OTSUS (eelnõu)
Nr xxxxx
Tallinn
Eesti-Vene piiriülese koostööprogramm 2021-2027 keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine
Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi
valitsemisalas tegutsev valitsusasutus ja vastutab toetuste sihipärase ja otstarbeka kasutamise,
seiramise ja sertifitseerimise eest.
Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2021-2027 (edaspidi programm) koostamise
koordineerimisega tegelev Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020
korraldusasutus (edaspidi KA) asub RTK-s. KA vastutab üldiselt programmi rakendamise eest.
Programmi eesmärk on soodustada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiriülest
koostööd sotsiaal-majandusliku arengu edendamiseks.
Programmi keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu üldeesmärk on teha kindlaks,
kas programmi elluviimisega võib tõenäoliselt kaasneda oluline keskkonnamõju ning
võimaldada otsustada keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle vastavalt
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide
keskkonnamõju hindamine“ ning Eesti ja Vene Föderatsiooni keskkonnamõju strateegilise
hindamisega seotud seadusandlike aktide nõuetele.
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
1. Koostamise algataja on RTK (aadress: Lõkke 4, Tallinn, 10122).
2. Koostamise korraldaja ja koostaja on RTK.
3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu aruande koostanud konsultant on
OÜ Hendrikson & Ko (aadress: Raekoja plats 8, Tartu, 51004).
4. Kehtestaja on Euroopa Komisjon.
Võttes aluseks/Lähtuvalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
(edaspidi KeHJS) § 35 otsustab programmi KA:
1. Jätta algatamata Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2021-2027 keskkonnamõju
strateegiline hindamine (edaspidi KSH), kuna keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnangu (lisa) tulemusest lähtudes ei kaasne nimetatud programmi rakendamisega
olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ning sellega ei kaasne ebasoodsat mõju Natura
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 /
[email protected] / www.rtk.ee
Registrikood 70007340
2
2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele. Seega keskkonnamõju strateegilise
hindamise läbiviimine nimetatud programmi koostamisel ei ole vajalik.
2. Otsus jõustub teatavakstegemisel.
3. KA avalikustada otsus KeHJS § 35 lõike 6 sätestatud korras.
4. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega
on võimalik tutvuda programmi kodulehel https://estoniarussia.eu/ .
5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul arvestades
teatavakstegemisest.
Ege Ello
Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi Korraldusasutuse juht
Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi
2021-2027 keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang
Koostanud
Hendrikson & Ko ja SPC RAS
11. jaanuar 2022
1
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4
1. Programmi ja sellega kavandatud tegevuste ülevaade ................................................................... 5
1.1 Programmiga kavandatavad tegevused .................................................................................. 6
2. Programmi seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ........................................... 12
2.1 Eesti ....................................................................................................................................... 12
2.1.1 Eesti 2035 ...................................................................................................................... 12
2.1.2 Säästev Eesti 21 ............................................................................................................. 12
2.1.3 Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” (Eesti 2030+) ...................................................... 13
2.1.4 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 ....................................................................... 13
2.1.5 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030)........................................ 14
2.1.6 Kliimapoliitika põhialused kuni 2050 ............................................................................ 14
2.1.7 Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030 ........................................................ 14
2.1.8 Maakondade arengustrateegiad ................................................................................... 15
2.1.9 Vesikondade veemajanduskavad (VVMK) ja Merestrateegia (MS) ning meetmekava
(MK) 16
2.2 Venemaa................................................................................................................................ 16
2.2.1 Riiklik julgeoleku strateegia ........................................................................................... 16
2.2.2 Vene Föderatsiooni keskkonnaohutuse strateegia kuni 2025. aastani......................... 17
2.2.3 Vene Föderatsiooni ruumilise arengu strateegia kuni 2025 ......................................... 17
2.2.4 Hüdrometeoroloogia ja sidusvaldkondade tegevusstrateegia kuni 2030 aastani
(arvestades kliimamuutuse aspekte) ............................................................................................ 18
2.2.5 Kliimadoktriin ................................................................................................................ 19
2.2.6 Vene Föderatsiooni sotsiaalmajandusliku arengu madala kasvuhoonegaaside
heitkogustega strateegia aastani 2050 ......................................................................................... 19
2.2.7 Vene Föderatsiooni teaduslik-tehnilise arengu strateegia ........................................... 20
2.2.8 Riikliku regionaalarengu poliitika põhialused aastani 2025 .......................................... 20
3. Programmipiirkonna keskkonnakirjeldus ...................................................................................... 22
3.1 Looduslik mitmekesisus ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000) .............................. 22
3.1.1 Eesti ............................................................................................................................... 22
3.1.2 Venemaa........................................................................................................................ 25
3.2 Veekasutus ja veereostus ...................................................................................................... 31
3.2.1 Eesti ............................................................................................................................... 31
3.2.2 Venemaa........................................................................................................................ 34
3.3 Maakasutus ja pinnasereostus .............................................................................................. 41
3.3.1 Eesti ............................................................................................................................... 41
3.3.2 Venemaa........................................................................................................................ 42
3.4 Jäätmekäitlus ......................................................................................................................... 44
3.4.1 Eesti ............................................................................................................................... 45
3.4.2 Venemaa........................................................................................................................ 46
3.5 Kultuuripärand ...................................................................................................................... 47
3.5.1 Eesti ............................................................................................................................... 47
3.5.2 Venemaa........................................................................................................................ 48
4. Programmi rakendamisega kaasneva võimaliku olulise keskkonnamõju hindamine ................... 51
5. Ettepanek algatada või mitte algatada programmi keskkonnamõju strateegiline hindamine, koos
põhjendustega....................................................................................................................................... 58
6. Asjaomaste asutuste arvamused .................................................................................................. 60
6.1 Eesti ....................................................................................................................................... 60
6.2 Venemaa................................................................................................................................ 60
Kokkuvõte / Programmi 2021-2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu mustand ......................................................................................... 61
3
Sissejuhatus
Euroopa Liidu liikmesriikidel on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ
teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (KSH direktiiv) kohaselt erinevate
kavade/programmide puhul vajalik tuvastada, kas selle elluviimisega kaasneb tõenäoliselt oluline
keskkonnamõju või mitte. KSH direktiivi artikkel 3 kehtestab plaanid ja programmid, mille puhul KSH
on kohustuslik (nt maakasutuse, transpordi, energeetika, jäätmete, põllumajanduse jms osas). Teiste
kavade/programmide puhul (ka Eesti-Vene programmi puhul) on vajalik läbi viia eelhindamine, et
selgitada, kas sellel on või ei ole tõenäoliselt oluline keskkonnamõju. Eelhindamise läbiviimisel
tuginetakse direktiivi II lisas sätestatud kriteeriumidele. Oluliste mõjude korral on vajalik läbi viia KSH.
Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2021-2027 (edaspidi Programm või Eesti-Vene programm)
koostamist koordineerib käimasoleva Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020
korraldusasutus ja Ühine Tehniline Sekretariaat, mis asuvad Eesti Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK)
juures.
RTK on sõlminud lepingu osaühinguga Hendrikson & Ko ja Föderaalse Riigieelarvelise
Teadusasutusega „Venemaa Teaduste Akadeemia St. Peterburi föderaalne uurimiskeskus“ (SPC RAS)
Programmi keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (edaspidi eelhinnang) koostamiseks.
Eelhinnangu eesmärk on anda kaalutletud hinnang, kas Programmi elluviimisega võib kaasneda
oluline ebasoodne keskkonnamõju. Lisaks aitavad eelhinnangu tulemused teha otsuse
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mittealgatamise kohta vastavalt 27.06.2001
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide
keskkonnamõju hindamise kohta (KSH direktiiv) ning samas ka lähtuvalt Eesti ja Vene Föderatsiooni
keskkonnamõju strateegilist hindamist reguleerivatest õigusaktidest.
Käesolev aruanne sisaldab järgmist:
- 1. peatükk annab ülevaate Programmist ja sellega kavandatud tegevustest;
- 2. peatükk selgitab Programmi seost teiste strateegiliste dokumentidega;
- 3. peatükk kirjeldab Programmi piirkonna keskkonda;
- 4. peatükis on esitatud Programmi rakendamise keskkonnamõju hindamise tulemused;
- 5. peatükk sisaldab Programmile KSH algatamise või mittealgatamise ettepanekut koos
põhjendusega;
- 6. peatükk annab ülevaate asjaomaste asutuste seiskohtadest;
- Kokkuvõte (sh Programmi 2021-2027 KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu).
Käesolev dokument koostatakse ühiselt Eesti ja Venemaa programmialade kohta inglise, eesti ja
vene keeles. Riiklike ametlike toimingute jaoks kasutatakse vastavat riigikeelset versiooni (Eestis
eesti keelne, Venemaal vene keelne versioon). Käesolevas eestikeelses versioonis on Venemaa
kohta käivate lõikude puhul tegemist mitte ametliku tekstiga vaid tõlkega.
4
1. Programmi ja sellega kavandatud tegevuste ülevaade
Piiriülene koostöö on esiletõstutud element nii Eesti riiklikes strateegiates (piirkondliku koostöö
tegevused ja eesmärgid) kui ka Vene Föderatsiooni ruumilise arengu prioriteete toetvates
dokumentides „Vene Föderatsiooni ruumilise arengu strateegia kuni 2025. aastani“ ja „Vene
Föderatsiooni piiriülese koostöö kontseptsioon”. Piiriülese koostöö eesmärk on tugineda ühistele
huvidele ja kohustustele naaberriikidega, teha koostööd peamistes prioriteetsetes valdkondades,
muuhulgas keskkond, logistika ja infrastruktuur, humanitaaralgatused ja majandusareng.
Järgmise, olulisi uuringuid, vajadusi, väljakutseid ja võimalusi välja selgitavat koostööd ja
kahepoolseid arutelusid hõlmava Eesti-Vene programmi kavandamisel ja arendamisel on aluseks
senine edukas kogemus piiriülese koostöö programmide elluviimisel EL-i riikide ja Venemaa vahel.
Eesti-Vene programm arvestab Programmi piirkonnaga kattuvate või muidu asjakohaste
rahvusvaheliste, riiklike ja regionaalsete poliitikate ning muude algatustega. Koostöös püütakse
Programmiga välja selgitada sünergia ja koordineeritus teiste ELi ja riiklike programmidega, et tagada
makroregionaalsete strateegiate ning Eesti-Vene programmi poliitiliste eesmärkide tõhus elluviimine.
Koostöötegevusi viiakse ellu konkreetsel määratud programmipiirkonnas, mis jääb Läänemere
regiooni idaossa ja hõlmab kogu Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist piiri. Piirkond hõlmab
Eestis Harju, Järva, Lääne-Viru, Rapla, Ida-Viru, Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonna
ning Venemaal Peterburi linna, Leningradi ja Pihkva oblasti (joonis 1.1).
Joonis 1.1 Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2021-2027 piirkond.
Programmi elluviimise ajal jälgivad ja nii palju kui võimalik koordineerivad Programmiga seotud
ametiasutused oma tegevust sarnaseid tegevusi toetavate riiklike, föderaalsete ja piirkondlike
organisatsioonidega. Eestis on selliseks asutuseks näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus,
5
Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus ja LEADER tegevusgrupid. Venemaal on
need eelkõige riiklike projektide elluviijad, kes panustavad säästva arengu eesmärkide elluviimisse,
vastavad valdkonnaministeeriumid, piirkondlike omavalitsuste teemakomisjonid, valdkondlikud
tugikeskused, piirkondlike omavalitsuste sihtasutused ja piirkondade tugiorganisatsioonid.
Lisaks koordineerib Programm oma tegevusi piiriülese koostöö programmidega, mille
sihtterritooriumid kattuvad praeguse Programmiga. Nendeks on Kagu-Soome – Venemaa, Läti –
Venemaa, Eesti – Läti ja Kesk-Läänemere programm.
Eesti-Vene programm viiakse ellu seitsme aasta jooksul peale heakskiitmist.
1.1 Programmiga kavandatavad tegevused
Käesolevas peatükis esitatakse Eesti-Vene programmis sätestatud poliitikaeesmärgid (policy
objective, PO), Interreg erieesmärgid (Interreg specific objective, ISO) ja erieesmärgid (special
objctive, SO). Programmdokumendis sisalduvad kirjeldused, mis on toodud ka selles peatükis,
annavad ülevaate võimalikest kavandatavatest tegevustest ja nende olemusest. Võimalusel on ka
kirjeldatud, milline on nende tegevuste panus seatud eesmärkide saavutamisse.
Poliitiline eesmärk PO 1 arukam Euroopa uuenduslike ja arukate
majanduslike muutuste edendamise teel
o Erieesmärk PO1 SO(iii) Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutliku
kasvu ja konkurentsivõime suurendamine ning töökohtade loomine, sh tootlike
investeeringute kaudu
Üldine eesmärk on teadmispõhise innovaatilise majanduse arendamine programmipiirkonnas.
Programmipiirkond nõuab "targemaid" töökohti, uuenduslikke ettevõtteid, omavahelistes seostes
sektori- ja piiriüleseid äriringkondi ning tihedamat koostööd linnaliste keskuste ja maalist piirkondade
vahel. Vaja on luua osalejate süsteem ja ettevõtluse tugiteenuste kogum, mis soodustab
innovatsiooni, ettevõtlikkust ja ettevõtete kasvu.
Selle prioriteedi eesmärk on pakkuda väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele läbi tegevuste
koostöö- ja innovatsioonituge, mis toetab olemasolevate ettevõtete elujõulisust ja
konkurentsivõimet (nt tööjõu tootlikkuse tõstmine, kohalike ressursside läbimõeldud kasutamine,
rahvusvahelise konkurentsivõime paranemine) ning uute ettevõtete asutamist programmipiirkonda.
Selle prioriteediga soovitakse rahastada tegevusi, mis loovad ja tugevdavad piiriülest ettevõtete
omavahelist ja ka ettevõtlust toetavate organisatsioonide koostööd ning tegevusi, mis tõstavad
ettevõtete innovatsioonivõimet ning soodustavad tehnoloogiate ja teadmiste jõudmist
ettevõtetesse.
Tegevused peaksid keskenduma ettevõtluse ökosüsteemidele ja ettevõtetele programmipiirkonna
äärealadel. Äärealade ettevõtete toetamiseks saab kaasata juba väljakujunenud võrgustikke (nt
klastrid) ja organisatsioone (nt teadus- ja arendusasutused, kiirendid) olulisematest keskustest.
Fookuses on väikeettevõtete konkurentsieelise tõstmine väljaspool programmipiirkonna suuri
majanduskeskusi.
6
Abikõlblikud tegevused hõlmavad, kuid ei ole piiratud järgmiste näidetega:
1. Uute klastrite ja koostöövõrgustike loomine ning olemasolevate tugevdamine, sh piiri- ja
valdkonnaülesed koostööraamistikud, läbi võrgustumisele suunatud ürituste korraldamise,
kogemuste vahetamise, koostööpartnerite otsimise, ideede genereerimise, ajurünnakute
jmt.
2. Treeningud ja pädevust tõstvad tegevused ettevõtetele ning ettevõtete tegevust toetavatele
organisatsioonidele.
3. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele pakutavate teenuste ühine arendamine, et
parandada nende innovatiivsust (nt konsultatsioonid, juhendamine, prototüüpide loomine,
protsesside digitaliseerimine, toote- ja teenusearendus, inkubatsiooni- ja
laiendamisteenused, turunduse ja rahvusvahelistumise tugi, sotsiaalse mõju mudelite
rakendamine, vautšerid jne).
4. Piiriüleste piirkondade ja ettevõtete reklaamimine, et jõuda uutele turgudele ja meelitada ligi
uusi kliente, sealhulgas turu-uuringud, messidel osalemine jne.
5. Tegevused, mis toetavad uute tehnoloogiate kasutuselevõttu väikestes ja keskmise
suurusega ettevõtetes ning innovatsiooni ja uuringute müümist (nt prototüübid,
rakendusuuringud).
6. Programmi alal katsetamise kultuuri arendamine, luues uusi katsesüsteeme, elavaid laboreid,
inkubaatorid või kiirendid.
Poliitiline eesmärk PO 2 keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega
Euroopa, edendades energiasüsteemi ümberkujundamist
keskkonnasäästlikul ja õiglasel viisil, rohelisi ja siniseid investeeringuid,
ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ning riskide ennetamist ja
juhtimist
o Erieesmärk PO2 SO(v) Säästva veemajanduse edendamine
Erieesmärgi „säästva veemajanduse edendamine“ valik tuleneb vajadustest, mis on tuvastatud nii
asjaomaste huvirühmade poolt kui ka teiseste andmete alusel programmipiirkonna veekogude ühisel
majandamisel. Keskendutakse Narva jõe vesikonna ühisele majandamisele, kuna see on Eestile ja
Venemaale tähtis nii keskkonna, kultuuri kui ka majandusvaldkonnas.
Narva jõe vesikonna ühise halduse jaoks rahastatavad tegevused keskenduvad eelkõige vee
saasteainete seirele ja vähendamisele ning kalavarude seirele, eriti Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve osas.
Rahastatavad tegevused keskenduvad keskkonna- ja teadusringkondade ja avalike haldusasutuste
koostööle, mis on seotud ühiste veeteede seirega.
Tegevuste oodatav panus aitab saada parema ülevaate Narva jõe vesikonna ökoloogilisest seisundist
ning võimaldab pädevatel asutustel/poliitikakujundajatel teha teadlikke ja kaalutletud otsuseid
Narva vesikonna saasteainete kahjuliku mõju leevendamiseks. Rääkides kalavarudest, siis oodatud
on, et kalavarude seisundist parema ülevaate saamiseks Narva jõe vesikonnas paraneb koostöö ja
seire, vajadusel keskkonnale kahjulike invasiivsete liikide markeerimine. Samuti eeldatakse, et
rahastatud projektid hõlbustavad ühiste väljakutsete monitooringut ja neile reageerimist.
7
Konkreetsed tegevused selle vastulause alusel võivad hõlmata järgmist:
1. Piiriüleste metoodikate, lahenduste väljatöötamine ja infrastruktuuri (ümber)ehitamine.
2. Töötada välja ja katsetada tegevusi või uuenduslikke vahendeid ökoloogilise seisundi ja
reostuse/kalavarude seirega tegelemiseks, keskendudes seejuures Narva jõe vesikonnale.
3. Parimate kogemuste jagamine ning jätkusuutlike praktikate edendamine huvirühmade seas.
o Erieesmärk PO2 SO (vi) Ringmajandusele ülemineku edendamine
Erieesmärk „ringmajandusele ülemineku edendamine“ on valitud lähtuvalt programmipiirkonna
keskkonnaalastest väljakutsetest ja ringmajanduse majanduslikust potentsiaalist. Valiku tegemisel on
arvestatud samuti asjaoluga, et ringmajanduse arendamine on programmipiirkonnas alles
algusjärgus. Seega peaksid selle eesmärgi tegevused võtma tervikliku lähenemisviisi ringmajanduse
arendamisele programmipiirkonnas, sealhulgas tegevused jäätmete vähendamiseks ja ringlussevõtu
suurendamiseks, sektoritevaheliste suhete loomiseks, linna- ja maapiirkondade koostöö
edendamiseks, uute ärimudelite uurimiseks ning ringmajanduse arendamise võimaluste ja ohtude
hindamiseks programmipiirkonnas. Tegevused peavad edendama ringmajanduse kontseptsiooni, et
soodustada ka tarbijakäitumise muutumist.
Eeldatakse, et tegevused aitavad kaasa ringmajanduse kasvule programmipiirkonnas, edendavad
paremaid jäätmekäitlus- ja tarbimistavasid, rajavad piiriüleseid võrgustikke, mis soodustavad
ringmajanduse põhise äritegevuse teket ja kasvu, teadlikkuse tõstmist ning teistes seotud
valdkondades (nt biomajandus, energeetika jmt) innovatsiooni ja uudseid ärimudeleid.
Toetatud tegevused võivad hõlmata näiteks järgmist:
1. Ringmajandusele ülemineku toetamiseks parimate praktikate ja lahenduste väljatöötamine ja
jagamine.
2. Piiriüleste võrgustike ja nõustamisteenuste arendamine ringmajanduse sihtrühmadele.
Tegevused võivad hõlmata näiteks järgmist: klastrite ja võrgustike loomine, tegevused
avaliku ja erasektori sihtrühmadele ringmajanduse pädevuse suurendamiseks oma
valdkonnas, teabepunktid.
3. Uute ja täiustatud ärimudelite tutvustamine. Tegevused võivad hõlmata näiteks järgmist:
uute äriideede ja -tehnoloogiate katsetamine, ringmajanduses uute ja uuenduslike
ärimudelite edendamiseks kiirendusprogrammide, häkatonide või sarnaste skaleerimis
programmide rahastamine.
4. Inimeste teadlikkuse tõstmine ja julgustamine ringmajanduse suunas tegutsemiseks.
Tegevused peaksid soodustama inimeste ja kogukondade käitumise ja harjumuste
muutumist jäätmetekke vähendamise ja ringlussevõtu suunas
5. Targa linna, küla ja piirkonna lahenduste arendamine ja integreerimine programmipiirkonnas
suurendades ligipääsu parimatele praktikatele ja teadmistele läbi teadmiste vahetamise,
õppekäikude, võrgustikutegevuste, pilootprojektide ja uute tehnoloogiate testimise.
6. Ettevõtluse arendustegevuse toetamine biomajanduse ja “rohelise tehnoloogia” sektoris.
Tegevused võivad hõlmata järgmist: uute äriideede ja -tehnoloogiate katsetamine,
8
klastripõhised rühmitustegevused, häkatonid, kiirendusprogrammid ja muud asjakohased
ettevõtluse tugiprogrammid.
o Erieesmärk PO2 SO(vii) Looduskaitse ja bioloogilise mitmekesisuse, eelkõige
linnakeskkonna rohelise infrastruktuuri tugevdamine ja saaste vähendamine
Erieesmärk "looduse, bioloogilise mitmekesisuse ja rohelise infrastruktuuri kaitse ja säilitamine,
sealhulgas linnapiirkondades ning igasuguste saastevormide vähendamine" valiti programmi
elurikkuse ja loodusvarade kaitseks.
Tegevused peaksid keskenduma kliimamuutustele, reostust põhjustavatele inim- ja tööstusteguritele
(eriti Narva jõe valgalal), linna- ja maakeskkonna rohelisele infrastruktuurile ja nende arendamisele
ning targa linna ja küla kontseptsioonide strateegilisele rakendamisele, et võimaldada jätkusuutlikku
arengut ja loodusvarade kasutamist. Nende tegevuste eesmärk peaks olema strateegiliste raamistike
(eelkõige rohelise infrastruktuuri arendamiseks) ning parimate praktikate väljatöötamine õhu-,
pinnase- ja veereostuse vähendamiseks.
Oodatav panus on bioloogilise mitmekesisuse suurendamine/säilitamine, looduslike alade tingimuste
parandamine, rohelise infrastruktuuri strateegiate, raamistike ja parimate praktikate väljatöötamine.
Programmipiirkonnas rohelise infrastruktuuri edendamiseks tuleks ette näha huvirühmadele
praktilisi looduskaitsetegevusi ja võimekuse suurendamist. Samuti eeldatakse, et tegevused
rakendavad „targa linna“ ja „targa küla“ kontseptsioone kohalikes arengustrateegiates, katsetavad
või rakendavad uusi projekte või uuenduslikke ideid, mis edendavad jätkusuutlikkust ja bioloogilist
mitmekesisust linna- ja maakeskkonnas.
Projekti tegevused võivad hõlmata näiteks järgmist:
1. Looduslikku elurikkust toetavate ja ohutegurite negatiivseid mõjusid leevendavate praktikate
jagamine ning arendamine.
2. Rohelise infrastruktuuri ja looduskaitse kohalikul tasandil edendamise jaoks ühiste piiriüleste
tegevuste rakendamine. Tegevused võivad hõlmata näiteks piiriüleseid looduskaitse ja
bioloogilise mitmekesisuse pilootprojekte ja -katseid ning investeeringuid; ühiste
keskkonnaressursside majandamist ühtlustavad piiriülesed uuringud ja tegevused.
3. Piiriüleste piirkondade rohelise infrastruktuuri arendamine.
Poliitiline eesmärk PO4 Sotsiaalsem Euroopa, mis rakendab Euroopa
sotsiaalõiguste sammast
o Erieesmärk PO4 SO(vi) Kultuuri ja turismi rolli suurendamine majandusarengus,
sotsiaalses kaasatuses ja sotsiaalses innovatsioonis
Selle eesmärgi põhimõte on edendada kultuurset, keskkonnasõbralikku ja meelelahutuslikku turismi
programmipiirkonnas, toetades lisaks materiaalse ja vaimse kultuuripärandi intelligentset kasutamist,
sealhulgas nende potentsiaali kasutamist turismi ja vaba aja veetmise eesmärgil. Tasakaal
olemasoleva pärandi, sealhulgas merepärandi säilitamise ja arendamise vahel on võtmekomponent
kõrgtasemel teenuste ja tegevuste loomisel, mis aitavad suurendada nende nähtavust külastajatele
9
ning tõsta kohalike kogukondade ühist identiteeti ja väärtust. Samuti tuleks kaaluda vajadust
soodustada sotsiaalset kaasatust ning innovatsiooni turismis ja piiriüleses koostöös läbi uute
lahenduste.
Tegevused peavad keskenduma jätkusuutlike ja keskkonnasõbralike turismitoodete ja -teenuste
arendamisele, mis põhinevad programmipiirkonna mitmekülgsel loodus- ja kultuuripärandil, nt
turismimarsruudid, ühised pakkumised ja kaubamärgid jne. Lisaks uutele turismimarsruutidele, -
pakettidele ja -toodetele on vajalik arvestada ka loodus- ja kultuuripärandiga, mis on ühiste
turismitoodete või teenuste lahutamatud komponendid. Üheks prioriteediks võiks siin olla piiriülese
turismi infrastruktuuri ühtlustamine, sealhulgas nii vee- kui ka raudteeühendused. Tähelepanu tuleks
pöörata tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste integreerimisele, et edendada turismi ja
programmipiirkonna atraktiivsust. Seda tuleks teha, pidades silmas sotsiaalse kaasamise vajadust ja
uuenduslike lahenduste edendamist selles piirkonnas.
Projekti tegevused võivad hõlmata näiteks järgmist:
1. Olemasolevate toodete ja teenuste turundamine, erinevat tüüpi turundusüritused ja
tegevused eelkõige suurematest linnadest väljaspool asuvate piirkondade tutvustamiseks.
2. Turismisektori piiriülese koostöö elementide tugevdamine.
3. Ühiste turismitoodete ja -teenuste arendamine, näiteks piiriülesed turismimarsruudid, mis
pööraksid rohkem tähelepanu suurematest linnadest väljaspool asuvatele aladele ja nendele
ligipääsetavusele.
4. Ühiste tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine turismiteenuste ja -toodete kvaliteedi
parandamiseks.
5. Turismipotentsiaaliga materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja/või konserveerimine.
6. Jätkusuutliku turismi kättesaadavuse parandamine.
7. Raudteeühenduste kvaliteedi parandamine. Veeühenduste, sh väikesadamate ja nende
toimimise parandamine regioonis veeturismi tarbeks, töötades programmipiirkond ühiste
veeturismimarsruutidega.
Interreg erieesmärk (ISO): Parem koostööjuhtimine
o Erieesmärk ISO1 SO(i) Suurendada ametiasutuste, eelkõige nende, kes on
volitatud haldama konkreetset territooriumi, ja sidusrühmade
institutsionaalset suutlikkust
Eesti ja Venemaa piiriüleses koostöös on oluline riigiasutuste institutsionaalse suutlikkuse tõstmine.
See annab võimaluse toetada kõigi teiste programmi eesmärkide elluviimiseks vajalikku ühist
planeerimist ja strateegilist arengut. Lisaks aitab see tugevdada sidemeid Venemaa ja Eesti
ametiasutuste vahel, tõhustada halduskoostööd ja juhtimisstruktuuride arendamist
programmipiirkonnas.
Sihtteemadeks on muuhulgas ökoloogia, munitsipaal- ja linnaplaneerimine, muinsuskaitse ja
renoveerimine, turism, sportimise ja vaba aja veetmise võimalused, kultuuritegevuse edendamine,
teenuste digitaliseerimine, haridus ja huviharidus.
10
Abikõlblikud tegevused peavad soodustama piirialade haldamise ja valitsemise parandamist. Nende
hulka kuuluvad, kuid mitte ainult:
1. Võrgustike loomise, kogemuste vahetamise, kontaktide loomise, ideede genereerimise,
ajurünnaku, kultuuri- ja ametialaste sidemete loomiseks ja parandamiseks ürituste
korraldamine.
2. Koolitused ja tegevused riigiasutuste ja avalike teenuste osutajate pädevuse suurendamiseks.
3. Ametiasutuste ja muude organisatsioonide pakutavate teenuste arendamine.
4. Piiriülese koostöö ja piiriületuspunktide haldamise tõhustamine, sh teenuste ja
ligipääsetavuse parandamine.
5. Uuringute, analüüside ja koolitusmaterjalide koostamine.
o Erieesmärk ISO1 SO(iii) vastastikuse usalduse loomine, eelkõige julgustades
inimestevahelisi tegevusi
Programmipiirkonnal on tohutu avalike algatuste ja koostöö soodustamise potentsiaal.
Inimestevahelised (people-to-people) tegevused on seotud kõigi prioriteetidega. Need nõuavad aga
erilist tähelepanu kohaliku piiriülese koostöö intensiivsemaks muutmiseks. Olemasolev suutlikkus
koos täiendavate uute tegijatega loob eeldused kohalikus arengus väga erinevate väikesemate
fokuseeritud tegevuste ja uute algatuste jaoks, mis omakorda loob põhja ja tugevdab initsiatiivi
altpoolt ning loob aluse potentsiaalsetele suurematele ettevõtmistele tulevikus. Programmipiirkonna
elanikud on seotud erinevate kultuuriliste, majanduslike ja ametialaste sidemetega, mistõttu on
koostöö soodustamine ja vastastikuse usalduse loomine väga oluline.
Abikõlblikud tegevused peavad tugevdama koostöösidemeid piirialade elanike vahel, keskendudes
ühiselt läbiviidavatele tegevustele. Tähelepanu peab olema pööratud ka mõlemal pool piiri olevate
kogukondade ühisosa leidmisele ning vahendite pakkumisele ühiseks koostööks ja mõlema poole
kokku viimiseks. Sihtteemad hõlmavad, kuid mitte ainult, noorte algatusi, noorte ettevõtlikkuse
edendamist, loome- ja kultuuriaktsioone, (vaimse) kultuuripärandi kogumist ja edendamist,
sotsiaalseid algatusi, haridus- ja teadusprojekte, sh keskkonnaharidust, ning sporti.
Potentsiaalsed tegevused võivad hõlmata järgmist:
1. Programmipiirkonnas elavate inimeste ning kogukondade teadlikkuse suurendamine.
2. Üritused, mis toovad kokku inimesi mõlemalt poolt piiri.
3. Teistest valdkondadest ja programmidest uute teadmiste ja praktikate kaasamine.
Teadmiste vahetus, koolitused ja kompetentsi suurendavad tegevused erinevates
valdkondades, sh tervishoid, sotsiaalhooldus, kultuur, sport.
4. Elanike osalemise suurendamine sotsiaalsetes algatustes, sh vabatahtlike liikumised.
11
2. Programmi seosed teiste strateegiliste
planeerimisdokumentidega
Eesti ja Venemaa riiklikud ning regionaalsed poliitikad ja planeerimisdokumendid käsitlevad mitmeid
väljakutseid, mis hõlmavad säästva arengu kõiki peamisi dimensioone riikides ja piirkondades. Eesti-
Vene programm on rahastusprogramm, mis võib toetada ühiste ja piiriüleste väljakutsetega
tegelemist, aidates seeläbi kaasa ka riiklike ja regionaalsete planeerimisdokumentide elluviimisele
mõlemas riigis. Käesolevas peatükis on toodud need strateegilised dokumendid, mis on Eesti-Vene
programmi poliitikaeesmärkide ja erieesmärkide jaoks olulised. Üldiselt on selle
rahastamisprogrammi mõju muude riiklike või regionaalpoliitika dokumentide elluviimisele
positiivne.
2.1 Eesti
2.1.1 Eesti 20351
“Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia. Selle loomise eesmärk on kasvatada ja toetada
meie inimeste heaolu selliselt, et Eesti oleks kahekümne aasta pärast parim koht elamiseks ja
töötamiseks. „Eesti 2035” on strateegilise juhtimise tööriist, mis võimaldab kooskõlastada riigi
pikaajalist strateegilist planeerimist ja finantsjuhtimist, arvestades riigi rahanduse võimalusi.
Tegemist on strateegiaga, mis soodustab Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööd Eesti arengu ühtse
juhtimise tagamiseks ning tugevdab erinevate strateegiliste poliitikadokumentide vahelisi seoseid.
Strateegia „Eesti 2035“ viiakse ellu peamiselt valdkondlike arengukavade ja vastavate valdkondade
programmide kaudu. Seda saavad kasutada ka kohalikud omavalitsused ning avaliku, era- ja
kodanikusektori organisatsioonid strateegilise planeerimise aluseks. Strateegia „Eesti 2035“ seab viis
pikaajalist strateegilist eesmärki, mis on väärtuspõhised eesmärgid ja mis on aluseks riigi
strateegiliste valikute tegemisel, mille elluviimisele aitavad kaasa kõik Eesti strateegilised
arengudokumendid:
Eesti inimesed on targad, aktiivsed ja hoolivad oma tervisest.
Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud.
Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik.
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.
Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.
Eesti-Vene programmil on seosed kõigi pikaajaliste strateegiliste eesmärkidega.
2.1.2 Säästev Eesti 212
Säästev Eesti 21 on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada
globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti
1
file:///C:/Users/Epp_PC/Downloads/Eesti%202035_PUHTAND%20%C3%9CLDOSA_210512_ENG.pdf
2
https://en.unesco.org/creativity/policy-monitoring-platform/sustainable-estonia-21
12
traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. SE21 seab neli pikaajalist eesmärki, milleks on Eesti
kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal.
Enamik strateegia eesmärke on olulised ka Eesti-Vene programmi jaoks. Muuhulgas näiteks
majanduskasv läbi võrgustumise, ettevõtete toetamine, tehnoloogia areng, kaasaegseid
õppetehnoloogiaid kasutav haridus, sidus ühiskond ja ühiskonna kaasamine, regionaalne tasakaal,
institutsionaalne areng, bioloogiline tasakaal loodusvarade säästva kasutamise kaudu, saaste
vähendamine, bioloogilise mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine.
2.1.3 Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” (Eesti 2030+)3
Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” on planeering, mis on koostatud kogu riigi territooriumi kohta ja
mis määratleb riigi kestliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused.
Planeering seab keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused asutuste, liikuvuse, üleriigilise
tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks.
Eesti-Vene programmil on seosed järgmiste Eesti 2030+ eesmärkidega: mitmekesine elu- ja
majanduskeskkond, mis arvestab olemasoleva asustusstruktuuri kujundust, riigi ja selle erinevate
piirkondade konkurentsivõime, kliimamõjude vältimine, energia säästumeetmete elluviimist,
rohevõrgustiku sidusus ja maastikuliste väärtuse säilitamine.
2.1.4 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 20304
Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 on arengustrateegia, mis on katusstrateegiaks kõikidele
keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad juhinduma
keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Strateegia eesmärgiks on määratleda pikaajalised
arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna seostest
majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja
inimesele.
Eesti-Vene programm on seotud Eesti Keskkonnastrateegiaga läbi järgmiste aspektide:
loodusvarade säästev kasutamine ja jäätmetekke vähendamine;
muld ja maakasutus;
maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine;
kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet;
energia tarbimine;
elanike turvalisus ja kaitse.
3
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf
4
file:///C:/Users/Epp_PC/Downloads/ks_loplil_riigikokku_pdf.pdf
13
2.1.5 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030)5
Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 on koostatud täitmaks Euroopa Liidu energialiidu ja
kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 sätestatud nõuet esitada iga 10 aasta järel
Euroopa Komisjonile riiklik energia- ja kliimakava. REKK 2030 peamised eesmärgid on järgnevad:
Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030).
Jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika,
põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) vähendada aastaks 2030
võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13 %.
Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähe-
malt 42%.
Energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32-33 TWh/a.
Primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 14% (võrreldes viimaste aastate tipuga).
Energiajulgeoleku tagamine hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult
madalal.
Elektrivõrkude riikide vahelise ühendatuse miinimumkriteeriumitele vastamine.
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine meetmetes majanduse
konkurentsivõime hoidmiseks.
Energiatõhusus on käesoleva dokumendi võtmepunkt ja peamine seos Eesti-Vene programmiga,
kuna osa Programmi tegevustest võib sisaldada energiatõhususe põhimõtte rakendamise võimalusi.
2.1.6 Kliimapoliitika põhialused kuni 2050 6
Kliimapoliitika põhialused kuni 2050 on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja
poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Visioon ja eesmärk on,
et aastaks 2050 on Eesti majandus konkurentsivõimeline ja vähese süsinikuheitega majandus. Selle
saavutame, muutes näiteks majandus- ja energiasüsteemi järk-järgult ressursitõhusamaks,
tootlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks läbi innovaatiliste kasvuhoonegaaside heitmeid
vähendavate tehnoloogiate, toodete ja teenuste rakendamise ning ringmajanduse põhimõtete
kohandamise jne. Eesti koos teiste arenenud riikidega aitab arengukoostöö raames oma parimate
teadmistega kaasa kliimamuutuste piiriülesele leevendamisele ja selle mõjudega kohanemisele.
Olemasolevaid ja uusi paindlike mehhanisme rakendatakse, et suurendada kliimaeesmärkide
kulutõhusust. Piiriülesel koostööl on oluline roll kliimapoliitika rakendamisel ja selle tõttu on Eesti-
Vene programm oluline vahend.
2.1.7 Kliimamuutustega kohanemise arengukava 20307
Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030 on tegevusraamistik, mille alusel saab vähendada
Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõjude suhtes. Arengukavas on kaardistatud kliimamuutuste
5
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_final_necp_main_en.pdf
6
https://ec.europa.eu/clima/sites/lts/lts_ee_et.pdf
7
https://old.envir.ee/sites/default/files/national_adaptation_strategy.pdf
14
mõju prioriteetsetele valdkondadele ja kohanemismeetmed, mis on rakendatavad lühiajaliselt kuni
aastani 2030. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada
Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.
Eesti-Vene programmil on seosed järgmiste arengukava eesmärkidega: rahvusvahelised suhted ja
koostöö, kliimamuutuste võimaluste ja riskide parimal võimalikul viisil maandamine, linnade ja
rannikualade kohanemisega kaasnevate riskide maandamine (rohealade ja linnahaljastuse
arendamine), liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisuse ning maa- ja veeökosüsteemide soodsa
seisundi ja terviklikkuse tagamine muutuvas kliimas ning piisava hulga ja piisava kvaliteediga
sotsiaalmajanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine, biomajanduse jätkusuutlikuse
tagamine.
2.1.8 Maakondade arengustrateegiad
Määratletud programmipiirkond hõlmab järgnevaid Eesti maakondasid: Harju, Järva, Lääne-Viru,
Rapla, Ida-Viru, Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru. Neil kõigil on kehtivad arengustrateegiad,
mis on valdavalt ka viimaste aastate jooksul uuendatud8.
Maakonna arengustrateegiates vaadatakse pikemat ajaperioodi – enamasti analüüsitakse eesmärke
aastani 2030 ja sealt edasigi. Kõik maakondlikud strateegiad on koostatud, võttes arvesse riiklikke
arengustrateegiaid ja valdkondlike arengukavasid ning nende rakenduskavasid.
Seeläbi on loodud tihedad sidemed riiklike arengustrateegiate, maakonnastrateegiate ja ka Eesti-
Vene programmi vahel. Peamised eesmärgid ja meetmed on maakonna tasandil seatud järgmistes
teemavaldkondades:
inimareng (sh haridus, erinevate organisatsioonide, kodanikuühiskonna areng jne.);
majandusareng (ettevõtluse edendamine, innovaatiline asukohapõhine tootmine
jne);
keskkonnakaitse ja teadlikkus (sh keskkonnasõbralikud lahendused, ringmajandus,
bioloogiline mitmekesisus).
8
Pärnu maakond: http://arenduskeskus.parnumaa.ee/wp-content/uploads/2018/09/P%C3%A4rnumaa-
arengustrateegia-07.09.2018.pdf
Põlva maakond:
https://www.polvamaa.ee/documents/876469/21522492/P%C3%B5lvamaa%2Barengustrateegia%2B2035%2B
.pdf/9b17d038-cdc8-4fac-a599-d26504031f98
Tartu maakond:
http://www.tartumaa.ee/failid/dokumendid/2019/projektid/tartumaa_2040_arengustrateegia.pdf
Valga maakond:
https://valgamaa.ee/userfiles/valgamaa/Strateegia%202035+/VALGA%20MAAKONNA%20ARENGUSTRATEEGIA
%202035+.pdf
Viljandi maakond: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4040/1201/9015/m62_Lisa2_arengustrat.pdf#
Hiiu maakond:
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18605510/Hiiumaa+arengustrateegia+2020+.pdf/e70c7
e20-8a1a-420f-9ae2-56626832bc72
Saare maakond:
https://www.saaremaavald.ee/documents/17113760/20409801/Saare+maakonna+arengustrateegia+2019-
2030+veebi.pdf/512a928b-0018-4a47-84b8-f1fb52a6ec4f
Jõgeva maakond: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/3201/9004/J6gevaVVK_m76_lisa.pdf#
Lääne maakond: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/2201/9002/HaapsaluLVK_m33_lisa.pdf
Võru maakond: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4050/1201/9089/SetomaaVVK_27122018_m34_L.pdf#
15
2.1.9 Vesikondade veemajanduskavad (VVMK) ja Merestrateegia (MS) ning
meetmekava (MK)
Vesikondade veemajanduskavad ajavahemikuks 2015–2021 kehtestati 2016. aasta aprillis. Eesti on
jagatud kolmeks vesikonnaks: Ida-Eesti vesikond (Eesti idaosa), Lääne-Eesti vesikond (Eesti lääneosa)
ja Koiva vesikond.
Vesikondade veemajanduskavad on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks
ning nende koostamisel lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis
(2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest. Veemajanduskavades on välja
toodud olulisemad veeprobleemid, meetmed nende lahendamiseks ja peamise eesmärgi - hea
veeseisundi, saavutamiseks. Sarnane protsess ja eesmärk kehtivad ka mereakvatooriumi puhul, kus
eesmärk on saavutada hea keskkonnaseisund Merestrateegia ja meetmeprogrammi rakendamise
toel. Merestrateegia meetmekava on käesoleval hetkel uuendamisel. Uus meetmekava peab
valmima 2021. aastal.
Eesti-Vene programm aitab tõenäoliselt kaasa VVMK, MS ja MK tegevuskava eesmärkide
saavutamisele, kuna säästev veemajandus on üks programmi erieesmärke.
2.2 Venemaa
2.2.1 Riiklik julgeoleku strateegia 9
Riiklik julgeoleku strateegia on strateegilise planeerimise alusdokument, mis määratleb Vene
Föderatsiooni riiklikud huvid ja strateegilised prioriteedid, pikemaajalised riigi poliitika eesmärgid
riikliku julgeoleku ja Vene Föderatsiooni jätkusuutliku arengu tagamiseks.
Vastavalt strateegiale on Vene Föderatsiooni riiklikud huvid, mis seostuvad Eesti-Vene programmiga:
Venemaa majanduse jätkusuutlik areng uute tehnoloogiate alusel, keskkonnakaitse, loodusvarade
kaitsmine ja ratsionaalne kasutamine, kliimamuutustega kohanemine.
Strateegia kehtestab üheks riiklikuks prioriteediks keskkonnaohutuse ja loodusvarade ratsionaalse
kasutamise, mis loob ka seose Eesti-Vene programmiga.
Enamikel ülesannetel, mis on Strateegias loetletud keskkonnaohutuse ja loodusvarade ratsionaalse
kasutamise tagamiseks, on seos Eesti–Vene programmiga, sealhulgas: keskkonnale orienteeritud
majanduskasvu tagamine; uute tehnoloogiate kasutuselevõtu stimuleerimine; keskkonnasäästliku
tööstuse ja maavarade kasutamise arendamine; kasvuhoonegaaside ja nende heitkoguste
vähendamiseks ja neeldumise tõstmiseks projektide elluviimise tagamine; pinna- ja põhjavee
reostuse vältimine, veekvaliteedi parandamine reostunud veekogudes; veeökosüsteemide
taastamine; tootmis- ja tarbimisjäätmete mahu vähendamine ja nende kõrvaldamise ning
ringlussevõtuga seotud tööstuse arendamine; looduslike ökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse
säilitamine ja kaitse all olevate looduslike territooriumide süsteemi arendamine; metsade ja teiste
eluslooduse objektide, sealhulgas veeliste ressursside kaitse ja taastootmine; teiste riikide
9
Kinnitatud Vene Föderatsiooni presidendi 2. juuli 2021. aasta dekreediga nr 400.
16
territooriumilt imporditud keskkonnareostuse vältimine; riikliku keskkonnaseire süsteemi
arendamine; kodanike keskkonnahariduse ja keskkonnakultuuri taseme tõstmine; elanikkonna ja
avalike organisatsioonide julgustamine keskkonnakaitse tegevuses osalemiseks; rahvusvahelise
koostöö arendamine keskkonnakaitse valdkonnas; keskkonnakaitse, sealhulgas keskkonnariskide
vähendamine Vene Föderatsiooni piirialadel.
2.2.2 Vene Föderatsiooni keskkonnaohutuse strateegia kuni 2025. aastani 10
Strateegia on aluseks riikliku keskkonnaohutuse poliitika kujundamisele ja elluviimisele föderaalsel,
regionaalsel, munitsipaal- ja valdkondlikul tasandil.
Strateegia sisaldab hinnangut keskkonnaohutuse hetkeseisule, loetleb globaalsed ja siseriiklikud
väljakutsed ja ohud keskkonnaohutusele, sisaldab eesmärke, põhiülesandeid, prioriteetseid
valdkondi ja mehhanisme riikliku keskkonnaohutuse poliitika elluviimiseks.
Eesti-Vene programm on seotud järgmiste strateegia põhieesmärkidega: pinna- ja põhjavee reostuse
vältimine; reostunud veekogudes veekvaliteedi parandamine; veeökosüsteemide taastamine;
loodusvarade efektiivne kasutamine; tootmise ja tarbimise jäätmete kõrvaldamise taseme tõstmine;
maismaa- ja mereökosüsteemide ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamine; kliimamuutuste
negatiivsete mõjude leevendamine looduskeskkonnale.
Strateegia määrab kindlaks prioriteedid keskkonnaohutuse valdkonnas. Enamikel neil valdkondadel
on seos Eesti–Vene programmiga, sh uuenduslike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate juurutamine;
keskkonnasäästlike tööstuste arendamine; tootmis- ja tarbimisjäätmete tõhusa käitlemise süsteemi
väljatöötamine; jäätmete ümbertöötlemise tööstuse ja taaskasutuse loomine; puhastusrajatiste
ehitamine ja moderniseerimine, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, mille eesmärk on vähendada
atmosfääri ja veekogudesse heidetavate saasteainete mahtu; keskkonnale negatiivsete
inimtekkeliste tagajärgede kõrvaldamine; majandus- ja muu tegevuse tulemusena saastunud
territooriumide ja veealade taastamine; bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas haruldaste ja
ohustatud taimeliikide, loomade ja muude organismide ning nende elupaikade kaitsemeetmete
laiendamine; fundamentaal- ja rakendusteaduslike uuringute aktiveerimine kaitsealuste looduslike
territooriumite keskkonnakaitse ja looduskorralduse süsteemi valdkonnas, sh keskkonnasõbralike
tehnoloogiate, keskkonnahariduse ja teadlikkuse arendamine; personali professionaalne arendamine
keskkonnaohutuse valdkonnas; rahvusvahelise koostöö süvendamine keskkonnakaitse ja
looduskorralduse valdkonnas, arvestades riiklike huvide kaitset.
2.2.3 Vene Föderatsiooni ruumilise arengu strateegia kuni 202511
Vene Föderatsiooni ruumilise arengu strateegia kuni 2025 on kogu Vene Föderatsiooni territooriumi
kohta koostatud dokument, mis määratleb riigi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu
põhimõtted ja -suunad.
10
Kinnitatud presidendi 19. aprilli 2017. aasta dekreediga nr 176
11
Kinnitatud Vene Föderatsiooni valitsuse 13. veebruari 2019 määrusega nr 207-r.
17
Strateegia näeb ette 2 Vene Föderatsiooni ruumilise arengu stsenaariumi - inertsiaalne ja
prioriteetne. Stsenaariumid võtavad arvesse Vene Föderatsiooni demograafilise prognoosi
parameetreid aastani 2035, sealhulgas Vene Föderatsiooni subjektide ja omavalitsuste kohta,
teaduse ja tehnoloogia arengu prognoosi kuni aastani 2030 ja sotsiaalmajandusliku areng aastatel
2019-2024.
Ruumilise arengu põhimõtete seas nimetatakse integreeritud lähenemist territooriumide
sotsiaalmajanduslikule arengule; piirkondade ja omavalitsuste vahelise koostöö arendamise
abistamine, võttes arvesse etnokultuurilist tegurit Vene Föderatsiooni subjektide
sotsiaalmajandusliku arengu tagamisel, kindlustades põlisrahvaste õigused, sealhulgas nende
majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu toetamine, esivanemate elupaiga ning traditsioonilise
looduskorralduse ja elustiili kaitse; loodusvarade ratsionaalne kasutamine; loodus-, ajaloo- ja
kultuuripärandi säilitamine, tagades loodus- ja kultuuriväärtustele juurdepääsu; elanikkonna ja
ettevõtjate huvide ja arvamustega arvestamine territooriumide sotsiaalmajandusliku arengu
kavandamisel. Kõik need põhimõtted on seotud Eesti-Vene programmi elluviimisega.
Eesti-Vene programmiga seotud Vene Föderatsiooni ruumilise arengu peamised suunad on
majanduskasvu geograafia laienemise ja kiirendamise tagamine; Vene Föderatsiooni teaduslik,
tehnoloogiline ja innovaatiline areng.
2.2.4 Hüdrometeoroloogia ja sidusvaldkondade tegevusstrateegia kuni 2030 aastani
(arvestades kliimamuutuse aspekte)12
Hüdrometeoroloogia ja sellega sidusvaldkondade tegevusstrateegia kuni 2030. aastani põhieesmärk
on kõrge efektiivsusega hüdrometeoroloogia teenistuse moodustamine, mis pakub tarbijatele
õigeaegset ja usaldusväärset hüdrometeoroloogilist teavet, informatsiooni keskkonnaseisundist ja
selle saastatusest. Strateegia määratleb tegevuste arengu põhisuunad hüdrometeoroloogias ja
teistes sellega seotud valdkondades - keskkonna monitooring, selle saastatus (sh ionosfäär ja
maalähedane kosmos), samuti keskkonnaseisundi, selle saastatuse ja loodusohtude kohta teabe
andmise valdkonnas.
Strateegia hõlmab riikliku keskkonnasaaste seire süsteemi väljatöötamist, võimaldab õhusaaste,
pinnavee kvaliteedi, pinnase ja kaitsealade seirega seotud eesmärkide lahendamist.
Eesti-Vene programmiga mõjutatavas piirkonnas on strateegias ette nähtud keskkonnasaaste
seiresüsteemi väljatöötamine.
Pinnavee kvaliteedi seirega seoses on kavas korraldada regulaarseid vaatlusi olulisematel
pinnaveekogudel ja nende osadel nii keskkonna-, kalandus- kui ka rekreatiivses mõttes; optimeerida
veekogude vaatluspunktide võrgustikku, võttes arvesse muutunud inimmõju koormust; arendada
piiriüleste veekogude seiret kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega; veevoolu vaatluste korraldamist
piiriülese transpordi saasteainete hindamiseks; merekeskkonna (vee ja setete) reostuse hetkeseisu ja
taseme igakülgse seire korraldamine vastavalt Läänemere, Musta ja Kaspia mere reostuse eest
kaitsmise rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele.
12
Kinnitatud 3. septembri 2010 Venemaa Föderatsiooni valitsuse määrusega nr 1458-r
18
Pinnaseseire osas on kavas luua integreeritud ühtne vaatluspunktide võrgustik, mis seirab erinevat
tüüpi maakasutuse ja sellest lähtuvalt erineva mõjuga maa-alasid, kaasajastada kõige olulisemate
reostusallikate mõjualas olevate vaatluspunktide võrgustik kohaliku keskkonnaseire raames.
Looduskaitsealade seire osas on kavas kaitsealadel välja arendada integreeritud seirevõrgustik,
korraldada keskkonnareostuse seiret suuremate maanteede ääres, korraldada keskkonnaseiret ja
keskkonnareostuse tagajärgede prognoosimist avarii piirkondades, eriti metsatulekahjude
piirkonnas.
Lisaks eespool mainitutele on Eesti-Vene programmil seos riikliku kliimauuringute arendamise
suunaga, sh kliimaseiresüsteemi täiustamine, kliimaandmebaaside loomine ja haldamine, mille alusel
tehakse teaduslikult põhjendatud järeldusi kliimamuutuste kohta, teaduslike aluste väljatöötamine
kliimauuringuteks ja modelleerimiseks ning muutuste prognoosimiseks.
2.2.5 Kliimadoktriin 13
Kliimadoktriin on seisukohtade süsteem Vene Föderatsiooni ühtse riikliku ja rahvusvahelise poliitika
eesmärgi, põhimõtete, sisu ja elluviimise viiside kohta kliimamuutuste ja selle tagajärgedega seotud
küsimustes. Doktriin on kliimapoliitika kujundamise ja elluviimise aluseks.
Doktriin väidab, et vaatamata ulatuslikele ja veenvatele teaduslikele andmetele käimasolevate ja
prognoositavate kliimamuutuste kohta, jääb suur ebakindlus hinnangutes selle kohta, kuidas
kliimamuutused täpselt toimuvad ja millist mõju nad avaldavad ökoloogilistele süsteemidele,
majanduslikule ja poliitilisele tegevusele ning sotsiaalsetele protsessidele erinevates riikides ja
piirkondades. Samas lähtub Vene Föderatsioon vajadusest tegutseda tulevaste kliimamuutuste ja
nende tagajärgede hinnangute ebakindluse tingimustes ning on valmis vastutustundlikult ja
konstruktiivselt osalema asjakohastes rahvusvahelistes algatustes. Tegevuse aluseks peaks olema
teaduslikult põhjendatud riskide hindamine, vajadus võtta eelnevalt kasutusele meetmeid nende
vähendamiseks või ärahoidmiseks, suurendada üksikisiku, ühiskonna ja riigi eluliste huvide kaitset
kliimamuutuste mõjude eest.
Doktriini kohaselt on kliimapoliitika jaoks vajalik riigi toetus ja vastavus maailma tasemele:
süstemaatilised kliimavaatlused;
kliima ja sellega seotud teadusvaldkondade alus- ja rakendusuuringud;
teadusuuringute tulemuste rakendamine kliimamuutuste tagajärgedega seotud riskide ja
eeliste ning nende tagajärgedega kohanemise võimaluse hindamiseks.
2.2.6 Vene Föderatsiooni sotsiaalmajandusliku arengu madala kasvuhoonegaaside
heitkogustega strateegia aastani 205014
Strateegia rõhutab, et praegu täheldatav ja tulevikus oodatav kliimamuutus on seotud laialdaste ja
pöördumatute tagajärgedega inimtekkeliste ja looduslike süsteemide jaoks ning sellega kaasnevad ka
13
Heaks kiidetud 17.12.2009 Vene Föderatsiooni presidendi dekreediga nr 861-rp.
14
Kinnitatud Vene Föderatsiooni valitsuse 29. oktoobri 2021. aasta määrusega nr 3052-r
19
julgeoleku ja säästva arengu tagamise riskid. Nende riskide minimeerimiseks on vaja avaliku halduse
sfäärid, majandussektorid ja regionaalne infrastruktuur kohandada muutuvate kliimatingimustega.
Strateegias määratletakse meetmed, millega Vene Föderatsioonis tagatakse 2030. aastaks
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine kuni 70 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega,
võttes arvesse metsade ja muude ökosüsteemide maksimaalset võimalikku neelamisvõimet ning
eeldust, et riigis on jätkusuutlik ja tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik areng. Strateegia määratleb
ka arengusuunad ja meetmed madala kasvuhoonegaaside heitkogusega kuni 2050. aastani.
Strateegia hõlmab majanduse ja avaliku halduse neid sektoreid, mis on inimtekkeliste
kasvuhoonegaaside emiteerijad ja salvestajad, ning näeb ette 2 Vene Föderatsiooni
sotsiaalmajandusliku arengu stsenaariumi - inertsiaalne ja intensiivne, mis erinevad tehnoloogilise
arengu, majanduse struktuurimuutuste, looduslike kasvuhoonegaaside sidujate ja salvestajate
võimekuse ja muude aspektide poolest.
2.2.7 Vene Föderatsiooni teaduslik-tehnilise arengu strateegia 15
Strateegia määratleb Vene Föderatsiooni teaduslik-tehnilise arengu eesmärgid, kehtestab
põhimõtted, prioriteedid, põhisuunad ja meetmed selles valdkonnas riikliku poliitika elluviimiseks,
tagades Vene Föderatsiooni jätkusuutliku, dünaamilise ja tasakaalustatud arengu pikas perspektiivis.
Eesti-Vene programmiga seotud teaduslik-tehnilise arengu prioriteetide hulgas on üleminek
kõrgetasemelistele digitaalsetele tootmistehnoloogiatele, üleminek keskkonnasõbralikule ja
ressursitõhusale energiale, uued energiaallikad, transpordi- ja salvestamisviisid, üleminek
üliproduktiivsele ja keskkonnasõbralikule põllumajandusele ja vesiviljelusele.
Strateegia kohaselt on pikemas perspektiivis eriti olulised teadusuuringud ühiskonnas ja looduses
toimuvate protsesside kohta, looduslähedaste tehnoloogiate arendamine, inimene-masin
süsteemide arendus, kliima ja ökosüsteemide korraldus. Samaaegselt kasvab ka tehnoloogilise
arengu ning sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike suhete muutuste eetiliste aspektide olulisuse
uurimine.
2.2.8 Riikliku regionaalarengu poliitika põhialused aastani 202516
Riikliku regionaalarengu poliitika alused aastani 2025 määratlevad Vene Föderatsiooni riikliku
regionaalarengu poliitika põhimõtted, eesmärgid, prioriteedid ja mehhanismid.
Eesti-Vene programm seostub riikliku regionaalarengu poliitika järgmiste põhiprintsiipidega:
tasakaalu hoidmine piirkondade majandusliku potentsiaali suurendamise ja elanikele mugava
elukeskkonna säilitamise vahel.
jätkusuutliku majanduskasvu ning teaduse ja tehnoloogia arengu tagamine.
15
kinnitatud Vene Föderatsiooni presidendi 1. detsembri 2016. aasta dekreediga nr 642
16
Approved by Presidential Decree No. 13 of January 16, 2017
20
Eesti-Vene programmiga seotud riikliku regionaalarengu poliitika elluviimise oodatavad tulemused
on: linnastumise protsessi edasiarendamine, suurte linnastute arendamine kui eeldus majanduskasvu
ja tehnoloogilise arengu tagamiseks.
21
3. Programmipiirkonna keskkonnakirjeldus
Käesoleva peatüki eesmärk on kirjeldada keskkonnatingimusi Eestis ja Venemaal ning tuua
võimalusel esile olukord Eesti-Vene programmipiirkonnas. Arvestades, et osa andmeid kogutakse
riigiüleselt või muudes hindamisüksustes (nt vesikonna kaupa), ei ole alati iga teema kohta võimalik
ainult programmipiirkonna andmed kajastada, seetõttu on peatükis välja toodud erinevas skaalas
teavet. Aruande koostamisel on kasutatud erinevaid andmekogumeid.
Selles peatükis antakse ülevaade peamiselt nende teemade kohta programmipiirkonnas (või kogu
riigis), mis on praeguse Programmi puhul asjakohasemad (millel on Programmi tegevustega otsesem
seos). Ülevaade on jaotatud põhikategooriatesse - elurikkus ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura
2000); veekasutus ja veereostus; maakasutus ja pinnasereostus; jäätmekäitlus; kultuuripärand.
Programmipiirkond asub Läänemere idaosas (joonis 1.1) ja hõlmab:
Eesti Vabariigis - Kesk-Eesti (Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond); Põhja-Eesti (Harju
maakond); Kirde-Eesti (Ida-Viru maakond); Lõuna-Eesti (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi
ja Võru maakond);
Vene Föderatsioonis – Peterburi linn; Leningradi oblast; Pihkva oblast.
Seisuga 2019 elas programmipiirkonnas kokku 9 miljonit elanikku (Venemaal 7 900 000, Eestis 1 174
000). Programmipiirkond koguterritoorium on 185 499 km2 - Eestis 34 092 km2 (71% kogu Eesti
territooriumist) ja 151 407 km2 Venemaal (1% kogu Venemaa territooriumist).
Eesti ja Venemaa vahelise piiri kogupikkus (ilma merealadeta) on 334 km.
3.1 Looduslik mitmekesisus ja kaitstavad loodusobjektid (sh
Natura 2000)
Selles peatükis kajastatakse infot liikide ja elupaikade seisundi ning kaitsealade kohta Eestis ja
Venemaal. Traditsiooniline looduskaitse hõlmab liikide kaitset, kuid tänapäeval keskendub
looduskaitse rohkem elupaikadele, nende terviklikkusele ja ka inimese loodusteadlikkuse
edendamisele. Looduskaitse eesmärk on säilitada elurikkust, et ökosüsteemid oleksid muutustele
vastupidavamad ja kohanemisvõimelisemad ning suudaksid sellisena paremini pakkuda inimestele
eluks vajalikke hüvesid.
3.1.1 Eesti
Eesti looduskaitses on võimalik kirjeldada riiklikku ja rahvusvahelist kaitset.
Eestis seab looduskaitse korraldamisele raamistiku Looduskaitseseadus17, mille eesmärk on :
17
https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003?leiaKehtiv
22
1. looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega;
2. kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;
3. loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.
Kaitstavad loodusobjektid jagunevad järgmiselt:
kaitsealad;
hoiualad;
kaitsealused liigid ja kivistised;
püsielupaigad;
kaitstavad looduse üksikobjektid;
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Programmipiirkonnas on Eesti poolel 4 rahvusparki – Alutaguse, Karula, Lahemaa ja Soomaa
rahvuspark ning 9 suuremat loodus- ja maastikukaitseala – Alam-Pedja, Endla, Haanja, Kõnnumaa,
Kõrvemaa and Põhja-Kõrvemaa, Otepää, Peipsiveere and Vooremaa.
Rahvusvahelistest loodusobjektidest on Eestis Ramsari, Läänemere keskkonna (nn HELCOM-i) ja
Natura 2000 alad ning Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala.
Eesti-Vene programmipiirkonda jäävad Ramsari alad on Endla, Alam-Pedja, Agusalu, Muraka, Emajõe
Suursoo ja Piirissaare looduskaitsealad ja Soomaa rahvuspark. HELCOM alad on Lahemaa ja Pakri.
Natura 2000 alad on Eestis kaitstavad looduskaitseseaduse alusel siseriiklike kaitstavate
loodusobjektidena.
Kokku on ca 19% Programmi Eesti alast kaitse all (sh Natura 2000 alad), mis on veidike vähem kui
Eesti keskmine - 22,9% kogu Eesti pindalast on kaitse all, sealhulgas 20,5% maismaad ja 27,2%
territoriaalmerest (joonis 3.1).
23
Joonis 3.1 Looduskaitse ja Natura 2000 võrgustiku alad Eestis.
Looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsepoliitika lõppeesmärk on liikide ja elupaikade hea
kaitsestaatus. Eestis on heas kaitseseisundis 56% loodusdirektiivis loetletud elupaikadest ja 54%
kaitsealustest liikidest (joonis 3.2).
Eestis jälgitakse ja hinnatakse loodusaspekte vastavalt Euroopa Liidu loodus- ja linnudirektiiviga
määratud metoodikale. Iga kuue aasta järel esitatakse aruanne direktiivi rakendamise tulemustest,
viimane Eesti kohta käiv aruanne on esitatud 2013. aastal. Selle tulemused võrreldes 2007. aasta
olukorraga kogu Eesti kohta on toodud joonisel 3.2. Samalt jooniselt on näha ka seda, kuidas loodus-
ja linnudirektiivi elupaigatüüpide ja liikide seisundi areng Eestis on olnud pigem positiivne.
24
Joonis 3.2 Loodus- ja linnudirektiivi elupaigatüüpide (roheline värv) ja liikide (sinine värvus) seisund
Eestis.
3.1.2 Venemaa
Peamine õigusakt, mis reguleerib suhteid kaitsealade loomise, kaitse ja kasutamise valdkonnas
Venemaal on 14.03.1995 föderaalseadus nr 33-FZ "Kaitstavatest loodusaladest".
Rosstati andmetel oli 2020. aastal Vene Föderatsioonis ligikaudu 11,8 tuhat föderaalse, regionaalse ja
kohaliku tähtsusega kaitsealasid. Tulenevalt Vene Föderatsiooni kaitsealade majandamise süsteemi
paranemisest vähenes aastatel 2010-2020 kaitsealade koguarv 112 võrra, samas kui kaitsealade
kogupindala suurenes 34,5 miljoni ha võrra. Regionaalse ja kohaliku tähtsusega kaitsealade
osatähtsus moodustas 97,5% kaitsealade koguarvust (11 529) ja 68,8% kogupindalast (165,1 mln ha).
Föderaalse tähtsusega kaitsealad, võttes arvesse kaitserežiimi eripärasid, hõlmavad järgmisi
kategooriaid:
1) riiklikud looduskaitsealad, mis kaitseb ökosüsteemi tervikuna;
2) rahvuspargid;
3) riiklikud looduskaitsealad, mis on loodud konkreetse liigi kaitseks;
4) loodusmälestised;
5) dendropargid ja botaanikaaiad.
Leningradi oblast
Leningradi oblasti territooriumil asub 31.12.2020 seisuga 54 kaitsealust loodusala (joonis 3.3), millest
3 on föderaalse tähtsusega kaitsealad. Kaitsealade kogusuurus on 604 950,83 ha (mis moodustab
7,2% Leningradi oblasti kogupindalast). Föderaalse tähtsusega kaitsealade kogupindala on 116
876,27 ha, mis moodustab 1,39% Leningradi oblasti kogupindalast. Leningradi oblasti territooriumil
on ka 47 regionaalse tähtsusega kaitseala (2 loodusparki, samuti 27 riiklikku looduskaitseala ja 18
loodusmälestist). Nendest 6 regionaalse tähtsusega kaitseala on rahvusvahelise kaitse staatusega.
25
Regionaalse tähtsusega kaitstavate alade kogupindala on 483 679,50 ha (5,76% Leningradi oblasti
kogupindalast), sealhulgas kaitsealad 5497,7 ha. Lisaks on 4 kohaliku tähtsusega kaitseala (kaitstavad
loodusmaastikud). Kohaliku tähtsusega kaitsealade kogupindala on 428,4 ha (0,05% Leningradi
oblasti kogupindalast).
Leningradi oblasti kaitsealade süsteemi perspektiivne geograafiline areng on määratud Leningradi
oblasti territoriaalplaneerimise kavaga18. Perioodiks kuni aastani 2025 (esimene etapp) näeb kava
ette 23 piirkondliku tähtsusega kaitseala moodustamist. Perioodiks kuni 2035. aastani on kavas ette
nähtud 95 kaitseala moodustamine ja 1 kaitseala piiride laiendamine. See suurendab regionaalse
tähtsusega kaitsealade kogumahtu 14,5%-ni Leningradi oblasti pindalast, mis säilitab piirkonna
looduslike komplekside unikaalsuse ja mitmekesisuse ning aitab kaasa soodsa keskkonnaseisundi
tagamisele Leningradi oblastis.
Joonis 3.3 Leningradi oblasti looduskaitsealad.
Peterburi
Hetkel kuuluvad Peterburi looduskaitsealade süsteemi 15 regionaalse tähtsusega kaitstavat ala, mis
kuuluvad kahte kategooriasse - riiklikud looduskaitsealad ja loodusmälestised.
Kaitsealad asuvad linna seitsmes linnaosas ja vastavalt kaitsealade moodustamise õigusaktidele on
nende kogupindala 6142,7 ha ehk 4% Peterburi pindalast.
Üheksa looduskaitseala pindala on 4695,1 ha ehk 20,5% linnametsade pindalast. Kaheksa kaitseala
on osaliselt või tervikuna föderaalse ja regionaalse tähtsusega kultuuripärandi objektid.
18 Kinnitatud Leningradi oblasti valitsuse 29. detsembri 2012. aasta määrusega nr 460
26
Pihkva oblast
Aastal 2020 koosnes Pihkva oblasti kaitsealade võrgustik 39 objektist, mille hulka ei ole arvestatud
Ramsari konventsiooniga kaitstud rahvusvahelise tähtsusega märgalasid "Pihkva-Tšudski Priozernaja
madalik", 3 föderaalse tähtsusega kaitseala (Sebežski rahvuspark, riiklik looduskaitseala "Polistovski",
föderaalse tähtsusega looduskaitseala "Remdovsky"), 11 regionaalse tähtsusega riikliku
looduszooloogilist kaitseala, 17 regionaalse tähtsusega loodusmälestist ja 8 kohaliku tähtsusega
looduskaitseala (joonis 3.4).
Joonis 3.4 Pihkva oblasti looduskaitsealad.
Bioloogiline mitmekesisus
Venemaa on liitunud 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga. Riik on vastu võtnud
normatiivsed õigusaktid, mille eesmärk on säilitada bioloogilist mitmekesisust ja selle komponentide
jätkusuutlikku kasutamist.
24.04.1995 föderaalseadus nr 52-FZ "Loomastiku kaitsest" kehtestab aluspõhimõtted loomastiku
kaitsest ja kasutamisest, selle elupaikade säilitamisest ja taastamisest järgmistes aspektides:
27
jätkusuutliku olemasolu ja kasutamise tagamine;
elupaikade kaitsele suunatud tegevuste toetamine;
kasutamine viisil, mis ei luba loomade julma kohtlemist vastavalt inimlikkuse üldpõhimõtetele;
ei ole lubatud ühitada järelvalve tegevusi loomastiku kasutamise tegevustega;
kodanike ja avalike ühenduste kaasamine loomstiku objektide kaitse, taastootmise ja
jätkusuutliku kasutamise valdkonna probleemide lahendamisse;
kasutusõiguse eraldamine maa ja muude loodusvarade kasutusõigusest; - tasu loomastiku
kasutamise eest;
rahvusvahelise õiguse prioriteet eluslooduse ja selle elupaiga kaitse, kasutamise ja taastamise
valdkonnas.
Metsanduse õiguslikud alused on sätestatud Vene Föderatsiooni metsaseadustikus.
Vastavalt Vene Föderatsiooni metsaseadustiku Artiklile nr. 5 toimub metsade kasutamine, kaitse ja
taastootmine metsa kui ökoloogilise süsteemi või loodusvara kontseptsiooni alusel.
Vene Föderatsiooni metsaseadustik määratleb metsaalaste õigusaktide aluspõhimõtted. Eelkõige
peaks metsade kasutamine olema mitmeotstarbeline, ratsionaalne, pidev ja jätkusuutlik. Tagatud
peab olema kaitse ja taastootmine. Metsade kasutamine riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse poolt
on lubamatu.
Metsad asuvad nii metsamaal kui ka muude maakasutusfunktsiooniga maadel. Esimesel juhul on
metsatükid föderaalomandis. Samas jaotatakse metsad sihtotstarbe järgi kaitse-, majandus- ja
reservmetsaks. Teisel juhul määratakse omandivormid vastavalt maaseadusandlusele. Selliseid metsi
võib klassifitseerida kaitsemetsadeks.
Vene Föderatsiooni metsaseadustik kehtestab metsa kasutamise viisid. Eelkõige on selleks puidu
varumine, mitte-puidu ja toidu varumine, põllumajandus, joon- ja tehisveekogude rajamine,
rekreatsiooni tegevused.
Peterburi
Selleks, et kaitsta, taastada ja pidada arvet Peterburi territooriumil (ka akvatoorium) elavaid
haruldasi ja ohustatud looma, taime ja muude elustikurühmade liike (alamliike ja populatsioone) ning
pidada nende üle arvestust, on koostatud Peterburi valitsuse Punane raamat ja 26.08.2010 määrus nr
1121 "Peterburi punasest raamatust". Punases raamatus on andmed 436 haruldase ja ohustatud
taime ja looma kohta (joonis 3.5). Peterburi Looduskorralduse, Keskkonnakaitse ja
Keskkonnaohutuse komisjoni 28.04.2011 korraldusega nr 52-r “Peterburi punase raamatu säilitamise
tagamisest” kinnitati loomade, taimede ja muude elustikurühmade liikide (alamliikide,
populatsioonide) harulduse staatuse kategooriatega loetelu Peterburi punases raamatus.
Vastavalt 24.04.1995 föderaalseadusele nr 52-FZ “Loomamaailmast” ja 10. jaanuaril 2002 vastu
võetud nr 7-FZ “Keskkonnakaitsest” võttis Leningradi oblasti valitsus 8. aprillil 2014 vastu otsuse nr
106 „Leningradi oblasti punane raamat“. Selle määruse kohaselt on "Leningradi oblasti punane
raamat“ ametlik dokument, mis sisaldab teavet Leningradi oblasti territooriumil elavate (kasvavate)
haruldaste metsloomade ja metsikute taimede ja seente ohustatud liikidest (alamliikidest,
28
populatsioonidest), nende staatusest, levikust ja erimeetmetest nende kaitseks. Leningradi oblasti
Punases Raamatus on 375 looma- ja 536 taimeliiki (joonis 3.5).
Joonis 3.5 Harulduse staatuse kategooriad Peterburi punases raamatus ja nendesse määratud liikide
arv.
Leningradi oblast
Taiga tsoon hõlmab märkimisväärset osa Leningradi oblasti territooriumist. Lõunaosas muutub see
sujuvalt segametsade vööndiks. Protsentuaalselt moodustavad metsad 76% maismaast ja 55% kogu
piirkonnast.
Leningradi oblasti metsafondi maadel on Leningradi oblasti loodusvarade komitee jurisdiktsiooni all
19 metskonda 277 jaoskonnaga.
Metsandus on Leningradi oblasti loodusvarade komitee jurisdiktsiooni alla kuuluva Leningradi oblasti
riikliku asutuse "Leningradi oblasti metsade majandamine" pädevus. Leningradi oblasti metsad
kuuluvad taiga metsakasvatusvööndisse - Vene Föderatsiooni Balti Belozerski taiga piirkonda.
Metsafondi kogupindala Leningradi oblastis on 5678,8 tuhat hektarit, millest 83,1% moodustavad
metsamaad (joonis 3.6).
Joonis 3.6 Teave Leningradi oblasti metsafondi maa-alade kohta.
29
Vastavalt 24.04.1995 föderaalseadusele nr 52-FZ “Loomamaailmast” ja 10. jaanuaril 2002 vastu
võetud nr 7-FZ “Keskkonnakaitsest” võttis Leningradi oblasti valitsus 8. aprillil 2014 vastu otsuse nr
106 „Leningradi oblasti punane raamat“. Selle määruse kohaselt on "Leningradi oblasti punane
raamat“ ametlik dokument, mis sisaldab teavet Leningradi oblasti territooriumil elavate (kasvavate)
haruldaste metsloomade ja metsikute taimede ja seente ohustatud liikidest (alamliikidest,
populatsioonidest), nende staatusest, levikust ja erimeetmetest nende kaitseks. Leningradi oblasti
Punases Raamatus on 375 looma- ja 536 taimeliiki.
Leningradi oblastis on ülekaalus okaspuuistandused (59%). Pehmelehised metsad moodustavad 41%
kogu metsafondist. Peamised metsasid moodustavad liigid on mänd (32%), kask (31%) ja kuusk
(27%). Puistute tänapäevase struktuuri analüüs puuliikide ja vanuserühmade lõikes kogu regioonis
ning metsanduse kontekstis näitab järgmist: majandatavates metsades on vanuseline jaotus
ebaühtlane. Okaspuumetsades vanuserühmade lõikes suuri erinevusi ei esine, kuid ülekaalus on
küpsed ja üleküpsed puistud (30% okaspuude pindalast).
Eriti suured metsad on säilinud piirkonna idaosas - Sviri, Pasha, Oyati kallastel. Kuusemetsad on
levinud enamikus kohtades ja Karjala maakitsuse liivastel muldadel levib mänd. Siin asub ka
ainulaadne looduskaitseala – Lintulovskaja lehisesalu, mis asutati 1738. aastal laevapuidu
kasvatamiseks.
Aja jooksul on piirkonna taimestik mõnevõrra muutunud – lehtpuud tõrjuvad okaspuude,
maharaiutud või tulekahjus hävinud kuusemetsade asemele kasvavad kaasikud ja haavikud.
Üsna mitmekesine on ka piirkonna loomastik, mis on esindatud peamiselt metsaliikidega. Nii et siin
võib sageli kohata oravat, jänest, tuhkrut, nugist või metskitse. Piirkonna territooriumil kohtab ka
kopraid, põtru, hunte ja rebaseid, karusid ja metssigu. Leningradi oblastit iseloomustab väga rikas
suleliste maailm (kuni 300 linnuliiki), piirkonna jõgedes ja järvedes leidub umbes 80 liiki erinevaid
kalu.
Pihkva oblast
Teave loomastiku ja taimestiku seisukorra, leviku ja kaitsemeetmete kohta sisaldub Pihkva oblasti
punases raamatus, mis on kinnitatud Pihkva oblasti administratsiooni 26.10.2011 otsusega nr 430.
Kaitsealused liigid on kantud Pihkva oblasti Punasesse raamatusse, sealhulgas 133 loomaliiki ning 258
taime-, seen- ja samblikuliiki.
Pihkva oblasti Punases raamatus on taimede nimekirjas 156 liiki kõrgemaid soontaimi, 36 liiki
samblaid, 16 liiki vetikaid, 26 liiki samblikke ja 24 liiki seeni.
Loomadest on esindatud 6 suure süstemaatilise rühma liigid, sealhulgas putukad - 46 kaitsealust liiki,
kalad - 3 kaitsealust liiki, kahepaiksed - 3 kaitsealust liiki, roomajad - 2 kaitsealust liiki, imetajad - 25
kaitsealust liiki ja linnud - 64 kaitsealust liiki.
30
3.2 Veekasutus ja veereostus
Eesti-Vene programmipiirkonda kuuluvad ka piirijärved: Peipsi järv, Lämmijärv ja Pihkva järv.
Mõlemal riigil on ühine mereökosüsteem – Läänemeri ja eelkõige Soome laht. Nende piiriveevarude
säästev majandamine on suur ühine keskkonnateema.
Programmis on välja toodud, et Pihkva järve, Lämmijärve ja Peipsi järve (piirijärved) peamiseks
probleemiks on nende kõrge eutrofeerumistase, mis on põhjustatud akumuleerunud sisekoormusest
ja jätkuvast välisest toitainete sissevoolust. Eutrofeerumine toob kaasa muutusi järvede
ökosüsteemis, halvendab vee kvaliteeti, kahjustab kalavarusid ja soodustab sinivetikate õitsemist.
3.2.1 Eesti
Veepuudus on paljudes Euroopa riikides probleemiks, kuid Eestis on magevett ja põhjavett üldiselt
piisavalt. Siiski on ka Eestis piirkondi, kus põhjaveevõtt on üle kriitilise piiri (uued tiheasustusalad
Harjumaal Tallinna lähedal, kaevandusaladega seotud põhjaveeprobleemid Ida-Virumaal).
Keskkonnaagentuuri andmetel moodustas kogu veekasutusest Eestis 2020. aastal ligikaudu 5%
põhjavesi, ligi 20% kaevandustest ja karjääridest väljapumbatav vesi, alla 1% merevesi ja ligikaudu
75% pinnavesi.
Eestis tervikuna, aga eriti programmipiirkonnas, mõjutab üldist veevõttu ja tarbimist suurel määral
Ida-Virumaa energeetikatööstus (eelkõige jahutusvee kasutamine elektrijaamades). Viimasel kahel
aastal on siiski jahutusvee kulu märkimisväärselt vähenenud – 1307 miljonilt m3-lt 2018. aastal
538,14 miljonile m3-le 2020. aastal. Kirde-Eestis mõjutab oluliselt põhjavett ka kaevandusvee
pumpamine, lokaalseks mõjuteguriks on Narva jõe vee kasutamine jahutusveena. Kui võrrelda
veevõttu (ja kasutamist) programmipiirkonnas erinevate maakondade vahel, siis kõige suurem
veekasutus on Ida-Virumaal, Harjumaal, Tartumaal ja Lääne-Virumaal (Tabel 3.1).
Tabel 3.1. Veevõtu osakaal Eestis (programmipiirkond) maakondade kaupa aastal 2020
(tuhat m3/aastas)19
Maakond/
Olme Tööstus Energeetika Jahutus Põllumajandus Niisutamine Muu Kokku
Veekasutusala
Ida-Viru 5755 35 880 6745 582 332 71 87 5653 636 523
Harju 22 334 10 957 44 1284 355 33 900 35907
Tartu 4300 2359 108 1091 425 8 5 8296
Lääne-Viru 1352 3747 36 201 519 4 337 6196
Viljandi 1045 363 3 2 550 19 48 2030
Järva 645 302 15 4 768 0 130 1864
Rapla 648 539 0 77 287 0 36 1587
Võru 751 495 8 5 107 144 43 1553
Jõgeva 530 325 22 0 467 0 12 1356
Põlva 438 402 0 1 319 1 30 1191
Valga 643 215 23 14 157 0 30 1082
19 https://andmed.stat.ee
31
Euroopa Liidu keskkonnapoliitikas on oluline teema vee kaitse, sealhulgas ka suplusvee kaitse.
Suplemine (ujumine) on oluline pinnavee kasutamise viis, eriti käesoleva Programmi piirkonnas, kuna
see hõlmab pikka Läänemere rannikuvööndit ja Euroopa üht suurimat järve – Peipsit.
Kõik inimestele ligipääsetavad kohad ei ole määratud ametlikult supluskohtadeks vaid need on
teatud kvaliteedikriteeriumidele vastavad veekogud (nende osad) ja sellega piirnevad maismaa alad.
Euroopa Liidus on suplusvee kvaliteedi tagamiseks kehtestatud vastavad nõuded suplusvee
direktiiviga nr 2006/7/EÜ, mille nõuded on Eesti üle võtnud Vabariigi Valitsuse 03.10.2019
määrusega nr 63 “Nõuded suplusveele ja supelrannale”. Suplusvee seiret teostab Eestis pädev asutus
- Terviseamet. Kaart veeseire tulemustega on toodud allpool (joonis 3.7).
Joonis 3.7 Pinnavee ökoloogiline seisund ja suplusvee veekvaliteedi klass.
Veekogude reostus võib pärineda nii punktallikatest (peamiselt reoveepuhastid) kui ka
hajureostusest (nt põllumajandusmaade). Hoolimata reostusallika iseloomust avaldavad kõik need
erinevad allikad survet veekogudele ja mõjutavad nende seisundit. Veepoliitika üldeesmärk nii Eestis
kui ka EL-is tervikuna on veekogude hea keskkonnaseisundi saavutamine vastavalt veepoliitika
raamdirektiivi (2000/60/EMÜ) nõuetele ning merealade hea keskkonnaseisundi saavutamine
vastavalt merestrateegia raamdirektiivile (2008/56/EÜ). Veepoliitika raamdirektiiv käsitleb
veemajandust vesikonnapõhiselt. Eesti-Vene programmipiirkonda kuuluvad kõik Eesti vesikonnad:
Koiva, Ida-Eesti ja Lääne-Eesti.
Veekogude seisundit hinnatakse kindlaksmääratud kriteeriumide ja parameetrite järgi. Veekogu
ökoloogilise seisundi hindamisel lähtutakse eelkõige bioloogilistest näitajatest ja seisundi hindamisel
32
halvima bioloogilise kvaliteedi elemendist. Vee kvaliteeti hinnatakse viie klassi järgi: väga hea, hea,
kesine, halb, väga halb20. Eesti pinnaveekogude seisundi hinnangud on viimaste aastate
seireandmete põhjal liikunud pigem halvenemise suunas ning heas või väga heas ökoloogilises
seisundis on vaid üle poole vooluveekogudest (joonis 3.7 ja 3.8). 2020. aasta andmetel on heas või
väga heas seisukorras vaid 29% järvedest.
Joonis 3.8 Heas või väga heas ökoloogilises seisundis pinnaveekogumite osakaal.
Eestis on viimase 30 aasta jooksul reostuskoormused märkimisväärselt vähenenud.
Keskkonnaagentuuri andmetel on reostuskoormuste oluline vähenemine viimastel aastakümnetel
tingitud NSVL-i ajal toiminud suurtööstuse lõppemisest ja rahvaarvu vähenemisest, kuid vähem
olulised ei ole ka suured investeeringud reoveepuhastite ehitusse ja renoveerimisse.
Reoveepuhastite heitvesi on üks peamisi punktreostuse allikaid, põhjustades toitainete, keemiliste ja
ohtlike ainete reostust.
Tabel 3.2 näitab veekogude reostuse olemust vesikondade kaupa. Samuti võib välja tuua, et paljudes
veekogudes, eriti Eestis, ei ole mõjude täpsed tagajärjed teada, mistõttu on vaja selles valdkonnas
täiendavaid uuringuid.
Tabel 3.2 Veemajanduskavade andmetel reostuse päritolu vesikondade kaupa
Lääne-Eesti Ida-Eesti Koiva
Toitainete reostus 11% 10% 12%
Keemiline reostus 3% 2% 0%
Hüdroloogilisetest muudatustest
1% 0% 0%
tingitud elupaikade muutused
20 Ökoloogilist seisundit kirjeldatakse järgmiste kvaliteediklassidena:
väga hea – inimtegevusest tulenevaid muutusi pole või need on tühised;
hea – inimtegevusest tulenevad muutused bioloogilistes näitajates on väiksed, veekogu hüdromorfoloogilisi
omadusi pole muudetud nii, et see mõjutaks elustikku, jõgedes pole voolutakistusi (näiteks paise);
kesine – inimtegevusest tulenevad bioloogiliste näitajate muutused on võrreldes looduslike
võrdlusveekogudega (referentsveekogudega) mõõdukad (suuremad kui heas seisundis veekogus), veekogu võib
mõjutada näiteks maaparandus või esineda voolutakistusi;
halb – bioloogilised näitajad erinevad suuresti referentstingimustest, suur osa bioloogilistest tavakooslustest
puudub;
väga halb – bioloogilised näitajad kalduvad väga tugevasti kõrvale referentstingimustest või elustik puudub.
33
Morfoloogilistest muudatustest
tingitud elupaikade muutused 22% 20% 12%
Teadmata 66% 69% 77%
3.2.2 Venemaa
Vett ammutatakse nii pinna- kui ka põhjaveest.
Leningradi oblasti peamised veevarustuse allikad on mage- ja mereveekogud. Piirkonna peamine
veekasutaja on Leningradi tuumaelektrijaam (LTEJ), mille osakaal vee kogutarbimises on ligikaudu
85% ehk 4216,19 miljonit m3. Leningradi TEJ ammutab vett Kopori lahest (Läänemere, Soome laht);
Sista, Kovaši jõest ja Kopanski järvest. Vett kasutatakse nii tööstuslikuks kui ka majapidamis-
/kommunaalveeteenuse vajadusteks21.
Peterburi veevarustus põhineb peamiselt Neeva pinnavee kasutamisel.
Pihkva oblasti territooriumil on tsentraliseeritud joogivee allikateks Velikaja jõgi Pihkvas ja Lovati jõgi
Velikije Lukis. Pihkvas kasutab pinnaveeallikaid 75% elanikkonnast, Velikije Lukis - umbes 20%
elanikkonnast. Kõik teised Pihkva oblasti asulad on varustatud põhjaveega22.
Venemaal on vaadeldaval perioodil (alates 2010. aastast) olnud tendents vähendada veevõttu
projektialal (vt joonis 3.9).
8000
7000
6000
5000
4000
3000
2000
1000
0
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Leningrad Oblast Peterburi Pihkva Oblast
Joonis 3.9 Veevõtu osakaalud piirkonniti Venemaal programmipiirkonnas 2019. aastal (miljon
m3/aastas)23.
21
Report on environmental safety of the Leningrad NPP for 2019
22
Report on the environmental situation in the Pskov Region in 2020 https://priroda.pskov.ru/vidy-
deyatelnosti/vidy-deyatelnosti/ohrana-okruzhayushchey-sredy/ezhegodnyy-doklad-ob-ekologicheskoy-situacii-
pskovskoy-oblasti
23
https://fedstat.ru/
34
Vastavalt eespool mainitule, mõjutab Leningradi oblastis kogu veevõttu ja -tarbimist suurel määral
Leningradi TEJ veekasutus tööstuslikeks ja majapidamis-/kommunaalveeteenusteks.
Veevõtu (ja kasutamise) võrdlev analüüs programmipiirkonna erinevate piirkondade vahel näitab, et
Venemaal on suurim tarbimine näha Leningradi oblastis (joonis 3.9 ja 3.10). Leningradi TEJ veevõttu
arvestamata on piirkonna veetarbimine aga võrreldav Peterburi veetarbimisega. Programmipiirkonna
väikseim veevõtt on Pihkva oblastis, mis on muuhulgas tingitud väiksemast rahvaarvust.
Velikie Luki; Pihkva; 0,33 Pihkva oblasti
0,17 rajoonid ; 0,84
St. Petersburg;
14,92
Leningradi
oblasti
rajoonid; 12,97
Sosnovõi Bor;
70,77
Joonis 3.10 Veevõtu osakaal Venemaa maakonna kohta programmipiirkonnas 2019. aastal24.
2019. aastal Föderaalse Veevarude Agentuuri andmete järgi võeti Venemaal magevett
programmipiirkonnas: Peterburis 0,97% maa-alustest allikatest ja 99,03% maapealsetest allikatest,
Leningradi oblastis – 7,6% põhjaveest ja 92,4% pinnaveest (v.a Leningradi TEJ), Pihkva oblastis –
vastavalt 35,4% ja 64,6%. Joonis 3.9 kirjeldab veevõttu programmipiirkonnas25.
Nii programmipiirkonnas kui ka konkreetselt Vene Föderatsiooni erinevates piirkondades on suurim
veevõtt tööstuses (tabel 3.3).
Tabel 3.3 Veekasutuse osakaal Venemaal piirkondade kaupa 2019. aastal (programmipiirkond)
(miljonit m3/aastas)*
Tööstus ja Majapidamised ja
Regioon Põllumajandus Niisutamine Muu
tootmine joogivesi
Leningradi
624,39 2,86 94,96 0,03 29,73
oblast
24
https://fedstat.ru/
25
State Report on the State and Environmental Protection in the Russian Federation in 2019
https://www.mnr.gov.ru/docs/gosudarstvennye_doklady/proekt_gosudarstvennogo_doklada_o_sostoyanii_i_
ob_okhrane_okruzhayushchey_sredy_rossiyskoy_federat2019/
35
Pihkva oblast 33,48 2,73 21,34 0,05 15,96
Peterburi 336,5 0,18 244,2 0,04 226
*Tabel näitab andmeid magevee kasutamise kohta
Venemaa programmiala osa iseloomustab suur hulk siseveehoidlaid ja laiendatud rannikuvöönd.
Kõiki puhkealasid aga suplemiseks kasutada ei saa. Pinnavee kvaliteet peab vastama teatud
kriteeriumidele. Pinnaveekogude, sealhulgas kultuuri- ja majapidamiseesmärkide veekvaliteedi
nõuded on määratletud sanitaareeskirjades ja -normides SanPiN 1.2.3685-21 "Hügieenistandardid ja
nõuded keskkonnategurite ohutuse ja (või) kahjutuse tagamiseks inimestele".
2021. aastal seirati programmiala Venemaa osas kokku 101 supluskohta: 24 Peterburis, 41 Leningradi
oblastis ja 36 Pihkva oblastis (joonis 3.11 ja 3.12).
Suplusvee seiret teostab pädev asutus – Föderaalne klientide õiguste kaitse ja inimeste heaolu
järelevalve teenistus (Rospotrebnadzor). Veekogude veeproovides analüüsitakse sanitaar-keemilisi,
mikrobioloogilisi ja parasiitide näitajaid. Veeseire tulemused avaldatakse asutuse ametlikul
veebisaidil.
Otsuse randade ametliku avamise kohta teeb kohaliku omavalitsuse administratsioon positiivse
sanitaar-epidemioloogilise tulemuse olemasolul.
Joonis 3.11 Suplusvee kvaliteet Peterburis ja Leningradi oblastis.
36
Joonis 3.12 Suplusvee kvaliteet Pihkva oblastis.
2021. aasta veeseisundi seire ja hindamine näitas, et kogu Peterburi suplusvesi on hinnatud halva
kvaliteediga. Kuna veekogude veekvaliteet ei vasta hügieeninõuetele, ei ole soovitatav kasutada
suplemiseks Peterburi territooriumil asuvaid puhkealasid. Leningradi ja Pihkva oblastis oli vesi mõnel
pool hea kvaliteediga, st vastas Venemaa seadusandluse nõuetele26.
Heited veekogudesse pärinevad nii punkt- kui ka hajaallikatest (näiteks põllumajandusmaalt). Kõik
need allikad avaldavad survet veekogudele ja mõjutavad nende keskkonnaseisundit. Venemaa
veepoliitika üldeesmärk on saavutada kõikide veekogude hea veeseisund vastavalt Vene
Föderatsiooni veealastele õigusaktidele (Vene Föderatsiooni veeseadustik, muud föderaalseadused ja
Vene Föderatsiooni üksuste seadused, ja muud normatiivaktid). Venemaa veemajanduspiirkonda
reguleerivad praktikas ka veeobjektide integreeritud kasutamise ja kaitse skeemid ning veekogude
lubatava mõju standardid. Esimene sisaldab meetmete programmi jõe keskkonnakvaliteedi
eesmärkide saavutamiseks ja teine sisaldab saasteainete lubatud heitkoguste väärtusi kõigist
vesikonnas asuvatest allikatest.
26 http://78.rospotrebnadzor.ru/bytag7
http://47.rospotrebnadzor.ru/epidemiologic_situation
http://60.rospotrebnadzor.ru/epidemiologic_situation
37
Programmiala hõlmab Vene Föderatsioonis järgmisi vesikondi:
Neeva jõgikond (v.a. Laadoga järve vesikond): Neeva, Mga, Tosna, Ohta, Izsora jõed;
Laadoga järve vesikond: Vuoksa, Voltšja, Sviri, Ojat, Paša, Sjasa, Volhovi, Tihvinka, Volozšba,
Pjardomlja, Tigoda, Šarja, Tšernaja, Natsia jõed;
Luga jõgikond: Luga, Oredeži, Suida jõgi;
Narva jõe vesikond: Narva ja Pljussa jõgi.
Kõik Pihkva oblasti jõed kuuluvad Läänemere vesikonda ja jagunevad kolme järve-jõe vesikonna
vahel: Pihkva-Tšudsko-Narvski, Ilmeni-Volhovski ja Zapadno-Dvinski jõgi.
Programmi territooriumil töötatakse välja veeobjektide integreeritud kasutamise ja kaitse skeeme
Neeva vesikonna, Narva vesikonna, Luga vesikonna ja Soome lahe jõgede jaoks Luga vesikonna piirist
Neeva vesikonna lõunapiirini, Volhovi vesikonna jt. jaoks.
Veekogude seisundit hinnatakse vastavalt määratletud kriteeriumidele ja parameetritele. Jõgede ja
järvede ökoloogiline seisund määratakse kindlaks vee keemilise koostise vaatluste tulemuste põhjal,
mis viiakse läbi standardprogrammide kohaselt territooriumil asuvate maa pinnaveereostuse
statsionaarsete seirepunktide võrgus, mis jäävad Föderaalse Riigieelarvelise Institutsiooni "North-
Western UGMS" vastutusalas.
Seisundi hinnangute tegelikud tulemused avaldatakse igal aastal Vene Föderatsiooni piirkondade
keskkonnaolukorra aruannetes, samuti Föderaalse Riigieelarvelise Institutsiooni "Loode
hüdrometeoroloogia ja keskkonnaseire osakond" veebisaidil (joonis 3.13).
Pinnavee hüdrokeemiliste saastatuse seisundi hindamine toimub vastavalt metoodilistele juhenditele
"Pinnavee hüdrokeemiliste näitajate saastatuse astme igakülgse hindamise meetod" RD 52.24.643-
2002. Läbi viiakse reostustaseme klassifitseerimine ehk pinnavee koostise ja omaduste vahemiku
tinglik eraldamine inimtekkelise mõju tingimustes. Venemaal kasutatakse vee kvaliteedi olulise
mõõdikuna määratletud kombineeritud veereostuse indeksit (SCWPI) 27. Vee kvaliteeti hinnatakse
viie klassi järgi.
Kompleksnäitajate arvutamisel kasutatakse maksimaalseid lubatud kontsentratsioone (MLP)
kalastusvete, aga ka majandus-, joogi- ja kultuurveekogude jaoks, miinimum väärtuseid
kombineeritud nimekirjadest kasutatakse standardina28.
27
SCWPI väärtus võtab arvesse mitmete ainete maksimaalse lubatud kontsentratsiooni (MAC) sagedust ja
kordsust. SCWPI muutub erineva saastatusega vees vahemikus 1 kuni 16. Absoluutselt puhta vee teoreetiline
väärtus on null. SCWPI arvutamisel kasutatakse tavapäraselt 15 indeksit: lahustunud hapnik, BOD5, COD,
fenoolid, õli, nitraat, nitrit, üld raud, vask, tsink, nikkel, mangaan, kloriidid, sulfaadid.
Veekvaliteedi sõnalist kirjeldust saab seostada SCWPI väärtustega järgmiselt:
− SCWPI < 1 — tinglikult puhas vesi, klass 1
− 1 < SCWPI < 2 — kergelt saastunud vesi, klass 2
− 2 < SCWPI < 3— saastunud vesi, klass 3a
− 3 < SCWPI < 4 — tugevalt saastunud vesi, klass 3b
− 4 < SCWPI < 8 — reostunud vesi, klass 4 a, 4 b
− 8 < SCWPI < 11 — tugevalt reostunud vesi, klass 4c, 4d
− 11 < SCWPI — äärmiselt reostunud vesi, klass 5
28
RD 52.24.643-2002
38
Joonis 3.13 Veekogude ökoloogiline seisund programmialal vaatluspunktide kaupa 29.
Pinnavee reostusseisundi hindamise tulemused näitavad, et Peipsi vee kvaliteet vastas 2019. aastal
„kergelt saastunud“ staatusele, kuid 2020. aastal on see veidi langenud "saastunud" staatusele.
Pihkva järve ja Shugozero järve veekvaliteet vastab aastatel 2019-2020 SCWPI skaala järgi seisundile
"saastunud" . 2019 aastal on Syabero järve vesi hinnatud " tugevalt saastunud ", 2020 aastal olukord
halvenes, vett iseloomustatakse kui "reostunud". Laadoga järve seisundit hinnatakse suuremal osal
akvatooriumist pigem soodsaks30.
Neeva jõe veekvaliteet erineb 2020. aastal sõltuvalt jõe osast ja jääb skaalas "kergelt saastunud" kuni
"saastunud" alale. Mõnede ülalnimetatud jõgede veesikonna veekvaliteedi 2020. aasta andmed
näitavad, et Neeva vesikonna peamiste lisajõgede vee kvaliteet on järgmine: Mga - "saastunud",
Tosna - "tugevalt saastunud", Okhta ja Izhora - "must", Laadoga järve vesikond - Vuoksa ja Svir -
"kergelt saastunud" ja "saastatud", Syas - "saastunud", Volhov - "saastunud" ja "tugevalt saastatud".
Luga jõe vett iseloomustatakse sõltuvalt vaatluse alast seisunditega "saastunud" ja "tugevalt
saastunud“ 31
Vee kvaliteet kogu Narva jõe pikkuses (Venemaa osa) on 2020. aastal hinnatud "saastunud",
kvaliteediklass 3a. 2019. aastal hinnati Stepanovskina (61 km suudmest) ja Ivangorodi (11,2 km
suudmest) piirkonna vaatlusreas vee kvaliteeti "kergelt saastunuks", kvaliteediklass 2.
29
Report on the environmental situation in the Pskov region in 2020, Report on the environmental situation in
the Leningrad region in 2020, Report on the environmental situation in St. Petersburg in 2020
30
Report on the environmental situation in the Leningrad region in 2020
https://nature.lenobl.ru/ru/deiatelnost/ohrana-i-monitoring-okruzhayushej-sredy/
31
Report on the environmental situation in Saint-Petersburg in 2020
https://www.gov.spb.ru/static/writable/ckeditor/uploads/2021/07/01/27/%D0%94%D0%BE%D0%BA%D0%BB
%D0%B0%D0%B4_%D0%B7%D0%B0_2020.pdf
Report on the environmental situation in the Leningrad Region in 2020
https://nature.lenobl.ru/ru/deiatelnost/ohrana-i-monitoring-okruzhayushej-sredy/
39
Lovati ja Velikaja (Pihkva oblast) jõgede veekvaliteedi analüüs perioodil 2019-2020 näitab, et vee
kvaliteet, mis on hinnatud veereostuse kombinatoorsete näitajate järgi, vastab „saastunud“
seisundile32.
Leningradi oblasti jõgede reostuse põhjuseks on peamiselt orgaaniliste ainete, üldraua, vase ja
mangaani normide ületamine. Pinnaveekogude vee kvaliteet, nagu ka Pihkva oblastis tervikuna, jääb
eelmiste aastate tasemele (klass 3, kategooria "a" "saastunud").
Viimaste kinnitatud andmete kohaselt näitab veevarude ökoloogilise seisundi hinnang, et Venemaal
(programmipiirkonnas) on 58% veekogudest (jõgedest) heas ökoloogilises seisundis. Halvimad
tingimused on kujunenud järgmistes jõgedes, mille vee seisundit iseloomustatakse kui "reostunud":
1) Pihkva oblast - Gdovka jõgi (Gdov);
2) Leningradi oblast - Tigoda jõgi (Ljubani kohal);
3) Peterburi - Kamenka jõgi (Kamenka küla), Ižora (Ust-Ižora küla), Slavjanka (Ust-Slavjanka küla),
Okhta (jõesuu, sild üle Šaumjani, Peterburi piir) (joonis 3.14).
Joonis 3.14 Programmipiirkonna veekvaliteedi klass.
32
Report on the environmental situation in the Pskov Region in 2020 https://priroda.pskov.ru/vidy-
deyatelnosti/vidy-deyatelnosti/ohrana-okruzhayushchey-sredy/ezhegodnyy-doklad-ob-ekologicheskoy-situacii-
pskovskoy-oblasti
40
3.3 Maakasutus ja pinnasereostus
3.3.1 Eesti
Eestis, nagu ka mujal Euroopas, on suurenenud surve elurajoonide laiendamiseks ning sageli toimub
see põllu- ja metsamaa arvelt juba suhteliselt tiheda asustusega piirkondades. Joonis 3.15 ja 3.16
annavad ülevaate programmipiirkonna maakasutusest.
Joonis 3.15 Programmipiirkonna maakasutus.
Joonis 3.16 Maakasutustüübid programmipiirkonnas (%).
41
Maakasutusega tihedalt seotud jääkreostus on inimtegevuse tagajärjel saastunud pinnase/põhjavee
ala või kasutamata ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbritseva elanikkonna ja eluslooduse
seisundit. Reostus avastatakse sageli alles arendustegevuse käigus või siis, kui reostus on levinud
kaevudesse ja veekogudesse. Eestis on paljud jääkreostusallikad seotud endiste sõjaväe ja
tööstusaladega. Keskkonnaagentuuri andmetel on programmipiirkonnas kõige rohkem
jääkreostusobjekte Harju maakonnas (76), Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal (mõlemas 27), 18
Tartumaal ja 16 Põlvamaal.
3.3.2 Venemaa
Vastavalt Vene Föderatsiooni maaseadustiku artiklile 7 jagunevad Vene Föderatsioonis
sihtotstarbelised maad järgmistesse kategooriatesse:
põllumaa;
asulate maa;
tööstusmaa;
kaitsealuste territooriumide ja objektide maa;
metsafondi maa;
veefondi maa;
reservmaa.
Peterburi
01.01.2020 andmed näitavad, et Peterburis on toimunud elamu- ja avaliku ettevõtluse
arendusmaade kasv, mis on tingitud põllumajandusliku ja puhkeotstarbelise maa kasutamise
vähenemisest ning ka seni kasutamata maade kasutusse võtmisest (tabel 3.4).33
Tabel 3.4 Peterburis registrisse kantud katastriüksuste maakasutustüübid
ha,seisuga ha, seisuga
Maakasutus
01.01.2020 25.08.2020
Kogu Peterburi piirkond 144631,82 144631,82
Korruselamute maad 9483,64 9489,57
Üksikelamute maad 4741,66 4749,96
Parkimismajade ja parklate jaoks mõeldud maad 2044,32 2060,52
Äärelinna, aianduse jaoks mõeldud maad 2802,62 2812,67
Kaubandus-, toitlustus- ja teenindusobjektide jaoks mõeldud maad 3434,56 3474,42
Hotellinduseks mõeldud maad 239,45 250,99
Äri- ja kaubandusotstarbega büroohoonete jaoks mõeldud maad 746,17 751,83
Puhke- ja terviserajatiste paigutamiseks mõeldud maad 2830,19 2821,08
Tööstus- ja haldushoonete, kommunaalteenuste jaoks mõeldud maad 13189,35 13290,37
Maardlate, raudteede, maanteede, kaide, muulide, torustike ja õhuliinide
10255,62 10445,73
paigutamiseks ette nähtud maad
33
Report on the environmental situation in St. Petersburg in 2020/ Edited by D.S. Belyaev, I.A. Serebritsky -
Izhevsk.: PRINT LLC, 2021. - 253c.
42
Kaitsealused loodusalad 5385,24 5864,52
Põllumajanduseks mõeldud maad 18282,80 18179,57
Tänavate, puiesteede, väljakute, maanteede, alleede, veekogudega hõivatud
2237,28 2415,88
maad
Haldushoonete, haridus-, teadus-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusasutuste,
10705,31 10752,73
kehakultuuri, kunsti, religiooni tegevuste tarbeks ette nähtud maad
Leningradi oblast
Kogu Leningradi oblasti territoorium jaguneb asulate vahel, kõikide asulate territooriumid (välja
arvatud Sosnovõi Bor munitipaalringkonna territoorium) on osa munitsipaalrajoonidest. Seega on
Leningradi oblasti territooriumil 17 munitsipaalrajooni ja üks munitipaalringkond: Boksitogorski,
Volosovski, Volhovski, Vsevoložski, Viiburi, Gattšina, Kingisepa, Kirishi, Kirovski, Lodeynopolsky,
Lomonossovi, Luga , Podporožski, Priozerski, Slantsevski, Tikhvini ja Tosnenski munitsipaalrajoon,
Sosnovõ Bori munitipaalringkond. Asulaid on kokku 2943, sh linnalisi - 67 (31 linna ja 36 linnalist
asulat) ja 2876 küla tüüpi asulaid.
Föderaalriigi statistilise vaatluse järgi on Leningradi oblasti maafond 2021. aasta 1. jaanuari seisuga -
8390,8 tuhat ha, sealhulgas Laadoga ja Onega järvedega kaetud territooriumi pindala (joonis 3.17).34
Joonis 3.17 Leningradi oblasti maafondi struktuur maakategooriate kaupa
Pihkva oblast
Pihkva oblastis on esindatud leet-, kamar-leet-, turvas-, lammi-, soostunud leetmullad ja rabamullad.
Muldkatte arengus on suur roll piirkonna pikaajalisel põllumajanduslikul arengul.
34
Report on the state and use of land in the Leningrad Region in 2020 // ДОКЛАД 2020 Лен обл.docx
(live.com)
43
Praegu hõivavad põllumaad (põllumaad, heina- ja karjamaad) Pihkva oblasti pindalast 23,7% ja
põllumaa osakaal on 49,8%35.
Loode-Venemaa piirkondadest on Pihkva oblastis suurim põllumaa pindala. Kõrge põllumajanduslik
areng on iseloomulik piirkonna lääne- ja keskaladele, kus asuvad kõige viljakamad kamar-leetmullad
ja jääkkarbonaatsed kamar-leetmullad. 2020. aasta seisuga moodustab piirkonna lääne- ja
keskregioonis põllumajandusmaa ligikaudu 50% maast, millest haritav maa on ligikaudu 30%.
Põhjapoolsed piirkonnad on halvasti arenenud ja põllumajandusmaa moodustab 20-25%, põllumaa
seejuures 5-10%.
Metsamaad hõivavad piirkonna pindalast 41,74%, millest metsad moodustavad 38,7%, ülejäänud
metsamaade pindala moodustavad sood, järved, jäärakud, teed, maanteed, heinamaad. Tabelis 3.5
on näidatud tööstusmaade jaotus Pihkva oblastis.
Tabel 3.5 Tööstusmaade ja asumite jaotus maa omandamise kategooriate lõikes perioodil 2016-2020
Maakasutuse 2016 2017 2018 2019 2020
kategooria Tuhat ha % Tuhat ha % Tuhat ha % Tuhat ha % Tuhat ha %
kogu kogu kogu kogu kogu
alast alast alast alast alast
Kogu maa 5539,9 100 5539,9 100 5539,9 100 5539,9 100 5539,9 100
millest:
Asulad 270,7 4,9 270,7 4,9 270,7 4,9 270,7 4,9 270,7 4,9
Tööstus 101,4 1,9 101,4 1,9 101,5 1,9 99,5 1,9 99,7 1,8
Energeetika 1,1 0,02 1,1 0,02 1,1 0,02 1,1 0,02 1,1 0,02
Transport 28,4 0,51 28,4 0,51 28,4 0,51 28,4 0,51 28,4 0,51
Muu 71,9 1,3 71,9 1,3 71,9 1,3 69,9 1,37 70,1 1,26
tööstusmaa
2020. aastal tehti 7 otsust, millega 42 maatüki üldpinnaga 186,32 ha viidi üle põllumajandusmaast
tööstusmaaks sh maakasutuseks (185,1 ha), maanteede ehitamiseks (0, 65 ha), kaitse ja julgeoleku
tagamiseks (0,64 ha).
3.4 Jäätmekäitlus
Üks oluline programmi eesmärkides käsitletav valdkond on seotud jäätmekäitlusega (ringmajanduse
kontseptsioon). Nii Eesti kui ka Venemaa tunnistavad oma regionaalses ja riiklikus strateegilises
planeerimisdokumentides kasvavat vajadust liikuda ringmajanduse suunas, sh vajadust suurendada
toodete eluiga ja materjalide taaskasutamise määra. Jäätmete võimalikult suur taaskasutamine on
jäätmekäitluse üks peamisi prioriteete. Lisaks taaskasutamisele muutuvad järjest olulisemaks
jäätmetekke vältimist/vähendamist toetavad tegevused, mis aitavad katkestada seose
majanduskasvu ja jäätmetekke vahel.
35
Report on the environmental situation in the Pskov region in 2020, approved. By Order of the Governor of
the Pskov region dated 06/29/2021 No. 76-RG
44
3.4.1 Eesti
Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiast tulenevale eesmärgile tuleb 2030. aastal tekkivate jäätmete
kõrvaldamist vähendada 30% ja suurendada taaskasutamist, sealhulgas materjalide ringlussevõttu.
Eestis on väga suur osa tekkivatest jäätmetest seotud kaevandamise ja energiatootmisega - aastatel
2007-2011 tekkis üle 85% jäätmetest tööstuses, kusjuures 79% kogu tekkinud jäätmetest pärineb
põlevkivitööstusest ja energeetikast. Samaselt teiste valdkondadega on põlevkivitööstuses ja
energiatootmises suundumus jäätmete vähendamisele ja taaskasutamisele - peamiselt killustikuna
võeti ringlusse ligikaudu 4 miljonit tonni aherainet; üha enam taaskasutatakse elektritootmisel
tekkivat põlevkivituhka. Taaskasutusse võeti ka suur osa puidujäätmetest, kaevandus- ja
pinnasejäätmetest, veepuhastussetetest, metalli- ja ehitusjäätmetest ning põllumajandus- ja
toiduainetööstuse jäätmetest.
Suures osas kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest koosnevate olmejäätmete kogused ühe
elaniku kohta on viimastel aastatel Eestis pidevalt tõusnud, kuna kasvanud on inimeste üldine jõukus
ja tarbimisvõime. Olmejäätmed moodustavad keskmiselt 3% kogu jäätmetekkest. 2019. aastal tekkis
Eestis elaniku kohta keskmiselt 370 kg olmejäätmeid. Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiast
tulenevale eesmärgile tuleb kogutavate olmejäätmete kogumahus suurendada liigiti kogutavate
olmejäätmete osakaalu. Olmejäätmete tekke ja liigiti kogumise suundumused on toodud joonisel
3.18. Suure osa olmejäätmetest moodustavad aga pakendijäätmed, mille kogumine ja
taaskasutamine on ringmajanduse kontekstis oluline teema (joonis 3.19).
Joonis 3.18 Olmejäätmete tekke ja sorteerimise trendid Eestis.
45
Joonis 3.19 Pakendijäätmete teke ja taaskasutus Eestis.
3.4.2 Venemaa
Vastavalt aruannetele tekkis Venemaal 2020. aastal 48,4 miljonit tonni olmejäätmeid, nendest 30,8
miljonit tonni tekkis asulates. Aastas tekkis keskmiselt kuni 400 kg jäätmeid inimese kohta.
Tekkivatest tahketest olmejäätmetest töödeldi ümber 38,7 %, 3,6 % taaskasutati, 3 % kahjutustati ja
74,5 % ladestati.
Kokku tekkis 6,995 miljardit tonni jäätmeid (sealhulgas tööstusjäätmeid), millest 0,3% kahjutustati,
49% taaskasutati, 12% ladestati ja 41,3% on laos.
Programmipiirkonnas on märgata jäätmetekke kasvu inimese kohta. Eriti on kasv märgatav Pihkva
oblastis (joonis 3.20)
46
Joonis 3.20 Aastas inimese kohta tekkiv olmejäätmete kogus.
3.5 Kultuuripärand
Rikkalik kultuuripärand ja kaunite loodusobjektide rohkus iseloomustavad programmipiirkond
mõlemal pool piiri. Kogu programmipiirkondl on suur hulk kultuuri- ja looduspärandil põhinevaid
vaatamisväärsusi ja turismiobjekte, mis loovad tugeva aluse kultuuri ja turismi rolli suurendamiseks
piirialade majandusarengus.
3.5.1 Eesti
Eestis seab muinsuskaitseseadus raamid nii kultuurimälestiste kui ka suuremate muinsuskaitsealade
kaitsele. Mõlemad liigid on registreeritud ka riiklikus kultuurimälestiste registris36 ja teave on
hõlpsasti kättesaadav iga piirkonna kohta (tabel 3.6). Lisaks riiklikult kaitstavatele mälestistele ja
muinsuskaitsealadele on Eestis veel mitut liiki kultuuriväärtusi, mis ei ole rangelt kaitse all, kuid siiski
registreeritud (millest enamik on leitavad ka riiklikust registrist), näiteks pärandkultuuri objektid; XX
sajandi arhitektuuriobjektid; matmispaigad; muistised ja pärimuspaigad jne.
Eestis kaitstakse maastikualasid riiklikul tasandil looduskaitse raames. Selliste alade eesmärk on
kaitsta ja säilitada Eestile iseloomulikku kultuurikeskkonda ja maastikke kogu nende mitmekesisuses,
samuti tagada ühiskonna puhkamiseks ja turismiks sobiva keskkonna säilimine ning
keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutamine (joonis 3.23).
36
https://register.muinas.ee/
47
Tabel 3.6 Riiklikus registris registreeritud mälestiste ja muinsuskaitsealade arv Eesti
programmipiirkonnas 37
Maakond Mälestis Muinsuskaitseala
Ida-Viru 481 0
Tartu 1022 1
Võru 1002 1
Lääne-Viru 1510 1
Põlva 691 0
Viljandi 555 1
Jõgeva 483 0
Harju 3201 2
Valga 436 1
Järva 514 1
Rapla 663 0
Joonis 3.21 illustreerib kultuuripärandi ja väärtuslike maastike paiknemist Eesti territooriumil.
Joonis 3.21 Kultuuripärand ja väärtuslikud maastikud Eestis.
3.5.2 Venemaa
Vastavalt 25.06.2002 föderaalseadusele nr 73-FZ "Vene Föderatsiooni rahvaste kultuuripärandi
objektide kohta (ajaloo- ja kultuurimälestised)" jagatakse kultuuripärandi objektid järgmistesse
ajaloolise ja kultuurilise tähtsusega kategooriatesse:
37
https://register.muinas.ee/
48
föderaalse tähtsusega kultuuripärandi objektid - ajaloolise, arhitektuurilise, kunstilise,
teadusliku ja mälestusväärtusega objektid, millel on eriline tähendus Vene Föderatsiooni
ajaloo ja kultuuri jaoks, samuti arheoloogilise pärandi objektid;
piirkondliku tähtsusega kultuuripärandi objektid - ajaloolise, arhitektuurilise, kunstilise,
teadusliku ja mälestusväärtusega objektid, millel on eriline tähendus Vene Föderatsiooni
ajaloo ja kultuuri jaoks.
Lisaks määratlevad Venemaa õigusaktid õigusrežiimi muinsuskaitseobjektidele, mille hulka kuuluvad
objektid, millele on kultuuripärandi tunnused ja mille kohta on muinsuskaitse piirkondlik asutus
saanud taotluse registrisse kandmise kohta.
Peterburi
2020. aasta seisuga on Peterburi territooriumil 8983 kultuurimälestist, millest 3762 on föderaalse
tähtsusega objektid, 2509 on regionaalse tähtsusega objektid ja 2712 on määratletud kultuuripärandi
objektid.
Üheks suurimaks UNESCO pärandi objektiks Venemaal peetakse Peterburi territooriumil asuvat
"Peterburi ajaloolist keskust ja sellega seotud monumentide komplekse", mis kanti 1990. aastal
UNESCO pärandi nimekirja ja oli seega esimeseks kaitseobjektiks Venemaal.
Objekt "Peterburi ajalooline keskus ja sellega seotud monumentide kompleksid" sisaldab 36
komponenti, mille hulgas on ka Peterburist välja asuvad kohad. UNESCO kaitse all on Kroonlinna
kindlustus, Shlisselburgi vana osa, Oreshek kindlustus, Puškini linna, Pavlovski lossi- ja pargiansamblid
ning ajaloolised kesklinnad, Pulkovo observatoorium, losside- ja pargiansamblid Gattšinas, Strelnas,
Oranienbaumis, Ropšas, Gostilitsys, Peterhofis ja Taitsõs, Sergiev Primorsky puštõn (mungaklooster),
ajaloolised keskused Peterhofis, Gattšinas, Lomonossovis. Kaitstavate objektide hulka kuuluvad ka
lossi- ja pargiansambel Sobstvennaya Dacha, teaduslinn I.P. Pavlova Koltuši kõrgustel, Šuvalovski
park, Vjazemski mõis Sestroretskis, Sestroretski Razliv, Sestroretski park „Dubki“, Sestroretski
relvatehas, Ilja Repini maja-muuseum „Penatõ“, Komrovsky külakalmistu, Lindulovskaya salu, kogu
Neeva kallaste ja kaldapealsetega, Izhora astang Volosovski rajoonis, Dudergofski, Koltušskaja ja
Jukkovskaja kõrgistikud, mitmed linna- ja linnalähiteed, Petrovski, Kroonlinna ja Zelenogorski
faarvaatrid, samuti Zelenõi pojas slavõ (sõja mälestusmärk) ja Doroga zhizni (mälestustee).
Leningradi oblast
Leningradi oblasti kultuuripärandi säilitamise komitee andmetel oli Leningradi oblastis 2021. aasta
seisuga registreeritud 2801 kultuuripärandi objekti, sealhulgas 280 föderaalse tähtsusega
kultuuripärandi objekti, 1140 piirkondliku tähtsusega objekti ja 1381 tuvastatud objekti (tabel 3.7).
Ajalooliste linnade nimekirjas on Priozersk, Tihvin, Gattšina, Viiburi, Kingisepp, Lodeinoje Pole, Luga,
Ivangorod, Šlisselburg, aga ka Staraja Laadoga ja Ropša.
Tabel 3.7 Kultuuripärandi objektid Leningradi oblasti piirkondade kaupa.
Föderaalse Regionaalse
Leningradi oblast Tuvastatud objektid
tähtsusega objektid tähtsusega objektid
Boksitogorsky 5 27 36
49
Volosovsky 3 42 101
Volkhovsky 47 91 113
Vsevolozhsky 34 92 39
Viiburi 19 147 337
Gatchina 80 164 103
Kingisepp 14 97 122
Kirishi - 24 7
Kirovsky 25 61 41
Lodeynopolsky 6 31 53
Lomonosovsky 14 58 68
Luga 2 94 110
Podporozhsky 10 36 24
Priozersky 6 24 51
Slantsevsky - 30 41
Tikhvin 7 62 70
Tosnensky 7 51 60
Männimets 1 9 5
Pihkva oblast
2021. aasta alguse seisuga on Pihkva oblasti territooriumil registreeritud ja riigi kaitse all 4314
muinsuskaitseobjekti, millest 2616 on föderaalse tähtsusega ja 1698 piirkondliku tähtsusega.
Piirkonna territooriumile jäävad 2339 arheoloogiamälestist, 1841 mälestist, 147 ansamblit ja 11
vaatamisväärsust.
2019. aastal kuulus UNESCO maailmapärandi nimistusse 10 Pihkva arhitektuurikooli templit, mis
moodustavad ajaloolises Pihkva linnas Velikaja jõe ääres asuva monumentide rühma, sealhulgas:
Ristija Johannese katedraal (12. sajand), Muutmise katedraal (12. sajand), Neitsi Sündimise katedraal
(14. sajand), Peaingel Miikaeli kirik (14. sajand) koos kellatorniga, Kosmase ja Damiani kirik sillalt (15.
sajand) koos kiriku säilmetega. kellatorn, värav ja tara, kolmekuningapäeva kirik (15. sajand)
kellatorniga, Vozvozi Püha Jüri kirik (15. sajand), Usokhast pärit Püha Nikolause kirik (16. sajand),
Püha Vassili kirik mäel (16. sajand), eestpalve- ja Kristuse sündimise kirik (16. sajand).
50
4. Programmi rakendamisega kaasneva võimaliku olulise
keskkonnamõju hindamine
Käesoleva peatüki eesmärk on tutvustada keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu
lähenemisviisi ja tulemusi. Arvestades Programmi tegevuste strateegilist iseloomu ja olemust,
käsitletakse käesolevs peatükis teemasid, mis on asjakohased. Võttes arvesse Eesti-Vene programmi
ulatust, määratletud poliitikaeesmärke ja konkreetseid eesmärke ning asjaolu, et ülesandeks on
oluliste keskkonnamõjude eelhinnangu läbiviimine, on hindamise lähenemisviisi aluseks kvalitatiivne
eksperthinnang. Võttes arvesse Programmi strateegilist taset, tuleb märkida, et praeguses etapis
puudub enamasti Programmiga kavandatavate tegevuste kohta üksikasjalik teave (kirjeldused
konkreetsete arenduste täpse iseloomu, ulatuse ja asukoha kohta). Seetõttu ei saa eelhinnang
konkreetseid mõjusid täpselt kirjeldada ja hinnata, vaid võimalik on anda pigem üldine hinnang.
Eelhinnang annab sellistel juhtudel tingimused edasisteks hilisemateks etappideks (projekti tasand).
Tabelis 4.1 (peatüki lõpus) on kontrollnimekirjana esitatud kõigi SO-de mõjuhinnangud.
Hindamise järeldusi ja tulemusi on selgitatud järgnevalt käesolevas peatükis.
Eesti-Vene programmi eesmärk ei ole otseselt kavandada tegevusi, mis kuuluks Nõukogu direktiivi
2011/92/EL (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) projektide hulka.
Samuti ei kuulu Eesti-Vene programm nende programmide alla, millele keskkonnamõju strateegilise
hindamise läbiviimine on kohustuslik vastavalt nõukogu direktiivile 2001/42/EÜ teatavate kavade ja
programmide keskkonnamõju hindamise kohta.
Riiklikul tasandil ei ole Eesti seaduste kontekstis Eesti-Vene programmi eesmärk luua raamistikku
arendustele, mis on nimetatud KeHJS-e § 6 lõikes 1 (olulise keskkonnamõjuga tegevus). Samuti ei
kuulu käesolev programm KeHJS-e § 33 lõikes 1 loetletud dokumentide hulka (strateegiline
planeerimisdokument, millele tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine) ega ka lõikes 2
loetletud dokumentide hulka (dokumendid, mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang). Vene Föderatsiooni seadusandluse
kohaselt ei kuulu Eesti-Vene programm dokumentide hulka, millele on vajalik riiklik mõjuhindamine
või keskkonnamõju hindamine föderaalseaduse nr 7-FZ 10.01.2002 artikli 32 „Keskkonnakaitse“
alusel ega ka Vene Föderatsiooni loodusvarade ministeeriumi 01.12.2020 korralduse nr 999
„Keskkonnamõju hindamise materjalidele esitatavate nõuete kinnitamine“ alusel.
Samuti peab märkima, et Eesti-Vene programm on strateegilise tasandi dokument, mis ei too kaasa
koheseid muutusi (füüsilises) keskkonnas. Seetõttu puuduvad ka otsesed ebasoodsad mõjud, mida
saaks selles etapis konkreetselt kirjeldada ja hinnata. Keskkonnas reaalseid muudatusi ja koormust
põhjustavate tegevuste jaoks on nagunii vaja enne muudatuste elluviimist koostada ehitusprojekt
(või hankida vastav luba). Ja kõigi projektide ning loataotluste kohta, mis võivad avaldada olulist
ebasoodsat keskkonnamõju, tuleb vastavalt Eesti ja Vene seadusandlikele nõuetele teha täiendav
KMH või KMH eelhinnang.
Enamik programmi poliitikaeesmärke on suunatud piiriülese koostöö edendamisele nn pehmete
tegevuste kaudu, nagu näiteks koostöö ja võrgustike tugevdamine erinevates klastrites, uuenduslike
lahenduste väljatöötamine piiriüleseks andmete kogumiseks ja jagamiseks, sidusrühmade,
51
institutsioonide ja ametiasutuste kompetentsi suurendamine läbi koolituste, töötubade ja muude
sarnaste ürituste, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete turunduse toetamine. Võimalikud
muutused füüsilises keskkonnas ja kirjeldatud tegevuste läbiviimise keskkonnamõjud on tõenäoliselt
lokaalsed ja väga piiratud.
Eesti-Vene programmi tegevused ei käsitle konkreetselt kliimamuutusi, kuid kliimamuutuste aspekt
on tihedalt kaasatud läbi loodushoiu ja elurikkuse suurendamise, eutrofeerumise ja ringmajanduse
alaste tegevuste. Programmis kirjeldatud võimalikel tegevustel on kaudne, kuid eeldatav positiivne
mõju kliimale. Ringmajandusele ülemineku edendamisel on otsene pikaajaline positiivne mõju
ressursikasutusele, jäätmetekkele ja kaudsemalt kõikidele keskkonnaaspektidele.
PO2 SO-d ja tegevused on suunatud konkreetselt keskkonnateemadele, nagu looduskomponendid
(liigid, elupaigad, kaitsealad), ressursside kasutamine (maa ja vesi) ning veereostuse vähendamine
ning Eesti-Vene programm avaldab neile tõenäoliselt positiivset mõju. Eeldatavasti on positiivne
mõju suurem, kui kavandatavad projektid hõlmavad suuremat ala, võimaldades seeläbi ka
positiivseid kumulatiivseid mõjusid, ühtlasi ka siis, kui projektid käsitlevad konkreetselt keskkonna-
alaseid väljakutseid, mida on võimalik projektiga lahendada. Võttes arvesse kavandatavate tegevuste
iseärasusi (suutlikkuse suurendamise ja teadlikkuse tõstmise toetamine, uute ärimudelite
edendamine ja toetamine, ühiste keskkonnaressursside haldamise ühtlustamine jne), avalduvad
tegevustest tulenevad mõjud pigem pikemas perspektiivis.
PO4 tegevuste eesmärk on toetada kultuuri ja säästva turismi rolli majandusarengus. Selle eesmärgi
alla kuuluvad tegevused võivad hõlmata ka väikesemahulist turismitaristu rajamist (näiteks uued
turismimarsruudid), millel võib olla mõju kohalikul tasandil, kui tegevus toimub kaitsealuste
objektide/alade läheduses või kui tegevus keskendub atraktiivsema infrastruktuuri loomisele ning
senisest suurem hulk inimesi külastab looduskaitseliselt tundlike ja ainulaadseid piirkondi. Projekti
etapis võib vajalikuks osutuda KMH eelhinnangu koostamine, et võimalikke negatiivseid mõjusid
leevendada. Samas võivad sellised meetmed toetada ka elurikkuse ja maastikuväärtuste säilitamist,
kui turistide liikumist piirkonnas suunab korralik infrastruktuur. Kuna eesmärgiks on säästva turismi
edendamine, siis pigem eeldatakse, et tegevusel ei ole olulist negatiivset mõju keskkonnale.
Programm toetab tegevusi, mis aitavad kaasa turismipotentsiaaliga materiaalse kultuuripärandi
säilimisele ja/või säilitamisele, mistõttu on mõju kultuuripärandile eeldatavasti positiivne.
Eesti-Vene programmil on võimalik lühiajaline negatiivne mõju mõnele keskkonnaaspektile (müra,
vibratsioon ja veereostus) seoses väikesadamate seisundi parandamisega seotud tegevuste (PO4
SO(vi)) ja veepuhastusinfrastruktuuri ehitamise või rekonstrueerimise tõttu(PO2 SO(v)). Küll aga toob
see pikemas perspektiivis tõenäoliselt kaasa positiivse mõju, kuna paraneb vee kvaliteet ja
väikesadamate võrgustiku arendamine annab võimaluse mitmekesistada turistide liikumist.
Võimalikke lühiajalisi negatiivseid mõjusid saab täpsustada ja vajadusel hinnata projekti tasandil.
Isegi kui kavandatavad parendused/muudatused keskkonnas on väga väikesed, tuleb läbi mõelda iga
tegevuse konkreetne asukoht. Kui tegevus on kavandatud looduslikult tundlikul alal (nt kaitsealad, sh
Natura 2000 alad), võib programmi raames toetatava taristuprojekti (nt veepuhastusjaam, sadam,
turismitrass) käigus vaja minna KMH eelhinnangut. Programmi rakendamise järgmistel etappidel
tuleb KMH (ja esialgse hinnangu) protseduurid läbi viia kooskõlas kehtivate õigusnõuetega (Eestis:
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; Venemaal Venemaa Minprirody
52
käskkiri nr. 999, 01.12.2020). Nende menetlustega välditakse olulisi negatiivseid mõjusid (KMH
esialgne hinnang ja vajadusel KMH arenduste järgmistes etappides).
Arvestades Eesti-Vene programmi valitud PO-de, ISO-de ja SO-de eesmärkide saavutamiseks
kavandatavate võimalike tegevuste iseloomu, on oodata positiivset mõju Natura 2000 võrgustiku
aladele. Programmis sätestatud eesmärgid ja nende saavutamiseks kavandatavad võimalikud
tegevused on suunatud muuhulgas elurikkuse suurendamisele, veekeskkonna saastamise
vähendamisele, rohelise infrastruktuuri arendamisele ja loodushoidu väärtustavatele tegevustele.
Kõik need tegevused aitavad kaudselt kaasa ka Natura 2000 alade soodsa seisundi ja sidususe
parandamisele. Natura 2000 võrgustiku puhul tuleb arvestada, et mistahes kavandatavate tegevuste
elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Selleks tuleb ruumilise
arengu ja kaasnevate tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju
Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia
vajalikus täpsusastmes läbi Natura hindamine.
53
Tabel 4.1 Mõju hinnangute tabel.
Valitud
poliitikaeesmärk või
Erieesmärk Prioriteet Võimalikud abikõlblikud tegevused (loetelu ei ole lõplik) Keskkonnamõju hinnang
valitud Interreg-
spetsiifiline eesmärk
PO1 SO(iii) Suurenenud piiriülene Uute klastrite ja koostöövõrgustike loomine ning olemasolevate Enamik selle prioriteedi võimalikest tegevustest on
Arukam Euroopa Väikese ja ettevõtluskoostöö ja tugevdamine, sh piiri- ja valdkonnaülesed koostööraamistikud, läbi „pehmed“ tegevused, mis ei too kaasa muutusi füüsilises
uuenduslike ja keskmise innovatsioon võrgustumisele suunatud ürituste korraldamise, kogemuste vahetamise, keskkonnas. Seega ei avalda tegevus olulist otsest mõju
koostööpartnerite otsimise, ideede genereerimise, ajurünnakute jmt.
arukate suurusega programmipiirkonnas keskkonnale.
majanduslike ettevõtete Treeningud ja pädevust tõstvad tegevused ettevõtetele ning ettevõtete Samas võib välja tuua, et pikemas perspektiivis on
muutuste jätkusuutliku tegevust toetavatele organisatsioonidele. kirjeldatud võimalikel tegevustel keskkonnale pigem kaudne
edendamise teel kasvu ja Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele pakutavate teenuste soodne mõju, kuna need toetavad jätkusuutlikuma
konkurentsivõime ühine arendamine, et parandada nende innovatiivsust (nt majandustegevuse arengut.
suurendamine konsultatsioonid, juhendamine, prototüüpide loomine, protsesside
ning töökohtade digitaliseerimine, toote- ja teenusearendus, inkubatsiooni- ja
loomine, sh laiendamisteenused, turunduse ja rahvusvahelistumise tugi, sotsiaalse
tootlike mõju mudelite rakendamine, vautšerid jne).
investeeringute Piiriüleste piirkondade ja ettevõtete reklaamimine, et jõuda uutele
kaudu turgudele ja meelitada ligi uusi kliente, sealhulgas turu-uuringud,
messidel osalemine jne.
Tegevused, mis toetavad uute tehnoloogiate kasutuselevõttu väikestes ja
keskmise suurusega ettevõtetes ning innovatsiooni ja uuringute müümist
(nt prototüübid, rakendusuuringud).
Programmi alal katsetamise kultuuri arendamine, luues uusi
katsesüsteeme, elavaid laboreid, inkubaatorid või kiirendid.
PO2 SO (v) Parem reoveekäitlus Piiriüleste metoodikate, lahenduste väljatöötamine ja infrastruktuuri Enamik selle prioriteedi võimalikest tegevustest on
Keskkonnahoidlikum, Säästva Narva jõe vesikonnas (ümber)ehitamine. „pehmed“ tegevused, mis ei too kaasa muutusi füüsilises
vähese CO2-heitega veemajanduse Töötada välja ja katsetada tegevusi või uuenduslikke vahendeid keskkonnas. Seega ei avalda tegevus olulist otsest mõju
Euroopa, edendades edendamine ökoloogilise seisundi ja reostuse/kalavarude seirega tegelemiseks, keskkonnale.
energiasüsteemi keskendudes seejuures Narva jõe vesikonnale. Siiski võivad mõned selle prioriteedi alla kuuluvad
ümberkujundamist tegevused hõlmata ka infrastruktuuri (ümber)ehitamist ja
keskkonnasäästlikul Parimate kogemuste jagamine ning jätkusuutlike praktikate edendamine selliste tegevustega võib kaasneda lokaalne lühiajaline
ja õiglasel viisil, huvirühmade seas. ebasoodne mõju. Programmi tasandil ei ole selliste
rohelisi ja siniseid tegevuste asukohti ja ulatust veel täpsustatud, mistõttu ei
investeeringuid, ole võimalik konkreetseid mõjusid käesolevas etapis
ringmajandust, täpsemalt kirjeldada. Projekti tasandil (tegevuste elluviimise
kliimamuutustega järgmistel etappidel) võib olla vajalik KMH eelhinnangu (või
kohanemist ning täiemahulise KMH) koostamine. Olulisi ebasoodsaid mõjusid
riskide ennetamist ja saab vältida, kui nähakse ette ja rakendatakse asjakohaseid
juhtimist leevendusmeetmeid.
Pikemas perspektiivis on enamikul siin kirjeldatud
võimalikest tegevustest pigem soodne mõju, kuna need
toetavad Narva jõe vesikonna ökoloogilise tervise
paranemist.
SO Olmejäätmete Ringmajandusele ülemineku toetamiseks parimate praktikate ja Enamik selle prioriteedi võimalikest tegevustest on
(vi) suurem sorteerimine lahenduste väljatöötamine ja jagamine. „pehmed“ tegevused, mis ei too kaasa muutusi füüsilises
Ringmajandusele ja taaskasutus Piiriüleste võrgustike ja nõustamisteenuste arendamine ringmajanduse keskkonnas. Seega ei avalda tegevus olulist otsest mõju
ülemineku sihtrühmadele. Tegevused võivad hõlmata näiteks järgmist: klastrite ja keskkonnale.
edendamine võrgustike loomine, tegevused avaliku ja erasektori sihtrühmadele Ringmajanduse põhimõtete rakendamine soodustab
ringmajanduse pädevuse suurendamiseks oma valdkonnas, jäätmetekke vähendamist, taaskasutuse suurendamist ning
teabepunktid. uuenduslike keskkonnasõbralike ja säästvate lahenduste
Uute ja täiustatud ärimudelite tutvustamine. Tegevused võivad hõlmata rakendamist ettevõtluses. Kõik kirjeldatud võimalikud
näiteks järgmist: uute äriideede ja -tehnoloogiate katsetamine, tegevused on pikemas perspektiivis pigem soodsa mõjuga,
ringmajanduses uute ja uuenduslike ärimudelite edendamiseks kuna soodustavad jätkusuutlikkust ettevõtluse arendamisel.
kiirendusprogrammide, häkatonide või sarnaste skaleerimis
programmide rahastamine.
Inimeste teadlikkuse tõstmine ja julgustamine ringmajanduse suunas
tegutsemiseks. Tegevused peaksid soodustama inimeste ja kogukondade
käitumise ja harjumuste muutumist jäätmetekke vähendamise ja
ringlussevõtu suunas
Targa linna, küla ja piirkonna lahenduste arendamine ja integreerimine
programmipiirkonnas suurendades ligipääsu parimatele praktikatele ja
teadmistele läbi teadmiste vahetamise, õppekäikude,
võrgustikutegevuste, pilootprojektide ja uute tehnoloogiate testimise.
Ettevõtluse arendustegevuse toetamine biomajanduse ja “rohelise
tehnoloogia” sektoris. Tegevused võivad hõlmata järgmist: uute
äriideede ja -tehnoloogiate katsetamine, klastripõhised
rühmitustegevused, häkatonid, kiirendusprogrammid ja muud
asjakohased ettevõtluse tugiprogrammid.
SO(vii) Programmipiirkonna Looduslikku elurikkust toetavate ja ohutegurite negatiivseid mõjusid Enamik selle prioriteedi võimalikest tegevustest on
leevendavate praktikate jagamine ning arendamine.
55
Suurendada ökoloogilise seisundi „pehmed“ tegevused, mis ei too kaasa muutusi füüsilises
Rohelise infrastruktuuri ja looduskaitse kohalikul tasandil edendamise
elurikkust, parandamine keskkonnas. Seega ei avalda tegevus olulist otsest mõju
jaoks ühiste piiriüleste tegevuste rakendamine. Tegevused võivad
rohelist taristut hõlmata näiteks piiriüleseid looduskaitse ja bioloogilise mitmekesisuse keskkonnale.
linnakeskkonnas pilootprojekte ja -katseid ning investeeringuid; ühiste Mõned selle prioriteedi alla kuuluvad tegevused võivad aga
ja vähendada keskkonnaressursside majandamist ühtlustavad piiriülesed uuringud ja hõlmata ka rohelise taristu arendamist ja selliste
saastet tegevused. tegevustega võib kaasneda lühiajaline kohalik ebasoodne
mõju. Programmi tasandil ei ole selliste tegevuste asukohti
ja ulatust veel täpsustatud, mistõttu ei ole võimalik
konkreetseid mõjusid käesolevas etapis täpsemalt
kirjeldada. Projekti tasandil (tegevuste elluviimise järgmistel
etappidel) võib olla vajalik KMH eelhinnangu (või
täiemahulise KMH) koostamine. Olulisi ebasoodsaid mõjusid
saab vältida, kui nähakse ette ja rakendatakse asjakohaseid
Piiriüleste piirkondade rohelise infrastruktuuri arendamine.
leevendusmeetmeid.
Pikemas perspektiivis on selle prioriteedi raames kirjeldatud
võimalikel tegevustel pigem soodne mõju, kuna need
toetavad ja säilitavad elurikkust erinevate meetmete abil
(sh roheline infrastruktuur, targa linna ja targa küla
kontseptsioon, rohelised tehnoloogiad).
PO4 SO(vi) Piiriülese Olemasolevate toodete ja teenuste turundamine, erinevat tüüpi Enamik selle prioriteedi võimalikest tegevustest on
Sotsiaalsem Euroopa Kultuuri ja turismi turismialase koostöö turundusüritused ja tegevused eelkõige suurematest linnadest väljaspool „pehmed“ tegevused, mis ei too kaasa muutusi füüsilises
Euroopa rolli asuvate piirkondade tutvustamiseks. keskkonnas. Seega ei avalda tegevus olulist otsest mõju
suurendamine
sotsiaalõiguste suurendamine Turismisektori piiriülese koostöö elementide tugevdamine. keskkonnale.
programmipiirkonnas
samba rakendamise majandusarengus, See prioriteet hõlmab ka võimalikke väikesadamate ja muu
Ühiste turismitoodete ja -teenuste arendamine, näiteks piiriülesed
kaudu sotsiaalses väikesemahulise turismiga seotud infrastruktuuri rajamist
turismimarsruudid, mis pööraksid rohkem tähelepanu suurematest
kaasatuses ja linnadest väljaspool asuvatele aladele ja nendele ligipääsetavusele. või seisundi parandamist ja see võib otseselt mõjutada
sotsiaalses keskkonda. Käesoleva programmi koostamise ajal (ja
innovatsioonis Ühiste tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine turismiteenuste ja - programmi strateegilisel üldistusastmel/tasandil) ei ole
toodete kvaliteedi parandamiseks.
selliste tegevuste asukohti ja ulatust veel teada, mistõttu ei
Turismipotentsiaaliga materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja/või ole võimalik konkreetseid mõjusid käesolevas etapis
konserveerimine. täpsemalt kirjeldada. Projekti tasandil (tegevuste elluviimise
Jätkusuutliku turismi kättesaadavuse parandamine. järgmistel etappidel) võib olla vajalik KMH eelhinnangu (või
täiemahulise KMH) koostamine. Olulisi ebasoodsaid mõjusid
saab vältida, kui nähakse ette ja rakendatakse asjakohaseid
Raudteeühenduste kvaliteedi parandamine. Veeühenduste, sh leevendusmeetmeid.
väikesadamate ja nende toimimise parandamine regioonis veeturismi Pikaajalised mõjud on eeldatavasti soodsad nii
tarbeks, töötades programmipiirkond ühiste veeturismimarsruutidega. looduskeskkonnale kui ka kultuuripärandile, kuna
eesmärgiks on arendada jätkusuutlikku turismi, mis aitab
56
kaasa loodus- ning kultuuriväärtuste säilimisele ja
taastamisele.
ISO1 SO(i) Täiustatud avalikud Võrgustike loomise, kogemuste vahetamise, kontaktide loomise, ideede Selle prioriteedi alla kuuluvad võimalikud tegevused on kõik
Parem Suurendada teenused piirialal genereerimise, ajurünnaku, kultuuri- ja ametialaste sidemete loomiseks „pehmed“ tegevused (enamasti suutlikkust suurendavad
koostööjuhtimine ametiasutuste, ja parandamiseks ürituste korraldamine. tegevused), mis ei too kaasa muutusi füüsilises keskkonnas.
eelkõige Seega ei avalda tegevus olulist otsest mõju keskkonnale.
Koolitused ja tegevused riigiasutuste ja avalike teenuste osutajate
konkreetse
pädevuse suurendamiseks.
territooriumi
haldamiseks Ametiasutuste ja muude organisatsioonide pakutavate teenuste
volitatud arendamine.
ametiasutuste ja
Piiriülese koostöö ja piiriületuspunktide haldamise tõhustamine, sh
sidusrühmade
teenuste ja ligipääsetavuse parandamine.
institutsioonilist
suutlikkust Uuringute, analüüside ja koolitusmaterjalide koostamine.
SO(iii) Suurenenud Programmipiirkonnas elavate inimeste ning kogukondade teadlikkuse Selle prioriteedi alla kuuluvad võimalikud tegevused on kõik
Luua vastastikust piiriülene koostöö suurendamine. „pehmed“ tegevused (enamasti suutlikkust suurendavad
usaldust, eelkõige piirialadel tegevused), mis ei too kaasa muutusi füüsilises keskkonnas.
julgustades Üritused, mis toovad kokku inimesi mõlemalt poolt piiri. Seega ei avalda tegevus olulist otsest mõju keskkonnale.
sotsiaalseid
Teistest valdkondadest ja programmidest uute teadmiste ja praktikate
tegevusi kaasamine. Teadmiste vahetus, koolitused ja kompetentsi suurendavad
tegevused erinevates valdkondades, sh tervishoid, sotsiaalhooldus,
kultuur, sport.
Elanike osalemise suurendamine sotsiaalsetes algatustes, sh vabatahtlike
liikumised.
57
5. Ettepanek algatada või mitte algatada programmi
keskkonnamõju strateegiline hindamine, koos põhjendustega
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu soovituseks on, et täismahus KSH
ei ole vajalik, tuginedes järgmistele peamistele argumentidele:
1) Eesti-Vene programmi eesmärk ei ole otseselt kavandada tegevusi, mis kuuluks Nõukogu
direktiivi 2011/92/EL (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta)
projektide hulka. Samuti ei kuulu Eesti-Vene programm nende programmide alla, millele
keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine on kohustuslik vastavalt nõukogu direktiivile
2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta.
2) Riiklikul tasandil ei ole Eesti seaduste kontekstis Eesti-Vene programmi eesmärk luua raamistikku
arendustele, mis on nimetatud KeHJS-e § 6 lõikes 1 (olulise keskkonnamõjuga tegevus). Samuti
ei kuulu käesolev programm KeHJS-e § 33 lõikes 1 loetletud dokumentide hulka (strateegiline
planeerimisdokument, millele tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine) ega ka
lõikes 2 loetletud dokumentide hulka (dokumendid, mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang). Vene
Föderatsiooni seadusandluse kohaselt ei kuulu Eesti-Vene programm dokumentide hulka, millele
on vajalik riiklik mõjuhindamine või keskkonnamõju hindamine föderaalseaduse nr 7-FZ
10.01.2002 artikli 32 „Keskkonnakaitse“ alusel ega ka Vene Föderatsiooni loodusvarade
ministeeriumi 01.12.2020 korralduse nr 999 „Keskkonnamõju hindamise materjalidele
esitatavate nõuete kinnitamine“ alusel.
3) Enamik programmi poliitikaeesmärke on suunatud piiriülese koostöö edendamisele nn pehmete
tegevuste kaudu, nagu näiteks koostöö ja võrgustike tugevdamine erinevates klastrites,
uuenduslike lahenduste väljatöötamine piiriüleseks andmete kogumiseks ja jagamiseks,
sidusrühmade, institutsioonide ja ametiasutuste kompetentsi suurendamine läbi koolituste,
töötubade ja muude sarnaste ürituste, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete turunduse
toetamine. Võimalikud muutused füüsilises keskkonnas ja kirjeldatud tegevuste läbiviimise
keskkonnamõjud on tõenäoliselt lokaalsed ja väga piiratud.
4) Programmiga ei kavandata otseselt uusi suuri infrastruktuuriprojekte. Juhul, kui finantseeritakse
väikeste infrastruktuuri objektide rajamist, peab iga infrastruktuuri ehitusprojekt järgima
riiklikke KMH eelhinnangu koostamise nõudeid, kui projekt vastab siseriiklikes keskkonnamõju
hindamist käsitlevates õigusaktides sätestatud kriteeriumidele. Nende menetlustega välditakse
olulisi negatiivseid mõjusid (KMH eelhinnang ja vajadusel KMH aruande koostamine järgmistes
etappides).
5) Arvestades Eesti-Vene programmi valitud PO-de, ISO-de ja SO-de eesmärkide saavutamiseks
kavandatavate võimalike tegevuste iseloomu, on oodata positiivset mõju Natura 2000 võrgustiku
aladele. Programmis sätestatud eesmärgid ja nende saavutamiseks kavandatavad võimalikud
tegevused on suunatud muuhulgas elurikkuse suurendamisele, veekeskkonna saastamise
vähendamisele, rohelise infrastruktuuri arendamisele ja loodushoidu väärtustavatele
tegevustele. Kõik need tegevused aitavad kaudselt kaasa ka Natura 2000 alade soodsa seisundi ja
sidususe parandamisele. Natura 2000 võrgustiku puhul tuleb arvestada, et mistahes
kavandatavate tegevuste elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke
kahjustada. Selleks tuleb ruumilise arengu ja kaasnevate tegevuste rakendajal igakordselt
kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel
algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia vajalikus täpsusastmes läbi Natura
hindamine.
6) Kokkuvõtteks võib öelda, et arvestades käesoleva Eesti-Vene programmi iseloomu (sh selle
strateegiline tasand, programmiga kavandatavad tegevused) ei kaasne ebasoodsat mõju
Natura 2000 alade terviklikkusele ning ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju
kaasnemist.
59
6. Asjaomaste asutuste arvamused
6.1 Eesti
6.2 Venemaa
Kokkuvõte / Programmi 2021-2027 keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu
mustand
Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2021-2027 jaoks viidi läbi keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang.
Käesolevas eelhinnangu aruandes anti ülevaade Programmist ja kavandatavatest tegevustest,
selgitati Programmi seost teiste strateegiliste dokumentidega, kirjeldati programmiala keskkonda
ning hinnati Programmi rakendamisest tulenevaid keskkonnamõjusid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et arvestades käesoleva Eesti-Vene programmi iseloomu (sh selle
strateegiline tasand, programmiga kavandatavad tegevused) ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000
alade terviklikkusele ning ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist.
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu soovituseks on, et täismahus KSH ei
ole vajalik.
Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 35 lõikele 5 peab
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus sisaldama vähemalt
järgmist:
strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki;
strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja
kehtestaja nime ja kontaktandmeid;
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendust;
strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta.
Saatja: RAM Info <
[email protected]>
Saadetud: 15.02.2022 10:30
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: FW: kiri Deltas registreerimiseks