Vastavalt nimekirjale 14.02.2022 nr 6-3/22/2280-2
Seisukoha küsimine Karinu IV lubjakivikarjääri
rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju
hindamise programmi kohta
Austatud menetlusosaline
Nordkalk AS esitas 03.02.2022 kirjaga Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15_1 kohase menetluse läbiviimiseks „Karinu
IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)
programmi“ eelnõu (koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER).
Otsustaja peab enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima kõikidelt asjaomastelt
asutustelt1 seisukohta KMH programmi sisu kohta (KeHJS § 15_1). Keskkonnaamet otsustajana on
KeHJS § 15_1 lg 2 alusel KMH programmi üle kontrollinud ja leidnud, et KMH programm vastab
üldjoontes KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele.
Palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad „Karinu IV
lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise
programmi“ asjakohasuse ja piisavuse kohta (KeHJS § 15_1 lg 4).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Lisa: Karinu IV KMH programm 02.02.2022.pdf
Sama: Järva Vallavalitsus, Tapa Vallavalitsus, Rahandusministeerium, Transpordiamet, Terviseamet,
Maa-amet, Riigimetsa Majandamise Keskus,
[email protected],
[email protected]
Teadmiseks:
[email protected],
[email protected]
Ester Pindmaa 5696 6409
[email protected]
1
asjaomased asutused tulenevalt KeHJS § 2_3
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja
töötamisega kaasneva KMH programm
1
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
Koostajad: Aadu Niidas, Liisa Küttim, Priit Kallaste, Kaie Kriiska, Marge Uppin,
Hanna-Liis Heinla
© 2022 OÜ Inseneribüroo STEIGER
2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
SISUKORD
Sisukord ................................................................................................................. 3
1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja ala valiku põhjendus ................................. 4
2. Kavandatava tegevuse asukoht ........................................................................ 6
3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste
lühikirjeldus .................................................................................................... 11
3.1. Kavandatav tegevus.................................................................................. 11
3.2. Alternatiivsed võimalused ........................................................................ 13
4. Keskkonnamõju hindamise sisu ..................................................................... 14
5. Hindamismetoodika ....................................................................................... 26
6. Ajakava ........................................................................................................... 30
7. Arendaja, otsustaja, järelvalvaja ja eksperdi andmed .................................... 33
LISAD
1. Karinu IV lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlus.
2. Keskkonnaameti 10.09.2021. a kiri nr DM-115536-7 Karinu IV lubjakivikarjääri
maavara kaevandamise loa taotlusele KMH algatamiseks.
3
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ALA VALIKU
PÕHJENDUS
Nordkalk’i korporatsioon on Põhja-Euroopa juhtiv kõrge kvaliteediga
lubjakivitoodete tootja, mille toodangut kasutatakse peamiselt paberi-, metalli- ja
ehitusmaterjalide tööstuses ning lisaks ka keskkonnakaitses ja põllumajanduses.
Nordkalk AS (registrikood 10656606; edaspidi arendaja) tegutseb Eestis alates
1996. aastast, ettevõttele kuulub mitmeid lubja- ja dolokivikarjääre üle Eesti.
Ettevõttel paikneb Lääne-Viru maakonnas, Rakkes renoveeritud ning
kaasajastatud lubjatehas. Kindlustamaks seal tootmiseks vajaliku toorme
olemasolu, omab Nordkalk AS piirkonnas Karinu lubjakivimaardlas kolme
mäeeraldist Karinu lubjakivikarjäär (Jarm-042), Karinu II lubjakivikarjäär (KMIN-
097), Karinu III lubjakivikarjäär (L.MK/332246), millest kaevandatakse peamiselt
tehnoloogilist lubjakivi. Karinu karjäärid kindlustavad Rakke tehases tootmiseks
vajaliku toorme olemasolu. Sellest tulenevalt soovib arendaja täiendavaid
võimalusi piirkonna tehnoloogilise lubjakivi varude maksimaalseks kasutamiseks.
Maavara kaevandamine taotletaval mäeeraldisel on soodne arvestades maardla
pikaajalist ekspluatatsiooniaega ja ettevõtte kogemust maardla laiendatud
osades lubjakivi raimamisel. Tulenevalt pikaaegsest kogemusest on välja
kujunenud optimaalne maavara kaevandamise tehnoloogia, mis arvestab maardla
tehnoloogiliste ja keskkonnaalaste kitsendustega. Tööde laiendamiseks on nii
geoloogilised kui ka maakasutuslikud eeldused olemasolevatest mäeeraldistest
põhjas Karinu IV mäeeraldisel. Kaevandamisala laienemine lõunasse on piiratud
~500 m kaugusel asuva Karinu küla tõttu.
Taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 19,21 ha ja koos
mäeeraldise teenindusmaaga on pindala 26,95 ha. Karinu lubjakivimaardla
kasuliku kihi moodustab Juuru lademe Tamsalu kihistu, mis on esindatud Karinu
ja Tammiku kihistikega. Karinu IV lubjakivikarjääris on aluspõhjalised kivimid
kaetud kvaternaarisetetega, mille paksus on muutlik, ulatudes taotletava ala
kaguosas kuni 6,4 meetrini. Valdava osa katendist moodustab kollakaspruun
liivsavimoreen karbonaatse kruusa veeriste ja lubjakivi lahmakatega.
Liivsavimoreenis esinevad aluspõhjast lahti murtud ja moreeniga segipaisatud
Raikküla lademe paelahmakad. Karinu kihistik moodustab Tamsalu kihistu ülemise
osa ja see on esindatud hallikaspruuni, kollase või helehalli poolafaniitse
lubjakiviga. Kohati on kivim dolomiidistunud. Kihistiku keskmine paksus
puuraukude põhjal on 1,8 m. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt
tehnoloogiline lubjakivi (aktiivne tarbevaru 1 436 000 m3 ja kaevandatav varu
1 412 000 m3) ning seda kasutatakse Rakke tehases kustutamata lubja ja filleri
4
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
tootmiseks, keemiliselt ebasobiv materjal kaubastatakse ehituskivina (põhiliselt
lubjakivikillustik) ja kaubastamiseks mittesobilik materjal (sõelmed, katend)
kasutatakse karjääri korrastamisel ning põllumajanduses väetisena (sõelmed).
Kaevandamise keskmine aastamäär on taotluse kohaselt 55 000 m3.
Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.
Algatatud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eesmärk on hinnata Karinu
lubjakivimaardlasse kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja
töötamisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju. Keskkonnaamet andis oma
10.09.2021 kirjaga nr DM-115536-7 teada, et on võtnud menetlusse arendaja
esitatud keskkonnaloa taotluse ja algatanud antud taotluse KMH. KMH algatati
vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse (edaspidi KeÜS) ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) nõuetele. KeHJS § 3 lõike 1
punkti 1 kohaselt tuleb muuhulgas hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse
tegevusluba ning tegevusloa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob
eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 1 punkt 28 sätestab
olulise keskkonnamõjuga tegevusena pealmaakaevandamise suuremal kui 25
hektari suurusel alal. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse eelnimetatud
tegevuse korral tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, st KMH on
kohustuslik. MaaPS § 6 lõike 1 kohaselt on kaevandamine maavara looduslikust
seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö, maavara looduslikust
seisundist eemaldamine ning mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires
kaevise vedu ja esmane töötlemine. Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri
pindala koos teenindusmaaga on 26,95 ha, seega on vastavalt KeHJS § 6 lõike 1
punktile 28 ja MaaPS § 6 lõikele 1 KMH läbiviimine kohustuslik.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa taotlejale teavet
kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva
keskkonnamõju kohta ning kavandatavateks tegevusteks sobivaima
lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat
mõju keskkonnale.
5
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT
Kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär, mäeeraldis pindalaga 19,21 ha ja koos
mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 26,95 ha, asub Järva maakonnas Järva vallas
Jalalõpe külas Karinu lubjakivimaardlas (registrikaardi nr 0017) katastriüksustel
Rava metskond 432 (katastritunnusega 25701:001:0371) ja Muru-Marguse
(katastritunnusega 25702:002:0081). Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik,
valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa
Majandamise Keskus (Rava metskond 432 puhul) ja Maa-amet (Muru-Marguse
puhul).
Kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär ei asu tiheasustusalal. Lähimad suuremad
asustusüksused on Järva-Jaani alev ~3 km edelas ja Karinu küla keskus umbes 2,5
km kagus. Kavandatava karjääri teenindusalal hooneid ei asu. Lähimad
majapidamised on mäeeraldisest ~100 m kaugusel loodes asuvad Kairi kinnistu
(25702:002:0560) ja ~310 m kaugusel olev Mäetipi kinnistu (78702:002:0052).
Samuti on lähiümbruses veel Jalalõpe küla kinnistu Nuutre (25702:002:0070) 500
m kaugusel läänes. Vahetus läheduses on Türje küla. Lähimad majapidamised on
350 - 810 m kaugusel kinnistutel Siimu (78702:002:0144), Pikari
(78702:002:0086), Teeriku (78702:002:0217), Illaste (78601:001:0001), Vesila
(78702:002:0012), Lindma (78702:002:0087), Ristiku (78601:001:0163), Virve
(78702:002:0370), Tooma (78702:002:0027), Madise (78601:001:0006),
Savitamme (78702:002:1080), Kilgi (78702:002:0321) ja Oru (78702:002:0720).
Taotletav mäeeraldis paikneb riiklikest kõrvalmaanteedest Järva-Jaani-Tamsalu-
Kullenga (nr 15128) ~110 m kaugusel, Jootme-Koeru (nr 15151) ~1,1 km ja Järva-
Jaani-Pikevere-Ebavere (nr 15127) ligi 1,6 km kaugustel. Uuringuruumist edelas
asub Uudismaa tee nr 2570201 ja idas Türje-Karinu tee nr 7870072 (kaitsevööndi
laiusega 20 m mõlemal pool sõiduraja telge). Taotletav mäeeraldise
teenindusmaa tee kaitsevööndiga ei kattu. Taotletavast alast loodesse jääb
elektriõhuliin alla 1 kV (väline tunnus M25818338).
Kavandatavast karjäärist ~3 km kaugusele põhja jääb Jalgsema karjäär, kus
kaevandab Metropol Group OÜ (kaevandamisloa nr L.MK.JÄ-51672)
ehituskruusa. Karinu lubjakivimaardlast ~4,45 km kirdes kaevandab tehnoloogilist
lubjakivi Võhmuta lubjakivikarjääris AS SMA Mineral (kaevandamisloa nr KMIN-
001). Kavandatavast Karinu IV lubjakivikarjäärist ~0,5 km kaugusel kagus
6
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
paiknevad Karinu (Jarm-042), Karinu II (kaevandamisloa nr KMIN-097) ja Karinu III
(kaevandamisloa nr L.MK/332246) lubjakivikarjäärid, kus kaevandab Nordkalk AS.
Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri ala katab osaliselt segamets
(teenindusmaa kesk- ja idaosas) ning osaliselt on tegemist põllumaaga
(teenindusmaa lääneosas). Maapinna reljeef on tõusuga läände, jäädes
absoluutkõrguste 100 - 105 m vahemikku. Kavandatavast karjääri teenindusala
jääb täies ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale.
Nitraaditundliku ala olemasolu ei põhjusta kaevandamisele olulisi lisapiiranguid.
Vaatamata sellele arvestatakse tegevuse käigus kaitsmata või halvasti kaitstud
põhjavee olemasoluga.
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000
võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Karinu IV lubjakivikarjääri
mäeeraldisel on registreeritud võõrliikide verev lemmalts (Impatiens glandulifera)
ja Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi) esinemine ~0,9 ha pindalal.
Taotletaval mäeeraldisel ega selle lähiümbruses ei ole registrisse kantud I, II ega
III kaitsekategooria loomi, taimi, seeni ega samblikke.
Kavandatavast Karinu IV lubjakivikarjäärist ~2,6 km kirdesse jääb II kaitse-
kategooria harivesiliku (Triturus cristatus) ja III kaitsekategooria rabakonna (Rana
arvalis) elupaikadega. Mäeeraldisest 375 m kaugusel idas asub vääriselupaik
(VEP206410). Samuti asub mäeeraldisest ~4,3 km kaugusel idas Aavere
looduskaitseala (KLO1000675). Samas suunas ~5,2 km kaugusele jääb III
kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris) elupaik.
Taotletavast mäeeraldisest ~1,6 km kagus paiknevad tehisjärved, sh Karinu Suur-
ja Väikejärv, kus asub III kaitsekategooria hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena)
elupaik (KLO9127505). Samas suunas ~2,2 km kaugusel asub Karinu mõisa park
(KLO1200293) ja kaitstav loodusmälestis Karinu ohvrikivi (Orjakivi, Katkukivi,
KLO4000477). Kavandatavast Karinu IV lubjakivikarjäärist vastavalt ~880 m ja 920
m kaugusel lõunasse jäävad vääriselupaigad VEP206226 ja VEP206409.
Kavandatavast Karinu IV lubjakivikarjäärist ~790 m edelasse jääb vääriselupaik
VEP205021, vääriselupaigad VEP206225 ja VEP205830 jäävad ~1,5 km kaugusele.
Salutaguse looduskaitseala (KLO1000679) jääb mäeeraldisest ~2,5 km edelasse.
Järva-Jaani järve ümbruses ~3,7 - 4,1 km kaugusel mäeeraldisest edelas asuvad III
kaitsekategooriasse kuuluvad taimeliigid kahelehine käokeel (Platanthera bifolia),
soo-neiuvaip (E. palustris) ja harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea). Edelasse
jäävad veel Kuksema põlispuud (KLO1200295) ja Kuksema kabelipark
(KLO1200502), vastavalt ~5,4 ja ~6,2 km kaugusele. Taotletavast Karinu IV
mäeeraldisest ~4,1 km läände jääb II kaitsekategooria liik harivesilik (T. cristatus).
7
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
Taotletavast mäeeraldisest 2,5 km loodesse jääb Jalgsema loodusala
(RAH0000389) ja Jalgsema hoiuala (KLO2000118), mis on ka Natura loodusala, kus
esinevad II kaitsekategooria liik harivesilik (T. cristatus) ja III kaitsekategooriasse
kuuluvad kahepaiksed tiigikonn (Pelophylax lessonae), rabakonn (R. arvalis) ja
tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris). Kaitsealal asub kaitstav looduse üksikobjekt
Jalgsema kahevennakask. Kaitsealast väljas põhjas asub III kaitsekategooriasse
kuuluva kahepaikse hariliku kärnkonna (Bufo bufo) elupaik.
Kavandataval Karinu IV lubjakivikarjääri alal ei ole riigikaitselisi ehitisi ega nende
piiranguvööndeid, kinnismälestisi, muinsuskaitsealasid või nende kaitsevööndeid.
Lähim pärandkultuuri objekt on ~260 m loodes hävinud Tõrvaaugu kõrtsi asukoht.
Kirdes asuvad muinasaegne asulakoht (257:MUA:002) ja kagus Karinu
paemaardla paemurrud (257:PAM:001). Lähim kultuurimälestis „Kultusekivi“
(9577) jääb kavandatavast lubjakivikarjäärist ~1,5 km kirdesse.
8
ASENDIPLAAN Joonis 1
M 1 : 20 000
Karinu IV
lubjakivikarjäär
Karinu lubjakivikarjäär
Karinu II lubjakivikarjäär
Karinu III lubjakivikarjäär
Taotletav mäeeraldis Märkused:
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa 1. Plaani koostamisel kasutati Maa-ameti
Kehtiva Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldis WMS rakendust
2. Joonestamisel kasutatud tarkvara Arcgis
Kehtiva Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldis Pro ver 2.6.3 (litsents: EFL820902737)
Kehtiva Karinu III lubjakivikarjääri mäeeraldis
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE
ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS
3.1. Kavandatav tegevus
Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri puhul on tegemist varasemalt
kaevandamisest puutumata maa-alaga. Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldist
katab osaliselt segamets, mis on erinevas arenguklassis ja ~50% ulatuses raiutud.
Teine osa taotletava Karinu IV mäeeraldisest on põllumaa. Kaevandamise
tingimused kavandatavas Karinu IV lubjakivikarjääris on keskmised. Kasuliku kihi
keskmine paksus on taotletaval mäeeraldisel ~7,5 m ja kattekihi paksus ~3,6 m.
kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri alal on aluspõhjalised kivimid kaetud
kvaternaarisetetega, kus katendi paksus on 3,3 m (581 000 m3 ehk 1 045 000 t)
ning kaljukatendi kihi paksus 0,3 m (31 000 m3 ehk 65 000 t). Katend on kavas
eemaldada buldooseri ja ekskavaatoriga.
Taotletava Karinu IV mäeeraldise laienduse avamiseks tehtavad esmased tööd on
metsa ja võsa raadamine ning kändude juurimine. Seejärel kooritakse kattekihi
ülemine ehk viljakas osa buldooseri või kopplaaduriga ning ladustatakse
mäeeraldise teenindusmaal puistangus. Mäeeraldiselt eemaldatud katend
paigutatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus sellest moodustatakse müra- ja
tolmutõkke vallid. Katend eemaldatakse mäeeraldiselt vastavalt mäetööde
edenemisele. Kavandatavast Karinu IV lubjakivikarjääris on maavara plaanis
raimata puur- ja lõhketöödega ning mehaaniliselt hüdrovasaraga. Raimatud
materjal purustatakse ja sõelutakse mobiilsete seadmetega. Töödeldud kaevis on
toormeks kustutamata lubja ja filleri tootmiseks.
Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjäär piirneb kagust Karinu lubjakivikarjääri
mäeeraldisega, kattudes osaliselt selle teenindusmaaga. Seega on kavandatav
Karinu IV lubjakivikarjäär sisuliselt olemasoleva mäeeraldise laiendus, mistõttu
jääb karjääri logistiline skeem võrreldes praegusega samaks. Vajadusel ja
kooskõlastuste saamisel on võimalik rajada tulevasse karjääri ligipääs Järva-Jaani-
Tamsalu-Kullenga maanteelt mööda Türje-Karinu teed.
Taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel paikneb kaevandatav
lubjakivivaru osaliselt põhjaveetasemest sügavamal, mistõttu tuleb karjääri
kaevandamisel põhjaveetaset alandada vee karjäärist väljapumpamise teel.
Arvutuste järgi on võrreldes loodusliku keskmise veetasemega vaja veetaset
11
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
alandada ~3 m võrra. Ärajuhitav vesi moodustub karjääri külgnevatest kivimitest
sisse voolavast põhjaveest, sademete ja lume sulamise veest. Veetaseme
alandamise tõttu alaneb põhjaveetase ka karjäärist väljaspool ning karjääri
ümbritseval alal kujuneb põhjaveetaseme alanduslehter. Maavaravaru
kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel (~3 m) ulatub
veetaseme alandamise mõju Siluri-Ordoviitsiumi veekihis maksimaalselt kuni
1 025 m kaugusele karjääri keskelt ning kuni 650 m kaugusele taotletava
mäeeraldise piirist. Tegemist on teoreetilise arvutusega ning täpne Karinu IV
lubjakivikarjääri veealanduse mõjuala määratakse KMH käigus.
Keskkonnaregistrisse on kantud hüdroloogilise uuringu puurkaev, mis asub Karinu
IV mäeeraldise loodenurgas (PRK0058909). Lähimad keskkonnaregistrisse kantud
puurkaevud asuvad Karinu IV mäeeraldisest läänes ~405 m (PRK0024854) ja ~1,5
km (PRK0053206); kagus ~1,8 km (PRK0024774), ~2 km (PRK0054510), ~2,3 km
(PRK0022613), ~2,4 km (PRK0010555) ja (PRK0055740); ~1,9 km edelas
(PRK0026537) ja ~1,5 km loodes (PRK0007500). Esialgse arvutuse kohasesse
Karinu IV lubjakivikarjääri veealanduse mõjuraadiussesse (650 m karjääri servast)
jääb 8 majapidamist Türje külas - Savitamme (katastritunnusega
78702:002:1080), Madise (katastritunnusega 78601:001:0006), Tooma
(katastritunnusega 78702:002:0027), Siimu (katastritunnusega 78702:002:0144),
Mäetipi (katastritunnusega 78702:002:0052), Pikari (katastritunnusega
78702:002:0086), Teeriku (katastritunnusega 78702:002:0217) ning 2
majapidamist Jalalõpe külas – Kairi (katastritunnusega 25702:002:0560) ja Nuutre
(katastritunnusega 25702:002:0070). Keskkonnamõju hindamise käigus
täpsustatakse kavandatava karjääri veealanduse mõjuraadius ning määratakse
vajalikud leevendusmeetmed veealandusega kaasneva mõju minimeerimiseks.
Lisaks selgitatakse KMH käigus välja hoonestatud kinnistute veevarustus ning
vajadusel peab arendaja tagama veevarustuse kinnistul.
Kavandatavas Karinu IV lubjakivikarjääris on veetaseme alandamise tingimused
soodsad. Kasutada saab olemasolevat pikaajaliselt kasutuses olnud
veeärastussüsteemi. Sealjuures on võimalik ammendatud karjääriosade osaline
sulgemine selliselt, et veerežiim taastub. Kavandatavast karjäärist välja pumbatav
vesi juhitakse töötavasse Karinu lubjakivikarjääri, kust see pumbatakse
olemasoleva tehnikaga Suurjärve. Suurjärvest omakorda valgub vesi isevoolselt
Väikejärve. Eelnevalt nimetatud veekogudest toimub liigvee juhtimine karstide
kaudu lubjakivimitesse. Suurvee ajal ja sademeterikastel perioodidel kui karstide
neeldumisvõime ei ole piisav, pumbatakse Suurjärvest osa vett Kogre pumpla
kaudu mööda survetorustikku 4,5 km kagus asuva katastriüksuse „Oru“
(katastritunnusega 25702:004:0171) kinnistul asuvasse Metsla karsti
12
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
(keskkonnaregistrikood LTA1000602). Tulevikus mäeeraldise laienduselt
ärajuhitava veehulga suurenemine ei too endaga kaasa olulist saasteainete
koormuse suurenemist eesvoolule. Karinu karjäärialadele kogunenud liigvee välja
pumpamiseks ja juhtimiseks Oru talu territooriumil asuvasse karsti omab arendaja
vee erikasutusluba nr L.VV/329702.
Uuritud ala mäenduslikud tingimused on piisavad kaevandamise järgseks
nõuetekohaseks korrastamiseks. Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste
kohaselt kujuneb maa-alale valdavalt üle 2 m sügavune veekogu. Lisaks on
kasuliku kihi katendi maht piisav, et kujundada tulevasele karjäärile ohutud ja
stabiilsed nõlvad. Korrastamisprotsessis vaja mineva katendi kogus ladustatakse
teenindusmaa perimeetrile ning kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt
projektile. Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused ja asukohad
määratakse kaevandamise loa taotluse rahuldamise järel koostatavas
kaevandamise projektis.
3.2. Alternatiivsed võimalused
Põhialternatiiviks on kavandatav tegevus ehk maavara keskkonnaloa taotluses
esitatud informatsioon, mida on eelnevas ja käesolevas peatükis kirjeldatud.
Tegevuse asukoha valikul alternatiive käsitleda ei saa, kuna see on seotud
tarbimisväärse maavara olemasoluga antud kohas.
Samuti ei ole põhimõttelisi alternatiive kasutatava tehnoloogia valikul, sest
ettevõte rakendab pikaajalise tegevuse käigus lubjakivi kaevandamisel välja
kujunenud parimat võimalikku tehnoloogiat. Tehnoloogilisest aspektist on
alternatiividena võimalik käsitleda vaid mõningaid konkreetseid töövõtteid,
näiteks eelistada raimamisel puurlõhketööde asemel maavõngete suhtes tundlike
objektide läheduses hüdrovasara kasutamist.
KMH aruandes võrreldakse kavandatavat tegevust 0-alternatiiviga ehk
olukorraga, kui arendajale Karinu IV mäeeraldisel lubjakivi kaevandamiseks
tegevusluba ei väljastata.
Kui keskkonnamõju hindamisel selgub uusi aspekte, käsitletakse sellest tulenevaid
reaalseid alternatiivseid võimalusi KMH aruandes
13
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
4. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU
Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse heakskiidetud KMH
programmist. Juhul, kui aruande koostamisel ilmnevad täiendavad olulised
mõjutegurid, käsitletakse neid samuti. Alljärgnevalt on toodud välja punktid, mida
KMH aruandes kindlasti käsitletakse:
4.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused.
4.2 KMH algatamine, läbiviimine ja avalikustamine.
4.3 Kasutatud infoallikad.
4.4 Kavandatava tegevuse eesmärk.
4.5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega.
Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 12.12.2017 Järva
maavanema korraldusega nr 1-1/17/329) on kohalike omavalitsuste
üldplaneeringute koostamise aluseks. Maakonnaplaneeringus tuuakse välja, et
2015. aasta andmetel oli Järvamaal 56 maardlat, neist lubjakivi- või
dolokivimaardlaid oli üheksa. Järva maakonnaplaneering ei määra uusi maardlaid,
kuid see näitab ära maardlatega seotud võimalikud piirangud. Selleks hinnati
erinevate maardlate kasutusele võtmise perspektiive, mille järgi jagati maardlad
kategooriatesse I - III arvestades nende paiknemist kaitstaval alal või selle
naabruses. Planeeringus toodi välja, et kaitstavatel aladel (kategooria III) pole
kaevandamine võimalik ning uusi karjääre on võimalik avada vaid aladel, kus
puuduvad looduskaitselised piirangud (st kategooriad I ja II). Dokumendi
„Järvamaa maakonnaplaneering. Maakonna sotsiaalmajandusliku ja ruumilise
arengu analüüsi aruanne“ lisas nr 5 on määratud maavarad kasutuse perspektiivi
järgi ja selle järgi on Karinu maardla kategoorias I ehk kaevandusala.
Maakonnaplaneeringus on määratud maardlate ja maavaravaru kaevandamisest
mõjutatud alade põhimõtted:
- Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada minimaalselt
mõju maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele,
metsanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele.
- Tähelepanu tuleb muuhulgas pöörata ka kaevandamisega seotud
transpordiga kaasnevatele negatiivsetele mõjudele.
- Kasutusele võetud karjäärid tuleb vastavalt tehnilistele võimalustele
ammendada.
- Ammendatud või kasutusest väljalangenud kaevanduste rikutud maa
tuleb nõuetekohaselt korrastada.
14
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
- Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel
tuleb tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine
ja juurdepääs maavaravarule.
- Enne maa sihtotstarbe muutmist mäetööstusmaaks on kohalikul
omavalitsusel põhjendatud vajaduse korral õigus kaalutletud otsuse
alusel algatada maa-ala kohta detailplaneeringu koostamine
(vajadusel ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine -
otsustatakse igakordselt eraldi).
Samuti tuuakse maakonnaplaneeringus välja, et ettevõtluse ja töökohtade
arendamiseks Järva maakonnas jälgitakse põhimõtet, et üldplaneeringute
koostamisel eelistada võimalusel olemasolevate tootmis- ja tööstusalade
tihendamist ja/või laiendamist uute alade kasutuselevõtu asemel. Sarnasest
põhimõttest lähtutakse ka Karinu IV karjääri planeerimisel, kuna kuulumisega
Karinu maardla koosseisu tagatakse maardla maksimaalne ressursikasutus
keskkonnakoormust oluliselt suurendamata.
Käesoleval ajal on koostamisel uus Järva valla üldplaneering, millega määratakse
maakasutuse juhtotstarve üldisel tasandil valla ruumilise arengu põhimõtetest
lähtuvalt, st milline on maakasutuse potentsiaal. Koostamisel oleva Järva valla
üldplaneeringu lähteseisukohtades tuuakse välja, et maakonnaplaneering uusi
maardlaid ei määra, kuid olemasolevatele I ja II kategooria maardlatele ei tohi
üldplaneeringus kavandada kaevandamist välistavaid tegevusi. Nagu ka
varasemalt on välja toodud, siis Karinu maardla kuulub kategooriasse I ehk ta on
määratud kui kaevandusala.
Koostamisel oleva Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõus märgitakse, et üldplaneeringuga ei nähta ette uute
mäetööstusmaade reserveerimist. Samuti, et mäetööstusmaa juhtfunktsioon on
määratud hetkel kehtivatele mäeeraldistele ning nende teenindusmaadele.
Dokumendi „Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõus“ joonisel 3.3, kus on kasutatud Maa-ameti maardlate
kaardirakendust, on planeeritav Karinu IV ala maardla piires ja tabelis 3.1 välja
toodud Karinu maardla pindala hõlmab ka planeeritavat karjääri.
Koostamisel oleva uue Järva valla üldplaneeringu eelnõus on maardlad esitatud
üldplaneeringu kaartidel. Antud dokumendis on välja toodud kitsenduste
määramine, mis on tekkinud maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest.
Seal tuuakse välja:
15
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
- Mäetööstusmaa juhtfunktsioon on määratud kehtivatele
mäeeraldistele ning nende teenindusmaadele.
- Kaevandamistegevuse korraldamisel rohevõrgustiku alal tuleb
arvestada rohevõrgustiku eesmärke.
- Kaevandamistegevus peab olema keskkonnasõbralik, st
kaevandamisega ei tohi kaasneda pöördumatuid keskkonnakahjusid,
sh negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja
heaolule.
- Ehitusmaavarade kaevandamisel tuleb järgida müra, tolmu ja
võimalike maavõngete tekitamisel keskkonnanorme, halveneda ei
tohi joogivee, õhu, ja ümbritseva pinnase kvaliteet.
- Kaevandamise alustamine olemasolevates maardlates toimub
vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
- Maavara kaevandamine ja kaevandatud ala korrastamine
(rekultiveerimine) peab toimuma kahe aasta jooksul peale
kaevandamistegevuse lõppemist, et kohalikel elanikel oleks võimalus
kasutada uut maastikku: suplemis- ja kalastamiskõlblikku veekogu,
parkmetsa, jms spordirajatisi. Kui kaevandamistegevus kestab üle
viie aasta, tuleb kavandada etapiviisiline korrastamine, kus
maavaravaru ammendumisel tehakse ala korda, vaatamata sellele, et
lähialal kaevandustegevus jätkub.
Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes on
välja toodud, et mäenduslikud tingimused on piisavad, et uuritud ala
kaevandamise järgselt nõuetekohaselt korrastada. Geoloogiliste ja
hüdrogeoloogiliste tingimuste kohaselt kujuneb maa-alale valdavalt üle 2 m
sügavune veekogu. Lisaks on kasuliku kihi katendi maht piisav, et kujundad
tulevase karjääri nõlvad ohutud ja stabiilsed.
Järvamaa maakonnaplaneeringu KSH aruandest selgub, et keskkonnaregistris
arvele võetud maavara varuga aladel paiknevad ka mitmed väärtuslikud
põllumajandusmaad. Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+ „Majandus- ja
looduskeskkondlikud väärtused“ joonise (viimati muudetud 27.11.2017) ja Järva
valla üldplaneeringu eskiisijoonisel „Järva valla alumise osa PÕHIKAART“ (viimati
muudetud 03.08.2020) kohaselt ei ole kavandatava Karinu IV karjääri ala märgitud
maardlana. Nendel joonistel on kavandatava Karinu IV karjääri lääneosa osaliselt
väärtuslikul põllumajandusmaal, idaosa on mets. Samas dokumendi „Järva valla
üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“ eelnõus joonisel
3.3, kus on kasutatud Maa-ameti maardlate kaardirakendust, on kavandatav
Karinu IV lubjakivikarjäär maardla piires ja tabelis 3.1 välja toodud Karinu maardla
16
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
pindala hõlmab ka kavandatavat karjääri. Samuti kattub antud ala planeeritud
rohevõrgustiku alaga. Uuringuruum väärtusliku maastiku alaga ei kattu.
Dokumendi „Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruanne“ eelnõus on välja toodud, et väärtuslike põllumajandusmaade all
paiknevate keskkonnaregistris arvel olevate maavarade kaevandamine on
võimalik ning kaevandamisloa taotluse menetluses tuleb anda hinnang mh
väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele.
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt ei paikne Järva valla
haldusterritooriumil olulisi üleriigilise tähtsusega rohevõrgustiku tuumalasid ega
rohekoridore. Kehtivas Järva-Jaani valla üldplaneeringus (kehtestatud Järva-Jaani
Vallavolikogu 27.08.2009 määrusega nr 29) on välja toodud, et Järva-Jaani vallas
rohevõrgustiku tuumalasid ei ole ja et Järva-Jaani valla rohevõrgustiku koridorid
on maakonna väikesed rohekoridorid (K9). Samuti tuuakse „Järva valla
üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“ eelnõus välja, et
üldiselt on Kesk-Eestis rohevõrgustiku suurte struktuuride tihedus väiksem ja
seetõttu on nende sidusus ohustatud. Sellest tulenevalt tuleb planeeringu järgi
erilist tähelepanu pöörata nende piirkondade kohaliku tasandi rohevõrgustikele.
Antud üldplaneeringuga säilitatakse valla ja maakonna tasandil oluline
rohevõrgustiku sidusus. Järva vald on suures osas kaetud rohevõrgustikuga ning
maastiku nö vaenulikkus (sh arendussurve) ei ole suur.
Järva maakonna- ja Järva-Jaani valla üldplaneeringute kohaselt on
rohevõrgustikus kaevandamisega seotud kasutustingimused ja
hooldussoovitused järgnevad:
- Asustuse ja tegevuste planeerimisel tuleb vältida rohevõrgustike
tugialade killustamist ja koridoride läbilõikamist.
- Kui majandustegevuse või asustuse laienemine rohevõrgustiku
koridoridele on vältimatult vajalik, tuleb hinnata kavandatu mõju
rohevõrgustiku toimimisele ja rakendada rohevõrgustiku toimimist
tagavaid abinõusid.
- Rohevõrgustiku aladel tuleb suunata inimeste liikumist ning
kehtestada loodust säilitav liikluskorraldus (suunata autode liikumist,
korraldada parkimine, prügimajandus, paigaldada käimlad,
valmistada ette kohad telkimiseks jms.).
- Arendades rohevõrgustikus (va väärtuslikud märgalad, veekogude
kaldaalad, vääriselupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste
liikide elupaigad jt seadusest tulenevate piirangutega alad)
17
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
majandustegevust, on oluline, et säiliks rohevõrgustiku tuumalade ja
koridoride terviklikkus.
- Rohevõrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi tugialadel looduslike
alade osatähtsus langeda alla 90%.
- Arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad
joonehitisi, tuleb kooskõlastada keskkonnateenistusega.
- Võtta erilise tähelepanu alla raielankide taasmetsastamine
rohevõrgustikus, seda eriti rohevõrgustiku koridorides.
- Suurtele tugialadele ja koridoridele on reeglina vastunäidustatud
teatud infrastruktuuride (kiirteed, prügilad, sõjaväepolügoonid,
jäätmehoidlad, kõrge keskkonnariskiga rajatised) rajamine. Juhul, kui
nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida
rajatiste asukohta, et leevendada nende negatiivset mõju
rohevõrgustikule.
- Uute ehitusalade valikul on oluline jälgida, et kavandatav
ehitustegevus ei kahjustaks rohevõrgustiku struktuuri.
- Uute joonkommunikatsioonide projekteerimisel ning olemasolevate
rekonstrueerimisel pöörata erilist tähelepanu suur- ja pisiimetajate
ning kahepaiksete liikumisradade säilimisele ja kaitsele, seda eriti
rohevõrgustiku koridorides.
4.6 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega
eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund.
- Kaevandamisala asukoht, maakasutus, omand, asustus,
infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud.
- Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused.
- Maavara kvaliteet ja varu.
- Ilmastik, maastik ja mullastik.
- Kaitstavad loodusobjektid uuringuruumi piirides ja selle
lähiümbruses, sh Natura 2000 alad ja rohevõrgustik.
- Taimestik ja loomastik, sh linnustik.
- Kultuuripärand.
4.7 Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus.
- Kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika, ettevalmistustööd
ja tootmisprotsess.
- Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused.
- Kaevandatud ala korrastamine.
18
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
Kirjeldatakse kavandatavat tegevust ja tootmistehnoloogiat, samuti olukorda kui
luba ei väljastata.
4.8 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnev
oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning
mõjutatavad keskkonnaelemendid.
- Kaevandamise mõju pinnaveekogudele.
Karinu IV uuringuruum paikneb Põltsamaa jõe (VEE1030000) valgalal. Karjäärist
välja pumbatud vesi on võimalik juhtida läbi settebasseini Karinu Suurjärve
(VEE2054840) ja sealt omakorda vastavalt vajadusele ning järve veetasemele,
pumbatakse vesi survetorustiku kaudu ~4,5 km kaugusele kagus Oru kinnistul
olevasse karstilehtrisse. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse
jäävast põhjaveest ning sademeveest. Kaevandamistöödel ei kasutata
keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid. Lubjakivi kaevandamisest tulenev
peamine saasteaine on lõhkamistöödel tekkiv heljum, mis karjäärist vee
väljajuhtimise korral setitatakse settebasseinides enne vee juhtimist eesvoolu.
Seega võib heljumirikas vesi suurendada vee hägusust. Suurem osa heljumist
sadestub siiski veest välja karjääri vahetus läheduses.
Kaevandamise käigus võib reostusoht pinnaveele tekkida karjäärimasinate avarii
korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel eesvoolu.
Selle ärahoidmiseks on karjääri pumpla juurde paigutatud õlipüüdurid ja neid
kontrollitakse regulaarselt. Lisaks hooldatakse karjäärimasinaid regulaarselt.
Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinnavee
reostumist.
- Kaevandamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele.
Veevarustuse seisukohast omab Karinu lubjakivimaardla ümbruses tähtsust
karbonaatkivimitest koosnev Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks. Siluri ladestu
Juuru lade jaotub vaadeldavas piirkonnas Karinu, Tammiku ja Varbola kihistusteks,
millest vettandvad on Karinu ja Tammiku kihistud, moodustades maapinnalt
esimese põhjaveekihi. Nimetatud veekiht toitub eelkõige sademetest ning
moodustab märkimisväärse osa karjääri sisse voolavast veest. Õhukese
pinnakatte tõttu on veekihi vesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud maapinnalt
tuleneva reostuse eest. Kohati esineb vees looduslikult suur rauasisaldus.
19
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
Varbola kihistu savikas lubjakivi koos Ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe Ärina
kihistu savika lubjakivi ja mergliga on suhteliseks veepidemeks maapinnalt
esimese veekihi ja Porkuni-Pirgu veekihi vahel. Seega ei osale Porkuni-Pirgu
veekiht Karinu IV lubjakivikarjääri vee moodustumisel ning veekiht ei ole
kaevandamistegevusest mõjutatud.
Nagu ka varem välja toodud, toob veetaseme alandamine karjääris kaasa
põhjaveetaseme alanemise karjäärist väljaspool, mistõttu kujuneb karjääri
ümbritseval alal põhjaveetaseme alanduslehter. Alanduslehtri piires on põhjavee
voolusuund karjääri suunas, kuna veetase karjääris on madalam kui karjääri
ümbritseval alal. Seega karjääri voolav veehulk moodustub karjääri külgedelt
juurde voolava põhjavee arvel, millele lisandub karjääri langevate sademete hulk
(sh lumesulavesi).
Maavaravaru kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel ulatub
veetaseme alandamise mõju Siluri-Ordoviitsiumi veekihis maksimaalselt kuni 650
m kaugusele taotletava mäeeraldise piirist. Uuringuruum jääb täies ulatuses
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale (keskkonnaregistri kood
LTA1000001). Seetõttu arvestatakse tegevuse käigus kaitsmata või halvasti
kaitstud põhjavee olemasoluga.
Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine mõju põhjaveele ja tarbekaevudele on
lõhkamistöödel tekkiv heljum, mis enne vee juhtimist eesvoolu setitatakse
karjääri settebasseinides. Osa tekkivat heljumit võib sadestuda karjääri põhjale
selle tekkimiskoha vahetus läheduses ning peened osakesed võivad infiltreeruvad
põhjavette. Selle tulemusena võib heljumirikas vesi mööda lasundis esinevaid
lõhesid ja pragusid levida piirkonna põhjavette, suurendades vee hägusust.
Suurem osa heljumist sadestub siiski veest välja karjääri vahetus läheduses.
Reostusoht põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või
õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel läbi karbonaatkivimites olevate
lõhede ja pragude põhjavette. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on
võimalik vältida põhjavee reostumist.
Detailsem selgitus kaevandamise mõjust põhjaveele ja tarbekaevudele antakse
keskkonnamõju hindamise käigus.
20
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
- Mõju infrastruktuurile.
Mõju infrastruktuurile väljendub liiklusintensiivsuse kasvus väljaveoks
kasutatavatel teedel. Transpordist põhjustatud liiklusintensiivsus sõltub
tootmismahtudest, veoautode kandevõimest ja tööajast.
Samuti hinnatakse KMH käigus kavandatava tegevuse võimalikku mõju
pinnasetee seisukorrale. Selgitatakse, millised on eeldatava väljaveo suunad ning
kui palju kasvab liikluskoormus karjääri lähedastel riigiteedel, samuti
alternatiivsete väljaveoteede olemasolu ja vajalikkust.
- Kaevandamisest ja transpordist põhjustatud müra ja tolm.
Maavara kaevandamisel kasutatav tehnika ja transport põhjustab müra ning
tolmu levimist piirkonnas. Ülenormatiivsed müra- ja tolmutasemed võivad häirida
piirkonna elanikke ja loomastikku, mistõttu tuleb kaevandajal tagada
piirnormidest kinnipidamine tootmisterritooriumi piiril. Varasema kogemuse
põhjal võivad masinatest ja seadmetest põhjustatud ülenormatiivsed
müratasemeid levida ideaalsetes tingimustes maksimaalselt kuni 300 m
kaugusele ja tolmutasemed maksimaalselt kuni 500 m kaugusele. KMH käigus
tehakse kindlaks müra ja tolmu leviku kaugus mäeeraldise piirist ja
väljaveoteedelt ning millised on parimad leevendusmeetmed nende leviku ära
hoidmiseks.
Kavandatava tegevusega kaasneva müra normtase määratakse keskkonnaministri
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel. Peenosakeste piirväärtus
määratakse keskkonnaministri määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja
sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
lisa 1 põhjal.
- Lõhketöödest põhjustatud maavõnked.
Lõhketööd põhjustavad maavõnkeid, mis võivad ohustada läheduses asuvate
hoonete konstruktsioone. Maavõngete intensiivsus ja seega ka nende ohtlikkus
sõltub lõhkamisel kasutatava laengu massist ja lõhkamiskoha ning tundlike
21
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
hoonete omavahelisest kaugusest. Lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõju
hindamisel lähtutakse majandus- ja taristuministri määrusest nr 49
„Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ (vastu võetud 08.09.2017).
Lisaks võivad lõhketöödega kaasneda laialipaiskuvad kivimikillud, mistõttu on
lõhketööde ohutuks läbiviimiseks karjääritingimustes ette nähtud 200 m ohuala.
KMH aruandes käsitletakse lõhketöödest tulenevaid keskkonnamõjusid, sh
ümbruskonda levivaid maavõnkeid ja võimalikke laialipaiskuvaid kivimikilde,
arvutatakse ohutud laengumassid ja kaugused ning hinnatakse lõhketööde
teostamise võimalikkust. Seejuures lähtutakse majandus- ja taristuministri
määruses nr 49 toodud tingimustest ja nõuetest. Mõju hindamisel võetakse
arvesse lähimate tundlike objektide (majapidamiste, tehnorajatiste jne)
paiknemist kavandatava karjääri ümbruses. Lõhketööd viiakse läbi Tehnilise
Järelevalve Ameti heakskiidetud projekti järgi, kus on toodud maksimaalselt
korraga lõhatavad lõhkeainete kogused ja lõhketööde ohualad.
- Võimalikud jäätmed seoses kaevandamisega.
Lõhatud lubjakivi töötlemisel killustikuks tekib mittelikviidne materjal (fraktsioon
<4 mm), mida kasutatakse karjääri korrastamisel. Samal põhimõttel on võimalik
kasutada ka maavaral lasuvat ja toodanguna mittekasutatavat katendit. Lisaks on
võimalik eelnimetatud materjale kasutada müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks,
nõlvade moodustamiseks jne. Keemiliselt on tegemist inertsete materjalidega,
mis on keskkonnale ohutud. Mingil määral võib jäätmeid tekkida masinate ja
seadmete remondil ning hooldusel (kulunud rehvid, masinate varuosas jms).
- Võimalikud keskkonnaavariid.
Keskkonnaavariisid võivad põhjustada karjääris masinate kasutamisel ja
hooldamisel pinnasesse või suurvee ajal vette sattunud ja seeläbi põhjavette
imbunud õli ja määrdeained. KMH aruandes tuuakse välja leevendusmeetmed
reostuse tekke ja leviku vältimiseks ning likvideerimiseks.
- Mõju maastikule
Maavara kaevandamisel muutub maastikupilt mäeeraldise piires täielikult.
Kaevandamisega muudetud maa tuleb taastada hilisema korrastamisega.
Geoloogilise uuringuga on tehtud kindlaks, et mäenduslikud tingimused Karinu IV
alal on piisavad kaevandamise järgseks nõuetekohaseks korrastamiseks. KMH
aruandes hinnatakse täpsemalt karjääri nõuetekohase korrastamise võimalusi ja
22
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
tingimusi. Kaevandatud maa korrastamise kohustust käsitletakse KMH aruandes
Maapõueseaduse alusel.
- Loodusvara kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu
põhimõtetele.
Ressursside otstarbeka kasutamise määrab see, kui palju suudetakse ühelt
konkreetselt maa-alalt maavara kaevandada ja edasiseks tootmiseks suunata.
Selle näitajaks on kaevandamisel tekkiv kadu. Mida väiksem on kadu, seda
otstarbekam on ressursikasutus.
KMH aruandes hinnatakse lubjakivi kaevandamise ja kasutamise otstarbekust
antud asukohas ja kavandatava tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele.
- Mõju taimestikule, loomastikule, kaitstavatele loodusobjektidele,
rohevõrgustikule ja kultuuripärandile.
Olulisi mõjureid ja mõjuala ulatusi on kirjeldatud eelnevates punktides (müra,
tolm, maastiku muutmine jne). Kõik nimetatud tegurid võivad mõjutada piirkonna
looduskeskkonda. Samuti hinnatakse KMH käigus mõju piirkonna
kultuuriväärtustele. Kultuurimälestiste registri andmetel ei ole Karinu IV
mäeeraldise ega selle teenindusmaa piirides teadaolevaid või riikliku kaitse all
olevaid muinsuskaitseobjekte. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 30-33, §443)
on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile. Karinu IV uuringuruumi piirist ~1,5 - 1,7 km kaugusel on
lähimad kultuurimälestised – kultuskivid (mälestiste registrinumbrid 9576 ja
9577).
KMH käigus hinnatakse lubjakivi kaevandamise mõju rohevõrgustiku toimimisele.
Kuna mäeeraldis hõlmab osaliselt metsast ala, võib eeldada, et see on elupaigaks
ulukitele nagu näiteks metskitsed, põdrad, metssead, rebased. KMH raames
hinnatakse mõju Karinu IV mäeeraldisel liikuvale loomastikule.
Karinu IV mäeeraldisel koos teenindusmaaga ega selle lähiümbruses I, II ega III
kaitsekategooria taimi, seeni ega samblikke Keskkonnaregistri andmetel ei esine.
23
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
Natura 2000 asjakohast hindamist läbi ei viida, sest käesolevas programmis
toodud esialgsete hinnangute järgi ükski oluline mõju lähima Natura 2000 alani,
milleks on ~2,2 km kaugusel loodes asuv Jalgsema loodusala, ei ulatu.
- Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale.
Olulisi mõjureid ja mõjuala ulatusi on kirjeldatud eelnevates punktides (müra,
tolm, veekvaliteet jne). Nende tegurite mõju inimese tervisele, heaolule ja varale
hinnatakse KMH käigus. Selleks võrreldakse Karinu IV võimaliku lubjakivikarjääri
rajamise ja töötamisega kaasnevate mõjutegurite väärtusi (müra, tahked
osakesed, veekvaliteet) õigusaktides toodud piirnormidega.
- Kavandatava tegevuse koosmõju teiste tegevusliikidega.
Taotletav Karinu IV mäeeraldis asub Karinu maardlas, kus kaevandatakse
käesoleval ajal lubjakivi kolmes aktiivses mäeeraldises:
o Karinu lubjakivikarjäär (Nordkalk AS, Kaevandamisluba Jarm-042,
30.08.2017 - 29.08.2047);
o Karinu II lubjakivikarjäär (Nordkalk AS, KMIN-097, 01.07.2008 -
27.03.2026);
o Karinu III lubjakivikarjäär (Nordkalk AS, L.MK/332246, 10.12.2018 -
09.12.2038).
Koosmõju hindamisel võetakse arvesse müra, tolmu, transpordi ning kõik muud
eeldatavad koosmõjud. Kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub veel teisi
mõjutegureid, mis põhjustavad koosmõju aspektist olulist keskkonnamõju, siis
võetakse seda arvesse.
4.9 Keskkonnameetmed, sh keskkonnaseire ning keskkonnameetmete
kasutamise eeldatav efektiivsus.
Keskkonnamõju hindamise aruandes esitatakse kavandatava tegevuse
elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise,
vähendamise ja leevendamise keskkonnameetmed, sh seire kirjeldus ning
hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust.
4.10 Teiste keskkonnalubade vajadus.
Lähtuvalt KMH tulemustest käsitletakse teiste keskkonnalubade vajadust.
24
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
4.11 Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete
võimalustega ja nende paremusjärjestus.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel
lähtutakse nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust ja hüvedest.
4.12 Kokkuvõte, soovitused ja koondhinnang.
4.13 KMH aruande koostamisel kasutatud infoallikad.
4.14 KMH aruandele lisatakse keskkonnamõju hindamise algatamise avaldus,
KMH menetlust kajastavad dokumendid, avalikustamise perioodil laekunud kirjad,
avalike arutelude protokollid.
Avalikustamise perioodil laekunud kirjades esitatud ettepanekutele,
vastuväidetele ja küsimustele ning avalikul arutelul vastuseta jäävatele
küsimustele vastatakse kirjalikult; vastuste koopiad lisatakse aruandele.
25
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
5. HINDAMISMETOODIKA
Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse peamiselt maavara kaevandamisega
kaasnevat keskkonnamõju, võttes arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju
hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. KMH aruande koostamisel
kasutatakse objektiga seotud dokumente ja varasemalt koostatud uuringuid,
kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid.
Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud põhimõtetest, mille põhjal:
- Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale
teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks
tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik
vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada
säästvat arengut;
- Keskkonnamõju on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt
kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja
heaolule, kultuuripärandile või varale;
- Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi
või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatakse mitmeid hindamismetoodikaid:
kaardianalüüsi (Eesti Looduse Infosüsteemi ja Maa-ameti kaardikihid),
modelleerimist, hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust,
eksperthinnanguid ning vajadusel asjaomaste asutustega konsulteerimist (Tabel
5.1). Keskkonnamõju selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes
ekspertrühma kuuluvate spetsialistide erialasele kogemusele, välivaatluse
tulemustele ning erinevate ametkondade ja osapoolte omavahelisele koostööle.
Tabelis 5.1 on toodud teemade kaupa ülevaade, milliseid metoodikaid
konkreetsete mõjude hindamisel kasutatakse. Kavandatava tegevuse ja selle
reaalsete alternatiivsete võimalustega ei kaasne määruse Keskkonnamõju
hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded § 6 lg 2 p 4 nimetatud
valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Seetõttu eelnevalt
nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei käsitleta/hinnata.
26
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
Tabel 5.1. Hinnatavad mõjukriteeriumid ja mõjude prognoosimisel kasutatavad
hindamismetoodikad
Hinnatavad mõjukriteeriumid Hindamismetoodika
Eksperthinnang – varasemalt teostatud geoloogilise
uuringu andmete põhjal iseloomustatakse piirkonna
Mõju pinna- ja põhjavee geoloogilist ehitust ja hinnatakse veepideme olemasolu
režiimile ning kvaliteedile, sh kaevandatava maavara kihi all, millest lähtuvalt
elanikkonna veevarustusele hinnatakse kaevandamisest tuleneva mõju esinemist või
mitte esinemist piirkonna põhjaveele ja kohalike inimeste
veevarustusele.
Kaardianalüüs – võimalike väljaveoteede asukoht.
Vaatlus – olemasolevate teede seisukord.
Mõju Eksperthinnang – eeldatavast kaevandamise aasta
infrastruktuurile toodangust ja transpordi dünaamikast lähtuvalt
arvutatakse hinnanguline lisanduv liikluskoormus
teedele.
Eksperthinnang ja modelleerimine – mürataseme mõju
hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud
metoodikaid ning standardeid. Müratasemeid
modelleeritakse tarkvaraga CadnaA 2020 (DataKustik
Müratase GmbH). Modelleeritud müratasemete vastavust
võrreldakse keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud
piirväärtustega.
Eksperthinnang ja modelleerimine – õhukvaliteedi mõju
hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud
metoodikaid ning standardeid. Peenosakeste (tolmu)
heitkogused arvutatakse US EPA välja töötatud
metoodikate põhjal ja modelleeritakse tarkvaraga BREEZE
AERMOD/ISC ver 7.12 Pro. Modelleeritakse läbi nii
alternatiiv „kavandatav tegevus“ kui ka alternatiiv
Peenosakeste kontsentratsioon
„kavandatav tegevus leevendusmeetmetega“, seejuures
arvestatakse erinevate võimalike ümbritsevate
keskkonnatingimustega. Modelleeritud tulemusi
võrreldakse keskkonnaministri määruses nr 75
„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud
piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud
piirväärtustega.
Eksperthinnang – viiakse läbi ohutute lõhkelaengute ja
Lõhketöödest põhjustatud kauguste arvutused vastavalt majandus- ja
maavõnked kommunikatsiooniministri määrusele nr 64 „Lõhketöö
projektile esitatavad nõuded“, mõjuhinnangu andmisel
kasutatakse ka varasemate rakendusuuringute tulemusi.
27
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
Eksperthinnang – kavandatava tegevusega kaasnevate
Jäätmete
jäätmete tekke hindamisel kasutatakse arendaja esitatud
teke
informatsiooni, hindamisel lähtutakse Jäätmeseadusest.
Eksperthinnang – võimalike keskkonnaavariide tekkimist
hinnatakse varasemate teadmiste põhjal, hindamisel
Keskkonnaavariid
lähtutakse majandus- ja kommunikatsiooniministri
määrusest nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“.
Eksperthinnang – hinnatakse lubjakivi kaevandamise
Loodusvara kasutamise otstarbekust antud asukohas, kavandatava tegevuse mõju
otstarbekus ja tegevuse vastavus kliimale ja vastavust säästva arengu põhimõtetele.
säästva arengu põhimõtetele Hindamisel lähtutakse muuhulgas Säästva arengu
seadusest.
Vaatlus – kavandatava tegevuse asukoha
Mõju iseloomustamine enne taotletava tegevuse alustamist.
maastikule Eksperthinnang – antakse hinnang maastiku muutumisele
kaevandamise ajal ja pärast korrastamist.
Mõju Eksperthinnang – kaevandamise mõju taimestikule
taimedele hinnatakse varasemate teadmiste põhjal.
Eksperthinnang – kohaliku piirkonna loomastiku
iseloomustamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire
Mõju loomadele, sh lindudele andmeid (eluslooduse mitmekesisuse seire) ja kaastakse
kohalik jahiselts, kes on eeldatavalt kursis loomade
liikumisega mäeeraldisele jääval rohekoridori alal.
Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi
andmeid
Mõju kaitstavatele
Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse kaitstavate liikide
loodusobjektidele
elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja Eesti
Looduse Infosüsteemi kantud informatsioonist
Eksperthinnang – hinnang antakse tulenevalt lähimate
Mõju inimese tervisele, heaolule õuealade paiknemisest ja kavandatava tegevusega
ja varale kaasnevatest keskkonnamõjudest ja nende ulatustest
lähtuvalt Eesti õigusaktides toodud piirnormidest.
Eksperthinnang – tuuakse välja kavandatava tegevusega
võimalik koosmõju teiste lähimate karjääridega, seejuures
Koosmõju teiste tegevusliikidega arvestatakse võimalikke ühiseid väljaveoteid, kasutatavaid
looduslikke vooluveekogusid jt mõjutegureid millega võib
eeldatavasti kaasneda märkimisväärne koosmõju.
Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse KMH aruandes, kuid peamised infoallikad
keskkonnamõju hindamisel on järgmised:
- Järvamaa maakonnaplaneering 2030+;
- Järvamaa maakonnaplaneeringu KSH aruanne;
- Järva valla üldplaneering, eelnõu;
- Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad;
28
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
- Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruanne. Eelnõu;
- Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.01.2019) Töö nr 18/2349 (OÜ Inseneribüroo
STEIGER, 2018);
- EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister):
Keskkonnaagentuurist saadud andmed;
- Maa-ameti X-GIS rakendused;
- Eesti Vabariigi seadusandlus;
- asjakohased teadusartiklid ja uuringud;
- kirjavahetus arendajaga.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel
kasutatakse kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et
igale mõjukriteeriumile antakse vastava peatüki lõpus hinnang (hindepall)
arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet)
ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutatakse mõjukriteeriumite
hindamisel 11-pallist skaalat ( 5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset
mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 5.2).
Lisaks antakse igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust.
Kriteeriumite kaalu määramiseks kasutatakse paariviisilist võrdlust. Iga
kriteerium võrreldakse kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale
kriteeriumile omistatakse väärtus 1, vähem olulisele väärtus 0. Võrdsete
väärtuste korral antakse mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei
tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid
võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem.
Tabel 5.2. Mõjude olulisuse skaala
0 mõju puudub
-1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju
-2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju
-3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju
-4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju
-5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju
Kaalutud hinde saamiseks korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepall selle
kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadakse kõikide
mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel.
29
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
6. AJAKAVA
Tabel 6.1. KMH raames kavandatavad tegevused ja nende eeldatav menetluse ajakava
NR TEGEVUS TÄITJA KUUPÄEV/AJAKULU
1 KMH algatamise otsus Otsustaja 10.09.2021
2 KMH programmi koostamine ja esitamine otsustajale Ekspert ja arendaja ~4 kuni 5 kuu jooksul
14 päeva jooksul pärast programmi
3 KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll ja edastamine asjaomastele asutustele + * Otsustaja
saamist (KeHJS § 151 lg 2)
4 Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt KeA ettepanekutele Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul
Otsustaja ja asjaomased 30 päeva jooksul pärast programmi
5 Asjaomased asutused esitavad KMH programmi kohta seisukohad +
asutused saamist (KeHJS § 151 lg 4)
14 päeva jooksul pärast asjaomaste
KMH programmi kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja omapoolse seisukoha
6 Otsustaja asutuste seisukohtade saamist (KeHJS §
kujundamine ning edastamine arendajale ja ekspertidele +
151 lg 5)
Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele ning
7 Ekspert ja arendaja ~3 nädala jooksul
täiendatud programmi esitamine otsustajale
PR OGR AM M
Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH programmi, sealhulgas asjaomaste
14 päeva jooksul pärast programmi
8 asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, vajadusel kaasab Otsustaja
saamist (KeHJS § 151 lg 7)
menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud +
Vähemalt 14 päevase kestusega (KeHJS §
9 KMH programmi avalik väljapanek Otsustaja
16 lg 1)
14 päeva jooksul pärast programmi
10 KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Otsustaja
saamist (KeHJS § 16 lg 2)
Ekspert ja arendaja Toimub pärast programmi avalikku
11 KMH programmi avalik arutelu
koostöös otsustajaga väljapanekut
Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata jäänud
30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu
12 küsimustele vastamine. Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine ning Ekspert ja arendaja
(KeHJS § 17 lg 3)
esitamine otsustajale +
KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste asutuste 30 päeva jooksul pärast programmi
13 Otsustaja
seisukohtadele saamist (KeHJS § 18 lg 2)
14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist
14 KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine + ** Otsustaja
(KeHJS § 18 lg 4)
30
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
~1 aasta jooksul (uuringute planeerimise
KMH aruande koostamine lähtudes nõuetele vastavast KMH programmist ja esitamine
15 Ekspert ja arendaja ja läbiviimisega alustatakse KMH
otsustajale
programmi koostamise käigus)
21 päeva jooksul pärast aruande saamist
16 KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll + *** Otsustaja
(KeHJS § 201 lg 2)
17 Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt KeA ettepanekutele Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul
Otsustaja ja asjaomased 30 päeva jooksul pärast aruande saamist
18 Asjaomased asutused esitavad KMH aruande kohta seisukohad +
asutused (KeHJS § 201 lg 1)
21 päeva jooksul pärast asjaomaste
KMH aruande kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja omapoolse sisukoha
19 Otsustaja asutuste seisukohtade saamist (KeHJS §
kujundamine ja edastamine arendajale ja ekspertidele+
201 lg 1)
Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele ning 14 päeva jooksul pärast aruande saamist
20 Ekspert ja arendaja
täiendatud aruande esitamine otsustajale (KeHJS § 21)
Parandatud ja täiendatud aruande ja asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamise 21 päeva jooksul pärast täiendatud
AR U ANN E
21 või arvestamata jätmise kontrollimine (vajadusel kaasatakse menetlusse asutus, kelle Otsustaja aruande saamist (KeHJS § 201 lg-d 1 ja 2,
seisukohta ei ole arvestatud) § 151 lg 7)
14 päeva jooksul pärast aruande saamist
22 KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Otsustaja
(KeHJS § 21)
Vähemalt 30 päevase kestusega (KeHJS §
23 KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja
21)
Ekspert ja arendaja Toimub pärast aruande avalikku
24 KMH aruande avalik arutelu
koostöös otsustajaga väljapanekut
Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata jäänud
30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu
25 küsimustele vastamine, vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine ning Ekspert ja arendaja
(KeHJS § 21)
esitamine otsustajale
Otsustaja ja asjaomased 30 päeva jooksul pärast aruande saamist
26 KMH aruande kooskõlastamine asjaomaste asutuste poolt +
asutused (KeHJS § 22 lg 3)
30 päeva jooksul pärast asjaomaste
KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste asutuste
27 Otsustaja asutuste kooskõlastuste saamist (KeHJS §
kooskõlastustele +
22 lg 5)
14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist
28 KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine **** Otsustaja
(KeHJS § 22 lg 7)
+
Märgitud menetluse tähtaegu võib KeHJS § 24 järgi pikendada põhjendatud juhul, nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi keerukus, määrates
menetlustoiminguks uue tähtaja.
* Kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa
31
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale (KeHJS § 18 lg 7).
** Kui otsustaja tuvastab, et KMH programm ei vasta KeHJS § 18 lg 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud programm nõuetele vastavuse
kontrollimiseks (KeHJS § 18 lg 6).
*** Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab
programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi (KeHJS § 18 lg 8).
**** Kui otsustaja tuvastab, et KMH aruanne ei vasta § 22 lg 5 sätestatud nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendatud aruanne (KeHJS § 22 lg 9).
32
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
7. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELVALVAJA JA EKSPERDI
ANDMED
Arendaja: Otsustaja:
Nordkalk AS Keskkonnaamet
Faehlmanni 11a, Rakke Ringmajanduse osakond
46301 Lääne-Virumaa Keskkonnakorralduse büroo
Registrikood 10656606
[email protected]
Kontakt: Liisa Pert
Tel: +372 56 92 00 42
E-post:
[email protected]
Ekspert:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Männiku tee 104
11216 Tallinn
Registrikood 11206437
Kontakt: Aadu Niidas
Keskkonnaekspert
Tel: 668 1013
E-post:
[email protected]
33
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
Ekspertrühma koosseis:
Aadu Niidas (loodusteaduste bakalaureusekraad loodusteaduslike ainete õpetaja
(keskkonnaspetsialist) erialal, loodusteaduste magistrikraad geoökoloogia erialal)
töötab keskkonnaeksperdi (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2022) ametikohal, kes
on olnud KMH juhtekspert maavaravaru kaevandamise ja kaevise töötlemise ning
kaevandatud maa-ala korrastamise tegevusvaldkondades 2012. aastast alates. Juhib
antud KMH menetluses ekspertrühma.
Liisa Küttim (geoökoloogia erialal (bioloogia kõrvaleriala) loodusteaduste bakalaureuse-
ja magistrikraad), töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal. Ta on ka Tallinna Ülikooli
ökoloogia keskuse nooremteadur ja keskkonnakorralduse õppekava õppejõud
(keskkonnaseisundi hindamise ja seire, statistika ja andmebaaside kursused), samuti
Tallinna Ülikooli doktorant ökoloogia erialal. Tema teadustöö keskendub
sooökosüsteemide mikroelustikule, bioindikatsioonile ning elustiku vastastikmõjule
keskkonnateguritega, olles läbi viinud mitmed rakenduslikke- ja alusuuringuid (nt
kuivendamise mõju ökosüsteemide seisundile). Hindab mõju maastikule, elusloodusele,
keskkonnaavariidele ja jäätmetekkele.
Priit Kallaste (tehnikateaduste bakalaureuse ja magistrikraad keemia- ja
keskkonnakaitse tehnoloogia erialal) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal alates
2016. aastast. Hindab mõju infrastruktuurile ja välisõhu kvaliteedile (müratase, tahkete
osakeste kontsentratsioon, maavõnked).
Kaie Kriiska (loodusteaduste doktorikraad maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse erialal,
bakalaureuse- ja magistrikraad keskkonnatehnoloogia erialal; Tartu Ülikool) töötab
keskkonnaspetsialisti ametikohal ning tegeleb keskkonnamõjude hindamisega alates
2020. aastast. On alates 2011. aastast tegelenud kliimapoliitika, süsinikuringe ja
maakasutuse kasvuhoonegaaside hindamisega (Keskkonnaagentuur) ja alates 2014.
aastast maastikuökoloogia-alaste projektidega (Tartu Ülikool). Omab ÜRO
kasvuhoonegaaside inventuuri rahvusvahelise audiitori sertifikaati (2014). Tegeleb
laiemalt säästva arengu ja kliimamuutuste temaatikaga. Hindab mõju maastikule,
keskkonnaavariidele, jäätmetekkele, hindab loodusvara kasutamise otstarbekust ja
tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele.
Marge Uppin (geoloogia erialal loodusteaduste bakalaureusekraad, loodusteaduste
magistrikraad ja filosoofiadoktorikraad) töötab hüdrogeoloogi (hüdrogeoloogiliste
tööde tegevusluba KHY000011) ametikohal. Hindab mõju pinnaveekogudele,
põhjaveele ja tarbekaevudele.
Hanna-Liis Heinla (bakalaureuse kraad keskkonnatehnoloogia ja- juhtimise erialal;
Tallinna Tehnikakõrgkool, keskkonnakorralduse- ja poliitika eriala magistrant; Eesti
Maaülikool) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ning tegeleb keskkonnamõjude
34
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
hindamisega alates 2021. aastast. Hindab mõju pinnaveekogudele, põhjaveele ja
tarbekaevudele.
Asjaomased asutused:
Järva Vallavalitsus on KMH menetlusse kaasatud, kuna taotletav mäeeraldis asub Järva
vallas. Kohalikud omavalitsused esindavad kohalikku kogukonda, olles kursis kohaliku
piirkonna olude ja probleemidega. KMH menetlusse on kaasatud ka Riigimetsa
Majandamise keskus, Maanteeameti, Rahandusministeeriumi, Terviseameti ja Tapa
Vallavalitsuse.
35
1. Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Nordkalk AS
Kontaktisik Liisa Pert
Tegevusvaldkond
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Tegevuse täpsem kirjeldus ja põhjendus on esitatud taotlusele lisatud
eesmärk ja põhjendus seletuskirjas.
Tegevusega kaasneda võivate Võimalikud kaasnevad keskkonnamõjud on kirjeldatud taotlusele lisatud
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, seletuskirjas.
vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevuskoht
Tegevuskoha nimetus Karinu IV lubjakivikarjäär
Tegevuskoha aadress Rava metskond 432, Jalalõpe küla, Järva vald, Järva maakond
Territoriaalkood 2156
Katastritunnus 25701:001:0371, 25702:002:0081
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6548472, Y: 611090
Käitise territoorium X: 6548221, Y: 611481; X: 6548106, Y: 611139; X: 6548511, Y: 610806; X:
6548705, Y: 610699; X: 6548775, Y: 610729; X: 6548810, Y: 610742; X:
6548867, Y: 610761; X: 6548937, Y: 610784; X: 6548896, Y: 610843; X:
6549044, Y: 610941; X: 6549027, Y: 610957; X: 6548917, Y: 611012; X:
6548878, Y: 611031; X: 6548805, Y: 611075; X: 6548769, Y: 611095; X:
6548707, Y: 611125; X: 6548621, Y: 611166; X: 6548537, Y: 611208; X:
6548507, Y: 611224; X: 6548479, Y: 611241; X: 6548441, Y: 611271; X:
6548402, Y: 611309; X: 6548358, Y: 611361; X: 6548325, Y: 611400; X:
6548279, Y: 611445; X: 6548252, Y: 611463; X: 6548221, Y: 611481
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 30 aastat
Alates
Kuni
2. Eriosa - Jäätmed
2.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed
Käitluskoha andmed
Jrk nr 1.
Nimetus Karinu IV lubjakivikarjäär
Kood
Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Rava metskond 432, Jalalõpe küla, Järva vald, Järva maakond 25701:001:0371 X: 6548472, Y: 611090
Muru-Marguse, Jalalõpe küla, Järva vald, Järva maakond 25702:002:0081 X: 6548183, Y: 610765
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 0811 - Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine
Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla
Komplekstegevus
Komplekstegevuse selgitus muu korral
Asukoha üldiseloomustus Taotletav Karinu IV lubjakivikarjäär asub Järva maakonnas Järva vallas Jalalõpe külas kinnistutel Rava metskond 432
(katastritunnusega 25701:001:0371) ja Muru-Marguse (katastritunnusega 25702:002:0081).
Karinu IV lubjakivikarjääri katab osaliselt segamets (teenindusmaa kesk- ja idaosas), osaliselt on tegemist põllumaaga (teenindusmaa
lääneosas). Maapinna reljeef on tõusuga lääne suunas jäädes absoluutkõrguste 100 - 105 m vahemikku.
Taotletavast Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisest itta ~31 m kaugusele jääb Türje-Karinu tee nr 7870072 (kaitsevööndi laiusega
20 m mõlemal pool sõiduraja telge). Taotletav mäeeraldise teenindusmaa tee kaitsevööndiga ei kattu.
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid
loodusobjekte. Kogu taotletav Karinu IV lubjakivikarjääri ala jääb täies ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule
alale (keskkonnaregistri kood LTA1000001). Nitraaditundliku ala olemasolu ei põhjusta kaevandamisele olulisi lisapiiranguid.
Vaatamata sellele arvestatakse tegevuse käigus kaitsmata või halvasti kaitstud põhjavee olemasoluga.
Taotletavale Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisele lähimad majapidamised jäävad ~ 150 m kaugusele loodesse Kairi kinnistule
(katastritunnus 25702:002:0560) ning ~ 330 m kaugusele Mäetipi kinnistule (katastritunnusega 78702:002:0052).
2/8
Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Kirjeldus
Seotud failid
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik Maksimaalne
(t/a) (t/a)
Ladustamine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine 108 600 108 600
(eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Karinu IV lubjakivikarjäär
Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse Väljaminek (t/a)
kokku teistele ettevõtjatele
Tekib Saadakse teistelt Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
(ettevõtjatelt, asutustelt,
Kogus R-kood Kogus D-
isikutelt)
kood
01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 74 000 74 000 74 000
01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 34 600 34 600 34 600
04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed
2.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus
Katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, kus sellest moodustatakse müra- ja tolmutõkkevallid. Sõelmed ladustatkse mäeeraldise teenindusmaal puistangutesse. Peale
korrastamise projekti kinnitamist kaustatakse katendit ja sõelmeid mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks.
2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul 3/8
2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Karinu IV lubjakivikarjäär
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number L-EST97 Iseloomustus, vastavus Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Põlev‐ Üheaegne
plaanil või koordinaadid keskkonnanormidele ladestamisele suunamise ladustamise kogus materjal ladustamise kogus
kaardil aeg (nt päevades, kuudes,
Tonni m³ Tonni m³
aastates)
Mäeeraldise X: 6548434, Katendi- ja sõelmepuistangud Kaevandamisloa 2 000 000 1 036 000 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade Ei 1 110 000 612 000
teenindusmaa Y: 611062 moodustatakse stabiilsele pinnasele kehtivuse jooksul kaevandamisjäätmed
mäeeraldise teenindusmaale ja seal ei
01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud Ei 890 000 424 000
esine intensiivset pinnavee liikumist.
jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega
01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks
lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed
Seotud failid
Failid Lisa 1: Selgitus__1_.docx
2.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed
Jäätmeteket ei ole võimalik vältida või jäätmekogust (katendi kogus) vähendada. Kuna kasutusel on tehniliselt korras masinad ning katendi näol on tegemist saastumata pinnasega, on
kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud väheolulised ning taotluses ei ole ettenähtud Karinu IV lubjakivikarjääri omaseiret. Täpne sõelmete tekkimise kogus sõltub töödeldava
lubjakivi kvaliteedist ning taotleja eesmärk on kasutada primat võimalikku tehnoloogiat, et sõelmete teke töödeldavast lubjakivist oleks minimaalne. Samuti on sõelmete puhul tegemist
kindlate kvaliteediomadustega materaliga, mida osaliselt on võimalik turustada ning mida jäätmena saab käsitleda alles siis, kuisõelmete omadused on muutunud selliselt, et sõelmed
ei ole enam turustatavad.
2.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade
järelhoolduse kava
Jäätmekäitlus lõpetatakse karjääri maavaravaru ammendumisel, kui karjäär korrastatakse ning kaevandamisjäätmed (katend ja ladustatud sõelmed) kasutatakse ära karjääri
korrastamisel.
2.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga
Vorm ei ole asjakohane.
2.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade
4/8 korral rakendatavad meetmete kirjeldused
2.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused
Vorm ei ole asjakohane.
2.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta
Ei ole asjakohane
2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus
Vorm ei ole asjakohane.
2.11. Lisad
Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine
Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel
Kaevandamisjäätmekava Lisa 2: Jaatmekava__Karinu_IV_.pdf
Prügila käitamine
Prügila või jäätmehoidla järelhooldus
Jäätmehoidla käitamine
Kaevandamisjäätmete hoidla alternatiivsed asukohad Lisa 3: Maeeraldise_plaan.pdf
Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine
5. Eriosa - Maapõu
5.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
5/8
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 17
Maardla nimetus Karinu
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara lubjakivi
Mäeeraldise nimetus Karinu IV lubjakivikarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 19.21
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 26.95
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 612
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehituslubja põletamine, fillerite valmistamine, killustiku tootmine
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 55 000
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
28 plokk 0802 - tehnoloogiline lubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 1 436 tuh m³ 01.01.2019
Tegevusala andmed
6/8
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 0802 - tehnoloogiline lubjakivi 1 412 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Nordkalk AS
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number Jarm-046
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 20.11.2020
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)
Geoloogiafondi number EGF 8983
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/19/379
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.02.2019
5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 4: Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 5: Geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 6: Korrastatud_ala_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 7: Seletuskiri__Karinu_IV_.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 8: Jarva_maakonna_Karinu_lubjakivimaardla_registrikande_muutmine.bdoc
7/8
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise Lisa 9: Uuringuaruanne__Karinu_IV__2019_01_01.pdf
uuringu aruanne
Kaevandamisjäätmekava Lisa 10: Jaatmekava__Karinu_IV_.pdf
GIS ja CAD failid Lisa 11: Karinu_IV_piirid.dgn
Lisa 12: lamam_EH.dgn
Lisa 13: horisontaal_EH.dgn
6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
juhul lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
kirjeldus
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
7. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Allkirjastatud taotluse lisad Lisa 14: Karinu_IV_taotlus.asice
8/8
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Nordkalk’i korporatsioon on Põhja-Euroopa juhtiv kõrge kvaliteediga lubjakivitoodete tootja,
mille toodangut kasutatakse peamiselt paberi-, metalli- ja ehitusmaterjalide tööstuses ning
lisaks ka keskkonnakaitses ja põllumajanduses. Eestis tegutseb Nordkalk AS alates
1996. aastast, ettevõttele kuulub mitmeid lubja- ja dolokivikarjääre üle Eesti. Lääne-Viru
maakonnas Rakkes paikneb ettevõttel renoveeritud ning kaasajastatud lubjatehas. Tehase
toormega varustamiseks omab Nordkalk AS Rakke piirkonnas nelja kehtiva kaevandamisloaga
mäeeraldist: Karinu lubjakivikarjäär (Jam-042), Karinu II lubjakivikarjäär (KMIN-097),
Karinu III lubjakivikarjäär (L.MK/332246) ning Rakke karjäär (L.MK/318010), kust
tehnoloogilist ja madalamargilist lubjakivi kaevandab ettevõte aktiivselt Karinu mäeeraldistel.
Kindlustamaks Rakke lubjatehase jaoks vajalikus mahus ja ajalises perspektiivis toorme
olemasolu, teostati geoloogiline uuring töötavatest Karinu lubjakivimaardla mäeeraldistest
põhja suunas, et täpsustada uuringuruumis Llandovery ladestiku Juuru lademe Tamsalu kihistu
lubjakivi levikut, kvaliteeti ja kogust ning hinnata lubjakivi sobivust lubja tootmiseks.
Uuringutega täpsustati kvaternaarisetete ja Raikküla lademe paksust ning arvutati
tehnoloogilise lubjakivi kogus tarbevaru tasemel, et oleks võimalik taotleda alale maavara
kaevandamise luba lubjakivi kaevandamiseks. Tehtud uuringute tulemusel Karinu IV
uuringuruumis kinnitati Maa-ameti 22.02.2019. a korraldusega nr 1-17/19/379 tehnoloogilise
lubjakivi aktiivne tarbevaru kolmes plokis (26 aT, 27 aT ja 28 aT).
Käesoleva taotlusega soovib Nordkalk AS laiendada kaevandamisõigust Karinu
lubjakivimaardlas aktiivse tarbevaru plokile 28, millest omakorda on välja eraldatud
lubjatehase toormeks kõige parema kvaliteediga ja lasumustingimustega lubjakivi levikuala.
Arendajale kuuluvates töötavates Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldistel on tehnoloogilise
lubjakivi jääkvaru seisuga 01.01.2021. a ~1 745 tuh m3. Lubja tootmiseks sobilikku materjali
jätkub olemasoleva varu põhjal 1 745 / 200 = 8,7 aastaks. Lähtuvalt karjääride jääkvarust, on
tehase varustuskindlus kvaliteetse lubjatoormega kriitiline. Seetõttu taotletakse
kaevandamisluba Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisele.
Rakke tehasest 50 km raadiuses asub arendajale kuuluv Rakke karjääri mäeeraldis (loa nr
L.MK/318010), kaugus Karinu maardla karjääridest ligikaudu 19 km ja kaugus Rakke
lubjatehasest ligikaudu 3,5 km. Rakke karjääri lubjakivist on võimalik toota madalamargilist
lupja, aktiivsusega >70 %, kuid täna turg madala aktiivsusega lubjale puudub. Kuna Rakke
mäeeraldise tehnoloogilise lubjakivi keemilised näitajad ei vasta kvaliteetse lubja ja
lubjakivifilleri toorme nõuetele, ei mõjuta Rakke karjääri varu tootmisharu varustuskindlust.
Täiendavalt jääb taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 5 km kaugusele AS-le SMA Mineral
kuuluv Võhmuta lubjakivikarjäär, mis jääb Rakke tehasest ligikaudu 18 km kaugusele.
Võhmuta karjääri aastatoodang on maksimaalselt 30 tuh m3, mis ei kata AS-i SMA Mineral
enda vajaduse juures samuti Rakke tehase vajadust
Kaevandamisloa taotlemisel riigile kuuluva maavara kaevandamiseks tuleb kaaluda uue
karjääri avamise vajalikkust ja potentsiaalse teeninduspiirkonna varustuskindlust. Vastava
hinnangu andmisel tuleb aluseks võtta keskkonnaministeeriumi käskkiri nr 610 „Juhend riiklike
huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel
lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi juhend). Kaevandamisloa taotlemisel riigile
kuuluva maavara kaevandamiseks tuleb kaaluda uue karjääri avamise vajalikkust ja
potentsiaalse teeninduspiirkonna varustuskindlust. Vastava hinnangu andmisel tuleb aluseks
võtta keskkonnaministeeriumi käskkiri nr 610 „Juhend riiklike huvide kaalumiseks
ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt
varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi juhend). Vastavalt juhendi punktile 4.1.1 ei kaaluta
riiklike huve varustuskindluse aspektist, kui maavara kaevandamise luba taotletakse
tehnoloogilise lubjakivi kaevandamiseks. Seega ei ole taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri
puhul varustuskindluse hindamine vajalik.
Tehnoloogilist lubjakivi kasutatakse Rakke tehases kustutamata lubja ja filleri tootmiseks,
keemiliselt ebasobiv materjal kaubastatakse ehituskivina (põhiliselt lubjakivi killustik) ja
kaubastamiseks mittesobilik materjal (sõelmed, katend) kasutatakse karjääri korrastamisel ning
põllumajanduses väetisena (sõelmed).
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele tuleb Karinu IV
lubjakivikarjääris kaevandamisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju hinnata
keskkonnamõju hindamise raames. Sellest tulenevalt on esitatud käesoleva taotlusega
kaevandamise ja jäätmete eriosad. Õhu ja vee eriosade vajadus ja sisu täpsustub keskkonnamõju
hindamise käigus ning vastavad osad lisatakse taotlusele peale KMH tulemuste selgumist.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Karinu IV lubjakivikarjäär asub Järva maakonnas Järva vallas Jalalõpe külas
kinnistutel Rava metskond 432 (katastritunnusega 25701:001:0371) ja Muru-Marguse
(katastritunnusega 25702:002:0081).
Karinu IV lubjakivikarjääri katab osaliselt segamets (teenindusmaa kesk- ja idaosas), osaliselt
on tegemist põllumaaga (teenindusmaa lääneosas). Maapinna reljeef on tõusuga lääne suunas
jäädes absoluutkõrguste 100 - 105 m vahemikku.
Taotletavast Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisest itta ~31 m kaugusele jääb Türje-Karinu
tee nr 7870072 (kaitsevööndi laiusega 20 m mõlemal pool sõiduraja telge). Taotletav
mäeeraldise teenindusmaa tee kaitsevööndiga ei kattu. Vastavalt Järva Vallavalitsusest saadud
infole väheneb uue üldplaneeringuga tee kaitsevööndi laius 15 meetrini, mille järgselt on
vajadusel võimalik nihutada mäeeraldise teenindusmaa piiri 5 m tee poole.
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku
alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Kogu taotletav Karinu IV lubjakivikarjääri ala jääb
täies ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale (keskkonnaregistri kood
LTA1000001). Nitraaditundliku ala olemasolu ei põhjusta kaevandamisele olulisi
lisapiiranguid. Vaatamata sellele arvestatakse tegevuse käigus kaitsmata või halvasti kaitstud
põhjavee olemasoluga.
Taotletavale Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisele lähimad majapidamised jäävad ~ 150 m
kaugusele loodesse Kairi kinnistule (katastritunnus 25702:002:0560) ning ~ 330 m kaugusele
Mäetipi kinnistule (katastritunnusega 78702:002:0052).
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Karinu lubjakivimaardlas (registrikaardi nr 0017) on geoloogiafondi andmetel tehtud korduvalt
erinevas mahus ja erinevatel eesmärkidel geoloogilisi uuringuid. Taotletavat Karinu IV
lubjakivikarjääri mäeeraldise ala hõlmab kolm uuringut:
‒ Aruanne väikese Mg-sisaldusega lubjakivide otsimis- ja eelluuretööde tulemuste kohta
Paide rajoonis Järva-Jaani alevi ümbruses 1965. - 1966. a. (Eesti NSV MN Geoloogia
Valitsus, 1968, EGF 2973);
‒ Aruanne ehituslubjakivi otsingutöödest Paide rajoonis Karinu maardlas. (TK Eesti
Geoloogia, vene k, 1989, EGF 4337);
‒ Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.01.2019) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2018, EGF 8983).
Järgnev lühike geoloogiline ja hüdrogeoloogiline ülevaade põhineb 2018. a Karinu IV
uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandel.
Karinu lubjakivimaardla kasuliku kihi moodustab Juuru lademe Tamsalu kihistu, mis on
esindatud Karinu ja Tammiku kihistikega. Karinu IV lubjakivikarjääris on aluspõhjalised
kivimid kaetud kvaternaarisetetega, mille paksus on muutlik, ulatudes taotletava ala kaguosas
kuni 6,4 meetrini. Valdava osa katendist moodustab kollakaspruun liivsavimoreen karbonaatse
kruusa veeriste ja lubjakivi lahmakatega. Liivsavimoreenis esinevad aluspõhjast lahti murtud
ja moreeniga segipaisatud Raikküla lademe paelahmakad.
Tamsalu kihistu ülemise osa moodustab Karinu kihistik ja see on esindatud hallikaspruuni,
kollase või helehalli poolafaniitse lubjakiviga. Kohati on kivim dolomiidistunud. Kihistiku
keskmine paksus puuraukude põhjal on 1,8 m. Tamsalu kihistust alumise osa moodustab
Tammiku kihistik, kus kivim on esindatud biomorfse jämedetriitse pentameriidlubjakiviga, mis
võib koosneda kuni 70% ulatuses käsijalgse Borealis borealise kokku kuhjatud kodadest ja
peene- või keskmisekristalsest kaltsiidist savika komponendi sisaldusega. Tammiku kihistiku
keskmine paksus puuraukude põhjal on 8,1 m.
Karinu IV lubjakivikarjääris leviva tehnoloogilise lubjakivi keemilised näitajaid on järgmised:
‒ CaO sisaldus 50,0 - 53,0% (keskmine 51,7%);
‒ MgO sisaldus 1,6 - 4,1% (keskmine 2,8%);
‒ lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus 1,2 - 1,8% (keskmine 1,5%).
Kuna Nordkalk AS eesmärk oli geoloogilise uuringuga uurida vaid tehnoloogilist lubjakivi, siis
täiendavaid analüüse ehituskivi omaduste määramiseks 2018. a geoloogilise uuringuga ei
tehtud.
Karinu IV lubjakivikarjääri alal fikseeriti geoloogilise uuringu ajal keskmine veetase abs
kõrgusel 93,5 m. Veetasemed mõõdeti erinevatel aastaaegadel ning veetaseme sesoonne
kõikumine oli kuni 5 m.
Veevarustuse seisukohast omab Karinu lubjakivimaardla ümbruses tähtsust
karbonaatkivimitest koosnev Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks.
Siluri ladestu Juuru lade jaotub vaadeldavas piirkonnas Karinu, Tammiku ja Varbola
kihistusteks, millest vettandvad on Karinu ja Tammiku kihistud, moodustades maapinnalt
esimese põhjaveekihi. Nimetatud veekiht toitub eelkõige sademetest ning moodustab
märkmisväärse osa karjääri sisse voolavast veest. Õhukese pinnakatte tõttu on veekihi vesi
kaitsmata või nõrgalt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest. Keemiliselt koostiselt on
veekihi põhjavesi HCO3-Ca-Mg-tüüpi, mineraalsusega 0,2 - 0,4 g/l. Kohati esineb vees
looduslikult suur rauasisaldus.
Varbola kihistu savikas lubjakivi koos Ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe Ärina kihistu
savika lubjakivi ja mergliga on suhteliseks veepidemeks maapinnalt esimese veekihi ja
Porkuni-Pirgu veekihi vahel. Seega ei osale Porkuni-Pirgu veekiht Karinu IV lubjakivikarjääri
vee moodustumisel ning veekiht ei ole mõjutatud kaevandamistegevusest.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 26,95 ha, sh
mäeeraldise pindala 19,21 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt Karinu lubjakivimaardla
tehnoloogilise lubjakivi aktiivset tarbevaruplokki 28. Plokist 28 aT jääb välja 2,31 ha suurune
osa ploki edelaosas (mäeeraldisega hõlmamata varu kogus plokis 28 aT on 172 tuh m3).
Maapõueseaduse § 42 lõike 3 punkti 2 kohaselt on kaevandamisloa omajal loa alusel õigus
eemaldada mäeeraldise teenindusmaal väljaspool mäeeraldise piire kivimit või setendit
mullakaitsenõuete täitmiseks ning kraavide, settebasseinide ja teede rajamiseks. Arendaja
senine tehnoloogia lubjakivikarjäärides on ette näinud mäetööde vastavas etapis rajada tee
paljandatud lubjakivi astangule teenindusmaale mäeeraldise piiri vahetusse lähedusse. Tee
võimaldab juurdepääsu katendi transpordiks, lõhkepuuraukude puurimiseks ja tagab arvestades
katendi ning kasuliku kihi suurt paksust üldise ohutuse kui karjäärinõlvale peaks sattuma
kõrvalisi isikuid või loomi. Tee rajamine teenindusmaale on ette nähtud ka käesoleva karjääri
puhul ja on eelnevast lähtudes kooskõlas maapõueseadusega.
Kuna lõunast ja loodest külgneb taotletav mäeeraldis eraomandisse kuuluva kinnistuga, siis
mäeeraldise lõunaküljele ning ka loodenurka tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse
tagamiseks hoidetervik. Katendi ohutuks nõlvuseks on võetud 1:2. Hoidetervikuga kattuvas
osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation InRoads.
Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisega seotud taotletav tehnoloogilise lubjakivi aktiivne
tarbevaru on 1 436 tuh m3, millest kaevandatav on 1 412 tuh m3. Külgneva maapinna
püsivuse tagamiseks jäetavatesse hoidetervikutesse jääv kadu on 24 tuh m3.
Kaevandamisluba Karinu IV lubjakivikarjääris taotletakse 30 aastaks. Keskmiseks
arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~55 tuh m3. Sellise keskmise
kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Karinu IV lubjakivikarjäär ~26 aastaga ning
loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Kaevandamise tingimused taotletavas Karinu IV lubjakivikarjääris on keskmised. Kaevandatav
maavara jääb osaliselt keskmisest veetasemest madalamale ning seetõttu on vajalik vee
väljapumpamine karjäärist. Kasuliku kihi kaevandamiseks tuleb alandada veetase
maksimaalselt abs kõrguseni 88,5 m. Täpsed vee erikasutusega seotud asjaolusid hinnatakse
keskkonnamõjude hindamise käigus ning tegevuse jaoks vajalik vee erikasutusloa taotluse osa
lisatakse Karinu IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele peale keskkonnamõju hindamise
tulemuste selgumist.
Taotletaval Karinu IV lubjakivikarjääris on kasuliku kihti katvaks katendiks kvaternaarisetted,
mille moodustab liivsavimoreen veeriste ja lubjakivi lahmakatega ning mäeeraldise lõunaosas
Raikküla lademe lubjakivi. Katendi paksuseks on 1,1 – 6,4 m (keskmiselt 3,2 m), olles suurem
mäeeraldise lõunapoolses osas. Katendi maht taotletaval mäeeraldisel on 612 tuh m3, millest
kvaternaarisetted moodustavad 581 tuh m3 ja lubjakivi 31 tuh m3.
Karjääri avamiseks tuleb teostada metsa raadamine, sh raiuda puud ja juurida kännud. Pärast
raadamistöid eemaldatakse mäeeraldiselt katend ekskavaatori või kopp-laaduriga ning
ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal puistangus, mis moodustavad müra- ja
tolmutõkkevallid. Vallid rajatakse üldjuhul kõrgusega 3 – 5 m ning nõlvusega 1 : 2, mis tagab
vallide püsivuse. Müra- ja tolmutõkkevallide täpsed asukohad, tehnilised parameetrid ja
rajamine määratakse kaevandamise projektis. Kaevandamistegevuse protsessis ei koorita kogu
mäeeraldisel asuvat katendit korraga, vaid seda tehakse koos tööfrondi liikumisega. Seega ei
teki vajadust kogu mäeeraldisel asuvat katendi kogust korraga kas ladustada või töödelda, vaid
seda saab teha järk-järgult tööprotsesside edenedes.
Korrastamisprotsessis vaja mineva katendi kogus on võimalik ladustada teenindusmaa
perimeetrile ning see kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile või turustatakse
Keskkonnaameti loal. Täpsed katendi ladustamise tingimused ja asukohad määratakse
kaevandamise loa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise projektis.
Paljandatud lubjakivi astangule puuritakse lõhkeaukude võrk ja kivim kobestatakse
lõhketöödega. Lõhketööd tellib arendaja lepingu alusel litsentseeritud lõhketööde tegijalt, kes
töötab nõuetele vastava puur-lõhketööde projekti alusel. Lõhkeainena kasutatakse nobeliiti,
ANFO-t või teisi lõhkeaineid, mis on tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikusisaldusega.
Kaevandamine toimub üldjuhul ühe astanguga kuni mäeeraldise põhjani. Lõhkamist teostakse
ainult tööpäevadel. Vajadusel teostatakse lõhketööd kahe astanguga ning lisaks kasutatakse
raimamisel vajadusel abimehhanismina hüdrovasarat. Hüdrovasarat kasutatakse peamiselt
lõhkamisel terveks jäänud suurte kivitükkide purustamiseks või lubjakivi raimamiseks tundlike
objektide läheduses.
Lõhatud kaevis laaditakse ekskavaatoriga vahetult mobiilsesse purustus-sorteerimissõlme, kus
toimub kaevise purustamine ja jaotamine fraktsioonideks. Kaevandatav materjal
transporditakse veoautodega Rakke lubjatehasesse lubja ja fillerite tootmiseks,
valmistoodanguna kaubastatakse toodang killustikuna tellijale või kasutatakse karjääri
korrastamisel (sõelmed, katend, kaubastamiseks mittesobilik materjal). Erineva fraktsioonidega
toodang realiseeritakse suurema nõudlusega perioodil vaheladudeta, väiksema nõudluse korral
moodustatakse mäeeraldise teenindusmaa piires vahelaod.
Arendaja andmetel moodustab töötavates Karinu karjäärides kaevandatud mahust kuni 30%
sõelmed peenfraktsiooniga 0-7 mm , millest ligikaudu 20% kaubastatakse ja 10% kasutatakse
korrastamisel. Karinu IV lubjakivikarjääris jätkataks sama tehnoloogia kasutamist ning
korrastamistöödega alustatakse esimesel tehnoloogilisel võimalusel.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Kaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal on keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 6 lg 28) kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus,
mille tõttu tuleb kavandatava tegevuse kohta läbi viia keskkonnamõju hindamine (§ 3 lg 1).
Arvestades eelnevat ja asjaolu, et keskkonnamõju hindamine on litsentseeritud
keskkonnaekspertide läbi viidav ja avalikkust kaasav protsess, käsitletakse antud peatükis
võimalikku keskkonnamõju vaid sellises ulatuses, mis on vajalik loa menetlejale veendumuse
andmiseks, et kaevandamine Karinu IV lubjakivikarjääris on keskkonnamõju eelhinnangu
kohaselt võimalik.
Kaevandamine Karinu IV lubjakivikarjääris mõjutab vahetult mäeeraldisel olemasolevat
keskkonda. Kaevandamisega kaasnev mõju avaldub põhjaveele, välisõhule (müra ja tolm) ning
samuti mõjutab keskkonda lõhketööde teostamine.
Karinu IV lubjakivikarjääris asub kaevandatav varu keskmisest veetasemest madalamal, seega
tuleb kaevandatava maavara kaevandamiseks Karinu IV lubjakivikarjääris alandada veetaset
keskmiselt abs kõrgusele 90 m. Võrreldes loodusliku keskmise veetasemega alandatakse
veetaset ~3 m võrra ning geoloogilise uuringu käigus saadud hüdrogeoloogiliste andmete põhjal
ulatub veetaseme alandamise mõju maksimaalselt kuni 1 025 m kaugusel karjääri keskelt ning
kuni 650 m kaugusele taotletava mäeeraldise piirist. Tegemist on teoreetilise arvutusega ning
täpne Karinu IV lubjakivikarjääri veealanduse mõjuala määratakse KMH käigus. Hinnanguline
vee juurdevool taotletavasse Karinu IV lubjakivikarjääri on 1 865 m3/ööp (külgnevatest
kivimitest) + 114 m3/ööp (sademevesi) =1 979 m3/ööp.
Esialgse arvutuse kohasesse Karinu IV lubjakivikarjääri veealanduse mõjuraadiussesse (650 m
karjääri servast) jääb 8 majapidamist Türje külas – Savitamme (katastritunnusega
78702:002:1080), Madise (katastritunnusega 78601:001:0006), Tooma (katastritunnusega
78702:002:0027), Siimu (katastritunnusega 78702:002:0144), Mäetipi (katastritunnusega
78702:002:0052), Pikari (katastritunnusega 78702:002:0086), Teeriku (katastritunnusega
78702:002:0217) ning 2 majapidamist Jalalõpe külas – Kairi (katastritunnusega
25702:002:0560) ja Nuutre (katastritunnusega 25702:002:0070). Keskkonnamõju hindamise
käigus täpsustatakse taotletava karjääri veealanduse mõjuraadius ning määratakse vajalikud
leevendusmeetmed veealandusega kaasneva mõju minimeerimiseks. Lisaks selgitatakse KMH
käigus välja hoonestatud kinnistute veevarustus ning vajadusel peab arendaja tagama
veevarustuse kinnistul.
Karinu IV lubjakivikarjääris tekitavad müra ja tolmu nii karjääris töötavad masinad kui ka
lubjakivi väljamiseks kasutatavad puur-lõhketööd. Lõhkamistega õhku eralduvad gaasilised
ühendid hajuvad kiiresti ja nende sisaldus väljaspool mäeeraldise ala jääb õhus oluliselt
madalamaks kehtestatud piirväärtustest. Masinate töötamisel karjääris märkimisväärselt tolmu
ei eraldu ning tekkiv tolm settib kiiresti maha masinate töötamise asukohas. Kaevise transpordil
väljaveoteedel võib tekkida kuivadel perioodidel tolmu, kuid tolmu tekke minimeerimiseks
kastetakse teid kuival ajal pidevalt. Samuti takistab karjääris tekkiva tolmu levimist väljaspoole
mäeeraldise teenindusmaad tööde teostamine karjääri süvendis ja masinate liikumine
puistangute vahel. Täpsed meetmed võimaliku tolmu leviku tõkestamiseks selgitatakse välja
KMH käigus.
Loa taotleja on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1
kehtestatud müra taotlustaseme arvsuurusi III kategooria segaalal tööstusmüra piirväärtus
päeval (7.00 - 23.00) 60 ja öösel (23.00 - 7.00) 45 dB. Karinu IV lubjakivikarjääris
planeeritavad kaevetööd toimuvad päevasel ajal ning üldreeglina tööpäeviti. Samuti ei tohi
vastavalt seadusele levida ülenormatiivne müra väljapoole mäeeraldise teenindusmaad.
Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator või kopplaadur, buldooser, kallurautod,
purustus-sorteerimissõlm) ning ajutiselt puur-lõhketööd.
Tabel 6.1 Karinu IV lubjakivikarjääris kasutatavad masinad ning nende tekitatavad
helivõimsustasemed
Müraallikas Protsess Helivõimsustase LwA, dB
Ekskavaator Kasuliku kihi kaevandamine 105
Kasuliku kihi kaevandamine,
Frontaallaadur 105
laadimistööd
Katendi eemaldamine,
Buldooser 105
planeerimistööd
Purustus-
Kaevise töötlemine 110
sorteerimissõlm
Tabeli 6.1 järgi ulatub kasutatavate masinate helivõimsustase LwA kuni 125 dB-ni.
Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on
helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest
kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Müratase on leitav järgneva valemiga:
LpA = LwA – 20 log r – 8dB
Kui karjääris töötab korraga mitu masinat, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad
seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 6.1.
Joonis 6.1 Müratasemete liitumine mitme allika korral
Lähim elamu jääb taotletavast mäeeraldisest ~150 m kaugusele. Osaliselt jääb taotletava
mäeeraldise ja elamute vahelisele alale mets. Ülenormatiivne müra (enam kui 60 dB) levib
peamiselt käitise territooriumil töötavate müraallikate lähiümbruses, maksimaalselt kuni umbes
120 m kaugusele. II kategooria päevast piirnormi 60 dB käitise tootmisterritooriumi piirist
väljaspool ei ületata. Modelleeritud müra leviku kohaselt ei ületata käitise töötamisega II
kategooria piirnormi 60 dB ka lähimate tundlike objektide (majapidamiste) õuealadel.
Arvutatud müra väärtused jäävad tootmisterritooriumi piiril maksimaalselt tasemele 56 dB.
Kasutatud arvutus on konservatiivne ega arvesta ümbruskonna reljeefi ja masinate paiknemist
süvendis. Täpne müra modelleerimine teostatakse KMH käigus ning pakutakse ka vajalikud
leevendusmeetmed mõju vähendamiseks.
Müra levikut aitab lokaliseerida mäetööde edenemisel kaevandatud alale tekkiv süvend ning
tootmisterritooriumi piirile rajatavad katendimaterjalist müratõkkevallid.Seejuures on
asjakohane arvestada ka elamute ja karjääri vahele jääva metsa poolt tekitava takistusega müra
levikul ning samuti summutab kaevandamisel tekkivat müra ka karjääri süvend ning asjaolu, et
tehtud arvutus on võrreldes reaalsete oludega oluliselt konservatiivsem. Täpset masinate
töötamisega tekkiva müra levikut hinnatakse KMH käigus.
Lõhketöödega kaasneb maavõngete levik keskkonda. Mida suurem on lõhkelaengu mass ja
mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad mõjud.
Selleks, et vältida ja vähendada maavõngete mõju konkreetsete tundlike objektide ja rajatiste
suhtes, on vajalik leida seismiliselt ohutute lõhkelaengute suurused. Arvutustes tuleb lähtuda
majandus- ja taristuministri määruses nr 49 sätestatud arvutusmetoodikast ja piirtingimustest.
Lõhketöid teostab maavara kaevandamise loa taotleja poolt tellitud litsentseeritud lõhketööde
tegija, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt. Lõhketööde
parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö
ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning
seismilise võnkumise mõjul. Järgnevalt teostatud lõhketööde mõju arvutamisel ning hindamisel
on kasutatud näidissuurusi ning tüüptingimusi. Täpsed lõhketööde parameetrid ning
eriolukordade tingimused määratakse lõhketööde projektis, mis kooskõlastatakse Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.
Tuginedes teistes lubjakivikarjäärides toestatud lõhketöödele ja nendega kaasnevatele
mõjudele, siis lähima elamu kaugus (150 m) taotletavast karjäärist on piisav, et oleks võimalik
lubjakivi lõhkamine elamu jaoks ohutute laengutega. Vajadusel tuleb elamu läheduses kasutada
lubjakivi kaevandamiseks mehaanilist väljamist hüdrovasaraga. Täpsem hinnang ohutute
laengute suurustele ja lõhkamisega kaasnevate võimalike mõjude kohta Karinu IV
lubjakivikarjääris antakse KMH käigus.
Karinu IV lubjakivikarjääris kaevandamisel võib kaevandamisjäätmetena käsitleda
mäeeraldiselt eemaldatavat ja teenindusmaal ladustatavat katendit ning lubjakivi töötlemisel
tekkivaid jääke (lubjakivi sõelmed). Nimetatud kaevandamisjäätmed on käsitletavad
tavajäätmetena (ei kuulu ohtlikke jäätmete hulka). Täpsemalt on kaevandamisjäätmete
tekkimist ja kasutamist käsitletud taotlusele lisatud kaevandamisjäätmekavas.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Nordkalk AS planeerib Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa peale maavara
ammendamist korrastada veekoguks ja metsamaaks (graafiline lisa 3/3). Karinu IV
lubjakivikarjääri alale kujuneva veekogu pindalaks on ~16,3 ha ning keskmiseks eeldatavaks
veetaseme abs kõrguseks on 93,5 m. Tekkiva veekogu nõlvad täidetakse veealuses osas
täidetava materjali püsivuse tagava nõlvusega.
Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta
esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja
aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ peab kaevandamise järgselt tekkiva
veekogu sügavus olema valdavalt üle 2 meetri. Arvestades Karinu IV lubjakivikarjääri lamami
abs kõrgust (plokk 28 aT lamam keskmiselt abs kõrgusel 90,0 m), siis on karjääri kujuneva
veekogu keskmine sügavus ~3 m, millega on määruses seatud nõue veekogu rajamisele
täidetud.
Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus
määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb
koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud
maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu
kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise
kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule.
Hinnanguline kulu Karinu IV lubjakivikarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on
~ 3 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~ 80 000 eur.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Andres Rammul / allkirjastatud digitaalselt /
Nordkalk AS
Juhatuse liige
Taotluse koostas 18.06.2021. a
Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
Kaitsmata põhjaveega ala
3'
10
Teekaitsevöönd
5
105.15
105.56 104.22
põld
104.17
105.19 104.53 Elektripaigaldise kaitsevöönd
104.69 103.70
104.87
4'
104.35
105.26 103.75
105.43
1
104.37
103 103.09
2 103.44
05 103.81
Rava metskond 432
6 548 600 104.41
25701:001:0371
102.43 101.71
104 PA-2/18 põld 1
10 0
4 5
101,12 1,7 103.46
Plokk 6 P
103.50 102.56
2' 103.88 104.00
102.90 92,82 6,6 T
100.89
5' Murrutee
N
103 1 3,3 E 104.28
100.76 01
78702:002:0093
101.33
10 3
Tü 01
2 PA-201/65
25
V
103.40 101.48 100.53
1,1
rj
100.91 102.28
1 101,20
7
e- 001
101.43 104.54
Kairi 7,9 T
Ka
106
92,20
:
25702:002:0560 101.25 100.47 3,1 E 100.66
6'
ri
101.31 105.56
nu 325
100.78
:
PA-7/18
0
102.78 101.14
1' 4 '
t
I
I
ee
101.33
100,56 103.43
PA-311/65
10 100.44 2,0
2,0 90,46 1 100.63 100.86 105,20
101.11
6,5 T Kaardilehe nr 6413 (Järva-Jaani)
8,1 T 101 5 96,70
100.48 100.91 4,0 E
101.844,4 E
101
20' 91 100.32
100.78
7' 101.78
105.08
100.68
101.51
8' 103.44
101.05 100.70 100.25 6
104
100.05 põld 105.44
100.67 Rava metskond 432
25701:001:0371
100.30
9'
1
103.85
10
7
0
100.29 101.53
1
100.85 100.97 105.50
10
4
92
10
104.72
101.32 100.26
1
2
0
3
105.29
5
100.64
10' 102.27
104.31
6 548 400
99.40
PA-10/18 100.62
8
102
100.53
102.19 100,50 3,1
100.98
90,00
100.63
100.63
Plokk 6 P Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
99.37
7,4 T PA-301/65 koordinaadid piiripunktide koordinaadid
4,5
PA-314/65 100.40
2,9 E 103,20
103.60 104.36
9 11'
100.75
99.62
2,8 10 7,0 T
103.02
103.73 102,20 1 91,70
101.59
8,2 T 91,20 1,2 E 104.58 Nr X Y Nr X Y
101.05
5,3 E
105
101.07
100.45 100.97
1 6 548 511,00 610 806,39 1' 6 548 511,00 610 806,38
põld 101.12
90
99.46 104.44 2 6 548 614,42 611 143,58 2' 6 548 578,07 610 769,28
101
104.68
PA-307/65
101.72 4,5 3 6 548 550,46 611 173,50 3' 6 548 685,83 611 120,64
103
99.65
105,20
6,0 T 4 6 548 507,10 611 194,98 4' 6 548 626,53 611 148,96
103.58
101.66
Plokk 28 aT 101.54 94,70
101.42
4,2 E
5 6 548 470,67 611 217,84 5' 6 548 554,80 611 182,51
105
99.62 100.30
103.28
1
0
0
Plokk 31 aR 104.48
104.48
6 6 548 438,08 611 242,89 6' 6 548 511,99 611 203,71
100.49 Laanetaguse
104.75
PA-9/18 6,4 10 7 6 548 412,33 611 264,99 7' 6 548 476,39 611 226,05
99.78 102.63 78702:002:0031
100.05
100 100.13
105,58 8 6 548 393,04 611 284,29 8' 6 548 444,39 611 250,66
Plokk 6 P 8,3 T 12'
105.15
98.99 100.43
2,7 E 9 6 548 352,31 611 329,34 9' 6 548 419,13 611 272,33
10
89
102.81
90,88 9
1
5
102.17
102.78 103.44
10 6 548 273,14 611 418,53 10' 6 548 400,29 611 291,18
105.32 104.43
100.82
11 6 548 212,02 611 454,79 11' 6 548 359,76 611 336,01
1
1
0
103
0
12 6 548 105,79 611 138,78 12' 6 548 276,10 611 428,31
2
3 101.56 105.20
100.07
13 100.44
102.36
05 92 13 6 548 235,43 610 869,02 13' 6 548 215,27 611 464,47
1 104.73
10
100.73
13' 14' 6 548 105,79 611 138,80
9
5
102.28 104.76
103.28
1
9
98.81 04
104.25
Pindala 19,21 ha 15' 6 548 061,54 611 102,66
2 104.96
6 548 200 103.36 10 9 11 16' 6 548 062,32 611 095,02
101 100.79 0
102.58 99.15 102.38
põld 101.24
93 17' 6 548 057,96 611 082,62
19' PA-11/18 98.57 102.04 105.51 18' 6 548 053,50 611 074,44
104.65 103,36 7,5 100.97
99 104.10
104.58
1 19' 6 548 183,51 610 803,91
88,16 7,7 T 1
0 100.85
3,0 E 98.22
3,8 103.05
20' 6 548 480,38 610 736,44
100.85
101
104.72
Muru-Marguse 7,0 T
105.82
25702:002:0081
100.63
2,9 E Plokk 27 aT 105.17
Pindala 26,95 ha
106 104.56
põld
I
I 105
PA-1/18
100
99.13
101.51 Plokk 30 aR
PA-8/18 103.53
Muru-Marguse 11,5 4 103
99,43 103.30 104.35
106,03 10
10
102.54
10
7,0 T 88,63 100.10
3
87,53
2
Märkused:
3,3 E 105.90
106.00
Plokk 28 aT 103.76
Põlluääre
104.36
12
106.58 PA-15/87 25701:001:0286
Plokk 31 aR 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
105,12
põld
104.69 14' 102.59
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
105.80 86,92 10,0 104.80 põld
103.71
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 30.04.2018, 23.11.2018, 03.12.2018.
106.22
8,2 T
105.34
1,5 E
10,9 15' 106.14 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
6,7 T 18' 16' 104.88 5. Plaani koostamisel on kasutatud:
PA-6/18 17'
V
105.86 2,9 E - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 26.03.2021. a);
'
105,03
105.37
105.77
0 100 200 m - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid;
87,43 105.32
105.25
põld
105.41 - Keskkonnaregistri Karinu lubjakivimaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid
105.24
(seisuga 10.02.2021. a);
6 548 000
- Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande
(varu seisuga 01.01.2019) topograafilise ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo
STEIGER, töö r 18/2349).
6. Maapinna hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. Nõlvus kvaternaarisetes
on 1:2 ning lubjakivis on nõlv horisontaalne.
1' 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number I I' Geoloogilise läbilõike joon
26 Maapinna samakõrgusjoon, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
1 13 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon (plokk 28 aT), m
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Karinu IV lubjakivikarjäär
Mäeeraldise plaan
Järva vald, Järva maakond
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, PA-4/18 Puuraugu nr Katendi paksus, m
P - prognoosvaru) 3,8
103,92 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku lubjakivi kihi paksus, m
1,4 T
Karinu lubjakivimaardla piir (asendiplaanil) 98,72 tehnoloogilise lubjakivi lamami T - tehnoloogiline Loa omanik Joonis nr 1 / 3
7,7 E Nordkalk AS
abs kõrgus, m E - ehituskivi F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Väike-Maarja vald,
Maapinna hoideterviku alumine piir Lääne-Viru maakond 46301
Mõõtkava 1 : 2 000
[email protected]
Muru-Marguse
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
25702:002:0081
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 19.04.2021
/allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3401
/allkirjastatud digitaalselt/
W Läbilõige II-II' E
m
m
108 108
Mäeeraldise piir
PA-311/65 Mäeeraldise teenindusmaa piir
106 105,20* 106
Laanetaguse Aktiivse tarbevaru (aT) ja aktiivse reservvaru (aR) piir
78702:002:0031
Prognoosvaru ploki piir (P)
PA-11/18
Tür
je-
Ka r
inutee
103,36 Keskmine kaevandamise eelne ja järgne veetase
104 25701:
001:0325 104
1:2
Maapinna hoidetervik ja selle nõlvus
Muru-Marguse 2,0
25702:002:0081
Kasvukiht
102 108 102
PA-10/18 Rava metskond 432
100,50 25701:001:0371
4,0
Liivsavimoreen
2
1:
109
100 100
5,5
Lubjakivi,
110 S1nrJr (Raikküla lade, Nurmekunna kihistu,
1:
Järva-Jaani kihistik)
2
7,0 98
98
Lubjakivi
3,1 111
Plokk 6 P S tmK
1
(Juuru lade, Tamsalu kihistu,
7/18-1 8,5 Karinu kihistik)
96 4,4 112 vt. 95,80 m 96
7,5
S1tmK 08.05.1966 Lubjakivi
7/18-2 S tmT
11/18-1 9,7 1 (Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik)
vt. 94,90 m
8,5 22.11.2017
vt. 94,36 m
113
5,7
11/18-2 29.01.2018
7/18-3
94 11,2 94
9,6 Lubjakivi,
S vr
7,0 1 (Juuru lade, Varbola kihistu)
114
11/18-3 Plokk 28 aT
okk 28 aT
7/18-4
12,7
okk 6 P
11,0
8,3 92 Teekaitsevöönd
92
13,0
11/18-4 7/18-5
12,4 S1tmT 9,6
Pl
7/18-6
Pl
11/18-5
90 10,5 90
13,8 7/18-7
11,1
11/18-6
15,2 Plokk 31 aR 7/18-8
88 88
11/18-7
13,4
16,6
7/18-9 PA-5/18 Puuraugu nr
86 11/18-8 86 102,95 Puuraugu suudme abs kõrgus, m
* uuringuaegne puuraugu suudme abs kõrgus, m (EH2000)
18,2 15,0 1/18 - 2018. a uuring
307/65 - 1965. a uuring
S1jrV 16/87 - 1987. a uuring
84
11/18-9
82 21,0
5,0 Sügavus maapinnast, m
80
5/18-1
5,9
N Läbilõige V-V' S
m m 5/18-2
106 106
7,8
Veetaseme abs kõrgus, m
vt. 94,45 m
5/18-3
30.01.2018 Mõõdistamise aeg
Põlluääre
Rava metskond 432
25701:001:0286 9,3
25701:001:0371 104
104
5/18-4
PA-314/65
10,7
102,20*
102 102 Proovimisintervall
Proovi nr 5/18-5
PA-7/18
100,56 Muru-Marguse 12,5
25702:002:0081
PA-1/18
5/18-6
99,43 100
100
1:
2,6 14,0
2
2,8
2,0 19 5/18-7
2
S1nrJr
1:
98 7/18-1 98
4,5 16,0
3,2 20
5,0
7/18-2 5/18-8
21
S1tmK
96 4,5 6,5 96
vt. 95,60 m
3,8 Puuraugu sügavus maapinnast, m
08.05.1966
7/18-3
vt. 94,97 m 18,0
22
1/18-1 22.01.2018
5,9
okk 6 P
94 8,0 94
7/18-4 5,5
23 Plokk 27 aT
okk 28 aT
7,3 0 100 200 m
1/18-2
Plokk 28 aT
Pl
7/18-5 9,5
7,0
92 24 S1tmT 92
8,7 1/18-3
8,0
7/18-6 11,0
Pl
25 1/18-4
10,0
Märkused:
90 90
7/18-7 9,5
12,1
1/18-5 1. Kõrgused on EH2000 süsteemis.
11,5
2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi
10,8
7/18-8 geoloogilise uuringu aruande (varu seisuga 01.01.2019) geoloogilisi läbilõikeid
88 Plokk 30 aR 88
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 18/2349).
12,9
Plokk 31 aR 1/18-6
3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
7/18-9
12,9
86 14,5 1/18-7 86
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
13,7
Karinu IV lubjakivikarjäär
Geoloogilised läbilõiked
15,7 Järva vald, Järva maakond
1/18-8
84 S1jrV 84
Loa omanik Joonis nr 2 / 3
Nordkalk AS
F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Väike-Maarja vald,
16,5 Lääne-Viru maakond 46301
Mõõtkava 1 : 2 000
82 82
[email protected]
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 05.04.2021
/allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3401
/allkirjastatud digitaalselt/
3'
10
5
105.15
105.56 104.22
põld
104.17
105.19 104.53
104.69 103.70
104.87
4'
104.35
105.26 103.75
105.43
1
104.37
103 103.09
2 103.44
05 103.81
Rava metskond 432 101.74
6 548 600 104.41
Metsamaa 10,65 ha 25701:001:0371
102.43 99.69
101.71
99 95.38
104 9PA-2/18
896 põld 1
101 10 0
97 95 93 4 5
101,12 1,7 103.46
Plokk 6 P
103.50 97.92
94 102.56
2' 103.88 104.00
102.90 97.85
92,82 6,6 T
95.02
5' Murrutee
N
100.29 92.54
103 94.72
3,3 E 104.28
99.86
92.23
78702:002:0093
00
102
1 97.74
92.53 3
Tü 01
PA-201/65
25
103.40 1,1
rj
98.41 100.91 102.28
9
1 101.43 9 9 7 101,20 94.87
7
104.54
e- 001
Kairi 98 6 4 92.64 7,9 T
9 9
106
Ka
5
9 9 3 92,20
3,1 E 6'
:
10
91.54 95.81
25702:002:0560 96.44 92.33 91.74 105.56
ri
92
0
nu 325
100.63
PA-7/18
:
102.78
1' 4
0
tee
91.04 92.06
100,56 95.52
103.43
PA-311/65
2,0
2,0 90.46
90,46
91.20
100.86 105,20
99 98 97 96 95 94
Kaardilehe nr 6413 (Järva-Jaani)
101
97.64
91.35
5 6,5 T
8,1 T 96,70
97 93
4,0 E
94
90.39
92
101.844,4 E
99 95
20' 98.17
96
91 7' 101.78
98
90.55
105.08
100.11
91.62 8' 103.44
91.73
6
104
90.58 94.73 põld 105.44
90.53
Rava metskond 432
90.21
25701:001:0371 94.39 9'
1
103.85
10
7
0
1
100.97
91
105.50
4
92
10
104.72 97.00
1
10
0
3
105.29
91.60
5
10'
2
90.86 102.27
90.61 104.31
6 548 400 97.68 PA-10/18 90.56
8
93.23
102.19 100,50 3,1
92.02 Plokk 6 P Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
100
91.05
90,00 PA-301/65
7,4 T koordinaadid piiripunktide koordinaadid
1
4,5
0
PA-314/65 103.60 104.36
2
90.29
2,9 E 90.42 103,20
9 11'
98.29
2,8 7,0 T
103.02
103.73 102,20 91,70
101.59
8,2 T 91,20 1,2 E 104.58 Nr X Y Nr X Y
5,3 E
105
Veekogu 16,30 ha 91.48 1 6 548 511,00 610 806,39 1' 6 548 511,00 610 806,38
95.66
96.50 90.51 eeldavat keskmine abs veetase 93,5 m 9 2 6 548 614,42 611 143,58 2' 6 548 578,07 610 769,28
90 9 8 9
104.44
89.54 5
9 9
104.68
PA-307/65
90.20
9 69 1 4,5 3 6 548 550,46 611 173,50 3' 6 548 685,83 611 120,64
103
3 9 7 0 105,20
4 1
6,0 T 4 6 548 507,10 611 194,98 4' 6 548 626,53 611 148,96
93
103.58
101.66
93.28
94,70
100.45
4,2 E
89.86 1 5 6 548 470,67 611 217,84 5' 6 548 554,80 611 182,51
0
99 98 97 96 95 94
99.14 89.52
Plokk 31 aR 90.45
9
2 0
95.91
104.48
104.48
6 6 548 438,08 611 242,89 6' 6 548 511,99 611 203,71
100.49 Laanetaguse
92
104.75
PA-9/18 6,4 10 7 6 548 412,33 611 264,99 7' 6 548 476,39 611 226,05
89.24
78702:002:0031
105,58 8 6 548 393,04 611 284,29 8' 6 548 444,39 611 250,66
Plokk 6 P 90.49 8,3 T 94.33 100.29 12'
105.15
2,7 E 9 6 548 352,31 611 329,34 9' 6 548 419,13 611 272,33
10
89.42
89
90,88 9
1
5
96.13 91.05 89.84
102.78
89.38 101.91 10 6 548 273,14 611 418,53 10' 6 548 400,29 611 291,18
104.43
93.50 91.53 11 6 548 212,02 611 454,79 11' 6 548 359,76 611 336,01
1
0 91
3 101.56
99.30
88.70
89.10
99.65
12 6 548 105,79 611 138,78 12' 6 548 276,10 611 428,31
13
103
1 98.94
94.84 90.68
89.38 90.22 92 104.73
13 6 548 235,43 610 869,02 13' 6 548 215,27 611 464,47
10
10 88.88 949 94.78 102.33
13' 14' 6 548 105,79 611 138,80
5
103.28 90 3
979
91.89
69
98.04 999
5 100.53 Pindala 19,21 ha 15' 6 548 061,54 611 102,66
2 8 104.96
6 548 200 103.36 10
99.34
94.48
88.93 9
0
95.56
97.80 11 16' 6 548 062,32 611 095,02
93.52 10
102.58 2
91.89 89.59 17' 6 548 057,96 611 082,62
19' PA-11/18 92
0 97.36 105.51 18' 6 548 053,50 611 074,44
104.65 103,36 7,5 100.97
10
97.4493 95
104.10
104.58
93.03
1 94 96 98 90.42 1 19' 6 548 183,51 610 803,91
88,16 7,7 T 1
0 98.79
01
97 99 91
3,0 E 91.53 89 3,8 89.48 92 100 103.05
20' 6 548 480,38 610 736,44
9 59 3 91.82
98.46
104.72
Muru-Marguse 95.62 7,0 T 989 6 94
105.82
25702:002:0081
100.63
2,9 E 90
99 9
95.04
7 Plokk 27 aT 105.17
Pindala 26,95 ha
106 104.56
põld
90.96
105
PA-1/18
92.88
97.85
101.51 Plokk 30 aR
PA-8/18 103.53 97.68
Muru-Marguse 11,5 4 103
99,43 103.30 104.35
106,03 10
10
102.54
10
98.64
7,0 T 88,63 100.10
3
87,53
2
3,3 E 105.90
106.00
Plokk 28 aT 103.76
12 Põlluääre
104.36
106.58 PA-15/87 25701:001:0286
Plokk 31 aR
105,12 104.69 14' 102.59
105.80 86,92 10,0 104.80 põld
103.71
106.22 8,2
105.34 T
1,5 E 10,9 15' 106.14
6,7 T
18' 16'104.88
Märkused:
PA-6/18 17'
105.86
105,03 2,9 E
105.77 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
105.37 87,43 105.25
0 100 200 m
105.41
105.32
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
põld
105.24
3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
6 548 000 4. Plaani koostamisel on kasutatud:
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 26.03.2021. a);
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid;
- Keskkonnaregistri Karinu lubjakivimaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid
(seisuga 10.02.2021. a).
1' PA-4/18 Puuraugu nr Katendi paksus, m 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 3,8
103,92 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku lubjakivi kihi paksus, m
1,4 T
98,72 tehnoloogilise lubjakivi lamami T - tehnoloogiline Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
7,7 E
1 abs kõrgus, m E - ehituskivi
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Karinu IV lubjakivikarjäär
Korrastatud ala plaan
Järva vald, Järva maakond
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, Kaitsmata põhjaveega ala Elektripaigaldise kaitsevöönd
P - prognoosvaru)
Karinu lubjakivimaardla piir (asendiplaanil) Loa omanik Joonis nr 3 / 3
Nordkalk AS
Teekaitsevöönd Metsa kõlvik F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Väike-Maarja vald,
Muru-Marguse
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Lääne-Viru maakond 46301
25702:002:0081
[email protected]
Mõõtkava 1 : 2 000
26 Maapinna samakõrgusjoon, m
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 19.04.2021
/allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3401
/allkirjastatud digitaalselt/