dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettepanekud SE 505 täiendamiseks

Rahandusministeerium · 18. veebruar 2022
Viit
1.1-10.1/8506-2
Registreeritud
18. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu rahanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Thomas Auväärt (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.18506-2 18.02.2022 Väljaminev kiri.asice442 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu Meie 18.02.2022 nr 1.1-10.1/8506-2 rahanduskomisjon [email protected] Ettepanekud SE 505 täiendamiseks Austatud komisjoni esimees Esitame Teile muudatusettepanekud koos selgitustega väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (SE 505) täiendamiseks. Muudatusettepanekud on lisatud käesolevale kirjale. Muudatusettepanekud on ettevalmistatud koostöös Finantsinspektsiooni ja Tagatisfondiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Thomas Auväärt 611 3633 [email protected] LISA Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Muudatusettepanekute loetelu Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SE 505 juurde 1. Täiendada eelnõu § 1 (väärtpaberituru seaduse muutmine) uue punktiga, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „…) paragrahvi 88 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(1) Investeerimisühing on kohustatud talle usaldatud kliendi vara hoidma lahus enda ja investeerimisühingu teiste klientide varast, välja arvatud juhul, kui klient ja investeerimisühing on püsival andmekandjal taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti. Kliendi püsival andmekandjal taasesitamist võimaldav nõusolek on muu hulgas vajalik kliendi väärtpaberite hoidmiseks esindajakontol.”; Selgitus: Antud muudatus puudutab investeerimisteenuse osutaja kliendi varade hoidmiseks ettenähtud nõudeid ja nende rakendamist – täpsemalt kliendi nõusolekule/kokkuleppele kohalduvat tahteavalduse vorminõuet. Kehtiva sõnastuse puhul võib jõuda järelduseni, et kliendi nõusoleku tarvis on tingimata vajalik nn EIDAS määrusest tulenev EL „kvalifitseeritud e- allkiri” (QES - Qualified Electronic Signature), mis on e-allkirja kõrgeim tase. Analüüsides EL õigust kui ka teiste riikide praktikat, siis selline nõue läheb kaugemale kui on EL investeerimisteenuste osutamise õigus (MiFID/MiFIR) ette näinud. Antud juhul piisaks ka kui leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja taasesitatav püsival andmekandjal (ingl. k. durable meedium). Ehk lihtsustatult nõusoleku saamiseks isik nö autenditakse ja kliendi nõusolek peab olema antud viisil, et seda on hiljem võimalik muutmata kujul taasesitada kirjalikuna. Vastavalt ka käesolevat normi muudetakse. Eelkõige lihtsustab muudatus vastavate kokkulepete tegemist välisriikide klientidega. 2. Täiendada eelnõu § 1 (väärtpaberituru seaduse muutmine) uute punktidega, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „…) paragrahvi 111 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud. Investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid peab kontrollima vähemalt üks ühine audiitor.“; „…) seadust täiendatakse §-ga 2727 järgmises sõnastuses: „§ 2727. Investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruande auditeerimine Käesoleva seaduse § 111 lõike 1 esimest lauset kohaldatakse nende raamatupidamise aastaaruannete koostamise suhtes, mille majandusaasta lõppeb 2022. aastal.“; Selgitus: Kehtivast väärtpaberituru seadusest ei tulene sõnaselget kohustust raamatupidamise aastaaruande auditeerimiseks nagu see on sätestatud teistes eriseadustes (vrd nt krediidiasutuste seadus § 93 lg 1, makseasutuste ja e-raha asutuste seadus § 84 lg 1, krediidiandjate ja -vahendajate seadus § 59). Sellise kohustuse võib tuletada küll väärtpaberituru seaduse § 109 lg 3, § 110 lg 31 ja § 111 koosmõjus - s.t. kuna 2 Finantsinspektsioonile tuleb esitada ning subjekt peab avalikustama ka vandeaudiitori aruande, siis võib järeldada, et aastaaruanne peab olema auditeeritud. Siiski, et tagada suurem õigusselgus lisatakse käesolevaga väärtpaberituru seadusesse säte, et investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud. Sealjuures lisatakse ka vastav rakendussäte, mille kohaselt tuleb auditeerida need raamatupidamise aastaaruanded, mille majandusaasta lõppeb käesoleval aastal (s.t. aastal 2022). Investeerimisühingul on aega majandusaasta avalikustamiseks 4 kuud (mis on lühem kui nn tavapäraste äriühingute puhul). 3. Täiendada eelnõu § 1 (väärtpaberituru seaduse muutmine) uute punktiga, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „…) § 2658 tunnistatakse kehtetuks;“; Selgitus: Ettepanek puudutab väärtpaberiprospekti koostamisega seonduvat rakendussätet ja 2021. a. 24. novembril Riigikogus vastu võetud väärtpaberituru seaduse muudatusi. Nimelt nende muudatuste kohaselt ei tule enam prospekti koostada juhul kui väärtpaberite pakkumine on alla 5 mln euro. Sel juhul võib rahandusminister oma määrusega ette näha nö lihtsamad teabe avalikustamise nõuded. Siiski jäi kehtima vastav rakendussäte (§ 265 8), mille kohaselt tuleks järgida juba varem kehtetuks tunnistatud rahandusministri määrust (nõuded väärtpaberite avaliku pakkumise, kauplemis- ja noteerimisprospektile) niikaua kui ei ole uut rahandusministri määrust kehtestatud. Nüüd tunnistatakse segaduse vältimiseks vastav rakendussäte kehtetuks. Ehk antud muudatuse tegemise järel oleks siis üheselt selge, et juba varem kehtivuse kaotanud määruse nõudeid järgida enam ei tule. 4. Täiendada eelnõu § 7 (Tagatisfondi seaduse muutmine) uute punktiga, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: …) seaduse §-i 87 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui nõukogu otsusel ei piisa osafondi kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 86 lõike 2 punktis 2 sätestatud võimalustest, võib nõukogu taotleda riigilt Fondile laenu andmist või riigigarantiid Fondi poolt võetavale laenule.“ Selgitus: Täienduse eesmärk on tagada Tagatisfondi efektiivne tegevus võimaliku panga kahjujuhtumi korral (nt maksejõuetus). Nimelt kehtiv seadus näeb ette, et Tagatisfond võib taotleda riigilt laenu või garantiid võetavale laenule (kui Tagatisfondi kogutud olemasolevatest finantsvahenditest ei piisa hüvitiste väljamaksmisest). Kehtiva seaduse kohaselt võib aga jõuda järelduseni, et enne kui Tagatisfond võiks riigi käest laenu või garantiid taotleda, tuleks küsida seda turuosalistelt (krediidiasutustelt). Kuna hoiuste korral tuleb hüvitised maksta välja üldjuhul 7 tööpäeva jooksul, siis võib selline korraldus aga pidurdada üksjagu hüvitiste väljamaksmist (nt võimaliku riigihanke korraldamine jne). Muudatuse kohaselt võetakse välja kohustus küsida kõigepealt laenu turuosalistelt ehk laenu võib minna küsima kohe riigilt. 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel