsesside haldust, uuendatakse tehnilised raamistikud ja teegid viimasele
ühilduvale versioonile.
Etapp 2 - MARE uue kasutusloogika ja andmekoosseisuga kuvad. Muudetud isiku soodustuste
protsessid. Muudetud kohalike omavalituste statistika arvutamise protsess ja kuva.
Maksustamishinna aktide moodustamise loogika viiakse rakendusest välja. Sihtotstarbe kohta
maksuvabastuste arvutamise protsess. Maakasutuste sidumise loogika.
MARE ja MAAIS / Maamaksu olemasolevad IT rakenduste vastavusse viimine uute ristfunktsionaalset
nõuetega.
Etapp 3 - Uus maksuridade arvutamise ja saatmise protsess maamaksu alusandmete rakenduses MARE.
Täiendused olemasolevas maksuridade saatmise liideses ja maksuridade andmete salvestamise loogikas
maamaksu infosüsteemis MAAIS. Uue formaadiga maksuridade üleslaadimise funktsionaalsus
maamaksu infosüsteemis. Uue formaadiga maksuridade põhjal CSV-väljavõtte tegemise
funktsionaalsus MARE rakenduses.
Uue kasutusloogikaga maamaksu infosüsteemi kuvad ametnikule ja eMTA kliendile. Maksuteadete
moodustamise protsessi täiendused.
Uuendatud maksuteate PDF ja trükipartneri faili täiendused. Maamaksu alusandmete rakenduses MARE
maakasutuste käsitsi lisamise funktsionaalsus.
Etapp 4 - Maamaksu prognoosi andmete pärimiseks vajalik liides maamaksu alusandmete rakenduse ja
maamaksu infosüsteemi vahel. Maamaksu prognoosi andmete kuva eMTA kliendile ja ametnikule.
Maamaksu prognoosi andmete otsingu kuva KOV ja MTA ametnikule.
5
Ülalhoiukulude selgitused
IT ülalhoiukulu
Maamaksu tõusu piirmäärast tingitud IT arenduste realiseerimine toob kaasa täiendava halduskoormuse
kasvu.
Lisanduv kulu on tingitud:
• süsteemi keerukuse kasvust olulisel määral. Süsteemi funktsionaalsus peab tagama perioodilise
maamaksu ümberarvutuse, klientidele järsu maksutõusu kaitsemehhanismi rakendamise, KOVide
poolt maaüksuste osas läbiviidavate muudatuste tõttu jooksvate ümberarvutuse õigeaegsuse ja
täpsuse.
• andmemahtude kasvust. Kasutajate arvu kahekordne kasv koos ümberarvutuse kasvuga.
• lisanduvatest süsteemi komponentidest. Lõppkasutajatele luuakse täiendav veebirakendus oma
maamaksu kohustuse arvutamiseks ja kontrollimiseks.
Hindame süsteemiga kaasneva ülalhoiukulude kasvu võrreldes praegusega RMIT-is tervikuna 35%. Uue
kasutajarakenduse loomine toob kaasa täiendava riistvara ja litsentside kulu rakenduse majutamiseks.
Postiteenuste ülalhoiukulu
Maamaksuteadete (2021 ca 321 000) saatmiseks kasutame saaja eelistustest ja elueast lähtuvalt 3 kanalit
- 2021 email (82%), SMS (5%) ja paberteated posti teel (14%).
MTA prognoosib erinevate tegevuste tulemusel küll langetada paberteavituste osakaalu 2020 – 2024
19%-lt 9%-le, kuid mahu muutuse põhjustab maamaksu maksjate üldmahu suurenemine.
Lisanduv kulu on tingitud:
• Maksu alampiirist 5 EUR lähtuvalt on täna maamaksust vabastatud täna ca 500 000 maaomanikku.
Aastal 2024 kasvab maamaksu maksjate hulk järsult seoses maade ümberhindamisega.
Prognoosime paberteavituste mahu kasvuks aastal 2024 50-70%.
Tulemused
Maksumaksjad omavad oma maa väärtusest ülevaadet ja usaldavad maamaksu uutel põhimõtetel
arvestuse korrektsust.
Välja on arendatud uus võimalus liitsihtotstarbega maal eluruumides elavatele elanikele pakkuda
lisamaksuvabastust.
Maamaksu järsu tõusu leevendamiseks maksumaksjale on maamaksu infosüsteemi ehitatud 10%
maamaksu kaitsemehhanismi rakendus.
Maamaksuga hinnastamisest ja piirmäära rakendamisest on maaomanikul, KOV ja MTA ametnikul hea
ülevaade tänu kalkulaatori/ prognoosi rakendusele eMTA-s.
Maamaksu arvutuskäigu läbipaistvus suurendab tähtaegsete maksumaksjate osakaalu.
Tähtaegselt on valminud digitaalne maamaksu tõusu piirmäära arvestamise lahendus ja maamaksu
infosüsteemi muudatused, mis toimivad vigadeta, on maksjale ja KOV/MTA töötajatele läbipaistvad,
arusaadavad ja kasutajasõbralikud.
Tagatud on seaduse muudatusest tulenev ülalhoiukulude kasv IT asutusele ja MTA-le postikulude näol.
6
Ajakava
Arendustööd on planeeritud arvestusega, et KOV jaoks on avatud süsteem maksumäärade sisestamiseks
ja redigeerimiseks veebruaris - märtsis 2023, mille eeltingimus on et arendusprojekt algab veebruaris
2022.
Seaduseelnõu ütleb, et maamaksumäärade muutused peavad olema kehtestatud vähemalt kuus kuud
enne maksustamisaasta algust.
Maamaksu uutel alustel maksumaksjale on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2024.
Skoop Tööde algus Üleandmine testimiseks Tootestamine
1 01.02.2022 01.11.2022 01.03.2023
2 01.05.2022 01.12.2022 01.03.2023
3 - 1. osa 01.10.2022 01.02.2023 01.03.2023
4 01.11.2022 01.05.2023 01.07.2023
3 - 2. osa 01.02.2023 01.10.2023 01.12.2023
Arenduskulud
Ajakava planeerimisel lähtusime seadusmuudatustest, mille kohaselt tootestame vajalikud IT arendused
aasta 2023 kv1 ja saadame maksuteated veebruaris 2024.
Arenduste kogukulu on 1 567 563,66 eurot ilma käibemaksuta (1 881 076,40 eurot koos käibemaksuga).
Tabel 1 Maamaksu tõusu piirmäära IT arenduse vajaduste, ajamahu ja kulude prognoos
Eesmärk Prognoos KM’ta Prognoos KM’ga
1 Arendusetapp 1 407 106,00 488 527,20
2 Arendusetapp 2 403 704,00 484 444,80
3 Arendusetapp 3 341 064,00 409 276,80
4 Arendusetapp 4 274 023,00 328 827,60
5 Turvatestid hinnanguliselt 58 333,33 70 000,00
6 Puhver (s.h. äri- ja arhitektuuripaneeli muudatused) 83 333,33 100 000,00
KOKKU 1 567 563,66 1 881 076,40
Halduskulud
Ajakava planeerimisel lähtusime seadusmuudatustest, mille kohaselt võtame vajalikud IT arendused
kasutusele 2023 aastal ja saadame maksuteated alates 2024. Viie aasta kogukulu on 306 250 €.
Tabel 2 Maamaksu tõusu piirmäära ülalhoiukulude prognoos
Eesmärk ’23 ’24 ’25 ’26 ’27 KOKKU
IT halduskulu - RMIT 29 485,00 29 485,00 29 485,00 29 485,00 29 485,00 147 425,00
IT personali kulu - RMIT 14 913,00 14 913,00 14 913,00 14 913,00 14 913,00 74 565,00
IT ülalhoiukulu kokku RMIT 44 398,00 44 398,00 44 398,00 44 398,00 44 398,00 221 990,00
Postikulu - MTA 21 065,00 21 065,00 21 065,00 21 065,00 84 260,00
Kõik ülalhoiukulud KOKKU 44 398,00 65 463,00 65 463,00 65 463,00 65 463,00 306 250,00
7
Projekti käigus hangitud süsteem või selle komponente peab sihipäraselt kasutama vähemalt
viis aastat projekti lõppemisest.
Maa maksustamishinna muutumisega seotud Riigi Kinnisvararegistri (RKVR) arendused.
Seoses maa maksustamishinna muudatustega on vaja teha RKVR edasiarendusi, et maksustamishinnaga
seotud varade ja lepingute haldamine sujuks võimalikult automaatselt ja väikese halduskoormusega.
RKVRis ei ole hetkel registreeritud maksustamishinna andmeid, vajalikud andmed võetakse
maakatastrist ja sisestatakse RKVRi käsitsi. Esimese sammuna on RKVRis vaja võtta kasutusele
maakatastri x-tee teenus, mis väljastab katastritunnuse alusel maksustamishinna
(maksustamishinnaAndmed:v1). Katastritunnuse alusel võetakse maakatastrist maa maksustamishind ja
kantakse see vara katastriüksuse vormile lahtrisse „maksustamishind“. Andmed küsitakse teenusest uue
vara arvele võtmisel ja täidetakse ka nende katastriüksuste puhul, kus see väärtus varem puudus. RKVR
andmeid uuendatakse automaatselt maksustamishinna muutumisel.
Üldjuhul on maa soetusmaksumuseks maksustamishind, praegu peavad kasutajad uue maa arvele
võtmisel leidma selle väärtuse maakatastrist ja käsitsi sisestama. Tuleb luua võimalus maa
maksustamishinna automaatseks kandmiseks maa soetusmaksumuse reale.
Maa korralise hindamise tulemusel maa maksustamishinnad muutuvad. RKVRis on üle 6000 lepingu,
mille tasud on seotud maksustamishinnaga. Maksustamishinna muutumisel tuleks kõik lepingud käsitsi
uuendada. Selle vältimiseks tuleb RKVRi luua maksustamishinnaga seotud kasutuslepingutele
automaatsed arvutused maksustamishinna alusel lepingutasu määramiseks ja muutmiseks.
Arendused on vajalikud maa korralise hindamise tulemuste rakendamiseks võimalikult väikese
ajakuluga.
Rahandusministeerium taotleb maksustamishinna muudatuste rakendamiseks RKVRis 21 120 eurot.
Arenduskulude prognoos tööde lõikes:
1. Maksustamishinna teenusest andmete saamine 3840 eurot (sh km).
2. Maa soetusmaksumuse automaatne määramine maksustamishinnaks 1920 eurot (sh km).
3. Maksustamishinnaga seotud kasutuslepingute tasude sidumine maksustamishinnaga 5760
eurot (sh km).
4. Automaatsed ümberarvutused maksustamishinna muutumisel 9600 eurot (sh km).
RKVR arendamiseks on sõlmitud 4 aastane raamleping OÜ-ga Quretec, arendused teostatakse kehtiva
raamlepingu raames.
Ajakava planeerimisel on arvestatud maa maksustamishinnaga seotud seadusemuudatustega, millest
tulenevalt on planeeritud arendused teostada 2022 aasta lõpuks.
8
Eeltoodust tulenevalt teeb Rahandusministeerium ettepaneku eraldada Maksu- ja Tolliametile
arendus- ja ülalhoiukuludeks 1 651 824 eurot ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele 221
990 eurot ja Rahandusministeeriumile 21 120 eurot Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist
tagastamatu toetusena maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu § 3 punkti 11 järgi maamaksuseaduses sätestatava maamaksu tõusu piirmäära
rakendamisest tingitud tehnoloogilise arenduse läbiviimiseks ja ülalhoiukulude rahastamiseks
aastatel 2022 kuni 2027.
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist on
33,17 miljonit eurot.
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maksu- ja Tolliameti maamaksu
peakasutaja Riita Parksepp
[email protected], avalike teenuste valdkonnajuht Nele Nõu
[email protected], äritehnoloogia valdkonnajuht Kristjan Raid
[email protected] ja
Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (611 3694,
[email protected]) ja sama osakonna peaspetsialist Katrin Solvak (6113046;
[email protected]).
9
VABARIIGI VALITSUSE
KORRALDUS
… 2022 nr …
Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõige 1 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse
27. augusti 1996. a määruse nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha
eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“ punkti 3 alapunktiga 7 ja 16 eraldada Vabariigi
Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena Rahandusministeeriumi
valitsemisalale tõhusa riigi tulemusvaldkonna halduspoliitika programmi Maksu- ja
Tolliametile arendus- ja ülalhoiukuludeks 1 651 824 eurot (ilma käibemaksuta),
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele 221 990 eurot ja Rahandusministeeriumile
21 120 eurot (ilma käibemaksuta) maa korralise hindamisega seotud infotehnoloogiliste
arendustööde läbiviimiseks.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusministeerium
[email protected]
08.02.2022 nr 1.1-5/011
Taotlus raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist
Austatud rahandusminister
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT) taotleb Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondi (edaspidi reservfond) vahenditest tagastamatu toetusena 221 990
(kakssada kakskümmend üks tuhat üheksasada üheksakümmend) euro eraldamist.
Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi
reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“ punkti 3 alapunkt 7 sätestab,
et Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vahendeid eraldatakse muude maareformi
läbiviimisega seotud kulude katteks.
RMIT taotleb reservfondist raha eraldamist tulenevalt 03.12.2020 maa hindamise seaduse,
maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 3 punktist 11, mille kohaselt
täiendatakse maamaksuseadust §-ga 81 (Maamaksu tõusu piirmäär). Nimetatud täiendus on
kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril.
RMIT vastutusalasse kuulub Maksu- ja Tolliameti maamaksu arvestamise infosüsteemide
infotehnoloogilise keskkonna ning ülalhoiu tagamine.
Arvestades eeltoodut, palun eraldada Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena 221 990 (kakssada
kakskümmend üks tuhat üheksasada üheksakümmend) eurot Maksu- ja Tolliameti maamaksu
infosüsteemide ülalhoiukulude tagamiseks aastatel 2022 kuni 2027.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Riimaa
direktor
Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn /
[email protected] / www.rmit.ee / registrikood 70009244
2 (2)
Marko Mäe
525 6790,
[email protected]
Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 10.02.2022 nr 1.1-28/1573-1
[email protected]
Vabariigi Valitsuse korralduse
eelnõu esitamine
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks “Raha eraldamine Vabariigi
Valitsuse omandireformi reservfondist“ eelnõu, millega eraldatakse Maksu- ja Tolliametile,
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele ja Rahandusministeeriumile raha maa
korralise hindamisega seotud infotehnoloogiliste arendustööde läbiviimiseks ja
ülalhoiukuludeks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
/*Lisa(d):
1. eelnõu ühel leheküljel;
2. seletuskiri üheksal leheküljel;
3. Maksu- ja Tolliameti taotlus;
4. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse taotlus.
Annike Riibe 6113694
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
VABARIIGI VALITSUSE
KORRALDUS
… 2022 nr …
Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõige 1 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse
27. augusti 1996. a määruse nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha
eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“ punkti 3 alapunktiga 7 ja 16 eraldada Vabariigi
Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena Rahandusministeeriumi
valitsemisalale tõhusa riigi tulemusvaldkonna halduspoliitika programmi Maksu- ja
Tolliametile 1 651 824 eurot (ilma käibemaksuta), Rahandusministeeriumi
Infotehnoloogiakeskusele 221 990 eurot (ilma käibemaksuta) ja Rahandusministeeriumile
21 120 eurot (ilma käibemaksuta) maa korralise hindamisega seotud infotehnoloogiliste
arendustööde läbiviimiseks ja ülalhoiukuludeks.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Seletuskiri
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule
„Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“
Seletuskiri ............................................................................................................................................... 1
Taotlus ................................................................................................................................................. 1
Seadusandlusest tulenev vajadus ......................................................................................................... 2
Maade korralise hindamise, kaitsemehhanismi ja kalkulaatori mõju numbrites ................................. 3
Finantsmõju ..................................................................................................................................... 3
Projekti mõju ................................................................................................................................... 3
Sihtrühmad .......................................................................................................................................... 3
Mõju teistele osapooltele ..................................................................................................................... 4
Arendusvajaduste selgitused ............................................................................................................... 4
Ülesanne, mida projektiga lahendatakse ......................................................................................... 4
Arendustööde tulem ........................................................................................................................ 5
Ülalhoiukulude selgitused ................................................................................................................... 6
IT ülalhoiukulu ................................................................................................................................ 6
Postiteenuste ülalhoiukulu ............................................................................................................... 6
Tulemused ........................................................................................................................................... 6
Ajakava................................................................................................................................................ 7
Arenduskulud ...................................................................................................................................... 7
Halduskulud ........................................................................................................................................ 7
Taotlus
Käesoleva korraldusega eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi (ORF) vahenditest
tagastamatu toetusena Maksu- ja Tolliametile (MTA) 1 651 824 eurot, Rahandusministeeriumi
Infotehnoloogiakeskusele (RMIT) 221 990 eurot ja Rahandusministeeriumile 21 120 eurot, et katta
maamaksu tõusu piirmäära, maaomanikele ja MTA ning kohalike omavalistuste (KOV) ametnikele
kalkulaatori/prognoosi rakendamise investeeringud.
MTA-le arenduskulude ehk investeeringu vajadus on 1 567 563,67 eurot (ilma käibemaksuta).
Koos käibemaksuga on summa 1 881 076,40 eurot. Taotluse raames tehakse arendustööd neljas etapis,
mis ei ole käsitletavad eraldiseisvana. Mõne etapi väljajätmine muudab projekti eesmärgi saavutamise
võimatuks. Töödega peab alustama veebruaris 2022, et jõuda valmis seadusega kavandatud tegevusteks
2023 aasta esimeses kvartalis, et KOV-d saaksid planeerida maksumäärasid.
Ülalhoiukulude vajadus on 306 250 eurot (ilma käibemaksuta), millest 221 990 eurot eraldatakse
RMIT`ile ja 84 260 eurot eraldatakse MTA-le. Vajadust hinnates on lähtutud maamaksu maksjate
arvu kahekordsest kasvust, piirmäära arvutamise keerukuse suurenemisest, andmemahtude kasvust. IT
1
ülalhoiu kulude suurenemine alates 2023 iga aastaselt 44 398 eurot ning postikulud alates 2024 iga
aastaselt 21 065 eurot.
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 kohaselt võib omandireformi reservfondi
laekunud raha kasutada muu hulgas maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katteks ja § 7
lõike 11 punkti 2 kohaselt ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste
loomiseks. Viidatud paragrahvi lõike 2 kohaselt eraldatakse reservfondi vahendeid Vabariigi Valitsuse
korralduse alusel ka tagastamatu toetusena. Eraldatud vahendeid kasutatakse sihtotstarbeliselt ja nende
kulutamise kohta peavad saajad eraldi arvestust.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi
reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“ punkti 3 alapunktile 7 võib Vabariigi
Valitsuse omandireformi reservfondist vahendeid eraldada maa tagastamise ja erastamise ning muude
maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Sama punkti alapunkti 16 kohaselt võib Vabariigi
Valitsuse omandireformi reservfondist vahendeid eraldada ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku
keskkonna ja tingimuste loomiseks.
Seadusandlusest tulenev vajadus
Riiklike maksude maksuhalduriks ning maamaksu tõusu piirmäära väljaarendajaks ning
rakendajaks on Maksu- ja Tolliamet, kelle vastutusalas on tagada maamaksu tõusu piirmäära
korrektse arvestamise võimekus.
Maa hindamise seaduse (MHS), maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus on läbinud
Riigikogus esimese lugemise. SEN muudatustega kavandatakse uuendada MHS-is maa korralise
hindamise korda, eesmärgiga ajakohastada maa väärtuse andmed ja taastada õiglane maa maksustamine.
Valitsus otsustas 16.04.2020 kabinetiistungil riigihalduse ministri ettepanekul, et järgmine maade
korraline hindamine viiakse läbi aastal 2022. a. Seda läbi viiv maa hindamise seaduse,
maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 406 SE on läbinud Riigikogus esimese lugemise
ja minemas teisele. Vabariigi Valitsuse eraldas maade korralise hindamise läbiviimiseks 1. aprilli 2021
korraldusega nr 138 raha Maa-ametile, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele ja Maksu-
ning Tolliametile. Käesolev raha eraldamine on seotud maade korralise hindamisega.
Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 3 punkti 11
kohaselt täiendatakse maamaksuseadust §-ga 81 (Maamaksu tõusu piirmäär). Maamaksu tõusu
piirmäär on maksumaksjale maamaksusumma järsku kasvutempot piirav iga-aastane kasvuprotsent.
Piirmäära rakendamise sihtrühmaks on isikud, kelle maamaksusumma suureneks ilma maamaksu tõusu
piirmäära kohaldamata eelmise maksustamisperioodiga võrreldes rohkem kui 10%.
MHS-i § 12 lõige 6 ja 7 kohaselt toimub järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal, mille tulemusel
hinnatud maa maksustamishinnad jõustuvad maamaksu maksjatele 2024. aastal.
Maade hindamisest või maksumäärade tõusust põhjustatud maamaksu hüppelise suurenemise
vältimiseks kehtestatakse maamaksu iga-aastaseks lubatud kasvuks 10% eelmise aasta
maamaksusummast.
2
Maade korralise hindamise, kaitsemehhanismi ja kalkulaatori mõju numbrites
Eestis on ca 700 000 maksustatavat maatükki ja tänane maamaksu maksjate arv on ca 324 000 juriidilist
ja eraisikut. 2021 oli maksust vabastatud 5 EUR ülempiiri tõttu ca 500 000 maaomanikku. 2020. aastal
saatis MTA 324 000 isikule 389 606 maamaksuteadet.
Maade korralise hindamise ja uute maamaksumäärade rakendamise tõttu suureneb maksumaksjate
maamaksukohustus ning uute maamaksu maksjate arv hinnanguliselt 50-70%.
Prognoosime lisanduvate maamaksu maksjate arvuks ca 200 000. Maksumaksjate arv suureneb
nende maksumaksjate näol, kelle maamaksu summa hakkab edaspidi olema suurem kui 5 eurot. Täpset
maksumaksjate arvu ei ole võimalik enne korralise hindamise läbiviimist välja tuua.
Eeldusel, et 50% maksjatest võtavad selgitusteks ühendust MTA või KOV’idega 6 kuu jooksul peale
maamaksu tõusu teavitamist üks kord, tõuseks MTA klienditeeninduse koormus kahekordseks. 2020 oli
keskmiselt kuus 34 tuhat kontakti. Prognoosi kohaselt lisandub 41 tuhat kontakti. eMTA keskkonnas
kuvatav kalkulaator/prognoos aitab lahendada 85% potentsiaalsetest kõnedest, mis lubab toime
tulla teeninduskontaktide haldamisel olemasoleva ressursiga.
Loodav läbipaistvus ja selgus aitavad suurendada maksutahet. Praegune tähtajaliselt maamaksu
maksjate hulk on 85% ja kasvab prognooside kohaselt 3-5% aastast 2024.
Posti teel saadetavate teatiste maht suureneb hinnanguliselt 10%.
Finantsmõju
Maade hindamist ei ole läbi viidud 20 aastat. Maade hind turutehingute järgi hinnatuna suureneb
hinnanguliselt rohkem kui 7 korda. 2021 maamaksutulu on 59 mln eurot. Eeldusel, et see hakkab tõusma
7% sammuga on iga-aastane arvestusliku maksutulu suurenemine 4 miljonit eurot, millele
lisanduvad uute maksjate maksutulu hinnanguliselt 1 miljon eurot.
Projekti mõju
KOVde jaoks on vajalik projektist tulenev lahendus ja töökeskkonna valmisolek 2023 veebruariks,
võimaldades sisestada erinevaid maksumäärasid ning prognoosida maamaksu tulu.
Maamaksu maksjate jaoks luuakse hiljemalt septembriks 2023 võimalikult arusaadav digitaalne
kaitsemehhanismi/piirmäära selgitus, maamaksu prognoos/kalkulaator MTA iseteeninduskeskkonnas.
Läbi digilahenduse maksu kalkuleerimise loogika avamise anname klientidele võimaluse näha detailselt
tema maa maamaksu arvutuskäiku eelnevalt ja prognoosi järgnevatel aastatel. Teha maa andmetel
põhinevaid ja maksukohustust ennetavaid otsuseid ning mitte suurendada KOV ja MTA
teeninduskoormust.
Maamaksu prognoosimisel eelneb mahukas suure hulga andmete analüüs, mille täies mahus
maaomanikule tutvumiseks esitamine ei ole mõeldav. Maaomanikule ja teda teenindavale ametnikule
esitatakse arvutuskäik viisil, mis võimaldab muutusest paremini aru saada. Seetõttu esitatakse
maaomanikule tema katastriüksuse väärtust mõjutavad tegurid ja näidatakse, kui palju ja kuidas iga tegur
väärtuse kujunemist mõjutab.
Sihtrühmad
Sihtrühmaks on maamaksu maksjad/maaomanikud, maaga tehinguid tegevad isikud ja kohalikud
omavalitsused.
Maamaksu klientide rahuloluindeks on 74%. Eesmärk on klientide rahuloluindeksi säilitamine.
3
Mõju teistele osapooltele
Seadusemuudatuse mõju maaomanike ning maaga tehinguid sooritada soovivate isikute ja ettevõtjate
jaoks on oluline.
Kaasnev mõju peale arendustööde valmimist: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste
töökorraldusele - väheneb töömahukas töö erinevate maksumääradega, pareneb kliendinõustamise tase
tänu lisanduvale prognoosilahendusele. Kasvab maamaksu maksjate arv, ajakohastub maa väärtus ja
läbi selle makstava maamaksu suurus. Suureneb KOV’ide maksutulu ja kliendikontaktide arv 2023-
2024.
Arendusvajaduste selgitused
MTA eesmärgiks on arendada digitaalne maamaksu tõusu piirmäära arvestamise lahendus ja maamaksu
infosüsteemi muudatused, mis toimivad vigadeta, on maksjale ja KOV/MTA töötajatele läbipaistev,
arusaadav ja kasutajasõbralik. Arenduse eesmärgiks on kuluefektiivsuse tagamine, et vähendada MTA
ja kohalike omavalitsuste (KOV) halduskulu, operatsiooniriske, kalkulatsioonivigu ja maksumaksjatelt
tulenevate nõuete arvu kasvu.
Uue kalkulaatori/prognoosi lahendusega säilitame klientide 2021 aasta rahuloluindeksi taseme 74%
(kasutades NPS metoodikat).
Maamaksu tõusu piirmäära rakendamise tehnoloogiline lahendus
Maamaksu tõusule piirmäära seadmine eeldab MTA-lt maamaksu infosüsteemi täiendavat arendust,
tehnoloogilist lahendust kaitsemehhanismile, mis on eelpool kirjeldatud seadusmuudatuste üks
keerukamaid komponente ning kasutajakomponendina kalkulaatorit/prognoosi.
Ülesanne, mida projektiga lahendatakse
Maksu- ja Tolliametile on antud ülesanne kohandada olemasolevaid maamaksu infosüsteeme vastavalt
kavandatavatele seadusmuudatustele ning luua eeldused maamaksu tõusu piirmäära ehk kaitse-
mehhanismi arvutamiseks 2023 aasta alguseks.
MTA loob arenduste käigus kaitsemehhanismi arvutusloogika, teeb protsessides ja tehnilistes
süsteemides kaitsemehhanismi arendustest ja maamaksu muudatustest sõltuvad muudatused.
Arenduse käigus tagatakse maamaksu teenuste kasutuselevõtt, maksustamishindade töötlemise,
maksumäärade loogika, soodustuste loogika muudatused ja vajalikud kasutajalahendused
maksumaksjatele, KOV, MTA töötajatele.
Maamaksu arvutamiseks kasutatavad rakendused viiakse kooskõlla uue maamaksu seadusega ning
kohandatakse maamaksu arvutamiseks kasutatavaid protsesse, kasutusloogikat ja muid funktsionaalsusi
lähtuvalt uuest maamaksu seadusest ja sellest tulenevatest nõuetest.
Põhimõtteline muudatus on see, et maa korralisel hindamisel ei leita enam tsoonide hindu, mille alusel
arvutavad KOV-id iga konkreetse maatüki väärtuse, vaid hindamise tulemusena leitakse kohe igale
katastriüksusele maa maksustamishind. Korralist hindamist teeb edaspidi Maa-amet, kuhu on
kogunenud peamine sellealane kompetents ja andmed.
Maaomanikele luuakse eMTA keskkonnas personaalne Kalkulaator ehk maamaksu prognoos, mis on
abivahendiks maamaksu maksjatele, MTA teenindusüksusele ja KOVdele. Kalkulaator aitab paremini
aru saada isiku maamaksu muutusest, vähendada teenindusaega ning võtta olemasoleva ressursiga vastu
suurenevat kontaktimahtu. Maamaksu prognoosimine nõuab mahukat andmete analüüsi, mille täies
mahus maaomanikule tutvumiseks esitamine suuliselt ei ole mõeldav. Maaomanikule esitatakse
4
visuaalne ülevaade, mis on valmistatud teenusdisaini põhimõtetel ja viisil, mis võimaldab keskmisel
maaomanikul muudatusest paremini aru saada.
Arendustööde tulem
Etapp 1 - Uus liidestus Maa-ameti infosüsteemiga. Maksustamishinna andmete töötlemise protsess,
mille käigus töödeldakse ja salvestatakse rakendusse kaitsemehhanismis arvutamise jaoks vajalik
andmestik, sh täiendatakse allikregistri andmetele tehtavaid kontrolle.
Maksuvabastuste arvutamise protsess, mis lähtub kaitsemehhanismi järgi arvutatud maamaksu
summadest.
Maksumäärade muudetud salvestamise loogika ja sisestamise kuva MTA Maamaksu alusandmete
registri (edaspidi MARE) rakenduses.
Uue struktuuriga maksumäärade MTA Maamaksu määramise rakendusse (edaspidi MAAIS) saatmise
loogika ja MAAIS rakenduses maksumäära andmete salvestamise loogika muudatused.
Täiendatakse maakasutuse protsessi kaitsemehhanismi spetsiifiliste funktsionaalsustega.
Luuakse protsess, mis arvutab maamaksu lähtuvalt kaitsemehhanismi arvutusloogikast.
Täiendatakse üldist protsesside haldust, uuendatakse tehnilised raamistikud ja teegid viimasele
ühilduvale versioonile.
Etapp 2 - MARE uue kasutusloogika ja andmekoosseisuga kuvad. Muudetud isiku soodustuste
protsessid. Muudetud kohalike omavalituste statistika arvutamise protsess ja kuva.
Maksustamishinna aktide moodustamise loogika viiakse rakendusest välja. Sihtotstarbe kohta
maksuvabastuste arvutamise protsess. Maakasutuste sidumise loogika.
MARE ja MAAIS / Maamaksu olemasolevad IT rakenduste vastavusse viimine uute ristfunktsionaalset
nõuetega.
Etapp 3 - Uus maksuridade arvutamise ja saatmise protsess maamaksu alusandmete rakenduses MARE.
Täiendused olemasolevas maksuridade saatmise liideses ja maksuridade andmete salvestamise loogikas
maamaksu infosüsteemis MAAIS. Uue formaadiga maksuridade üleslaadimise funktsionaalsus
maamaksu infosüsteemis. Uue formaadiga maksuridade põhjal CSV-väljavõtte tegemise
funktsionaalsus MARE rakenduses.
Uue kasutusloogikaga maamaksu infosüsteemi kuvad ametnikule ja eMTA kliendile. Maksuteadete
moodustamise protsessi täiendused.
Uuendatud maksuteate PDF ja trükipartneri faili täiendused. Maamaksu alusandmete rakenduses MARE
maakasutuste käsitsi lisamise funktsionaalsus.
Etapp 4 - Maamaksu prognoosi andmete pärimiseks vajalik liides maamaksu alusandmete rakenduse ja
maamaksu infosüsteemi vahel. Maamaksu prognoosi andmete kuva eMTA kliendile ja ametnikule.
Maamaksu prognoosi andmete otsingu kuva KOV ja MTA ametnikule.
5
Ülalhoiukulude selgitused
IT ülalhoiukulu
Maamaksu tõusu piirmäärast tingitud IT arenduste realiseerimine toob kaasa täiendava halduskoormuse
kasvu.
Lisanduv kulu on tingitud:
• süsteemi keerukuse kasvust olulisel määral. Süsteemi funktsionaalsus peab tagama perioodilise
maamaksu ümberarvutuse, klientidele järsu maksutõusu kaitsemehhanismi rakendamise, KOVide
poolt maaüksuste osas läbiviidavate muudatuste tõttu jooksvate ümberarvutuse õigeaegsuse ja
täpsuse.
• andmemahtude kasvust. Kasutajate arvu kahekordne kasv koos ümberarvutuse kasvuga.
• lisanduvatest süsteemi komponentidest. Lõppkasutajatele luuakse täiendav veebirakendus oma
maamaksu kohustuse arvutamiseks ja kontrollimiseks.
Hindame süsteemiga kaasneva ülalhoiukulude kasvu võrreldes praegusega RMIT-is tervikuna 35%. Uue
kasutajarakenduse loomine toob kaasa täiendava riistvara ja litsentside kulu rakenduse majutamiseks.
Postiteenuste ülalhoiukulu
Maamaksuteadete (2021 ca 321 000) saatmiseks kasutame saaja eelistustest ja elueast lähtuvalt 3 kanalit
- 2021 email (82%), SMS (5%) ja paberteated posti teel (14%).
MTA prognoosib erinevate tegevuste tulemusel küll langetada paberteavituste osakaalu 2020 – 2024
19%-lt 9%-le, kuid mahu muutuse põhjustab maamaksu maksjate üldmahu suurenemine.
Lisanduv kulu on tingitud:
• Maksu alampiirist 5 EUR lähtuvalt on täna maamaksust vabastatud täna ca 500 000 maaomanikku.
Aastal 2024 kasvab maamaksu maksjate hulk järsult seoses maade ümberhindamisega.
Prognoosime paberteavituste mahu kasvuks aastal 2024 50-70%.
Tulemused
Maksumaksjad omavad oma maa väärtusest ülevaadet ja usaldavad maamaksu uutel põhimõtetel
arvestuse korrektsust.
Välja on arendatud uus võimalus liitsihtotstarbega maal eluruumides elavatele elanikele pakkuda
lisamaksuvabastust.
Maamaksu järsu tõusu leevendamiseks maksumaksjale on maamaksu infosüsteemi ehitatud 10%
maamaksu kaitsemehhanismi rakendus.
Maamaksuga hinnastamisest ja piirmäära rakendamisest on maaomanikul, KOV ja MTA ametnikul hea
ülevaade tänu kalkulaatori/ prognoosi rakendusele eMTA-s.
Maamaksu arvutuskäigu läbipaistvus suurendab tähtaegsete maksumaksjate osakaalu.
Tähtaegselt on valminud digitaalne maamaksu tõusu piirmäära arvestamise lahendus ja maamaksu
infosüsteemi muudatused, mis toimivad vigadeta, on maksjale ja KOV/MTA töötajatele läbipaistvad,
arusaadavad ja kasutajasõbralikud.
Tagatud on seaduse muudatusest tulenev ülalhoiukulude kasv IT asutusele ja MTA-le postikulude näol.
6
Ajakava
Arendustööd on planeeritud arvestusega, et KOV jaoks on avatud süsteem maksumäärade sisestamiseks
ja redigeerimiseks veebruaris - märtsis 2023, mille eeltingimus on et arendusprojekt algab veebruaris
2022.
Seaduseelnõu ütleb, et maamaksumäärade muutused peavad olema kehtestatud vähemalt kuus kuud
enne maksustamisaasta algust.
Maamaksu uutel alustel maksumaksjale on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2024.
Skoop Tööde algus Üleandmine testimiseks Tootestamine
1 01.02.2022 01.11.2022 01.03.2023
2 01.05.2022 01.12.2022 01.03.2023
3 - 1. osa 01.10.2022 01.02.2023 01.03.2023
4 01.11.2022 01.05.2023 01.07.2023
3 - 2. osa 01.02.2023 01.10.2023 01.12.2023
Arenduskulud
Ajakava planeerimisel lähtusime seadusmuudatustest, mille kohaselt tootestame vajalikud IT arendused
aasta 2023 kv1 ja saadame maksuteated veebruaris 2024.
Arenduste kogukulu on 1 567 563,66 eurot ilma käibemaksuta (1 881 076,40 eurot koos käibemaksuga).
Tabel 1 Maamaksu tõusu piirmäära IT arenduse vajaduste, ajamahu ja kulude prognoos
Eesmärk Prognoos KM’ta Prognoos KM’ga
1 Arendusetapp 1 407 106,00 488 527,20
2 Arendusetapp 2 403 704,00 484 444,80
3 Arendusetapp 3 341 064,00 409 276,80
4 Arendusetapp 4 274 023,00 328 827,60
5 Turvatestid hinnanguliselt 58 333,33 70 000,00
6 Puhver (s.h. äri- ja arhitektuuripaneeli muudatused) 83 333,33 100 000,00
KOKKU 1 567 563,66 1 881 076,40
Halduskulud
Ajakava planeerimisel lähtusime seadusmuudatustest, mille kohaselt võtame vajalikud IT arendused
kasutusele 2023 aastal ja saadame maksuteated alates 2024. Viie aasta kogukulu on 306 250 €.
Tabel 2 Maamaksu tõusu piirmäära ülalhoiukulude prognoos
Eesmärk ’23 ’24 ’25 ’26 ’27 KOKKU
IT halduskulu - RMIT 29 485,00 29 485,00 29 485,00 29 485,00 29 485,00 147 425,00
IT personali kulu - RMIT 14 913,00 14 913,00 14 913,00 14 913,00 14 913,00 74 565,00
IT ülalhoiukulu kokku RMIT 44 398,00 44 398,00 44 398,00 44 398,00 44 398,00 221 990,00
Postikulu - MTA 21 065,00 21 065,00 21 065,00 21 065,00 84 260,00
Kõik ülalhoiukulud KOKKU 44 398,00 65 463,00 65 463,00 65 463,00 65 463,00 306 250,00
7
Projekti käigus hangitud süsteem või selle komponente peab sihipäraselt kasutama vähemalt
viis aastat projekti lõppemisest.
Maa maksustamishinna muutumisega seotud Riigi Kinnisvararegistri (RKVR) arendused.
Seoses maa maksustamishinna muudatustega on vaja teha RKVR edasiarendusi, et maksustamishinnaga
seotud varade ja lepingute haldamine sujuks võimalikult automaatselt ja väikese halduskoormusega.
RKVRis ei ole hetkel registreeritud maksustamishinna andmeid, vajalikud andmed võetakse
maakatastrist ja sisestatakse RKVRi käsitsi. Esimese sammuna on RKVRis vaja võtta kasutusele
maakatastri x-tee teenus, mis väljastab katastritunnuse alusel maksustamishinna
(maksustamishinnaAndmed:v1). Katastritunnuse alusel võetakse maakatastrist maa maksustamishind ja
kantakse see vara katastriüksuse vormile lahtrisse „maksustamishind“. Andmed küsitakse teenusest uue
vara arvele võtmisel ja täidetakse ka nende katastriüksuste puhul, kus see väärtus varem puudus. RKVR
andmeid uuendatakse automaatselt maksustamishinna muutumisel.
Üldjuhul on maa soetusmaksumuseks maksustamishind, praegu peavad kasutajad uue maa arvele
võtmisel leidma selle väärtuse maakatastrist ja käsitsi sisestama. Tuleb luua võimalus maa
maksustamishinna automaatseks kandmiseks maa soetusmaksumuse reale.
Maa korralise hindamise tulemusel maa maksustamishinnad muutuvad. RKVRis on üle 6000 lepingu,
mille tasud on seotud maksustamishinnaga. Maksustamishinna muutumisel tuleks kõik lepingud käsitsi
uuendada. Selle vältimiseks tuleb RKVRi luua maksustamishinnaga seotud kasutuslepingutele
automaatsed arvutused maksustamishinna alusel lepingutasu määramiseks ja muutmiseks.
Arendused on vajalikud maa korralise hindamise tulemuste rakendamiseks võimalikult väikese
ajakuluga.
Rahandusministeerium taotleb maksustamishinna muudatuste rakendamiseks RKVRis 21 120 eurot.
Arenduskulude prognoos tööde lõikes:
1. Maksustamishinna teenusest andmete saamine 3840 eurot.
2. Maa soetusmaksumuse automaatne määramine maksustamishinnaks 1920 eurot.
3. Maksustamishinnaga seotud kasutuslepingute tasude sidumine maksustamishinnaga 5760
eurot.
4. Automaatsed ümberarvutused maksustamishinna muutumisel 9600 eurot.
RKVR arendamiseks on sõlmitud 4 aastane raamleping OÜ-ga Quretec, arendused teostatakse kehtiva
raamlepingu raames.
Ajakava planeerimisel on arvestatud maa maksustamishinnaga seotud seadusemuudatustega, millest
tulenevalt on planeeritud arendused teostada 2022 aasta lõpuks.
8
Eeltoodust tulenevalt teeb Rahandusministeerium ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena MTA-le 1 651 824 eurot, RMIT-ile 221 990
eurot ja Rahandusministeeriumile 21 120 eurot maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu § 3 punkti 11 järgi maamaksuseaduses sätestatava maamaksu
tõusu piirmäära rakendamisest tingitud tehnoloogilise arenduse läbiviimiseks ja ülalhoiukulude
rahastamiseks aastatel 2022 kuni 2027.
Riigiasutusele eraldatakse eelarve ainult põhikulude tegemiseks. Käibemaksu saab riigiasutus lisada
oma arvestusliku käibemaksu kontolt juurde.
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist on
33,17 miljonit eurot.
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maksu- ja Tolliameti maamaksu
peakasutaja Riita Parksepp
[email protected], avalike teenuste valdkonnajuht Nele Nõu
[email protected], äritehnoloogia valdkonnajuht Kristjan Raid
[email protected] ja
Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (611 3694,
[email protected]) ja sama osakonna peaspetsialist Katrin Solvak (6113046;
[email protected]).
9