dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Rahandusministeerium · 15. veebruar 2022
Viit
9.2-13.5.20/1691-1
Registreeritud
15. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.2 VÄLISABI JA EUROOPA LIIDU TOETUSTE PROGRAMMIDE KORRALDAMINE
Sari
9.2-13.5.20 Interreg/NDICI Eesti-Vene CBC programmi 2021-2027 dokumendid (REGO)
Toimik
9.2-13.5.20/2022
Vastutaja
Helena Musthallik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalarengu osakond, Euroopa territoriaalse koostöö talitus)
Lahendamise tähtaeg
11. märts 2022

Failid

  • 📎11.1-14__00285_Eesti-Vene_piiriülese_koostöö_programmi_2021-2027_keskkonnamõju_strateegilise_hindamise_algatamata_jätmise_eelnõule_seisukoha_esitamine_04.02.2022.asice2874 KB
  • 📎E-kiri.pdf60 KB
  • 📎image002.png

Sisu (failidest)

OTSUS (eelnõu) Nr xxxxx Tallinn Eesti-Vene piiriülese koostööprogramm 2021-2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus ja vastutab toetuste sihipärase ja otstarbeka kasutamise, seiramise ja sertifitseerimise eest. Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2021-2027 (edaspidi programm) koostamise koordineerimisega tegelev Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 korraldusasutus (edaspidi KA) asub RTK-s. KA vastutab üldiselt programmi rakendamise eest. Programmi eesmärk on soodustada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiriülest koostööd sotsiaal-majandusliku arengu edendamiseks. Programmi keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu üldeesmärk on teha kindlaks, kas programmi elluviimisega võib tõenäoliselt kaasneda oluline keskkonnamõju ning võimaldada otsustada keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamine“ ning Eesti ja Vene Föderatsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud seadusandlike aktide nõuetele. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled: 1. Koostamise algataja on RTK (aadress: Lõkke 4, Tallinn, 10122). 2. Koostamise korraldaja ja koostaja on RTK. 3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu aruande koostanud konsultant on OÜ Hendrikson & Ko (aadress: Raekoja plats 8, Tartu, 51004). 4. Kehtestaja on Euroopa Komisjon. Võttes aluseks/Lähtuvalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) § 35 otsustab programmi KA: 1. Jätta algatamata Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2021-2027 keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), kuna keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (lisa) tulemusest lähtudes ei kaasne nimetatud programmi rakendamisega olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ning sellega ei kaasne ebasoodsat mõju Natura Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee Registrikood 70007340 2 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine nimetatud programmi koostamisel ei ole vajalik. 2. Otsus jõustub teatavakstegemisel. 3. KA avalikustada otsus KeHJS § 35 lõike 6 sätestatud korras. 4. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda programmi kodulehel https://estoniarussia.eu/ . 5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul arvestades teatavakstegemisest. Ege Ello Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi Korraldusasutuse juht Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2021-2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Koostanud Hendrikson & Ko ja SPC RAS 11. jaanuar 2022 1 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4 1. Programmi ja sellega kavandatud tegevuste ülevaade ................................................................... 5 1.1 Programmiga kavandatavad tegevused .................................................................................. 6 2. Programmi seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ........................................... 12 2.1 Eesti ....................................................................................................................................... 12 2.1.1 Eesti 2035 ...................................................................................................................... 12 2.1.2 Säästev Eesti 21 ............................................................................................................. 12 2.1.3 Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” (Eesti 2030+) ...................................................... 13 2.1.4 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 ....................................................................... 13 2.1.5 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030)........................................ 14 2.1.6 Kliimapoliitika põhialused kuni 2050 ............................................................................ 14 2.1.7 Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030 ........................................................ 14 2.1.8 Maakondade arengustrateegiad ................................................................................... 15 2.1.9 Vesikondade veemajanduskavad (VVMK) ja Merestrateegia (MS) ning meetmekava (MK) 16 2.2 Venemaa................................................................................................................................ 16 2.2.1 Riiklik julgeoleku strateegia ........................................................................................... 16 2.2.2 Vene Föderatsiooni keskkonnaohutuse strateegia kuni 2025. aastani......................... 17 2.2.3 Vene Föderatsiooni ruumilise arengu strateegia kuni 2025 ......................................... 17 2.2.4 Hüdrometeoroloogia ja sidusvaldkondade tegevusstrateegia kuni 2030 aastani (arvestades kliimamuutuse aspekte) ............................................................................................ 18 2.2.5 Kliimadoktriin ................................................................................................................ 19 2.2.6 Vene Föderatsiooni sotsiaalmajandusliku arengu madala kasvuhoonegaaside heitkogustega strateegia aastani 2050 ......................................................................................... 19 2.2.7 Vene Föderatsiooni teaduslik-tehnilise arengu strateegia ........................................... 20 2.2.8 Riikliku regionaalarengu poliitika põhialused aastani 2025 .......................................... 20 3. Programmipiirkonna keskkonnakirjeldus ...................................................................................... 22 3.1 Looduslik mitmekesisus ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000) .............................. 22 3.1.1 Eesti ............................................................................................................................... 22 3.1.2 Venemaa........................................................................................................................ 25 3.2 Veekasutus ja veereostus ...................................................................................................... 31 3.2.1 Eesti ............................................................................................................................... 31 3.2.2 Venemaa........................................................................................................................ 34 3.3 Maakasutus ja pinnasereostus .............................................................................................. 41 3.3.1 Eesti ............................................................................................................................... 41 3.3.2 Venemaa........................................................................................................................ 42 3.4 Jäätmekäitlus ......................................................................................................................... 44 3.4.1 Eesti ............................................................................................................................... 45 3.4.2 Venemaa........................................................................................................................ 46 3.5 Kultuuripärand ...................................................................................................................... 47 3.5.1 Eesti ............................................................................................................................... 47 3.5.2 Venemaa........................................................................................................................ 48 4. Programmi rakendamisega kaasneva võimaliku olulise keskkonnamõju hindamine ................... 51 5. Ettepanek algatada või mitte algatada programmi keskkonnamõju strateegiline hindamine, koos põhjendustega....................................................................................................................................... 58 6. Asjaomaste asutuste arvamused .................................................................................................. 60 6.1 Eesti ....................................................................................................................................... 60 6.2 Venemaa................................................................................................................................ 60 Kokkuvõte / Programmi 2021-2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu mustand ......................................................................................... 61 3 Sissejuhatus Euroopa Liidu liikmesriikidel on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (KSH direktiiv) kohaselt erinevate kavade/programmide puhul vajalik tuvastada, kas selle elluviimisega kaasneb tõenäoliselt oluline keskkonnamõju või mitte. KSH direktiivi artikkel 3 kehtestab plaanid ja programmid, mille puhul KSH on kohustuslik (nt maakasutuse, transpordi, energeetika, jäätmete, põllumajanduse jms osas). Teiste kavade/programmide puhul (ka Eesti-Vene programmi puhul) on vajalik läbi viia eelhindamine, et selgitada, kas sellel on või ei ole tõenäoliselt oluline keskkonnamõju. Eelhindamise läbiviimisel tuginetakse direktiivi II lisas sätestatud kriteeriumidele. Oluliste mõjude korral on vajalik läbi viia KSH. Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2021-2027 (edaspidi Programm või Eesti-Vene programm) koostamist koordineerib käimasoleva Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 korraldusasutus ja Ühine Tehniline Sekretariaat, mis asuvad Eesti Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) juures. RTK on sõlminud lepingu osaühinguga Hendrikson & Ko ja Föderaalse Riigieelarvelise Teadusasutusega „Venemaa Teaduste Akadeemia St. Peterburi föderaalne uurimiskeskus“ (SPC RAS) Programmi keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (edaspidi eelhinnang) koostamiseks. Eelhinnangu eesmärk on anda kaalutletud hinnang, kas Programmi elluviimisega võib kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju. Lisaks aitavad eelhinnangu tulemused teha otsuse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mittealgatamise kohta vastavalt 27.06.2001 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (KSH direktiiv) ning samas ka lähtuvalt Eesti ja Vene Föderatsiooni keskkonnamõju strateegilist hindamist reguleerivatest õigusaktidest. Käesolev aruanne sisaldab järgmist: - 1. peatükk annab ülevaate Programmist ja sellega kavandatud tegevustest; - 2. peatükk selgitab Programmi seost teiste strateegiliste dokumentidega; - 3. peatükk kirjeldab Programmi piirkonna keskkonda; - 4. peatükis on esitatud Programmi rakendamise keskkonnamõju hindamise tulemused; - 5. peatükk sisaldab Programmile KSH algatamise või mittealgatamise ettepanekut koos põhjendusega; - 6. peatükk annab ülevaate asjaomaste asutuste seiskohtadest; - Kokkuvõte (sh Programmi 2021-2027 KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu). Käesolev dokument koostatakse ühiselt Eesti ja Venemaa programmialade kohta inglise, eesti ja vene keeles. Riiklike ametlike toimingute jaoks kasutatakse vastavat riigikeelset versiooni (Eestis eesti keelne, Venemaal vene keelne versioon). Käesolevas eestikeelses versioonis on Venemaa kohta käivate lõikude puhul tegemist mitte ametliku tekstiga vaid tõlkega. 4 1. Programmi ja sellega kavandatud tegevuste ülevaade Piiriülene koostöö on esiletõstutud element nii Eesti riiklikes strateegiates (piirkondliku koostöö tegevused ja eesmärgid) kui ka Vene Föderatsiooni ruumilise arengu prioriteete toetvates dokumentides „Vene Föderatsiooni ruumilise arengu strateegia kuni 2025. aastani“ ja „Vene Föderatsiooni piiriülese koostöö kontseptsioon”. Piiriülese koostöö eesmärk on tugineda ühistele huvidele ja kohustustele naaberriikidega, teha koostööd peamistes prioriteetsetes valdkondades, muuhulgas keskkond, logistika ja infrastruktuur, humanitaaralgatused ja majandusareng. Järgmise, olulisi uuringuid, vajadusi, väljakutseid ja võimalusi välja selgitavat koostööd ja kahepoolseid arutelusid hõlmava Eesti-Vene programmi kavandamisel ja arendamisel on aluseks senine edukas kogemus piiriülese koostöö programmide elluviimisel EL-i riikide ja Venemaa vahel. Eesti-Vene programm arvestab Programmi piirkonnaga kattuvate või muidu asjakohaste rahvusvaheliste, riiklike ja regionaalsete poliitikate ning muude algatustega. Koostöös püütakse Programmiga välja selgitada sünergia ja koordineeritus teiste ELi ja riiklike programmidega, et tagada makroregionaalsete strateegiate ning Eesti-Vene programmi poliitiliste eesmärkide tõhus elluviimine. Koostöötegevusi viiakse ellu konkreetsel määratud programmipiirkonnas, mis jääb Läänemere regiooni idaossa ja hõlmab kogu Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist piiri. Piirkond hõlmab Eestis Harju, Järva, Lääne-Viru, Rapla, Ida-Viru, Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonna ning Venemaal Peterburi linna, Leningradi ja Pihkva oblasti (joonis 1.1). Joonis 1.1 Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2021-2027 piirkond. Programmi elluviimise ajal jälgivad ja nii palju kui võimalik koordineerivad Programmiga seotud ametiasutused oma tegevust sarnaseid tegevusi toetavate riiklike, föderaalsete ja piirkondlike organisatsioonidega. Eestis on selliseks asutuseks näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, 5 Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus ja LEADER tegevusgrupid. Venemaal on need eelkõige riiklike projektide elluviijad, kes panustavad säästva arengu eesmärkide elluviimisse, vastavad valdkonnaministeeriumid, piirkondlike omavalitsuste teemakomisjonid, valdkondlikud tugikeskused, piirkondlike omavalitsuste sihtasutused ja piirkondade tugiorganisatsioonid. Lisaks koordineerib Programm oma tegevusi piiriülese koostöö programmidega, mille sihtterritooriumid kattuvad praeguse Programmiga. Nendeks on Kagu-Soome – Venemaa, Läti – Venemaa, Eesti – Läti ja Kesk-Läänemere programm. Eesti-Vene programm viiakse ellu seitsme aasta jooksul peale heakskiitmist. 1.1 Programmiga kavandatavad tegevused Käesolevas peatükis esitatakse Eesti-Vene programmis sätestatud poliitikaeesmärgid (policy objective, PO), Interreg erieesmärgid (Interreg specific objective, ISO) ja erieesmärgid (special objctive, SO). Programmdokumendis sisalduvad kirjeldused, mis on toodud ka selles peatükis, annavad ülevaate võimalikest kavandatavatest tegevustest ja nende olemusest. Võimalusel on ka kirjeldatud, milline on nende tegevuste panus seatud eesmärkide saavutamisse.  Poliitiline eesmärk PO 1 arukam Euroopa uuenduslike ja arukate majanduslike muutuste edendamise teel o Erieesmärk PO1 SO(iii) Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutliku kasvu ja konkurentsivõime suurendamine ning töökohtade loomine, sh tootlike investeeringute kaudu Üldine eesmärk on teadmispõhise innovaatilise majanduse arendamine programmipiirkonnas. Programmipiirkond nõuab "targemaid" töökohti, uuenduslikke ettevõtteid, omavahelistes seostes sektori- ja piiriüleseid äriringkondi ning tihedamat koostööd linnaliste keskuste ja maalist piirkondade vahel. Vaja on luua osalejate süsteem ja ettevõtluse tugiteenuste kogum, mis soodustab innovatsiooni, ettevõtlikkust ja ettevõtete kasvu. Selle prioriteedi eesmärk on pakkuda väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele läbi tegevuste koostöö- ja innovatsioonituge, mis toetab olemasolevate ettevõtete elujõulisust ja konkurentsivõimet (nt tööjõu tootlikkuse tõstmine, kohalike ressursside läbimõeldud kasutamine, rahvusvahelise konkurentsivõime paranemine) ning uute ettevõtete asutamist programmipiirkonda. Selle prioriteediga soovitakse rahastada tegevusi, mis loovad ja tugevdavad piiriülest ettevõtete omavahelist ja ka ettevõtlust toetavate organisatsioonide koostööd ning tegevusi, mis tõstavad ettevõtete innovatsioonivõimet ning soodustavad tehnoloogiate ja teadmiste jõudmist ettevõtetesse. Tegevused peaksid keskenduma ettevõtluse ökosüsteemidele ja ettevõtetele programmipiirkonna äärealadel. Äärealade ettevõtete toetamiseks saab kaasata juba väljakujunenud võrgustikke (nt klastrid) ja organisatsioone (nt teadus- ja arendusasutused, kiirendid) olulisematest keskustest. Fookuses on väikeettevõtete konkurentsieelise tõstmine väljaspool programmipiirkonna suuri majanduskeskusi. 6 Abikõlblikud tegevused hõlmavad, kuid ei ole piiratud järgmiste näidetega: 1. Uute klastrite ja koostöövõrgustike loomine ning olemasolevate tugevdamine, sh piiri- ja valdkonnaülesed koostööraamistikud, läbi võrgustumisele suunatud ürituste korraldamise, kogemuste vahetamise, koostööpartnerite otsimise, ideede genereerimise, ajurünnakute jmt. 2. Treeningud ja pädevust tõstvad tegevused ettevõtetele ning ettevõtete tegevust toetavatele organisatsioonidele. 3. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele pakutavate teenuste ühine arendamine, et parandada nende innovatiivsust (nt konsultatsioonid, juhendamine, prototüüpide loomine, protsesside digitaliseerimine, toote- ja teenusearendus, inkubatsiooni- ja laiendamisteenused, turunduse ja rahvusvahelistumise tugi, sotsiaalse mõju mudelite rakendamine, vautšerid jne). 4. Piiriüleste piirkondade ja ettevõtete reklaamimine, et jõuda uutele turgudele ja meelitada ligi uusi kliente, sealhulgas turu-uuringud, messidel osalemine jne. 5. Tegevused, mis toetavad uute tehnoloogiate kasutuselevõttu väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning innovatsiooni ja uuringute müümist (nt prototüübid, rakendusuuringud). 6. Programmi alal katsetamise kultuuri arendamine, luues uusi katsesüsteeme, elavaid laboreid, inkubaatorid või kiirendid.  Poliitiline eesmärk PO 2 keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, edendades energiasüsteemi ümberkujundamist keskkonnasäästlikul ja õiglasel viisil, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ning riskide ennetamist ja juhtimist o Erieesmärk PO2 SO(v) Säästva veemajanduse edendamine Erieesmärgi „säästva veemajanduse edendamine“ valik tuleneb vajadustest, mis on tuvastatud nii asjaomaste huvirühmade poolt kui ka teiseste andmete alusel programmipiirkonna veekogude ühisel majandamisel. Keskendutakse Narva jõe vesikonna ühisele majandamisele, kuna see on Eestile ja Venemaale tähtis nii keskkonna, kultuuri kui ka majandusvaldkonnas. Narva jõe vesikonna ühise halduse jaoks rahastatavad tegevused keskenduvad eelkõige vee saasteainete seirele ja vähendamisele ning kalavarude seirele, eriti Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve osas. Rahastatavad tegevused keskenduvad keskkonna- ja teadusringkondade ja avalike haldusasutuste koostööle, mis on seotud ühiste veeteede seirega. Tegevuste oodatav panus aitab saada parema ülevaate Narva jõe vesikonna ökoloogilisest seisundist ning võimaldab pädevatel asutustel/poliitikakujundajatel teha teadlikke ja kaalutletud otsuseid Narva vesikonna saasteainete kahjuliku mõju leevendamiseks. Rääkides kalavarudest, siis oodatud on, et kalavarude seisundist parema ülevaate saamiseks Narva jõe vesikonnas paraneb koostöö ja seire, vajadusel keskkonnale kahjulike invasiivsete liikide markeerimine. Samuti eeldatakse, et rahastatud projektid hõlbustavad ühiste väljakutsete monitooringut ja neile reageerimist. 7 Konkreetsed tegevused selle vastulause alusel võivad hõlmata järgmist: 1. Piiriüleste metoodikate, lahenduste väljatöötamine ja infrastruktuuri (ümber)ehitamine. 2. Töötada välja ja katsetada tegevusi või uuenduslikke vahendeid ökoloogilise seisundi ja reostuse/kalavarude seirega tegelemiseks, keskendudes seejuures Narva jõe vesikonnale. 3. Parimate kogemuste jagamine ning jätkusuutlike praktikate edendamine huvirühmade seas. o Erieesmärk PO2 SO (vi) Ringmajandusele ülemineku edendamine Erieesmärk „ringmajandusele ülemineku edendamine“ on valitud lähtuvalt programmipiirkonna keskkonnaalastest väljakutsetest ja ringmajanduse majanduslikust potentsiaalist. Valiku tegemisel on arvestatud samuti asjaoluga, et ringmajanduse arendamine on programmipiirkonnas alles algusjärgus. Seega peaksid selle eesmärgi tegevused võtma tervikliku lähenemisviisi ringmajanduse arendamisele programmipiirkonnas, sealhulgas tegevused jäätmete vähendamiseks ja ringlussevõtu suurendamiseks, sektoritevaheliste suhete loomiseks, linna- ja maapiirkondade koostöö edendamiseks, uute ärimudelite uurimiseks ning ringmajanduse arendamise võimaluste ja ohtude hindamiseks programmipiirkonnas. Tegevused peavad edendama ringmajanduse kontseptsiooni, et soodustada ka tarbijakäitumise muutumist. Eeldatakse, et tegevused aitavad kaasa ringmajanduse kasvule programmipiirkonnas, edendavad paremaid jäätmekäitlus- ja tarbimistavasid, rajavad piiriüleseid võrgustikke, mis soodustavad ringmajanduse põhise äritegevuse teket ja kasvu, teadlikkuse tõstmist ning teistes seotud valdkondades (nt biomajandus, energeetika jmt) innovatsiooni ja uudseid ärimudeleid. Toetatud tegevused võivad hõlmata näiteks järgmist: 1. Ringmajandusele ülemineku toetamiseks parimate praktikate ja lahenduste väljatöötamine ja jagamine. 2. Piiriüleste võrgustike ja nõustamisteenuste arendamine ringmajanduse sihtrühmadele. Tegevused võivad hõlmata näiteks järgmist: klastrite ja võrgustike loomine, tegevused avaliku ja erasektori sihtrühmadele ringmajanduse pädevuse suurendamiseks oma valdkonnas, teabepunktid. 3. Uute ja täiustatud ärimudelite tutvustamine. Tegevused võivad hõlmata näiteks järgmist: uute äriideede ja -tehnoloogiate katsetamine, ringmajanduses uute ja uuenduslike ärimudelite edendamiseks kiirendusprogrammide, häkatonide või sarnaste skaleerimis programmide rahastamine. 4. Inimeste teadlikkuse tõstmine ja julgustamine ringmajanduse suunas tegutsemiseks. Tegevused peaksid soodustama inimeste ja kogukondade käitumise ja harjumuste muutumist jäätmetekke vähendamise ja ringlussevõtu suunas 5. Targa linna, küla ja piirkonna lahenduste arendamine ja integreerimine programmipiirkonnas suurendades ligipääsu parimatele praktikatele ja teadmistele läbi teadmiste vahetamise, õppekäikude, võrgustikutegevuste, pilootprojektide ja uute tehnoloogiate testimise. 6. Ettevõtluse arendustegevuse toetamine biomajanduse ja “rohelise tehnoloogia” sektoris. Tegevused võivad hõlmata järgmist: uute äriideede ja -tehnoloogiate katsetamine, 8 klastripõhised rühmitustegevused, häkatonid, kiirendusprogrammid ja muud asjakohased ettevõtluse tugiprogrammid. o Erieesmärk PO2 SO(vii) Looduskaitse ja bioloogilise mitmekesisuse, eelkõige linnakeskkonna rohelise infrastruktuuri tugevdamine ja saaste vähendamine Erieesmärk "looduse, bioloogilise mitmekesisuse ja rohelise infrastruktuuri kaitse ja säilitamine, sealhulgas linnapiirkondades ning igasuguste saastevormide vähendamine" valiti programmi elurikkuse ja loodusvarade kaitseks. Tegevused peaksid keskenduma kliimamuutustele, reostust põhjustavatele inim- ja tööstusteguritele (eriti Narva jõe valgalal), linna- ja maakeskkonna rohelisele infrastruktuurile ja nende arendamisele ning targa linna ja küla kontseptsioonide strateegilisele rakendamisele, et võimaldada jätkusuutlikku arengut ja loodusvarade kasutamist. Nende tegevuste eesmärk peaks olema strateegiliste raamistike (eelkõige rohelise infrastruktuuri arendamiseks) ning parimate praktikate väljatöötamine õhu-, pinnase- ja veereostuse vähendamiseks. Oodatav panus on bioloogilise mitmekesisuse suurendamine/säilitamine, looduslike alade tingimuste parandamine, rohelise infrastruktuuri strateegiate, raamistike ja parimate praktikate väljatöötamine. Programmipiirkonnas rohelise infrastruktuuri edendamiseks tuleks ette näha huvirühmadele praktilisi looduskaitsetegevusi ja võimekuse suurendamist. Samuti eeldatakse, et tegevused rakendavad „targa linna“ ja „targa küla“ kontseptsioone kohalikes arengustrateegiates, katsetavad või rakendavad uusi projekte või uuenduslikke ideid, mis edendavad jätkusuutlikkust ja bioloogilist mitmekesisust linna- ja maakeskkonnas. Projekti tegevused võivad hõlmata näiteks järgmist: 1. Looduslikku elurikkust toetavate ja ohutegurite negatiivseid mõjusid leevendavate praktikate jagamine ning arendamine. 2. Rohelise infrastruktuuri ja looduskaitse kohalikul tasandil edendamise jaoks ühiste piiriüleste tegevuste rakendamine. Tegevused võivad hõlmata näiteks piiriüleseid looduskaitse ja bioloogilise mitmekesisuse pilootprojekte ja -katseid ning investeeringuid; ühiste keskkonnaressursside majandamist ühtlustavad piiriülesed uuringud ja tegevused. 3. Piiriüleste piirkondade rohelise infrastruktuuri arendamine.  Poliitiline eesmärk PO4 Sotsiaalsem Euroopa, mis rakendab Euroopa sotsiaalõiguste sammast o Erieesmärk PO4 SO(vi) Kultuuri ja turismi rolli suurendamine majandusarengus, sotsiaalses kaasatuses ja sotsiaalses innovatsioonis Selle eesmärgi põhimõte on edendada kultuurset, keskkonnasõbralikku ja meelelahutuslikku turismi programmipiirkonnas, toetades lisaks materiaalse ja vaimse kultuuripärandi intelligentset kasutamist, sealhulgas nende potentsiaali kasutamist turismi ja vaba aja veetmise eesmärgil. Tasakaal olemasoleva pärandi, sealhulgas merepärandi säilitamise ja arendamise vahel on võtmekomponent kõrgtasemel teenuste ja tegevuste loomisel, mis aitavad suurendada nende nähtavust külastajatele 9 ning tõsta kohalike kogukondade ühist identiteeti ja väärtust. Samuti tuleks kaaluda vajadust soodustada sotsiaalset kaasatust ning innovatsiooni turismis ja piiriüleses koostöös läbi uute lahenduste. Tegevused peavad keskenduma jätkusuutlike ja keskkonnasõbralike turismitoodete ja -teenuste arendamisele, mis põhinevad programmipiirkonna mitmekülgsel loodus- ja kultuuripärandil, nt turismimarsruudid, ühised pakkumised ja kaubamärgid jne. Lisaks uutele turismimarsruutidele, - pakettidele ja -toodetele on vajalik arvestada ka loodus- ja kultuuripärandiga, mis on ühiste turismitoodete või teenuste lahutamatud komponendid. Üheks prioriteediks võiks siin olla piiriülese turismi infrastruktuuri ühtlustamine, sealhulgas nii vee- kui ka raudteeühendused. Tähelepanu tuleks pöörata tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste integreerimisele, et edendada turismi ja programmipiirkonna atraktiivsust. Seda tuleks teha, pidades silmas sotsiaalse kaasamise vajadust ja uuenduslike lahenduste edendamist selles piirkonnas. Projekti tegevused võivad hõlmata näiteks järgmist: 1. Olemasolevate toodete ja teenuste turundamine, erinevat tüüpi turundusüritused ja tegevused eelkõige suurematest linnadest väljaspool asuvate piirkondade tutvustamiseks. 2. Turismisektori piiriülese koostöö elementide tugevdamine. 3. Ühiste turismitoodete ja -teenuste arendamine, näiteks piiriülesed turismimarsruudid, mis pööraksid rohkem tähelepanu suurematest linnadest väljaspool asuvatele aladele ja nendele ligipääsetavusele. 4. Ühiste tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine turismiteenuste ja -toodete kvaliteedi parandamiseks. 5. Turismipotentsiaaliga materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja/või konserveerimine. 6. Jätkusuutliku turismi kättesaadavuse parandamine. 7. Raudteeühenduste kvaliteedi parandamine. Veeühenduste, sh väikesadamate ja nende toimimise parandamine regioonis veeturismi tarbeks, töötades programmipiirkond ühiste veeturismimarsruutidega.  Interreg erieesmärk (ISO): Parem koostööjuhtimine o Erieesmärk ISO1 SO(i) Suurendada ametiasutuste, eelkõige nende, kes on volitatud haldama konkreetset territooriumi, ja sidusrühmade institutsionaalset suutlikkust Eesti ja Venemaa piiriüleses koostöös on oluline riigiasutuste institutsionaalse suutlikkuse tõstmine. See annab võimaluse toetada kõigi teiste programmi eesmärkide elluviimiseks vajalikku ühist planeerimist ja strateegilist arengut. Lisaks aitab see tugevdada sidemeid Venemaa ja Eesti ametiasutuste vahel, tõhustada halduskoostööd ja juhtimisstruktuuride arendamist programmipiirkonnas. Sihtteemadeks on muuhulgas ökoloogia, munitsipaal- ja linnaplaneerimine, muinsuskaitse ja renoveerimine, turism, sportimise ja vaba aja veetmise võimalused, kultuuritegevuse edendamine, teenuste digitaliseerimine, haridus ja huviharidus. 10 Abikõlblikud tegevused peavad soodustama piirialade haldamise ja valitsemise parandamist. Nende hulka kuuluvad, kuid mitte ainult: 1. Võrgustike loomise, kogemuste vahetamise, kontaktide loomise, ideede genereerimise, ajurünnaku, kultuuri- ja ametialaste sidemete loomiseks ja parandamiseks ürituste korraldamine. 2. Koolitused ja tegevused riigiasutuste ja avalike teenuste osutajate pädevuse suurendamiseks. 3. Ametiasutuste ja muude organisatsioonide pakutavate teenuste arendamine. 4. Piiriülese koostöö ja piiriületuspunktide haldamise tõhustamine, sh teenuste ja ligipääsetavuse parandamine. 5. Uuringute, analüüside ja koolitusmaterjalide koostamine. o Erieesmärk ISO1 SO(iii) vastastikuse usalduse loomine, eelkõige julgustades inimestevahelisi tegevusi Programmipiirkonnal on tohutu avalike algatuste ja koostöö soodustamise potentsiaal. Inimestevahelised (people-to-people) tegevused on seotud kõigi prioriteetidega. Need nõuavad aga erilist tähelepanu kohaliku piiriülese koostöö intensiivsemaks muutmiseks. Olemasolev suutlikkus koos täiendavate uute tegijatega loob eeldused kohalikus arengus väga erinevate väikesemate fokuseeritud tegevuste ja uute algatuste jaoks, mis omakorda loob põhja ja tugevdab initsiatiivi altpoolt ning loob aluse potentsiaalsetele suurematele ettevõtmistele tulevikus. Programmipiirkonna elanikud on seotud erinevate kultuuriliste, majanduslike ja ametialaste sidemetega, mistõttu on koostöö soodustamine ja vastastikuse usalduse loomine väga oluline. Abikõlblikud tegevused peavad tugevdama koostöösidemeid piirialade elanike vahel, keskendudes ühiselt läbiviidavatele tegevustele. Tähelepanu peab olema pööratud ka mõlemal pool piiri olevate kogukondade ühisosa leidmisele ning vahendite pakkumisele ühiseks koostööks ja mõlema poole kokku viimiseks. Sihtteemad hõlmavad, kuid mitte ainult, noorte algatusi, noorte ettevõtlikkuse edendamist, loome- ja kultuuriaktsioone, (vaimse) kultuuripärandi kogumist ja edendamist, sotsiaalseid algatusi, haridus- ja teadusprojekte, sh keskkonnaharidust, ning sporti. Potentsiaalsed tegevused võivad hõlmata järgmist: 1. Programmipiirkonnas elavate inimeste ning kogukondade teadlikkuse suurendamine. 2. Üritused, mis toovad kokku inimesi mõlemalt poolt piiri. 3. Teistest valdkondadest ja programmidest uute teadmiste ja praktikate kaasamine. Teadmiste vahetus, koolitused ja kompetentsi suurendavad tegevused erinevates valdkondades, sh tervishoid, sotsiaalhooldus, kultuur, sport. 4. Elanike osalemise suurendamine sotsiaalsetes algatustes, sh vabatahtlike liikumised. 11 2. Programmi seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Eesti ja Venemaa riiklikud ning regionaalsed poliitikad ja planeerimisdokumendid käsitlevad mitmeid väljakutseid, mis hõlmavad säästva arengu kõiki peamisi dimensioone riikides ja piirkondades. Eesti- Vene programm on rahastusprogramm, mis võib toetada ühiste ja piiriüleste väljakutsetega tegelemist, aidates seeläbi kaasa ka riiklike ja regionaalsete planeerimisdokumentide elluviimisele mõlemas riigis. Käesolevas peatükis on toodud need strateegilised dokumendid, mis on Eesti-Vene programmi poliitikaeesmärkide ja erieesmärkide jaoks olulised. Üldiselt on selle rahastamisprogrammi mõju muude riiklike või regionaalpoliitika dokumentide elluviimisele positiivne. 2.1 Eesti 2.1.1 Eesti 20351 “Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia. Selle loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu selliselt, et Eesti oleks kahekümne aasta pärast parim koht elamiseks ja töötamiseks. „Eesti 2035” on strateegilise juhtimise tööriist, mis võimaldab kooskõlastada riigi pikaajalist strateegilist planeerimist ja finantsjuhtimist, arvestades riigi rahanduse võimalusi. Tegemist on strateegiaga, mis soodustab Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööd Eesti arengu ühtse juhtimise tagamiseks ning tugevdab erinevate strateegiliste poliitikadokumentide vahelisi seoseid. Strateegia „Eesti 2035“ viiakse ellu peamiselt valdkondlike arengukavade ja vastavate valdkondade programmide kaudu. Seda saavad kasutada ka kohalikud omavalitsused ning avaliku, era- ja kodanikusektori organisatsioonid strateegilise planeerimise aluseks. Strateegia „Eesti 2035“ seab viis pikaajalist strateegilist eesmärki, mis on väärtuspõhised eesmärgid ja mis on aluseks riigi strateegiliste valikute tegemisel, mille elluviimisele aitavad kaasa kõik Eesti strateegilised arengudokumendid:  Eesti inimesed on targad, aktiivsed ja hoolivad oma tervisest.  Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud.  Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik.  Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.  Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Eesti-Vene programmil on seosed kõigi pikaajaliste strateegiliste eesmärkidega. 2.1.2 Säästev Eesti 212 Säästev Eesti 21 on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti 1 file:///C:/Users/Epp_PC/Downloads/Eesti%202035_PUHTAND%20%C3%9CLDOSA_210512_ENG.pdf 2 https://en.unesco.org/creativity/policy-monitoring-platform/sustainable-estonia-21 12 traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. SE21 seab neli pikaajalist eesmärki, milleks on Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Enamik strateegia eesmärke on olulised ka Eesti-Vene programmi jaoks. Muuhulgas näiteks majanduskasv läbi võrgustumise, ettevõtete toetamine, tehnoloogia areng, kaasaegseid õppetehnoloogiaid kasutav haridus, sidus ühiskond ja ühiskonna kaasamine, regionaalne tasakaal, institutsionaalne areng, bioloogiline tasakaal loodusvarade säästva kasutamise kaudu, saaste vähendamine, bioloogilise mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. 2.1.3 Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” (Eesti 2030+)3 Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” on planeering, mis on koostatud kogu riigi territooriumi kohta ja mis määratleb riigi kestliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Planeering seab keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused asutuste, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Eesti-Vene programmil on seosed järgmiste Eesti 2030+ eesmärkidega: mitmekesine elu- ja majanduskeskkond, mis arvestab olemasoleva asustusstruktuuri kujundust, riigi ja selle erinevate piirkondade konkurentsivõime, kliimamõjude vältimine, energia säästumeetmete elluviimist, rohevõrgustiku sidusus ja maastikuliste väärtuse säilitamine. 2.1.4 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 20304 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 on arengustrateegia, mis on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Strateegia eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti-Vene programm on seotud Eesti Keskkonnastrateegiaga läbi järgmiste aspektide:  loodusvarade säästev kasutamine ja jäätmetekke vähendamine;  muld ja maakasutus;  maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine;  kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet;  energia tarbimine;  elanike turvalisus ja kaitse. 3 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 4 file:///C:/Users/Epp_PC/Downloads/ks_loplil_riigikokku_pdf.pdf 13 2.1.5 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030)5 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 on koostatud täitmaks Euroopa Liidu energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 sätestatud nõuet esitada iga 10 aasta järel Euroopa Komisjonile riiklik energia- ja kliimakava. REKK 2030 peamised eesmärgid on järgnevad:  Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030).  Jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13 %.  Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähe- malt 42%.  Energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32-33 TWh/a.  Primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 14% (võrreldes viimaste aastate tipuga).  Energiajulgeoleku tagamine hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal.  Elektrivõrkude riikide vahelise ühendatuse miinimumkriteeriumitele vastamine.  Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine meetmetes majanduse konkurentsivõime hoidmiseks. Energiatõhusus on käesoleva dokumendi võtmepunkt ja peamine seos Eesti-Vene programmiga, kuna osa Programmi tegevustest võib sisaldada energiatõhususe põhimõtte rakendamise võimalusi. 2.1.6 Kliimapoliitika põhialused kuni 2050 6 Kliimapoliitika põhialused kuni 2050 on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Visioon ja eesmärk on, et aastaks 2050 on Eesti majandus konkurentsivõimeline ja vähese süsinikuheitega majandus. Selle saavutame, muutes näiteks majandus- ja energiasüsteemi järk-järgult ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks läbi innovaatiliste kasvuhoonegaaside heitmeid vähendavate tehnoloogiate, toodete ja teenuste rakendamise ning ringmajanduse põhimõtete kohandamise jne. Eesti koos teiste arenenud riikidega aitab arengukoostöö raames oma parimate teadmistega kaasa kliimamuutuste piiriülesele leevendamisele ja selle mõjudega kohanemisele. Olemasolevaid ja uusi paindlike mehhanisme rakendatakse, et suurendada kliimaeesmärkide kulutõhusust. Piiriülesel koostööl on oluline roll kliimapoliitika rakendamisel ja selle tõttu on Eesti- Vene programm oluline vahend. 2.1.7 Kliimamuutustega kohanemise arengukava 20307 Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030 on tegevusraamistik, mille alusel saab vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõjude suhtes. Arengukavas on kaardistatud kliimamuutuste 5 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_final_necp_main_en.pdf 6 https://ec.europa.eu/clima/sites/lts/lts_ee_et.pdf 7 https://old.envir.ee/sites/default/files/national_adaptation_strategy.pdf 14 mõju prioriteetsetele valdkondadele ja kohanemismeetmed, mis on rakendatavad lühiajaliselt kuni aastani 2030. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Eesti-Vene programmil on seosed järgmiste arengukava eesmärkidega: rahvusvahelised suhted ja koostöö, kliimamuutuste võimaluste ja riskide parimal võimalikul viisil maandamine, linnade ja rannikualade kohanemisega kaasnevate riskide maandamine (rohealade ja linnahaljastuse arendamine), liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisuse ning maa- ja veeökosüsteemide soodsa seisundi ja terviklikkuse tagamine muutuvas kliimas ning piisava hulga ja piisava kvaliteediga sotsiaalmajanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine, biomajanduse jätkusuutlikuse tagamine. 2.1.8 Maakondade arengustrateegiad Määratletud programmipiirkond hõlmab järgnevaid Eesti maakondasid: Harju, Järva, Lääne-Viru, Rapla, Ida-Viru, Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru. Neil kõigil on kehtivad arengustrateegiad, mis on valdavalt ka viimaste aastate jooksul uuendatud8. Maakonna arengustrateegiates vaadatakse pikemat ajaperioodi – enamasti analüüsitakse eesmärke aastani 2030 ja sealt edasigi. Kõik maakondlikud strateegiad on koostatud, võttes arvesse riiklikke arengustrateegiaid ja valdkondlike arengukavasid ning nende rakenduskavasid. Seeläbi on loodud tihedad sidemed riiklike arengustrateegiate, maakonnastrateegiate ja ka Eesti- Vene programmi vahel. Peamised eesmärgid ja meetmed on maakonna tasandil seatud järgmistes teemavaldkondades:  inimareng (sh haridus, erinevate organisatsioonide, kodanikuühiskonna areng jne.);  majandusareng (ettevõtluse edendamine, innovaatiline asukohapõhine tootmine jne);  keskkonnakaitse ja teadlikkus (sh keskkonnasõbralikud lahendused, ringmajandus, bioloogiline mitmekesisus). 8 Pärnu maakond: http://arenduskeskus.parnumaa.ee/wp-content/uploads/2018/09/P%C3%A4rnumaa- arengustrateegia-07.09.2018.pdf Põlva maakond: https://www.polvamaa.ee/documents/876469/21522492/P%C3%B5lvamaa%2Barengustrateegia%2B2035%2B .pdf/9b17d038-cdc8-4fac-a599-d26504031f98 Tartu maakond: http://www.tartumaa.ee/failid/dokumendid/2019/projektid/tartumaa_2040_arengustrateegia.pdf Valga maakond: https://valgamaa.ee/userfiles/valgamaa/Strateegia%202035+/VALGA%20MAAKONNA%20ARENGUSTRATEEGIA %202035+.pdf Viljandi maakond: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4040/1201/9015/m62_Lisa2_arengustrat.pdf# Hiiu maakond: https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18605510/Hiiumaa+arengustrateegia+2020+.pdf/e70c7 e20-8a1a-420f-9ae2-56626832bc72 Saare maakond: https://www.saaremaavald.ee/documents/17113760/20409801/Saare+maakonna+arengustrateegia+2019- 2030+veebi.pdf/512a928b-0018-4a47-84b8-f1fb52a6ec4f Jõgeva maakond: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/3201/9004/J6gevaVVK_m76_lisa.pdf# Lääne maakond: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/2201/9002/HaapsaluLVK_m33_lisa.pdf Võru maakond: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4050/1201/9089/SetomaaVVK_27122018_m34_L.pdf# 15 2.1.9 Vesikondade veemajanduskavad (VVMK) ja Merestrateegia (MS) ning meetmekava (MK) Vesikondade veemajanduskavad ajavahemikuks 2015–2021 kehtestati 2016. aasta aprillis. Eesti on jagatud kolmeks vesikonnaks: Ida-Eesti vesikond (Eesti idaosa), Lääne-Eesti vesikond (Eesti lääneosa) ja Koiva vesikond. Vesikondade veemajanduskavad on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks ning nende koostamisel lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest. Veemajanduskavades on välja toodud olulisemad veeprobleemid, meetmed nende lahendamiseks ja peamise eesmärgi - hea veeseisundi, saavutamiseks. Sarnane protsess ja eesmärk kehtivad ka mereakvatooriumi puhul, kus eesmärk on saavutada hea keskkonnaseisund Merestrateegia ja meetmeprogrammi rakendamise toel. Merestrateegia meetmekava on käesoleval hetkel uuendamisel. Uus meetmekava peab valmima 2021. aastal. Eesti-Vene programm aitab tõenäoliselt kaasa VVMK, MS ja MK tegevuskava eesmärkide saavutamisele, kuna säästev veemajandus on üks programmi erieesmärke. 2.2 Venemaa 2.2.1 Riiklik julgeoleku strateegia 9 Riiklik julgeoleku strateegia on strateegilise planeerimise alusdokument, mis määratleb Vene Föderatsiooni riiklikud huvid ja strateegilised prioriteedid, pikemaajalised riigi poliitika eesmärgid riikliku julgeoleku ja Vene Föderatsiooni jätkusuutliku arengu tagamiseks. Vastavalt strateegiale on Vene Föderatsiooni riiklikud huvid, mis seostuvad Eesti-Vene programmiga: Venemaa majanduse jätkusuutlik areng uute tehnoloogiate alusel, keskkonnakaitse, loodusvarade kaitsmine ja ratsionaalne kasutamine, kliimamuutustega kohanemine. Strateegia kehtestab üheks riiklikuks prioriteediks keskkonnaohutuse ja loodusvarade ratsionaalse kasutamise, mis loob ka seose Eesti-Vene programmiga. Enamikel ülesannetel, mis on Strateegias loetletud keskkonnaohutuse ja loodusvarade ratsionaalse kasutamise tagamiseks, on seos Eesti–Vene programmiga, sealhulgas: keskkonnale orienteeritud majanduskasvu tagamine; uute tehnoloogiate kasutuselevõtu stimuleerimine; keskkonnasäästliku tööstuse ja maavarade kasutamise arendamine; kasvuhoonegaaside ja nende heitkoguste vähendamiseks ja neeldumise tõstmiseks projektide elluviimise tagamine; pinna- ja põhjavee reostuse vältimine, veekvaliteedi parandamine reostunud veekogudes; veeökosüsteemide taastamine; tootmis- ja tarbimisjäätmete mahu vähendamine ja nende kõrvaldamise ning ringlussevõtuga seotud tööstuse arendamine; looduslike ökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse all olevate looduslike territooriumide süsteemi arendamine; metsade ja teiste eluslooduse objektide, sealhulgas veeliste ressursside kaitse ja taastootmine; teiste riikide 9 Kinnitatud Vene Föderatsiooni presidendi 2. juuli 2021. aasta dekreediga nr 400. 16 territooriumilt imporditud keskkonnareostuse vältimine; riikliku keskkonnaseire süsteemi arendamine; kodanike keskkonnahariduse ja keskkonnakultuuri taseme tõstmine; elanikkonna ja avalike organisatsioonide julgustamine keskkonnakaitse tegevuses osalemiseks; rahvusvahelise koostöö arendamine keskkonnakaitse valdkonnas; keskkonnakaitse, sealhulgas keskkonnariskide vähendamine Vene Föderatsiooni piirialadel. 2.2.2 Vene Föderatsiooni keskkonnaohutuse strateegia kuni 2025. aastani 10 Strateegia on aluseks riikliku keskkonnaohutuse poliitika kujundamisele ja elluviimisele föderaalsel, regionaalsel, munitsipaal- ja valdkondlikul tasandil. Strateegia sisaldab hinnangut keskkonnaohutuse hetkeseisule, loetleb globaalsed ja siseriiklikud väljakutsed ja ohud keskkonnaohutusele, sisaldab eesmärke, põhiülesandeid, prioriteetseid valdkondi ja mehhanisme riikliku keskkonnaohutuse poliitika elluviimiseks. Eesti-Vene programm on seotud järgmiste strateegia põhieesmärkidega: pinna- ja põhjavee reostuse vältimine; reostunud veekogudes veekvaliteedi parandamine; veeökosüsteemide taastamine; loodusvarade efektiivne kasutamine; tootmise ja tarbimise jäätmete kõrvaldamise taseme tõstmine; maismaa- ja mereökosüsteemide ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamine; kliimamuutuste negatiivsete mõjude leevendamine looduskeskkonnale. Strateegia määrab kindlaks prioriteedid keskkonnaohutuse valdkonnas. Enamikel neil valdkondadel on seos Eesti–Vene programmiga, sh uuenduslike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate juurutamine; keskkonnasäästlike tööstuste arendamine; tootmis- ja tarbimisjäätmete tõhusa käitlemise süsteemi väljatöötamine; jäätmete ümbertöötlemise tööstuse ja taaskasutuse loomine; puhastusrajatiste ehitamine ja moderniseerimine, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, mille eesmärk on vähendada atmosfääri ja veekogudesse heidetavate saasteainete mahtu; keskkonnale negatiivsete inimtekkeliste tagajärgede kõrvaldamine; majandus- ja muu tegevuse tulemusena saastunud territooriumide ja veealade taastamine; bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas haruldaste ja ohustatud taimeliikide, loomade ja muude organismide ning nende elupaikade kaitsemeetmete laiendamine; fundamentaal- ja rakendusteaduslike uuringute aktiveerimine kaitsealuste looduslike territooriumite keskkonnakaitse ja looduskorralduse süsteemi valdkonnas, sh keskkonnasõbralike tehnoloogiate, keskkonnahariduse ja teadlikkuse arendamine; personali professionaalne arendamine keskkonnaohutuse valdkonnas; rahvusvahelise koostöö süvendamine keskkonnakaitse ja looduskorralduse valdkonnas, arvestades riiklike huvide kaitset. 2.2.3 Vene Föderatsiooni ruumilise arengu strateegia kuni 202511 Vene Föderatsiooni ruumilise arengu strateegia kuni 2025 on kogu Vene Föderatsiooni territooriumi kohta koostatud dokument, mis määratleb riigi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted ja -suunad. 10 Kinnitatud presidendi 19. aprilli 2017. aasta dekreediga nr 176 11 Kinnitatud Vene Föderatsiooni valitsuse 13. veebruari 2019 määrusega nr 207-r. 17 Strateegia näeb ette 2 Vene Föderatsiooni ruumilise arengu stsenaariumi - inertsiaalne ja prioriteetne. Stsenaariumid võtavad arvesse Vene Föderatsiooni demograafilise prognoosi parameetreid aastani 2035, sealhulgas Vene Föderatsiooni subjektide ja omavalitsuste kohta, teaduse ja tehnoloogia arengu prognoosi kuni aastani 2030 ja sotsiaalmajandusliku areng aastatel 2019-2024. Ruumilise arengu põhimõtete seas nimetatakse integreeritud lähenemist territooriumide sotsiaalmajanduslikule arengule; piirkondade ja omavalitsuste vahelise koostöö arendamise abistamine, võttes arvesse etnokultuurilist tegurit Vene Föderatsiooni subjektide sotsiaalmajandusliku arengu tagamisel, kindlustades põlisrahvaste õigused, sealhulgas nende majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu toetamine, esivanemate elupaiga ning traditsioonilise looduskorralduse ja elustiili kaitse; loodusvarade ratsionaalne kasutamine; loodus-, ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamine, tagades loodus- ja kultuuriväärtustele juurdepääsu; elanikkonna ja ettevõtjate huvide ja arvamustega arvestamine territooriumide sotsiaalmajandusliku arengu kavandamisel. Kõik need põhimõtted on seotud Eesti-Vene programmi elluviimisega. Eesti-Vene programmiga seotud Vene Föderatsiooni ruumilise arengu peamised suunad on majanduskasvu geograafia laienemise ja kiirendamise tagamine; Vene Föderatsiooni teaduslik, tehnoloogiline ja innovaatiline areng. 2.2.4 Hüdrometeoroloogia ja sidusvaldkondade tegevusstrateegia kuni 2030 aastani (arvestades kliimamuutuse aspekte)12 Hüdrometeoroloogia ja sellega sidusvaldkondade tegevusstrateegia kuni 2030. aastani põhieesmärk on kõrge efektiivsusega hüdrometeoroloogia teenistuse moodustamine, mis pakub tarbijatele õigeaegset ja usaldusväärset hüdrometeoroloogilist teavet, informatsiooni keskkonnaseisundist ja selle saastatusest. Strateegia määratleb tegevuste arengu põhisuunad hüdrometeoroloogias ja teistes sellega seotud valdkondades - keskkonna monitooring, selle saastatus (sh ionosfäär ja maalähedane kosmos), samuti keskkonnaseisundi, selle saastatuse ja loodusohtude kohta teabe andmise valdkonnas. Strateegia hõlmab riikliku keskkonnasaaste seire süsteemi väljatöötamist, võimaldab õhusaaste, pinnavee kvaliteedi, pinnase ja kaitsealade seirega seotud eesmärkide lahendamist. Eesti-Vene programmiga mõjutatavas piirkonnas on strateegias ette nähtud keskkonnasaaste seiresüsteemi väljatöötamine. Pinnavee kvaliteedi seirega seoses on kavas korraldada regulaarseid vaatlusi olulisematel pinnaveekogudel ja nende osadel nii keskkonna-, kalandus- kui ka rekreatiivses mõttes; optimeerida veekogude vaatluspunktide võrgustikku, võttes arvesse muutunud inimmõju koormust; arendada piiriüleste veekogude seiret kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega; veevoolu vaatluste korraldamist piiriülese transpordi saasteainete hindamiseks; merekeskkonna (vee ja setete) reostuse hetkeseisu ja taseme igakülgse seire korraldamine vastavalt Läänemere, Musta ja Kaspia mere reostuse eest kaitsmise rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele. 12 Kinnitatud 3. septembri 2010 Venemaa Föderatsiooni valitsuse määrusega nr 1458-r 18 Pinnaseseire osas on kavas luua integreeritud ühtne vaatluspunktide võrgustik, mis seirab erinevat tüüpi maakasutuse ja sellest lähtuvalt erineva mõjuga maa-alasid, kaasajastada kõige olulisemate reostusallikate mõjualas olevate vaatluspunktide võrgustik kohaliku keskkonnaseire raames. Looduskaitsealade seire osas on kavas kaitsealadel välja arendada integreeritud seirevõrgustik, korraldada keskkonnareostuse seiret suuremate maanteede ääres, korraldada keskkonnaseiret ja keskkonnareostuse tagajärgede prognoosimist avarii piirkondades, eriti metsatulekahjude piirkonnas. Lisaks eespool mainitutele on Eesti-Vene programmil seos riikliku kliimauuringute arendamise suunaga, sh kliimaseiresüsteemi täiustamine, kliimaandmebaaside loomine ja haldamine, mille alusel tehakse teaduslikult põhjendatud järeldusi kliimamuutuste kohta, teaduslike aluste väljatöötamine kliimauuringuteks ja modelleerimiseks ning muutuste prognoosimiseks. 2.2.5 Kliimadoktriin 13 Kliimadoktriin on seisukohtade süsteem Vene Föderatsiooni ühtse riikliku ja rahvusvahelise poliitika eesmärgi, põhimõtete, sisu ja elluviimise viiside kohta kliimamuutuste ja selle tagajärgedega seotud küsimustes. Doktriin on kliimapoliitika kujundamise ja elluviimise aluseks. Doktriin väidab, et vaatamata ulatuslikele ja veenvatele teaduslikele andmetele käimasolevate ja prognoositavate kliimamuutuste kohta, jääb suur ebakindlus hinnangutes selle kohta, kuidas kliimamuutused täpselt toimuvad ja millist mõju nad avaldavad ökoloogilistele süsteemidele, majanduslikule ja poliitilisele tegevusele ning sotsiaalsetele protsessidele erinevates riikides ja piirkondades. Samas lähtub Vene Föderatsioon vajadusest tegutseda tulevaste kliimamuutuste ja nende tagajärgede hinnangute ebakindluse tingimustes ning on valmis vastutustundlikult ja konstruktiivselt osalema asjakohastes rahvusvahelistes algatustes. Tegevuse aluseks peaks olema teaduslikult põhjendatud riskide hindamine, vajadus võtta eelnevalt kasutusele meetmeid nende vähendamiseks või ärahoidmiseks, suurendada üksikisiku, ühiskonna ja riigi eluliste huvide kaitset kliimamuutuste mõjude eest. Doktriini kohaselt on kliimapoliitika jaoks vajalik riigi toetus ja vastavus maailma tasemele:  süstemaatilised kliimavaatlused;  kliima ja sellega seotud teadusvaldkondade alus- ja rakendusuuringud;  teadusuuringute tulemuste rakendamine kliimamuutuste tagajärgedega seotud riskide ja eeliste ning nende tagajärgedega kohanemise võimaluse hindamiseks. 2.2.6 Vene Föderatsiooni sotsiaalmajandusliku arengu madala kasvuhoonegaaside heitkogustega strateegia aastani 205014 Strateegia rõhutab, et praegu täheldatav ja tulevikus oodatav kliimamuutus on seotud laialdaste ja pöördumatute tagajärgedega inimtekkeliste ja looduslike süsteemide jaoks ning sellega kaasnevad ka 13 Heaks kiidetud 17.12.2009 Vene Föderatsiooni presidendi dekreediga nr 861-rp. 14 Kinnitatud Vene Föderatsiooni valitsuse 29. oktoobri 2021. aasta määrusega nr 3052-r 19 julgeoleku ja säästva arengu tagamise riskid. Nende riskide minimeerimiseks on vaja avaliku halduse sfäärid, majandussektorid ja regionaalne infrastruktuur kohandada muutuvate kliimatingimustega. Strateegias määratletakse meetmed, millega Vene Föderatsioonis tagatakse 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine kuni 70 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega, võttes arvesse metsade ja muude ökosüsteemide maksimaalset võimalikku neelamisvõimet ning eeldust, et riigis on jätkusuutlik ja tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik areng. Strateegia määratleb ka arengusuunad ja meetmed madala kasvuhoonegaaside heitkogusega kuni 2050. aastani. Strateegia hõlmab majanduse ja avaliku halduse neid sektoreid, mis on inimtekkeliste kasvuhoonegaaside emiteerijad ja salvestajad, ning näeb ette 2 Vene Föderatsiooni sotsiaalmajandusliku arengu stsenaariumi - inertsiaalne ja intensiivne, mis erinevad tehnoloogilise arengu, majanduse struktuurimuutuste, looduslike kasvuhoonegaaside sidujate ja salvestajate võimekuse ja muude aspektide poolest. 2.2.7 Vene Föderatsiooni teaduslik-tehnilise arengu strateegia 15 Strateegia määratleb Vene Föderatsiooni teaduslik-tehnilise arengu eesmärgid, kehtestab põhimõtted, prioriteedid, põhisuunad ja meetmed selles valdkonnas riikliku poliitika elluviimiseks, tagades Vene Föderatsiooni jätkusuutliku, dünaamilise ja tasakaalustatud arengu pikas perspektiivis. Eesti-Vene programmiga seotud teaduslik-tehnilise arengu prioriteetide hulgas on üleminek kõrgetasemelistele digitaalsetele tootmistehnoloogiatele, üleminek keskkonnasõbralikule ja ressursitõhusale energiale, uued energiaallikad, transpordi- ja salvestamisviisid, üleminek üliproduktiivsele ja keskkonnasõbralikule põllumajandusele ja vesiviljelusele. Strateegia kohaselt on pikemas perspektiivis eriti olulised teadusuuringud ühiskonnas ja looduses toimuvate protsesside kohta, looduslähedaste tehnoloogiate arendamine, inimene-masin süsteemide arendus, kliima ja ökosüsteemide korraldus. Samaaegselt kasvab ka tehnoloogilise arengu ning sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike suhete muutuste eetiliste aspektide olulisuse uurimine. 2.2.8 Riikliku regionaalarengu poliitika põhialused aastani 202516 Riikliku regionaalarengu poliitika alused aastani 2025 määratlevad Vene Föderatsiooni riikliku regionaalarengu poliitika põhimõtted, eesmärgid, prioriteedid ja mehhanismid. Eesti-Vene programm seostub riikliku regionaalarengu poliitika järgmiste põhiprintsiipidega:  tasakaalu hoidmine piirkondade majandusliku potentsiaali suurendamise ja elanikele mugava elukeskkonna säilitamise vahel.  jätkusuutliku majanduskasvu ning teaduse ja tehnoloogia arengu tagamine. 15 kinnitatud Vene Föderatsiooni presidendi 1. detsembri 2016. aasta dekreediga nr 642 16 Approved by Presidential Decree No. 13 of January 16, 2017 20 Eesti-Vene programmiga seotud riikliku regionaalarengu poliitika elluviimise oodatavad tulemused on: linnastumise protsessi edasiarendamine, suurte linnastute arendamine kui eeldus majanduskasvu ja tehnoloogilise arengu tagamiseks. 21 3. Programmipiirkonna keskkonnakirjeldus Käesoleva peatüki eesmärk on kirjeldada keskkonnatingimusi Eestis ja Venemaal ning tuua võimalusel esile olukord Eesti-Vene programmipiirkonnas. Arvestades, et osa andmeid kogutakse riigiüleselt või muudes hindamisüksustes (nt vesikonna kaupa), ei ole alati iga teema kohta võimalik ainult programmipiirkonna andmed kajastada, seetõttu on peatükis välja toodud erinevas skaalas teavet. Aruande koostamisel on kasutatud erinevaid andmekogumeid. Selles peatükis antakse ülevaade peamiselt nende teemade kohta programmipiirkonnas (või kogu riigis), mis on praeguse Programmi puhul asjakohasemad (millel on Programmi tegevustega otsesem seos). Ülevaade on jaotatud põhikategooriatesse - elurikkus ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000); veekasutus ja veereostus; maakasutus ja pinnasereostus; jäätmekäitlus; kultuuripärand. Programmipiirkond asub Läänemere idaosas (joonis 1.1) ja hõlmab:  Eesti Vabariigis - Kesk-Eesti (Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond); Põhja-Eesti (Harju maakond); Kirde-Eesti (Ida-Viru maakond); Lõuna-Eesti (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond);  Vene Föderatsioonis – Peterburi linn; Leningradi oblast; Pihkva oblast. Seisuga 2019 elas programmipiirkonnas kokku 9 miljonit elanikku (Venemaal 7 900 000, Eestis 1 174 000). Programmipiirkond koguterritoorium on 185 499 km2 - Eestis 34 092 km2 (71% kogu Eesti territooriumist) ja 151 407 km2 Venemaal (1% kogu Venemaa territooriumist). Eesti ja Venemaa vahelise piiri kogupikkus (ilma merealadeta) on 334 km. 3.1 Looduslik mitmekesisus ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000) Selles peatükis kajastatakse infot liikide ja elupaikade seisundi ning kaitsealade kohta Eestis ja Venemaal. Traditsiooniline looduskaitse hõlmab liikide kaitset, kuid tänapäeval keskendub looduskaitse rohkem elupaikadele, nende terviklikkusele ja ka inimese loodusteadlikkuse edendamisele. Looduskaitse eesmärk on säilitada elurikkust, et ökosüsteemid oleksid muutustele vastupidavamad ja kohanemisvõimelisemad ning suudaksid sellisena paremini pakkuda inimestele eluks vajalikke hüvesid. 3.1.1 Eesti Eesti looduskaitses on võimalik kirjeldada riiklikku ja rahvusvahelist kaitset. Eestis seab looduskaitse korraldamisele raamistiku Looduskaitseseadus17, mille eesmärk on : 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003?leiaKehtiv 22 1. looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2. kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3. loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Kaitstavad loodusobjektid jagunevad järgmiselt:  kaitsealad;  hoiualad;  kaitsealused liigid ja kivistised;  püsielupaigad;  kaitstavad looduse üksikobjektid;  kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Programmipiirkonnas on Eesti poolel 4 rahvusparki – Alutaguse, Karula, Lahemaa ja Soomaa rahvuspark ning 9 suuremat loodus- ja maastikukaitseala – Alam-Pedja, Endla, Haanja, Kõnnumaa, Kõrvemaa and Põhja-Kõrvemaa, Otepää, Peipsiveere and Vooremaa. Rahvusvahelistest loodusobjektidest on Eestis Ramsari, Läänemere keskkonna (nn HELCOM-i) ja Natura 2000 alad ning Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala. Eesti-Vene programmipiirkonda jäävad Ramsari alad on Endla, Alam-Pedja, Agusalu, Muraka, Emajõe Suursoo ja Piirissaare looduskaitsealad ja Soomaa rahvuspark. HELCOM alad on Lahemaa ja Pakri. Natura 2000 alad on Eestis kaitstavad looduskaitseseaduse alusel siseriiklike kaitstavate loodusobjektidena. Kokku on ca 19% Programmi Eesti alast kaitse all (sh Natura 2000 alad), mis on veidike vähem kui Eesti keskmine - 22,9% kogu Eesti pindalast on kaitse all, sealhulgas 20,5% maismaad ja 27,2% territoriaalmerest (joonis 3.1). 23 Joonis 3.1 Looduskaitse ja Natura 2000 võrgustiku alad Eestis. Looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsepoliitika lõppeesmärk on liikide ja elupaikade hea kaitsestaatus. Eestis on heas kaitseseisundis 56% loodusdirektiivis loetletud elupaikadest ja 54% kaitsealustest liikidest (joonis 3.2). Eestis jälgitakse ja hinnatakse loodusaspekte vastavalt Euroopa Liidu loodus- ja linnudirektiiviga määratud metoodikale. Iga kuue aasta järel esitatakse aruanne direktiivi rakendamise tulemustest, viimane Eesti kohta käiv aruanne on esitatud 2013. aastal. Selle tulemused võrreldes 2007. aasta olukorraga kogu Eesti kohta on toodud joonisel 3.2. Samalt jooniselt on näha ka seda, kuidas loodus- ja linnudirektiivi elupaigatüüpide ja liikide seisundi areng Eestis on olnud pigem positiivne. 24 Joonis 3.2 Loodus- ja linnudirektiivi elupaigatüüpide (roheline värv) ja liikide (sinine värvus) seisund Eestis. 3.1.2 Venemaa Peamine õigusakt, mis reguleerib suhteid kaitsealade loomise, kaitse ja kasutamise valdkonnas Venemaal on 14.03.1995 föderaalseadus nr 33-FZ "Kaitstavatest loodusaladest". Rosstati andmetel oli 2020. aastal Vene Föderatsioonis ligikaudu 11,8 tuhat föderaalse, regionaalse ja kohaliku tähtsusega kaitsealasid. Tulenevalt Vene Föderatsiooni kaitsealade majandamise süsteemi paranemisest vähenes aastatel 2010-2020 kaitsealade koguarv 112 võrra, samas kui kaitsealade kogupindala suurenes 34,5 miljoni ha võrra. Regionaalse ja kohaliku tähtsusega kaitsealade osatähtsus moodustas 97,5% kaitsealade koguarvust (11 529) ja 68,8% kogupindalast (165,1 mln ha). Föderaalse tähtsusega kaitsealad, võttes arvesse kaitserežiimi eripärasid, hõlmavad järgmisi kategooriaid: 1) riiklikud looduskaitsealad, mis kaitseb ökosüsteemi tervikuna; 2) rahvuspargid; 3) riiklikud looduskaitsealad, mis on loodud konkreetse liigi kaitseks; 4) loodusmälestised; 5) dendropargid ja botaanikaaiad. Leningradi oblast Leningradi oblasti territooriumil asub 31.12.2020 seisuga 54 kaitsealust loodusala (joonis 3.3), millest 3 on föderaalse tähtsusega kaitsealad. Kaitsealade kogusuurus on 604 950,83 ha (mis moodustab 7,2% Leningradi oblasti kogupindalast). Föderaalse tähtsusega kaitsealade kogupindala on 116 876,27 ha, mis moodustab 1,39% Leningradi oblasti kogupindalast. Leningradi oblasti territooriumil on ka 47 regionaalse tähtsusega kaitseala (2 loodusparki, samuti 27 riiklikku looduskaitseala ja 18 loodusmälestist). Nendest 6 regionaalse tähtsusega kaitseala on rahvusvahelise kaitse staatusega. 25 Regionaalse tähtsusega kaitstavate alade kogupindala on 483 679,50 ha (5,76% Leningradi oblasti kogupindalast), sealhulgas kaitsealad 5497,7 ha. Lisaks on 4 kohaliku tähtsusega kaitseala (kaitstavad loodusmaastikud). Kohaliku tähtsusega kaitsealade kogupindala on 428,4 ha (0,05% Leningradi oblasti kogupindalast). Leningradi oblasti kaitsealade süsteemi perspektiivne geograafiline areng on määratud Leningradi oblasti territoriaalplaneerimise kavaga18. Perioodiks kuni aastani 2025 (esimene etapp) näeb kava ette 23 piirkondliku tähtsusega kaitseala moodustamist. Perioodiks kuni 2035. aastani on kavas ette nähtud 95 kaitseala moodustamine ja 1 kaitseala piiride laiendamine. See suurendab regionaalse tähtsusega kaitsealade kogumahtu 14,5%-ni Leningradi oblasti pindalast, mis säilitab piirkonna looduslike komplekside unikaalsuse ja mitmekesisuse ning aitab kaasa soodsa keskkonnaseisundi tagamisele Leningradi oblastis. Joonis 3.3 Leningradi oblasti looduskaitsealad. Peterburi Hetkel kuuluvad Peterburi looduskaitsealade süsteemi 15 regionaalse tähtsusega kaitstavat ala, mis kuuluvad kahte kategooriasse - riiklikud looduskaitsealad ja loodusmälestised. Kaitsealad asuvad linna seitsmes linnaosas ja vastavalt kaitsealade moodustamise õigusaktidele on nende kogupindala 6142,7 ha ehk 4% Peterburi pindalast. Üheksa looduskaitseala pindala on 4695,1 ha ehk 20,5% linnametsade pindalast. Kaheksa kaitseala on osaliselt või tervikuna föderaalse ja regionaalse tähtsusega kultuuripärandi objektid. 18 Kinnitatud Leningradi oblasti valitsuse 29. detsembri 2012. aasta määrusega nr 460 26 Pihkva oblast Aastal 2020 koosnes Pihkva oblasti kaitsealade võrgustik 39 objektist, mille hulka ei ole arvestatud Ramsari konventsiooniga kaitstud rahvusvahelise tähtsusega märgalasid "Pihkva-Tšudski Priozernaja madalik", 3 föderaalse tähtsusega kaitseala (Sebežski rahvuspark, riiklik looduskaitseala "Polistovski", föderaalse tähtsusega looduskaitseala "Remdovsky"), 11 regionaalse tähtsusega riikliku looduszooloogilist kaitseala, 17 regionaalse tähtsusega loodusmälestist ja 8 kohaliku tähtsusega looduskaitseala (joonis 3.4). Joonis 3.4 Pihkva oblasti looduskaitsealad. Bioloogiline mitmekesisus Venemaa on liitunud 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga. Riik on vastu võtnud normatiivsed õigusaktid, mille eesmärk on säilitada bioloogilist mitmekesisust ja selle komponentide jätkusuutlikku kasutamist. 24.04.1995 föderaalseadus nr 52-FZ "Loomastiku kaitsest" kehtestab aluspõhimõtted loomastiku kaitsest ja kasutamisest, selle elupaikade säilitamisest ja taastamisest järgmistes aspektides: 27  jätkusuutliku olemasolu ja kasutamise tagamine;  elupaikade kaitsele suunatud tegevuste toetamine;  kasutamine viisil, mis ei luba loomade julma kohtlemist vastavalt inimlikkuse üldpõhimõtetele;  ei ole lubatud ühitada järelvalve tegevusi loomastiku kasutamise tegevustega;  kodanike ja avalike ühenduste kaasamine loomstiku objektide kaitse, taastootmise ja jätkusuutliku kasutamise valdkonna probleemide lahendamisse;  kasutusõiguse eraldamine maa ja muude loodusvarade kasutusõigusest; - tasu loomastiku kasutamise eest;  rahvusvahelise õiguse prioriteet eluslooduse ja selle elupaiga kaitse, kasutamise ja taastamise valdkonnas. Metsanduse õiguslikud alused on sätestatud Vene Föderatsiooni metsaseadustikus. Vastavalt Vene Föderatsiooni metsaseadustiku Artiklile nr. 5 toimub metsade kasutamine, kaitse ja taastootmine metsa kui ökoloogilise süsteemi või loodusvara kontseptsiooni alusel. Vene Föderatsiooni metsaseadustik määratleb metsaalaste õigusaktide aluspõhimõtted. Eelkõige peaks metsade kasutamine olema mitmeotstarbeline, ratsionaalne, pidev ja jätkusuutlik. Tagatud peab olema kaitse ja taastootmine. Metsade kasutamine riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse poolt on lubamatu. Metsad asuvad nii metsamaal kui ka muude maakasutusfunktsiooniga maadel. Esimesel juhul on metsatükid föderaalomandis. Samas jaotatakse metsad sihtotstarbe järgi kaitse-, majandus- ja reservmetsaks. Teisel juhul määratakse omandivormid vastavalt maaseadusandlusele. Selliseid metsi võib klassifitseerida kaitsemetsadeks. Vene Föderatsiooni metsaseadustik kehtestab metsa kasutamise viisid. Eelkõige on selleks puidu varumine, mitte-puidu ja toidu varumine, põllumajandus, joon- ja tehisveekogude rajamine, rekreatsiooni tegevused. Peterburi Selleks, et kaitsta, taastada ja pidada arvet Peterburi territooriumil (ka akvatoorium) elavaid haruldasi ja ohustatud looma, taime ja muude elustikurühmade liike (alamliike ja populatsioone) ning pidada nende üle arvestust, on koostatud Peterburi valitsuse Punane raamat ja 26.08.2010 määrus nr 1121 "Peterburi punasest raamatust". Punases raamatus on andmed 436 haruldase ja ohustatud taime ja looma kohta (joonis 3.5). Peterburi Looduskorralduse, Keskkonnakaitse ja Keskkonnaohutuse komisjoni 28.04.2011 korraldusega nr 52-r “Peterburi punase raamatu säilitamise tagamisest” kinnitati loomade, taimede ja muude elustikurühmade liikide (alamliikide, populatsioonide) harulduse staatuse kategooriatega loetelu Peterburi punases raamatus. Vastavalt 24.04.1995 föderaalseadusele nr 52-FZ “Loomamaailmast” ja 10. jaanuaril 2002 vastu võetud nr 7-FZ “Keskkonnakaitsest” võttis Leningradi oblasti valitsus 8. aprillil 2014 vastu otsuse nr 106 „Leningradi oblasti punane raamat“. Selle määruse kohaselt on "Leningradi oblasti punane raamat“ ametlik dokument, mis sisaldab teavet Leningradi oblasti territooriumil elavate (kasvavate) haruldaste metsloomade ja metsikute taimede ja seente ohustatud liikidest (alamliikidest, 28 populatsioonidest), nende staatusest, levikust ja erimeetmetest nende kaitseks. Leningradi oblasti Punases Raamatus on 375 looma- ja 536 taimeliiki (joonis 3.5). Joonis 3.5 Harulduse staatuse kategooriad Peterburi punases raamatus ja nendesse määratud liikide arv. Leningradi oblast Taiga tsoon hõlmab märkimisväärset osa Leningradi oblasti territooriumist. Lõunaosas muutub see sujuvalt segametsade vööndiks. Protsentuaalselt moodustavad metsad 76% maismaast ja 55% kogu piirkonnast. Leningradi oblasti metsafondi maadel on Leningradi oblasti loodusvarade komitee jurisdiktsiooni all 19 metskonda 277 jaoskonnaga. Metsandus on Leningradi oblasti loodusvarade komitee jurisdiktsiooni alla kuuluva Leningradi oblasti riikliku asutuse "Leningradi oblasti metsade majandamine" pädevus. Leningradi oblasti metsad kuuluvad taiga metsakasvatusvööndisse - Vene Föderatsiooni Balti Belozerski taiga piirkonda. Metsafondi kogupindala Leningradi oblastis on 5678,8 tuhat hektarit, millest 83,1% moodustavad metsamaad (joonis 3.6). Joonis 3.6 Teave Leningradi oblasti metsafondi maa-alade kohta. 29 Vastavalt 24.04.1995 föderaalseadusele nr 52-FZ “Loomamaailmast” ja 10. jaanuaril 2002 vastu võetud nr 7-FZ “Keskkonnakaitsest” võttis Leningradi oblasti valitsus 8. aprillil 2014 vastu otsuse nr 106 „Leningradi oblasti punane raamat“. Selle määruse kohaselt on "Leningradi oblasti punane raamat“ ametlik dokument, mis sisaldab teavet Leningradi oblasti territooriumil elavate (kasvavate) haruldaste metsloomade ja metsikute taimede ja seente ohustatud liikidest (alamliikidest, populatsioonidest), nende staatusest, levikust ja erimeetmetest nende kaitseks. Leningradi oblasti Punases Raamatus on 375 looma- ja 536 taimeliiki. Leningradi oblastis on ülekaalus okaspuuistandused (59%). Pehmelehised metsad moodustavad 41% kogu metsafondist. Peamised metsasid moodustavad liigid on mänd (32%), kask (31%) ja kuusk (27%). Puistute tänapäevase struktuuri analüüs puuliikide ja vanuserühmade lõikes kogu regioonis ning metsanduse kontekstis näitab järgmist: majandatavates metsades on vanuseline jaotus ebaühtlane. Okaspuumetsades vanuserühmade lõikes suuri erinevusi ei esine, kuid ülekaalus on küpsed ja üleküpsed puistud (30% okaspuude pindalast). Eriti suured metsad on säilinud piirkonna idaosas - Sviri, Pasha, Oyati kallastel. Kuusemetsad on levinud enamikus kohtades ja Karjala maakitsuse liivastel muldadel levib mänd. Siin asub ka ainulaadne looduskaitseala – Lintulovskaja lehisesalu, mis asutati 1738. aastal laevapuidu kasvatamiseks. Aja jooksul on piirkonna taimestik mõnevõrra muutunud – lehtpuud tõrjuvad okaspuude, maharaiutud või tulekahjus hävinud kuusemetsade asemele kasvavad kaasikud ja haavikud. Üsna mitmekesine on ka piirkonna loomastik, mis on esindatud peamiselt metsaliikidega. Nii et siin võib sageli kohata oravat, jänest, tuhkrut, nugist või metskitse. Piirkonna territooriumil kohtab ka kopraid, põtru, hunte ja rebaseid, karusid ja metssigu. Leningradi oblastit iseloomustab väga rikas suleliste maailm (kuni 300 linnuliiki), piirkonna jõgedes ja järvedes leidub umbes 80 liiki erinevaid kalu. Pihkva oblast Teave loomastiku ja taimestiku seisukorra, leviku ja kaitsemeetmete kohta sisaldub Pihkva oblasti punases raamatus, mis on kinnitatud Pihkva oblasti administratsiooni 26.10.2011 otsusega nr 430. Kaitsealused liigid on kantud Pihkva oblasti Punasesse raamatusse, sealhulgas 133 loomaliiki ning 258 taime-, seen- ja samblikuliiki. Pihkva oblasti Punases raamatus on taimede nimekirjas 156 liiki kõrgemaid soontaimi, 36 liiki samblaid, 16 liiki vetikaid, 26 liiki samblikke ja 24 liiki seeni. Loomadest on esindatud 6 suure süstemaatilise rühma liigid, sealhulgas putukad - 46 kaitsealust liiki, kalad - 3 kaitsealust liiki, kahepaiksed - 3 kaitsealust liiki, roomajad - 2 kaitsealust liiki, imetajad - 25 kaitsealust liiki ja linnud - 64 kaitsealust liiki. 30 3.2 Veekasutus ja veereostus Eesti-Vene programmipiirkonda kuuluvad ka piirijärved: Peipsi järv, Lämmijärv ja Pihkva järv. Mõlemal riigil on ühine mereökosüsteem – Läänemeri ja eelkõige Soome laht. Nende piiriveevarude säästev majandamine on suur ühine keskkonnateema. Programmis on välja toodud, et Pihkva järve, Lämmijärve ja Peipsi järve (piirijärved) peamiseks probleemiks on nende kõrge eutrofeerumistase, mis on põhjustatud akumuleerunud sisekoormusest ja jätkuvast välisest toitainete sissevoolust. Eutrofeerumine toob kaasa muutusi järvede ökosüsteemis, halvendab vee kvaliteeti, kahjustab kalavarusid ja soodustab sinivetikate õitsemist. 3.2.1 Eesti Veepuudus on paljudes Euroopa riikides probleemiks, kuid Eestis on magevett ja põhjavett üldiselt piisavalt. Siiski on ka Eestis piirkondi, kus põhjaveevõtt on üle kriitilise piiri (uued tiheasustusalad Harjumaal Tallinna lähedal, kaevandusaladega seotud põhjaveeprobleemid Ida-Virumaal). Keskkonnaagentuuri andmetel moodustas kogu veekasutusest Eestis 2020. aastal ligikaudu 5% põhjavesi, ligi 20% kaevandustest ja karjääridest väljapumbatav vesi, alla 1% merevesi ja ligikaudu 75% pinnavesi. Eestis tervikuna, aga eriti programmipiirkonnas, mõjutab üldist veevõttu ja tarbimist suurel määral Ida-Virumaa energeetikatööstus (eelkõige jahutusvee kasutamine elektrijaamades). Viimasel kahel aastal on siiski jahutusvee kulu märkimisväärselt vähenenud – 1307 miljonilt m3-lt 2018. aastal 538,14 miljonile m3-le 2020. aastal. Kirde-Eestis mõjutab oluliselt põhjavett ka kaevandusvee pumpamine, lokaalseks mõjuteguriks on Narva jõe vee kasutamine jahutusveena. Kui võrrelda veevõttu (ja kasutamist) programmipiirkonnas erinevate maakondade vahel, siis kõige suurem veekasutus on Ida-Virumaal, Harjumaal, Tartumaal ja Lääne-Virumaal (Tabel 3.1). Tabel 3.1. Veevõtu osakaal Eestis (programmipiirkond) maakondade kaupa aastal 2020 (tuhat m3/aastas)19 Maakond/ Olme Tööstus Energeetika Jahutus Põllumajandus Niisutamine Muu Kokku Veekasutusala Ida-Viru 5755 35 880 6745 582 332 71 87 5653 636 523 Harju 22 334 10 957 44 1284 355 33 900 35907 Tartu 4300 2359 108 1091 425 8 5 8296 Lääne-Viru 1352 3747 36 201 519 4 337 6196 Viljandi 1045 363 3 2 550 19 48 2030 Järva 645 302 15 4 768 0 130 1864 Rapla 648 539 0 77 287 0 36 1587 Võru 751 495 8 5 107 144 43 1553 Jõgeva 530 325 22 0 467 0 12 1356 Põlva 438 402 0 1 319 1 30 1191 Valga 643 215 23 14 157 0 30 1082 19 https://andmed.stat.ee 31 Euroopa Liidu keskkonnapoliitikas on oluline teema vee kaitse, sealhulgas ka suplusvee kaitse. Suplemine (ujumine) on oluline pinnavee kasutamise viis, eriti käesoleva Programmi piirkonnas, kuna see hõlmab pikka Läänemere rannikuvööndit ja Euroopa üht suurimat järve – Peipsit. Kõik inimestele ligipääsetavad kohad ei ole määratud ametlikult supluskohtadeks vaid need on teatud kvaliteedikriteeriumidele vastavad veekogud (nende osad) ja sellega piirnevad maismaa alad. Euroopa Liidus on suplusvee kvaliteedi tagamiseks kehtestatud vastavad nõuded suplusvee direktiiviga nr 2006/7/EÜ, mille nõuded on Eesti üle võtnud Vabariigi Valitsuse 03.10.2019 määrusega nr 63 “Nõuded suplusveele ja supelrannale”. Suplusvee seiret teostab Eestis pädev asutus - Terviseamet. Kaart veeseire tulemustega on toodud allpool (joonis 3.7). Joonis 3.7 Pinnavee ökoloogiline seisund ja suplusvee veekvaliteedi klass. Veekogude reostus võib pärineda nii punktallikatest (peamiselt reoveepuhastid) kui ka hajureostusest (nt põllumajandusmaade). Hoolimata reostusallika iseloomust avaldavad kõik need erinevad allikad survet veekogudele ja mõjutavad nende seisundit. Veepoliitika üldeesmärk nii Eestis kui ka EL-is tervikuna on veekogude hea keskkonnaseisundi saavutamine vastavalt veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EMÜ) nõuetele ning merealade hea keskkonnaseisundi saavutamine vastavalt merestrateegia raamdirektiivile (2008/56/EÜ). Veepoliitika raamdirektiiv käsitleb veemajandust vesikonnapõhiselt. Eesti-Vene programmipiirkonda kuuluvad kõik Eesti vesikonnad: Koiva, Ida-Eesti ja Lääne-Eesti. Veekogude seisundit hinnatakse kindlaksmääratud kriteeriumide ja parameetrite järgi. Veekogu ökoloogilise seisundi hindamisel lähtutakse eelkõige bioloogilistest näitajatest ja seisundi hindamisel 32 halvima bioloogilise kvaliteedi elemendist. Vee kvaliteeti hinnatakse viie klassi järgi: väga hea, hea, kesine, halb, väga halb20. Eesti pinnaveekogude seisundi hinnangud on viimaste aastate seireandmete põhjal liikunud pigem halvenemise suunas ning heas või väga heas ökoloogilises seisundis on vaid üle poole vooluveekogudest (joonis 3.7 ja 3.8). 2020. aasta andmetel on heas või väga heas seisukorras vaid 29% järvedest. Joonis 3.8 Heas või väga heas ökoloogilises seisundis pinnaveekogumite osakaal. Eestis on viimase 30 aasta jooksul reostuskoormused märkimisväärselt vähenenud. Keskkonnaagentuuri andmetel on reostuskoormuste oluline vähenemine viimastel aastakümnetel tingitud NSVL-i ajal toiminud suurtööstuse lõppemisest ja rahvaarvu vähenemisest, kuid vähem olulised ei ole ka suured investeeringud reoveepuhastite ehitusse ja renoveerimisse. Reoveepuhastite heitvesi on üks peamisi punktreostuse allikaid, põhjustades toitainete, keemiliste ja ohtlike ainete reostust. Tabel 3.2 näitab veekogude reostuse olemust vesikondade kaupa. Samuti võib välja tuua, et paljudes veekogudes, eriti Eestis, ei ole mõjude täpsed tagajärjed teada, mistõttu on vaja selles valdkonnas täiendavaid uuringuid. Tabel 3.2 Veemajanduskavade andmetel reostuse päritolu vesikondade kaupa Lääne-Eesti Ida-Eesti Koiva Toitainete reostus 11% 10% 12% Keemiline reostus 3% 2% 0% Hüdroloogilisetest muudatustest 1% 0% 0% tingitud elupaikade muutused 20 Ökoloogilist seisundit kirjeldatakse järgmiste kvaliteediklassidena: väga hea – inimtegevusest tulenevaid muutusi pole või need on tühised; hea – inimtegevusest tulenevad muutused bioloogilistes näitajates on väiksed, veekogu hüdromorfoloogilisi omadusi pole muudetud nii, et see mõjutaks elustikku, jõgedes pole voolutakistusi (näiteks paise); kesine – inimtegevusest tulenevad bioloogiliste näitajate muutused on võrreldes looduslike võrdlusveekogudega (referentsveekogudega) mõõdukad (suuremad kui heas seisundis veekogus), veekogu võib mõjutada näiteks maaparandus või esineda voolutakistusi; halb – bioloogilised näitajad erinevad suuresti referentstingimustest, suur osa bioloogilistest tavakooslustest puudub; väga halb – bioloogilised näitajad kalduvad väga tugevasti kõrvale referentstingimustest või elustik puudub. 33 Morfoloogilistest muudatustest tingitud elupaikade muutused 22% 20% 12% Teadmata 66% 69% 77% 3.2.2 Venemaa Vett ammutatakse nii pinna- kui ka põhjaveest. Leningradi oblasti peamised veevarustuse allikad on mage- ja mereveekogud. Piirkonna peamine veekasutaja on Leningradi tuumaelektrijaam (LTEJ), mille osakaal vee kogutarbimises on ligikaudu 85% ehk 4216,19 miljonit m3. Leningradi TEJ ammutab vett Kopori lahest (Läänemere, Soome laht); Sista, Kovaši jõest ja Kopanski järvest. Vett kasutatakse nii tööstuslikuks kui ka majapidamis- /kommunaalveeteenuse vajadusteks21. Peterburi veevarustus põhineb peamiselt Neeva pinnavee kasutamisel. Pihkva oblasti territooriumil on tsentraliseeritud joogivee allikateks Velikaja jõgi Pihkvas ja Lovati jõgi Velikije Lukis. Pihkvas kasutab pinnaveeallikaid 75% elanikkonnast, Velikije Lukis - umbes 20% elanikkonnast. Kõik teised Pihkva oblasti asulad on varustatud põhjaveega22. Venemaal on vaadeldaval perioodil (alates 2010. aastast) olnud tendents vähendada veevõttu projektialal (vt joonis 3.9). 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Leningrad Oblast Peterburi Pihkva Oblast Joonis 3.9 Veevõtu osakaalud piirkonniti Venemaal programmipiirkonnas 2019. aastal (miljon m3/aastas)23. 21 Report on environmental safety of the Leningrad NPP for 2019 22 Report on the environmental situation in the Pskov Region in 2020 https://priroda.pskov.ru/vidy- deyatelnosti/vidy-deyatelnosti/ohrana-okruzhayushchey-sredy/ezhegodnyy-doklad-ob-ekologicheskoy-situacii- pskovskoy-oblasti 23 https://fedstat.ru/ 34 Vastavalt eespool mainitule, mõjutab Leningradi oblastis kogu veevõttu ja -tarbimist suurel määral Leningradi TEJ veekasutus tööstuslikeks ja majapidamis-/kommunaalveeteenusteks. Veevõtu (ja kasutamise) võrdlev analüüs programmipiirkonna erinevate piirkondade vahel näitab, et Venemaal on suurim tarbimine näha Leningradi oblastis (joonis 3.9 ja 3.10). Leningradi TEJ veevõttu arvestamata on piirkonna veetarbimine aga võrreldav Peterburi veetarbimisega. Programmipiirkonna väikseim veevõtt on Pihkva oblastis, mis on muuhulgas tingitud väiksemast rahvaarvust. Velikie Luki; Pihkva; 0,33 Pihkva oblasti 0,17 rajoonid ; 0,84 St. Petersburg; 14,92 Leningradi oblasti rajoonid; 12,97 Sosnovõi Bor; 70,77 Joonis 3.10 Veevõtu osakaal Venemaa maakonna kohta programmipiirkonnas 2019. aastal24. 2019. aastal Föderaalse Veevarude Agentuuri andmete järgi võeti Venemaal magevett programmipiirkonnas: Peterburis 0,97% maa-alustest allikatest ja 99,03% maapealsetest allikatest, Leningradi oblastis – 7,6% põhjaveest ja 92,4% pinnaveest (v.a Leningradi TEJ), Pihkva oblastis – vastavalt 35,4% ja 64,6%. Joonis 3.9 kirjeldab veevõttu programmipiirkonnas25. Nii programmipiirkonnas kui ka konkreetselt Vene Föderatsiooni erinevates piirkondades on suurim veevõtt tööstuses (tabel 3.3). Tabel 3.3 Veekasutuse osakaal Venemaal piirkondade kaupa 2019. aastal (programmipiirkond) (miljonit m3/aastas)* Tööstus ja Majapidamised ja Regioon Põllumajandus Niisutamine Muu tootmine joogivesi Leningradi 624,39 2,86 94,96 0,03 29,73 oblast 24 https://fedstat.ru/ 25 State Report on the State and Environmental Protection in the Russian Federation in 2019 https://www.mnr.gov.ru/docs/gosudarstvennye_doklady/proekt_gosudarstvennogo_doklada_o_sostoyanii_i_ ob_okhrane_okruzhayushchey_sredy_rossiyskoy_federat2019/ 35 Pihkva oblast 33,48 2,73 21,34 0,05 15,96 Peterburi 336,5 0,18 244,2 0,04 226 *Tabel näitab andmeid magevee kasutamise kohta Venemaa programmiala osa iseloomustab suur hulk siseveehoidlaid ja laiendatud rannikuvöönd. Kõiki puhkealasid aga suplemiseks kasutada ei saa. Pinnavee kvaliteet peab vastama teatud kriteeriumidele. Pinnaveekogude, sealhulgas kultuuri- ja majapidamiseesmärkide veekvaliteedi nõuded on määratletud sanitaareeskirjades ja -normides SanPiN 1.2.3685-21 "Hügieenistandardid ja nõuded keskkonnategurite ohutuse ja (või) kahjutuse tagamiseks inimestele". 2021. aastal seirati programmiala Venemaa osas kokku 101 supluskohta: 24 Peterburis, 41 Leningradi oblastis ja 36 Pihkva oblastis (joonis 3.11 ja 3.12). Suplusvee seiret teostab pädev asutus – Föderaalne klientide õiguste kaitse ja inimeste heaolu järelevalve teenistus (Rospotrebnadzor). Veekogude veeproovides analüüsitakse sanitaar-keemilisi, mikrobioloogilisi ja parasiitide näitajaid. Veeseire tulemused avaldatakse asutuse ametlikul veebisaidil. Otsuse randade ametliku avamise kohta teeb kohaliku omavalitsuse administratsioon positiivse sanitaar-epidemioloogilise tulemuse olemasolul. Joonis 3.11 Suplusvee kvaliteet Peterburis ja Leningradi oblastis. 36 Joonis 3.12 Suplusvee kvaliteet Pihkva oblastis. 2021. aasta veeseisundi seire ja hindamine näitas, et kogu Peterburi suplusvesi on hinnatud halva kvaliteediga. Kuna veekogude veekvaliteet ei vasta hügieeninõuetele, ei ole soovitatav kasutada suplemiseks Peterburi territooriumil asuvaid puhkealasid. Leningradi ja Pihkva oblastis oli vesi mõnel pool hea kvaliteediga, st vastas Venemaa seadusandluse nõuetele26. Heited veekogudesse pärinevad nii punkt- kui ka hajaallikatest (näiteks põllumajandusmaalt). Kõik need allikad avaldavad survet veekogudele ja mõjutavad nende keskkonnaseisundit. Venemaa veepoliitika üldeesmärk on saavutada kõikide veekogude hea veeseisund vastavalt Vene Föderatsiooni veealastele õigusaktidele (Vene Föderatsiooni veeseadustik, muud föderaalseadused ja Vene Föderatsiooni üksuste seadused, ja muud normatiivaktid). Venemaa veemajanduspiirkonda reguleerivad praktikas ka veeobjektide integreeritud kasutamise ja kaitse skeemid ning veekogude lubatava mõju standardid. Esimene sisaldab meetmete programmi jõe keskkonnakvaliteedi eesmärkide saavutamiseks ja teine sisaldab saasteainete lubatud heitkoguste väärtusi kõigist vesikonnas asuvatest allikatest. 26 http://78.rospotrebnadzor.ru/bytag7 http://47.rospotrebnadzor.ru/epidemiologic_situation http://60.rospotrebnadzor.ru/epidemiologic_situation 37 Programmiala hõlmab Vene Föderatsioonis järgmisi vesikondi:  Neeva jõgikond (v.a. Laadoga järve vesikond): Neeva, Mga, Tosna, Ohta, Izsora jõed;  Laadoga järve vesikond: Vuoksa, Voltšja, Sviri, Ojat, Paša, Sjasa, Volhovi, Tihvinka, Volozšba, Pjardomlja, Tigoda, Šarja, Tšernaja, Natsia jõed;  Luga jõgikond: Luga, Oredeži, Suida jõgi;  Narva jõe vesikond: Narva ja Pljussa jõgi. Kõik Pihkva oblasti jõed kuuluvad Läänemere vesikonda ja jagunevad kolme järve-jõe vesikonna vahel: Pihkva-Tšudsko-Narvski, Ilmeni-Volhovski ja Zapadno-Dvinski jõgi. Programmi territooriumil töötatakse välja veeobjektide integreeritud kasutamise ja kaitse skeeme Neeva vesikonna, Narva vesikonna, Luga vesikonna ja Soome lahe jõgede jaoks Luga vesikonna piirist Neeva vesikonna lõunapiirini, Volhovi vesikonna jt. jaoks. Veekogude seisundit hinnatakse vastavalt määratletud kriteeriumidele ja parameetritele. Jõgede ja järvede ökoloogiline seisund määratakse kindlaks vee keemilise koostise vaatluste tulemuste põhjal, mis viiakse läbi standardprogrammide kohaselt territooriumil asuvate maa pinnaveereostuse statsionaarsete seirepunktide võrgus, mis jäävad Föderaalse Riigieelarvelise Institutsiooni "North- Western UGMS" vastutusalas. Seisundi hinnangute tegelikud tulemused avaldatakse igal aastal Vene Föderatsiooni piirkondade keskkonnaolukorra aruannetes, samuti Föderaalse Riigieelarvelise Institutsiooni "Loode hüdrometeoroloogia ja keskkonnaseire osakond" veebisaidil (joonis 3.13). Pinnavee hüdrokeemiliste saastatuse seisundi hindamine toimub vastavalt metoodilistele juhenditele "Pinnavee hüdrokeemiliste näitajate saastatuse astme igakülgse hindamise meetod" RD 52.24.643- 2002. Läbi viiakse reostustaseme klassifitseerimine ehk pinnavee koostise ja omaduste vahemiku tinglik eraldamine inimtekkelise mõju tingimustes. Venemaal kasutatakse vee kvaliteedi olulise mõõdikuna määratletud kombineeritud veereostuse indeksit (SCWPI) 27. Vee kvaliteeti hinnatakse viie klassi järgi. Kompleksnäitajate arvutamisel kasutatakse maksimaalseid lubatud kontsentratsioone (MLP) kalastusvete, aga ka majandus-, joogi- ja kultuurveekogude jaoks, miinimum väärtuseid kombineeritud nimekirjadest kasutatakse standardina28. 27 SCWPI väärtus võtab arvesse mitmete ainete maksimaalse lubatud kontsentratsiooni (MAC) sagedust ja kordsust. SCWPI muutub erineva saastatusega vees vahemikus 1 kuni 16. Absoluutselt puhta vee teoreetiline väärtus on null. SCWPI arvutamisel kasutatakse tavapäraselt 15 indeksit: lahustunud hapnik, BOD5, COD, fenoolid, õli, nitraat, nitrit, üld raud, vask, tsink, nikkel, mangaan, kloriidid, sulfaadid. Veekvaliteedi sõnalist kirjeldust saab seostada SCWPI väärtustega järgmiselt: − SCWPI < 1 — tinglikult puhas vesi, klass 1 − 1 < SCWPI < 2 — kergelt saastunud vesi, klass 2 − 2 < SCWPI < 3— saastunud vesi, klass 3a − 3 < SCWPI < 4 — tugevalt saastunud vesi, klass 3b − 4 < SCWPI < 8 — reostunud vesi, klass 4 a, 4 b − 8 < SCWPI < 11 — tugevalt reostunud vesi, klass 4c, 4d − 11 < SCWPI — äärmiselt reostunud vesi, klass 5 28 RD 52.24.643-2002 38 Joonis 3.13 Veekogude ökoloogiline seisund programmialal vaatluspunktide kaupa 29. Pinnavee reostusseisundi hindamise tulemused näitavad, et Peipsi vee kvaliteet vastas 2019. aastal „kergelt saastunud“ staatusele, kuid 2020. aastal on see veidi langenud "saastunud" staatusele. Pihkva järve ja Shugozero järve veekvaliteet vastab aastatel 2019-2020 SCWPI skaala järgi seisundile "saastunud" . 2019 aastal on Syabero järve vesi hinnatud " tugevalt saastunud ", 2020 aastal olukord halvenes, vett iseloomustatakse kui "reostunud". Laadoga järve seisundit hinnatakse suuremal osal akvatooriumist pigem soodsaks30. Neeva jõe veekvaliteet erineb 2020. aastal sõltuvalt jõe osast ja jääb skaalas "kergelt saastunud" kuni "saastunud" alale. Mõnede ülalnimetatud jõgede veesikonna veekvaliteedi 2020. aasta andmed näitavad, et Neeva vesikonna peamiste lisajõgede vee kvaliteet on järgmine: Mga - "saastunud", Tosna - "tugevalt saastunud", Okhta ja Izhora - "must", Laadoga järve vesikond - Vuoksa ja Svir - "kergelt saastunud" ja "saastatud", Syas - "saastunud", Volhov - "saastunud" ja "tugevalt saastatud". Luga jõe vett iseloomustatakse sõltuvalt vaatluse alast seisunditega "saastunud" ja "tugevalt saastunud“ 31 Vee kvaliteet kogu Narva jõe pikkuses (Venemaa osa) on 2020. aastal hinnatud "saastunud", kvaliteediklass 3a. 2019. aastal hinnati Stepanovskina (61 km suudmest) ja Ivangorodi (11,2 km suudmest) piirkonna vaatlusreas vee kvaliteeti "kergelt saastunuks", kvaliteediklass 2. 29 Report on the environmental situation in the Pskov region in 2020, Report on the environmental situation in the Leningrad region in 2020, Report on the environmental situation in St. Petersburg in 2020 30 Report on the environmental situation in the Leningrad region in 2020 https://nature.lenobl.ru/ru/deiatelnost/ohrana-i-monitoring-okruzhayushej-sredy/ 31 Report on the environmental situation in Saint-Petersburg in 2020 https://www.gov.spb.ru/static/writable/ckeditor/uploads/2021/07/01/27/%D0%94%D0%BE%D0%BA%D0%BB %D0%B0%D0%B4_%D0%B7%D0%B0_2020.pdf Report on the environmental situation in the Leningrad Region in 2020 https://nature.lenobl.ru/ru/deiatelnost/ohrana-i-monitoring-okruzhayushej-sredy/ 39 Lovati ja Velikaja (Pihkva oblast) jõgede veekvaliteedi analüüs perioodil 2019-2020 näitab, et vee kvaliteet, mis on hinnatud veereostuse kombinatoorsete näitajate järgi, vastab „saastunud“ seisundile32. Leningradi oblasti jõgede reostuse põhjuseks on peamiselt orgaaniliste ainete, üldraua, vase ja mangaani normide ületamine. Pinnaveekogude vee kvaliteet, nagu ka Pihkva oblastis tervikuna, jääb eelmiste aastate tasemele (klass 3, kategooria "a" "saastunud"). Viimaste kinnitatud andmete kohaselt näitab veevarude ökoloogilise seisundi hinnang, et Venemaal (programmipiirkonnas) on 58% veekogudest (jõgedest) heas ökoloogilises seisundis. Halvimad tingimused on kujunenud järgmistes jõgedes, mille vee seisundit iseloomustatakse kui "reostunud": 1) Pihkva oblast - Gdovka jõgi (Gdov); 2) Leningradi oblast - Tigoda jõgi (Ljubani kohal); 3) Peterburi - Kamenka jõgi (Kamenka küla), Ižora (Ust-Ižora küla), Slavjanka (Ust-Slavjanka küla), Okhta (jõesuu, sild üle Šaumjani, Peterburi piir) (joonis 3.14). Joonis 3.14 Programmipiirkonna veekvaliteedi klass. 32 Report on the environmental situation in the Pskov Region in 2020 https://priroda.pskov.ru/vidy- deyatelnosti/vidy-deyatelnosti/ohrana-okruzhayushchey-sredy/ezhegodnyy-doklad-ob-ekologicheskoy-situacii- pskovskoy-oblasti 40 3.3 Maakasutus ja pinnasereostus 3.3.1 Eesti Eestis, nagu ka mujal Euroopas, on suurenenud surve elurajoonide laiendamiseks ning sageli toimub see põllu- ja metsamaa arvelt juba suhteliselt tiheda asustusega piirkondades. Joonis 3.15 ja 3.16 annavad ülevaate programmipiirkonna maakasutusest. Joonis 3.15 Programmipiirkonna maakasutus. Joonis 3.16 Maakasutustüübid programmipiirkonnas (%). 41 Maakasutusega tihedalt seotud jääkreostus on inimtegevuse tagajärjel saastunud pinnase/põhjavee ala või kasutamata ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbritseva elanikkonna ja eluslooduse seisundit. Reostus avastatakse sageli alles arendustegevuse käigus või siis, kui reostus on levinud kaevudesse ja veekogudesse. Eestis on paljud jääkreostusallikad seotud endiste sõjaväe ja tööstusaladega. Keskkonnaagentuuri andmetel on programmipiirkonnas kõige rohkem jääkreostusobjekte Harju maakonnas (76), Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal (mõlemas 27), 18 Tartumaal ja 16 Põlvamaal. 3.3.2 Venemaa Vastavalt Vene Föderatsiooni maaseadustiku artiklile 7 jagunevad Vene Föderatsioonis sihtotstarbelised maad järgmistesse kategooriatesse:  põllumaa;  asulate maa;  tööstusmaa;  kaitsealuste territooriumide ja objektide maa;  metsafondi maa;  veefondi maa;  reservmaa. Peterburi 01.01.2020 andmed näitavad, et Peterburis on toimunud elamu- ja avaliku ettevõtluse arendusmaade kasv, mis on tingitud põllumajandusliku ja puhkeotstarbelise maa kasutamise vähenemisest ning ka seni kasutamata maade kasutusse võtmisest (tabel 3.4).33 Tabel 3.4 Peterburis registrisse kantud katastriüksuste maakasutustüübid ha,seisuga ha, seisuga Maakasutus 01.01.2020 25.08.2020 Kogu Peterburi piirkond 144631,82 144631,82 Korruselamute maad 9483,64 9489,57 Üksikelamute maad 4741,66 4749,96 Parkimismajade ja parklate jaoks mõeldud maad 2044,32 2060,52 Äärelinna, aianduse jaoks mõeldud maad 2802,62 2812,67 Kaubandus-, toitlustus- ja teenindusobjektide jaoks mõeldud maad 3434,56 3474,42 Hotellinduseks mõeldud maad 239,45 250,99 Äri- ja kaubandusotstarbega büroohoonete jaoks mõeldud maad 746,17 751,83 Puhke- ja terviserajatiste paigutamiseks mõeldud maad 2830,19 2821,08 Tööstus- ja haldushoonete, kommunaalteenuste jaoks mõeldud maad 13189,35 13290,37 Maardlate, raudteede, maanteede, kaide, muulide, torustike ja õhuliinide 10255,62 10445,73 paigutamiseks ette nähtud maad 33 Report on the environmental situation in St. Petersburg in 2020/ Edited by D.S. Belyaev, I.A. Serebritsky - Izhevsk.: PRINT LLC, 2021. - 253c. 42 Kaitsealused loodusalad 5385,24 5864,52 Põllumajanduseks mõeldud maad 18282,80 18179,57 Tänavate, puiesteede, väljakute, maanteede, alleede, veekogudega hõivatud 2237,28 2415,88 maad Haldushoonete, haridus-, teadus-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusasutuste, 10705,31 10752,73 kehakultuuri, kunsti, religiooni tegevuste tarbeks ette nähtud maad Leningradi oblast Kogu Leningradi oblasti territoorium jaguneb asulate vahel, kõikide asulate territooriumid (välja arvatud Sosnovõi Bor munitipaalringkonna territoorium) on osa munitsipaalrajoonidest. Seega on Leningradi oblasti territooriumil 17 munitsipaalrajooni ja üks munitipaalringkond: Boksitogorski, Volosovski, Volhovski, Vsevoložski, Viiburi, Gattšina, Kingisepa, Kirishi, Kirovski, Lodeynopolsky, Lomonossovi, Luga , Podporožski, Priozerski, Slantsevski, Tikhvini ja Tosnenski munitsipaalrajoon, Sosnovõ Bori munitipaalringkond. Asulaid on kokku 2943, sh linnalisi - 67 (31 linna ja 36 linnalist asulat) ja 2876 küla tüüpi asulaid. Föderaalriigi statistilise vaatluse järgi on Leningradi oblasti maafond 2021. aasta 1. jaanuari seisuga - 8390,8 tuhat ha, sealhulgas Laadoga ja Onega järvedega kaetud territooriumi pindala (joonis 3.17).34 Joonis 3.17 Leningradi oblasti maafondi struktuur maakategooriate kaupa Pihkva oblast Pihkva oblastis on esindatud leet-, kamar-leet-, turvas-, lammi-, soostunud leetmullad ja rabamullad. Muldkatte arengus on suur roll piirkonna pikaajalisel põllumajanduslikul arengul. 34 Report on the state and use of land in the Leningrad Region in 2020 // ДОКЛАД 2020 Лен обл.docx (live.com) 43 Praegu hõivavad põllumaad (põllumaad, heina- ja karjamaad) Pihkva oblasti pindalast 23,7% ja põllumaa osakaal on 49,8%35. Loode-Venemaa piirkondadest on Pihkva oblastis suurim põllumaa pindala. Kõrge põllumajanduslik areng on iseloomulik piirkonna lääne- ja keskaladele, kus asuvad kõige viljakamad kamar-leetmullad ja jääkkarbonaatsed kamar-leetmullad. 2020. aasta seisuga moodustab piirkonna lääne- ja keskregioonis põllumajandusmaa ligikaudu 50% maast, millest haritav maa on ligikaudu 30%. Põhjapoolsed piirkonnad on halvasti arenenud ja põllumajandusmaa moodustab 20-25%, põllumaa seejuures 5-10%. Metsamaad hõivavad piirkonna pindalast 41,74%, millest metsad moodustavad 38,7%, ülejäänud metsamaade pindala moodustavad sood, järved, jäärakud, teed, maanteed, heinamaad. Tabelis 3.5 on näidatud tööstusmaade jaotus Pihkva oblastis. Tabel 3.5 Tööstusmaade ja asumite jaotus maa omandamise kategooriate lõikes perioodil 2016-2020 Maakasutuse 2016 2017 2018 2019 2020 kategooria Tuhat ha % Tuhat ha % Tuhat ha % Tuhat ha % Tuhat ha % kogu kogu kogu kogu kogu alast alast alast alast alast Kogu maa 5539,9 100 5539,9 100 5539,9 100 5539,9 100 5539,9 100 millest: Asulad 270,7 4,9 270,7 4,9 270,7 4,9 270,7 4,9 270,7 4,9 Tööstus 101,4 1,9 101,4 1,9 101,5 1,9 99,5 1,9 99,7 1,8 Energeetika 1,1 0,02 1,1 0,02 1,1 0,02 1,1 0,02 1,1 0,02 Transport 28,4 0,51 28,4 0,51 28,4 0,51 28,4 0,51 28,4 0,51 Muu 71,9 1,3 71,9 1,3 71,9 1,3 69,9 1,37 70,1 1,26 tööstusmaa 2020. aastal tehti 7 otsust, millega 42 maatüki üldpinnaga 186,32 ha viidi üle põllumajandusmaast tööstusmaaks sh maakasutuseks (185,1 ha), maanteede ehitamiseks (0, 65 ha), kaitse ja julgeoleku tagamiseks (0,64 ha). 3.4 Jäätmekäitlus Üks oluline programmi eesmärkides käsitletav valdkond on seotud jäätmekäitlusega (ringmajanduse kontseptsioon). Nii Eesti kui ka Venemaa tunnistavad oma regionaalses ja riiklikus strateegilises planeerimisdokumentides kasvavat vajadust liikuda ringmajanduse suunas, sh vajadust suurendada toodete eluiga ja materjalide taaskasutamise määra. Jäätmete võimalikult suur taaskasutamine on jäätmekäitluse üks peamisi prioriteete. Lisaks taaskasutamisele muutuvad järjest olulisemaks jäätmetekke vältimist/vähendamist toetavad tegevused, mis aitavad katkestada seose majanduskasvu ja jäätmetekke vahel. 35 Report on the environmental situation in the Pskov region in 2020, approved. By Order of the Governor of the Pskov region dated 06/29/2021 No. 76-RG 44 3.4.1 Eesti Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiast tulenevale eesmärgile tuleb 2030. aastal tekkivate jäätmete kõrvaldamist vähendada 30% ja suurendada taaskasutamist, sealhulgas materjalide ringlussevõttu. Eestis on väga suur osa tekkivatest jäätmetest seotud kaevandamise ja energiatootmisega - aastatel 2007-2011 tekkis üle 85% jäätmetest tööstuses, kusjuures 79% kogu tekkinud jäätmetest pärineb põlevkivitööstusest ja energeetikast. Samaselt teiste valdkondadega on põlevkivitööstuses ja energiatootmises suundumus jäätmete vähendamisele ja taaskasutamisele - peamiselt killustikuna võeti ringlusse ligikaudu 4 miljonit tonni aherainet; üha enam taaskasutatakse elektritootmisel tekkivat põlevkivituhka. Taaskasutusse võeti ka suur osa puidujäätmetest, kaevandus- ja pinnasejäätmetest, veepuhastussetetest, metalli- ja ehitusjäätmetest ning põllumajandus- ja toiduainetööstuse jäätmetest. Suures osas kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest koosnevate olmejäätmete kogused ühe elaniku kohta on viimastel aastatel Eestis pidevalt tõusnud, kuna kasvanud on inimeste üldine jõukus ja tarbimisvõime. Olmejäätmed moodustavad keskmiselt 3% kogu jäätmetekkest. 2019. aastal tekkis Eestis elaniku kohta keskmiselt 370 kg olmejäätmeid. Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiast tulenevale eesmärgile tuleb kogutavate olmejäätmete kogumahus suurendada liigiti kogutavate olmejäätmete osakaalu. Olmejäätmete tekke ja liigiti kogumise suundumused on toodud joonisel 3.18. Suure osa olmejäätmetest moodustavad aga pakendijäätmed, mille kogumine ja taaskasutamine on ringmajanduse kontekstis oluline teema (joonis 3.19). Joonis 3.18 Olmejäätmete tekke ja sorteerimise trendid Eestis. 45 Joonis 3.19 Pakendijäätmete teke ja taaskasutus Eestis. 3.4.2 Venemaa Vastavalt aruannetele tekkis Venemaal 2020. aastal 48,4 miljonit tonni olmejäätmeid, nendest 30,8 miljonit tonni tekkis asulates. Aastas tekkis keskmiselt kuni 400 kg jäätmeid inimese kohta. Tekkivatest tahketest olmejäätmetest töödeldi ümber 38,7 %, 3,6 % taaskasutati, 3 % kahjutustati ja 74,5 % ladestati. Kokku tekkis 6,995 miljardit tonni jäätmeid (sealhulgas tööstusjäätmeid), millest 0,3% kahjutustati, 49% taaskasutati, 12% ladestati ja 41,3% on laos. Programmipiirkonnas on märgata jäätmetekke kasvu inimese kohta. Eriti on kasv märgatav Pihkva oblastis (joonis 3.20) 46 Joonis 3.20 Aastas inimese kohta tekkiv olmejäätmete kogus. 3.5 Kultuuripärand Rikkalik kultuuripärand ja kaunite loodusobjektide rohkus iseloomustavad programmipiirkond mõlemal pool piiri. Kogu programmipiirkondl on suur hulk kultuuri- ja looduspärandil põhinevaid vaatamisväärsusi ja turismiobjekte, mis loovad tugeva aluse kultuuri ja turismi rolli suurendamiseks piirialade majandusarengus. 3.5.1 Eesti Eestis seab muinsuskaitseseadus raamid nii kultuurimälestiste kui ka suuremate muinsuskaitsealade kaitsele. Mõlemad liigid on registreeritud ka riiklikus kultuurimälestiste registris36 ja teave on hõlpsasti kättesaadav iga piirkonna kohta (tabel 3.6). Lisaks riiklikult kaitstavatele mälestistele ja muinsuskaitsealadele on Eestis veel mitut liiki kultuuriväärtusi, mis ei ole rangelt kaitse all, kuid siiski registreeritud (millest enamik on leitavad ka riiklikust registrist), näiteks pärandkultuuri objektid; XX sajandi arhitektuuriobjektid; matmispaigad; muistised ja pärimuspaigad jne. Eestis kaitstakse maastikualasid riiklikul tasandil looduskaitse raames. Selliste alade eesmärk on kaitsta ja säilitada Eestile iseloomulikku kultuurikeskkonda ja maastikke kogu nende mitmekesisuses, samuti tagada ühiskonna puhkamiseks ja turismiks sobiva keskkonna säilimine ning keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutamine (joonis 3.23). 36 https://register.muinas.ee/ 47 Tabel 3.6 Riiklikus registris registreeritud mälestiste ja muinsuskaitsealade arv Eesti programmipiirkonnas 37 Maakond Mälestis Muinsuskaitseala Ida-Viru 481 0 Tartu 1022 1 Võru 1002 1 Lääne-Viru 1510 1 Põlva 691 0 Viljandi 555 1 Jõgeva 483 0 Harju 3201 2 Valga 436 1 Järva 514 1 Rapla 663 0 Joonis 3.21 illustreerib kultuuripärandi ja väärtuslike maastike paiknemist Eesti territooriumil. Joonis 3.21 Kultuuripärand ja väärtuslikud maastikud Eestis. 3.5.2 Venemaa Vastavalt 25.06.2002 föderaalseadusele nr 73-FZ "Vene Föderatsiooni rahvaste kultuuripärandi objektide kohta (ajaloo- ja kultuurimälestised)" jagatakse kultuuripärandi objektid järgmistesse ajaloolise ja kultuurilise tähtsusega kategooriatesse: 37 https://register.muinas.ee/ 48  föderaalse tähtsusega kultuuripärandi objektid - ajaloolise, arhitektuurilise, kunstilise, teadusliku ja mälestusväärtusega objektid, millel on eriline tähendus Vene Föderatsiooni ajaloo ja kultuuri jaoks, samuti arheoloogilise pärandi objektid;  piirkondliku tähtsusega kultuuripärandi objektid - ajaloolise, arhitektuurilise, kunstilise, teadusliku ja mälestusväärtusega objektid, millel on eriline tähendus Vene Föderatsiooni ajaloo ja kultuuri jaoks. Lisaks määratlevad Venemaa õigusaktid õigusrežiimi muinsuskaitseobjektidele, mille hulka kuuluvad objektid, millele on kultuuripärandi tunnused ja mille kohta on muinsuskaitse piirkondlik asutus saanud taotluse registrisse kandmise kohta. Peterburi 2020. aasta seisuga on Peterburi territooriumil 8983 kultuurimälestist, millest 3762 on föderaalse tähtsusega objektid, 2509 on regionaalse tähtsusega objektid ja 2712 on määratletud kultuuripärandi objektid. Üheks suurimaks UNESCO pärandi objektiks Venemaal peetakse Peterburi territooriumil asuvat "Peterburi ajaloolist keskust ja sellega seotud monumentide komplekse", mis kanti 1990. aastal UNESCO pärandi nimekirja ja oli seega esimeseks kaitseobjektiks Venemaal. Objekt "Peterburi ajalooline keskus ja sellega seotud monumentide kompleksid" sisaldab 36 komponenti, mille hulgas on ka Peterburist välja asuvad kohad. UNESCO kaitse all on Kroonlinna kindlustus, Shlisselburgi vana osa, Oreshek kindlustus, Puškini linna, Pavlovski lossi- ja pargiansamblid ning ajaloolised kesklinnad, Pulkovo observatoorium, losside- ja pargiansamblid Gattšinas, Strelnas, Oranienbaumis, Ropšas, Gostilitsys, Peterhofis ja Taitsõs, Sergiev Primorsky puštõn (mungaklooster), ajaloolised keskused Peterhofis, Gattšinas, Lomonossovis. Kaitstavate objektide hulka kuuluvad ka lossi- ja pargiansambel Sobstvennaya Dacha, teaduslinn I.P. Pavlova Koltuši kõrgustel, Šuvalovski park, Vjazemski mõis Sestroretskis, Sestroretski Razliv, Sestroretski park „Dubki“, Sestroretski relvatehas, Ilja Repini maja-muuseum „Penatõ“, Komrovsky külakalmistu, Lindulovskaya salu, kogu Neeva kallaste ja kaldapealsetega, Izhora astang Volosovski rajoonis, Dudergofski, Koltušskaja ja Jukkovskaja kõrgistikud, mitmed linna- ja linnalähiteed, Petrovski, Kroonlinna ja Zelenogorski faarvaatrid, samuti Zelenõi pojas slavõ (sõja mälestusmärk) ja Doroga zhizni (mälestustee). Leningradi oblast Leningradi oblasti kultuuripärandi säilitamise komitee andmetel oli Leningradi oblastis 2021. aasta seisuga registreeritud 2801 kultuuripärandi objekti, sealhulgas 280 föderaalse tähtsusega kultuuripärandi objekti, 1140 piirkondliku tähtsusega objekti ja 1381 tuvastatud objekti (tabel 3.7). Ajalooliste linnade nimekirjas on Priozersk, Tihvin, Gattšina, Viiburi, Kingisepp, Lodeinoje Pole, Luga, Ivangorod, Šlisselburg, aga ka Staraja Laadoga ja Ropša. Tabel 3.7 Kultuuripärandi objektid Leningradi oblasti piirkondade kaupa. Föderaalse Regionaalse Leningradi oblast Tuvastatud objektid tähtsusega objektid tähtsusega objektid Boksitogorsky 5 27 36 49 Volosovsky 3 42 101 Volkhovsky 47 91 113 Vsevolozhsky 34 92 39 Viiburi 19 147 337 Gatchina 80 164 103 Kingisepp 14 97 122 Kirishi - 24 7 Kirovsky 25 61 41 Lodeynopolsky 6 31 53 Lomonosovsky 14 58 68 Luga 2 94 110 Podporozhsky 10 36 24 Priozersky 6 24 51 Slantsevsky - 30 41 Tikhvin 7 62 70 Tosnensky 7 51 60 Männimets 1 9 5 Pihkva oblast 2021. aasta alguse seisuga on Pihkva oblasti territooriumil registreeritud ja riigi kaitse all 4314 muinsuskaitseobjekti, millest 2616 on föderaalse tähtsusega ja 1698 piirkondliku tähtsusega. Piirkonna territooriumile jäävad 2339 arheoloogiamälestist, 1841 mälestist, 147 ansamblit ja 11 vaatamisväärsust. 2019. aastal kuulus UNESCO maailmapärandi nimistusse 10 Pihkva arhitektuurikooli templit, mis moodustavad ajaloolises Pihkva linnas Velikaja jõe ääres asuva monumentide rühma, sealhulgas: Ristija Johannese katedraal (12. sajand), Muutmise katedraal (12. sajand), Neitsi Sündimise katedraal (14. sajand), Peaingel Miikaeli kirik (14. sajand) koos kellatorniga, Kosmase ja Damiani kirik sillalt (15. sajand) koos kiriku säilmetega. kellatorn, värav ja tara, kolmekuningapäeva kirik (15. sajand) kellatorniga, Vozvozi Püha Jüri kirik (15. sajand), Usokhast pärit Püha Nikolause kirik (16. sajand), Püha Vassili kirik mäel (16. sajand), eestpalve- ja Kristuse sündimise kirik (16. sajand). 50 4. Programmi rakendamisega kaasneva võimaliku olulise keskkonnamõju hindamine Käesoleva peatüki eesmärk on tutvustada keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu lähenemisviisi ja tulemusi. Arvestades Programmi tegevuste strateegilist iseloomu ja olemust, käsitletakse käesolevs peatükis teemasid, mis on asjakohased. Võttes arvesse Eesti-Vene programmi ulatust, määratletud poliitikaeesmärke ja konkreetseid eesmärke ning asjaolu, et ülesandeks on oluliste keskkonnamõjude eelhinnangu läbiviimine, on hindamise lähenemisviisi aluseks kvalitatiivne eksperthinnang. Võttes arvesse Programmi strateegilist taset, tuleb märkida, et praeguses etapis puudub enamasti Programmiga kavandatavate tegevuste kohta üksikasjalik teave (kirjeldused konkreetsete arenduste täpse iseloomu, ulatuse ja asukoha kohta). Seetõttu ei saa eelhinnang konkreetseid mõjusid täpselt kirjeldada ja hinnata, vaid võimalik on anda pigem üldine hinnang. Eelhinnang annab sellistel juhtudel tingimused edasisteks hilisemateks etappideks (projekti tasand). Tabelis 4.1 (peatüki lõpus) on kontrollnimekirjana esitatud kõigi SO-de mõjuhinnangud. Hindamise järeldusi ja tulemusi on selgitatud järgnevalt käesolevas peatükis. Eesti-Vene programmi eesmärk ei ole otseselt kavandada tegevusi, mis kuuluks Nõukogu direktiivi 2011/92/EL (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) projektide hulka. Samuti ei kuulu Eesti-Vene programm nende programmide alla, millele keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine on kohustuslik vastavalt nõukogu direktiivile 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta. Riiklikul tasandil ei ole Eesti seaduste kontekstis Eesti-Vene programmi eesmärk luua raamistikku arendustele, mis on nimetatud KeHJS-e § 6 lõikes 1 (olulise keskkonnamõjuga tegevus). Samuti ei kuulu käesolev programm KeHJS-e § 33 lõikes 1 loetletud dokumentide hulka (strateegiline planeerimisdokument, millele tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine) ega ka lõikes 2 loetletud dokumentide hulka (dokumendid, mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang). Vene Föderatsiooni seadusandluse kohaselt ei kuulu Eesti-Vene programm dokumentide hulka, millele on vajalik riiklik mõjuhindamine või keskkonnamõju hindamine föderaalseaduse nr 7-FZ 10.01.2002 artikli 32 „Keskkonnakaitse“ alusel ega ka Vene Föderatsiooni loodusvarade ministeeriumi 01.12.2020 korralduse nr 999 „Keskkonnamõju hindamise materjalidele esitatavate nõuete kinnitamine“ alusel. Samuti peab märkima, et Eesti-Vene programm on strateegilise tasandi dokument, mis ei too kaasa koheseid muutusi (füüsilises) keskkonnas. Seetõttu puuduvad ka otsesed ebasoodsad mõjud, mida saaks selles etapis konkreetselt kirjeldada ja hinnata. Keskkonnas reaalseid muudatusi ja koormust põhjustavate tegevuste jaoks on nagunii vaja enne muudatuste elluviimist koostada ehitusprojekt (või hankida vastav luba). Ja kõigi projektide ning loataotluste kohta, mis võivad avaldada olulist ebasoodsat keskkonnamõju, tuleb vastavalt Eesti ja Vene seadusandlikele nõuetele teha täiendav KMH või KMH eelhinnang. Enamik programmi poliitikaeesmärke on suunatud piiriülese koostöö edendamisele nn pehmete tegevuste kaudu, nagu näiteks koostöö ja võrgustike tugevdamine erinevates klastrites, uuenduslike lahenduste väljatöötamine piiriüleseks andmete kogumiseks ja jagamiseks, sidusrühmade, 51 institutsioonide ja ametiasutuste kompetentsi suurendamine läbi koolituste, töötubade ja muude sarnaste ürituste, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete turunduse toetamine. Võimalikud muutused füüsilises keskkonnas ja kirjeldatud tegevuste läbiviimise keskkonnamõjud on tõenäoliselt lokaalsed ja väga piiratud. Eesti-Vene programmi tegevused ei käsitle konkreetselt kliimamuutusi, kuid kliimamuutuste aspekt on tihedalt kaasatud läbi loodushoiu ja elurikkuse suurendamise, eutrofeerumise ja ringmajanduse alaste tegevuste. Programmis kirjeldatud võimalikel tegevustel on kaudne, kuid eeldatav positiivne mõju kliimale. Ringmajandusele ülemineku edendamisel on otsene pikaajaline positiivne mõju ressursikasutusele, jäätmetekkele ja kaudsemalt kõikidele keskkonnaaspektidele. PO2 SO-d ja tegevused on suunatud konkreetselt keskkonnateemadele, nagu looduskomponendid (liigid, elupaigad, kaitsealad), ressursside kasutamine (maa ja vesi) ning veereostuse vähendamine ning Eesti-Vene programm avaldab neile tõenäoliselt positiivset mõju. Eeldatavasti on positiivne mõju suurem, kui kavandatavad projektid hõlmavad suuremat ala, võimaldades seeläbi ka positiivseid kumulatiivseid mõjusid, ühtlasi ka siis, kui projektid käsitlevad konkreetselt keskkonna- alaseid väljakutseid, mida on võimalik projektiga lahendada. Võttes arvesse kavandatavate tegevuste iseärasusi (suutlikkuse suurendamise ja teadlikkuse tõstmise toetamine, uute ärimudelite edendamine ja toetamine, ühiste keskkonnaressursside haldamise ühtlustamine jne), avalduvad tegevustest tulenevad mõjud pigem pikemas perspektiivis. PO4 tegevuste eesmärk on toetada kultuuri ja säästva turismi rolli majandusarengus. Selle eesmärgi alla kuuluvad tegevused võivad hõlmata ka väikesemahulist turismitaristu rajamist (näiteks uued turismimarsruudid), millel võib olla mõju kohalikul tasandil, kui tegevus toimub kaitsealuste objektide/alade läheduses või kui tegevus keskendub atraktiivsema infrastruktuuri loomisele ning senisest suurem hulk inimesi külastab looduskaitseliselt tundlike ja ainulaadseid piirkondi. Projekti etapis võib vajalikuks osutuda KMH eelhinnangu koostamine, et võimalikke negatiivseid mõjusid leevendada. Samas võivad sellised meetmed toetada ka elurikkuse ja maastikuväärtuste säilitamist, kui turistide liikumist piirkonnas suunab korralik infrastruktuur. Kuna eesmärgiks on säästva turismi edendamine, siis pigem eeldatakse, et tegevusel ei ole olulist negatiivset mõju keskkonnale. Programm toetab tegevusi, mis aitavad kaasa turismipotentsiaaliga materiaalse kultuuripärandi säilimisele ja/või säilitamisele, mistõttu on mõju kultuuripärandile eeldatavasti positiivne. Eesti-Vene programmil on võimalik lühiajaline negatiivne mõju mõnele keskkonnaaspektile (müra, vibratsioon ja veereostus) seoses väikesadamate seisundi parandamisega seotud tegevuste (PO4 SO(vi)) ja veepuhastusinfrastruktuuri ehitamise või rekonstrueerimise tõttu(PO2 SO(v)). Küll aga toob see pikemas perspektiivis tõenäoliselt kaasa positiivse mõju, kuna paraneb vee kvaliteet ja väikesadamate võrgustiku arendamine annab võimaluse mitmekesistada turistide liikumist. Võimalikke lühiajalisi negatiivseid mõjusid saab täpsustada ja vajadusel hinnata projekti tasandil. Isegi kui kavandatavad parendused/muudatused keskkonnas on väga väikesed, tuleb läbi mõelda iga tegevuse konkreetne asukoht. Kui tegevus on kavandatud looduslikult tundlikul alal (nt kaitsealad, sh Natura 2000 alad), võib programmi raames toetatava taristuprojekti (nt veepuhastusjaam, sadam, turismitrass) käigus vaja minna KMH eelhinnangut. Programmi rakendamise järgmistel etappidel tuleb KMH (ja esialgse hinnangu) protseduurid läbi viia kooskõlas kehtivate õigusnõuetega (Eestis: keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; Venemaal Venemaa Minprirody 52 käskkiri nr. 999, 01.12.2020). Nende menetlustega välditakse olulisi negatiivseid mõjusid (KMH esialgne hinnang ja vajadusel KMH arenduste järgmistes etappides). Arvestades Eesti-Vene programmi valitud PO-de, ISO-de ja SO-de eesmärkide saavutamiseks kavandatavate võimalike tegevuste iseloomu, on oodata positiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Programmis sätestatud eesmärgid ja nende saavutamiseks kavandatavad võimalikud tegevused on suunatud muuhulgas elurikkuse suurendamisele, veekeskkonna saastamise vähendamisele, rohelise infrastruktuuri arendamisele ja loodushoidu väärtustavatele tegevustele. Kõik need tegevused aitavad kaudselt kaasa ka Natura 2000 alade soodsa seisundi ja sidususe parandamisele. Natura 2000 võrgustiku puhul tuleb arvestada, et mistahes kavandatavate tegevuste elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Selleks tuleb ruumilise arengu ja kaasnevate tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia vajalikus täpsusastmes läbi Natura hindamine. 53 Tabel 4.1 Mõju hinnangute tabel. Valitud poliitikaeesmärk või Erieesmärk Prioriteet Võimalikud abikõlblikud tegevused (loetelu ei ole lõplik) Keskkonnamõju hinnang valitud Interreg- spetsiifiline eesmärk PO1 SO(iii) Suurenenud piiriülene Uute klastrite ja koostöövõrgustike loomine ning olemasolevate Enamik selle prioriteedi võimalikest tegevustest on Arukam Euroopa Väikese ja ettevõtluskoostöö ja tugevdamine, sh piiri- ja valdkonnaülesed koostööraamistikud, läbi „pehmed“ tegevused, mis ei too kaasa muutusi füüsilises uuenduslike ja keskmise innovatsioon võrgustumisele suunatud ürituste korraldamise, kogemuste vahetamise, keskkonnas. Seega ei avalda tegevus olulist otsest mõju koostööpartnerite otsimise, ideede genereerimise, ajurünnakute jmt. arukate suurusega programmipiirkonnas keskkonnale. majanduslike ettevõtete Treeningud ja pädevust tõstvad tegevused ettevõtetele ning ettevõtete Samas võib välja tuua, et pikemas perspektiivis on muutuste jätkusuutliku tegevust toetavatele organisatsioonidele. kirjeldatud võimalikel tegevustel keskkonnale pigem kaudne edendamise teel kasvu ja Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele pakutavate teenuste soodne mõju, kuna need toetavad jätkusuutlikuma konkurentsivõime ühine arendamine, et parandada nende innovatiivsust (nt majandustegevuse arengut. suurendamine konsultatsioonid, juhendamine, prototüüpide loomine, protsesside ning töökohtade digitaliseerimine, toote- ja teenusearendus, inkubatsiooni- ja loomine, sh laiendamisteenused, turunduse ja rahvusvahelistumise tugi, sotsiaalse tootlike mõju mudelite rakendamine, vautšerid jne). investeeringute Piiriüleste piirkondade ja ettevõtete reklaamimine, et jõuda uutele kaudu turgudele ja meelitada ligi uusi kliente, sealhulgas turu-uuringud, messidel osalemine jne. Tegevused, mis toetavad uute tehnoloogiate kasutuselevõttu väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning innovatsiooni ja uuringute müümist (nt prototüübid, rakendusuuringud). Programmi alal katsetamise kultuuri arendamine, luues uusi katsesüsteeme, elavaid laboreid, inkubaatorid või kiirendid. PO2 SO (v) Parem reoveekäitlus Piiriüleste metoodikate, lahenduste väljatöötamine ja infrastruktuuri Enamik selle prioriteedi võimalikest tegevustest on Keskkonnahoidlikum, Säästva Narva jõe vesikonnas (ümber)ehitamine. „pehmed“ tegevused, mis ei too kaasa muutusi füüsilises vähese CO2-heitega veemajanduse Töötada välja ja katsetada tegevusi või uuenduslikke vahendeid keskkonnas. Seega ei avalda tegevus olulist otsest mõju Euroopa, edendades edendamine ökoloogilise seisundi ja reostuse/kalavarude seirega tegelemiseks, keskkonnale. energiasüsteemi keskendudes seejuures Narva jõe vesikonnale. Siiski võivad mõned selle prioriteedi alla kuuluvad ümberkujundamist tegevused hõlmata ka infrastruktuuri (ümber)ehitamist ja keskkonnasäästlikul Parimate kogemuste jagamine ning jätkusuutlike praktikate edendamine selliste tegevustega võib kaasneda lokaalne lühiajaline ja õiglasel viisil, huvirühmade seas. ebasoodne mõju. Programmi tasandil ei ole selliste rohelisi ja siniseid tegevuste asukohti ja ulatust veel täpsustatud, mistõttu ei investeeringuid, ole võimalik konkreetseid mõjusid käesolevas etapis ringmajandust, täpsemalt kirjeldada. Projekti tasandil (tegevuste elluviimise kliimamuutustega järgmistel etappidel) võib olla vajalik KMH eelhinnangu (või kohanemist ning täiemahulise KMH) koostamine. Olulisi ebasoodsaid mõjusid riskide ennetamist ja saab vältida, kui nähakse ette ja rakendatakse asjakohaseid juhtimist leevendusmeetmeid. Pikemas perspektiivis on enamikul siin kirjeldatud võimalikest tegevustest pigem soodne mõju, kuna need toetavad Narva jõe vesikonna ökoloogilise tervise paranemist. SO Olmejäätmete Ringmajandusele ülemineku toetamiseks parimate praktikate ja Enamik selle prioriteedi võimalikest tegevustest on (vi) suurem sorteerimine lahenduste väljatöötamine ja jagamine. „pehmed“ tegevused, mis ei too kaasa muutusi füüsilises Ringmajandusele ja taaskasutus Piiriüleste võrgustike ja nõustamisteenuste arendamine ringmajanduse keskkonnas. Seega ei avalda tegevus olulist otsest mõju ülemineku sihtrühmadele. Tegevused võivad hõlmata näiteks järgmist: klastrite ja keskkonnale. edendamine võrgustike loomine, tegevused avaliku ja erasektori sihtrühmadele Ringmajanduse põhimõtete rakendamine soodustab ringmajanduse pädevuse suurendamiseks oma valdkonnas, jäätmetekke vähendamist, taaskasutuse suurendamist ning teabepunktid. uuenduslike keskkonnasõbralike ja säästvate lahenduste Uute ja täiustatud ärimudelite tutvustamine. Tegevused võivad hõlmata rakendamist ettevõtluses. Kõik kirjeldatud võimalikud näiteks järgmist: uute äriideede ja -tehnoloogiate katsetamine, tegevused on pikemas perspektiivis pigem soodsa mõjuga, ringmajanduses uute ja uuenduslike ärimudelite edendamiseks kuna soodustavad jätkusuutlikkust ettevõtluse arendamisel. kiirendusprogrammide, häkatonide või sarnaste skaleerimis programmide rahastamine. Inimeste teadlikkuse tõstmine ja julgustamine ringmajanduse suunas tegutsemiseks. Tegevused peaksid soodustama inimeste ja kogukondade käitumise ja harjumuste muutumist jäätmetekke vähendamise ja ringlussevõtu suunas Targa linna, küla ja piirkonna lahenduste arendamine ja integreerimine programmipiirkonnas suurendades ligipääsu parimatele praktikatele ja teadmistele läbi teadmiste vahetamise, õppekäikude, võrgustikutegevuste, pilootprojektide ja uute tehnoloogiate testimise. Ettevõtluse arendustegevuse toetamine biomajanduse ja “rohelise tehnoloogia” sektoris. Tegevused võivad hõlmata järgmist: uute äriideede ja -tehnoloogiate katsetamine, klastripõhised rühmitustegevused, häkatonid, kiirendusprogrammid ja muud asjakohased ettevõtluse tugiprogrammid. SO(vii) Programmipiirkonna Looduslikku elurikkust toetavate ja ohutegurite negatiivseid mõjusid Enamik selle prioriteedi võimalikest tegevustest on leevendavate praktikate jagamine ning arendamine. 55 Suurendada ökoloogilise seisundi „pehmed“ tegevused, mis ei too kaasa muutusi füüsilises Rohelise infrastruktuuri ja looduskaitse kohalikul tasandil edendamise elurikkust, parandamine keskkonnas. Seega ei avalda tegevus olulist otsest mõju jaoks ühiste piiriüleste tegevuste rakendamine. Tegevused võivad rohelist taristut hõlmata näiteks piiriüleseid looduskaitse ja bioloogilise mitmekesisuse keskkonnale. linnakeskkonnas pilootprojekte ja -katseid ning investeeringuid; ühiste Mõned selle prioriteedi alla kuuluvad tegevused võivad aga ja vähendada keskkonnaressursside majandamist ühtlustavad piiriülesed uuringud ja hõlmata ka rohelise taristu arendamist ja selliste saastet tegevused. tegevustega võib kaasneda lühiajaline kohalik ebasoodne mõju. Programmi tasandil ei ole selliste tegevuste asukohti ja ulatust veel täpsustatud, mistõttu ei ole võimalik konkreetseid mõjusid käesolevas etapis täpsemalt kirjeldada. Projekti tasandil (tegevuste elluviimise järgmistel etappidel) võib olla vajalik KMH eelhinnangu (või täiemahulise KMH) koostamine. Olulisi ebasoodsaid mõjusid saab vältida, kui nähakse ette ja rakendatakse asjakohaseid Piiriüleste piirkondade rohelise infrastruktuuri arendamine. leevendusmeetmeid. Pikemas perspektiivis on selle prioriteedi raames kirjeldatud võimalikel tegevustel pigem soodne mõju, kuna need toetavad ja säilitavad elurikkust erinevate meetmete abil (sh roheline infrastruktuur, targa linna ja targa küla kontseptsioon, rohelised tehnoloogiad). PO4 SO(vi) Piiriülese Olemasolevate toodete ja teenuste turundamine, erinevat tüüpi Enamik selle prioriteedi võimalikest tegevustest on Sotsiaalsem Euroopa Kultuuri ja turismi turismialase koostöö turundusüritused ja tegevused eelkõige suurematest linnadest väljaspool „pehmed“ tegevused, mis ei too kaasa muutusi füüsilises Euroopa rolli asuvate piirkondade tutvustamiseks. keskkonnas. Seega ei avalda tegevus olulist otsest mõju suurendamine sotsiaalõiguste suurendamine Turismisektori piiriülese koostöö elementide tugevdamine. keskkonnale. programmipiirkonnas samba rakendamise majandusarengus, See prioriteet hõlmab ka võimalikke väikesadamate ja muu Ühiste turismitoodete ja -teenuste arendamine, näiteks piiriülesed kaudu sotsiaalses väikesemahulise turismiga seotud infrastruktuuri rajamist turismimarsruudid, mis pööraksid rohkem tähelepanu suurematest kaasatuses ja linnadest väljaspool asuvatele aladele ja nendele ligipääsetavusele. või seisundi parandamist ja see võib otseselt mõjutada sotsiaalses keskkonda. Käesoleva programmi koostamise ajal (ja innovatsioonis Ühiste tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine turismiteenuste ja - programmi strateegilisel üldistusastmel/tasandil) ei ole toodete kvaliteedi parandamiseks. selliste tegevuste asukohti ja ulatust veel teada, mistõttu ei Turismipotentsiaaliga materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja/või ole võimalik konkreetseid mõjusid käesolevas etapis konserveerimine. täpsemalt kirjeldada. Projekti tasandil (tegevuste elluviimise Jätkusuutliku turismi kättesaadavuse parandamine. järgmistel etappidel) võib olla vajalik KMH eelhinnangu (või täiemahulise KMH) koostamine. Olulisi ebasoodsaid mõjusid saab vältida, kui nähakse ette ja rakendatakse asjakohaseid Raudteeühenduste kvaliteedi parandamine. Veeühenduste, sh leevendusmeetmeid. väikesadamate ja nende toimimise parandamine regioonis veeturismi Pikaajalised mõjud on eeldatavasti soodsad nii tarbeks, töötades programmipiirkond ühiste veeturismimarsruutidega. looduskeskkonnale kui ka kultuuripärandile, kuna eesmärgiks on arendada jätkusuutlikku turismi, mis aitab 56 kaasa loodus- ning kultuuriväärtuste säilimisele ja taastamisele. ISO1 SO(i) Täiustatud avalikud Võrgustike loomise, kogemuste vahetamise, kontaktide loomise, ideede Selle prioriteedi alla kuuluvad võimalikud tegevused on kõik Parem Suurendada teenused piirialal genereerimise, ajurünnaku, kultuuri- ja ametialaste sidemete loomiseks „pehmed“ tegevused (enamasti suutlikkust suurendavad koostööjuhtimine ametiasutuste, ja parandamiseks ürituste korraldamine. tegevused), mis ei too kaasa muutusi füüsilises keskkonnas. eelkõige Seega ei avalda tegevus olulist otsest mõju keskkonnale. Koolitused ja tegevused riigiasutuste ja avalike teenuste osutajate konkreetse pädevuse suurendamiseks. territooriumi haldamiseks Ametiasutuste ja muude organisatsioonide pakutavate teenuste volitatud arendamine. ametiasutuste ja Piiriülese koostöö ja piiriületuspunktide haldamise tõhustamine, sh sidusrühmade teenuste ja ligipääsetavuse parandamine. institutsioonilist suutlikkust Uuringute, analüüside ja koolitusmaterjalide koostamine. SO(iii) Suurenenud Programmipiirkonnas elavate inimeste ning kogukondade teadlikkuse Selle prioriteedi alla kuuluvad võimalikud tegevused on kõik Luua vastastikust piiriülene koostöö suurendamine. „pehmed“ tegevused (enamasti suutlikkust suurendavad usaldust, eelkõige piirialadel tegevused), mis ei too kaasa muutusi füüsilises keskkonnas. julgustades Üritused, mis toovad kokku inimesi mõlemalt poolt piiri. Seega ei avalda tegevus olulist otsest mõju keskkonnale. sotsiaalseid Teistest valdkondadest ja programmidest uute teadmiste ja praktikate tegevusi kaasamine. Teadmiste vahetus, koolitused ja kompetentsi suurendavad tegevused erinevates valdkondades, sh tervishoid, sotsiaalhooldus, kultuur, sport. Elanike osalemise suurendamine sotsiaalsetes algatustes, sh vabatahtlike liikumised. 57 5. Ettepanek algatada või mitte algatada programmi keskkonnamõju strateegiline hindamine, koos põhjendustega Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu soovituseks on, et täismahus KSH ei ole vajalik, tuginedes järgmistele peamistele argumentidele: 1) Eesti-Vene programmi eesmärk ei ole otseselt kavandada tegevusi, mis kuuluks Nõukogu direktiivi 2011/92/EL (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) projektide hulka. Samuti ei kuulu Eesti-Vene programm nende programmide alla, millele keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine on kohustuslik vastavalt nõukogu direktiivile 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta. 2) Riiklikul tasandil ei ole Eesti seaduste kontekstis Eesti-Vene programmi eesmärk luua raamistikku arendustele, mis on nimetatud KeHJS-e § 6 lõikes 1 (olulise keskkonnamõjuga tegevus). Samuti ei kuulu käesolev programm KeHJS-e § 33 lõikes 1 loetletud dokumentide hulka (strateegiline planeerimisdokument, millele tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine) ega ka lõikes 2 loetletud dokumentide hulka (dokumendid, mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang). Vene Föderatsiooni seadusandluse kohaselt ei kuulu Eesti-Vene programm dokumentide hulka, millele on vajalik riiklik mõjuhindamine või keskkonnamõju hindamine föderaalseaduse nr 7-FZ 10.01.2002 artikli 32 „Keskkonnakaitse“ alusel ega ka Vene Föderatsiooni loodusvarade ministeeriumi 01.12.2020 korralduse nr 999 „Keskkonnamõju hindamise materjalidele esitatavate nõuete kinnitamine“ alusel. 3) Enamik programmi poliitikaeesmärke on suunatud piiriülese koostöö edendamisele nn pehmete tegevuste kaudu, nagu näiteks koostöö ja võrgustike tugevdamine erinevates klastrites, uuenduslike lahenduste väljatöötamine piiriüleseks andmete kogumiseks ja jagamiseks, sidusrühmade, institutsioonide ja ametiasutuste kompetentsi suurendamine läbi koolituste, töötubade ja muude sarnaste ürituste, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete turunduse toetamine. Võimalikud muutused füüsilises keskkonnas ja kirjeldatud tegevuste läbiviimise keskkonnamõjud on tõenäoliselt lokaalsed ja väga piiratud. 4) Programmiga ei kavandata otseselt uusi suuri infrastruktuuriprojekte. Juhul, kui finantseeritakse väikeste infrastruktuuri objektide rajamist, peab iga infrastruktuuri ehitusprojekt järgima riiklikke KMH eelhinnangu koostamise nõudeid, kui projekt vastab siseriiklikes keskkonnamõju hindamist käsitlevates õigusaktides sätestatud kriteeriumidele. Nende menetlustega välditakse olulisi negatiivseid mõjusid (KMH eelhinnang ja vajadusel KMH aruande koostamine järgmistes etappides). 5) Arvestades Eesti-Vene programmi valitud PO-de, ISO-de ja SO-de eesmärkide saavutamiseks kavandatavate võimalike tegevuste iseloomu, on oodata positiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Programmis sätestatud eesmärgid ja nende saavutamiseks kavandatavad võimalikud tegevused on suunatud muuhulgas elurikkuse suurendamisele, veekeskkonna saastamise vähendamisele, rohelise infrastruktuuri arendamisele ja loodushoidu väärtustavatele tegevustele. Kõik need tegevused aitavad kaudselt kaasa ka Natura 2000 alade soodsa seisundi ja sidususe parandamisele. Natura 2000 võrgustiku puhul tuleb arvestada, et mistahes kavandatavate tegevuste elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Selleks tuleb ruumilise arengu ja kaasnevate tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia vajalikus täpsusastmes läbi Natura hindamine. 6) Kokkuvõtteks võib öelda, et arvestades käesoleva Eesti-Vene programmi iseloomu (sh selle strateegiline tasand, programmiga kavandatavad tegevused) ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 alade terviklikkusele ning ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. 59 6. Asjaomaste asutuste arvamused 6.1 Eesti 6.2 Venemaa Kokkuvõte / Programmi 2021-2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu mustand Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2021-2027 jaoks viidi läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Käesolevas eelhinnangu aruandes anti ülevaade Programmist ja kavandatavatest tegevustest, selgitati Programmi seost teiste strateegiliste dokumentidega, kirjeldati programmiala keskkonda ning hinnati Programmi rakendamisest tulenevaid keskkonnamõjusid. Kokkuvõtteks võib öelda, et arvestades käesoleva Eesti-Vene programmi iseloomu (sh selle strateegiline tasand, programmiga kavandatavad tegevused) ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 alade terviklikkusele ning ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu soovituseks on, et täismahus KSH ei ole vajalik. Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 35 lõikele 5 peab keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus sisaldama vähemalt järgmist:  strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki;  strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime ja kontaktandmeid;  keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendust;  strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta. Saatja: RAM Info <[email protected]> Saadetud: 15.02.2022 10:30 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: FW: kiri Deltas registreerimiseks
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel