Kohalikud omavalitsused
[email protected] Meie 18.02.2022 nr 15-4/1830-1
Pöördumine
Austatud kohaliku omavalitsuse juhid ja planeerimisspetsialistid
Vabariigi Valitsus on oma tegevusprogrammis seadnud eesmärgiks ruumilise planeerimise
valdkonnas protsesside tõhustamise nii õiguslike kui ka digitaalsete vahendite kaudu. Samme
selles suunas on astutud tegelikult juba mõnda aega. Kuna suures osas on just kohalikud
omavalitsused (KOV) need, kes korraldavad ruumilist planeerimist ja langetavad
ruumiotsuseid, siis on meil hea meel anda teada järgmistest õigusloomes ning digivaldkonnas
toimuvatest muudatusest. Loodame, et KOV-d mõistavad ruumilise planeerimise nn
digipöörde vajalikkust ja positiivset mõju ning annavad omapoolse panuse sellesse.
Planeerimisseadusest- Käesoleva aasta 13. jaanuaril jõustusid mitmed muudatused
planeerimisseaduses (PlanS). Eeltooduga seoses jõustusid mõned väiksemad muudatused ka
ehitusseadustikus (EhS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses
(KeHJS), ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses (EhRS) ja Eesti
territooriumi haldusjaotuse seaduses (ETHS).
Lühidalt olulisematest muudatustest
1. Lihtsustati planeerimismenetluse teadete edastamist. Alates muudatuse jõustumisest on
planeerimismenetluses võimalik edastada teateid ka elektrooniliselt. Seni oli see võimalus
vaid juhul kui isik või asutus selleks ise nõusoleku andis. Samas jääb vaidluste puhul
tõendamise kohustus teate kättetoimetamise osas planeeringu koostamise korraldajale. Samuti
on võimalik kortermajade elanikele toimetada teateid kätte korteriühistute kaudu. Mõlemad
muudatused aitavad hoida kokku ressurssi rohkem planeeringute sisuga tegelemiseks ning
muuta menetlus osapooltele mugavamaks.
2. Nähti ette KOV-de võimalus sõlmida halduslepinguid avalikult kasutatavate rajatiste
ehitamiseks või rahastamiseks ka nende rajatiste osas, mis asuvad väljaspool
detailplaneeringuala. Seda küll vaid eeldusel, et need rajatised on detailplaneeringu
lahendusega funktsionaalselt seotud ja selle elluviimiseks vajalikud. Sellisteks rajatisteks
võivad olla näiteks elektriühendused, mis on vajalikud planeeringuala ühendamiseks
väljaspool planeeringuala asuva alajaamaga vmt.
3. Nähti ette, et KOV peab kehtestama korra, milles määrab alused, millest tuleb lähtuda
detailplaneeringu kohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ja
funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude
kandmiseks halduslepingute sõlmimisel. Korra kehtestamise eesmärk on detailplaneeringu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
koostamisest huvitatud isikute võrdse kohtlemise, samuti üldise õigusselguse tagamine.
Korras tuleb näha ette halduslepingute sõlmimise alused ja kulude jaotuse põhimõtted (vt
täpsemalt planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja lk 24-25).
4. Loodi võimalus avalike arutelude elektroonilisel teel läbiviimiseks. Seega saab selleks
ettenähtud asukohas toimuval arutelul osaleda lisaks ka elektrooniliste vahendite kaudu.
Rõhutama peab, et muudatus ei anna üldjuhul võimalust koha peal toimuva arutelu ära
jätmiseks, vaid võimaldab viia arutelusid läbi nn hübriidselt ehk arutelul on võimalik osaleda
nii selleks ettenähtud kohas, kui ka elektrooniliste vahendite kaudu. Ainult elektroonilisel teel
arutelu korraldamine on lubatud vaid juhul, kus riigis kehtivatest piirangutest tulenevalt on
kohapealsed arutelud täiesti keelatud. Muudatus võimaldab arutelu läbiviimist paindlikumalt
ja laiendab võimalusi sellel osalemiseks.
5. Haldusreformi tulemusel ühinenud omavalitsuste poolt koostamisel olevate
üldplaneeringute koostamise tähtaega pikendati 18 kuu võrra. Seega tuleb seni ettenähtud
kolme aasta asemel ühinenud KOV-l kehtestada üldplaneering hiljemalt nelja ja poole aasta
pärast selle algatamisest arvates.
6. Ühtlustati PlanS-s ning KeHJS-s kasutatavaid mõisteid. Nimelt kasutas planeerimisseadus
mõistet „keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus“, samas kasutab
KeHJS mõistet „keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“. Kuna tegemist on
samasisuliste instrumentidega, nimetatud mõisted ühtlustati ja ka planeerimisseaduses võeti
kasutusele mõiste „keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“.
7. Nähti ette, et kui projekteerimistingimused antakse PlanS § 125 lõike 5 alusel ehk
loobutakse detailplaneeringu nõudest, tuleb projekteerimistingimuste andmisel viia alati läbi
avatud menetlus. Eeltoodu suurendab ruumiotsuste läbipaistvust ning tagab osapooltele
suuremad võimalused otsustamisel kaasarääkimiseks.
8. Täpsustati PlanS ptk-s II planeerimise põhimõtteid, nähes ette, et ruumilisel planeerimisel
tuleb soodustada taastuvenergia kasutamist. Muudatus aitab täita taastuvenergia direktiivist
(EL) 2018/2001 tulenevaid nõudeid.
9. Täpsustati hoone laiendamisel mahu arvutamise aluseid. Muudatus näeb ette, et hoone
laiendamine üle 33 protsendi on lubatud proportsionaalselt maa alla ja maa peale, lähtudes
laiendatava hoone esialgu kavandatud maa-alusest ja maapealsest mahust. Hoone mahu
arvutamisel lähtutakse ehitisregistrisse kantud andmetest. Muudatus aitab tagada hoone
proportsionaalsuse säilimist ja keskkonda sobivust. Muudatus jõustub 1. novembril 2022,
et jätta üleminekuaeg menetluses olevatele protsessidele.
10. Täpsustati PlanS reguleerimisala riigikaitseliste ehitiste osa. Nimelt nähti ette, et PlanS-i
ei kohaldata enam side- ja eelhoiatamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimisel ehk
nende kavandamiseks enam detailplaneeringut koostama ei pea. Kuna tegemist on valdavalt
mitte avalike andmetega, mis planeeringu koostamisel avalikustada ei saa, kaotas
planeerimine nimetatud ehitiste puhul oma algse mõtte ja eesmärgi.
11. Lühendati riigi eriplaneeringute menetlust jättes välja samasisulisi dubleerivaid
menetlusetappe, mis ei toetanud parima planeeringulahenduse leidmist, kuid samas muutsid
menetluse ajaliselt pikemaks.
2
Märgime, et kõikide PlanS jõustunud, samuti 1.11.2022 jõustuvate muudatuste ja nende
selgitustega on võimalik tutvuda Riigikogu kodulehel, kus on leitav nii muudatusi sisaldav
eelnõu (378 SE) kui ka selle seletuskiri, milles on muudatuste põhjendusi ka täpsemalt avatud.
Seaduse muudatuste täpsemaks tutvustamiseks on Rahandusministeeriumil kavas korraldada
koolitusi, millest esimene toimub juba 22.02.2022 veebinari formaadis ja sinna on olnud
võimalik huvitatud isikutel registreeruda. Järgnevate koolituste ajad anname teada
jooksvalt.
Planeeringute keskse andmekogu käivitamine
13.01.2022 jõustunud PlanS muudatuste raames loodi õiguslik alus ka keskse
planeeringute andmekogu (PLANK) loomisele (PlanS § 41) Nimetatud andmekogu
eesmärk on luua riiklik kõikide planeeringuliikide kohta käiv andmebaas, mis kogub ja annab
välja planeeringuandmed ühtselt vormistatud kujul. Sinna tuleb KOV-l esitada alates
1.11.2022 kõik kehtestatud planeeringud, mis on koostatud järgides kehtestatud
vormistusnõudeid. Kuni 1.11.2022 tuleb planeeringud edastada jätkuvalt maakatastri pidajale.
Siinkohal tuleb rõhutada, et 2022 I pooles jõustuvad planeeringute vormistusnõuete määruse
täiendused, mis toetavad planeeringute PLANKi esitamist just selleks ettenähtud kujul. 2022
aasta jooksul on kavas viia läbi koolitusi ja teabepäevi ning välja töötada
asjakohaseid juhendmaterjale, et hõlbustada planeeringute vormistamist ning
andmekogu kasutuselevõttu. Koolituste toimumise aegadest anname teada täiendavalt.
Rahandusministeerium plaanib koolitusi läbi viia erinevatele sihtgruppidele, kelle hulka
kuuluvad KOV ametnikud kui ka planeerimiskonsultandid. KOVidele suunatud koolitused on
jaotatud kaheks:
1. KOV ametnik, kes hakkab planeeringuid PLANKi esitama – koolitame, kuidas ja mis kujul
tuleb planeeringuid esitada;
2. KOV-i kui organisatsiooni peakasutaja koolitus – igal organisatsioonil saab olema
peakasutaja, kes haldab organisatsiooni kasutajaid. Koolitame kasutajate haldamise
võimaluste osas.
Seoses iga organisatsiooni peakasutaja määramisega palume KOV-il mõelda, kes võiks Teie
omavalitsuses antud rolli täitma hakata. Koolituste läbiviimiseks on see oluline enne koolituse
toimumist välja selgitada. Orienteeruv organisatsiooni peakasutaja koolituste toimumise aeg
on 2022 mai ja kindlasti ka enne novembri kuud, kui andmekogu muutub nö kohustuslikuks.
Täpsema info saadame välja enne koolituste algust.
Organisatsiooni peakasutaja peamised ülesanded:
1. Oma organisatsiooni kasutajate ligipääsu õiguste haldamine. Kasutajatele antakse ligipääs
isikukoodi alusel. Kui personal vahetub, tuleb hallata kasutajaid;
2. Kasutajatega ja kasutamisega seotud probleemide kommunikeerimine kasutajatoele.
Esialgu hakkab andmekogu novembrist 2022 sisaldama vaid uusi kehtestatavaid
planeeringuid. Küll aga paralleelselt uute planeeringute kandmisega andmekogusse, tegeleb
Rahandusministeerium ka nn vanade planeeringute andmekogust kättesaadavuse tagamisega.
See protsess toimub sammhaaval ja võtab pikemalt aega ning ressursse, Sellele vaatamata
kutsume üles KOV-e ise jätkuvalt tegelema oma planeeringute andmete korrastamisega ning
tegema meiega selles osas igakülgset koostööd. Esimese sammuna palusime 30.06.2021
saadetud kirjaga esitada KOV-de kehtivate planeeringute andmed. Lõppeesmärgiks on
registreerida kõik kehtivad planeeringud andmekogus. Kindlasti ootame vastavaid andmeid,
kui Teie omavalitus pole meile antud teemal veel vastanud.
3
Arvestades, et uut infot on palju siis märgime kokkuvõtvalt ära ka selle, kelle poole
konkreetsemate küsimustega võib pöörduda: PlanS koolitustega seonduvas on kontaktisik
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Merje Muiso. Planeeringute
keskse andmekogu ja selle koolitustega seonduvas on kontaktisik planeeringute osakonna
esindaja Kermo Mägi. Planeeringute vormistusnõuete määruse uuendamise ning
planeeringute andmekorjega seonduvas on kontaktisik planeeringute osakonna nõunik Taavi
Pipar.
Soovime jõudu ja loodame, et kohalikel omavalitsustel on edastatud info baasil nii hõlpsam
planeerimisseaduse muudatusi rakendada kui ka mõista digiteemadega seotud järgmisi
arenguid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid:
Eesti Arhitektide Liit
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Planeerijate Ühing
Eesti Maastikuarhitektide Liit
Külli Siim 611 3129
[email protected]
4