Integratsiooni Sihtasutuse struktuur 20 22 4628514 1090930 0 3247390 309880 Nõukogu (kuni 13 liiget) 0 0 Nõukogu (kuni 13 liiget) 6476365 833755 Siseaudiitor (täpsustamisel ) 0 0 Siseaudiitor (täpsustamisel ) -635 3719830 Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 INSA struktuur 20 22 alates 0 1 . 02 .20 22 0 Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 INSA struktuur 20 22 alates 0 1 . 02 .20 22 4629150 494030 0 0 0 1434465 0 0 Arenduskeskus Arenduskeskus aitab kaasa valdkondliku arengukava „ Sidus Eesti 2030 “ mõjueesmärkide saavutamisele ning vastutab tegevuste elluviimise eest. Valdkonnajuhid vastutavad oma valdkonna arendamise eest, sh koondavad andmed olemasolevate tegevuste mahtu ja mõju kohta , teevad koostööd asjakohaste sihtrühmade ja partneritega, vajadusel koostavad tehnilised kirjeldused sisseostetavatele teenustele jms Arenduskeskuse tegevust juhib juhatuse liige. Koosseis: koostöötegevuste valdkonnajuht (ametikoht asub Narvas); uuringute valdkonnajuht (ametikoht asub Narvas); kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht (ametikoht asub Tallinnas); nõustamisteenuse valdkonnajuht (ametikoht asub Tallinnas); keeleõppe valdkonnajuht (ametikoht asub Tallinnas) ; partnerlussuhete valdkonnajuht (ametikoht asub Tartus); rahvuskaaslaste nõustamisteenuse valdkonnajuht (ametikoht asub Tallinnas); rahvuskaaslaste info- ja koostööspetsialist (ametikoht asub Tallinnas). Rakenduskeskus Rakenduskeskus tegeleb hangete, projektikonkursside ja taotlusvoorude ettevalmistamise ning rahastamisejärgse seire ja aruandlusega. Rakenduskeskuse tegevust juhib rakenduskeskuse juht. rakenduskeskuse juht (ametikoht asub Narvas); hankespetsialist (ametikoht asub Narvas); koordinaator (1 ametikoht Narvas ja 2 ametikohta Tallinnas). Tugiüksus Tugiüksus tegeleb kogu sihtasutuse üldjuhtimisega, sh raamatupidamise, infotehnoloogia haldamise, dokumendihalduse, personalitöö, kommunikatsioonijuhtimise ja muude administratiivküsimustega. Tugiüksuse tegevust juhib administratiivdirektor. administratiivdirektor (ametikoht asub Tallinnas); kommunikatsioonijuht (ametikoht asub Tallinnas); kommunikatsioonispetsialist (ametikoht asub Tallinnas); finantsjuht (ametikoht asub Tallinnas); välisprojektide koordinaator (ametikoht asub Narvas); assistent-personalispetsialist (ametikoht asub Tallinnas); assistent (ametikoht asub Narvas). Tallinna eesti keele maja Tallinna eesti keele maja tagab tulemusliku eesti keele õppe korraldamise ning keeleõppe toetamise erinevate tegevuste ja mitmekesise metoodika abil Eesti elanikele (va Ida-Virumaa) aidates seeläbi kaasa valdkondliku arengukava „ Sidus Eesti 2030 “ mõjueesmärkide saavutamisele. Tallinna eesti keele maja te gevust juhib maja juhataja. Tallinna eesti keele maja juhataja (ametikoht asub Tallinnas); Tallinna eesti keele maja assistent (ametikoht asub Tallinnas); eesti keele õpetaja (9 ametikohta, mis asuvad Tallinnas /2 täiendavat ametikohta ); nõustaja (2 ametikohta, mis asuvad Tallinnas) ; eesti keele maja piirkondlik koordinaator (1 ametikoht, mis asub Paldiskis /täiendav ametikoht ). Narva eesti keele maja Narva eesti keele maja tagab tulemusliku eesti keele õppe korraldamise ning keeleõppe toetamise erinevate tegevuste ja mitmekesise metoodika abil Ida- Virumaa elanikele aidates seeläbi kaasa valdkondliku arengukava „ Sidus Eesti 2030 “ mõjueesmärkide saavutamisele. Narva eesti keele maja juhataja (ametikoht asub Narvas); Narva eesti keele maja assistent (ametikoht asub Narvas); eesti keele õpetaja (9 ametikohta, mis asuvad Narvas /1 täiendav ametikoht ); nõustaja (3 ametikohta, mis asuvad Narvas) ; eesti keele maja piirkondlik koordinaator (1 ametikoht, mis asub Lüganusel / täiendav ametikoht ). Üksus Ametikohad kuni 31. 01 .202 2 Ametikohad alates 01.0 2 .2022 Vahe põhjus Tallinna eesti keele maja 11 14 2 õpetaja ametikohta + 1 piirkondlik koordinaator Narva eesti keele maja 13 15 1 õpetaja ametikohta + 1 piirkondlik koordinaator Arenduskeskus 7 7 Rakenduskeskus 5 5 Tugiüksus 7 7 Kokku 43 48 5 Loodavate ametikohtade palgafond tulene b keelemajade eelarvest.
Sissejuhatu s 202 1 . aasta tegevuste elluviimisel lähtub Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi Sihtasutus) oma põhikirjalis i eesmärk e täit es tegevuse jätkumise põhimõttest, as utaja määratud rollist ja nõukogu 1 7 . aprillil 20 20 kinnitatud S ihtasutuse strateegiast aastateks 20 20 – 202 5 . Samal ajal tulenevad aast a eesmärgid ka valdkondlik e arengukava de „ Lõimuv Eesti 2020“ ja „Rahvuskaaslaste programm 2014 – 2020 “ tegevuste jätkumisprintsiibist ning Ida-Virumaa programmist. Lisaks eraldistele riigieelarve st vii di 202 1 . a asta l tegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekti „Eesti ühiskon nas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused “ ja delta_docName \* MERGEFORMAT Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist rahastatud projekti „ Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele Eestis “ raames. Suurima mõju ga tegevused 202 1 Jaanuaris kuulutasime välja taotlusvoorud „Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetus“ (toetasime 22 projekti) ja „Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused“ (t oet asime 13 projekti ) , veebruaris taotlusvooru „Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused“ (toetasime 10 projekti) ning märtsis konkursi lõimumisvaldkonna 2020.-2021. aasta preemiatele. Veebruaris kuulutati välja ideekorje „Lõimumisalaste koostöötegevuste korraldamine“. Edukaks tunnistati 14 ideed. Mais kuulutati välja ideekorje II voor. Edukaks tunnistati 6 ideed. Erinevatel koostööüritustel osales 1209 inimest. Eesti keele kursustel keeltekoolide juures õppis 2630 inimest. Lisaks õppis ESF projekti raames eesti keelt 253 inimest ja AMIF2020-8 projekti raames 242 inimest. Keeltekoolide juures õppis eesti keelt kokku 3125 inimest. Kevadel läbisid praktikaprogrammi 13 eesti keelest erineva emakeelega tudengit. Programmi kohta tehti kokkuvõttev video, et propageerida eesti keelest erineva emakeelega tudengite riigisektorisse tööle asumist. Toimusid arutelud praktikaprogrammi laiendamiseks. Sügisel käivitati uus praktikaprogramm, kuhu laekus 45 avaldust 32-lt inimeselt üheksale praktikakohale. Kodakondsuse taotlemiseks eesti keele õpetamise haldusülesande andis Siseministeerium sihtasutusele 15.03.2021. Tegevused keeleõppe pakkumisel on käima lükatud. Keeleõpet pakuti 42 rühmale ( 486 õppekohta ) . Kodakondsust taotles täiendavalt 20 inimest, B1 keeletaseme saavutas 204 inimest. T rükist ilmus „Juhend iseseisvaks keeleõppeks“. Materjal on nii eesti-venekeelne kui eesti-inglisekeelne. Ilmusid tõlketrükised „Meie lapsel mitu keelt“ vene ja inglise keeles . Algas „6 sammuga Eesti kodanikuks“ trükise uuendamine. Parandusettepanekud on koondatud. Tallinna eesti keele maja avas aasta jooksul 22 õppegruppi 352 õppekohaga tasemetel A1-B2. Õpetajad viisid kursuste raames läbi 66 õppekäiku, kus osales 288 sihtrühma esindajat. Tallinna eesti keele maja pakkus mitmekesist valikut keeleõpet toetavatest tegevustest sh esmakordselt ka piirangute leevendamise ajaks suvekava, et võimaldada inimestele vahetut suhtlemist ja kultuuriavastusi. Pakkusime välja 26 erinevat üritust, kus osales suveperioodil kokku 558 inimest. Kokku võttis Tallinna eesti keele maja korraldatud avalikest üritustest aasta jooksul osa 1798 inimest, erinevaid ürituste sarju oli kavas 44, üksiküritusi 106. Narva eesti keele maja avas aasta jooksul 3 9 õpperühma, neist 13 on osaoskuste kursused. Kokku asus õppima 610 inimest. Narva eesti keele maja korraldatud üritusi külastas 1462 inimest. Lisaks osales 1500 inimest kooslaulmispeol ja 1453 jälgis kooslaulmispeo veebiülekannet. Kokku sai Narva eesti keele maja avalikest üritustest aasta jooksul osa 4415 inimest. Narva eesti keele maja k orraldas kaks suvelaagri t , kus kokku osales 69 inimest. Sügisel toimus Saaremaal laager Narva politseijaoskonna õppijatele. Narva eesti keele maja eesti keele õpetajate eestvedamisel jätkus tandemkoori projekt. Suvel oli t andemkoor il ava esinemine festivalil Viru Fol k. Koor esines Narvas kooslaulmispeol „Sõida tasa üle silla“ 20. augustil. Peol kohtusid 1500 erineva emakeelega ja erinevates regioonides elavat inimest. Narva eesti keele maja näita s 23.-25.09.2021 Narvas koostöös Rahvusvahelise Matsalu loodusfilmi festivaliga viimase aasta parima i d loodus- ja dokumentaalfilm e . Alga s Narva eesti keele maja koostööprojekt DELFIga . Õ ppijatele sai koostatud 12 taskuhäälingust koosnev sari. Suvel toimusid järjekordsed väliseesti keelelaagrid noortele vanuses 13-18 aastat. Esimene vahetus korraldati 5.-15. juulil, teine 19.-29. juulil ja kolmas 2.-12. augustil 2021. l aager toimus Viljandimaal Veneveres. Laagri korraldaja oli HeadEst OÜ. Osales 66 väliseesti noort ja 24 kohalikku väliskogemusega noort, kokku osales kolmes vahetuses 90 noort. Aasta alguses avalikustati taotlusvoor „Väliseesti kultuuriseltside toetus”. Taotlusvooru tulemusel eraldati toetus 22 väliseesti seltsile, kes korralda si d erinevaid kultuuriüritusi üle maailma. Projektid vii di ellu 12 riigis. Juunis esitasime Kultuuriministeeriumile taotluse tehnika soetamiseks ja koolituste korraldamiseks rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonidele. Taotlus sai positiivse vastuse. Septembris kuulutati välja hange ning ajavahemikul november-detsember viidi planeeritud tegevused edukalt ellu. Narvas toimus 27.-28.08 .2021 koostööpäevak , kus osalesid rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide, muuseumide ja Harjumaa vabaühenduste esindajad . 12.-18.07 .2021 toimus Valga roma noortele päevalaager . Võru- ja Pärnumaal ning Viljandimaal Kolga-Jaani eesti peredes õppis eesti keelt 182 eesti keelest erineva emakeelega noort üle Eesti, enamik õpilasi oli Ida-Virumaalt. Eesti keele messid „KU- ky “ toimusid 4. septembril Kohtla-Järvel ja 18. septembril Tallinnas. Ühtekokku nii kohapeal kui veebis osales ca 1100 inimest. IV kvartal Narva eesti keele maja tõi hilissügisel koostöös Merle Karusoo ja Vaba Lava Teatrikeskusega lavale projekti „Kes ma olen?“, mis koondas tervikuks Ida-Virumaa eesti keele õpetajate lood ning avas selle elukutsega seotud maailma. 11.11.2021 kuulutati välja taotlusvoor „Rahvusvähemuste katusorganisatsioonide tegevustoetus“. Taotluste esitamise tähtaeg oli 13.12.2021. 11. ja 12. novembril toimus rahvusvaheline lõimumisalane konverents teemal „30 aastat lõimumist: kordaminekud, kasutamata võimalused ja väljakutsed“. Samateemaline konverentsieelne seminar toimus Narvas 9. novembril. 15.-28.11.2021 viidi läbi traditsiooniline kodanikupäeva e- viktoriin , kus osales 3872 inimest . 0 3.12. 2021 toimus l õimumisvaldkonna 2021. aasta preemiate üleandmine, millest tehti online ülekanne. Toimusid koolitused 13 maakonnas tutvustamaks kohalikele omavalitsustele kohanemis- ja lõimumisteenuste e-tööriista LINDA ning tegime kokkuvõtteid aruteludest kohalike omavalitsustega. Kohanemis- ja lõimumisteenuste e-tööriist on sihtasutuse veebi edukalt üle toodud ning valminud oluliste veebilehtedega teabeleht kohalikele omavalitsustele. Koolitustel osales kokku 267 inimest. Eesti keele majade külastajatele tõhusama keeleõppe teekonna pakkumiseks on loodud kliendihaldussüsteem. Novembris võtsid kliendihaldussüsteemi kasutusele nõustajad, üle on kantud ka ca 3000 kliendi andmed. Õpetajad ja kliendid alustavad süsteemis tööd 2022. a astal . 2021. aastal on nõust ati elanikke ca 6 560 korral. Nõustatud inimeste arv kasva s 5 382 võrra. Lõppes kaheaastane keelekohvikute hankeperiood. K eelekohviku tes üle Eesti osales ca 850 inimest. Alusta si me uue ESF-perioodi tegevuste ja eelarve planeerimist . M enetle sime 61 tagasipöördumistoetuse taotlust, millest 31 taotluse puhul said tagasipöördumistoetust kokku 87 inimest. Tagasipöördumiseks on infot /nõustamist saanud 497 tagasipöördujat kas telefoni, e-kirja ja /või Skype teel. Jätkasime Eestisse tagasipöördujate kogemuskohtumisi Zoom’is . Toimus 11 kohtumist, kus osales kokku 130 tagasipöördujat , kes jagasid oma kogemusi, et toetada üksteist kohanemisel Eestis. Eraldi toimus peredele mõeldud suurem üritus, kus osales 50 tagasipöördujat ning 3-päevane kogemuskohtumine noortele tagasipöördujatele - seminar „Keel ja meel“, kus osales 20 noort. Kokku osales kogemuskohtumistel 200 inimest. Jätkasime rahvuskaaslaste infovahetuse korraldamist üle maailma. Arendasime ja haldasime www.globalestonian.com veebilehte, kuhu postitati 200 uudist ja 180 rahvuskaaslastega seotud sündmust. Loome keele õppe alaste nõustamismaterjalide põhjal keeleõppijale e-keskkonna. Kokku on lepitud kontseptsioonis. Eksperdid asusid looma prototüüpi. Eesti keele ja kultuuri tundmise klubides kümbles ja lihvis oma keeleoskust ning tutvus kultuurieluga 416 klubi liiget. Eesti ja inglise ärikeele õppes õppis ja võrgustus 209 Ida-Virumaa väikeettevõtjat. Korraldatud konkursid Tabel 1 Ülevaade 202 1 . aastal lõppenud konkurssidest Konkursi nimi Konkursi liik (PK – projekti-konkurss, TV – taotlusvoor, H – hange) Sõlmitud lepinguid (sh preemiad) Eraldatud toetuste suurus, teenuse maksumus (koos km- ga ) 1 Reisiteenuste ostmine H 3 180 000,00 2 Integratsiooni Sihtasutuse töötajate ja partnerite rahulolu uuringute läbiviimine H 1 23 760,00 3 Pereõppe partnerorganisatsioonide tegevustoetus TV 4 100 0 00,00 4 Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamine TV 22 7 5 500 , 00 5 Narva kooslaulmispeo „Sõida tasa üle silla“ korraldusteenuse ostmine H 1 98 211,60 6 Integratsiooni Sihtasutuse klientide ja teenuste haldamise süsteemi arendamine H 1 139 056,00 7 Väliseesti kultuuriseltside toetus TV 22 40 000,00 8 Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused TV 10 227 660,72 9 Väliseesti noorte keelelaager H 1 63 000,00 10 Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused TV 13 89 577,00 11 Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele H 4 233 250,00 12 Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid perioodil 2021-2022 H 2 92 900,40 13 Rahvusvahelise lõimumisalase konverentsi korraldusteenuse tellimine H 1 59 909,06 14 Grupijuhtimise koolitus eesti keele ja kultuuri tundmise klubide eestvedajatele H 1 28 800,00 15 Eesti keele kursused (eesti keeles) täiskasvanutele H 3 354 201,60 16 Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele Eestis H 1 228 000,00 17 Teavituskampaania eesti keelest erineva emakeelega muuseumi- ja teatrikülastajatele H 1 70 994,40 18 Eesti keele kursused (eesti keeles) täiskasvanutele Ida-Virumaal (v.a. Narva) ja veebikursused üle Eesti H 1 176 463,36 19 Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide jaoks IT-vahendite ja koolitusteenuse ostmine H 1 57 358,80 20 Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele Harjumaal ja veebikursused üle Eesti H 1 228 900,00 21 Konkurss lõimumisvaldkonna 2020.-2021. aasta preemiatele PK 4 4 000,00 22 Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused TV 10 205 209,28 23 Integratsiooni Sihtasutuse Narva ja Tallinna kontorite koristusteenuse ostmine H 2 63 196,80 KOKKU 16 H, 6 TV, 1 PK 11 0 2 839 949,02 Integratsiooni Sihtasutuse strateegia 2020 - 2025 ee s märgid Eesmärk 1: Eestis on kinnistunud lõimumist toetavad hoiakud ja eri osapoolte tihedas koostöös on loodud tingimused sidusa ühiskonna arenguks Rahvusvaheline lõimumisalane teadus- ja rakenduskonverents 1. 1. 4. Rahastaja Kultuuriministeerium Väljundinäitaja korraldatud on 1 lõimumisalane konverents ja eelseminar Narvas Tegevuse eesmärk avalikkuse teadlikkuse tõstmine lõimumisvaldkonna arengutest, rahvusvaheliste ekspertteadmiste tutvustamine ühiskonnas Tegevuse kirjeldus : 11.-12.11. 2021 toimu nud konverentsil esine s 1 7 lõimumise valdkonna eksperti (teadlased, praktikud), kellest 8 o lid väliseksperdid . K onverentsi teema on „30 aastat lõimumist: kordaminekud, kasutamata võimalused ja väljakutsed“. Esinemistes ja paneelaruteludes käsitlet i lõimumise mõõtmise teooriad, Euroopa riikide kogemusi lõimumise valdkonnas viimase 30 aasta jooksul ning lõimumise väljakutseid . Vaadeld i regulaarselt läbi viidud Eesti Integratsiooni Monitooringust paarikümne aasta jooksul välja joonistunud trende ja muudatusi ühiskonnas . Selle aasta uuendusena korraldati noorte arutelupaneel, milles võttis osa 4 erineva taustaga noort, kes arutasid lõimumise edu ja väljakutseid Eestis. Konverents toim us Viru hotelli konverentsikeskus es , moderaator o li Eva-Maria Asari . Viru hotelli konverentsikeskuse ruumides oli kohal 138 inimest. Interneti teel vaatas konverentsi 11. ja 12. novembril ligi 1700 inimes t. Konverentsieelsel seminaril Narvas esines 3 e ks pert i : Inese Šūpule Läti Ülikoolist, Pasi Saukkonen Helsingi täitevameti linnauuringute ja statistika üksusest ning Siiri Silm Tallinna Ülikooli Mobiilsusuuringute laborist. Seminar toimus Narva Kolledži ruumides, moderaator oli Jevgeni Timoštšuk , osales 20 inimest . Hange konverentsi korraldamisteenuse tellimiseks avalikustati märtsis ning edukaks pakkujaks osutus Konverentsimeistrid OÜ ja Miltton Events OÜ ühispakkuja. Konverentsi info avaldati veebilehel integrationconference.ee. Ühise teabevälja edendamine läbi kultuuri, sh kultuuri- ja spordialased koostöötegevused eri regioonidest või keelelis -kultuurilise taustaga inimeste osalusel 1. 2. 3. Rahastaja Kultuuriministeerium Väljundinäitaja toetatud on 10 kultuuri- ja spordialast projekti. Tegevuse eesmärk toetatud on ühiskondlikku sidusust edendavaid koostöö- ja kaasamisprojekte, sh eri keelelis -kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide teket, suhtlust ja kaasamist ühiskonnas Tegevuse kirjeldus: jaanuaris 2021 avalikustatakse taotlusvoor „Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused“, mille tulemusena rahastatakse kultuuri- ja spordialaseid lõimumist toetavaid projekte. Taotlejatele korraldatakse infopäev( ad ), sh tagasisidestamise ja parimate praktikate jagamise infopäev. 11.01.2021 avalikustasime taotlusvooru sihtasutuse veebilehel. Taotlusvooru infopäevad korraldasime Z oom ’ is 28.01.21 eesti keeles ja 29.01.21 vene keeles. Infopäevadele registreeris kokku 83 inimest. Jooksvalt toimus taotlejate personaalne nõustamine. Taotluste esitamise tähtajaks 11.02.21 laekus Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu 99 taotlust, millest sisulisele hindamisele suunati 94. T oetus eraldati 13 projektile: - Eesti Võrkpalli Liit korraldab Ida-Virumaa noorvõrkpallurite EM-i finaalturniiri ühiskülastus e . Eesmärk on ka lõimumi ne Eesti võrkpalliperega; - Sihtasutus Vaba Lava korraldab Linda tänava kultuurihoovi ; - Eesti Viipekeele Selts korraldab Vaata!Festivali ''Sina ja kaasamin e“; - OÜ Mägede Hääl korraldab Mägede Hääle muusikaringi ; - Tallinna Keskraamatukogu korraldab videosillad üle Eesti ; - MTÜ Rajamuusika korraldab ürituse „Piirideta muusika piirilinnas“ ; - EESTI FOLKLOORINÕUKOGU viib läbi Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühma lõimumist edendavaid tegevusi ; - ÜHENDUS SPORT KÕIGILE korraldab liikumisõpetajate sügiskooli LIISÜ 2021 ; - Põhja-Eesti Pimedate Ühing korraldab lõimumist edendavaid kultuuri- ja sporditegevusi vene keelt kõnelevatele nägemispuudega inimestele ; - Põhja-Tallinna Jalgpalliklubi korraldab spordi ja teaduse päevalaagri eesti ja vene rahvusest noortele ; - Eesti Loodusainete Õpetajate Liit korraldab õpetajate ühiseid kultuuri- ja loodusretki ; - MTÜ Kameeleon viib läbi projekti „Eestis elavate eesti ja vene viipekeelsete kurtide integreerumine enamusühiskonda läbi EVO show ja ЯГО шоу ; - M TÜ Vesiroosi kool korraldab noortekohtumise "Esivanemate jälgedes". T egevused toimusid plaanipäraselt arvestades kehtivaid piiranguid. Üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuuriürituste käivitamine ja arendamine 4. 1. 4. Rahastaja Rahandusministeerium Väljundinäitaja toetatud on 3 ürituse korraldamist, neid on külastanud (sh väljastpoolt maakonda) 3000 inimest. Ürituste korraldamisse on kaasatud 300 piirkonna elanikku ja 3 piirkondlikku organisatsiooni Tegevuse eesmärk: elavdada Ida-Virumaa ettevõtlust ja majandusarengut, tõsta piirkonna elukeskkonna atraktiivsust, pidurdada nooremaealiste väljavoolu ning läbi piirkonna eelisarendamise vähendada mahajäämust teistest Eesti piirkondadest ja mitmekesistada spordi- ja kultuurielu ning edendada Ida-Virumaa turismi. Tegevuse kirjeldus: 2020. aastal rahastati 12 taotlust. Kuu s taotlejat loobusid viiruse leviku tõttu ürituste korraldamisest ning tagasta sid toetuse: Mittetulundusühing ContempArt , Spordiürituste Korraldamise Klubi , ART- Fortius MTÜ , Eesti Tantsuspordi Akadeemia, Eestimaa Spordiliit Jõud, Spordiklubi Kuldkaru). M TÜ Credo Festivalid pikendas tegevuste elluviimise perioodi märtsi lõpuni, kuid aprilli alguses teatas, et viiruse leviku tõttu ei õnnestunud tegevust ellu viia. Taotleja p ole kahjuks toetus t tagasta nud. Shiftworks OÜ, OÜ Mägede Hääl tegevused toimusid perioodil august-september ning M TÜ Pimedate Ööde Filmifestival tegevused novembris 2020 . M TÜ Alutaguse Maraton viis tegevused läbi perioodil september 2020 – veebruar 2021 . Ehtertainment OÜ viis tegevused üle online formaati ning Funk Embassy Festival toimus märtsis. Eelmise konkursi kasutamata vahenditest korralda me uue taotlusvoor u . Uue taotlusvooru kuulutasime välja 12.02.21. Taotlusvooru infopäevad korraldasime Z oom ’ is 18.02.21 eesti keeles ja 19.02.21 vene keeles. Infopäevadele registreeris kokku 30 inimest. Jooksvalt toimus taotlejate personaalne nõustamine. Taotluste esitamise tähtajaks 15.03.21 laekus Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu 48 taotlust , mis k õik suunati sisulisele hindamisele. T oetus eraldati 10 projektile: - Shiftworks OÜ korraldab festivali Station Narva 2021 ; - Spordiürituste Korraldamise Klubi korraldab Narva Energiajooksu 2021 ; - S A Teaduskeskus Ahhaa korraldab AHHAA Robolahingu 2021 ; - S A Vaba Lava korraldab rahvusvahelise vabaduseteemalise teatrifestivali ; - M TÜ Askele Loovuskeskus loob ja mängib põlevkivipärandil põhineva lavastuse ; - M TÜ Rakvere Maraton viib läbi Eesti ööjooksu Narva talv ; - M TÜ Alutaguse Maraton korraldab Alutaguse r atta- ja s uusamaratoni ; - M TÜ Pimedate Ööde Filmifestival viib läbi Pimedate Ööde Filmifestivali programmi " KinoFF " Ida-Virumaal ; - M TÜ ContempArt korraldab V Narva Ooperipäevad ; - S A Eesti Kontsert korraldab XXIII muusikafestivali "7 linna muusika festival". Spordiürituste Korraldamise Klubi loobus ka sel aastal toetusest, kuna kehtivate piirangute tõttu ei olnud võimalik üritust korraldada. Klubi le eraldatud toetus jagati II taotlusvoorus. 30.08.21 kuulutati välja teine taotlusvoor. Taotluste esitamise tähtaeg oli 30.09.21. Taotlejate korraldati kaks infopäeva veebi s: 16.09 vene keeles ja 21.09 eesti keeles. Läbi viidud konkursi tulemusena sa i d toetust 10 Ida-Virumaal toimuvat spordi- ja kultuuriürituste projekti . Uutest algatustest sa i toetust näiteks Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti läbiviidav degusteerimislaat „Narva Maitsed 2022“. MTÜ Wildstream ava s Narvas j õulude ajal Põhjaõue Jõuluküla. Narva Suusaklubi Firn viib läbi mitu spordiüritust. UpJump OÜ korraldab rahvusvahelise laste ooperi- ja balletifestivali „Narva”. MTÜ Rajamuusika eest v edamisel toimus Narvas Festival IDeeJazz 2021. MTÜ Sofiit -Klubi loob etenduse „Narva lähedal”. Sihtasutus Narva Loomeinkubaator korraldab Ida-Viru disaininädala. Toetuse sa i ka piirkonnas ja siseturistide hulgas populaarseks osutunud traditsiooniline üritus SeiklusFest. MTÜ Rakvere Maraton korraldab Ida-Virumaal Eesti Saunakultuuri Päevad ning MTÜ ContempArt orkestriõhtud “Helid piiri peal” Narvas. Ühiskonna protsessides osalemist toetavad tegevused (sh kodanikuühiskonna organisatsioonide ja nende omavahelise koostöö toetamine) 1. 2. 4. Rahastaja Euroopa Sotsiaalfond ja EV kaasfinantseering Väljundinäitaja 2021. aastal on koostöötegevustes osalenud ligikaudu 1000 inimest Tegevuse eesmärk parandada lõimumisega tegelevate ja lõimumist toetavate organisatsioonide koostööd, suurendada rahvustevahelisi kontakte Eestis ning selle kaudu tõsta teadlikkust kultuurilisest mitmekesisusest Tegevuse kirjeldus: 2021. aastal korraldatakse koostöötegevusi 2020 . aasta suvel ning 2021 . aasta veebruaris ja mais korraldat ud ideekorje tulemuste alusel. Veebruaris kuulutati välja ideekorje „Lõimumisalaste koostöötegevuse korraldamine“. Edukaks tunnistati 14 ideed. Ideede elluviimise periood o li 01.05.-31.12.2021. Mais kuulutati välja ideekorje „Lõimumisalaste koostöötegevuse korraldamine“ II voor. Edukaks tunnistati 6 ideed. Ideede elluviimise periood o li 01.08.-31.12.2021. 2021. aasta kevade sse oli 2020. aastal toimunud ideekorje raames pla neeritud 10 koostöötegevus t . Ideede elluviimise periood kest is kuni 30.04.2021. Kuus organisatsiooni loobusid piirangute tõttu koostöötegevuste korraldamisest: Tartu Mänguasjamuuseum, MTÜ Eesti Pagulasabi, SA Eesti Kontsert (Jõhvi Kontserdimaja) , Tartu Ülikooli Muuseum , MTÜ Avatud Vabariik ja ValMo.Technology . J aanuar ist aprillin i oli võimalik korraldada vaid veebipõhiseid tegevusi. ( Vabanenud vahendite jaotamiseks korraldasime mais ideekorje II voor u . ) 2020. aasta lõpus moodustas Tartu Ülikooli Narva Kolledž n oorsootöö kutseala s e kogukon na ja al gas koostöötegevus e Tartu Ülikooli noorsootöö õppekava üliõpilaste ja noorsootöö valdkonna spetsialistide vahel. E esmärk o li noorsootöö kutsealase kogukonna ja lõimumisega tegelevate ning lõimumist toetavate organisatsioonide koostöö . Õnnestus suurenda da noorsootöö üliõpilaste ja noorsootöö valdkonnas tegutsejate teadlikkust kultuurilisest mitmekesisusest, arenda da keeleoskust ja professionaalseid pädevusi. Tegevuse elluviimiseks m oodustat i tandemid: noorsootöö valdkonna esindaja + üliõpilane. J aanuari st aprill ini toimusid tandemi t e kohtumised (enam ik veebis) ning kovisioon id . Tegevuse lõp u üritus toimus 30. aprillil. Kokku osales tegevuses 49 inimest. Jaanuari s algas koostöös MTÜ-ga Peace Action Community Estonia ürituste seeria “ Kuula.me . Minu, sinu, meie lugu”, mille eesmär k o li tuua kokku erineva keele - , kultuuri- ning haridustaustaga inimesed, et leida ühisosa läbi isiklike kogemuste ja lugude jagamise ning mõelda koos kogukonna kestlikule ja kaasavale arengule. P iirangute tõttu toimus enamik üritus i veebi s . 16. jaanuaril toimus esimene üritus Tallinna kogukonnale , o sales 15 inimest. 30. jaanuaril oli üritus Tartu kogukonnale, osales 9 inimest. 25. märtsil toimus esimene üritus Ida-Virumaa kogukonnale , o sales 24 inimest. 5. aprillil toimus üritus Pärnu kogukonnale, osales 10 inimest. Koostöö tulemusel leidis iga grupp oma kogukonna indiviide peegeldava kunstilise väljundi seinamaalingu näol. Tegevus kulmineerus 16.-18. aprillil, mil osalejad käisid 2-4 kaupa oma loomingut seintele ( Kurtna puhul betoonplatsile) kandmas. Vabaõhuüritustel osales Jõhvis 17 inimest, Kurtnas 10 ja Narvas 31 inimest. Kokku osales ürituste seerias 116 inimest. Veebruaris algas koostöös MTÜ -ga Pere Teater Flying Cow noorelt noortele koostöötegevus, mille raames noored teatrist ja tsirkusetrupist tegelesid koos ühise etenduse loomisega. E esmär k oli vene ja eesti ema keel ega noorte koostöö . Noored v aheta si d mõtteid ja väljenda si d neid läbi etüüd ide , kus kasuta si d tegevuse raames õpitud meetod e id ja teatraalseid võtte i d ( lugude jutustamine , žongleerimi ne ja akrobaatika ) . Projekti raames tegid koostööd teatristuudio „Lendav lehm“ ja tsirkuse „ Folie “ noored. 08.-12. veebruaril toimusid lugude jutustamise , žongleerimise ja akrobaatika koolituse d . Pärast koolitus i algas proovide ja etenduse lõim i mise protsess lavastaja juhendamisel. P iirangute tõttu toimusid tegevused kas veebipõhiselt ( sh hübriidvormis ) või väiksemates rühmades. N oored salvestasid videoetenduse, mille loomise, salvestamise ja monteerimisega tegelesid märtsis ja aprillis. Tegevustes osales kokku 15 noort. Mais toimus koostöös OÜ -ga Garage4 8 „Garage48 Narva kogukonnahäkaton “. E esmär k oli kaasata Narva elanikke ja Narvaga seotud inimesi kohaliku valitsemise planeerimisse ning arendada uudsete lahenduste prototüüpe interdistsiplinaarse koostöö tulemusena. Tegevuse kaud ne eesmär k oli suurendada osalejate kogukonna sidusust ja kaasatuse tunnet kohaliku elu oluliste otsuste tegemisel. Koostöötegevus toimus 14.-16. mail hübriidformaadis - korraldajad, esinejad ja mentorid (oma ala eksperdid) osalesid Narvas Objektis, aga ülejäänud inimesed veebi s . Narva kogukonnahäkatonil töötas 17 interdistsiplinaarses ja mitmekeelses tiimis 71 osalejat, kes arendasid 48 tunni jooksul ekspertide ja mentorite toel esialgsetest ideedest 17 prototüü pi . Ne i st 6 ide ed said toet us e . Auhinnad andis võitjatele 20. mail Narvas üle president Kersti Kaljulaid. Tegevuses osales kokku 10 5 inimest, ne i st 7 5 häkatoni s osalejat, 26 mentorit ning 4 korraldustiimi liiget. Juunis toimus koostöös MTÜ -ga Eesti Instituut koostööseminaride sari kultuurikorraldajatele „Kultuuriteenuste digidisainimine“. E esmär k oli kaasa aidata kultuuriasutuste digikultuuriteenuste arendamisele. Toimus 2 seminari (8. ja 15. juunil) koos arutelu de ja töötubadega. O salejad sai teadmisi teenusedisainist ja võimaluse kogemusi vahetada. Koostöötegevuse tulemusena sai d kultuurikorraldajad tagasisidet oma ideedele nii kolleegidelt kui sihtgrupi esindajatelt, samuti soovitusi, kuidas oma idee parimal viisil ellu viia. Seminarid toimusid hübriidformaadis kui Eesti Instituudi kontoris Tallinnas. O sales 19 inimest. Juunis algas koostöös MTÜ -ga Smart Wood Stuudio kohtumiste sari “KKK: kunst, keel ja kultuur”, mille eesmärk o n suurendada osalejate sidusus t ühiskonna s , tekitada uued sotsiaal-kultuurilised seosed ning pak kuda eesti keele suhtlemispraktikat. Kohtumiste raames külasta si d kunstihuvilised Eesti kultuuriobjekte , osale si d eestikeelsetes joonistamise töötubades ja aruteludes. Kunst kui ühine hobi on sil d , mis aitab luua sõprussuhteid ning ühendab erineva kultuuritaustaga inimesi. J uuni st -august ini toimus 6 kohtumist . O salejad külastasid Narva Muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Rahva M uuseumi, Eesti Meremuuseumi , Narva Muuseumi k unstigalerii d ja tutvusid Narva linna maketiga. Igal kohtumisel toimusid ka joonistamise töötoad. O sales kokku 48 inimest . Juulis viidi koostöös MTÜ -ga Eesti Arvutispordi Liit läbi sõbralik e-spordi matš. E esmär k oli e-spordi populariseerimine ning eesti- ja venekeelse kogukonna keelebarjääri kaotamine. 17. juulil toimus Tartu - Narva e-spordi matš, mille raames Eesti 2 parema t e-spordi meeskonda Tartu RATSPORT ja Narva Never Gone mängisid Narva Objektis sõbralikku matši. Tegevuse tulemusel tugevdat i partnerlussuhteid nii e-spordi klubide kui eesti- ja venekeelsete mängurite vahel, samuti Tartu ja Narva spordiorganisatsioonide vahel. Tegevuse s osales 23 inimest, otseülekannet vaatas lisaks üle saja kaasaelaja. 23.-28. augustil said Tallinnas MTÜ KRATT NoorteMuusika eestvedamisel kokku e rinevate Eestimaa piirkondade noored muusiku d „Koolinoorte muusikafestival KRATT“ raames. E esmär k oli lõimida muusikafestivali raames klassikalise muusikaga tegelevaid noori üle Eesti sõltumata emakeelest ja kodukohast ning korraldada muusikat harrastavate noorte arendamisega tegelevate juhendajate ja organisatsioonide koostööd. Tegevuses osales 25 inimest: 20 noort ja 5 mentorit. K oostöös MTÜ -ga Eesti Noorteühenduste Liit korraldat i augustis Narva Osalusfestival “ Твой valik”. E esmär k oli tõsta noorte osalusaktiivsust, kaasates neid päevakajalistele ühiskondlikele teemadele keskendatud aruteludesse ning arendada kohaliku omavalitsuse, vabaühenduste ja noorte vahelist koostööd festivali väljatöötamise ja korraldamise kaudu. Festival toimus 29. augustil Narva linnuse Lossipargis. O sales 74 inimest. K oostöös MTÜ -ga Peace Child Eesti korraldati ürituse „ IX Üle -e estiline Noortefoorum “ piirkondlikud seminarid: 21. augustil Tallinnas ja 29. augustil Narvas. Foorumi ja seminaride eesmär k on innustada noori ja vabaühendus i rääkima kaasa kohaliku tasandi otsustusprotsessides ning julgustada osalema demokraatlikes otsustusprotsessides, s.h. 2021 . aasta KOV valimistel ja kogukonna elu arendamisel. Lõp u üritus ( „ IX Üle -e estiline Noortefoorum “ ) toimu s 24. septembril Tallinnas. Tegevustes osales kokku 125 inimest. Seoses augustis kehtestatud piirangu te ja võimaluse puudumisega täita Terviseameti nõudmisi jäi ära koostöös Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusega Narva suvelaada raames augustis toimuma pidanud grillivõistlus „Grill ühendab“. Koostöös Tartu Mänguasjamuuseumiga toimus 02.-03.10.2021 Teatri kodus 24-tunnine animahäkaton eesmärgi ga korraldada erineva keele- ja kultuuritaustaga osalejate koostööd, mille tulemusena said noored l uua animafilm e ning tutvu da üksteise kultuuritausta ga. V ene emakeelega noortel o li võimalik harjutada vabas õhkkonnas eesti keelt. Animahäkaton täitis oma eesmärki täielikult. Loodi 6 erinevat meeskonda , mille koostöö tulemusena sündisid 6 väga heal tasemel animafilmi. Koostöötegevuses osales kokku 21 inimest. K oostöös MTÜ-ga Eesti Arvutispordi Liit korraldati 02.-03.10.2021 Narvas 2- päeva n e Narva Multimeedialaag er noortele. E esmär k oli korraldada noorte vahelist koostööd, mis võiks aidata vähendada noorte väljavoolu Ida-Viru regioonist, positiivselt mõjutada IT- ja multimeedia valdkondade arengut ning parandada suhte i d eesti- ja venekeelsete noorte vahel. Esimesel päeval õppisid noored multimeediaoskusi ning teisel päeval toimus striimimise praktikum, mille raames noortel oli võimalus olla kaamerame es , otseülekande režissöör või turniiri operaator. E- spordivõistluses osalesid 4 kohalikku meeskonda Ida-Virumaalt ja 2 eestikeelset meeskonda Tallinnast. Koostöötegevuses osales kokku 27 inimest. Lisaks tegevuse otseülekannet vaatasid: 353 inimest (ei ole abikõlblikud osalejad). Oktoobri s ja detsembri s korraldasime koostöös Tartu Ülikooli Muuseumiga Tartus õppepäevade sarja Ida-Virumaa ja Lääne-Eesti gümnasistidele „Saame kokku muuseumis“. Tegevuse eesmär k oli tuua korraga muuseumisse muukeelsed ja eesti keelt emakeelena kõnelevad noored vähemalt kahest erinevast piirkonnast ja korraldada neile õppepäev. Noored tutvu sid Eesti teadusloolise ja kultuuripärandiga ja arutle sid omavahel Eesti hariduse ja teaduse teemadel ning enda koha üle Eesti ühiskonnas. 15. oktoobril toimus esimene õppepäev, kus osalesid noored Läänemaa Ühisgümnaasiumist ja Sillamäe gümnaasiumist, kokku 65 inimest. V iiruse leviku tõttu korraldati teine õppepäe v veebis. Õppepäeval osalesid noored Narva Eesti Gümnaasiumist ja Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist, kokku 31 inimest. Kahel õppepäeva l osales kokku 96 inimest. Koostöös SA Narva Loomeinkubaatoriga toimus 02.10-24.10.2021 „OBJEKT film – eesti- ja venekeelse kogukonna lõimuv lühifilmide programm“ . E esmär k oli korraldada laag er , kuhu võiksid tulla erineva filmimis oskuste tasemega noored ning leida mõtte kaaslas i . Laagri s õpeta ti osalejaid looma kõrgel tasemel sisu, anda n oorte le võimalus teha professionaalse kvaliteediga salvestusi . E esmärk lõimumise alal o li kaasata venekeelset kogukonda eesti filmide loomisesse nii, et kasvaks huvi eesti filmide vastu. T oimus 10 veebipõhist töötuba, laekus 28 filmikontseptsiooni ja laagri lõpuks sai valmis 13 lühifilmi, mi da näidat i ka kinofestivali l KinoFF . Tegevuses osales kokku 57 inimest. 11.-12. n ovembri l korraldati koostöös Tartu Ülikooli Narva Kolledžiga k utseala kogukonna s ügisakadeemia. E esmär k oli arendada noorsootöö kutseala kogukonna koostööd, kaasata rohkem lõimumisega tegelevaid ja lõimumist toetava i d organisatsioone ning suurendada teadlikkust kultuurilisest mitmekesisusest. Sügisakadeemia teemad oli d n oortekeskne lähenemine ja n oor maailmas. K ahepäeva n e sügisakadeemia korraldati veebis. T oimus id loengud , arutelud, kutseala kogukonna tehtud tegevuste analüüs ning uute plaanide sead mine. Sügisakadeemias osales kokku 39 inimest: TÜ Narva kolledži noorsootöö õppekava üliõpilased , mentorid ja eksperdid noorsootöö valdkonnast. Koostöös MTÜ ga Korruptsioonivaba Eesti viidi 01.10.-15.12.2021 ellu koostöötegevus „Kaasav eelarvestamine eestivene noortega koolides“. E esmär k oli pakkuda gümnasistidele praktilist demokraatia- ja osalemise kogemust, mille abil nad mõistaksid demokraatia ja korruptsiooni omavahelist seost, saaksid paremini aru kooli eelarvest, teeksid grupitööd ideede arendamisel . Noored p raktiseeri sid seejuures koostöö ja kompromisside tegemist ning kampaania läbiviimist, ja sa i d osaleda valimiste simulatsioonil, kasutades kas paber- või digihääletamist. Tegevus toimus 3 koolis: Loksa Gümnaasiumis, Lasnamäe Gümnaasiumis ja Narva Soldino Gümnaasiumis. Igas koolis viisid projekti koordinaatorid läbi ettevalmistava kohtumise, töötoad õpilastele koos ideekorjega, küsimustiku enne ja pärast projekti läbiviimist, demokraatiatrennid ja lõpukohtumise projekti kokkuvõtete tegemiseks. Tegevustes osales kokku 101 inimest. Koostöös MTÜ Eesti Pagulasabi korraldasime perioodil 01.-14.12.2021 arutelud erinevates koolides kootöötegevuse „Mina – eestlane?!“ raames. Arutelude eesmärk oli lõhkuda maha mõttelisi barjääre ja murda stereotüüpe, mis seonduvad pagulasnoorte ja teiste rändetaustaga noortega. Arutelud toimusid eesti keeles ning aitasid seega kaasa eesti keele kinnistamisele ühiskonna peamise kontaktkeelena. Kokku toimus 6 arutelud järgmistes koolides: Kuristiku Gümnaasium, Tallinna Vene Gümnaasium, Tallinna Juudi kool, Ehte Humanitaargümnaasium, Kuristiku Gümnaasium (teie sihtrühm) ja Lasnamäe Vene Gümnaasium. Tegevustes osales kokku 99 inimest. Koostöös Kohtla-Järve Gümnaasiumiga korraldati perioodil 11.11.-09.12.2021 „ Koht 37 “ kultuuriõhtud Kohtla-Järve Gümnaasiumis. Eesti ja vene, saksa, prantsuse, ukraina ja soome kultuuriõhtute eesmärk oli tuua hubases õhkkonnas ja igale kultuurile omase toidulaua ümber kokku kohaliku kogukonna liikmed ja Eestis elavad välismaalased, kel jagada kogemusi oma keeleõppest ja kohanemisest Eesti kultuuriga. Kultuuriõhtute käigus lood i keskkond, kus erineva kultuurilise taustaga inimesed said vahetada muljeid, ammutada inspiratsiooni , mõista eesti keele õppimise vajadust ja eeliseid, mida eesti keele tundmine annab. Tegevuses osales kokku 92 inimest. Koostöös MTÜ-ga Pereteater Flying C ow korraldasime perioodil september-detsember koostöötegevuse „Kas sina oled kangelane?“. Toimus Tallinna Ülikooli g ermanistika suuna üliõpilaste ja Lendava Lehma (Flying Cow ) teatri koostöö. Noored püüdsid leida vastus t küsimusele „Kes on kangelane?“ kasutades selleks erinevaid meetodeid ja omavahelist diskussiooni. N oored osalesid akrobaatika , žongleerimise ja foorumteatri töötubades ning lõid etenduse „Kes on kangelane?“, mida näitasid 14. detsembril Draakonipesa teatris Tallinnas. Tegevuses osales kokku 29 noort. K oostöös SA ga Ida-Viru Ettevõtluskeskus korraldasime 16.12.2021 i nspiratsiooniseminari „Filmitööstus kui (väike)ettevõtluse arendaja“, vol 2 . E esmär k oli tutvustada Eesti filmitegijaid ja inimesi, kes filmide valmimisel on kaadri taga ning sellega suurendada kultuurivaldkon n a kontakte ja teadlikkust Eesti filmidest. Lisaks oli eesmär k selgitada laiemalt, kui suur ja mitmekesine on filmitööstus ja milliste oskustega inimesi o n koostööpartneritena vaja ning ärgitada kohalikke inimesi mõtlema ja tegutsema, kuidas saaksin mina/minu ettevõte olla filmitööstusele partner? R ežissöörid ja produtsendid rääkisid rahvusvahelise koostööfilmi tegemisest Ida-Virumaal, toimusid töötoad filmitööstuse valdkon n a praktikutega (3 paralleelset töötuba). Inspiratsioonipäev toimus hübriidformaadis, otseülekandega Narva Loomeinkubaatorist Objekt. O sales 33 inimest. Koostöös Narva Eesti keele majaga korraldasime noorte pilootprojekti „ Estonskad “, mille peaeesmär k oli luua Narva ja lähipiirkondade noortele Narvas ja selle ümbruses eestikeelne mitteformaalne õpikeskkond. 5.11-15.12.2021 toimusid Narvas kohtumised ekspertidega ja arutelud teemadel „Noorte osalus ja aktivism“ ning „Finantskirjaoskus ja investeerimine“. Kokku toimus 12 kohtumist, tegevustes osales 16 inimest. Vabariigi Valitsuse k ehtes tatud piirangute tõttu jäi ära kaks koostöötegevust perioodil oktoober-detsember 2021: Eesti Kontserdi (Jõhvi Kontserdimaja) projekt „Teeme üheskoos teatrit„ ja MTÜ Peace Action Community Estonia koostöötegevuse sari " Kuula.me : minu, sinu, meie linna lugu". Eesti ja inglise keele õpe Ida-Virumaa ettevõtete võtmetöötajatele 4. 1. 4. Rahastaja Rahandusministeerium Väljundinäitaja keeleõppe põhiselt võrgustumisse kaasatud sihtgruppi kuuluvate inimeste arv on kuni 40 inimest. Keeleõppesse kaasatud ettevõtjate arv on kuni 30, sh edukalt lõpetanute arv kuni 20. Tegevuse eesmärk: toetada eesti keelest erineva emakeelega Ida-Virumaa ettevõtjate ja ettevõtete võtmetöötajate ärialase eesti keele ja inglise keele õpet ning parandada nende keeleoskust, leida uusi tööalaseid kontakte, tõsta Ida-Virumaa ettevõtjate nähtavust Eesti ettevõtlusmaatikul ning võimendada ettevõtete majanduselu kasvu, toetada üleriigilistes meetmetes osalemist, aidata kaasa ettevõtjate võrgust u misele keelekoolituste ning klubiliste tegevuste kaudu. Tegevuse kirjeldus: 2020. aastal toimunud hanke tulemusena viib alates oktoobrist 2020 koolitusi läbi Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ . Ärikeele auditoorsete tundide ainekava sisaldas 100% ärikeele õpet. Keeleõpe oli kavandatud kontaktõppe vormis mahus 200 akadeemilist tundi ning keele praktiseerimine erinevate kohtumiste, õppekäikude raames. Keeleõppe korraldusmeeskond (Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ õpetajad ja projektijuht) tagasid koolitusest osavõtjatele motiveeriva õpikeskkonna. Õpetaja ja koolitatavate vahel olid head ja üks teist toetavad suhted. Õpetaja te l oodud rikkalik keelekeskkon d toetas suhtluspädevuse arendamist ning aitas ületada suhtlusprobleeme ja keelebarjääri. Parema tulemuse saavutamiseks kasutasid õpetajad erinevaid aktiivõppe meetodeid. P idevalt arendati 4 osaoskust: kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine, sh keelestruktuuride ja sõnavara tundmi ne . Koolitaja ei korraldanud perioodil oktoober-november 2020. a mitteformaalset õpet, s.o klubi tegevusi ega ettevõtete külastusi. Need sai kavandatud koolitusprorammi teise poolde – 2021. aastasse, et õppijad oleks eelnevalt omavahel tuttavaks saanud ja jõudnud oma keeleoskust parandada ning keelepraktika tuleks neile kasuks, mille käigus nad said tutvustada oma tegevust või ettevõtet ja said tuttavaks teiste erinevate valdkondade ettevõtjatega. Erinevate ettevõtete külastamine aitas kaasa kontaktide jagamisele ja saamisele, sh ka koostööpartnerite leidmisele, mis edaspidi võivad ettevõtjatele mingil hetkel kasu tuua. Seoses COVID-19 leviku ja sellega kaasnevate piirangutega 2020.-2021. a Ida-Virumaal oli tekkinud olukord, kus karantiinis, haiglas olevaid või haigestunud õppijaid oli kõikides rühmades ning keeleõppes kohal käimine on pärsitud. Koolitaja suhtles aktiivselt kõikide õppijatega ja saanud neilt tagasiside selle kohta, et puudumised on seotud olnud haigestumisega, siis viidi osa koolitusi läbi kas kontaktõppe vormis ja osa veebikursusena. Eesti ja inglise ärikeele õppega üle veebis ning tunnid toimusid Zoom’i keskkonnas alates 04.03.2021. Osaliselt leevendati piiranguid (kontaktõpe) alates 31.05.2021, kuid gruppide soovil jätkati õppimist veebikeskkonnas kuni 01.07.2021. Seejärel tehti rühmade soovil õppetöös paus, kuna tulemas oli puhkuste periood ning selline otsus oli mõistlik, et mitte kaotada õppijaid. Kõikidel rühmadel olid erinevad puhkusepausid. Pärast puhkuseperioodi prooviti rühmadega esmakordselt kokku saada kontaktõppes, kuna varem seda võimalust ei olnud. Õppijate soovil jätkati veebiõppes. Kuna e sialgselt kavandatud õppesõidud asutustesse/ettevõtetesse ei olnud piirangute tõttu võimaliku d , k orraldati virtuaaltuurid ettevõtetesse. Eesti keele õppegruppide kohtumis te ajad ja teemad olid järgmised : 18.01 (Sillamäe rühm) - “Ettevõtted ja ettevõtlus. Kuidas alustada või jätkata oma äriga”; 21.01 (Jõhvi rühm) - “Maksundusest ettevõtjatele, rahvusvaheline maksundus”; 09.03 (kõik rühmad) - “Töötukassa toetused ettevõtjatele”; 16.03 (kõik rühmad) - “Ida-Viru Ettevõtluskeskuse tutvustus, võrgustikutöö, toetused ja projektide rahastamise võimalused ettevõtjatele” (IVEK, vanemkonsultant Lauri Jalonen ); 22.03 (kõik rühmad) - “Innovatsioon ettevõtluses” (Narva Loomeinkubaatori SA, Ida-Viru Loomemajanduskeskuse ja Ettevõtlik Ida-Virumaa juhatuse liige, Ida-Virumaa innovatsiooni – ja rohekogukonna eestvedaja - Jana Budkovskaja ) ; 13.04.2021 (Jõhvi rühm) - „OÜ Vikstal - ettevõte, mis teeb elu magusaks“ ; 14.04.2021 (kõik rühmad) - „Turismiettevõtlus - tänane olukord“ ( turismiettevõtja Terje Rattur ) . R äägiti Ida-Virumaa turismisektorist, tutvustati erinevaid turismivaldkondi ja ettevõtjaid, arutleti kriisi ja turism i teemal ; 19.04.2021 (kõik rühmad) - „Kuidas kodukontoris motivatsiooni hoida“. Kohtumise viis läbi Kaire Viil , OÜ Selged Sihid ; 20.04.2021 (Jõhvi rühm) - „ Circle K ettevõte tutvustus“. Tunni viis läbi Circle K Kohtla-Järve jaama juhataja; 28.04.2021 (kõik rühmad) - „Toodete ja teenuste turundus“. Kohtumise viis läbi Nadežda Morozova, OÜ Kersti Võlu Koolituskesku s ; 05.05.2021 (kõik rühmad) - „Projektijuhtimine ettevõtluses“ ( Nadežda Morozova ) . 10.05.2021 (Sillamäe) - „Ettevõtlus aastal 2021“. T unni viis läbi Juulia Budnitskaja ; 11.05.2021 (kõik rühmad) - „Ida-Virumaa Tööstuspark“. Kohtumise viis läbi Kersti Raja, SA IVIA projektijuht ; 12.05.2021 (Narva) - „ Febest Europe OÜ ja 4SEZONA OÜ ettevõtete tutvustus“; 14.05.2021 (kõik rühmad) - „Kinnisvara kriisi ajal“. Kohtumise viis läbi Aleksander Bogens , Domus Kinnisvarast; 19.05.2021 klubi kohtumine (kõik rühmad), teema: „Keskkonnakaitse (ökoloogiline jalajälg, ringmajandus)“. Kohtumise viis läbi Maarja Männiste , kes rääkis rohepöördest ettevõtluses. Milliseid muutuseid ettevõtted võiksid oma tegevuses teha, et vähendada ökoloogilist jalajälge. Kohtumisel osales 17 õppijat, kohtumise kestus 4 ak tundi. 09.06.2021 klubi kohtumine (kõik rühmad), teema “KOV ja ettevõtlus: koostöö”. Kohtumine viis läbi Toomas Nael, Jõhvi Vallavalitsus. Tutvustati kuidas saab kohalik omavalitsus teha koostööd erinevate ettevõtetega. 21.06.2021 klubi kohtumine (kõik rühmad), teema “Töötukassa koostöö ettevõtjatega”. Kohtumine viis läbi Töötukassa ettevõtete konsultant Katrin Eero. 14.09.2021 klubi kohtumine (kõik rühmad) - “Ida –Virumaa Ettevõtluskeskuse koostöö võimalused ettevõtjatega”. Kohtumi s e viis läbi Lauri Jalonen , Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vanemkonsultant. Kohtumisel räägiti, mis organisatsioon on IVEK ning kuidas saab ettevõtjaid aidata, koostöövõrgustiku loomisest. 21.09.2021 klubi kohtumine (Narva rühm) - “Ettevõtlus ja kriis - kuidas ettevõtted on kriisiga hakkama saanud”. Kohtumise viis läbi Dmitry Padkovivich . Inglise keele õppegruppide kohtumised toimusid: 03.02 (Jõhvi rühm) - “Ettevõtete tutvustus ja võrgustiku loomine: Eastman Specialities OÜ, Viking Catering AS, Onninen AS, Orica OÜ“; 10.02 (Jõhvi rühm) - “Ettevõtete tutvustus ja võrgustiku loomine”; 11.02 (Kohtla-Järve rühm) - “Ärimaailma arengutrendid ja muutustega kaasaminek ettevõttes”; 18.02 (kõik rühmad) - “Virtuaalekskursioon Viru Keemia Gruppi”; 23.02 (Narva rühm) - “Ettevõtete tutvustus ja võrgustiku loomine - Telia Eesti AD, Lucky Studio OÜ, KiirLink OÜ, French Kiss Café ”; 09.03 (kõik rühmad) - “Töötukassa toetused ettevõtjatele” ; 01.03 (Sillamäe rühm) - “Alexela Sillamäe AS, Saybolt Estonia Corelab ettevõtete tutvustused ja võrgustiku loomine”; 11.03 (kõik rühmad) - “Virtuaalekskursioon AS Svarmil-isse ”. Õppepäeva viis läbi ettevõtte omanik Merle Roste ; 18.03 (kõik rühmad) - “Innovatsioon ettevõtluses” (Jana Budkovskaja ); 23.03 (kõik rühmad) - “Ida-Viru Ettevõtluskeskuse tutvustus, võrgustikutöö, toetused ja projektide rahastamise võimalused ettevõtjatele” (IVEK); 26.03 (Narva rühm) - “Narva Vesi AS, Spa Tours OÜ, Lucky Studio OÜ ettevõtete tutvustus ja võrgustiku loomine“; 31.03 (kõik rühmad) - “ Brand creation . Brand promotion ” (Eurolinn OÜ ) . 05.04.2021 (kõik rühmad) - „Startups“ ( Jana Budkovskaja ) . R äägiti idufirmade loomisest, millised on olnud edukad ideed, millest on sündinud edukad idufirmad ja kuidas idee teostus ning saavutas suure edu; 07.04.2021 (kõik rühmad) - „ Environmental protection “. Kohtumise viis läbi Maarja Männiste . R äägiti rohepöördest ettevõtluses; 08.04.2021 (kõik rühmad) - „Disainmõtlemine“ ( Jana Budkovskaja ) . R äägiti , kuidas loomingulist mõtlemist ettevõtluses ja ärimaalimas rakendada; 12.04.2021 (kõik rühmad) - „ Leadership and 8 forms of Capital“. Kohtumise viis läbi Maarja Männiste , kes rääkis ettevõtte finantsjuhtimisest, erinevatest juhtimise vormidest ning millal ja kuidas ettevõtlusesse lisakapitali kaasata , 15.04.2021 (kõik rühmad) - „Virtuaaltuur ja rahvusvahelise ettevõte Fortaco Estonia OÜ tutvustus“. Kohtumise viis läbi ettevõtte Infrastruktuuri juht Anton Gritsak . Ettevõte on N arva üks suuremaid tööandjaid ja pälvis sel aastal ühe viiest "Regionaalmaasikast", millega riik tänab kõige tublimaid inimesi ja ettevõtteid Eesti regionaalarengusse panustamise eest ; 04.05.2021 (kõik rühmad) - „ Virtuaaltur Jeld-Wen Eestis ja Euroopas“. Kohtumise viis läbi Ilja Pavelkovits , Jeld-Wen Eesti AS (asub Rakveres) tehnikaosakonna juhataja. Ettevõte kuulub maailma juhtivate välis - ja siseuste, verandauste, akende ja treppide valmistajate ja müüjate hulka. Kohtumisel osales 30 õppijat ; 13.05.2021 (kõik rühmad) - Ent er preneu rship in a changing world “. Kohtumise viis läbi Maarja Männiste , osales kokku 21 õppijat. R äägiti rohepöördest ettevõtluses. Millised muutused toimuvad ettevõtluses muutuvas maailmas ; 29.06.2021 (kõik rühmad) - „ Urban planning , smart architecture “. Kohtumise viis läbi Maarja Männiste , osales kokku 18 õppijat ; 14.09 2021 (kõik rühmad) - “RMK- the State Forest Management Centre ”. Kohtumise viis läbi Aigar Kallas RMK, osales kokku 21 õppijat. Mitteformaalse õppe korraldamisel püüd is korraldaja võimalusel ühitada õpperühmi, et ettevõtjad saaksid omavahel tutvuda. Eesti keele õppijatel o li mitteformaalne keeleõpe toimunud eesti keeles ja inglise keele õpperühmadel inglise keeles, v.a Töötukassa mitteformaalne õpe inglise keele rühmadele, mis toimus eesti keeles, kuna ei leitud inimest, kes oleks õppe inglise keeles läbi viinud. M u udatusi õppekavas võrreldes kavandatuga ei olnud. Kõikides rühmades toimus keeleõppe planeeritud mahus 200 akadeemilist tundi ja lõppes detsembris 2021. Vajadus inglise ja eesti keele õppeks on jätkuvalt piirkonnas olemas, sest keeleõpperühmades õppis inimesi, kel on väga erinev keeleoskustase ja neile on vajalik pakkuda jätkukoolitust, et saavutada suhtlemiseks vajalik keeleoskustase. Vähene keeleoskus on takistanud ettevõtjate võrgustike teket Ida-Viru ettevõtjate seas ja ka teiste Eesti maakondade ettevõtjate vahel. Seda ilmnes õppijate tagasisidest õppekäikudel. Tagasiside näitas, et keeleoskus aitas ettevõtjatel aktiivselt osaleda erinevates projektides, sh välisprojektides , aga ka ühiskonnas ja tööturul paremini hakkama saada. Keeleõppe põhiselt võrgustumisse kaasati 209 sihtrühma liiget. Keeleõppes osales aktiivselt 113 inimest, kellest edukalt lõpetas kursuse 84 nimest. Keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku ja erasektori organisatsioonide toetamine ning teavitus eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalustest avalikus sektoris 2. 3. 1. Rahastaja Kultuuriministeerium Väljundinäitaja Praktikaprogrammis on osalenud ligikaudu 10 eesti keelest erineva emakeelega tudengit Tegevuse eesmärk ellu on viidud praktikaprogramm avalikus sektoris Tegevuse kirjeldus: koostöös Rahandusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumiga viiakse ajavahemikus oktoober 2020 – märts 2021 läbi praktika pilootprogramm ministeeriumi d es. Sihtrühm on 19-25 - aastased eesti keelest erineva emakeelega bakalaureuseõppe viimase (kolmanda) õppeaasta või magistriõppe tudengid. Praktikaprogramm on kutsutud ellu tuginedes Vabariigi Valitsuse 2019-2023 tegevusprogrammi punkti nr 11. 19 ( „Edastame aktiivsemalt avaliku sektori tööhõive võimalusi ka muukeelsele elanikkonnale“ ) täitmiseks. Programmi eesmärk on praktika enda ja kogu sellega kaasas käiva teavitustegevuse kaudu tõsta sihtgrupi teadlikkust ministeeriumides ja teistes riigiasutustes töötamise võimalustest ja selle töö olemusest ning julgustada tulevikus kandideerima avaliku sektori ametikohtadele. Lisaks, tugevdada riigiasutuste kui tööandja kuvandit sihtgrupi seas, kelle aktiivsus avaliku teenistuse töökohtadele kandideerimisel on olnud siiani madal. Aasta alguseks oli valitud 14 praktikanti ( 34 kandideerija hulgast ) . Praktikakohti olid valmis pakkuma 7 ministeeriumi, Riigikantselei ning Õiguskantsleri Kantselei. Viiruse leviku tõttu olid kontaktkohtumiste võimalused piiratud. Praktikad toimusid peamiselt distantsilt ja veebi vahendusel. Praktika läbisid 13 praktikanti. Praktikad toimusid jaanuarist-aprillini. Tagasisidet koguti nii anonüümse ankeedi kui seminaride vormis. Seminarid praktikajuhendajate ja praktikantide meeskondadele viis läbi Sotsiaalse Innovatsiooni Labori koolitusmeeskond. Seminarid toimusid 24. ja 30. märtsil. Seminaride käigus koguti tagasisidet pilootprogrammile, aga ka ettepanekuid praktikaprogrammi laiendamiseks. Tagasisidena toodi välja, et praktikantidel tekkis arusaam riigisektori tööst: - avardas silmaringi ja valdkonna teadmiste spektrit; - tekkisid väga head tutvused – saab edaspidi paremini oma karjääri planeerida; - võimalus panustada konkreetsete murekohtade lahendamisse; - üllatus, kuivõrd ülikooli teadmised erinevad praktikast; - inimesed väga vastutulelikud, töökad ja professionaalsed; - võimalus panustada ühiskonda, aidata lahendada murekohti ning näha, et tööl on tulemus; - riigisektoris leiab end iga eriala tudeng isegi siis, kui eriala nimetus ei ole suurelt ja paksult välja toodud. Töö riigisektoris aitab hinnata enda eriala täiesti teisest vaatenurgast ning avab selle lõputut potentsiaali. Praktikaprogrammi kokkuvõtteks valmis ka video vene- ja inglisekeelsete subtiitritega. Video on leitav https://youtu.be/bDhZE7kWXvI ning kasutatakse kogemusloona noortele riigisektoris töötamise võimaluse propageerimisel. Projekti ettevalmistamise ja läbiviimisega tegeles MTÜ Lasnaidee . 16. augustil kohtuti kõrgkoolide praktikajuhendajatega. Kohtumisel tutvustati praktikaprogrammi tulemusi ning arutleti kitsaskohtade üle, et suurendada järgmises programmis tudengite osalust. To imu nud praktikaprogrammis ei õnnestunud kõigil praktikat õppeprogrammis arvestatuks lugeda. O tsiti koos lahendusi, et praktika arvestamine oleks tudengitele hõlpsam ja suurendaks tudengite osalust programmis. Teiseks kitsaskohaks toodi välja, et tudengite eesti keele oskust tule b parandada, et nad suudaksid praktikal eesti keeles osaleda. Sügisel käivitati uus praktikaprogramm, kuhu laekus 45 avaldust 32-lt inimeselt üheksale praktikakohale. Praktikatega tehakse algust 2022. a. Praktikakohtade kaardistamisega on kaardistatud ka ministeeriumite ja riigiasutuste valmisolekut eesti keelest erineva emakeelega tudengitele praktikate pakkumise valmisolekut. Alates 2022. a nihutame praktikate perioodi suvesse, mis on ka tudengitele sobivam periood. Lõimumisvaldkonna arenduspreemiad 1. 2. 5. Rahastaja Kultuuriministeerium Väljundinäitaja välja on antud neli lõimumisvaldkonna meedia- ja arenduspreemiat Tegevuse eesmärk väärtustada lõimumisvaldkonna arendamist, sh uudset ja mitmekülgset lähenemist erinevatest rahvustest inimeste koostöötegevustesse kaasamisel Tegevuse kirjeldus : kevadel 2021 kuulutatakse välja konkurss lõimumisvaldkonna 2021. aasta preemiatele . Lõimumisvaldkonna preemiatele saavad kandideerida nii Eestis registreeritud juriidilised kui Eestis elavad füüsilised isikud. Preemiate saajad kuulutab kultuuriminister välja 2021. aasta lõpus. 31.03.21 kuulutati välja konkurss lõimumisvaldkonna 2020.-2021. aasta preemiatele. Lõimumisvaldkonna preemiaid antakse välja neljas kategoorias: Aasta kultuuritutvustaja Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele. Välja antakse üldjuhul üks 1000 euro suurune preemia. Aasta sillalooja Eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine. Välja antakse üldjuhul üks 1000 euro suurune preemia. Aasta sõnumikandja Lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu. Välja antakse üldjuhul üks 1000 euro suurune preemia. Aasta säde Isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas. Välja antakse üldjuhul üks 1000 euro suurune preemia. Konkursile sa i esitada projekte, mi s vii di ellu ajavahemikus 23.09.2020-12.09.2021. Konkursil ei saa nud kandideerida juriidilised ja füüsilised isikud, kes on viimase kolme aasta jooksul saanud lõimumispreemia. Taotluste esitamise tähtaeg o li 13.09.21. 03.12.2021 tunnustasid Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus silmapaistvaimaid 2020.-2021. aasta lõimumisvaldkonna arendajaid. Üritusest toimus online ülekanne. Preemia kategoorias „Aasta sillalooja“ anti üle MTÜle Eesti Instituut, kes viis ellu programmi „Kultuurisamm“, mis lähendas eri rahvusi ja aitas eesti keelest erineva emakeelega inimestel paremini Eesti ühiskonda mõista. Kategoorias „Aasta sõnumikandja“ pälvis lõimumispreemia Tiina Pärtel, kelle loodud taskuringhääling „ Found in Estonia“ tutvustab eestlastele siin elavaid välismaalasi isiklike ja humoorikate kogemuslugude kaudu. Kategoorias “Aasta säde” kuulutati tänavu välja kaks võitjat. Lõimumispreemia kategoorias „Aasta säde“ pälvis Eesti epeenaiskond koosseisus Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Katrina Lehis ja Irina Embrich . Kuldmedali võit olümpiamängudel näitas, kuidas sport ühendab inimesi ning kuivõrd edukad saavad olla mitmekesised kollektiivid, kus igaühe panust väärtustatakse ja kus igaüks loeb, sõltumata erinevustest. „Aasta säde” kategooria teine võitja on MTÜ Sofiit -Klubi, kes tõi lavale Eduard Tee kakskeelse lavastuse „Aeglane hingamine”. See etendus on saatustest, muredest ja rõõmudest, mis panevad mõtlema elu ja väärtuste üle. Põimunud eestlanna ja venelanna elulood peegeldavad ajaloolist konteksti, samas hoolivus ja sõprus aitavad üksteist paremini mõista ja vastuolusid ületada. Eesmärk 2: Eesti keele oskus eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas on paranenud, sihtgruppidel on ligipääs tänapäevastele kvaliteetsetele eesti keele õppimise ja praktiseerimise võimalustele Kolmandate riikide kodanike kaasatust ja ühiskonna protsessides osalemist toetavad tegevused 1. 2. 1. 228 600 € Rahastaja Siseministeerium, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond + KF Väljundinäitaja 500-le sihtrühma liikmele pakutakse keeleõpet tasemel B1 Tegevuse eesmärk projekti „Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele Eestis“ (AMIF2020-8) eesmärk on pakkuda 500-le kolmandate riikide kodanikule eesti keele õpet, mis sisaldab B1 tasemeeksamiks ettevalmistust ja suhtlusoskuse arendamist Tegevuse kirjeldus: Siseministeeriumi kantsleri 10.03.2020 käskkirjaga nr 1-5/30 „ delta_docName \* MERGEFORMAT Kultuuriministeeriumi otsetoetuse taotluse rahastamine Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist “ kiideti heaks Kultuuriministeeriumi taotlus „ Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele Eestis “. Sihtasutus on projekti partner ja korraldab perioodil 01.04.2020 kuni 31.12.2022 kolmandate riikide kodanikele Eestis eesti keele õpet. Vastasime projekti I vahearuande päringutele ja esitasime Kultuuriministeeriumile korrigeeritud vahearuande. Jaanuaris avaldasime projekti info sihtasutuse veebilehe keeleõppevõimaluste rubriigis ( https://www.integratsioon.ee/keeleope-kolmandate-riikide-kodanikele ). Jaanuaris ja veebruaris toimus projekti teavitusmaterjalide (kleebise, plakati, voldiku ja bänneri) sisu väljatöötamine ja kujunduse tellimine ning sisu ja kujunduse kooskõlastamine rahastajaga . Jaanuaris jätkus riigihankele 8 pakkujalt laekunud 10 pakkumus e hindamine . Veebruaris hanke tulemused vaidlustati ja märtsis tühistasime hanke tulemused põhjendatud vajaduse tõttu, sest hanke eesmärki ei olnud enam võimalik hankes ettenähtud aja jooksul ja mah u s saavutada. A lustasime tehnilise kirjelduse ja hindamiskriteeriumi d e uuendamist, et välja kuulutada uus riigihange kursuste läbiviimiseks 2021. aasta sügisest 2022. aasta lõpuni. K ahe riigihankega leidsime 2 koolitaja t . Augustis alustasime koostööd keeltekooliga Algus OÜ ning oktoobris ühispakkuja te Kiri-Mari Kirjastus OÜ ja Elem Invest OÜga , kes töötas id läbi keeleõppijate nimekirjas oleva 307 inimese õpisoovid ning v astavalt õppijate soovidele kohandasi d kursuste tunniplaani. S eptembris avasime 10 veebikursust, kus keeleõppega alusta s 128 inimest ja oktoobri lõpust-detsembrini alustas õpinguid veel 114 inimest. Kokku asus 2021. aasta sügisel eesti keelt õppima 242 kolmandate riikide kodanikku. 13. 12. 2021 korraldasime sihtasutuse veebilehe kaudu avaliku online registreerimis e 2022. a veebruaris algavale 22 kursusele, kus asub õppima 286 kolmandate riikide kodanikku. Kõigi registreerunutega võeti ühendust täpsustamaks nende keeleoskust ja õpisoovi. Eesti keele majade tegevused Rahastaja Kultuuriministeerium Keelemajade taseme- ja suhtluskeelekursused 1. 2. 6. 6. Väljundinäitaja INSA keelemajad pakuvad taseme- ja suhtluskeele kursusi 7 00 inimesele. Tegevuse eesmärk: luua täiendavaid võimalusi eesti keele õppeks, pakkuda tõhusamalt keele omandamist toetavaid lõimumisprogramme ja aidata kaasa eri ametkondade vahelisele koostöö koordineerimisele. Tegevuse kirjeldus: eesti keele majade märgi all toimuvad suhtluskursused ja mitmesugused eesti keele praktiseerimist toetavad tegevused. Toetatud on erinevate projektide ja algatuste, mis loovad võimalusi õppida eesti keelt erinevate tegevuste kaudu, elluviimist . Nõustamine eesti keele majades (vt ka tegevus Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine (VA 2.1.2; TAT tegevus 5.1)) Eesti keele majades ja esindustes toimub elanike keelealane nõustamine. Kliendid saavad konsultatsioone erinevates küsimustes, mis puudutavad lõimumist ja keeleõpet. Aastas saavad nõustamist ligi 6000 inimest. Kursustele soovijatega (ligi 3000 inimest) tehakse süvanõustamist, mille käigus kaardistatakse nende keeleõppe eeldused, vajadused ja motivatsioon ning leitakse sobivaim õppevorm. Tunnustus 2020. aastal tehtu eest Jaanuaris andis rahvastikuminister Riina Solman Tallinna eesti keele majas sihtasutusele üle vabatahtliku sõbra märgi. Selle kvaliteedimärgisega tunnustati meid vabatahtlike läbimõeldud kaasamise eest 2020. aastal. Kaasamine toimub vabatahtliku tegevuse hea tavaga kooskõlas. Koostöö vabatahtlikega sai tuule tiibadesse Keelesõbra programmi ellukutsumisel . Märtsis pälvis aastal 2020 Narva eesti keele maja lavastatud räpiooper „Karma“ Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi ja Keeleameti korraldatud konkursil „Keeletegu 2020“ ühe kahest peaauhinnast. Samal konkursil sai Keelesõbra programm Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukirjaga ära märgitud olulise keeleteona. Keelekursused Keelemajades töötab kokku 16 eesti keele õpetajat (8 Tallinnas ja 8 Narvas), kes kõik kasutavad täiskasvanud õppijale sobivaid aktiivõppe meetodeid, mis soodustavad eesti keeles rääkimise hirmu vähenemist ning aitavad õppijatel harjutada eesti keel t väga erinevates elulistes olukorda des. Õpetajad lähtuvad oma töös ka 2020. a astal kinnitatud uuest alusdokumendist „Hea tava täiskasvanutele eesti keele õp etamisel “, mis sündis koostöös eesti keele majade nõukodade liikmetega ja sai heakskiidu riigikeele nõukojas. D okument o n eesti keele õpetamise lähtealus õpetajatele Tallinna ja Narva eesti keele majas , samuti partnerkeelekoolide õpetajate le . Jätkub väga hea koostöö Tartu Ülikooliga, kes pakub 2021. a astal keelemajade õpetajatele täiendavaid koolitusprogramme ( veebiõppepäevad , B2-C1 tasemeko olitus , t äiskasvanutele eesti keelt õpetavate õpetajate suurkogu erinevat laadi koostöösuhete loomiseks ) . Viiruse leviku tõttu veebruaris viisime eesti keele majade suhtluskursused ja toetavad tegevused üle virtuaalsesse keskkonda Skype’is , Zoom’is ja Teams’is . Tallinna eesti keele maja avas aasta jooksul 22 õppegruppi 352 õppekohaga tasemetel A1-B2. Veebruaris 2021 avasime 64-le õppijale 4 rühma ja septembris 18 õpperühma 288 õppekohaga tasemetel A1-B2, millest on 4 A1-õpperühma d , 7 A2-õpperühma d , 2 B1-õpperühma d ja 5 B2-õpperühma d . Neist 6 õpperühma on täismahus veebikursused, et tulla vastu õppijate kriisiaastal muutunud vajadustele jätkata õpinguid pigem oma kodu- ja töökohalt lahkumata mugavamas vormis. 12 õpperühma ava sime klassikalises kontaktkursuse vormis, et võimaldada õppijate omavahelist kontakti eesti keele maja keskkonnas nii omavahel kui õpetajaga klassis olles. Juunis 2021 lõpetas Tallinna maja õpetajate käe all kõige edukamalt oma keelekursuse 170 õppijat, kes läbisid kursuse kolmveerand- või täismahus ( 329-st õpingutega alustanust ehk 52% ) . Tallinna eesti keele maja 8 õpetajal on igaühel keskmiselt 3 õpperühma, millele lisaks viib iga õpetaja ellu ka vähemalt kolme toetava tegevuse sarja ning mitmeid õppekäike kursuste vältel. Suhtluskursustel osalejatele pakuti ka kultuuriüritusi: teatrietenduste ja muuseumide külastamist, õppereise, mälumänge, temaatilisi õppeprogramme jm. 2021. aastal viisid õpetajad kursuste raames läbi 66 õppekäiku, kus osales 288 sihtrühma esindajat. Uute õppematerjalidena olid sel hooajal kasutusel suvel Tallinna eesti keele maja õpetajate koostatud õppekavad A1-B2 tasemetele, mis lähtuvad Eesti keele majade loomise aluseks olnud kontseptsioonist ning täiskasvanuõppe heast tavast. Lisaks on Tallinna eesti keele maja loonud veebiõpet hõlbustava reeglistiku (N)etikett ja integratsioon.ee lehel sündmuste kalendrist endale meelepäraste ürituste kergemaks üles leidmiseks järjehoidja meie klientidele. Iga Tallinna eesti keele majas sel hooajal õpet alustav õppija sai endale Mall Pesti õpiku ning nn tere tulemast õpimapi eesti keele maja sümboolikaga. Õpimapp sisaldas õppetöösse sulandumist hõlbustavaid selgitavaid materjale, pastakat ja helkurit, keeleõppija kalendrit ning Helena Metslangi uut raamatut „Juhend iseseisvaks keeleõppeks“. Õppija meelespea, (N)etikett, järjehoidja, Täiskasvanud õppe Hea Tava ja toetavate tegevuste hooajakava on saanud ilusa kujunduse ning on kättesaadavad nii eesti, vene kui inglise keeles. Märtsis toimus Tallinna eesti keele majas veebivormis „Avatud tunni“ multikultuurse klassiruumi pilootprojekt, kus keeletundi olid kaasatud vabatahtlikud. Tunni eesmärk oli eesti keele praktiseerimine, keeleõppijate hirmude vähendamine eesti keelt emakeelena kõnelevate inimestega suhtlemisel ja lõimumise soodustamisel. Rahvustest olid esindatud aserbaidžaanlased, venelased, kolumbialased, hispaanlased, inglased, ungarlased. Kokku oli esimesel kohtumisel 14 osalejat. Narva eesti keele maja avas aasta jooksul 3 9 õpperühma, neist 13 on osaoskuste kursused. Kokku asus õppima 610 inimest. Narva eesti keele maja avas jaanuaris ja veebruaris kokku 17 uut õpperühma, millest 10 olid A2-C1 tasemetel (kus asus kokku õppima 160 õppijat), 6 osaoskuste (kirjutamine, lugemine, hääldamine, Eesti kultuuri digikursus ja meediakursus ) õpperühma , kus asus õppima 100 inimest ja 1 Politsei- ja Piirivalveameti töötajate rühm, kus asus õppima 16 inimest. Jaanuaris jätkasid õppetööd sügisel 2020 alustatud Narva Keskraamatukogu 2 õpperühma, kus õppis 15 raamatukogutöötajat. Uued grupid avati kontaktõppe vormis. Politsei- ja Piirivalveameti õppijad tegid 9.06.2021 väljasõidu Tallinnasse, kus külastasid loomaeda ja käisid muuseumis. Meediakursus on mõeldud B2-C1 keeleoskusega õppijatele, et arendada arutlusoskust, tutvustada Eesti meediakanalites pakutavat ning loovülesannete abil ja erinevate spetsialistidega kohtumiste kaudu õppida tundma ajakirjanduse „köögipoolt“. Tegemist oli pilootprojektiga, mille eesmärk oli pakkuda kõrgtasemel keeleoskajale sobivat keele praktiseerimise keskkonda. Kursus koosnes 10 kohtumisest. Esimene katsetus õnnestus: osalejad täitsid innukalt loovülesandeid, kirjutasid ja arutasid palju erinevatel teemadel alates uudistest ja lõpetades reklaami, sotsiaalmeedia ning meelelahutusega. Väga vajalik oli ka Eesti meediaruumi tutvustamine. Jaanuaris alustatud Eesti kultuuri digikursus osutus väga populaarseks. Kursuse käigus said õppijad arendada suulist väljendusoskust, kuulamisoskust, küsimuste esitamist ning neile vastamist. Kursuse raames toimus 3 väljasõitu: kursusel osalejad külastasid Käsmut, Viru Folki ja käisid vaatamas teatrietendust „Liblikas“, mis räägib Eesti teatrielust 20. sajandi algul ja rahvusteatri Estonia sünnist. Alates sügisest pakutakse Narvas kahte Eesti kultuuri digikursust, kuna soovijaid on olnud rohkem kui üks kursus võimaldab mahtuda. Alates kevadest algas Narva eesti keele majas häälduskursuse traditsioon. Kohtumised toimuvad Zoom’is ning lisaks grupitundidele on igal osalejal vähemalt 3, aga soovi korral veel rohkem individuaalkohtumisi õpetajaga. Septembris avasime Narva eesti keele maja s 2 1 õpperühma, millest 13 on A1-C1 tasemetel (õppima asus 203 inimest ), 7 osaoskuste kursust (õppima asus 108 inimest) . Õ ppetööd jätkasid Politsei- ja Piirivalveameti töötajate üks õpperühm ning Narva Keskraamatukogu 2 õpperühma. Kolm õpperühmad avati täismahus veebikursusena. Alates sügisest pakub Narva eesti keele maja eesti keele kursus t kurtidele . Kursus kestab maini 2022 , osaleb 8 inimest. S eptembris avati Narva eesti keele maja s loomekursus B1 taseme õppijatele - eesti keele õpeta mine ja õppimine loomingulis t e tegevus t e kaudu. Õppijad p an id oma mõtted ja tunded paberile , l ugesid , lavasta sid ja näitle sid ning lõpuks jaga sid neid teistega. Septembris uuendasid Narva eesti keele maja õpetajad ja juhataja õppijatele iga kursuse alguses antava hea tahte kokkulep p e ja õpimapi sisu. Novembris korraldasid Narva eesti keele maja õpetajad Pille ja Airi maja töötajatele ajurünnaku, mille käigus sündis 52 ideed, kuidas õppetöös kasutada ajaleht i. Keeleõppe partnerite pakutavad kursused eesti keele majades Partnerid pakuvad 2020. aasta novembris korraldatud hanke „ Eesti keele kursused (eesti keeles) täiskasvanutele“ tulemusena eesti keele A1–C1 tasemel suhtlus kursusi mah us 120 ak tundi. Jaanuaris valmis koostöös Algus OÜ, Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ, Folkuniversitetet Estonia MTÜ ja ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ-ga keelekursuste tunniplaan, mille avalikustasime tutvumiseks sihtasutuse veebilehel nädal enne avalikku registreerimist. Kokku pakkusime 58 erinevat kursust. Eesti keelt asus õppima 928 inimest. Enne avalikku online registreerimist saime pakkuda sobivat keelekursust 464-le inimesele, kes olid läbinud eelnevalt nõustamise ja oma keeleõppesoovi registreerinud nõustamisteenuse kaudu või avaldanud soovi jätkata keeleõpet järgmisel keeleoskustasemel . 20. jaanuaril korraldasime sihtasutuse veebilehe kaudu online registreerimise 464-le vabaks jäänud õppekohale. Kursused algasid plaanipäraselt jaanuari viimasel nädalal ja veebruari esimeses pooles ja lõp pesid juunis. 58st kursusest olid 33 veebikursused ja 25 kontaktõppe vormis. Tulenevalt piirangu test viidi kõik kontaktõppe vormis kursused veebi , välja arvatud A1- ja A2-algtaseme 4 kursust, mida pak kusi me ainult kontaktõppena, kuna metoodiliselt on algajate keeleõpe veebis keeruline. Ne il kursustel tekkis seoses piirangutega paus, kuid õppijatele ant i juhised iseseisvaks õppeks , koolitajad toeta si d neid ja jätka si d keeleõppega kohe, kui võimalus avane s . Suvel avasime online registreerimise keeleõppeks 8 suve kursus ele , kus õppima asus 128 inimest. Suvel korraldasime uue hanke täiendavate keelekursuste läbiviijate leidmiseks, mille tulemusena saime juurde 3 koolitajat . Hanke tulemusena saime juurde 48 kursust . Kokku av asime 25. 08.2021 online registreerimiseks 76 kursust, millest 22 o lid veebikursused . Kokku sai õppima 1216 inimest 76 rühmas. Augustis avasime uue riigihanke, et leida ka neljas koolitaja, kes pakuks keeleõpet 368 inimesele 23 rühmas. Nendele kursustele korraldasime avaliku online registreerimise sihtasutuse veebilehe kaudu 4. oktoobril ja kohe algas intensiivne keeleõpe. 2021. aastal pakkusime eesti keele õppimise võim a lust 2630 inimesele, kellest 1887 lõpetasid eesti keele kursuse edukalt. Avalikud üritused ja keeleõpet toetavad tegevused Õppijad saavad aastaringselt osaleda põnevates kultuurilistes ja klubilistes keeleõpet toetavates tegevustes vastavalt oma keeletasemele. Näiteks toimuvad regulaarselt filmi-, lauamängu- ja vestlusõhtud, suhtlusklubi kohtumised (keelekümbluslasteaedade- ja koolide lapsevanematele, suhtlusklubid algajatele ja edasijõudnuile). Viiakse läbi pärimuskultuuri kursus ja lauldakse koos (tandemkoor). Toimuvad keraamika ja kokanduse õpitoad, muuseumireeded, Eesti tähtpäevade traditsioone tutvustavad õpitoad Eesti Vabaõhumuuseumis. J aanuaris sai me suhtluspraktikat pakkuvaid tegevusi ja ekskursioone korraldada, veebruaris pid ime viiruse leviku tõttu tegevused peatama . J ätkata saime vaid nende toetavate tegevuste pakkumisega, mida sai üle viia veebikeskkonda. Tallinna eesti keele maja korraldas sel ajal virtuaalseid suhtlustubasid „Keelerulett“ ja Zoom ’ i keskkonnas toimusid metsamäng, loodusviktoriin ja lugemisklubi kohtumised. Tallinna eesti keele maja pidas veebruaris koostööläbirääkimisi Fotografiska , Eesti Arhitektuurimuuseumi, Tallinna Keskraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukoguga. Sündisid koostööprojektid, kus • Fotografiskas toimusid suveperioodil toidukultuuri- ja kunstijuttude kohtumised eesti keele maja õppijatele, • Tallinna eesti keele maja õppekava uue osana sündisid A-keeletaseme muuseumitundide projekt, kus temaatilised tunnid viiakse läbi koos Eesti Arhitektuurimuuseumi hariduspedagoogiga nii muuseumis kui linnaruumis, • Tallinna Keskraamatukogus ja selle filiaalides hakkavad toimuma Tallinna eesti keele maja õpetajate filmimuusika- ja kirjandusteemalised tunnid, • Eesti Rahvusraamatukogu saab sügisest olema nii lugemisklubide kui erinevat laadi kultuurikohtumiste toimumis- ja korralduskoht. Suvel, mil regulaarseid kursusi ei toimu, pakkusid Tallinna eesti keele maja õpetajad ja eestvedajad mitmekesist valikut suhtluskeele praktiseerimise ja kultuurikohtumiste fookusega tegevusi nagu • eesti-inglise tandemlaager Palamusel, kus O. Lutsu raamatute ja filmide ainetel toimus keeleõpe mänguliselt, meeskondlikult ja kohalikke eesti kultuuriloo sündmuspaiku avastades; • väljasõidud Lahemaa Pärimuskotta, Pärnumaa toiduteele avastama talusid ja toite, Prangli saarele, Vargamäele ja Seidla tuuliku maile, Arvo Pärdi keskusesse Laulasmaal; • põnevad linnamatkad vanalinnas Jaak Juske kummituslugude ainetel, graffiti-kultuuri avastati Telliskivis, kirjanduslikke jalutuskäike tehti Kadriorus, arhitektuuriretki Rotermanni kvartalis ja puitarhitektuuri rännakul Kadriorus; • loodust avastati RMK matkaradadel Aegviidus, nahkhiire näitusel Loodusmuuseumis, tegevuslikul ringkäigul Tallinna Botaanikaaias, Tallinna Loomaaia ööringkäigul ; • kulinaarseid avastusi tehti ja toidu tegemise kaudu õpiti keelt ning suhtlemist nii Tallinnas kui Pärnus, kus avastati Eesti rahvuspühade toite, samuti osalenute köögikultuuri nii Vahemere kui Mehhiko piirkondadest; • muuseumireeded viisid Kiek in de KöKi , KUMUsse , Eesti Arhitektuurimuuseumi, Nukumuuseumi , Maarjamäe lossi ja Filmimuuseumi, Tallinna Raekotta, Tallinna Linnamuuseumi, Fotografiskasse . Tallinna eesti keele majas osales 2021. aastal avalikel üritustel ja toetavates tegevustes kokku 1798 inimest. Kokku korraldati 106 eriilmelist keeleõpet toetavat avalikku üritust , erinevaid ürituste sarju oli kavas 44. Tegevused toimusid nii veebivormis kui kontaktkohtumistena. Tallinna keelemaja pakkus kevad-suvel 45 üritust, mis koroonapiirangute leevendamise järel kohe palju publikut kogusid - toimusid väljasõidud Lahemaa pärimustallu, Vargamäele ja Seidla tuulikusse, Arvo Pärdi Keskusse, Prangli saarele, toimus Pärnumaa talude ja toitude ringreis, kaasaegse kunsti sõbrad said osa kunstijuttudest koos toidukultuuri lõunasöögiga Fotografiskas ning tutvuda Telliskivis tänavakunsti ja graffitiga, fotoklubiga käidi lillepiltide tegemist õppimas Tallinna Botaanikaaias ning loomade ööeluga tutvuti öökülaskäigul Tallinna Loomaaeda, veel toimusid muuseumireeded ja meeleolukas prouade suhtlus- ja lauluklubi ning augustis viidi läbi eesti-inglise filmiteemaline tandemlaager Palamusel. Tandemlaagrisse registreerus 38 inimest ja osales lõpuks 25 (osalemisvõimalus oli ainult vaktsineeritutel). Sügishooajal tähistasime koostöös Eesti Instituudiga üleilmset eesti keele nädalat teemal "Mäng", alustasime koostööprojekti „Estonia teatri võlumaailm“ Rahvusooper Estonia haridusprogrammide osakonnaga ning käivitus kalligraafia töötuba, mis lõppes õppijate loodud kaunite tööde näitusega Tallinna eesti keele majas. Sügishooaja kava pakkus sihtrühmale võimalus t osaleda räätsamatkal, suhelda eesti keeles disc -golfi radadel, käia kanuumatkal, Tähetorni seltsiga tähistaeva rattamatkal, maailma rahvaste toitude klubis valmistati vahemere toite, kirjutamiskursust korraldati koostöös kirjandusterapeut Berit Kaschaniga Tallinna Loomeinkubaatoris, linnaruumi avastati läbi portreepildistamise fotoklubis ning arhitektuuriretkede käigus, lisaks muuseumireedetele käivitus ka sari „K irikureeded “ ning jätkusid suhtlusklubid algajaile, edasijõudnuile ja keelekümbluslasteaedade-koolide la pse vanematele. Tallinna eesti keele maja õpetajad jätkasid koostööprojekte, kus õppekava uue osana toimusid A-keeletaseme muuseumitunnid koos Eesti Arhitektuurimuuseumi hariduspedagoogiga nii muuseumis kui linnaruumis ning Eesti Rahvusraamatukoguga, kus sügishooajal toimusid lugemisklubi kohtumised, majamäng ja erinevat laadi kultuurikohtumised. Sügishoo a jal korraldasime koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga piduliku kodanikutunnistuse üleandmise tseremoonia Tallinna Raekojas, kus uued kodanikud said Tallinna eesti keele maja poolt kinkekoti keeleõpet toetavate materjalidega ning meeleoluka vanalinnatuuri Jaak Juske juhendamisel. Keelesõbra programmis osales 2. hooajal (2021) 448 vabatahtlikku eesti keele mentorit ning 504 eesti keele õppijat / harjutajat . Eestikeelseks suhtluspraktikaks viidi kokku 504 vestluspaari . Aktiivhooaja jooksul toimusid keelementorite suurkogunemised, kus osales aktiivselt üle 100 inimese. Keelesõbra programmi mentoritele korraldati motiveerimise eesmärgil mitu veebitöötuba nagu “Häälestuse, tagasiside saamise ja refleksioonivõtted” , “Piltide kasutamine keeleõppes” ja “Ajakirja õppemeetodid” ning mitmeid ko htumisi kogemuste vahetamiseks . Neis osales 108 inimest. Suhtluskanalitena kasutasid osalejad erinevaid veebikeskkondi , suhtlesid telefoni teel ning kohtuti ka välitingimustes silmast silma. Programmis osalenute eesti keele huviliste emakeel on väga eri nev - näiteks vene, läti, singali , usbeki, heebrea, ungari, valgevene, soome, tšuvaši, inglise, hindi, ukraina, türgi, bengali, portugali, hispaania, saksa, poola, marathi , yoruba , araabia, urdu , tamili, pärsia, gudžarati , bulgaaria, gruusia, kreooli, norra, aserbaidžaani, malajalami , kurdi, armeenia, prantsuse, itaalia. Keelesõbra programmi tegemisi kajastasid ajaleht Põhjarannik (artikkel 17.04. 2021 ), Raadio 4 (intervjuu 01.02.2021), Raadio KUKU (intervjuu 19.05. 2021 ) ja ETV+ ( Kofe + 01.02.2021), ETV (Terevisioon 04.02.2021, 14.05.2021). Keelesõbra programm toimub tihedas koostöös vabatahtlike programmiga. Pilootprojektina arenda ti võimalust kaasata vabatahtlikke ka tagasipöördujate sujuvamaks sisseelamiseks ja integreerumiseks . 8 vabatahtlikku on avaldanud soovi osaleda . Vabatahtlikud olid suveperioodil kaasatud Sisekaitseakadeemia tandem-Keeleruleti arendusse ja kõikide l Keelerulet i kohtumistel. 2021.aasta jooksul toimus 21 virtuaalsete lühivestluste sarja Keelerulett kohtumist. Osalejaid oli erinevatest maailma nurkadest (osalusi 850), vestlusi juhtisid vabatahtlikud vestlustubade mentorid. Aasta jooksul toimunud tuumikvabatahtlike kohtumisel analüüsiti senitehtut ning arutati vabatahtliku tegevuse laiendamisvõimalusi. Pilootprojektina arendab Tallinna eesti keele maja võimalust kaasata vabatahtlikke ka tagasipöördujate sujuvamal sisseelamisel ja integreerumisel. 8 vabatahtlik k u on avaldanud soovi projektis osaleda . Narva eesti keele õpetajate eestvedamisel pakuti inimestele kolmapäeviti veebi vahendusel filmiõhtu i d , kohtumis i huvitava persooniga ja kultuurikohtumisi. Õppijatel oli võimalus külastada balletti ja tutvuda erinevate Eesti paikadega. Narva eesti keele maja korraldatud üritusi külastas 1462 inimest. Lisaks osales 1500 inimest kooslaulmispeol ja 1453 jälgis kooslaulmispeo veebiülekannet. Kokku sai Narva eesti keele maja avalikest üritustest osa 4415 inimest. Jaanuaris 2021 viis Narva eesti keele maja eesti keele õpetaja Krismar Rosini eestvedamisel ellu ainulaad s e keeleõpeprojekt i „Nööp“. Krismar kirjutas muinasjutu „Nööp“ ja pani õppijad helistuudios eesti keeles näitlema. Projekti eesmärk oli analüüsida Eesti muinasjutte ning rikastada Narva eesti keele maja õppijate sõnavara, tõsta sihtasutuse ja Narva eesti keele maja kuvandit olla innovaatilise keeleõppe lipulaev ja eestvedaja. Lisaks oli eesmärk luua uus õppematerjal Narva eesti keele maja õppijatele, sihtasutuse partneritele ning Ida-Virumaa koolidele. Õppijad said võimaluse arendada suulist eneseväljendusoskust. Kokku võttis projektist osa 20 inimest. Aastal 2022 on plaanis muinasjutusar i avaldada venekeelse Delfi portaali taskuhäälingute alamlehel. Muinasjuttu võib kuulata: https://www.dropbox.com/s/z01dd2x9ufez5ma/Helimuinasjutt%20N%C3%96%C3%96P%2010%20OSA_mixdown.mp3?dl=0 Aasta l 2021 jätku s Narva eesti keele maja eesti keele õpetajate eestvedamisel tandemkoori projekt. 2020. aasta detsembri lõpust alates kohtus tandemkoor Zoom’is 2 korda kuus laupäeviti . Koos laul sid eesti ja vene emakeelega lauljad. Teg emist o li ühelt poolt mitteformaalse keeleõppega, teisalt valmistu s koor 20. 08. 2021 toimu nud Narva esimeseks kooslaulmispeoks . Lisaks tunniajasele proovile toimu sid iga kord tunniajased keele- ja kultuuritunnid, kus tutvustat i laulude sõnu ja sünnilugusid, erinevaid tähtpäevi ja kombeid. Selgituste vajadus ilmne s igal kohtumisel, ku i tul i välja osalejate meedia- ja kultuuriruumi erinevus. Kooris on 45 liiget ning 2 toredat noort koorijuhti. Tandemkoor ühendab endas 30-40 eri rahvusest lauljat, ke llest enam ik on pärit Ida-Virumaalt. Esimene tandemkoori silmast silma kohtumine ja proov toimus Narvas 30. mail. Suvel alustas koor aktiivs el t valmistumist kooslaulmispeoks . T eine pik em kohtumine peeti Käsmus 12.-13.06.2021. Lisaks proovi de le toimusid Käsmus keeletunnid, kus kooriliikmed lihvisid keeleoskus t . 5.-8.08 .2021 kohtus tandemkoor laululaagris Käsmus . Samal ajal toimus seal festival Viru Fol k , kus tandemkooril oli võimalus panna oma oskused proovile ja esine da esimest korda laval. Tandemkoor avas Viru Folgi. Tandemk oori kohtumistel osalesid ka mõned Tallinna eesti keele maja inimesed. 1. oktoobril tähistas Narva eesti keele maja 2 aasta möödumist päevast, mil Integratsiooni Sihtasutuse peakontor ja Narva eesti keele maja said päris oma kodu Narvas. Koostöös keele õppijatega sündis meeleolukas sünnipäevaräpp. Räpi loomisel olid kandvaks jõuks tandemkooris osalenud keeleõppijad. Selle looga alustas tandemkoor o ma teist hooaega . 21. detsembril osales tandemkoor ka Keeleruleti jõulukohtumise l, kus esines jõuluteemaliste laulutega. Ülevaade koori tegevusest: https://www.facebook.com/eestikeelemaja/videos/475996737173269 https://fb.watch/7UlZQ6k2xG/ Narva eesti keele maja arendas pandeemia ajal aktiivse id tegevus i veebikeskkonnas. Jaanuaris korraldasime Facebook ’ i lehel „L innabingo “ mängu, kus eesti keele maja jälgijad pidid otsima linnaruumis jalutades üles konkreetsed objektid, te gema ne i st fotod ning jaga m a koos eestikeelse lausega mängu kommentaarides. M ärtsis korraldasime mängu „ L õpeta dialoog“ ja mais „ Teeme ära “ nädala raames veebiviktoriini, kus pakkusime meie jälgijatele võimalust panna proovile oma teadmis ed putukatest. Narva eesti keele maja töötas o ktoobris eesti keele nädala raames välja linnamängu ning kutsus kõiki õppijaid üle Eesti mängus osalema. Telefonirakenduse põhine mäng aita s täiendada sõnavara, tegeleda keeleõppega värskes õhus ja lõbusalt aega veeta. Suvel, mil regulaarseid kursusi ei toimu nud , o li Narva eesti keele maja õppijatel ja sihtrühmal laiemalt võimalus osaleda keeleõpet toetavates tegevustes . J ätk u sid Narva eesti keele maja populaarsed suvelaagrid. 14.-20.06 .2021 toimus m aaelu laager Saaremaal, kus kohtusid 32 õppijat , kes armastavad loodust ja maaelu ning on valmis kaasa lööma maaettevõ t jate töödes ja igapäevastes tegemistes, kellele meeldib jutustada ja videoklippi näidata kõigest , mida nad näevad, kuulevad ja õpivad, kes on motiveeritud oma eesti keele suhtlusoskust arendama ning soovivad seda kinnistada aktiivses suhtluses eestikeelses keskkonnas. Laagris õpiti kahel päeval praktilist videoblogi tegemist ning enda, erinevate maatööde ja tegemiste põnevat tutvustamist sõpradele ja peredele eesti keeles. Õppijad osalesid töövarjuna erinevate Saaremaa väikeettevõtjate igapäevastes tegemistes. 22.-26.08 .2021 toimus Võrumaal Nõiariigis juba teine eesti-vene tandemlaager, kus osales 38 motiveeritud inimest, kes aitasid üksteisel eesti ja vene keelt praktiseerida ning unustamatuid emotsioone kogeda. Neli laagripäeva olid tihedad ja huvitavaid tegevusi täis: lustakas fotojaht looduses, põnev rafting Võhandu jõel, elevust pakkuv Improteater ja Psühhobussi töötuba ning Mare Kitsniku praktilised keelemängud. Iga päev tõi palju rõõmu ja hoogu ning tegevuste käigus õpiti u usi sõnu ja fraase. Lisaks külastasid Narva eesti keele maja õppijad suvehooajal teatrietendus i , käisid matkal avastamas Aidu karjääri tehismaastiku ja looduse põnevat sümbioosi, osalesid erinevatel õppekäikudel , kus said võimaluse tundides õpitu t rakendada. Märtsis 2021 toimus hanke „Narva kooslaulmispeo „Sõida tasa üle silla“ korraldusteenuse ostmine“ pakkumuste hindamine. Kooslaulmispeo tehnili seks partner iks vali sime Live Agentuur OÜ. Mai s valmis kooslaulmispeo stsenaarium. Selgus loomeme e skonna koosseis ning partnerid asusid pidu ette valmistuma. Kontsertetenduse loomemeeskond koosne s peamiselt narvakatest. Produtsendid o lid Anna Farafonova ja Alo Puustak , lavastajad Krismar Rosin, Ave Landrat, kunstnik Deniss Polubojarov , videokunstnik Alyona Movko -Mägi ja helikunstnik Vsevolod Tšelepis . 30. juulil toimus Tallinna Ülikooli filmistuudios kooslaulmispeo taustaks tummfilmi produtseerimine. Juunis, juulis toimusid kohtumised Narva koorijuhtidega mille käigus selgusid koondkooride koosseisud. Suvehooaja jooksul otsiti soliste ja peaesinejat. Kooslaulmispidu toimus 20. augustil toimus Narva EV100 pargis . Kontsertlavastuse eesmärk oli viia kokku eri rahvustest, erineva emakeelega ja erinevates regioonides elavad inimesed, et koos laulda südamelähedasi laule tähistamaks Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Kooslaulmispeo eeslauljateks o lid kohalikud solistid, Narva eesti keele maja tandemkoor, Narva Muusikakooli laste segakoor, Narva Muuseumi folklooriansambel Suprjadki ja rahvusvähemuste koor. Kooslaulmispeo repertuaaris o lid Narvale iseloomulikud rahva lemmiklood. Laulud olid eesti, vene, valgevene, ukraina ning vadja keeles . Seoses COVID olukorraga v äravas kontrollit i koroonapasse ja publikule jagati sisenemisel käepalu, et arvutada osalejate arvu ja eristada neid, kelle pass on kontroll i tud. Täiskasvanutele jagati 1 028 käepaela. Üritusel osa les ca 500 last. Koorilauljad, solistid ja bänd oli kokku 160 inimest. Korraldajate meeskond oli ca 40 inimest. Kaasatud oli 10 vabatahtliku. Aia taga jälgis sündmus ca 3 00 inimest. Kooslaulmispidu oli võimalik jälgida ka D ELFI ja ERR portaalides, kokku oli 1453 vaatamist, rohkem vaadati Tallinnast ja Narvast. Sügisel osalesid P olitsei- ja Piirivalveameti Narva töötajad Saaremaal keelelaagris. Neljal päeval põimu sid keeleõpe ja kohaliku eluga tutvumine. Nipi Rantšos õpiti tundma põnevaid karvaseid ja sulelisi, Tihemetsa Tiina talus Nasval sai selgemaks kalasuitsutamise kunst, Nasva merejahtide valmistamise tehases aga see, kuidas valmib üks hea perejaht. Väsimatud keeleõppijad jõudsid veel teha giidi kannul tiiru Saaremaa pealinna s ning külastada Pöide pruuliko da . Igas kohas oli vaja keeleõppijatel täita mitu ülesannet: küsida küsimusi, teha komplimente, uurida kohaliku elu kohta ja tutvustada Narva oma. Kõik said suurepäraselt hakkama, kuid päeva kokkuvõtet tehes selgusid eriti palju pingutanud PÄEVA KEELEÕPPIJA, PÄEVA KENA INIMENE ja PÄEVA NAEL. K oostöös Matsalu Loodusfilmide festivaliga pakkus Narva eesti keele maja septembris teist korda Narvas harukord s e t võimalus t näha rahvusvahelise Matsalu loodusfilmide festivali filme. Viimase aasta parimad loodus- ja dokumentaalfilmid tervest maailmast an dsid võimaluse kogeda looduse hingematvat ilu ja korrapära, kaasa elada inimeste pingutustele loodusega suheldes ning mõ tel da kõige aktuaalsematel e keskkonnaga seotud teemadel e . Seekord vii sid filmid vaata jaid põhjapõdrakasvataja jälgedes Siberi taigasse, metsikute hobuste radadele Ungari steppidesse, Lääne-Hiina Sichuani provintsi, kust on kadumas mesilased ning Saksamaale Harzi mägedesse Okeri jõele. K oostat i ka eraldi programm gümnaasiumiõp ilas tele. Kokku osales festivalil 138 inimest. Narva eesti keele maja algatusel käivitat i novembris noorte pilootprojekt „ Estonskad “. E esmärk on p akkuda Narva gümnaasiuminoortele mitteformaalset eestikeelset keskkonda neid huvitavatel teemadel. Projekti käigus arutatakse ning käsitletakse kaheksat erinevat teemat koos ekspertidega – noorte osalus ja aktivism, finantskirjaoskus ja investeerimine, ettevõtlus, Narva eile, täna ja homme, ajajuhtimine, vaimne tervis ja efektiivne õppimine, hobid ja huviharidus, edasiõppimise võimalused kutse- ja kõrgkoolide s , etluskunstid. Oluline osa on noorte enda eestikeelsel eneseväljendusel vabas õhkkonnas. Projekt kestab kevadeni 2022. Narva eesti keele maja s j ätkati lastevanemate toetamise projekti käivitamis t . Esimesed kohtumised toimusid veebruaris ja märtsis, kus lapsevanemad arutasid ( Zoom ’ i keskkonnas) distantsõppe korraldamise muresid ja hariduse tulevikku Narvas. Külas olid Narva Linnavalitsuse haridusteenistuse juhataja asetäitja haridusalal Larissa Degel ja linnapea Katri Raik. Kevadel arutati koos Rajaleidja ja Lastekaitse Liidu spetsialistidega olulisi teemasid, mis olid seotud laste eluga digimaailmas ning laste ja pere toetamisega haridusteel. L astevanemate tagasiside tulemustele tuginedes otsustati muuta lastevanemate klubi formaati ja pakkuda rohkem peredele suunatud tegevusi. Piloottegevus i hakat i pakkuma sügise l . 18.09 toimus esimene Perelaupäev Narva Linnuses teema l „Eesti ja vene r ahvamängud “. Selle sarja raames toimusid käsitöötoad ja s uhtlemistreening IMPRO-teatri ga. Detsembri lõpus korraldasime perereis i Tallinna sse. K ülastati Niguliste kirikut, kus toimus salakäikude ekskursioon. O salejad said jalutada Tallinna Vanalinnas ning päeva teisel poolel toimus meelelahutuslik ühiskokkamine . 15.-28.11.2021 vii di läbi traditsiooniline kodanikupäeva viktoriin. 50 küsimusega eestikeelne internetipõhine kodanikupäeva viktoriin aitab pöörata tähelepanu huvitavatele sündmustele ja uusimatele arengutele Eestis ja me ie riigi lähiajaloole. Küsimustikus kajastuvad sündmused ja tegevused, mis aita vad märgata muudatusi ühiskonna toimimises. Sõlmi sime töövõtuleping u Sulev Valdmaaga, kes valmista s ette viktoriini küsimustiku. Viktoriinis osales 3872 inimest, neist 3337 lahendasid küsimustiku edukalt lõpuni. Õhtulehe veebilehe jaoks koostatud 20 küsimusega lühiviktoriini külastas 11090 inimest. Uuringud 2020. aastal alustati Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade tegevuste ja teenuste mõjuanalüüsi läbiviimisega. Mõjuanalüüsi eesmärk on hinnata eesti keele majade tegevuste mõju lõimumisele eesti ühiskonda ning hinnata eesti keele majade klientide rahulolu nõustamisteenusega. 2021. aasta augusti lõpu seisuga on mõjuanalüüs läbi viidud täisulatuses, aruanne esitatud ning mõjuanalüüsi tulemus i tutvustatud sihtasutuse nõukogule. Narvas 26.08.2021 toimunud seminaril esit leti tulemusi riigikeele nõukoja liikmetele ja teistele partneritele. Meediale saadeti pressiteade mõjuanalüüsi peamistest tulemustest novembri alguses. Teavitustegevused Lisaks s ihtasutuse kodulehele on eesti keele majade teavituskanal id ka sotsiaalvõrgustikud Facebook ja Instagram . Neid haldavad s ihtasutuse kommunikatsioonijuht ning eesti keele majade õpetajad. Pe ame eesti keele maja blogi narvaeestikeelemaja.home.blog . Osale me sihtgrupile ja partneritele mõeldud avalikel infoüritustel , sh esinemised, külaliste vastuvõtmine jmt , karjäärimessid, valdkondlikud üritused (konverentsid, seminarid jne) ja muud keelemajade kohalolekut vajavad üritused. 2021. aasta augusti lõpu seisuga jälgib keelemajade tegevust Facebook’is 52 42 ja Instagram’is 9 67 inimest. Koostöövõrgustikud Keelemajade tegevused on kättesaadavad ka neile, kes elavad väljaspool Narvat ja Tallinna (nt Sillamäe, Narva-Jõesuu, Paldiski , Pärnu ja Sindi ). Püsiva koostöövõrgustiku hoidmise ja laiendamise eesmärgil jätkas Tallinna eesti keele maja koostöötegevusi Tallinna Rahvaülikooli, Eesti Arhitektuurimuuseumi, Pärnu Keskraamatukogu, Maarja-Magdaleena Gildi ja Eesti Instituudiga. Uute koostööpartneritena lisandusid Rahvusooper Estonia, Teeme Teistmoodi käsitöökoda ja Tallinna Loomeinkubaator. Aastal 2021 mitmekesista ti tegevusi olemasolevates esindustes Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Jõhvis ning l oodi uusi eesti keele õppe- ja praktiseerimise võimalusi Paldiskis, Maardus ja Kiviõlis. Narva eesti keele maja eestvedajad vii si d piirangute ajal kõik tegevused veebi. Veebis toimus ka tandemõpe ( Kohtla-Järvel ja Sillamäel ). Jõhvis toimusid käsitöötunnid , filmiõhtud ja muuseumi päevad. Koostöös TalTech Virumaa Kolledžiga ko rraldasime Zoom ’ is kirjandus- ja mängudeklubi kohtumisi. Kevadel sai Narva eesti keele maja valmis toreda raamatu “Lasteaia saladused”. Tegu on kakskeelse lasteluuletuste raamatuga, mis seletab lapsele arusaadavas keeles lahti igapäevaseid lasteaias ja elus hästi käitumise reegleid. Lasteraamatu koostamise projekt “VURR” nägi ette, et raamat jõuaks kõigisse lasteaedadesse, kus õpetatakse eesti või vene keelt Ida-Virumaal ja Tallinnas. Projekti töötas välja Narva eesti keele maja õpetaja Julia Viirsalu koostöös õpetaja Pille Maffucciga . Luuletuste autor on ETV+ saatejuht ja lasteaia õpetaja Julia Kalenda . Valminud õppematerjali redigeeris eesti luuletaja ja tõlkija Eda Ahi. 18.08−24.08.2021 toimus Narva eesti keele maja ja Sisekaitseakadeemiaga (SKA) keelekeskuse koostööprojekt . T andemõpp es osalesid ühelt poolt Sisekaitseakadeemia justiits- ja finantskolledži kadetid, kes olid Narvas vene keele suvekoolis, teiselt poolt Narva linna elanikud, eesti keele maja õppijad. Osalejate esimene ja viimane kohtumine toimusid grupis. Grupikohtumiste vahel jagunesid keeleõppijad paarideks või kolmikuteks ning harjutasid viiel kohtumisel iseseisvalt nii vene kui eesti keelt erinevates olukorda des: käisid kohvikutes juttu ajamas, jalgrattaga sõitmas, promenaadil jalutamas, Narva-sõbra töökohta uudistamas, bowling’ut mängimas, olid Promenaadi ööjooksul vabatahtlikeks, õppisid koos, mängisid Linnabingot jne. Ühised tegemised jäädvustati slaidišõu või videona ja esitleti viimasel kohtumisel te is tele projektis osalejatele ( kokku 23 õppijat ja õppejõudu ) . Tagasiside põhjal osutus projekt üle ootuste edukaks. Osalejad tundsid, et kasvas nende julgus rääkida nii vene kui eesti keelt, et teineteiselt õpiti uut teineteise keele ja kultuuri kohta ja et oli lihtsalt tore koos aega veeta. Kevadel 2021 hakkas Narva eesti keele maja koostöös venekeelse portaaliga DELFI ette valmist a ma taskuhäälingute sarja , mille e esmärk on aidata keeleõppijal ennast eesti keele kasutajana ees t ikeelses keskkonnas mugavalt tunda. K lassiruumis õpitud keel aitab õppijal ennast korrektselt väljend a da, aga mitte alati aru saada igapäevaelus kasutatava keele nüanssidest. Õ ppija te le tulid appi Narva eesti keele maja õpetajad Julia ja Pille, kes lõbusas dialoogivormis arutavad igapäevase eesti keele üle ja võrdlevad eesti keele ja vene keele iseärasusi. K okku on pandud 12 taskuhäälingust koosnev sari (iga saate pikkus 10-15 min) ning käib töö saadete sisulise ettevalmistusega. Detsembris said lindistatud 4 esimest taskuhäälingut . Saated jõuavad eetrisse jaanuaris 2022. Oktoobris kohtusid Narva eesti keele maja juhataja ja eesti keele õpetaja Pille Maffucci Ida-Virumaa Haridusklastri esindajatega, kus Pille tutvustas keelekohviku metoodika t ja toimus sisukas arutelu koostöö võimalustest. Sügis- ja talvehooaeg oli Narva eesti keele majas koostööpartnerite kohtumiste hooaeg. Toimusid kohtumised Ida-Virumaa erinevate valla- ja linnavalitsuste ning erasektori esindajatega , samuti kohtumised haridusasutuste töötajatele, Eesti Energia keeleõppijatele, Töötukassa meetmetes osalejatele. Narva eesti keele majast küsitakse nõu keeleõppe metoodika teemadel, arutakse koostöövõimalusi, algata ta kse koostööprojekte. Novembris tõi Merle Karusoo koostöös Narva eesti keele maja ja Vaba Lava Narva teatrikeskusega lavale ainukordse etenduse „Kes ma olen?“, mis koonda s tervikuks Ida-Virumaa eesti keele õpetajate lood ning ava s selle elukutsega seotud maailma. Lavastaja Karusoo kogus õpetajad kokku ning palus suunavate küsimuste abil õpetajatel oma kogemusi, elu ilu ja valu jagada. Projektis osale sid teiste Ida-Virumaa eesti keele õpetajate kõrval ka Narva eesti keele maja õpetajad . Jaanuarist märtsi lõpuni töötasid Tallinna ja Narva eesti keele maja juhid koostöös Kultuuriministeeriumiga välja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021-2023 ning 100 päeva plaani lülitatud eesti keele majade laiendamise kontseptsiooni, mis näeb eesti keele majade tegevuste algatamist kohalikul tasandil Maardu, Paldiski, Pärnu, Valga, Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Sillamäe piirkonnas, kus soovitakse pakkuda keeleõppekohti, suhtluspraktika klubisid ja mitmekesistada keeleõppevorme. Lõimumisvaldkonnast huvitatud organisatsioonide esindajatest on moodustatud keelemajade nõukojad, mille eesmärk on anda nõu ning tagasisidet eesti keele majade tegevusele. 2021. aasta esimene kohtumine toimus 24.03.2021. Keelemajade nõukojad said ülevaate sihtasutuse uutest eesmärkidest ning eesti keele majade 2020. aasta tegevustest. Arutati eesti keele majade laienemise kontseptsiooni , mille sügisel kiitis heaks ka Vabariigi Valitsus . K eelemajad alustasid 2021. aastal laienemist kahte valda – Tallinna eesti keele maja Lääne-Harju valda ning Narva eesti keele maja Lüganuse valda. Kliendihaldusprogrammi soetamine 1. 2. 6. 6. Rahastaja Kultuuriministeerium Väljundinäitaja käivitatud on kliendihaldusprogrammi loomine Tegevuse eesmärk luua efektiivsed tehnilised tingimused nõustamisteenuse kättesaadavuse tagamiseks Tegevuse kirjeldus: Kliendihaldussüsteemi arendaja leidmiseks on läbi viidud hange. Hanke tulemusena on leitud edukas pakkuja. Kliendihaldussüsteemi arendatakse, et tõhusamalt suunata nõustatavaid eesti keele õppe ja praktiseerimisega seotud tegevustesse. Nõustatavate hulk on aasta-aastalt kasvanud, mistõttu andmete töötlemine ja klientide tegevustesse suunamine vajab automatiseeritumat protsessi. Keeleõppehuviliste andmekogusse on lisandunud aastate jooksul tuhandeid isikuid. Keeleõppe huviliste andmekogu abil moodustatakse keeleõppe rühmi nii eesti keele majade kui sihtasutuse keeleõppepartnerite jaoks. Nõustamisel keeleõppehuviliste kaardistamise süsteem võimaldab loobujaid asendada jooksvalt andmekogus olevate inimestega ning leevendada kaks korda aastas tekkivat pingelist olukorda tasuta keelekursustele registreerimise ajal. Novembri lõpuks olid kliendihaldussüsteemi arendustööd lõppenud ja nõustajad võtsid süsteemi kasutusele. Süsteemile on antud sihtasutuses oma nimi – PESA. Süsteemi valmimise eel viidi üle eesti keele õppealase nõustamise andmekogu, ca 3000 kliendi andmed. Olemas on klienditeenindaja otsingumootorid nii klientide kui teenuste otsimiseks, loodud on klientide ja teenuste lisamise moodulid, teenuste pakkumise ja registreerumise funktsionaalsused, samuti registreerunute teavitused ja palju muid olulise funktsionaalsusi. Kliendihaldussüsteemis saab klient teenustele registreeruda ka iseteeninduse kaudu. Iseteenindus võetakse kasutusele 2022. a, kui on valminud klientidele suunatud juhendmaterjalid. Paindliku lõimumisprogrammi (1. naturaliseerumiseks ettevalmistumise koolitus; 2. mitteformaalne keeleõpe, 3. kultuurikümblus; 4. kultuurikoolitus) väljatöötamine ja pakkumine 2. 1. 1. Rahastaja Euroopa Sotsiaalfond + KF Väljundinäitaja 2021. aastal osaleb eesti keele kursustel 256 inimest, kodakondsuse saamiseks ettevalmistaval kursusel ca 300 inimest, kultuuriõppemoodulis osalemise võimalust pakutakse ligikaudu 1800 inimesele, keelelise ja kultuurilise kümbluse klubides osaleb ca 300 inimest Tegevuse eesmärk toetada vähelõimunud inimeste ja uussisserändajate lõimumist ühiskonnas, et nad omandaksid Eesti ühiskonnas toimimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning paraneksid nende ühiskondlikku aktiivsust tagavad pädevused, sh eesti keele oskus ja kodanikuteadlikkus Tegevuse kirjeldus: Lõimumiskoolitused Kodakondsuse saamiseks ettevalmistav koolitus Eelmisel aastal korraldatud hanke tulemusena viib 2021. aastal tegevusi ellu Paurman & Partnerid Õigusbüroo OÜ ja AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor . K odakondsuse saamiseks ettevalmistaval kursusel osaleb ligi 300 inimest, Koolituse raames tutvustatakse kodakondsuse seadust ja Eesti Vabariigi põhiseadust ning valmistatakse Eesti kodakondsust mitteomavaid isikuid ette vastavate seaduste tundmise eksamiks, mille sooritamine on eeldus kodakondsuse taotlemisel. Koolituse raames toimub ka üks praktiline koolitus (õppekäik, nt Riigikokku, kohalikku omavalitsusse jm). I kvartalis ei toimunud kodakondsuseksamiks ettevalmistavaid koolitusi ega õppekäike asutustesse piirangute tõttu . Märtsis registreeris oma koolitussoovi 8 inimest. Märtsi lõpus kooskõlastasime aprillis kavandatava koolituse koolituskava ja osalejate nimekirja. Koolitus i hakati läbi viima Zoom ’ i keskkonnas . Augusti lõpuks o li koolitustel kokku osalenud 68 inimest. Aasta lõpuks osales kodakondsuse saamiseks ettevalmistaval kursusel 194 inimest. Eesti keele A2, B1 ja B2 tasemel kursused Registreerumine eesti keele kursustele toimub kaks korda aastas – jaanuaris ja augustis sihtasutuse kodulehe kaudu . 2021. aastal pak kusid Atlasnet MTÜ , Folkuniversitetet Estonia MTÜ ning Multilingua Keelekeskus OÜ eesti keele A2-, B1- ja B2-tasemel kursusi Narvas, Tallinnas ja Tartus kokku 256 inimesele. J aanuaris alustas keeleõpet 16 gruppi, kus pakkusime kokku 256 õppekohta . 256st õppekohast täideti avaliku online registreerimise kaudu 75 õppekohta. Ülejäänud 181 õppekohta täideti nende õppijatega, kes soovisid p ärast kursuse lõppu jätkata eesti keele õppimist järgmisel tasemel. Selleks pidid õppijad osalema keeleõppes vähemalt 80% keeleõppe kogumahust ja soorita ma kursuse lõputesti. Tulenevalt piirangutest viidi kõigi õppegruppide keeleõpe veebi üle , v.a üks grupp, mille õpe lükati õppijate soovil sügisesse edasi. Keelekursus 16 õppijale 1 rühmas alga s septembris. Kursus e vii s läbi Folkuniversitetet Estonia MTÜ ja kursus lõp pes detsembris. Kokku osales aasta jooksul 253 inimest, kellest 211 lõpetas kursuse edukalt ja 42 läbis kursuse mahus alla 80% kursuse kogumahust. Kultuuriõppemoodul K ultuurimooduli raames toimuvad kohtumised Eesti kultuuriruumis , mille abil tutvustatakse sihtgrupile Eesti kultuuri ja ajalugu ning korraldatakse õppekäike muuseumidesse, erinevatesse kultuuriasutustesse, Eestimaa loodusesse. 2019. aasta aprillis avalikustati riigihange „Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele perioodil 2019-2022“, mille tulemusena sõlmisime lepingud MTÜga Eesti Instituut ning MTÜga Rahvusvaheline Maja, et pakkuda kultuurimoodulis osalemise võimalust 1500-le inimesele ajavahemikul 01.07.2019–31.01.2022. 2021. aasta kevadel korralda si me täiendava han k e kultuurimooduli läbiviijate leidmiseks . Pakkumuse esitamise tähtajaks, 22.03.2021 laekus 5 pakkujalt 15 pakkumust. H anke tulemusena sõlmi sime 4 lepingut, et pakkuda Eesti kultuuriruumi tutvustavaid tegevusi 1600-le vähelõimunud püsielanik u le ja uussisserändajale ajavahemikul mai 2021 – märts 2022. Tulenevalt piirangutest ei olnud võimalik kevadel õppekäike korraldada . Seda tehti suvel. T eavitustöö nii sihtrühma leidmiseks , kui ka sihtrühma kutsumine kultuuriüritustele toimus aktiivselt ja regulaarselt sotsiaalmeedia kaudu. Kultuuriõpet toetavates tegevustes osales kogu aasta peale kokku 2315 inimest. Eesti Instituut MTÜ lõpetas tegevused 2021. a lõpuks, Eesti Rahva Muuseumi ja Rahvusvahelise Maja MTÜ kultuurimooduli tegevused kestsid aasta lõpuni ja lõpevad 2022. I kvartalis. Keeleline ja kultuuriline kümblus H anke „Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid perioodil 2020-2022“ tulemusena korraldavad klubisid Atlasnet MTÜ, Change Partner OÜ ja Mitteldorf OÜ . Keelelis -kultuurilises kümbluses kogetakse ja õpitakse eesti keelt ja kultuuri seda aktiivselt kasutades, sh koostöötegevuste kaudu, mis pakub võimalusi kultuuriruumi ühtsema tunnetuse ja isiklike kontaktide tekkeks eri rahvustest inimeste vahel ja suhtlust keelekeskkonnas eesti keelt emakeelena kõnelevate inimestega. Metoodilise materjalina kasutatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetatud programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ raames välja töötatud keeleklubide tööjuhend-käsiraamatut. Samuti rakendatakse vajadusel teisi keelelis -kultuurilise kümbluse vorme. Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi on suunatud kõigile inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad tunda eesti kultuuri eripära või ületada keele õppimisega seotud raskusi ning leida tuge ja innustust. Tegevuse raames koolitatakse 2021. aastal klubide eestvedajaid, kelle abil luuakse eesti keele ja kultuuri tundmise klubid vähelõimunud inimestele. Klubid komplekteeritakse soovitavalt erineva kultuuritaustaga ja eri elualade inimestest. Klubi töösse kaasatakse ka eesti keelt emakeelena kõnelevad isikud, kes soovivad keeleõppijaid abistada. Klubide tegevused toimuvad kohtumiste vormis, st klubide liikmed osalevad ise kultuurisündmustes. Õpitu kinnistatakse kontaktkohtumiste vormis. 2021. aasta alguses viisime läbi han k e , et leida partnerid täiendavate eesti keele ka kultuuri tundmise klubide korraldamiseks ning riigi han k e leidmaks koolitaja grupijuhtimise koolituse läbiviimiseks klubide eestvedajate le. 2021. a jätkasid tegvust 10 klubi ja suve lõpuks avasime veel 16 klubi. Klubi kohtumised toimusid 2 6 klubis, milles osale s 416 inimest. Klubid toimu si d Tallinnas, Narvas, Ahtmes, Kohtla-Järvel, Rakveres ja Tartus. Klubide eestvedajate grupijuhtimise koolitused toimuvad oktoobrist detsembrini 4 õppegrupis. Klubi eestvedajate grupijuhtimise koolitusel osales 50st 32 inimest. Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine 2. 1. 2. Rahastaja Euroopa Sotsiaalfond + KF Väljundinäitaja nõustamisteenust pakutakse 2021. aastal vähemalt 3000 inimesele, koolitustel osaleb 200 kohaliku omavalitsuse ning nende allasutuste töötajat ja piirkondlikele vabaühenduste esindajat Tegevuse eesmärk sihtgrupile on tagatud lõimumist toetava info ja lõimumist soodustava nõustamisteenuse kättesaadavus, sh sihtgrupi esindajaid on abistatud toimetulemisel vähesest lõimumisest tingitud probleemidega Tegevuse kirjeldus: 2021. aastal nõustat i elanikke ca 6 560 korral. Nõustatud inimeste arv kasva s 5 382 võrra. Tulenevalt koroonaviiruse levikust nõustati inimesi peamiselt e-kanalite (sh veebivestlused) kaudu, Narva ja Tallinna eesti keele majasid külastasid üksikud, ühtekokku 249 inimest. Teenuse osutamiseks töötab tasuta infotelefon ning teavet jagatakse ka e-posti vahendusel. Novembrist 2018 alates pakutakse nõustamisteenust ka Tallinna Ülemiste Citysse loodud Eesti Rahvusvahelises majas. Seoses koroonaviiruse levikuga on rände osakaal langenud, mistõttu on vähenenud ka nõustamiste vajadus Eesti Rahvusvahelises majas. Ühtekokku on seal nõustatud 51 inimest. Eesti Rahvusvaheline maja pakub ja vahendab teenuseid, mida välisspetsialistid ja nende tööandjad vajavad sujuvaks ja mugavaks Eestisse kutsumiseks, vastuvõtmiseks ja kohanemiseks, aga vajadusel ka siit lahkumiseks. Eesti Rahvusvahelises majas osutatakse teenust üheskoos Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Töötukassa, Tallinna Linnavalitsuse, Tallinna Ettevõtlusameti, Maksu- ja Tolliameti ning Terviseametiga. Alates 2019. aasta septembrist nõustatakse kord nädalas elanikke nii Sillamäel kui Kohtla-Järvel. Seoses koroonaviiruse levikuga on kontaktnõustamised ära jäänud ja nõustamised toimuvad e-kanalite kaudu. Peamine nõustamise teema on jätkuvalt eesti keele õppe ja harjutamise võimalused. Ligikaudu 98% pöördumistest on seotud eesti keele kursuste, keelekohvikute, erinevate digilahenduste ja teiste eesti keele õppimise ja harjutamise teemadega. Oluliselt on tõusnud iseseisvalt keele õppimise soovituste küsimine. Lisaks tuntakse huvi lõimumist toetavate tegevuste ja teenuste, kodakondsuse ning olmeküsimuste vastu. Nõustamis- ja infosüsteemi kaudu vahendatakse infot keeleõppe- ja lõimumiskursuste, tööhõive, elukestvas õppes osalemise, kodanikuühiskonna ja kodanikuhariduse, sotsiaalkindlustuse ja hoolekandeteenuste, õigusabi, tervishoiukorralduse ning riiklike toetuste kohta. 2021. aastal jätkatakse nõustamist eesti keele iseseisvalt õppimise soodustamiseks keelekohviku formaadis üle Eesti, kuid ka keelekohvikute toimumist on oluliselt mõjutanud koroonaviiruse levik. Sihtasutusel on leitud partnerid iganädalaste keelekohvikute läbiviimiseks kõigis soovitud 21 piirkonnas: Tallinnas (Haaberstis, Mustamäel, kesklinnas, Ülemisel ja Lasnamäel), Maardus, Keilas, Paldiskis, Narvas, Kohtla-Järve Ahtme ja Järve linnaosas, Jõhvis, Narva-Jõesuus, Sillamäel, Kiviõlis, Püssis Tapal, Haapsalus, Pärnus, Tartus ja Valgas. Paraku olid jaanuaris kinni kõik Harjumaa ja Ida-Virumaa keelekohvikud. Veebruaris püüti osaliselt keelekohvikuid uuesti käivitada, kuid veebruari lõpust alates kuni mai lõpuni olid koroonaviiruse leviku tõttu kõik kontaktkohtumised keelatud ja seetõttu ka keelekohvikud kinni. Suve jooksul on õnnestunud keelekohvikuid taasavada. Huvilisi on liitunud üle 300, lisaks ka varasemad huvilised, kuid üldjuhul ollakse kontaktkohtumiste suhtes ettevaatlikud. Seetõttu piloteerime sügis 2021 - talv 2022 veebikohvikuid - kuivõrd tõhusad saavad olla veebikohvikud. Selleks viisime läbi võrreldavate pakkumustega hanke seniste partnerite seas. Augusti lõpuks oli teenuse osutaja leitud, Reiting PR OÜ. Veebikohvikutega alustati septembris , need toimuvad kolm korda nädalas. Keelekohvikute kontaktkohtumised toimusid kuni 30.11.2021, mil lõppes kaheaastane hankeperiood. H ankeperioodi jooksul viidi läbi ca 1400 keelekohvikut, kus osales ca 850 inimest. Keeleõppealase nõustamise tõhustamiseks arendati aruandluse perioodil keeleoskustasemete kaupa keeleõppe oskuste nendingute töölehed. Töölehed sisaldavad nii passiivse kui aktiivse keeleoskuse nendinguid , mis aitavad nii nõustataval kui nõustajal paremini hinnata reaalse keeleoskuse taset ilma keeletesti sooritamata. Samuti aitavad töölehed tõhusamalt määratleda, millistesse keeleõppe ja/või harjutamise tegevustesse tasub nõustatavat suunata. Keeleõppe oskuste nendingute töölehed on nõustajate igapäevases töös kasutusel ja heaks kiidetud HARNO poolt. Alates 01.06.2018 pakuvad Eesti Töötukassa ja sihtasutus üheskoos tuge tööandjatele töötajate eesti keele oskuse parandamiseks. Tööandjad saavad taotleda Eesti Töötukassast koolitustoetust ning sihtasutuselt tuge sobivaima eesti keele õppimise lahenduse leidmisel. 2021. aastal pakuti eesti keele õppe korraldamises personaliseeritud tuge 15 lisandunud tööandjale. Kokku on meetme raames toetatud 65 tööandjat . Koostöös Töötukassaga on 2021. aasta alguses väljatöötatud teabeleht soovitustega tööandjatele eesti keele õppe korraldamiseks, mis on tõlgitud ka venekeelde ja kujundatud trükiseks. Märtsi ja augusti lõpus toimusid Eesti Rahvusvahelise maja eestvedamisel veebiloengud eesti keele õppimise võimalustest. Veebiloenguid kuulas ca 40 uussisserändajat. Märtsis pidid järjekordselt toimuma eesti keele messid „KU- ку “, kuid koroonaviiruse leviku tõttu lükati messid edasi septembrisse. Messide eesmärk on viia kokku täiskasvanud keeleõppijad ning keeleõppeteenust ja –vahendeid pakkuvad koolitusasutused ning kirjastused. Eesti keele messid „KU- ky “ toimusid 4. septembril Kohtla-Järvel ja 18. septembril Tallinnas. Ühtekokku nii kohapeal, kui veebis osales ca 1100 inimest. Messide eel toodeti 16 keeleõppe nõuandevideot koos partneritega. Videoid näidati messi veebiülekandes ja videod on järelvaadatavad sihtasutuse veebilehel ( www.integratsioon.ee/videonouanded-keeleoppevoimalustest ). Videodes antakse hulgaliselt nõuandeid kuidas võõrkeelt õppida ja milliseid võimalusi on eesti keele õppimiseks. Aruandlusperioodil on koondatud teabematerjali „6 sammuga Eesti kodanikuks“ uuendamist vajavad aspektid. Koos Politsei- ja Piirivalveameti ning Haridus- ja Noorteametiga on kaardistatud materjalis uuendamist vajav teave. Nõustamisalase materjalina valmis trükise „Meie lapsel mitu keelt“ vene- ja inglisekeelne tõlketrükis. Teabematerjali „Juhend iseseisvaks keeleõppeks“ uuendatud käsikiri ilmus trükist. Juhend on pärast uuendamist märkimisväärselt mahukam ja sisukam, käsitledes ka õppija motivatsiooni leidmise ja hoidmise teemasid. Juhendit tutvustatakse avalikkusele keelemessidel ning trükised on mõeldus kasutamiseks nõustamises ja teistes keeleõppetegevustes. Uuenenud juhendi „Juhend iseseisvaks keeleõppeks“, keelekohvikute metoodika ülesannete kogu ja keeleõppija kalendri materjalide põhjal luuakse iseseisvale keeleõppijale toetav ja nõustav veebilahendus, mis sisaldab juhiseid ja vorme iseseisvalt keelt õppijate motivatsiooni hoidmiseks ning keeleõppe teekonna läbimiseks. Aasta alguses moodustati ekspertrühm ning koostöös ekspertidega on asutud looma veebilahenduse prototüüpi. Aasta lõpuks on kirjeldatud ootused veebilahenduste funktsionaalsustele ja on asutud looma sisu. Veebilahendus saaks tulevikus pakkuda tuge keelesõpruse loomisel, toetada vestlusteemadega ning inspireerida keelekeskkonna ülesannetega keeleõppijal teekonna märgiseid saavutama. Kõik loodud materjalid on leitavad ka sihtasutuse veebiraamatukogust PDF trükisena. 2020. aastal loodi elektrooniline teenuste teekonnakaart ehk e-tööriist „LINDA“, mis on mõeldud kõigile neile, kes teenindavad ja selle käigus nõustavad Eestis elavaid kohanemis- ja lõimumisvajadusega inimesi. E-tööriist koosneb 4-st alamlehest: • “Teenused ja võimalused” – nõustaja saab otsida kliendile vajalikke kohanemis- ja lõimumisteenuseid, et suunata klienti teenusele teise teenusepakkuja juurde; • “Teenuste teekonnakaart“ – tekib menüüs "Teenused ja võimalused" valitud teenustest sammudena ja on mõeldud kliendile väljaprintimiseks või e-posti teel saatmiseks; • “Hinda pädevust” – võimaldab nõustajal enesearengu eesmärgil oma pädevust testida, et oma koolitus- ja arenguvajadusi plaanida järgmiste teemade osas: nõustamise üldoskused , kultuuritundlikkus, teadlikkus lõimumisteenustest; • “Õppe- ja jaotusmaterjalid” – käsiraamatute, juhiste, koolitusmaterjalide jm kasulike materjalide kogum. Kohanemis- ja lõimumisteenuste e-tööriista „Linda“ ületoomine sihtasutuse veebi on lõpule viidud ning e-tööriist on kõigile kasutajatele kasutamiseks avatud aadressil www.linda.integratsioon.ee. Kohanemis- ja lõimumisteenuste ning e-tööriista tutvustamiseks viidi läbi koolitused kohalike omavalitsuste ning nende allasutuste töötajatele ja piirkondlikele vabaühendustele, et võimestada neid kohapealseks nõustamiseks ja piirkondlikuks koostööks kohanemis- ja lõimumisteenuste pakkumisel. Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekul viidi koolitusi läbi üleriigiliselt ning juhendati kasutama kohanemis- ja lõimumisteenuste e-tööriista. Koolituste korraldaja oli Gravitas Consult OÜ. Koolitustel toimusid 13 maakonnas ja neis osales 267 kohalike omavalitsuste ning nende allasutuste ja piirkondlike vabaühenduste esindajat. Kokku toimus 23 koolitust: koolituskava I mooduli „Erinevad nõustamisteenused“ ja II mooduli „Teenusepakkujate vaheline koostöö“ koolitused 13 maakonnas (va saared) ning III mooduli „Kliendi profileerimine ja motiveerimine“ ja IV mooduli „Kultuurierinevused, normid ja stereotüübid" mõlemad moodulid viies suuremas piirkonnas. Koolituskohtumiste raames analüüsiti ka KOVide teadlikkust olemasolevate teenuste osas ja vajadusi uute arenduste jaoks. 13 maakonnas toimunud kohtumisel osales ühtekokku esindajaid 44 erinevast kohalikust omavalitsusest. 2021. aastal loodi esmaste ja olulisimate kohanemis- ja lõimumiskeskuste ning -teenuste teabeleht-järjehoidja, mida ennekõike jagati kohalikele omavalitsustele suunatud kohtumistel. Aasta alguses kogunes nõustamis- ja infosüsteemi ekspertrühm. Ekspertrühm on tegevuse elluviija toetanud 2015. aastast alates. Seekordsel kohtumisel tutvustati 2020. aasta tulemusi ja kinnitati 2021. aasta plaanid. Erilist tähelepanu pöörati koolitustele, mis on suunatud kohalike omavalitsuste võimestamisele . Keeleõppe programmid noortele 2. 1. 5. Rahastaja Kultuuriministeerium Väljundinäitaja toetatud on 100 noore osalemist pereõppes Tegevuse eesmärk kaasata pereõpet korraldavaid partnerorganisatsioone kultuuripoliitika kujundamisse ja tegevuste elluviimisesse selleks, et arendada eesti keelest erineva emakeele ja kultuurilise taustaga noorte eesti keele oskust, luua võimalused igapäevaste kontaktide loomiseks eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealiste noortega, tõsta noorte ühiskondlikku aktiivsust uute ühiskondlike teadmiste kaudu Eesti ühiskonnas Tegevuse kirjeldus: jaanuaris 2021 avalikustatakse taotlusvoor „Pereõppe partnerorganisatsioonide tegevustoetus“. Taotlejatele korraldatakse infopäev( ad ). Jaanuaris valmistasime ette taotlusvooru vormid ning 14.01.2021 avalikustasime taotlusvooru „Pereõppe partnerorganisatsioonide tegevustoetus“ sihtasutuse veebilehel ning jagasime infot noorsootöö keskuste, kohalike omavalitsuste ja HEAKi kaudu. Taotlusvooru infopäeva korraldasime 21.01.2020 Zoom ’is . Infopäevast võttis osa 4 MTÜ-d. Tähtajaks 15. 02.2021 laekusid projektitaotlused 4 taotlejalt: MTÜ-lt Veeda Vaheaeg Võrumaal, M TÜ-lt MOZAIK, MTÜ-lt Meelte Kindlus ja M TÜ-lt Kolga-Jaani Maanaiste Selts. K õik taotlused said hindamiskomisjonilt heakskiidu projektide elluviimiseks. 23. märtsil ja 30. märtsil k ohtusime u ute korraldajatega veebi kaudu , et läbi arutada projekti elluviimisega seoses tekkinud küsimusi ja olla uutele korraldajatele toeks, anda nõu ning jagada varasemat kogemust üksteisele. Korraldajad alustasid märtsis aktiivse teavitustööga, et leida sobivad noori vastuvõtvad eesti pered Võr u- , Põlv a- , Pärnu - ja Viljandimaal, Kolga-Jaanis. Kõik projektitaotlejad nägid sihtrühmana Ida-Virumaad ning alustasid eesti keelest erineva emakeelega noorte leidmiseks teavitustööd Ida-Virumaa koolides Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Jõhvis, aga ka sotsiaalmeedias ja noortekeskustes, et valida välja noored, kes Lõuna-Eestisse pereõppesse tulevad. Korraldajate kutsele reageerisid nii Ida-Virumaa noored kui noored teistest linnadest, nt Tallinn ast . Pereõppes oli kavandatud kohti 212 koolinoorele perioodil mai-septembe r . Õpe toimus Võrumaal, Pärnus, Kihnus ja Viljandimaal Kolga-Jaanis. Kokku tegeles keeleõppesse tulnud noortega 18 peret Võrumaalt, 21 pere Viljandimaal ja 25 Pärnus. Kõikidel eesti peredel olid lapsed ja lapselapsed, kes tegutsesid tugilastena. Pereõpet ei toimunud Põlvamaal, sest inimesed kartsid külalisi oma peres võõrustada seoses Covid-19 levikuga . Pereõppes osales suve jooksul 182 noort. Pereõppes osalenud noortele korraldati ekskursioone Võrumaa, Tartumaa, Pärnumaa ja Viljandimaa looduskaunitesse paikadesse ja muuseumidesse, nagu näiteks Suur Munamägi, ERM, Taevaskoja ja Ööbikuorg, Kihnu saar, Pärnus Valgeranna seikluspark ja alpakafarm. Koos osaleti ka sellistel üldrahvalikel üritustel nagu Avatud Talude Päevad, linnapäevad . Videot 2021 aasta suvel Viljandimaal toimunud pereõppe laagrist saab vaadata https://www.youtube.com/watch?v=YXYSUju1JNw Kodakondsuseta inimeste naturalisatsiooni edendamine 2. 1. 8. Rahastaja UNHCR ( ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ) Väljundinäitaja 60 inimesele teadlikkuse tõstmise üritused - 2 seminari ja 2 videoklippi Tegevuse eesmärk Suurendada määratlemata kodakondsusega inimeste teadlikkust Eesti kodakondsuse saamise võimalustest Tegevuse kirjeldus Toimuvad erinevad kohtumised Tallinnas ja Narvas, tutvustatakse kodakondsuse saamise võimalusi, arutletakse Eesti kodakondsuse taotlemise takistuste ja eeliste teemal. Lisaks kaardistatakse inimeste kogemuslugusid. Suve lõpuks pandi kokku ürituste sarjad nii Tallinna kui Narva jaoks. Mõlemale piirkonnale oli kavas pakkuda neli üritust ja sarja lõpetuseks üks ühine üritus mõlema piirkonna inimestele. Üritusi tutvustati nii keelemajade klientidele personaalsete kutsetena, kui FB postitustena. Programmi tutvustamiseks jagati perioodil 07.10-26.10.2021 Facebook’is teavet , mis jõudis 26826 inimeseni. Neist 3748 reageerisid postitusele reaktsiooniga (meeldimised, kommentaarid, jagamised, klikid). Paraku rakendusid sügisel uued piirangud ja kõiki planeeritud tegevusi planeeritud mahus läbi viia ei õnnestunud. Samuti vähendas kohtumiste veebi üleviimine osalust. Sellele vaatamata olid kõige populaarsemad kohtumised eksamiteks ettevalmistumise teemal. Registreerunuid oli ca sadakond inimest, kuid kokku osales siiski tegevustes 37 inimest. Paljud osalesid mitmel üritusel. Aeg Ürituse nimi Toimumise koht 19.10.2021 Tutvumine eesti keele maja ja rahvusköögiga Narva eesti keele maja 21.10.2021 Tutvumine eesti keele maja ja rahvusköögiga ning foorumteatri etendus tõestisündinud loo ainetel Tallinna eesti keele maja 12.11.2021 Tutvumine Õiguskantsleri tööga Veebis 18.11.2021 Eesti keele taseme- ja kodakondsuseksamid - mis, kuidas, kus? Veebis 20.11.2021 Ühiskonna elu toetavate organisatsioonidega tutvumine Veebis 25.11.2021 Eesti keele taseme- ja kodakondsuseksamid - mis, kuidas, kus? Veebis 27.11.2021 Silmiavav Lasnamäe linnaosa tutvustus veebis Veebis Tegevuste raames kaardistati määratlemata kodakondsusega inimeste kogemuslugusid. Valminud on 4 artiklit (lugu) vene ja inglise keeles. Samuti on valmimas kaks video kogemuslugudest, kuidas määratlemata kodakondsusega inimesed end Eestis identifitseerivad ja mis mõjutaks neid valima Eesti kodakondsust. Lisaks analüüsiti mis laadi uuringut võiks tellida, et profileerida määratlemata kodakondsusega isikute ootusi ja valmisolekut valida Eesti kodakondsus. Valmis uuringu tellimise projekt. Keeleõppe korraldamine Eesti kodakondsuse taotlemiseks 2. 1. 6. Rahastaja Siseministeerium Väljundinäitaja keeleõppes on osalenud 1300 eraisikut; õppepuhkuse toetuse hüvitist on makstud 280 taotlejale Tegevuse eesmärk keeleõppe korraldamine välismaalasele Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajaliku keeleoskustaseme saavutamiseks Tegevuse kirjeldus korraldab Tallinnas ja Ida-Virumaal välismaalasele Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajaliku keeleoskustaseme saavutamiseks nii füüsilisi kui virtuaalseid keeleõppekursusi, sõltuvalt välismaalase keeleoskustasemest, eesti keele A1-, A2- ja B1-tasemel. Kursuse maht vähemalt 120 akad tundi. teavitab keeleõppe sihtgruppi ja tööandjaid keeleõppe võimalusest; nõustab teenusesoovijaid keeleõppekursuste toimumiste aegadest, mahust, kohtadest, osalemise võimalustest, lepinguga võetavatest kohustustest, hüvitise saamise võimalusest ja lepingu täitmisega seonduvates küsimustes; maksab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustel välismaalasele hüvitist Leping SIM-ga sõlmitud 15.03.2021, alustatud on koostöös Sisekaitseakadeemiaga keeleõppelepingute kogumise ja ümbervormistamisega . 7. aprillil 2021 sai allkirjastatud kolmepoolne leping Sisekaitseakadeemialt andmete ülevõtmiseks. Lepingu kohaselt peavad kõik andmed ja tegevustega seotud dokumentatsioon olema INSAle üle antud 30 kalendripäeva jooksul. I kvartalis toimusid halduslepingu ja andmete üle toomisega seotud tegevuste kokkuleppe sõlmimise läbirääkimised ja arutelud. II kvartalis alustati andmete ülevõtmise ja haldusülesande täitmisega. Haldusülesande raames on tegutsetud kahel suunal: Olemasolevate isikute ja lepingute ülevõtmine: sihtasutusele on üle antud 764 keeleõppelepingut, mis on tulnud muuta lähtudes keeleõppe korraldaja vahetumisest (SKA asemel sihtasutus). Aruandlusperioodi lõpuks oli läbi vaadatud kõigi üleantud lepingute dokumentatsioon. Mõnekümne inimese lepingu muutmine pole osutunud erinevatel põhjustel võimalikuks, kuid nende lepingutega tegeletakse edasi järgnevatel perioodidel. Kaheksa kuud oli ametis kliendihaldur, kes kontakteerus kõigi seniste keeleõppijatega, et vormistada nende keelelepingute muudatused ja saada ülevaade õppijate olukorrast. Koroonaviiruse levikust tingitud piirangud on mõjutanud märkimisväärselt nii sihtrühma elukorraldust kui keeleõpinguid. Toimunud on kohtumised keelefirmadega hankelepingute töökorralduse täpsustamiseks. Hankelepingud on samuti üle võetud. Tegevused hankelepingute raames on taaskäivitatud. Uue sihtrühma kaasamine: sihtasutuse veebilehele on loodud alaleht koos avalduse vormiga: https://www.integratsioon.ee/keeleope-eesti-kodakondsuse-taotlemiseks . Valminud on teabematerjal kolmes keeles. Tööprotsessid on läbivaadatud, dokumentide vormid kohendatud, kokkulepped sõlmitud ning ka partneritega (PPA, KAPO) läbi räägitud. Keeleõppijate toetamine on osa protsessist, et avalduse esitamisest kuni kodakondsuse taotlemiseni oleks iga huviline nõustatud ja juhendatud ning vajadusel on talle pakutud ka teisi sihtasutuse tegevusi. Viisime läbi kampaania perioodil 26.04-16.05.2021. Kolm nädalat kestnud kampaania kattis e-platvorme ja saavutas ühtekokku 11 000 klikki. Lisaks on teiste keeleõppetegevuste kommunikeerimisel tutvustatud ka selle meetme võimalusi, mis samuti on huviliste arvu suurendanud. Saabunud on 424 avaldust keeleõppes osalemiseks, 177 inimesega on sõlmitud keeleõppelepingud. Keelelepingu sõlmimise eel on olnud loobujaid , kes vaatamata programmi sobivusele, on otsustanud keelelepingut mitte sõlmida ja programmist lahkuda. Ca 80 inimest on juba avalduse esitamise järgselt loobunud. Keeleõppes pakkusime 42 keeleõpperühmas 486 õppekohta. Suur hulk rühmi jätkas koroonaviiruse piirangute tulemusena vähendatud koosseisus, palju oli sel aastal katkestajaid. 2021. a lõpuks oli lisandunud 204 isikut, kellel on saavutatud B1 keeletase ja 20 isikut, kes on täitnud programmi. Kokku on meetme loomisest alates programmi täitnud ja Eesti kodakondsuse avalduse esitamiseni jõudnud 263 inimest. Ühtekokku on perioodil 2019-2021 meetmes osalemise soovi avaldanud 1741 inimest, nendest 621 inimese osas ei sobi PPA hinnangul meetmesse. Sihtasutusse meetme ületulemise perioodil on PPA teinud eitava otsuse vaid 30-le isikule. Sihtasutus on tõhustanud avalduste kontrolli ja täiendavalt nõustanud kõiki avalduse esitajaid. Koroonaviirusest tingitud segaduste tõttu inimeste elus (töö kaotus, töökoha muutus, ajutised töötamised välismaal jne) on põhjustanud selle, et mit ukümmend inimes t on peatanud oma keeleõpingu d kuni elurütm normaliseerub. Hüvitist tasustamata õppepuhkuse eest on makstud 17 korral. Hüvitisi taotletakse oodatust vähem. Aasta lõpus avati riigihange täiendavate keeleõppekohtade tellimiseks (1300 õppekohta eesti keele B1-tasemel oskuse saavutamiseks). Selle hankega soovime suurendada keeleõppekursuse mahtu, et parandada keeleeksamiks ettevalmistust. Koolitused korraldatakse üle Eesti vastavalt sihtrühma olemasolule vastavas piirkonnas (kontaktõppena või veebikursusena). Muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine 2. 1. 7. Rahastaja Euroopa Sotsiaalfond ja KF Väljundinäitaja etendusasutustes ja muuseumides muukeelse info paremaks ja efektiivsemaks edastamiseks on vajaduspõhiselt hangitud tehnilised vahendid ning need töötavad. Perioodil 2014–2022 kasutab hangitud tehnilisi vahendeid 32 000 inimest. Tegevuse eesmärk luua vähelõimunud püsielanikele võimalus osaleda Eesti kultuurielus ning seeläbi aidata kaasa lõimumisele Eesti ühiskonnas Tegevuse kirjeldus: 2021. aastal korraldatakse kampaania, et teavitada sihtrühma ning kutsuda tutvuma tehnilised vahendid ja seadmed soetanud partnerite ekspositsioonide, etenduste ja programmidega. I kvartalis koostati teavituskampaania kontseptsioon. Riigihan g e "Teavituskampaania eesti keelest erineva emakeelega muuseumi- ja teatrikülastajatele" kuulutati välja juulis. P akkumuste esitamise tähta jaks 2 4.08.2021 l aekus 5 pakkumust. Valituks osutus Agentuur La Ecwador OÜ , ke llega koostöös valmistas ime kampaaniat ette avalikustamiseks jaanuaris 2022. Eesmärk 3: Eestis elavad rahvusvähemused hoiavad ja väärtustavad oma kultuuritraditsioone ning teevad tihedat koostööd nii omavahel, eesti rahvuskultuuriseltsidega kui teiste valdkondade kultuurikorraldajatega, teadlikkus kultuurilisest mitmekesisusest on ühiskonnas kasvanud. Rahvusvähemuste kultuuriühingute toetusprogramm 1. 3. 1. Rahastajad Kultuuriministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium Väljundinäitaja toetatud on 20 organisatsiooni; alustatud on ettevalmistusi romade päeva- ja perekeskuse loomiseks Valga linna. Valga roma kogukonnaga töötab kaks mentorit Tegevuse eesmärk aidata kaasa rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilimisele ning tutvustamisele Eestis, toetada rahvusvähemuste kultuuriühingute ürituste korraldamist, traditsiooniliste festivalide järjepidevuse tagamist, rahvusvähemuste koostööd teiste kultuuri-organisatsioonidega Eestis ning ühise inforuumi teket Tegevuse kirjeldus : jaanuaris avalikustatakse taotlusvoor „Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetus”. Taotlejatele korraldatakse infopäeva d , sh tagasisidestamise ja parimate praktikate jagamise infopäev. 05.01.2021 avalikustasime taotlusvooru . I nfopäevad korraldasime Z oom ’ i keskkonnas 13.01.21 eesti keeles ja 15.01.21 vene keeles. Infopäevadele registreer u s kokku 27 inimest. Jooksvalt toimus taotlejate personaalne nõustamine. Taotluste esitamise täht ajaks 04.02.21 laekus Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu 51 taotlust, millest sisulisele hindamisele suunati 48. Konkursi tulemusena toeta sime 22 rahvusvähemuste kultuuriseltsi projekti, mis on suunatud rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamisele ning tutvustamisele Eestis. Toetus t e kogusumma on 75 500 eurot. Toe tuse said: Pärnu Ingerisoomlaste Kultuuriselts, M TÜ Piiri Peal, Eesti Moldova Ühing, Ukraina Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi , Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühing, Ukraina Kultuurikeskus, Ukraina Noorsoo Liit Eestis, MTÜ FUFF, Eesti Leedulaste Ühendus, Narva Linna Slaavi Kultuuriselts Svätogor , Valgevene Kultuurihariduslik mittetulundusühing Lad, M TÜ Etnolaat , M TÜ Kultuuride Ristmik, Armeenia-Eesti Kultuuri Selts, M TÜ Haridus-Kirjastuslik Kultuurikeskus ZLATA, Udmurdi Ühing Ošmes , Armeenia Kultuuri- ja Spordiselts "NAIRI", Tallinna Armeenia Rahvusselts, M TÜ SOPHIA, Eesti Aserbaidzaani Noortekeskus "IRS", Eestimaa Poolakate Selts POLONIA, M TÜ Vene Romansi Klubi. Tegevused viiakse ellu kuni 31.12.21. MTÜ Vene Romansi Klubi loobus augustis toetusest. T egevused viidi ellu plaanipäraselt arvestades kehtivate piirangutega. Töö Valga roma kogukonnaga Valga linnas töötavate mentorite töö eesmärk on toetada romade lõimumist, sh roma kogukonna teadlikkuse tõstmine oma õigustest ja kohustustest, kaasa aitamine avaliku sektori suutlikkuse parandamisele nende õiguste tagamiseks ning kultuuriliste erinevuste ületamisele. Teenuse sihtrühm on roma pered, kelle registreeritud elukoht asub Valga vallas ning roma lapsed ja noored, kes vajavad tuge koolikohustuse täitmiseks. Teenust osutatakse tihedas koostöös Valga Vallavalitsuse ja valla haridusasutustega. Mentori töö sisu on: - koostöö edendamine roma perede, kohaliku omavalitsuse ja omavalitsusasutuste vahel; - teenuse sihtrühma kuuluvate klientide individuaalne nõustamine ja neile ürituste korraldamine. 2020. aasta juunis alustasid töövõtulepingutega tööd kaks roma kogukonna mentorit: Irina Anissimova ja Oleg Artemchuk . Juuni alguses pikendati Oleg Artemchukiga töövõtulepingu t kuni 31.12.2021 ning Irina Anissimovaga kuni 31.05.2022. Irina Anissimova hakkas koolis ette valmistama roma pid u, mis korraldatakse sii s, kui viiruse leviku olukord seda võimaldab. Eelmisel aastal hakkasid Ühendkuningriigist Eestisse tagasi kolima roma pered, kes suundusid Val k a. Sel aastal tule b Val k a mit u roma pere t Inglismaalt . Irina Anissimova aitab nendel peredel Eestis kohan eda (nt aitab leida perearsti, lastel minna lasteaeda ja kooli, vajadusel vahend ab humanitaarabi ) . Lisaks s uhtle s Irina aktiivselt peredega , rää kis laste lasteaias ja koolis käimise tähtsusest, Covid-19 vastu vaktsineerimise olulisusest, vajadusel abistas lapsi koolitööde tegemisel. Irina k ohtus alaealiste küsimustega töötavate politseinikega , aitas roma noortel leida hooajalist tööd, kohtus võimalike tööandjatega ning osales Töötukassa kohtumisel. Oktoobris aitas Irina korraldada Valgas roma rahvatantsukoolituse tüdrukutele ja neidudele. Detsembris külastas Irina roma peresid, kus on väiksed lapsed ning tegi neile väik e sed kingitused. Oleg Artemchuk uuris erinevaid võimalusi, kuidas suurendada n oort e huvi hariduse vastu ning leidis uusi koostööpartnereid. Eesti Punase Ristiga on võimalik teha koostööd tervishoiu teemal, et roma noored läbiksid Eesti Punase Risti korraldatavaid koolitusi. Kui õnnestub, siis Anglikaani kirik saab toetada tehnika soetamist Valga roma kogukonna le . Oleg s uhtles Israeli roma majaga, et tulevikus korraldada kahe riigi noorte vahetusprojekte ning u uris , kuidas noored saaksid olla vabatahtlikud roma õiguste kaitsjad organisatsioonis European Roma Right Center. Tänu Oleg Artemchuki online kohtumisele Roma E ducation Fund esindajatega on Eesti lisatud riikide nimekirja, kelle roma päritolu tudengitele eraldatakse stipendiumid. Lisaks registreeris Oleg MTÜ „ Bhaga “ ning esitas taotlusi roma noorte osalemiseks Euroopa rahvusvahelistes projektides. Ta u uris ka Erasmus + programmide võimalusi noorte tegevuste rahastamiseks , suhtles Eesti Jalgpalli Liiduga, et uurida võimalusi roma jalgpallimeeskonna registreerimiseks. Oleg suhtles regulaarselt Valga roma noorte ja täiskasvanutega, et arutada Valga roma kogukonna probleeme ning toetada nende lõimumist Eesti ühiskonda, rääkis Covid-19 vastu vaktsineerimise tähtsusest. Ühendkuningriigist tulnud peredele tellis Oleg vajadusel saatkonna kaudu puuduolevad dokumendid. Ta tellis Val k a loodusajakirja ning roma keele õpikud noortele. 12 . -18.07.2021 viisid mentorid roma noortele läbi linnalaagri. Viisteist 8-21-aastast osalejat said uusi teadmisi erinevates valdkondades alates kirjandusest, ajaloost kuni füüsika ja inseneritööni. Noored osalesid koolitustel ja praktilistes töötubades ning tegid koos mentoritega väljasõite teistesse Eesti piirkondadesse ( külastasid Elistvere Loomaparki, Peipsimaa külastuskeskust, Valga muuseumi, AHHAA keskusest, Valga Militaa rteemapark i , Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi, Jääaja keskust ja Pokumaad ) . Se ni ei ol nud paljudel Valga roma noortel võimalust erinevaid Eesti paiku külastada . T änu laagrile rikastasid teismelised oma teadmisi kogu riigi kohta. Noored hindasid kõige põnevamaks A HHAA keskuses, Peipsimaa külastuskeskuses, Pavel Varunini töötoas ja Valga Militaar teemaparg is veedetud aega. Tänu noorte tegevustele hakkasid ka täiskasvanud romad rohkem tajuma, et Eesti riik hoolib ne i st. Septembri alguses toimu s kohtumine Valga Vallavalitsusega roma keskuse võimalike ruumide osas . Kõigepealt otsisime suur t ruum i , kus oleks võimalik korraldada ka üritusi. Loobusime ideest kolmel põhjusel: 1) sobivat ruumi ei olnud; 2) kuna üritused ei toimu igal nädalal, võiksid roma keskuse ruumid olla väiksemad; 3) osa romadel puudub Valgas enda, laste ja riiete pesemise võimalus. Seega on vaja ruum e , kus o n pesemisvõimalused ja pesumasin. Hakkasime otsima 1-2 toalist korteri t, mis peab asuma romade elukoh tade lähedal, et oleks mugav külastada. O n lootust, et lähikuudel on sobiv korter võimalik leida. 16.10-17.10 ja 23.10-24.10 korraldasime roma tantsu koolitused nii väikestele tüdrukutele kui vanematele neidudele (igal päeval 8 tundi). Koolitused osutasid väga populaarseks . Valga tüdrukud ja neiud on tantsimises andekad. K ehtestatud p iirangute tõttu ei õnnestunud korraldada füüsilisi koolitusi, s eepärast tellisime vanematele neidudele online tunnid kord nädalas. Eesmärk on jõuda tasemele, kus neiud saavad suvel esineda ja tutvustada roma tantsu. Tulevikus on võimalik neid kaasata noorte õpetamisel. Aasta lõpus tellisime esinejatele roma rahvar õivad . 01.06.2021 esitasime Kultuuriministeeriumile taotluse tehnika soetamiseks rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonidele. Taotlus sai positiivse vastuse. Tehnika soeta s sihtasutus ühishankega , mille kuulutasime välja septembris. Ajavahemikul november-detsember viidi planeeritud tegevused edukalt ellu. Iga katusorganisatsioon sai tellitud tehnikat ning võimaluse koos oma liikmetega osaleda Zoom keskkonna ja tellitud tehnika kasutuse tutvustaval koolitusel. Lisaks sellele korraldati kaks koolitust kahes rühmas: videote tegemise põhialustest ning ürituste korraldamisest ja läbiviimisest veebikeskkonnas. Rahvuskultuuriseltside tegevuse baasfinantseerimine 1. 3. 2. Rahastaja Kultuuriministeerium Väljundinäitaja iga-aastaselt on toetatud orienteeruvalt 250 organisatsiooni Tegevuse eesmärk toetada rahvusvähemuste kultuuriseltside rahvuskultuuripärandi ja keele säilitamist ning edendamist Eestis, suurendada katusorganisatsioonide ja rahvusvähemuste kultuuriseltside jätkusuutlikkust ning haldusvõimekust ja toetada nende arengut. Samuti suurendada rahvusvähemuste kultuuriseltside ja eesti kultuuriasutuste omavahelisi kontakte, eesmärgiga tihendada rahvustevahelist dialoogi. Tõsta Eesti ühiskonna teadlikkust katusorganisatsioonide rollist rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevuses. Tutvustada traditsiooniliste rahvuskultuuride eripära, kasutades selleks erinevaid koostöövorme ja teavitustegevusi ning soodustada katusorganisatsioonis esindatud rahvusvähemuste kogukondade lõimumist Eesti ühiskonnaga. Tegevuse kirjeldus : 2020. aasta aruannete esitamise tähtaeg on 10.01.2021. Jooksva aasta toetuste väljamaksmine sõltub eelmise aasta aruannete kinnitamisest. 2021. aastal vaadatakse koos rahvusvähemuste katusorganisatsioonidega üle kultuuriministri 31.12.2018 määruse nr 24 „Rahvusvähemuste katusorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ rakendamise tulemused. Kuna Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemis ei suudetud õigeaegselt ette valmistada baasfinantseerimise teise aasta vahearuande vormi (esimese palve vormi tegemiseks saatsime 2020. aasta suvel, seejärel mitmed meeldetuletused, siiski ei olnud jaanuari alguseks süsteemis aruandlusvormi), pikendasime vahearuande esitamise tähtaega jaanuari lõpuni. Esimese s kvartali s toimus 2020. a asta vahearuannete menetlemine. Toimus kohtuvaidlus Eestimaa Mitmekultuurilise Assotsiatsiooniga. I astme kohus tegi otsuse sihtasutuse kasuks. Eestimaa Mitmekultuuriline Assotsiatsioon kaebas kohtuotsuse edasi Ringkonnakohtusse. Kohtuvaidlus jätkub. 13.09 korraldasime kohtumise rahvusvähemuste katusorganisatsioonide juhtidega, et arutada baasfinantseerimise tingimusi. Kohtumisel selgus, et kõik partnerid on olemasolevate tingimustega rahul ning neid pole vaja muuta. Uue taotlusvooru kolmeaastase perioodi rahastamiseks kuulutasime välja 11.11. 20 21. 16.11 .2021 viisime läbi taotlusvooru infopäeva. Tähtajaks 13.12 .2021 laekus 18 taotlust. Hindamine lõpeb jaanuaris. Eesti mitmekultuurilisust tähistatavate ürituste läbiviimine 1. 3. 3. Rahastaja Kultuuriministeerium Väljundinäitaja toetatud on mitmekesisuse päeva ja rahvuste päeva tähistamisega seotud üritusi (sh Loomepaja korraldamine), koostööpäeva ja koolituste korraldamist Tegevuse eesmärk toetada ühiskonna multikultuurilisust ning soodustada tolerantsuse kasvu Tegevuse kirjeldus: koostöös erinevate organisatsioonidega viiakse läbi mitmekesisuse päeva ja rahvuste päeva tähistavad üritused. Toimus 2020. aastal suuremate rahvusrühmade kohta tellitud lühivideo de ülevaata mine. Mõne si d video si d oli vaja täiendada, sh teha parandusi tiitrites. Mitmekesisuse päeva raames levitasime Facebook ’ is temaatilist videot, korraldasime Facebook ’ is mängu ning 3 võitjale jagasime auhinnad (rahvusrestorani kinkekaardid 30 € väärtuse s). 27.-28.08 .2021 korraldasime Narvas koostööpäevaku. O salesid rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide ja muuseumide esindajad ning Harjumaa vabaühendused. Koostööpäevakul osales 59 inimest. Koostööpartnerid olid Kultuuriministeerium ja SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus. Üks parimate st tunnustatud projektidest „Päevalill“ oli välja mõeldud noorte endi poolt. Noorte loomingulise arengu ja suhtlemisjulguse ärgitamiseks moodustat i suhtlemisring. Kohtuti kokku 8 korral. Toimusid loomingulised töötoad, kunstiteraapia, 3D projekteerimise harjutamine jm, mille käigus arendat i loovust ja suhtlemisoskus t . Teise projekti „Piirid ja Paarid“ raames toimub 2 kahepäevast õppereisi: Rae valla külade esindajatele Narva ja Sillamäele ning Ida-Virumaa osalejatele Rae valla küladesse (toimub 2022 kevadel, kuna sügisel ei olnud viiruse leviku tõttu võimalik korraldada). Õppereisil Ida-Virumaale tutvuti erinevate kultuuride ja rahvuste koostööprojektidega ning kultuurilis -ajalooliste põimumistega läbi sajandite. Osalejad said isikliku kogemuse põlvkondade sidususest ning mõtteid, kuidas hoida oma kultuuripärandit ja traditsioone teises kultuuris. Rae vallas ja selle naabervaldades tutvustatakse 2022. aasta kevadel kogukonna toimetamisi ning külastatakse Anija mõisa. Kolmanda projekti raames korraldati Vabaõhumuuseumis noortele suunatud „Rahvuste mängude päev“. Osalejad kaasati kaasaegsetesse ja rahvuslike mängude läbiviimisse; nad said tutvuda gruusia, eesti, ersa, mokša , seto, ukraina mängudega. Koostööpäevak ut rahastat i Kultuuriministeeriumi eelarvest ja Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ tegevusest „Lõimumisalased koostöötegevused“. Rahvuste päeva raames levitasime informatsiooni seltside poolt korraldatud ürituste kohta, korraldasime Facebook’is mängu ning ühele võitjale jagasime auhinna (rahvusrestorani kinkekaardid 30 € väärtuses). 26.09. 20 21 korraldasime Rahvuste päeva vastuvõtu Kukruse Polaarmõisas, kuhu kutsusime külalisi nii Tallinnast kui Ida-Virumaalt. Eesmärk 4: Eestisse naasvad inimesed ja uussisserändajad on ühiskonnas hästi kohanenud ning saavad end teostada panustades Eesti arengusse, välisriikides elavad rahvuskaaslased on tihedas kontaktis Eestiga. Eesti keele laagrid etnilistele eestlastele E1. 1. 1. Rahastajad Kultuuriministeerium; Haridus - ja Teadus ministeerium Väljundinäitaja korraldatud on 3 kümnepäevast suvist laagrivahetust kokku kuni 90-le 13-18-aastasele noorele, igas vahetus kuni 22 väliseesti noort Tegevuse eesmärk eesti keele õpetamise kaudu toetada eestluse säilitamist ja arendamist Tegevuse kirjeldus : 2021. aasta suvel toimub kolm laagrivahetust väliseesti noortele vanuses 13-18 aastat . 31.03.2021 lõppes laagrisse registreerimine. Soovi laagris osaleda avaldas 105 noort erinevatest riikidest üle maailma. Vahetused komplekteeri si me aprilli s , mais sõlmisime lepingu d lapsevanematega. L aagrikorraldaja leidmiseks korraldasime hanke “Väliseesti noorte keelelaager“ . Pakkumuste esitamise tähtajaks 31.03.2021 laekus üks pakkumus HeadEst O Ült, kes laagri 3 vahetust läbi viis. Esimene vahetus korrald ati 5.-15. juuli l , teine 19.-29. juulil ja kolmas 2.-12. augustil 2021. Kõik kolm vahetust toimusid nagu plaanitud, osales 66 väliseesti noort ja 24 kohalikku väliskogemusega noort, kokku osales kolmes vahetuses 90 noort. Noored olid 20st erinevast riigist: Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Bahamalt, Venemaalt, Ühendkuningriigist, Iirimaalt, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Austriast, Luxembourgist, Belgiast, Soomest, Rootsist, Taanist, Norrast, Rumeeniast, Lätist, Leedust, ja Eestist. 6.08.2021 külastasid laagri t Kultuuriministeeriumi , H aridus- ja Teadusministeeriumi ning Vä lisministeeriumi esindajad ja sihtasutuse rahvus k aaslaste valdkonna juht. Kõik olid laagri tegevusega väga rahul ja noored andsid väga head tagasisidet. Väliseesti kultuuritegevuse toetamine E2. 3. Rahastaja Kultuuriministeerium Väljundinäitaja vähemalt 17 kultuuriüritust on toetatud Tegevuse eesmärk toetada kodueesti kultuurikollektiivide ja loomeinimeste kontakte ning kultuurivahetust väliseesti kogukondadega, väliseestlaste osalust Eesti kultuuri suurüritustel ja koolitustel Eestis ning kontakte ida ning lääne diasporaa esindajate ja Eesti vahel Tegevuse kirjeldus: 2021. aasta alguses avalikustat i taotlusvoor „Väliseesti kultuuriseltside toetus”. Tähtajaks laekus 42 taotlust, neist 35 edastati sisulisele hindamisele. Toetust saavad projekti d , mis viiakse läbi väliseesti seltsides, et hoida ja säilitada Eesti kultuuri. Taotlusvooru tulemusel eraldati toetus 22 väliseesti seltsile, kes korralda si d erinevaid kultuuriüritusi üle maa ilma. Projektid vii di ellu 12 riigis: Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Suurbritannias, Moldovas, Venemaal, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Maksim aalse võimaliku toetuse ( 4000 € ) sai Estonian Studies Centre Torontos, kes korralda s Estonian Music Weeki , mis on juba mitme ndat aasta t toimuv suurüritus Toronto eestlaste kogukonnas. Toet atud projektidega saab tutvuda https://integratsioon.ee/taotlusvoor-valiseesti-kultuuriseltside-toetus Tagasipöördumistoetuste eraldamine Eestisse naasnud eestlastele, Eesti kodanikele või nende järglastele M2. 1. Rahastaja Kultuuriministeerium Väljundinäitaja 60 Eestisse naasnut on saanud tagasipöördumistoetust Tegevuse eesmärk vältida Eestisse tagasipöördujate sotsiaal-majandusliku olukorra halvenemist, tulenevalt tagasipöördumisega kaasnevatest kuludest. Tegevuse kirjeldus: tagasipöördumistoetuse taotluste menetlemisel ja toetuste määramisel lähtutakse kultuuriministri 31.12.2018 määrusest nr 23 „Tagasipöördumistoetuse maksmise tingimused ja kord“. Taotlusi on võimalik esitada s ihtasutuses ning kõigis Politsei- ja Piirivalveameti teenindusbüroodes. Samuti on võimalik taotlusi esitada elektroonselt täidetaval ankeedil. E-täidetav ankeet on kättesaadav s ihtasutuse kodulehel. M enetlesime 61 tagasipöördumistoetuse taotlust. Neist 31 taotluse kaudu said tagasipöördumistoetust kokku 87 inimest. Rahvuskaaslaste nõustamisteenus M2. 1. 1. Rahastaja Kultuuriministeerium Väljundinäitaja nõustatud on 500 tagasipöördujat , toimunud on 30 nõustamiskohtumist. Ajakohastatud on teavet veebiaadressil globalestonian.com. Sihtrühmale pakutakse veebipõhist infot ja teenuseid. Tegevuse eesmärk tagasipöördujatele on tagatud igakülgne nõustamine Eesti ühiskonnas kiireks sulandumiseks. Tegevuse kirjeldus: n õustamisele pöördutakse ennekõike telefonitsi ja kirja teel, kuid tullakse ka Sihtasutusse kohale. Peamised nõustamise teemad on olnud tagasipöördumise protsessi alustamise kohta, laste haridustee jätkamise teemad ja milliseid toetusi Eesti pakub. Nõustamine Tagasipöördumisinfot/nõustamist said 497 inimest, kellest pooled elavad veel välisriigis ja planeerivad tagasipöördumist. Tõusnud on Venemaal elavate eestlaste järglaste huvi selle vastu, kuidas saada oma esivanemate kaudu kodakondsust ja dokumente, aga ka kuidas Eestisse elama tulla. Märgatav on ka Suurbritanniast tagasipöördujate osakaal, mis on seotud nii viiruse leviku kui Brexiti jõustumisega. Ka tagasipöördujad Soomest pöörduvad sagedamini nõustamiseks, küsitakse nii tagasipöördumistoetust, kui ka elukoha leidmise kohta. Üldiselt küsitakse palju laste haridustee võimalikkusest ja nende keeleõppe kohta, tööturu infot ja erinevate toetuste kohta, sealhulgas tagasipöördumistoetuse kohta. Tagasipöördumise põhjused on suuresti samad, kui eelnevatel aastatel, koduigatsus, lastele parem tulevik ja üldiselt turvalisem elukeskkond. Kog e muskohtumised T oimu s 11 kohtumist, kus osales kokku 130 tagasipöördujat , kes jagasid oma kogemusi, et toetada üksteist kohanemisel Eestis. Eraldi toimus üks suurem kontaktne peredele mõeldud üritus, kus osales 50 tagasipöördujat . Kohtumistel on võimalus jagada oma kogemusi ja toetada üksteist kohanemisel Eestis. Kohtumistel jagasime praktilist infot sihtasutuse teenuste kohta . O sadel kohtumistel osale si d ka Töötukassa spetsialistid , kes tutvusta sid tööturu olukorda ning Töötukassa teenuseid. Kuna kohtumised toimusid virtuaalselt ja sinna oli ligipääs kõikidele üle maailma, ei olnud vajadust teha eraldi kohtumisi maakonnapõhiselt, mis olid esialgu planeeritud, kui pandeemia tõttu ei toimunud. Augustis 2021 korraldasime noorte le tagasipöördujate le 3-päevase seminari “Keel ja meel“ , kus osale s 20 noort . See oli omamoodi kogemuskohtumine noortele, et leida Eestist omale mõttekaaslaseid, harjutada keelt ja uurida oma identiteeti. Tagasiside oli väga positiivne. Kokku osales erinevatel kogemuskohtumiste üritustel 200 inimest. Kogemuskohtumiste jaoks on loodud Facebook’i leht „ Tagasipöördujate klubi – Kogemuskohtumised “ , kus jagame infot kogemuskohtumiste kohta, julgemad saavad jagada ka enda väliskogemuse lugu. F acebook’i leh e kaudu antakse järjepidevalt infot, millistest riikidest on inimesi kõige rohkem k aastatud. Kõige aktiivsemad inimesed lehel on Eestist, Ühendkuningriikidest, Soomest, USAst, Rootsist aga ka Austraaliast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Belgiast. Lehte jälgib püsivalt 529 inimest . Erinevaid postitusi on meeldivaks pidanud kokku üle 512 inimest, neist suur osa on 25-45 aastased naised 88% ja ligi 50% neist elab Eestis. Järgnevad Soome, Ühendkuningriigid, Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia, Iirimaa ja Belgia. Postitus, mis rääkis tagasipöördumise erinevatest aspektidest läbi kogemuskohtumistel osalejate silmade, äratas huvi ja jõudis 3500 inimeseni, kokku aga on jõudnud info selle lehe pealt ligi 10 000 inimeseni läbi teiste gruppide. Tegime videoklipi Zoom’i kohtumiste kohta, mida saab vaadata https://www.integratsioon.ee/kogemuskohtumised Tagasipöördujatele suunatud teenuste kommunikatsiooni tõhustamine, teadlikkuse tõstmine pakutavatest teenustest sihtgrupi seas Tagasipöördujate teemat kajastati ETV saates „Suud Puhtaks “ 23.02.2021 ja 25.12.2021 ERR Vikerraadio hommikuprogrammis. Koostatud on väljaanne „Tagasi tulemised 2021“, mis tutvustab 5 tagasipöörduja Eestisse naasmise lugu ja samuti saab sealt praktilist infot, mis on vajalik pea igale Eestisse tagasipöördujale . Väljaannet saab vaadata https://issuu.com/insamisa/docs/insa_2021_eestisse_tagasitulijate_lood . Tagasipöördumise info on leitav https://www.eesti.ee/et/kodakondsus-ja-dokumendid/eestisse-tagasipoeoerdujale ja Sihtasutuse veebi www.integratsioon.ee tagasipöördujate alamlehel https://www.eesti.ee/et/kodakondsus-ja-dokumendid/eestisse-tagasipoeoerdujale Oleme teinud mitmekülgset koostööd erinevate ametiasutustega, et sihtgrupp ja sihtgrupiga kokkupuutuvad ametnikud oleksid teavitatud nõustamisteenusest ja tagasipöördumistoetusest. Veebilehe „Globaalne eestlane“ igapäevane haldamine ja järjepidev arendamine Võõrsil elavate rahvuskaaslaste infokanalid on kaardistatud ja tehtud vastav analüüs (sh sotsiaalmeedia kanalid). Veebileht/portaal globalestonian.com („Global Estonian“ / „Eestlased üle maailma“) on globaalse eestlaste kogukonna ühendaja, mille kaudu jagatakse teavet väliseestlaste tegemiste ja kogukondade kohta ning aitab võrgustuda kodu-Eestiga. 2021. aastal kujundati portaal ümber vastavalt EASi „ Brand Estonia“ juhistele nii, et veebilehe disain ühildu b teiste Eestit tutvustavate portaalide visuaalse kujundusega ning annab äratuntava sõnumi ja viite, et portaal kajastab m uuhulgas ka riigipoolseid sõnumeid. Tihedas koostöös Innotiimi, Välisministeeriumi ja Kultuuriministeeriumiga toimus portaali ümberstruktureerimine, et see kajastaks paremini sihtrühmade vajadusi ja pak uks kliendikesksemat kasutuskogemust. 2021. aastal postitat i 200 uudis t ja 180 rahvuskaaslaste ga seotud sündmus t . Portaali igal nädalal külastavate unikaalsete kasutajate arv on kasvanud ligi 500-ni nädalas (2020. aastal umbes 275 nädalas). Koostöös Innotiimi , Välisministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ga kavandati ja koostati uudiskiri („Üleilmse eestluse uudiskiri“), mis saadetakse välja iga kuu. Esimene uudiskiri saadeti 2021. aasta mai s. Uudiskirjal on üle 650 püsiva tellija. Iga nädal ilmu b ka ERR-i inglise portaalis „Global Estonian Report “ . Eesmärk 5: Lõimumistegevustel on tuntav mõju ja need on tõhusalt korraldatud, sihtgruppide rahulolu teenuste kvaliteediga on kõrge. Olulisema d tegevussuun ad aastal 2021 o lid : Töötajate arenguvõimaluste pakkumine, motiveeriva töökeskkonna ja töötingimuste tagamine. Rahulolu-uuringu läbiviimine. Organisatsiooni põhi- ja tugiprotsesside ajakohastamine, tagamaks ühelt poolt protsesside vastavuse Eesti ja Euroopa Liidu seadusandlusele ning järelevalve vahendite kasutamise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle, teiselt poolt pakkudes teenuseid mõistlikult ja efektiivselt. Organisatsiooni sisekommunikatsiooni tõhustamine, et tagada eri linnades tegutseva kollektiivi ühine infoväli ning tegevuste koordineeritus ning vältida tegevuste dubleerimist. Teenuste arendamine lähtuvalt disainmõtlemise põhimõtetest, võttes aluseks klientide ja partnerite rahulolu ning kasutuskogemuse kogu teenuse lõikes. Sihtasutuse eesmärk on pakkuda teenuseid viisil, et need lähtuksid kasutajate vajadustest ning pakuksid võimalikult suurt kasutusmugavust. Sihtgruppide kaasamine tegevuste hindamisel ja kavandamisel. Organisatsiooni nähtavuse suurendamine ühiskonnas. Info Sihtasutuse pakutavatest teenustest ja elluviidavatest tegevustest peab jõudma kõikide sihtrühmadeni. Sihtasutuse positsiooni teadvustamine valdkonna kompetentsikeskuse ja eestkõnelejana. Teadlikkuse tõstmine Sihtasutusest kui atraktiivsest tööandjast. Kvaliteedijuhtimise põhimõtete juurutamine organisatsioonis. Tegevuste mõjude hindamine ning selleks vajalike mõõdikute väljatöötamine ja rakendamine. Rahulolu-uuring 2021. aasta esimeses kvartalis viidi läbi kordushange „Integratsiooni Sihtasutuse töötajate ja partnerite rahulolu uuringute läbiviimine“. Hanke avalikustati 20.01.2021 ning pakkumuste esitamise tähtajaks (8.02.2021) esitati 5 pakkumust. Edukaks osutus ühispakkumus, mille esitasid Akkadian OÜ ja Turu-Uuringute AS. Leping sõlmiti märtsi lõpus ning kohe alustati tegevustega. Rahulolu-uuring viidi läbi enne hankes sätestatud tähtaega. 21. ja 22. juunil korraldati juhtmeeskonnale koolitus, milles raames tutvustati uuringu tulemusi ja arutati, kuidas parandada kitsaskoh ti ning hoida heal tasemel need aspektid, mille kohta partnerite ja töötajate tagasiside oli positiivne. 30. 06.2021 toimus tulemuste tutvustus sihtasutuse töötajatele. 15.09 .2021 tutvusta ti uuringu tulemusi partneritele. Üldine töötajate rahulolu indeks on 93 (rahvusvahelise praktika põhjal arvestatakse indeksit, mis on >65, heaks tulemuseks). INSA kuvand partnerite hulgas on kõrge. Eduteguriteks (kõige kõrgem nõustumisemäär) võib lugeda seda, et INSA asjatundlikkus ja koostöö loob partneritele väärtust ning on neile kasulik. Samuti seda, et INSA hoolib oma partneritest. Kommunikatsioon Sisekommunikatsioon Organisatsiooni sisese infoliikumise tagamiseks toimusid regulaarsed iganädalased juhtrühma ja töötajate üldkoosolekud, lisaks edastati töötajatele kord nädalas infokirja sihtasutuse kõigi valdkondade eelmise nädala tulemuste ja eelseisva nädala plaanide kohta. Käivitati regulaarne iganädalane kirjalik infovahetus Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonnaga nädalaplaanide ja töötulemuste kohta. Integratsiooni Sihtasutuse 23. sünnipäeva ja mitmekesisuse päeva tähistamiseks korraldati veebi vahendusel kõigi töötajate ühised koosolemise üritused (vastavalt 31. märtsil ja 14. mail), 30. juunil toimus rahulolu-uuringu tulemuste tutvustus ja meeskonna ühine arutelu, 31. augustil uue õppeaasta algusele pühendatud koosviibimine koos uue õppeaasta plaanide tutvustamisega, 19. novembril ja 8. detsembril toimus valdkonnajuhtide ja üksuste juhtide ühine seminar aasta tulemuste kokkuvõtmiseks ning 20. detsembril toimus sihtasutuse 2021. aasta töötulemuste tutvustus kogu meeskonnale. Avalik kommunikatsioon 2021. aastal ellu viidud kommunikatsioonitegevused olid seotud sihtrühmade teavitamisega - rahvusvähemuste kultuuriseltside projektide toetamise taotlusvoorust ja selle tulemustest, - pereõppe korraldamise taotlusvoorust, - väliseesti kultuuriseltside taotlusvoorust, - rahvuskaaslaste kultuuriseltside taotlusvoorust ja selle tulemustest, - Keelesõbra programmis osalemise võimalustest ja tulemustest, - tasuta eesti keele kursustele registreerimisest jaanuaris, juunis, augustis ja oktoobris, - AMIF rahastatud kolmandate riikide kodanikele suunatud tasuta B1 taseme kursustele registreerimisest detsembris, - eesti keele harjutamise võimalustest eesti keele majade üritustel (nii veebis kui kontaktkohtumistel ja suvelaagrites), - lõimumisele suunatud kultuuri- ja spordialgatuste taotlusvoorust ja selle tulemustest, - Ida-Virumaa spordi ja kultuuriürituste kahest taotlusvoorust ja nende tulemustest, - välismaal elavate noorte keelelaagrites osalemise võimalustest ja laagrite tulemustest, - lõimumisalaste koostöötegevuste läbiviimise ideekorjest ja selle raames ellu viidud projektidest, - 2020. aasta Keeleteo auhinna saamisest unikaalse eesti keele õppe projekti räpiooper „Karma“ elluviimise eest, - sihtasutuse 23. tegutsemisaastal saavutatud tulemustest, - eesti keelest erineva emakeelega noorte jaoks korraldatud riigiasutuste praktikaprogrammis (kahes etapis) osalemise võimalustest ja tulemustest, - Narva kooslaulmispeo toimumisest, - rahvuste päeva mõttest ja Eesti ühiskonna mitmekesisusest, - eesti keele nädalast, - „KU- ку “ eesti keele messidest Kohtla-Järvel ja Tallinnas, - Matsalu loodusfilmide festivali Narva programmist, - e esti keele majade mõjuanalüüs i tulemustest, - v äliseesti kogukondade omaalgatuslike projektide taotlusvoor ust, - kodanikupäeva e-viktoriinist, - rahvusvahelise lõimumiskonverentsi toimumisest ja teemadest, - lõimumispreemiate konkursil osalemise võimalustest ning lõimumispreemiate saajatest. Avaliku kommunikatsiooni korraldamiseks kasutati selliseid kanaleid nagu Integratsiooni Sihtasutuse veebileht, uudiskiri, meedia (eesti-, vene- ja ingliskeelsed online portaalid, üleriigilised ja regionaalsed ajalehed, tele- ja raadiokanalid), sotsiaalmeedia (Integratsiooni Sihtasutuse Facebook´i leht, eesti keele maja Facebook´i leht ja Instagram ) ning erinevate partnerite infokanalid. Samuti kasutati mõnede teemade puhul laiema kõlapinna saavutamiseks ka ostetud reklaamipindu meedias, sotsiaalmeedias ja linnarummis. 2021. aastal koostati ja saadeti meediale 40 pressiteadet (eesti, vene ja inglise keeles). Erinevates meediaväljaannetes ilmus kokku 626 kajastust sihtasutuse tegevuse kohta. Integratsiooni Sihtasutuse Facebook´i lehel avaldati 169 postitust, eesti keele maja Facebook´i lehel ilmus 178 postitust ja eesti keele maja Instagram’i lehel 52 postitust. Integratsiooni Sihtasutuse Facebook´i lehel 2021. aastal avaldatud postitused jõudsid kokku 419 489 inimeseni (2020. aastal oli see number 115 589) ning eesti keele maja Facebook´i lehel ilmunud postitused jõudsid 73 725 inimeseni (2020. aastal oli see number 126 027). Eesti keele maja Instagram’i lehe postitused jõudsid 1982 inimeseni. Integratsiooni Sihtasutuse Facebook´i lehe jälgijate arv kasvas aasta jooksul 906 võrra (3083 jälgijat detsembris 2020 vs 3989 jälgijat detsembris 2021), eesti keele maja Facebook´i lehe jälgijate arv kasvas 774 võrra (4468 jälgijat detsembris 2020 vs 5242 jälgijat detsembris 2021). Lisaks koostati ja saadeti välja neli uudiskirja eesti, vene ja inglise keeles jaanuaris, mais, augustis ja oktoobris ca 8700le inimesele. Korraldati ja viidi läbi laiemad teavituskampaaniad reklaamiga erinevates meedia- ja sotsiaalmeediakanalites ning toetavate kommunikatsioonitegevustega kodanikulepingu alusel keeleõppe võimalustest, Narva kooslaulmispeost ja kodanikupäeva e-viktoriinist.
Ülevaade sõlmitud lepingutest /tehtud toetuse määramise otsustest ajavahemikul 01. jaanuar – 3 1 . detsember 202 1 eelarvega üle 20 000 euro Lepingu nr Osapool Lepingu s õlmimise kuupäev Tegevuse nimetus Maksumus (sh KM) Menetluse liik I kvartalis 202 1 sõlmitud lepingud /tehtud otsused 1.1-10/2021/2-1 Pult OÜ 08.02.2021 Kujundusteenuse ostmine 36 000,00 Võrreldavate pakkumuste võtmine 5 . 4 - 8 /202 1 / 1 -1 Aktsiaselts Baltic Tours 15 .0 3 .202 1 Reisiteenuste ostmine 60 0 00,00 Riigihange 5 . 4 - 8 /202 1 / 2 -1 Aktsiaselts WRIS 15 .0 3 .202 1 Reisiteenuste ostmine 60 0 00,00 Riigihange 5.4-5/2020/ 3 -1 Reisieksperdi Aktsiaselts 15 .03.202 1 Reisiteenuste ostmine 60 0 00 ,00 Riigihange 5.2/202 1 _ 1 Mittetulundusühing VEEDA VAHEAEG VÕRUMAAL 16 .03.202 1 Pereõppe partnerorganisatsioonide tegevustoetus 4 1 68 0,00 Taotlusvoor 5. 2 /202 1_1 MTÜ Meelte Kindlus 16 .03.202 1 Pereõppe partnerorganisatsioonide tegevustoetus 21 37 0,00 Taotlusvoor 5. 2 /202 1_ 1 Mittetulundusühing Kolga-Jaani Maanaiste Selts 16 .03.202 1 Pereõppe partnerorganisatsioonide tegevustoetus 20 000 ,00 Taotlusvoor 5.4-1/202 1 / 7 4-1 Akadian OÜ ja TURU-UURINGUTE AKTSIASELTS 29 .03.202 1 Integratsiooni Sihtasutuse töötajate ja partnerite rahulolu uuringute läbiviimine 23 760 ,00 Riigihange II kvartalis 202 1 sõlmitud lepingud/tehtud otsused 5.4-1/2021/93-1 Live Agentuur OÜ 19.04.2021 Narva kooslaulmispeo „Sõida tasa üle silla“ korraldusteenuse ostmine 98 211,60 Riigihange 5.4-1/2021/97-1 OÜ TripleDev 21.04.2021 Integratsiooni Sihtasutuse klientide ja teenuste haldamise süsteemi arendamine 139 056,00 Riigihange 5.2/2021_3 Shiftworks OÜ 20.04.2021 Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused 25 000,00 Taotlusvoor 5.2/2021_3 Spordiürituste Korraldamise Klubi 20.04.2021 Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused 25 000,00 Taotlusvoor 5.2/2021_3 Sihtasutus Teaduskeskus Ahhaa 20.04.2021 Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused 25 000,00 Taotlusvoor 5.2/2021_3 Sihtasutus Vaba Lava 20.04.2021 Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused 24 970,00 Taotlusvoor 5.2/2021_3 Mittetulundusühing Askele Loovuskeskus 20.04.2021 Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused 20 600,00 Taotlusvoor 5.2/2021_3 Mittetulundusühing Rakvere Maraton 20.04.2021 Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused 25 000,00 Taotlusvoor 5.2/2021_3 Mittetulundusühing Alutaguse Maraton 20.04.2021 Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused 25 000,00 Taotlusvoor 5.2/2021_3 Mittetulundusühing Pimedate Ööde Filmifestival 20.04.2021 Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused 25 000,00 Taotlusvoor 5.2/2021_3 Mittetulundusühing ContempArt 20.04.2021 Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused 24 990,00 Taotlusvoor 5.4-1/2021/101-1 MTÜ HeadEst 27.04.2021 Väliseesti noorte keelelaager 63 000,00 Riigihange 6.3-6/2021/115-1 Mittetulundusühing Eesti Instituut 20.05.2021 Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele 55 750,00 Riigihange 6.3-6/2021/118-1 Mittetulundusühing Eesti Instituut 20.05.2021 Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele 55 750,00 Riigihange 6.3-6/2021/119-1 Mittetulundusühing Eesti Instituut 20.05.2021 Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele 55 750,00 Riigihange 6.3-6/2021/117-1 Eesti Rahva Muuseum 20.05.2021 Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele 66 000,00 Riigihange 6.3-6/2021/127-1 OÜ Keelepisik 01.06.2021 Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid perioodil 2021-2022 49 700,40 Riigihange 6.3-6/2021/129-1 Change Partners OÜ 31.05.2021 Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid perioodil 2021-2022 43 200,00 Riigihange 5.4-1/2021/135-1 Konverentsimeistrid OÜ ja Miltton Events OÜ 05.06.2021 Rahvusvahelise lõimumisalase konverentsi korraldusteenuse tellimine 59 909,06 Riigihange 5.4-1/2021/136-1 Reisieksperdi AS 10.06.2021 Reisiteenuste ostmine 20 242,00 Riigihange III kvartalis 202 1 sõlmitud lepingud/tehtud otsused 6.3-6/2021/168-1 Juunika Koolitus osaühing 06.08.2021 Grupijuhtimise koolitus eesti keele ja kultuuri tundmise klubide eestvedajatele 28 800,00 Riigihange 5.4-1/2021/170-1 ALGUS Osaühing 16.08.2021 Eesti keele kursused (eesti keeles) täiskasvanutele 125 337,60 Riigihange 5.4-1/2021/171-1 OÜ Multilingua Keelekeskus 16.08.2021 Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele Eestis 121 651,20 Riigihange 5.4-1/2021/172-1 Folkuniversistetet Estonia 12.08.2021 Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele Eestis 107 212,80 Riigihange 5.4-1/2021/177-1 ALGUS Osaühing 26.08.2021 Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele Eestis 228 000,00 Riigihange 6.3-6/2021/194-1 Agentuur La Ecwador OÜ 28.09.2021 Teavituskampaania eesti keelest erineva emakeelega muuseumi - ja teatrikülastajatele 70 994,40 Riigihange I V kvartalis 202 1 sõlmitud lepingud/tehtud otsused 5.4-1/2021/201-1 OSAÜHING KERSTI VÕLU KOOLITUSKESKUS 13.10.2021 Eesti keele kursused (eesti keeles) täiskasvanutele Ida-Virumaal (v.a Narva) ja veebikursused üle Eesti 176 463,36 Riigihange 5.4-5/2021/1-1 Ühispakkuja DELTA OÜ ja ühispakkuja Smart Walls OÜ 01.11.2021 Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide jaoks IT- vahendite ja koolitusteenuse ostmine 57 358,80 Riigihange 5.4-1/ 2021/209-1 Ühispakkuja Kiri-Mari Kirjastus OÜ ja ühispakkuja Elem Invest OÜ 03.11.2021 Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele Harjumaal ja veebikursused üle Eesti 228 900,00 Riigihange 5.2/2021_5 Mittetulundusühing Rakvere Maraton 19.11.2021 Ida- Virumaa ettevõtlust edendavad spordi - ja kultuuriüritused 25 000,00 Taotlusvoor 5.2/2021_5 Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet 19.11.2021 Ida- Virumaa ettevõtlust edendavad spordi - ja kultuuriüritused 23 920,00 Taotlusvoor 5.2/2021_5 MTÜ Rajamuusika 19.11.2021 Ida- Virumaa ettevõtlust edendavad spordi - ja kultuuriüritused 21 000,00 Taotlusvoor 5.2/2021_5 ALUTAGUSE MATKAKLUBI 19.11.2021 Ida- Virumaa ettevõtlust edendavad spordi - ja kultuuriüritused 24 939,00 Taotlusvoor 5.2/2021_5 Mittetulundusühing ContempArt 19.11.2021 Ida- Virumaa ettevõtlust edendavad spordi - ja kultuuriüritused 21 965,00 Taotlusvoor 5.2/2021_5 Mittetulundusühing SOFIIT-KLUBI 19.11.2021 Ida- Virumaa ettevõtlust edendavad spordi - ja kultuuriüritused 23 660,00 Taotlusvoor 5.2/2021_5 Sihtasutus Narva Loomeinkubaator 19.11.2021 Ida- Virumaa ettevõtlust edendavad spordi - ja kultuuriüritused 22 500,00 Taotlusvoor 5.4-1/2021/240-1 Avatar OÜ 02.12.2021 Tõlketeenuse ostmine 36 000,00 Võrreldavate pakkumuste võtmine 5.4-1/2021/251-1 Krausberg Eesti OÜ 21.12.2021 Integratsiooni Sihtasutuse Narva ja Tallinna kontorite koristusteenuse ostmine 36 124,80 Riigihange 5.4-1/2021/252-1 SPS Grupp OÜ 21.12.2021 Integratsiooni Sihtasutuse Narva ja Tallinna kontorite koristusteenuse ostmine 27 072,00 Riigihange 5.4-1/2021/254-1 Pult OÜ 27.12.2021 Kujundusteenuse ostmine 36 000,00 Võrreldavate pakkumuste võtmine
Lisa S ihtasutuse juhataja 202 2 . a tulem ustasu määramise alusprintsii bid Integratsiooni Sihtasutuse missioon on valdkonna kompetentsikeskusena toetada lõimunud ja sidusa ühiskonna kujunemist. Oma tegevuste elluviimisel lähtub sihtasutus põhikirjast, Integratsiooni Sihtasutuse strateegiast aastateks 2020 — 2025, Sidusa Eesti arengukavast 2030, nõukogu suunistest, kinnitatud 202 2 . aasta tegevuskavast ja finantsplaanist ning teistest valdkondlikest arengukavadest (sh Eesti 2035st) ja programmidest tulenevatest suundadest. INSA strateegilisteks eesmärkideks 2020 — 2025 on: Eestis on kinnistunud lõimumist toetavad hoiakud ja eri osapoolte tihedas koostöös on loodud tingimused sidusa ühiskonna arenguks. Teadmised eesti kultuuriruumist ja eesti keele oskus eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas on paranenud, sihtgruppidel on ligipääs tänapäevastele kvaliteetsetele eesti keele õppimise ja praktiseerimise võimalustele. Eestis elavad vähemusrahvused hoiavad ja väärtustavad oma kultuuritraditsioone ning teevad tihedat koostööd nii omavahel kui ka teiste valdkondade kultuurikorraldajatega, teadlikkus kultuurilisest mitmekesisusest on ühiskonnas kasvanud. Eestisse naasvad inimesed ja uussisserändajad kohanevad sujuvalt ühiskonnas, välisriikides elavad rahvuskaaslased on tihedas kontaktis Eestiga. Lõimumistegevustel on tuntav mõju ja need on tõhusalt korraldatud, sihtgruppide rahulolu teenuste kvaliteediga on kõrge. 202 2 . aasta põhieesmärkideks on INSA teenuste sihtrühmade laiendamine ja täpsustamine ning teenuste kvaliteedi tõstmine . 202 2 . aasta INSA tegevused on välja toodud strateegiliste eesmärkide, väljundnäitajate, tegevuste eesmärkide ja kirjelduste ning kulude lõikes 0 4 . 01 .202 2 sihtasutuse nõukogu poolt kinnitatud sihtasutuse 202 2 . aasta tegevuskavas ja eelarves. Sihtasutuse strateegiliste ja p õhieesmärkide saavutamiseks viib INSA ellu järgnevaid olulisi tegevusi: Nõukogu poolt kinnitatud 2022.aasta tegevuskava elluviimine ja eelarve asjakohane kasutamine. Integratsiooni Sihtas u tuse strateegia uuendamine lähtudes uuest arengukavast Sidus Eesti 2030 ja teistest viimase kahe aasta jooksul toimunud muudatustest. Uue ESF perioodi planeerimine ja 2023. aastast võimalike käivitavate tegevuste planeerimine , uueks perioodiks valmisoleku tagamine. Eesti keele majade m õjuanalüüsi raames väljatöötatud seiremudeli käivitamine. Seiremudeli abiga saame mõõta iga aasta tagant rahulolu meie teenustega ja EKM mõju lõimumisele . Integratsiooni Sihtas u tuse poolt 2021.a läbi viidud riskianalüüsist ja rahulolu-uuringutest tulenevate väljakutsete kaardistamisest lähtuvate tegevuste käivitamine ja riskide maandamine. Käesoleva ESF perioodi asjakohane lõpetamine, aruandluse ja kokkuvõtete koostamise koordineerimine ja u ue ESF perioodi planeerimine ning vajalike inimeste leidmine . INSA muutmine nähtavamaks ja partneritele lähedasemaks – muuhulgas kohanemis- ja lõ i m u misvaldkonna infosüsteemi LINDA asjakohasena hoidmine, kliendihaldussüsteemi käivitamine . Eesti keele majade tegevuste laiendamine Lüganuse ja Harju-Madise valdadesse ning tegevuste läbiviimine erinevates kohalikes omavalitsustes. Kodanikulepingu tegevuste täiemahuline käivitamine ja arendamine. Rahvuskaaslaste programmi tegevuste laiendamine edukas koostöö koordineerimine Välisministeeriumiga ; Vabatahtlike laiem kaasamine ning panustamine lõimumisvaldkonna digitaaliseerimise kontseptsiooni loomisesse. Kõik tegevused on kirjeldat ud INSA 202 2 . a asta tegevuskavas ning need on varustatud eesmärkidega, milleks on väljund i näitaja ja tegevuse elluviimiseks eraldatud rahali ne ressur ss . Arvestades sihtasutuse tegevuskava ambitsioonikust, tegevuste intensiivsust ja võimalikke väliseid piiranguid juhindub sihtasutuse nõukogu juhataja 202 2 . aasta tulemustasu määramise l järgmis test alusprintsii pidest : INSA põhikirja p 2.13. sätestab: Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu. INSA põhikiri on kooskõlas Riigivaraseaduse § 86-ga. Juhatajaga sõlmitud lepingu kohaselt ei või juhatuse liikmele makstav täiendav tasu ületada kolmekordset keskmist kuutasu. Riigivaraseaduse kavandatud muudatuse kohaselt on täpsustatud, et täiendav tulemustasu arvestus peab lähtuma juhatuse lepingus kindlaks määratud kuutasu suurusest ja ei tohi arvesse võtta eelmist tulemustasu. Tavapäraselt kaalub nõukogu juhatuse liikme tulemustasu koos majandusaasta aruande kinnitamisega. Tulemustasu määramise arutelul võetakse arvesse nii sisulised ehk kvalitatiivselt kirjeldatavad tulemused kui ka käesoleva dokumendi punktis 2.1 kirjeldatud tegevuste kvantitatiivselt fikseeritud väljundinäitajad ja rahalise ressursi kasutus. Tulemustasu määramisel kvalitatiivsetel alustel võetakse arvesse, kas kõik tegevuskavas kirjeldatud tegevused on ellu viidud või esineb tegevusi, mida teostatud või mille elluviimine jätkub pärast aruandeperioodi lõppu ja millistel sisulistel põhjustel. Tulemustasu määramiseks peavad kõik tegevuskavas kirjeldatud tegevused olema ellu viidud. INSA-st sõltumatutel põhjustel tegevuste jätkamine järgmises aruandeperioodis ei mõjuta tulemustasu määramist. Samuti arvestatakse juhatuse tegevust sihtasutuse strateegias seatud põhimõtete ja eesmärkide edendamisel ning organisatsiooni arendamisel (nt uute algatuste käivitamine, lisavahendite kaasamine, kliendi- ja partnervõrgustiku laiendamine, kliendisuhtluse kvaliteedi parandamine jms). Tulemustasu määramisel kvantitatiivsetel alustel k alkuleeritakse iga eesmärgi all oleva tegevuste saavutatud väljundinäitajate alusel eesmärgi saavutatud keskmine väärtus %. Kõikide kvantitatiivsete eesmärkide väljundinäitajate keskmiste väärtuste ning kvalitatiivsete tulemuste järgi määratakse tulemustasu järgmiselt: Kui tulemuste saavutamine väljundnäitajate lõikes jääb alla 100%, siis tulemustasu ei määrata. Kui tulemuste saavutamine väljundnäitajate lõikes jääb alla 100%, kuid alatäitmine on tingitud välistest teguritest ning juhatusest sõltumatutel asjaoludel, on tulemustasu määr maksimaalselt 1 kuutasu. Kui tulemuste saavutamine väljundnäitajate lõikes on saavutatud vähemalt 100%- liselt , on tulemustasu määr 1-3 kuutasu sõltuvalt kvalitatiivsetest tulemustest ning nõukogu kaalutlusest.
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 16.02.2022 16:22
Adressaat: Kultuuriministeerium <
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>
Teema: INSA nõukogu koosoleku protokoll 26.01.2022
Tere! Teile on saadetud Integratsiooni Sihtasutuse
dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument INSA nõukogu koosoleku
protokoll 26.01.2022, mis on registreeritud 16.02.2022 numbriga 1.1-
2/2022/3-1.
Dokument avaneb DigiDoc klientprogrammi abil, mille saab arvutisse tasuta
alla laadida ID tarkvara veebilehelt
KontaktinfoIntegratsiooni SihtasutusLinda 2, 20309 NarvaTelefon: 659
9021e-post: