Riigikogu Meie 18.02.2022 nr 1.1-10.1/8506-2
rahanduskomisjon
[email protected]
Ettepanekud SE 505 täiendamiseks
Austatud komisjoni esimees
Esitame Teile muudatusettepanekud koos selgitustega väärtpaberituru seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (SE 505) täiendamiseks.
Muudatusettepanekud on lisatud käesolevale kirjale. Muudatusettepanekud on
ettevalmistatud koostöös Finantsinspektsiooni ja Tagatisfondiga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Thomas Auväärt 611 3633
[email protected]
LISA
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Muudatusettepanekute loetelu
Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu SE 505 juurde
1. Täiendada eelnõu § 1 (väärtpaberituru seaduse muutmine) uue punktiga, muutes vastavalt
järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:
„…) paragrahvi 88 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(1) Investeerimisühing on kohustatud talle usaldatud kliendi vara hoidma lahus enda ja
investeerimisühingu teiste klientide varast, välja arvatud juhul, kui klient ja
investeerimisühing on püsival andmekandjal taasesitamist võimaldavas vormis kokku
leppinud teisiti. Kliendi püsival andmekandjal taasesitamist võimaldav nõusolek on muu
hulgas vajalik kliendi väärtpaberite hoidmiseks esindajakontol.”;
Selgitus:
Antud muudatus puudutab investeerimisteenuse osutaja kliendi varade hoidmiseks ettenähtud
nõudeid ja nende rakendamist – täpsemalt kliendi nõusolekule/kokkuleppele kohalduvat
tahteavalduse vorminõuet. Kehtiva sõnastuse puhul võib jõuda järelduseni, et kliendi
nõusoleku tarvis on tingimata vajalik nn EIDAS määrusest tulenev EL „kvalifitseeritud e-
allkiri” (QES - Qualified Electronic Signature), mis on e-allkirja kõrgeim tase. Analüüsides
EL õigust kui ka teiste riikide praktikat, siis selline nõue läheb kaugemale kui on EL
investeerimisteenuste osutamise õigus (MiFID/MiFIR) ette näinud.
Antud juhul piisaks ka kui leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja
taasesitatav püsival andmekandjal (ingl. k. durable meedium). Ehk lihtsustatult nõusoleku
saamiseks isik nö autenditakse ja kliendi nõusolek peab olema antud viisil, et seda on hiljem
võimalik muutmata kujul taasesitada kirjalikuna.
Vastavalt ka käesolevat normi muudetakse. Eelkõige lihtsustab muudatus vastavate
kokkulepete tegemist välisriikide klientidega.
2. Täiendada eelnõu § 1 (väärtpaberituru seaduse muutmine) uute punktidega, muutes
vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:
„…) paragrahvi 111 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud.
Investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid peab
kontrollima vähemalt üks ühine audiitor.“;
„…) seadust täiendatakse §-ga 2727 järgmises sõnastuses:
„§ 2727. Investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruande auditeerimine
Käesoleva seaduse § 111 lõike 1 esimest lauset kohaldatakse nende raamatupidamise
aastaaruannete koostamise suhtes, mille majandusaasta lõppeb 2022. aastal.“;
Selgitus:
Kehtivast väärtpaberituru seadusest ei tulene sõnaselget kohustust raamatupidamise
aastaaruande auditeerimiseks nagu see on sätestatud teistes eriseadustes (vrd nt
krediidiasutuste seadus § 93 lg 1, makseasutuste ja e-raha asutuste seadus § 84 lg 1,
krediidiandjate ja -vahendajate seadus § 59). Sellise kohustuse võib tuletada küll
väärtpaberituru seaduse § 109 lg 3, § 110 lg 31 ja § 111 koosmõjus - s.t. kuna
2
Finantsinspektsioonile tuleb esitada ning subjekt peab avalikustama ka vandeaudiitori
aruande, siis võib järeldada, et aastaaruanne peab olema auditeeritud. Siiski, et tagada
suurem õigusselgus lisatakse käesolevaga väärtpaberituru seadusesse säte, et
investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud.
Sealjuures lisatakse ka vastav rakendussäte, mille kohaselt tuleb auditeerida need
raamatupidamise aastaaruanded, mille majandusaasta lõppeb käesoleval aastal (s.t. aastal
2022). Investeerimisühingul on aega majandusaasta avalikustamiseks 4 kuud (mis on lühem
kui nn tavapäraste äriühingute puhul).
3. Täiendada eelnõu § 1 (väärtpaberituru seaduse muutmine) uute punktiga, muutes vastavalt
järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:
„…) § 2658 tunnistatakse kehtetuks;“;
Selgitus: Ettepanek puudutab väärtpaberiprospekti koostamisega seonduvat rakendussätet ja
2021. a. 24. novembril Riigikogus vastu võetud väärtpaberituru seaduse muudatusi. Nimelt
nende muudatuste kohaselt ei tule enam prospekti koostada juhul kui väärtpaberite pakkumine
on alla 5 mln euro. Sel juhul võib rahandusminister oma määrusega ette näha nö lihtsamad
teabe avalikustamise nõuded. Siiski jäi kehtima vastav rakendussäte (§ 265 8), mille kohaselt
tuleks järgida juba varem kehtetuks tunnistatud rahandusministri määrust (nõuded
väärtpaberite avaliku pakkumise, kauplemis- ja noteerimisprospektile) niikaua kui ei ole uut
rahandusministri määrust kehtestatud. Nüüd tunnistatakse segaduse vältimiseks vastav
rakendussäte kehtetuks. Ehk antud muudatuse tegemise järel oleks siis üheselt selge, et juba
varem kehtivuse kaotanud määruse nõudeid järgida enam ei tule.
4. Täiendada eelnõu § 7 (Tagatisfondi seaduse muutmine) uute punktiga, muutes vastavalt
järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:
…) seaduse §-i 87 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui nõukogu otsusel ei piisa osafondi kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 86 lõike
2 punktis 2 sätestatud võimalustest, võib nõukogu taotleda riigilt Fondile laenu andmist või
riigigarantiid Fondi poolt võetavale laenule.“
Selgitus: Täienduse eesmärk on tagada Tagatisfondi efektiivne tegevus võimaliku panga
kahjujuhtumi korral (nt maksejõuetus). Nimelt kehtiv seadus näeb ette, et Tagatisfond võib
taotleda riigilt laenu või garantiid võetavale laenule (kui Tagatisfondi kogutud
olemasolevatest finantsvahenditest ei piisa hüvitiste väljamaksmisest).
Kehtiva seaduse kohaselt võib aga jõuda järelduseni, et enne kui Tagatisfond võiks riigi käest
laenu või garantiid taotleda, tuleks küsida seda turuosalistelt (krediidiasutustelt). Kuna
hoiuste korral tuleb hüvitised maksta välja üldjuhul 7 tööpäeva jooksul, siis võib selline
korraldus aga pidurdada üksjagu hüvitiste väljamaksmist (nt võimaliku riigihanke
korraldamine jne).
Muudatuse kohaselt võetakse välja kohustus küsida kõigepealt laenu turuosalistelt ehk laenu
võib minna küsima kohe riigilt.
3