dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kehtestatud detailplaneeringu esitamine

Rahandusministeerium · 18. veebruar 2022
Viit
15-3/1815-1
Registreeritud
18. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rapla Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Aire Müürsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))
Lahendamise tähtaeg
20. märts 2022

Failid

  • 📎6321_Kortsu_DP.asice1742 KB
  • 📎Detailplaneeringu kehtestamine (Atla küla Kõrtsu).asice3137 KB
  • 📎Kehtestatud detailplaneeringu esitamine.asice104 KB
  • 📎Kortsu_DP_kihid.dwg87 KB
  • 📎Kortsu DP kihid.xlsx
  • 📎Kortsu DP uldine info.xlsx

Sisu (failidest)

Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 Planeeringu koostaja: Piret Pallase, volitatud maastikuarhitekt (tase 7), kutsetunnistus nr 166818 DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEANDMED JA EESMÄRK Detailplaneeringu koostamisel on aluseks võetud: • huvitatud isiku taotlus detailplaneeringu algatamiseks; • Rapla Vallavolikogu 21.06.2021 otsus nr 35 „Detailplaneeringu algatamine“; • planeerimisseadus; • kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid; • Osaühing Aakermaa 09.2021 koostatud maa-ala plaan tehnovõrkudega, töö nr 3925. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on sätestada tingimused üksikelamuansambli rajamiseks. Detailplaneeringuga lahendatakse vähemalt järgmised ülesanded vastavalt planeerimisseaduse § 126: - krundi hoonestusala määramine; - krundi ehitusõiguse määramine; - juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovarustuse ja teiste planeeringuala toimimiseks vajalike ehitiste lahenduspõhimõtete andmine ja võimalike asukohtade määramine; - ehitiste arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine; - haljastuse ja heakorrapõhimõtete määramine; - puhveralade, kujade ja keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; - kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; - servituutide vajadusega alade määratlemine. 2. DETAILPLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE Endise Juuru valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala hajaasustusega alal, vt skeem 1. Hajaasustuses tuleb uute hoonete ehitamisel arvestada olemasoleva asustusmustri säilimisega. Üldplaneeringu kohaselt peab elamukrundi suurus hajaasustuses olema vähemalt 5000 m2. Kõrtsu maaüksuse suurus on 4706 m2, mis on 6% võrra väiksem üldplaneeringuga määratletuid elamukrundi miinimumsuurusest. Samuti peab üldplaneeringu kohaselt uue elamu ehitamisel kaugus olemasolevatest elamutest olema vähemalt 200 meetrit. Tingimust on võimalik järgida, kui mitte arvestada asjaolu, et Kõrtsu maaüksuse vahetus naabruses paikneb elamumaa sihtotstarbeline Tamme maaüksus, mille omanik võiks elamu kavandamise võimalikkust samuti eeldada. Elamu olemasolu korral ei ole ka Tamme maaüksusel võimalik hoida 200 m vahemaad. Juuru valla üldplaneeringu kohaselt on elamualadel lubatud 20% ulatuses kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa ja/või üldkasutatava hoone maa kõrvalfunktsioon. Seoses viimastel aastatel leviva trendiga kolida oma ettevõte kodule lähemale on Rapla Vertland OÜ 1/9 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 Vallavalitsus seisukohal, et traditsiooniliste maal elamise viiside jätkamiseks ning majandusarengu soodustamiseks on väikeses mahus kõrvalsihtotstarbe tootmismaa määramine põhjendatud ja kõrvaltegevus on suunatud elukeskkonna kui terviku kvaliteedi tõstmisele. Juuru valla üldplaneeringu järgi paikneb planeeritud ala piirkonnas, kus enne imbsüsteemi rajamist on vajalik läbi viia täiendavad uuringud, et analüüsida imbsüsteemi rajamise võimalust (skeemil 1 on ala tähistatud tumehalli viirutusega). Lisaks eelnevale on üldplaneeringus sätestatud järgmised elamumaa kasutamis- ja ehitustingimused: • elamute ehitamisel ja abihoonete kavandamisel tuleb lähtuda ümbritseva keskkonna arhitektuurilisest struktuurist ning arvestada vaadetega planeeringualalt ja planeeringualale; • hoone suurim lubatud kõrgus: 9 m; • lubatud katusetüüpideks on viil-, kelp- või roodkatus; Endise Juuru valla üldplaneeringuga on Juuru aleviku lähiümbrus elamuehituse seisukohast sobiv ja perspektiivsed arendusalad on olemasolevate suuremate keskuste ümber ette nähtud ja kuna krundi suurus jääb vaid 6% võrra üldplaneeringuga sätestatud elamukrundi miinimumsuurusest allapoole on Rapla Volikogu seisukohal detailplaneeringut käsitleda üldplaneeringut järgivana, kuigi planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 2 kohaselt loetakse krundi minimaalsuuruse vähendamist üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Skeem 1. Endise Juuru valla üldplaneeringu väljavõte, planeeringuala piiritletud tumesinise joonega. Vertland OÜ 2/9 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 3. PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Detailplaneeringu ala asub Rapla maakonnas Rapla vallas Atla külas ning hõlmab Kõrtsu maaüksust (100% maatulundusmaa, katastritunnus 24005:003:0282). Osaliselt kuulub planeeringualasse ka Tuura tee L1 maaüksus (100% transpordimaa, katastritunnus 66801:001:0283). Planeeringuala suurus on 0,5 ha. Kõrtsu maaüksus on eraomandis. Planeeringuala paikneb Rapla valla hajaasustusalal, Juuru aleviku tiheasustusala vahetus läheduses, vt joonis DP-02. Planeeringuala piirneb põhjast ja idast maatulundusmaa sihtotstarbelise Plevna ja Kooli maaüksustega, lõunast elamumaa sihtotstarbelise Tamme maaüksusega ning läänest Tuura tee L1 transpordimaa sihtotstarbelise maaüksusega. Juurdepääs planeeringualale on Tuura teelt, olemasolevalt mahasõidult. Planeeringuala jääb kogu ulatuses geoloogilise uuringu alale. Piki Tuura tee L1 maaüksust paikneb Kõrtsu maaüksuse poolses ääres elektri maakaabel ja krundi piiril liitumiskilp LK158153. Kinnistul ei ole muinsuskaitselisi ega looduskaitselisi piiranguid. Kitsendused on kajastatud joonisel DP-03. Maapind on tasane, absoluutsete kõrgusmärkidega vahemikus 72,80…74,41. 4. PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid: • muuta Kõrtsu maaüksuse sihtotstarve 95% elamumaaks ja 5% tootmismaaks; • kavandada alale sobiliku suurusega hoonestus; • ala hoonestamisega tagada ööpäevaringne territooriumi kasutus ning turvalisuse kasv; • luua eeldused ala korrastamiseks ja maa efektiivsemaks kasutamiseks. 5. PLANEERINGUS KAVANDATUD KIRJELDUS 5.1 PLANEERITUD MAA-ALA KRUNDIJAOTUS Kõrtsu maaüksuse piire ei ole ette nähtud muuta. Kavandatud on muuta maaüksuse sihtotstarve üksikelamumaa sihtotstarbeks, mille kõrvalsihtotstarbeks on määratud tootmismaa (planeeritud katastriüksuse sihtotstarve: 95% elamumaa ja 5% tootmismaa). 5.2 EHITUSÕIGUS, HOONETE JA MAAÜKSUSE KOORMUSNÄITAJAD Rapla Vallavolikogu 21.06.2021 otsuses nr 35 on välja toodud omaniku soov ehitada ca 150 m2 ehitisealuse pinnaga maamaja, ca 300 m2 ehitisealuse pinnaga abihoone ning ca 30 m2 ehitisealuse pinnaga külalistemaja. Detailplaneeringu koostamise käigus on hoonete mahtusid täpsustatud. Vältimaks mitme väikse abihoone ehitamist (kuur, garaaž vms) on suurendatud selle võrra suurema abihoone mahtu 40 m2 võrra. POS 1 (Kõrtsu maaüksus) • Krundi suurus: 4 706 m² • Krundi kasutamise sihtotstarve: EP 95%, TT 5% • Hoonete suurim lubatud arv: 1 põhihoone, 2 abihoonet • Põhihoone suurim lubatud ehitisealune pind: 150 m² • Abihoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 370 m2 (340 m2, 30 m2) • Põhihoone suurim lubatud kõrgus: 9 m (abs. 82,5 m) Vertland OÜ 3/9 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 • Suurema abihoone lubatud kõrgus: 9 m (abs. 82,5 m) • Väiksema abihoone lubatud kõrgus: 5 m (abs 78,5 m) • Hoone suurim lubatud korruselisus: 2 Planeeritud põhihoone kasutamise otstarve on üksikelamu ning ühel abihoonel on lubatud kasutusotstarve tööstus- ja laohoone (võimaliku kahjuliku välismõjuta (häiringuteta) tootmishoone), nt väiksem puidutööstushoone, ning teisel abihoonel elamu abihoone, nt külalistemaja vms. Detailplaneeringualale on lubatud ehitada hooned, mille kasutamise otstarvetest lähtuvalt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. 5.3 HALJASTUS JA HEAKORD Planeeritud alal võimalusel säilitada väärtuslik kõrghaljastus, likvideerida võib võsa ja väheväärtuslikku kõrghaljastust. Krundile POS 1 on Tamme maaüksuse poolsele osale määratud 10 m laiune kõrghaljastuse säilitamise kohustusega vöönd. Alal võib teostada hooldusraiet ja täiendada olemasolevat haljastust uusistutusega. Detailplaneeringu alal ei ole kavandatud reostuse või keskkonnaohuga seonduvat rajada. Planeeritud alal ei ole kaitsealuseid loodusobjekte. Planeeringu alal tekkivad jäätmed tuleb sorteerida ja paigutada krundile kavandatud prügikonteinerisse. Jäätmete kogumiskoht on planeeritud krundi sissepääsu juurde, vt joonis DP-04, täpne asukoht tuleb täpsustada ehitusprojektis. Jäätmete kogumine, sortimine, vedu, hoidmine, taaskasutamine ja kõrvaldamine peab vastama Rapla valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatule. 5.4 JUURDEPÄÄS JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED Planeeritud elamukrundile juurdepääs on lahendatud olemasolevalt Tuura tee L1 maaüksuselt olemasolevalt mahasõidult. Juurdepääsu asukoht on näidatud joonisel DP- 04. Uut juurdepääsu ei kavandata. Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Parkimiskohti on arvestatud 3 parkimiskohta krundi kohta. 5.5 TEHNOVÕRGUD 5.5.1 Üldosa Tehnovõrkudega varustamine on planeeritud krunt POS 1 vajadusi arvesse võttes. Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad ehitusprojekti(de) koostamise käigus. Detailplaneeringus on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude täpne lahendus antakse koos hoone(te) ehitusprojektiga. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel DP-04. Vertland OÜ 4/9 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 5.5.2 Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine Krunt POS 1 on valdavalt tasane. Krundilt POS 1 lahendada hoonete ehitusprojektide koostamisel sademevee ärajuhtimine kõvakattega aladelt. Rohealadele valguv sademevesi immutada pinnasesse. Sademeveed immutada pinnasesse krundi piirides. Vertikaalplaneeringu täpne lahendus antakse hoone(te) ehitusprojekti(de)s. 5.5.3 Veevarustus ja kanalisatsioon Endise Juuru valla üldplaneeringu kohaselt ei asu ala reovee kogumisala piirkonnas. Krundi varustamine veevärgi ja kanalisatsiooniga on kavandatud lokaalselt. Krundi POS 1 veega varustamine lahendatakse uue puurkaevu (tootlikkusega alla 5 m3 ööpäevas) rajamisega. Puurkaevu hooldusala ulatus, arvestades võimalikku tarbimist, on määratud 10 meetrit. Krundi POS 1 reoveekanalisatsiooniks on planeeritud reoveemahuti või biopuhasti. Kui kavandatakse rajada imbsüsteem, siis on vajalik läbi viia täiendavad uuringud, et analüüsida imbsüsteemi rajamise võimalust. Määruse nr 61 § 8 lg 3 kohaselt peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Lisaks tuleb jälgida, et heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist (VeeS § 127 lg 1). Juhul kui heitvesi juhitakse veekogusse, siis ei ole see lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal (VeeS § 127 lg 2). Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (mõõtkava 1:400 000) andmetel paikneb planeeringuala kaitsmata põhjaveega alal. Põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi halvenemist tuleb vältida (veeseadus VeeS §35 p 1). Vastavalt keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61“Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 8 lg 1 p 4 võib heitvett kaitsmata põhjaveega aladel hajutatult pinnasesse immutada kuni 10 m3 ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist ja juhul, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole. Omapuhasti tuleb rajada puurkaevu hooldusalast vähemalt 50 m kaugusele. Omapuhasti rajada vastavalt keskkonnaministri 31.07.2019 määruses nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ § 5 ja 6 toodud nõuetele. Omapuhasti ja puurkaevu asukohad tuleb täpsustada ehitusprojektis. Puurkaevu rajamisel arvestada keskkonnaministri 09.07.2015 määrusega nr 43 „ Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele „Geoloogia 1: 50 000“ on planeeringualal põhjavee liikumise suund kirdest edelasse. Krundisisene vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine peab toimuma koostatud ehitusprojekti alusel. Vertland OÜ 5/9 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 5.5.4 Elektrivarustus Krundi POS 1 elektrivarustus on planeeritud olemasolevast liitumiskilbist LK158153 vastavalt Elektrilevi OÜ väljastatud tehnilistele tingimustele nr 392777, koostatud 12.11.2021. Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga. 5.5.5 Soojusvarustus Käesolev planeering kütteliigi või kütte tehnilise lahenduse valikul piiranguid ei sea. Hoonete soojusvarustus lahendatakse koos hoone projektiga. Soojusvarustus lahendatakse lokaalselt. Kütteliik täpsustatakse ehitusprojektis. 5.6 KESKKONNAKAITSE JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Planeeringus kavandatud tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegiline hindamise läbiviimine on kohustuslik. Detailplaneeringus ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid. Planeeritud tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Lähtudes eelnevast ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik ning arvestades kavandatud tegevuse väikest mahtu ei ole vajalik anda detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut. Planeeritud tegevuse elluviimisega ei ole ette näha avariiolukordade tekkimist. Oht inimese tervisele võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid peavad olema hooldatud, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Ehitusobjektil töötavad isikud peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega, sest nii on võimalik vältida ohtu keskkonnale. Detailplaneeringus puudub vajadus teha ettepanekuid maa-alade ja objektide täiendavaks kaitse alla võtmiseks. 5.7 AVALIKU RUUMI PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Planeeritud hoonestus on Juuru aleviku lähiümbruse elamuehituse seisukohast sobiv. Alale uue funktsiooni loomine toob piirkonda lisandväärtust ning turvalisuse kasvu parandamiseks ala heakorrastatakse ja valgustatakse. 5.8 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE Planeeritud alal asuva maaüksuse sihtotstarbe muutmine võimaldab ehitada krundile elamu ja väiksema tootmishoone, mis tagab ööpäevaringse territooriumi kasutuse ning turvalisuse kasvu. Käesolevas detailplaneeringus kavandatud hooned sobivad piirkonda ega muutu domineerivaks. Detailplaneeringus luuakse eeldused ala korrastamiseks ja maa efektiivsemaks kasutamiseks. Vertland OÜ 6/9 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 5.9 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS 5.9.1 Arhitektuursed-ehituslikud tingimused Planeeritud elamumaakruntide uushoonestusele on antud järgnevad arhitektuursed- ehituslikud tingimused: • katusekalde vahemik: 0…45˚, üksikelamuansamblil kasutada sarnast kallet; • katusetüüp: kahepoolne viilkatus, väiksemad hooneosad ja abihooned võivad olla madalama kaldega; • hoone viimistlusmaterjalideks palk, puit, kivi, krohv, tellis või kombineerituna; tootmishoone viimistlusmaterjalideks võib kasutada osaliselt sandwitch-paneeli või plekki; • värvilahenduses eelistada sooje ja looduslähedasi värvitoone; • soovi korral võib hooneid piirata kuni 1,5 m piirdega (puidust lattaed, lippaed või võrkpiire hekiga); • hoone projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. 5.9.2 Keskkonnatingimusi tagavad nõuded Planeeringus kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Ehituse käigus kaasnevad müra ja vibratsioon on lühiajalised ning keskkonda oluliselt mitte halvendavad. Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Sellest tulenevalt puudub vajadus keskkonnalubade taotlemiseks. 5.9.3 Müra leevendavad meetmed Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisale 1 kuulub krunt POS 1 II kategooriasse (elamu maa-alad). Lisa 1 järgi ei tohi liiklusmüra piirväärtus ületada päeval 60 ja müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 ning öösel 55 ja müratundliku hoone teepoolsel küljel 60. Tehnoseadmete paigutamisel vältida nende suunamist Tamme maaüksuse suunas. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtust. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid. Vajadusel näha ette hoone projektis müra tõkestamiseks täiendavaid passiivsed meetmeid (hoone fassaadimaterjalide valik jne). 5.9.4 Tuleohutusnõuded Planeeritud ehitiste minimaalne tulepüsivusklass on TP3. Hoonetele on tagatud vastavalt tulepüsivusklassile tuleohutuskujad, planeeritud hoonete vaheline kaugus on vähemalt 8,0 m. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja Eesti standardist EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“. Krundile POS 1 planeeritud hooned on I ja VI kasutusviisiga. Lähtuvalt Eesti standardist EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ei näha hajaasustusega piirkonna üksikelamutele ning nende abihoonetele ette eraldi veevõtukohta kustutusveele. Hoone ehitusprojektis tuleb anda Vertland OÜ 7/9 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 teave lähima kasutuskõlbliku veevõtukoha kohta. Lähim olemasolev tuletõrjehüdrant asub u 400 m kaugusel 20110 Juuru-Järlepa maantee ja 20116 Juuru tee ristumiskohas (vt joonis DP-02) ning see on ka vastavuses siseministri 18.02.2021 vastu võetud määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord“ §-le 6, mille järgi saab suurendada I kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest kuni 400 meetrini. Planeeritud alale on kavandatud ka väiksem tootmishoone VI kasutusviisiga ja seega eelpool nimetatud määruse leevendust ei saaks kasutada, aga võttes arvesse Kõrtsu maaüksuse geoloogilisi andmeid, siis tehnilistel ja majanduslikel kaalutlustel pole mõistlik eraldi veevõtukohta välja ehitada. Ehitusprojektis täpsustada hoone kasutusotstarve ja vajadusel saab rajada tuletõrje veevõtukohaks tiigi kõrval paiknevale Kooli maaüksusele. Kruntidele ja hoonetele juurdepääs peab olema vaba ning aastaringselt kasutuskõlblikus seisukorras. Samuti ei tohi olla takistusi tuletõrjetehnika ümber pööramiseks. Vastavalt siseministri 02.09.2010 vastu võetud määrusele nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ §-le 3 tuleb tagada mootorsõidukite parkimine ohutul kaugusel (vähemalt 4,0 m) süttiva pinnakihiga hoone või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinast olevast ukse-, akna- või muust avast. Mootorsõidukite parkimisega ehitise läheduses ei või tekitada tuleohtu ehitisele, takistada evakuatsiooni ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskondade ligipääsemist. 5.9.5 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse ennetamiseks lähtuda Eesti standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Alal on soovitav turvalisuse tagamiseks krunt valgustada, tagada hea nähtavus ning kasutada vastupidavaid materjale. 5.9.6 Nõuded tehnorajatiste ehitusprojektide koostamiseks ja rajamiseks Hoone(te) ehitusprojekti(de) koostamiseks taotleda võrguvaldajatelt konkreetsed tehnilised tingimused. Võrguvaldajate arvamused on vajalikud ka ehitusprojekti eelprojekti staadiumis kui kavandatakse töid tehnovõrkude kaitsevööndis. Võrguvaldaja arvamus on vajalik ka tehnovõrguga ühendusele. Elektrivarustus Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Vertland OÜ 8/9 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 6. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA PLANEERINGU ELLUVIIMISEKS VAJALIKUD KOKKULEPPED Kehtestatud detailplaneering on aluseks edaspidisele projekteerimisele ja ehitustegevusele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Krundi POS 1 ehitusõigus realiseeritakse igakordse krundi valdaja või omaniku poolt. Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Planeeringu elluviimise ja ehitamisega seonduvate kulude kandmise kohustus on huvitatud isikul. Kui soovitakse alale rajada imbsüsteem, tuleb arvestada endise Juuru valla üldplaneeringuga ning selle kohaselt läbi viia täiendavad uuringud, et analüüsida imbsüsteemi rajamise võimalusi. Seni pole detailplaneeringu koostamise käigus veel täpselt teada, milline reoveepuhastamise lahendus valitakse. Vertland OÜ 9/9 TABEL 2. ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS N Krundi planeeritud Krundi planeeritud (katastriüksuse Krundi aadress Moodustatakse Osade senine sihtotsttarve suurus (m²) sihtotstarve kinnistust Pos. nr liik) E 95%; Kõrtsu 1 Kõrtsu 4 706 Maatulundusmaa T 5% 24005:003:0282 Arhitektuuri nõuded: · Hoonestusviis: lahtine; · Katusekalle: 0-45°, üksikelamuansamblil kasutada sarnast katusekallet; · Välisviimistlus: palk, puit, kivi, krohv, tellis; abihoonel võib kasutada osaliselt plekki, sandwich-paneeli; 2 1 EP 95%; TT 5% 4 · Katusekatte materjal: kivi, plekk, rullmaterjal; LK158153 9m · Harjasuund: vaba; 520 m² 3 · Piirded: soovi korral võib krunti piirata kuni 1,5 m piirdega, piire peab sobima hoonestusega. 2 põhjavee TINGMÄRGID: 4 706 m² liikumise suund PLANEERITUD ALA PIIR KATASTRIÜKSUSE, KINNISTU PIIR PLANEERITUD HOONESTUSALA PLANEERITUD JUURDEPÄÄS PLANEERINGUALALE 10 PLANEERITUD ELAMU- JA TOOTMISMAA SIHTOTSTARBELINE KRUNT EP PLANEERITUD KRUNDI SIHTOTSTARVE - ÜKSIKELAMUMAA (ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamu maa) TT PLANEERITUD KRUNDI SIHTOTSTARVE -TOOTMISMAA ( võimaliku kahjuliku välismõjuta (häiringuteta) tootmishoone ning tootmisrajatise maa) P3 PK KÕRGHALJASTUSE SÄILITAMISE KOHUSTUSEGA ALA 4 TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND 10 52 P3 PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL 0.20 PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD PRÜGIKONTEINERI VÕIMALIK ASUKOHT 10 PK PLANEERITUD PUURKAEVU JA VEETORUSTIKU VÕIMALIK ASUKOHT 10 PLANEERITUD REOVEEMAHUTI VÕI OMAPUHASTI JA KANALISATSIOONITORUSTIKU VÕIMALIK ASUKOHT 50 PLANEERITUD ELEKTRIMAAKAABLI VÕIMALIK ASUKOHT LK158153 OLEMASOLEV LIITUMISKILP PK 10 PK OLEMASOLEV PUURKAEV (Tamme maaüksusel) OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA TEE KRUNDI EHITUSÕIGUS posn.r sihtotstarve % kõrgus meetrites hoonete hoonete arv krundil korruste arv ehitisalune pind põhihoone/abihoone krundi pindala MÄRKUSED: 1. Alusplaanina on kasutatud Osaühing Aakermaa tööd nr 3925, mõõdistatud september 2021.a. 2. Geoalusel koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. TABEL 1. MOODUSTATUD KRUNTIDE EHITUSÕIGUS 3. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 09.2021. 4. Tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahendus on illustratiivne ja täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. 5. Käesolev joonis on kasutamiseks ainult koos seletuskirjaga. Krundi planeeritud kõrgus maapinnast katastriüksuse liigi Krundi kasutamise Krundi kasutamise Suletud brutopind ehitisealune pind parkimiskohtade 6. Sihtotstarvete osakaal täpsustatakse ehitusprojektis. Hoonete lubatud korruste suletud Hoonete suurim Hoonete suurim abihooned (m²) brutopind (m²) Krundi aadress katastriüksuse sihtotstarvete maksimaalne (põhihoone/ maapealsete korruselisus Tulepüsivus suurus (m²) sihtotstarve sihtotstarve põhihoone/ Planeeritud lubatud arv Vertland OÜ e-post: [email protected] tel: +372 5648 2262 Projekti nimi: abihoone) kaupa - sh Piirangud Kõrtsu maaüksuse detailplaneering lubatud Suurim Pos. nr järgi (m) arv Atla küla, Rapla vald, Rapla maakond vertland Huvitatud isik: Andres Born Planeerija-maastikuarhitekt: Piret Pallase (digitaalselt allkirjastatud) - maardla, geoloogilise uuringu ala; volitatud maastikuarhitekt tase 7 - olemasoleva el.kaabli kaitsevöönd koridori laiusega EP 95%; E 95%; kuni 0,2 m ja liitumiskilbi ümber ulatusega 2 m 1 Kõrtsu 4 706 150/ 370 2 9 3 (1/2) TT 5% T 5% 1000 TP3 3 rajatise seinast võrguvaldaja kasuks; Joonise nimetus: PÕHIJOONIS - planeeritud puurkaevu hooldusala r= 10m; - planeeritud omapuhasti hooldusala r=10m. TEHNOVÕRKUDEGA Töö nr: Staadium: Mõõtkava: Kuupäev: Joonise nr: 6321 DP 1:500 24.11.2021 DP-04 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 3.3. DETAILPLANEERINGU KÄIGUS TEHTUD KOOSTÖÖ KOONDTABEL JA KOOSTÖÖDOKUMENDID Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse aeg ja nr Kooskõlastuse ärakiri Kooskõlastuse Planeerija kommentaarid nr organisatsioon originaali asukoht 1 Huvitatud isik 21.11.2021 (allkirjastatud digitaalselt) Planeeringu kaust Andres Born Andres Born Digiallkirja kinnitusleht 2 Elektrilevi OÜ 22.11.2021 Kooskõlastatud tingimustel: Planeeringu kaust Tingimus tuleb täita ehitusprojekti nr 6913654993 *Tööjoonised kooskõlastada Kooskõlastusleht, koostamise staadiumis, vt seletuskiri ptk täiendavalt. vt pöördel 5.9.6 Vt lisaleht digiallkirja Kooskõlastuse väljastas kinnitusleht Marge Kasenurm Elektrilevi OÜ volitatud esindaja (allkirjastatud digitaalselt) 3 Päästeamet 29.11.2021 Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 Planeeringu kaust nr 7.2-3.4/7.2-3.4/9167-2 alusel annab Päästeameti Kooskõlastusleht, Lääne päästekeskus vt pöördel kooskõlastuse digiallkirja detailplaneeringu kinnitusleht tuleohutusosale, vt lisaleht. Margo Kubjas Ohutusjärelevalve büroo nõunik Lääne päästekeskus (allkirjastatud digitaalselt) 4 Rahandusministeerium 17.12.2021 Detailplaneeringu esitamine Planeeringu kaust Vastused on esitatud vastavalt kirjas nr 14-11/8326-2 arvamuse andmiseks, vt Arvamuse leht olevale numeratsioonile: lisaleht. Digiallkirja 1. Rapla Vallavolikogu on seisukohal, et 6% Kaia Sarnet kinnitusleht ulatuses krundi suuruse vähendamist nad regionaalvaldkonna ei loe ÜPga vastuoluliseks, vt Rapla asekantsler Vallavolikogu 21.06.2021 otsus nr 35. (allkirjastatud digitaalselt) 2. Naaberkinnistu Tamme maaomanikku on teavitatud DP koostamisest ning teavitatud 1/3 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 teda ÜP muutva DP kohustusest juhul, kui ta soovib oma elamumaa krundil alustada ehitustegevust (vt Rapla Vallavalitsuse kiri 21.12.2021, nr 6-2/31-8). 3. Rapla Vallavalitsus on seisukohal, et traditsiooniliste maal elamise viiside jätkamiseks ning majandusarengu soodustamiseks on väikeses mahus kõrvalsihtotstarbe tootmismaa määramine põhjendatud, vt Rapla Vallavalitsuse 13.12.2021 korraldus nr 684. 4. Terviseamet on DP kooskõlastanud, vt tabelis jrk nr 5 ning koostöödokumente. 5. Algatamise otsuses on välja toodud omaniku soov, mida ta planeerib alale ehitada. DP koostamise käigus on hoonete mahte täpsustatud, vt seletuskiri ptk 5.2. 6. Keskkonnaamet on DP kooskõlastanud, vt tabelis jrk nr 6 ja koostöödokumente ning seletuskirja on täiendatud Keskkonnaameti seisukohtadega, millega tuleb planeeringu elluviimisel arvestada, vt seletuskiri ptk 6. 5 Terviseamet 27.12.2021 Terviseameti lääne Planeeringu kaust nr 9.3-1/21/17591-2 regionaalosakond on Kooskõlastusleht, tutvunud esitatud vt pöördel planeeringu materjalidega digiallkirja ning kooskõlastab Atla külas kinnitusleht Kõrtsu maaüksuse detailplaneeringu. Terviktekst, vt lisaleht. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Kallaste menetlusgrupi juht 2/3 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 6 Keskkonnaamet 12.01.2022 Planeeringualal ei asu Planeeringu kaust Keskkonnaameti kirjas on esitatud nr 6-2/21/26621-2 kaitstavaid loodusobjekte Kooskõlastusleht seisukohad, millega tuleb arvestada ning ei ole eeldada olulise Digiallkirja planeeringu elluviimisel: keskkonnamõju kaasnemist kinnitusleht 1. Kui soovitakse alale rajada imbsüsteem, (keskkonnamõju hindamise tuleb arvestada endise Juuru valla ja üldplaneeringuga ning selle kohaselt läbi keskkonnajuhtimissüsteemi viia täiendavad uuringud, et analüüsida seadus §22). Keskkonnaamet imbsüsteemi rajamise võimalusi. Seni pole kooskõlastab DP koostamise käigus veel täpselt teada, detailplaneeringu PlanS milline reoveepuhastamise lahendus §142 lg 4 alusel. valitakse. Seletuskirja on täiendatud, vt Terviktekst, vt lisaleht. seletuskiri ptk 6. 2. Seletuskirja on täiendatud vastavalt kirjas olevatele punktidele 2 ja 3, vt seletuskiri ptk 5.5.3. 3/3 KORRALDUS Rapla 31. jaanuar 2022 nr 39 Detailplaneeringu kehtestamine (Atla küla, Kõrtsu) Rapla Vallavolikogu 21. juuni 2021 otsusega nr 35 „Detailplaneeringu algatamine“ algatati üldplaneeringut järgiva detailplaneeringu koostamine Atla külas Kõrtsu maaüksusele (katastritunnus 24005:003:0282). Planeeringu eesmärk on sätestada tingimused üksikelamuansambli ja sellega seotud rajatiste kavandamiseks. Põhihoone kasutamise otstarve on üksikelamu ning ühel abihoonel on lubatud ilma kahjuliku välismõjuta ja ilma häiringuteta tootmishoone kõrvalsihtotstarve. Traditsiooniliste maal elamise viiside jätkamiseks ning majandusarengu soodustamiseks on väikeses mahus kõrvalsihtotstarbe määramine põhjendatud ega lähe vastuollu üldplaneeringuga. Detailplaneeringu algatamise kohta avaldati teade 30.06.2021 maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“. Detailplaneering koostati koostöös piirkonna kinnistuomanike, puudutatud võrguvaldajate ja puudutatud asutustega, keda kaasati Rapla Vallavalitsuse 31.05.2021 kirjaga nr 6-2/31-1 ja 25.11.2021 kirjaga nr 6-2/31-4. Transpordiameti hinnangul jääb planeeringuala väljapoole riigitee kaitsevööndit, mistõttu puudub puutumus planeeringuga. Elektrilevi OÜ kiitis detailplaneeringu heaks 22.11.2021. Päästeamet kooskõlastas detailplaneeringu 29.11.2021 kirjaga nr 7.2-3.4/9167-2. Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 2327-2021-2. Detailplaneering võeti vastu Rapla Vallavalitsuse 13. detsembri 2021 korraldusega nr 684 „Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine (Kõrtsu)“. Avalik väljapanek toimus Rapla valla ametlikul veebilehel ja 29.12.2021 kuni 17.01.2022 Rapla Vallavalitsuse fuajees. Rahandusministeerium juhtis 17.12.2021 kirjaga nr 14-11/8326-2 tähelepanu asjaolule, et kui Kõrtsu maaüksusel detailplaneering kehtestatakse, on üldplaneeringu kohaselt 200 meetri raadiuses ehitatavatest hoonetest täiendavat ehitusõigust anda võimalik vaid üldplaneeringut muutva detailplaneeringu alusel. Rahandusministeerium tegi ettepaneku kaaluda naabritega ühise detailplaneeringu koostamist, mis oleks majanduslikult otstarbekas ja võimaldaks mõelda ka ühiste tehniliste lahenduste peale. Rapla Vallavalitsuse 21.12.2021 kirjaga nr 6-2/31-8 edastati ettepanek naabritele seisukohavõtuks. Eero maaüksuse omanikuga arutati ettepanekut 13.01.2022 telefonitsi, kuid täiendava ehitusõiguse vajadust maaomanik lähiaastatel ei näinud. Menetluse käigus ei ilmnenud, et keegi naaberkinnistute omanikest sooviks lähiaastatel taotleda ehitusõigust Kõrtsu maaüksusele kavandatavatest hoonetest lähemale kui 200 m. Koostatavas üldplaneeringus tingimusi leevendatakse ning maaomanike konsensuse korral peavad Atla küla kompaktsel hoonestusalal elamud paiknema üksteisest üldjuhul vähemalt 70 meetri kaugusel. Kuni üldplaneeringu kehtestamiseni ei oma koostatava üldplaneeringu lahendus õiguslikku tähendust, küll aga näitab see võimalikke arengusuundi tulevikus. Rapla Vallavalitsuse hinnangul on maaomaniku õigus oma maad vallata, kasutada ja käsutada ning vabadus otsustada detailplaneeringu koostamises osalemise üle kooskõlas üldiste huvidega vaatamata asjaolule, et planeeringuala laiendamine oleks majanduslikult otstarbekas. Rahandusministeerium juhtis tähelepanu asjaolule, et Juuru valla üldplaneeringu kohaselt peab elamukrundi suurus hajaasustuses olema vähemalt 5000 m². Kõrtsu maaüksuse suurus on kõigest 4706 m², mis on 6% võrra üldplaneeringuga määratud elamukrundi miinimum- suurusest vähem. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 2 kohaselt loetakse üldplanee- ringuga kehtestatud krundi minimaalsuuruse vähendamist üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Kõrtsu maaüksuse suurus sarnaneb mitmele teisele maaüksusele piirkonnas. Näiteks Atla külas asuva Koigi 100% elamumaa maaüksuse pindala on 4627 m², vaid 230 m kaugusel Juuru alevikus asuva Tallinna mnt 2a 100% elamumaa maaüksuse suurus on kõigest 2321 m². Üldplaneeringuga on määratud eelkõige ruumilise arengu põhimõtted. Kuna krundi suurus jääb üldplaneeringuga sätestatud põhimõttelisest piirväärtusest vaid 6% võrra allapoole, tegi Rapla Vallavolikogu Rahandusministeeriumile algatamise otsuses ettepaneku käsitleda olukorda üldplaneeringut järgivana. Juuru valla üldplaneeringuga on Juuru aleviku lähiümbrus elamuehituse seisukohast sobiv ja perspektiivsed arendusalad on olemasolevate suuremate keskuste ümber ette nähtud. Suurepärases asukohas paikneva Kõrtsu maaüksuse võsastuma jätmine ettekäändel, et üldplaneeringusse kirjutatud kokkuleppeline väärtus on ületatud, oleks üldplaneeringu põhimõtetega suuremas vastuolus. Üldplaneeringut muutva planeeringumenetluse kohaldamine on Rapla Vallavolikogu hinnangul antud juhul kohatu, kuna detailplaneering on suunatud üldplaneeringu ühe olulisema ruumilise arengu põhimõtte elluviimisele – piirkonnakeskuse Juuru tugevdamisele ja arendamisele. Üldplaneeringut muutva menetluse korral ei lahendata tavamenetlusega võrreldes suuremat hulka küsimusi. Üldplaneeringut muutev menetlus tooks nii omavalitsusele kui ka riigiasutustele kaasa põhjendamatuid menetlustoiminguid ning planeerijatele täiendavat tööd. Menetlusaeg pikeneks vähemalt ühe aasta võrra. Detailplaneeringu algatamisega üldplaneeringut järgivana juhindus omavalitsus hea halduse põhimõttest. Siht on asi lahendada mõistlikult, tekitades võimalikult vähe ebamugavusi ja halduskoormust ning lähtuda eesmärgipärasusest ja efektiivsuse põhimõtetest. Rahandusministeerium juhtis tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringuga on maaüksusele kavandatud 5% ulatuses tootmismaa sihtotstarve, kuid Juuru valla üldplaneeringu kohaselt on elamutel lubatud kuni 20% ulatuses vaid kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa kõrvalfunktsioon. Seoses viimastel aastatel leviva trendiga kolida oma ettevõte kodule lähemale on Rapla Vallavalitsus seisukohal, et traditsiooniliste maal elamise viiside jätkamiseks ning majandusarengu soodustamiseks on väikeses mahus kõrvalsihtotstarbe tootmismaa määramine põhjendatud. Kõrvaltegevus on suunatud elukeskkonna kui terviku kvaliteedi tõstmisele ja väärtuste arendamisele, mis on mõlemad üldplaneeringu ühed põhiülesanded. Rahandusministeerium juhtis tähelepanu vajadusele kooskõlastada detailplaneering Terviseameti ja Keskkonnaametiga. Terviseamet kooskõlastas detailplaneeringu 27.12.2021 kirjaga nr 9.3-1/21/17591-2. Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu 12.01.2022 kirjaga nr 6-221/26621-2 ning andis seisukohad detailplaneeringu elluviimiseks. Seisukohtade alusel detailplaneeringu seletuskirja täiendati. Kuna Keskkonnaameti antud seisukohad põhilahendust ei muutnud ega puudutanud ei naabreid ega teisi kaasatud isikuid, avalikku väljapanekut ei korratud. Avaliku väljapaneku jooksul ei esitatud detailplaneeringule mitte ühtegi arvamust ega ettepanekut. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, detailplaneeringust on huvitatud eraisik, planeerija on maastikuarhitekt Piret Pallase (Vertland OÜ). Tuginedes planeerimisseaduse § 124 lõikele 10, § 139 lõigetele 1, 3 ja 4, Rapla Vallavolikogu 25. jaanuari 2018 otsusele nr 12 „Volituste andmine vallavalitsusele planeerimisseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks“ ning menetluse käigus ilmnenud asjaoludele: 1. Kehtestada Kõrtsu detailplaneering (lisatud korraldusele). 2. Vallaarhitektil korraldada teate avaldamine Kõrtsu detailplaneeringu kehtestamise kohta Ametlikes Teadaannetes, Rapla valla ametlikul veebilehel, maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ ja valla infolehes „Rapla Teataja“, samuti teavitada huvitatud, puudutatud ning kaasatud isikuid ja asutusi. 3. Korralduse peale võib esitada Rapla Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavakstegemisest. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gert Villard vallavanem Ülle Eesik-Pärn vallasekretär KORRALDUS Rapla 31. jaanuar 2022 nr 39 Detailplaneeringu kehtestamine (Atla küla, Kõrtsu) Rapla Vallavolikogu 21. juuni 2021 otsusega nr 35 „Detailplaneeringu algatamine“ algatati üldplaneeringut järgiva detailplaneeringu koostamine Atla külas Kõrtsu maaüksusele (katastritunnus 24005:003:0282). Planeeringu eesmärk on sätestada tingimused üksikelamuansambli ja sellega seotud rajatiste kavandamiseks. Põhihoone kasutamise otstarve on üksikelamu ning ühel abihoonel on lubatud ilma kahjuliku välismõjuta ja ilma häiringuteta tootmishoone kõrvalsihtotstarve. Traditsiooniliste maal elamise viiside jätkamiseks ning majandusarengu soodustamiseks on väikeses mahus kõrvalsihtotstarbe määramine põhjendatud ega lähe vastuollu üldplaneeringuga. Detailplaneeringu algatamise kohta avaldati teade 30.06.2021 maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“. Detailplaneering koostati koostöös piirkonna kinnistuomanike, puudutatud võrguvaldajate ja puudutatud asutustega, keda kaasati Rapla Vallavalitsuse 31.05.2021 kirjaga nr 6-2/31-1 ja 25.11.2021 kirjaga nr 6-2/31-4. Transpordiameti hinnangul jääb planeeringuala väljapoole riigitee kaitsevööndit, mistõttu puudub puutumus planeeringuga. Elektrilevi OÜ kiitis detailplaneeringu heaks 22.11.2021. Päästeamet kooskõlastas detailplaneeringu 29.11.2021 kirjaga nr 7.2-3.4/9167-2. Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 2327-2021-2. Detailplaneering võeti vastu Rapla Vallavalitsuse 13. detsembri 2021 korraldusega nr 684 „Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine (Kõrtsu)“. Avalik väljapanek toimus Rapla valla ametlikul veebilehel ja 29.12.2021 kuni 17.01.2022 Rapla Vallavalitsuse fuajees. Rahandusministeerium juhtis 17.12.2021 kirjaga nr 14-11/8326-2 tähelepanu asjaolule, et kui Kõrtsu maaüksusel detailplaneering kehtestatakse, on üldplaneeringu kohaselt 200 meetri raadiuses ehitatavatest hoonetest täiendavat ehitusõigust anda võimalik vaid üldplaneeringut muutva detailplaneeringu alusel. Rahandusministeerium tegi ettepaneku kaaluda naabritega ühise detailplaneeringu koostamist, mis oleks majanduslikult otstarbekas ja võimaldaks mõelda ka ühiste tehniliste lahenduste peale. Rapla Vallavalitsuse 21.12.2021 kirjaga nr 6-2/31-8 edastati ettepanek naabritele seisukohavõtuks. Eero maaüksuse omanikuga arutati ettepanekut 13.01.2022 telefonitsi, kuid täiendava ehitusõiguse vajadust maaomanik lähiaastatel ei näinud. Menetluse käigus ei ilmnenud, et keegi naaberkinnistute omanikest sooviks lähiaastatel taotleda ehitusõigust Kõrtsu maaüksusele kavandatavatest hoonetest lähemale kui 200 m. Koostatavas üldplaneeringus tingimusi leevendatakse ning maaomanike konsensuse korral peavad Atla küla kompaktsel hoonestusalal elamud paiknema üksteisest üldjuhul vähemalt 70 meetri kaugusel. Kuni üldplaneeringu kehtestamiseni ei oma koostatava üldplaneeringu lahendus õiguslikku tähendust, küll aga näitab see võimalikke arengusuundi tulevikus. Rapla Vallavalitsuse hinnangul on maaomaniku õigus oma maad vallata, kasutada ja käsutada ning vabadus otsustada detailplaneeringu koostamises osalemise üle kooskõlas üldiste huvidega vaatamata asjaolule, et planeeringuala laiendamine oleks majanduslikult otstarbekas. Rahandusministeerium juhtis tähelepanu asjaolule, et Juuru valla üldplaneeringu kohaselt peab elamukrundi suurus hajaasustuses olema vähemalt 5000 m². Kõrtsu maaüksuse suurus on kõigest 4706 m², mis on 6% võrra üldplaneeringuga määratud elamukrundi miinimum- suurusest vähem. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 2 kohaselt loetakse üldplanee- ringuga kehtestatud krundi minimaalsuuruse vähendamist üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Kõrtsu maaüksuse suurus sarnaneb mitmele teisele maaüksusele piirkonnas. Näiteks Atla külas asuva Koigi 100% elamumaa maaüksuse pindala on 4627 m², vaid 230 m kaugusel Juuru alevikus asuva Tallinna mnt 2a 100% elamumaa maaüksuse suurus on kõigest 2321 m². Üldplaneeringuga on määratud eelkõige ruumilise arengu põhimõtted. Kuna krundi suurus jääb üldplaneeringuga sätestatud põhimõttelisest piirväärtusest vaid 6% võrra allapoole, tegi Rapla Vallavolikogu Rahandusministeeriumile algatamise otsuses ettepaneku käsitleda olukorda üldplaneeringut järgivana. Juuru valla üldplaneeringuga on Juuru aleviku lähiümbrus elamuehituse seisukohast sobiv ja perspektiivsed arendusalad on olemasolevate suuremate keskuste ümber ette nähtud. Suurepärases asukohas paikneva Kõrtsu maaüksuse võsastuma jätmine ettekäändel, et üldplaneeringusse kirjutatud kokkuleppeline väärtus on ületatud, oleks üldplaneeringu põhimõtetega suuremas vastuolus. Üldplaneeringut muutva planeeringumenetluse kohaldamine on Rapla Vallavolikogu hinnangul antud juhul kohatu, kuna detailplaneering on suunatud üldplaneeringu ühe olulisema ruumilise arengu põhimõtte elluviimisele – piirkonnakeskuse Juuru tugevdamisele ja arendamisele. Üldplaneeringut muutva menetluse korral ei lahendata tavamenetlusega võrreldes suuremat hulka küsimusi. Üldplaneeringut muutev menetlus tooks nii omavalitsusele kui ka riigiasutustele kaasa põhjendamatuid menetlustoiminguid ning planeerijatele täiendavat tööd. Menetlusaeg pikeneks vähemalt ühe aasta võrra. Detailplaneeringu algatamisega üldplaneeringut järgivana juhindus omavalitsus hea halduse põhimõttest. Siht on asi lahendada mõistlikult, tekitades võimalikult vähe ebamugavusi ja halduskoormust ning lähtuda eesmärgipärasusest ja efektiivsuse põhimõtetest. Rahandusministeerium juhtis tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringuga on maaüksusele kavandatud 5% ulatuses tootmismaa sihtotstarve, kuid Juuru valla üldplaneeringu kohaselt on elamutel lubatud kuni 20% ulatuses vaid kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa kõrvalfunktsioon. Seoses viimastel aastatel leviva trendiga kolida oma ettevõte kodule lähemale on Rapla Vallavalitsus seisukohal, et traditsiooniliste maal elamise viiside jätkamiseks ning majandusarengu soodustamiseks on väikeses mahus kõrvalsihtotstarbe tootmismaa määramine põhjendatud. Kõrvaltegevus on suunatud elukeskkonna kui terviku kvaliteedi tõstmisele ja väärtuste arendamisele, mis on mõlemad üldplaneeringu ühed põhiülesanded. Rahandusministeerium juhtis tähelepanu vajadusele kooskõlastada detailplaneering Terviseameti ja Keskkonnaametiga. Terviseamet kooskõlastas detailplaneeringu 27.12.2021 kirjaga nr 9.3-1/21/17591-2. Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu 12.01.2022 kirjaga nr 6-221/26621-2 ning andis seisukohad detailplaneeringu elluviimiseks. Seisukohtade alusel detailplaneeringu seletuskirja täiendati. Kuna Keskkonnaameti antud seisukohad põhilahendust ei muutnud ega puudutanud ei naabreid ega teisi kaasatud isikuid, avalikku väljapanekut ei korratud. Avaliku väljapaneku jooksul ei esitatud detailplaneeringule mitte ühtegi arvamust ega ettepanekut. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, detailplaneeringust on huvitatud eraisik, planeerija on maastikuarhitekt Piret Pallase (Vertland OÜ). Tuginedes planeerimisseaduse § 124 lõikele 10, § 139 lõigetele 1, 3 ja 4, Rapla Vallavolikogu 25. jaanuari 2018 otsusele nr 12 „Volituste andmine vallavalitsusele planeerimisseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks“ ning menetluse käigus ilmnenud asjaoludele: 1. Kehtestada Kõrtsu detailplaneering (lisatud korraldusele). 2. Vallaarhitektil korraldada teate avaldamine Kõrtsu detailplaneeringu kehtestamise kohta Ametlikes Teadaannetes, Rapla valla ametlikul veebilehel, maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ ja valla infolehes „Rapla Teataja“, samuti teavitada huvitatud, puudutatud ning kaasatud isikuid ja asutusi. 3. Korralduse peale võib esitada Rapla Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavakstegemisest. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gert Villard vallavanem Ülle Eesik-Pärn vallasekretär Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Atla küla, Rapla vald, Rapla maakond Töö nr: 6321 Planeeringu koostamise korraldaja Rapla Vallavalitsus Viljandi mnt 17 Rapla 79511 Rapla vald Rapla maakond Tel: (+372) 489 0510 E-post: [email protected] Huvitatud isik Andres Born Tel: (+372) 5554 7101 E-post: [email protected] Koostaja Vertland OÜ Reg nr 12513331 Raudkivi tee 9-14 Peetri alevik Rae vald 75312 Harju maakond Planeerija-maastikuarhitekt: Piret Pallase volitatud maastikuarhitekt, tase 7 kutsetunnistus nr 166818 Tel: (+372) 5648 2262 E-post: [email protected] Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 KAUSTA KOOSSEIS 1. DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEANDMED JA EESMÄRK............................... 5 2. DETAILPLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ....................................................... 5 3. PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS.......................................................................... 7 4. PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ................................................. 7 5. PLANEERINGUS KAVANDATUD KIRJELDUS................................................................................... 7 5.1 PLANEERITUD MAA-ALA KRUNDIJAOTUS .......................................................................... 7 5.2 EHITUSÕIGUS, HOONETE JA MAAÜKSUSE KOORMUSNÄITAJAD .............................. 7 5.3 HALJASTUS JA HEAKORD ........................................................................................................... 8 5.4 JUURDEPÄÄS JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED ................................................. 8 5.5 TEHNOVÕRGUD .............................................................................................................................. 8 5.5.1 Üldosa ........................................................................................................................................ 8 5.5.2 Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine ................................................. 9 5.5.3 Veevarustus ja kanalisatsioon .......................................................................................... 9 5.5.4 Elektrivarustus .................................................................................................................... 10 5.5.5 Soojusvarustus .................................................................................................................... 10 5.6 KESKKONNAKAITSE JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE .................... 10 5.7 AVALIKU RUUMI PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED .......................................................... 10 5.8 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE........................................................................................................................................ 10 5.9 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS .............................. 11 5.9.1 Arhitektuursed-ehituslikud tingimused.................................................................... 11 5.9.2 Keskkonnatingimusi tagavad nõuded ........................................................................ 11 5.9.3 Müra leevendavad meetmed ......................................................................................... 11 5.9.4 Tuleohutusnõuded ............................................................................................................. 11 5.9.5 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ...................................... 12 5.9.6 Nõuded tehnorajatiste ehitusprojektide koostamiseks ja rajamiseks .......... 12 6. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA PLANEERINGU ELLUVIIMISEKS VAJALIKUD KOKKULEPPED ............................................................................................................... 13 2. DETAILPLANEERINGU JOONISED DP-01 Situatsiooniskeem DP-02 Kontaktvööndi analüüs DP-03 Tugiplaan DP-04 Põhijoonis tehnovõrkudega 3. DETAILPLANEERINGU LISAD 3.1. Menetlusdokumendid 3.2. Tehnilised tingimused 3.3. Detailplaneeringu käigus tehtud koostöö koondtabel ja koostöödokumendid 3/14 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 4/14 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 1. DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEANDMED JA EESMÄRK Detailplaneeringu koostamisel on aluseks võetud: • huvitatud isiku taotlus detailplaneeringu algatamiseks; • Rapla Vallavolikogu 21.06.2021 otsus nr 35 „Detailplaneeringu algatamine“; • planeerimisseadus; • kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid; • Osaühing Aakermaa 09.2021 koostatud maa-ala plaan tehnovõrkudega, töö nr 3925. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on sätestada tingimused üksikelamuansambli rajamiseks. Detailplaneeringuga lahendatakse vähemalt järgmised ülesanded vastavalt planeerimisseaduse § 126: - krundi hoonestusala määramine; - krundi ehitusõiguse määramine; - juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovarustuse ja teiste planeeringuala toimimiseks vajalike ehitiste lahenduspõhimõtete andmine ja võimalike asukohtade määramine; - ehitiste arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine; - haljastuse ja heakorrapõhimõtete määramine; - puhveralade, kujade ja keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; - kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; - servituutide vajadusega alade määratlemine. 2. DETAILPLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE Endise Juuru valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala hajaasustusega alal, vt skeem 1. Hajaasustuses tuleb uute hoonete ehitamisel arvestada olemasoleva asustusmustri säilimisega. Üldplaneeringu kohaselt peab elamukrundi suurus hajaasustuses olema vähemalt 5000 m2. Kõrtsu maaüksuse suurus on 4706 m2, mis on 6% võrra väiksem üldplaneeringuga määratletuid elamukrundi miinimumsuurusest. Samuti peab üldplaneeringu kohaselt uue elamu ehitamisel kaugus olemasolevatest elamutest olema vähemalt 200 meetrit. Tingimust on võimalik järgida, kui mitte arvestada asjaolu, et Kõrtsu maaüksuse vahetus naabruses paikneb elamumaa sihtotstarbeline Tamme maaüksus, mille omanik võiks elamu kavandamise võimalikkust samuti eeldada. Elamu olemasolu korral ei ole ka Tamme maaüksusel võimalik hoida 200 m vahemaad. Juuru valla üldplaneeringu kohaselt on elamualadel lubatud 20% ulatuses kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa ja/või üldkasutatava hoone maa kõrvalfunktsioon. Seoses viimastel aastatel leviva trendiga kolida oma ettevõte kodule lähemale on Rapla Vallavalitsus seisukohal, et traditsiooniliste maal elamise viiside jätkamiseks ning 5/14 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 majandusarengu soodustamiseks on väikeses mahus kõrvalsihtotstarbe tootmismaa määramine põhjendatud ja kõrvaltegevus on suunatud elukeskkonna kui terviku kvaliteedi tõstmisele. Juuru valla üldplaneeringu järgi paikneb planeeritud ala piirkonnas, kus enne imbsüsteemi rajamist on vajalik läbi viia täiendavad uuringud, et analüüsida imbsüsteemi rajamise võimalust (skeemil 1 on ala tähistatud tumehalli viirutusega). Lisaks eelnevale on üldplaneeringus sätestatud järgmised elamumaa kasutamis- ja ehitustingimused: • elamute ehitamisel ja abihoonete kavandamisel tuleb lähtuda ümbritseva keskkonna arhitektuurilisest struktuurist ning arvestada vaadetega planeeringualalt ja planeeringualale; • hoone suurim lubatud kõrgus: 9 m; • lubatud katusetüüpideks on viil-, kelp- või roodkatus; Endise Juuru valla üldplaneeringuga on Juuru aleviku lähiümbrus elamuehituse seisukohast sobiv ja perspektiivsed arendusalad on olemasolevate suuremate keskuste ümber ette nähtud ja kuna krundi suurus jääb vaid 6% võrra üldplaneeringuga sätestatud elamukrundi miinimumsuurusest allapoole on Rapla Volikogu seisukohal detailplaneeringut käsitleda üldplaneeringut järgivana, kuigi planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 2 kohaselt loetakse krundi minimaalsuuruse vähendamist üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Skeem 1. Endise Juuru valla üldplaneeringu väljavõte, planeeringuala piiritletud tumesinise joonega. 6/14 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 3. PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Detailplaneeringu ala asub Rapla maakonnas Rapla vallas Atla külas ning hõlmab Kõrtsu maaüksust (100% maatulundusmaa, katastritunnus 24005:003:0282). Osaliselt kuulub planeeringualasse ka Tuura tee L1 maaüksus (100% transpordimaa, katastritunnus 66801:001:0283). Planeeringuala suurus on 0,5 ha. Kõrtsu maaüksus on eraomandis. Planeeringuala paikneb Rapla valla hajaasustusalal, Juuru aleviku tiheasustusala vahetus läheduses, vt joonis DP-02. Planeeringuala piirneb põhjast ja idast maatulundusmaa sihtotstarbelise Plevna ja Kooli maaüksustega, lõunast elamumaa sihtotstarbelise Tamme maaüksusega ning läänest Tuura tee L1 transpordimaa sihtotstarbelise maaüksusega. Juurdepääs planeeringualale on Tuura teelt, olemasolevalt mahasõidult. Planeeringuala jääb kogu ulatuses geoloogilise uuringu alale. Piki Tuura tee L1 maaüksust paikneb Kõrtsu maaüksuse poolses ääres elektri maakaabel ja krundi piiril liitumiskilp LK158153. Kinnistul ei ole muinsuskaitselisi ega looduskaitselisi piiranguid. Kitsendused on kajastatud joonisel DP-03. Maapind on tasane, absoluutsete kõrgusmärkidega vahemikus 72,80…74,41. 4. PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid: • muuta Kõrtsu maaüksuse sihtotstarve 95% elamumaaks ja 5% tootmismaaks; • kavandada alale sobiliku suurusega hoonestus; • ala hoonestamisega tagada ööpäevaringne territooriumi kasutus ning turvalisuse kasv; • luua eeldused ala korrastamiseks ja maa efektiivsemaks kasutamiseks. 5. PLANEERINGUS KAVANDATUD KIRJELDUS 5.1 PLANEERITUD MAA-ALA KRUNDIJAOTUS Kõrtsu maaüksuse piire ei ole ette nähtud muuta. Kavandatud on muuta maaüksuse sihtotstarve üksikelamumaa sihtotstarbeks, mille kõrvalsihtotstarbeks on määratud tootmismaa (planeeritud katastriüksuse sihtotstarve: 95% elamumaa ja 5% tootmismaa). 5.2 EHITUSÕIGUS, HOONETE JA MAAÜKSUSE KOORMUSNÄITAJAD Rapla Vallavolikogu 21.06.2021 otsuses nr 35 on välja toodud omaniku soov ehitada ca 150 m2 ehitisealuse pinnaga maamaja, ca 300 m2 ehitisealuse pinnaga abihoone ning ca 30 m2 ehitisealuse pinnaga külalistemaja. Detailplaneeringu koostamise käigus on hoonete mahtusid täpsustatud. Vältimaks mitme väikse abihoone ehitamist (kuur, garaaž vms) on suurendatud selle võrra suurema abihoone mahtu 40 m2 võrra. POS 1 (Kõrtsu maaüksus) • Krundi suurus: 4 706 m² • Krundi kasutamise sihtotstarve: EP 95%, TT 5% • Hoonete suurim lubatud arv: 1 põhihoone, 2 abihoonet • Põhihoone suurim lubatud ehitisealune pind: 150 m² • Abihoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 370 m2 (340 m2, 30 m2) • Põhihoone suurim lubatud kõrgus: 9 m (abs. 82,5 m) 7/14 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 • Suurema abihoone lubatud kõrgus: 9 m (abs. 82,5 m) • Väiksema abihoone lubatud kõrgus: 5 m (abs 78,5 m) • Hoone suurim lubatud korruselisus: 2 Planeeritud põhihoone kasutamise otstarve on üksikelamu ning ühel abihoonel on lubatud kasutusotstarve tööstus- ja laohoone (võimaliku kahjuliku välismõjuta (häiringuteta) tootmishoone), nt väiksem puidutööstushoone, ning teisel abihoonel elamu abihoone, nt külalistemaja vms. Detailplaneeringualale on lubatud ehitada hooned, mille kasutamise otstarvetest lähtuvalt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. 5.3 HALJASTUS JA HEAKORD Planeeritud alal võimalusel säilitada väärtuslik kõrghaljastus, likvideerida võib võsa ja väheväärtuslikku kõrghaljastust. Krundile POS 1 on Tamme maaüksuse poolsele osale määratud 10 m laiune kõrghaljastuse säilitamise kohustusega vöönd. Alal võib teostada hooldusraiet ja täiendada olemasolevat haljastust uusistutusega. Detailplaneeringu alal ei ole kavandatud reostuse või keskkonnaohuga seonduvat rajada. Planeeritud alal ei ole kaitsealuseid loodusobjekte. Planeeringu alal tekkivad jäätmed tuleb sorteerida ja paigutada krundile kavandatud prügikonteinerisse. Jäätmete kogumiskoht on planeeritud krundi sissepääsu juurde, vt joonis DP-04, täpne asukoht tuleb täpsustada ehitusprojektis. Jäätmete kogumine, sortimine, vedu, hoidmine, taaskasutamine ja kõrvaldamine peab vastama Rapla valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatule. 5.4 JUURDEPÄÄS JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED Planeeritud elamukrundile juurdepääs on lahendatud olemasolevalt Tuura tee L1 maaüksuselt olemasolevalt mahasõidult. Juurdepääsu asukoht on näidatud joonisel DP- 04. Uut juurdepääsu ei kavandata. Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Parkimiskohti on arvestatud 3 parkimiskohta krundi kohta. 5.5 TEHNOVÕRGUD 5.5.1 Üldosa Tehnovõrkudega varustamine on planeeritud krunt POS 1 vajadusi arvesse võttes. Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad ehitusprojekti(de) koostamise käigus. Detailplaneeringus on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude täpne lahendus antakse koos hoone(te) ehitusprojektiga. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel DP-04. 8/14 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 5.5.2 Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine Krunt POS 1 on valdavalt tasane. Krundilt POS 1 lahendada hoonete ehitusprojektide koostamisel sademevee ärajuhtimine kõvakattega aladelt. Rohealadele valguv sademevesi immutada pinnasesse. Sademeveed immutada pinnasesse krundi piirides. Vertikaalplaneeringu täpne lahendus antakse hoone(te) ehitusprojekti(de)s. 5.5.3 Veevarustus ja kanalisatsioon Endise Juuru valla üldplaneeringu kohaselt ei asu ala reovee kogumisala piirkonnas. Krundi varustamine veevärgi ja kanalisatsiooniga on kavandatud lokaalselt. Krundi POS 1 veega varustamine lahendatakse uue puurkaevu (tootlikkusega alla 5 m3 ööpäevas) rajamisega. Puurkaevu hooldusala ulatus, arvestades võimalikku tarbimist, on määratud 10 meetrit. Krundi POS 1 reoveekanalisatsiooniks on planeeritud reoveemahuti või biopuhasti. Kui kavandatakse rajada imbsüsteem, siis on vajalik läbi viia täiendavad uuringud, et analüüsida imbsüsteemi rajamise võimalust. Määruse nr 61 § 8 lg 3 kohaselt peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Lisaks tuleb jälgida, et heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist (VeeS § 127 lg 1). Juhul kui heitvesi juhitakse veekogusse, siis ei ole see lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal (VeeS § 127 lg 2). Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (mõõtkava 1:400 000) andmetel paikneb planeeringuala kaitsmata põhjaveega alal. Põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi halvenemist tuleb vältida (veeseadus VeeS §35 p 1). Vastavalt keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61“Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 8 lg 1 p 4 võib heitvett kaitsmata põhjaveega aladel hajutatult pinnasesse immutada kuni 10 m3 ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist ja juhul, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole. Omapuhasti tuleb rajada puurkaevu hooldusalast vähemalt 50 m kaugusele. Omapuhasti rajada vastavalt keskkonnaministri 31.07.2019 määruses nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ § 5 ja 6 toodud nõuetele. Omapuhasti ja puurkaevu asukohad tuleb täpsustada ehitusprojektis. Puurkaevu rajamisel arvestada keskkonnaministri 09.07.2015 määrusega nr 43 „ Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele „Geoloogia 1: 50 000“ on planeeringualal põhjavee liikumise suund kirdest edelasse. Krundisisene vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine peab toimuma koostatud ehitusprojekti alusel. 9/14 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 5.5.4 Elektrivarustus Krundi POS 1 elektrivarustus on planeeritud olemasolevast liitumiskilbist LK158153 vastavalt Elektrilevi OÜ väljastatud tehnilistele tingimustele nr 392777, koostatud 12.11.2021. Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga. 5.5.5 Soojusvarustus Käesolev planeering kütteliigi või kütte tehnilise lahenduse valikul piiranguid ei sea. Hoonete soojusvarustus lahendatakse koos hoone projektiga. Soojusvarustus lahendatakse lokaalselt. Kütteliik täpsustatakse ehitusprojektis. 5.6 KESKKONNAKAITSE JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Planeeringus kavandatud tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegiline hindamise läbiviimine on kohustuslik. Detailplaneeringus ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid. Planeeritud tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Lähtudes eelnevast ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik ning arvestades kavandatud tegevuse väikest mahtu ei ole vajalik anda detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut. Planeeritud tegevuse elluviimisega ei ole ette näha avariiolukordade tekkimist. Oht inimese tervisele võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid peavad olema hooldatud, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Ehitusobjektil töötavad isikud peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega, sest nii on võimalik vältida ohtu keskkonnale. Detailplaneeringus puudub vajadus teha ettepanekuid maa-alade ja objektide täiendavaks kaitse alla võtmiseks. 5.7 AVALIKU RUUMI PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Planeeritud hoonestus on Juuru aleviku lähiümbruse elamuehituse seisukohast sobiv. Alale uue funktsiooni loomine toob piirkonda lisandväärtust ning turvalisuse kasvu parandamiseks ala heakorrastatakse ja valgustatakse. 5.8 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE Planeeritud alal asuva maaüksuse sihtotstarbe muutmine võimaldab ehitada krundile elamu ja väiksema tootmishoone, mis tagab ööpäevaringse territooriumi kasutuse ning turvalisuse kasvu. Käesolevas detailplaneeringus kavandatud hooned sobivad piirkonda ega muutu domineerivaks. Detailplaneeringus luuakse eeldused ala korrastamiseks ja maa efektiivsemaks kasutamiseks. 10/14 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 5.9 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS 5.9.1 Arhitektuursed-ehituslikud tingimused Planeeritud elamumaakruntide uushoonestusele on antud järgnevad arhitektuursed- ehituslikud tingimused: • katusekalde vahemik: 0…45˚, üksikelamuansamblil kasutada sarnast kallet; • katusetüüp: kahepoolne viilkatus, väiksemad hooneosad ja abihooned võivad olla madalama kaldega; • hoone viimistlusmaterjalideks palk, puit, kivi, krohv, tellis või kombineerituna; tootmishoone viimistlusmaterjalideks võib kasutada osaliselt sandwitch-paneeli või plekki; • värvilahenduses eelistada sooje ja looduslähedasi värvitoone; • soovi korral võib hooneid piirata kuni 1,5 m piirdega (puidust lattaed, lippaed või võrkpiire hekiga); • hoone projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. 5.9.2 Keskkonnatingimusi tagavad nõuded Planeeringus kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Ehituse käigus kaasnevad müra ja vibratsioon on lühiajalised ning keskkonda oluliselt mitte halvendavad. Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Sellest tulenevalt puudub vajadus keskkonnalubade taotlemiseks. 5.9.3 Müra leevendavad meetmed Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisale 1 kuulub krunt POS 1 II kategooriasse (elamu maa-alad). Lisa 1 järgi ei tohi liiklusmüra piirväärtus ületada päeval 60 ja müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 ning öösel 55 ja müratundliku hoone teepoolsel küljel 60. Tehnoseadmete paigutamisel vältida nende suunamist Tamme maaüksuse suunas. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtust. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid. Vajadusel näha ette hoone projektis müra tõkestamiseks täiendavaid passiivsed meetmeid (hoone fassaadimaterjalide valik jne). 5.9.4 Tuleohutusnõuded Planeeritud ehitiste minimaalne tulepüsivusklass on TP3. Hoonetele on tagatud vastavalt tulepüsivusklassile tuleohutuskujad, planeeritud hoonete vaheline kaugus on vähemalt 8,0 m. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja Eesti standardist EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“. Krundile POS 1 planeeritud hooned on I ja VI kasutusviisiga. Lähtuvalt Eesti standardist EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ei näha hajaasustusega piirkonna üksikelamutele ning nende abihoonetele ette eraldi veevõtukohta kustutusveele. Hoone ehitusprojektis tuleb anda 11/14 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 teave lähima kasutuskõlbliku veevõtukoha kohta. Lähim olemasolev tuletõrjehüdrant asub u 400 m kaugusel 20110 Juuru-Järlepa maantee ja 20116 Juuru tee ristumiskohas (vt joonis DP-02) ning see on ka vastavuses siseministri 18.02.2021 vastu võetud määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord“ §-le 6, mille järgi saab suurendada I kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest kuni 400 meetrini. Planeeritud alale on kavandatud ka väiksem tootmishoone VI kasutusviisiga ja seega eelpool nimetatud määruse leevendust ei saaks kasutada, aga võttes arvesse Kõrtsu maaüksuse geoloogilisi andmeid, siis tehnilistel ja majanduslikel kaalutlustel pole mõistlik eraldi veevõtukohta välja ehitada. Ehitusprojektis täpsustada hoone kasutusotstarve ja vajadusel saab rajada tuletõrje veevõtukohaks tiigi kõrval paiknevale Kooli maaüksusele. Kruntidele ja hoonetele juurdepääs peab olema vaba ning aastaringselt kasutuskõlblikus seisukorras. Samuti ei tohi olla takistusi tuletõrjetehnika ümber pööramiseks. Vastavalt siseministri 02.09.2010 vastu võetud määrusele nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ §-le 3 tuleb tagada mootorsõidukite parkimine ohutul kaugusel (vähemalt 4,0 m) süttiva pinnakihiga hoone või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinast olevast ukse-, akna- või muust avast. Mootorsõidukite parkimisega ehitise läheduses ei või tekitada tuleohtu ehitisele, takistada evakuatsiooni ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskondade ligipääsemist. 5.9.5 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse ennetamiseks lähtuda Eesti standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Alal on soovitav turvalisuse tagamiseks krunt valgustada, tagada hea nähtavus ning kasutada vastupidavaid materjale. 5.9.6 Nõuded tehnorajatiste ehitusprojektide koostamiseks ja rajamiseks Hoone(te) ehitusprojekti(de) koostamiseks taotleda võrguvaldajatelt konkreetsed tehnilised tingimused. Võrguvaldajate arvamused on vajalikud ka ehitusprojekti eelprojekti staadiumis kui kavandatakse töid tehnovõrkude kaitsevööndis. Võrguvaldaja arvamus on vajalik ka tehnovõrguga ühendusele. Elektrivarustus Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. 12/14 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 6. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA PLANEERINGU ELLUVIIMISEKS VAJALIKUD KOKKULEPPED Kehtestatud detailplaneering on aluseks edaspidisele projekteerimisele ja ehitustegevusele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Krundi POS 1 ehitusõigus realiseeritakse igakordse krundi valdaja või omaniku poolt. Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Planeeringu elluviimise ja ehitamisega seonduvate kulude kandmise kohustus on huvitatud isikul. Kui soovitakse alale rajada imbsüsteem, tuleb arvestada endise Juuru valla üldplaneeringuga ning selle kohaselt läbi viia täiendavad uuringud, et analüüsida imbsüsteemi rajamise võimalusi. Seni pole detailplaneeringu koostamise käigus veel täpselt teada, milline reoveepuhastamise lahendus valitakse. 13/14 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 14/14 Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 2. DETAILPLANEERINGU JOONISED DP-01 Situatsiooniskeem DP-02 Kontaktvööndi analüüs DP-03 Tugiplaan DP-04 Põhijoonis tehnovõrkudega Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 3. DETAILPLANEERINGU LISAD 3.1. Menetlusdokumendid 3.2. Tehnilised tingimused 3.3. Detailplaneeringu käigus tehtud koostöö koondtabel ja koostöödokumendid Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 3.1. MENETLUSDOKUMENDID 31.05.2021 Rapla Vallavalitsuse kiri nr 6-2/31-1 „Kaasamine detailplaneeringu koostamisele (Kõrtsu)“ 21.06.2021 Rapla Vallavolikogu otsus nr 35 „Detailplaneeringu algatamine“ 24.11.2021 Rapla Vallavalitsuse kiri nr 6-2/31-3 „Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks“ 25.11.2021 Rapla Vallavalitsuse kiri nr 6-2/31-4 „Kaasamine detailplaneeringu koostamisele (Kõrtsu)“ 13.12.2021 Rapla Vallavalitsuse korraldus nr 684 „Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine (Kõrtsu)“ 21.12.2021 Rapla Vallavalitsuse kiri nr 6-2/31-7 „Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks“ 21.12.2021 Rapla Vallavalitsuse kiri nr 6-2/31-8 „Kaasamine detailplaneeringu koostamisele (Kõrtsu)“ Atla küla Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Töö nr 6321 Rapla maakond, Rapla vald, Atla küla 21.12.2021 3.2. TEHNILISED TINGIMUSED 1. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 392777, koostatud 12.11.2021, kehtivad kuni 12.11.2023. 3.3. DETAILPLANEERINGU KÄIGUS TEHTUD KOOSTÖÖ KOONDTABEL JA KOOSTÖÖDOKUMENDID Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse aeg ja nr Kooskõlastuse ärakiri Kooskõlastuse Planeerija kommentaarid nr organisatsioon originaali asukoht 1 Huvitatud isik 21.11.2021 (allkirjastatud digitaalselt) Planeeringu kaust Andres Born Andres Born Digiallkirja kinnitusleht 2 Elektrilevi OÜ 22.11.2021 Kooskõlastatud tingimustel: Planeeringu kaust Tingimus tuleb täita ehitusprojekti nr 6913654993 *Tööjoonised kooskõlastada Kooskõlastusleht, koostamise staadiumis, vt seletuskiri ptk täiendavalt. vt pöördel 5.9.6 Vt lisaleht digiallkirja Kooskõlastuse väljastas kinnitusleht Marge Kasenurm Elektrilevi OÜ volitatud esindaja (allkirjastatud digitaalselt) 3 Päästeamet 29.11.2021 Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 Planeeringu kaust nr 7.2-3.4/7.2-3.4/9167-2 alusel annab Päästeameti Kooskõlastusleht, Lääne päästekeskus vt pöördel kooskõlastuse digiallkirja detailplaneeringu kinnitusleht tuleohutusosale, vt lisaleht. Margo Kubjas Ohutusjärelevalve büroo nõunik Lääne päästekeskus (allkirjastatud digitaalselt) 4 Rahandusministeerium 17.12.2021 Detailplaneeringu esitamine Planeeringu kaust Vastused on esitatud vastavalt kirjas nr 14-11/8326-2 arvamuse andmiseks, vt Arvamuse leht olevale numeratsioonile: lisaleht. Digiallkirja 1. Rapla Vallavolikogu on seisukohal, et 6% Kaia Sarnet kinnitusleht ulatuses krundi suuruse vähendamist nad regionaalvaldkonna ei loe ÜPga vastuoluliseks, vt Rapla asekantsler Vallavolikogu 21.06.2021 otsus nr 35. (allkirjastatud digitaalselt) 2. Naaberkinnistu Tamme maaomanikku on teavitatud DP koostamisest ning teavitatud 1/3 teda ÜP muutva DP kohustusest juhul, kui ta soovib oma elamumaa krundil alustada ehitustegevust (vt Rapla Vallavalitsuse kiri 21.12.2021, nr 6-2/31-8). 3. Rapla Vallavalitsus on seisukohal, et traditsiooniliste maal elamise viiside jätkamiseks ning majandusarengu soodustamiseks on väikeses mahus kõrvalsihtotstarbe tootmismaa määramine põhjendatud, vt Rapla Vallavalitsuse 13.12.2021 korraldus nr 684. 4. Terviseamet on DP kooskõlastanud, vt tabelis jrk nr 5 ning koostöödokumente. 5. Algatamise otsuses on välja toodud omaniku soov, mida ta planeerib alale ehitada. DP koostamise käigus on hoonete mahte täpsustatud, vt seletuskiri ptk 5.2. 6. Keskkonnaamet on DP kooskõlastanud, vt tabelis jrk nr 6 ja koostöödokumente ning seletuskirja on täiendatud Keskkonnaameti seisukohtadega, millega tuleb planeeringu elluviimisel arvestada, vt seletuskiri ptk 6. 5 Terviseamet 27.12.2021 Terviseameti lääne Planeeringu kaust nr 9.3-1/21/17591-2 regionaalosakond on Kooskõlastusleht, tutvunud esitatud vt pöördel planeeringu materjalidega digiallkirja ning kooskõlastab Atla külas kinnitusleht Kõrtsu maaüksuse detailplaneeringu. Terviktekst, vt lisaleht. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Kallaste menetlusgrupi juht 2/3 6 Keskkonnaamet 12.01.2022 Planeeringualal ei asu Planeeringu kaust Keskkonnaameti kirjas on esitatud nr 6-2/21/26621-2 kaitstavaid loodusobjekte Kooskõlastusleht seisukohad, millega tuleb arvestada ning ei ole eeldada olulise Digiallkirja planeeringu elluviimisel: keskkonnamõju kaasnemist kinnitusleht 1. Kui soovitakse alale rajada imbsüsteem, (keskkonnamõju hindamise tuleb arvestada endise Juuru valla ja üldplaneeringuga ning selle kohaselt läbi keskkonnajuhtimissüsteemi viia täiendavad uuringud, et analüüsida seadus §22). Keskkonnaamet imbsüsteemi rajamise võimalusi. Seni pole kooskõlastab DP koostamise käigus veel täpselt teada, detailplaneeringu PlanS milline reoveepuhastamise lahendus §142 lg 4 alusel. valitakse. Seletuskirja on täiendatud, vt Terviktekst, vt lisaleht. seletuskiri ptk 6. 2. Seletuskirja on täiendatud vastavalt kirjas olevatele punktidele 2 ja 3, vt seletuskiri ptk 5.5.3. 3/3 N EPA Ä RL U-J U UR J JUURU TEE P URILA KOSE- TINGMÄRGID: planeeritud ala piir Vertland OÜ e-post: [email protected] tel: +372 5648 2262 Projekti nimi: Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Atla küla, Rapla vald, Rapla maakond vertland Huvitatud isik: Andres Born Planeerija-maastikuarhitekt: Piret Pallase (digitaalselt allkirjastatud) volitatud maastikuarhitekt tase 7 Joonise nimetus: SITUATSIOONISKEEM Töö nr: Staadium: Kuupäev: Joonise nr: 6321 DP 26.10.2021 DP-01 FORMAAT: A4 1K TINGMÄRGID: N RLEPA 2K PLANEERITUD ALA PIIR KATASTRIÜKSUSE, KINNISTU PIIR 20110 JUURU-JÄ 1K PLANEERITUD HOONESTUSALA regn.8 r.360 2K PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT KORRUSELISUSEGA 1K PLANEERITUD ÜKSIKELAMUMAA TOOTMISMAA KÕRVALSIHTOTSTARBEGA 1 B 1K 1K 2K OLEMASOLEV HOONE KORRUSELISUSEGA B 2K VÄIKEELAMU MAA 20116 J ELAMUMAA 95% JA TOOTMISMAA 5% UURU T 1K EE MAATULUNDUSMAA TOOTMISMAA ÜHISKONDLIKE EHITISTE MAA EHITIS- JA AJALOOMÄLESTIS 1K (Atla-Eeru kõrtsihoone, reg. nr. 8360) B OLEMASOLEV BUSSIPEATUS OLEMASOLEV HÜDRANT OLEMASOLEV SÕIDUTEE VAREM PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE (JALGTEE) (Sepa ja Uue-Jaagu kinnistute detailplaneering, kehtestatud 2009. a.) TIHEASUSTUSALA ÜLDPLANEERINGU JÄRGI 1 KEHTESTATUD DETAILPLANEERING A K OS E -PURIL 14 LÄHIALA DETAILPLANEERINGUD: 1. Sepa ja Uue-Jaagu kinnistute detailplaneering Kehtestatud Juuru Vallavolikogu 23.04.2009 otsusega nr 181 Eesmärk: kaasaegse polüfunktsionaalse uusasumi moodustamine, kus arendatakse loodushoidlikku ja paindlikku ehitustegevust. 1K 1K 1K 2K MÄRKUSED: 1. Alusplaanina on kasutatud Maa-ameti aluskaarti. 2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 01.11.2021. Vertland OÜ e-post: [email protected] tel: +372 5648 2262 Projekti nimi: Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Atla küla, Rapla vald, Rapla maakond vertland Huvitatud isik: Andres Born Planeerija-maastikuarhitekt: Piret Pallase (digitaalselt allkirjastatud) volitatud maastikuarhitekt tase 7 Joonise nimetus: KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED Töö nr: Staadium: Mõõtkava: Kuupäev: Joonise nr: 6321 DP 1:2000 01.11.2021 DP-02 Maatulundusmaa 100% TINGMÄRGID: PLANEERITUD ALA PIIR KATASTRIÜKSUSE, KINNISTU PIIR TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND 2 KRUUSAKATTEGA TEE MADALPINGE EL.KAABEL LIITUMISKILBIGA PK OLEMASOLEV PUURKAEV Maatulundusmaa 100% 0.20 Maatulundusmaa 100% imaa 100% Transpord PK 10 Elamumaa 100% MÄRKUSED: 1. Alusplaanina on kasutatud Osaühing Aakermaa tööd nr 3925, mõõdistatud september 2021.a. 2. Geoalusel koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 09.2021. Vertland OÜ e-post: [email protected] tel: +372 5648 2262 Projekti nimi: Kõrtsu maaüksuse detailplaneering Atla küla, Rapla vald, Rapla maakond vertland Huvitatud isik: Andres Born Planeerija-maastikuarhitekt: Piret Pallase (digitaalselt allkirjastatud) volitatud maastikuarhitekt tase 7 Joonise nimetus: Mõõt: TUGIPLAAN 1:500 Töö nr: Staadium: Kuupäev: Joonise nr: 6321 DP 01.11.2021 DP-03 TABEL 2. ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS N Krundi planeeritud Krundi planeeritud (katastriüksuse Krundi aadress Moodustatakse Osade senine sihtotsttarve suurus (m²) sihtotstarve kinnistust Pos. nr liik) E 95%; Kõrtsu 1 Kõrtsu 4 706 Maatulundusmaa T 5% 24005:003:0282 Arhitektuuri nõuded: · Hoonestusviis: lahtine; · Katusekalle: 0-45°, üksikelamuansamblil kasutada sarnast katusekallet; · Välisviimistlus: palk, puit, kivi, krohv, tellis; abihoonel võib kasutada osaliselt plekki, sandwich-paneeli; 2 1 EP 95%; TT 5% 4 · Katusekatte materjal: kivi, plekk, rullmaterjal; LK158153 9m · Harjasuund: vaba; 500 m² 3 · Piirded: soovi korral võib krunti piirata kuni 1,5 m piirdega, piire peab sobima hoonestusega. 2 põhjavee TINGMÄRGID: 4 706 m² liikumise suund PLANEERITUD ALA PIIR KATASTRIÜKSUSE, KINNISTU PIIR PLANEERITUD HOONESTUSALA PLANEERITUD JUURDEPÄÄS PLANEERINGUALALE 10 PLANEERITUD ELAMU- JA TOOTMISMAA SIHTOTSTARBELINE KRUNT EP PLANEERITUD KRUNDI SIHTOTSTARVE - ÜKSIKELAMUMAA (ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamu maa) TT PLANEERITUD KRUNDI SIHTOTSTARVE -TOOTMISMAA ( võimaliku kahjuliku välismõjuta (häiringuteta) tootmishoone ning tootmisrajatise maa) P3 PK KÕRGHALJASTUSE SÄILITAMISE KOHUSTUSEGA ALA 4 TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND 10 52 P3 PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL 0.20 PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD PRÜGIKONTEINERI VÕIMALIK ASUKOHT 10 PK PLANEERITUD PUURKAEVU JA VEETORUSTIKU VÕIMALIK ASUKOHT 10 PLANEERITUD REOVEEMAHUTI VÕI OMAPUHASTI JA KANALISATSIOONITORUSTIKU VÕIMALIK ASUKOHT 50 PLANEERITUD ELEKTRIMAAKAABLI VÕIMALIK ASUKOHT LK158153 OLEMASOLEV LIITUMISKILP PK 10 PK OLEMASOLEV PUURKAEV (Tamme maaüksusel) OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA TEE KRUNDI EHITUSÕIGUS posn.r sihtotstarve % kõrgus meetrites hoonete hoonete arv krundil korruste arv ehitisalune pind põhihoone/abihoone krundi pindala MÄRKUSED: 1. Alusplaanina on kasutatud Osaühing Aakermaa tööd nr 3925, mõõdistatud september 2021.a. 2. Geoalusel koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. TABEL 1. MOODUSTATUD KRUNTIDE EHITUSÕIGUS 3. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 09.2021. 4. Tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahendus on illustratiivne ja täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. 5. Käesolev joonis on kasutamiseks ainult koos seletuskirjaga. Krundi planeeritud kõrgus maapinnast katastriüksuse liigi Krundi kasutamise Krundi kasutamise Suletud brutopind ehitisealune pind parkimiskohtade 6. Sihtotstarvete osakaal täpsustatakse ehitusprojektis. Hoonete lubatud korruste suletud Hoonete suurim Hoonete suurim abihooned (m²) brutopind (m²) Krundi aadress katastriüksuse sihtotstarvete maksimaalne (põhihoone/ maapealsete korruselisus Tulepüsivus suurus (m²) sihtotstarve sihtotstarve põhihoone/ Planeeritud lubatud arv Vertland OÜ e-post: [email protected] tel: +372 5648 2262 Projekti nimi: abihoone) kaupa - sh Piirangud Kõrtsu maaüksuse detailplaneering lubatud Suurim Pos. nr järgi (m) arv Atla küla, Rapla vald, Rapla maakond vertland Huvitatud isik: Andres Born Planeerija-maastikuarhitekt: Piret Pallase (digitaalselt allkirjastatud) - maardla, geoloogilise uuringu ala; volitatud maastikuarhitekt tase 7 - olemasoleva el.kaabli kaitsevöönd koridori laiusega EP 95%; E 95%; kuni 0,2 m ja liitumiskilbi ümber ulatusega 2 m 1 Kõrtsu 4 706 150/ 370 2 9 3 (1/2) TT 5% T 5% 1000 TP3 3 rajatise seinast võrguvaldaja kasuks; Joonise nimetus: PÕHIJOONIS - planeeritud puurkaevu hooldusala r= 10m; - planeeritud omapuhasti hooldusala r=10m. TEHNOVÕRKUDEGA Töö nr: Staadium: Mõõtkava: Kuupäev: Joonise nr: 6321 DP 1:500 24.11.2021 DP-04 Maa-amet Meie 18.02.2022 nr 6-2/31-13 Rahandusministeerium Kehtestatud detailplaneeringu esitamine (Kõrtsu) Rapla Vallavalitsuse 31.01.2022 korraldusega nr 39 kehtestati Kõrtsu detailplaneering. Sätestati tingimused üksikelamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks Atla külas Kõrtsu maaüksusele (katastritunnus 24005:003:0282). Planeeringu elluviimise korral saab jätkuda traditsiooniline maal elamise viis, kus nii elatakse kui töötatakse samal maaüksusel. Planeeringu elluviimine evib eeldatavasti positiivset majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist mõju. Mõju looduskeskkonnale on vähene. Detailplaneeringuga saab tutvuda Rapla valla veebilehel https://rapla.kovtp.ee/kehtestamine. Detailplaneeringu digikihid ja kehtestamise korraldus on kirjale lisatud. Viivitus edastamisel on tingitud suurest töökoormusest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Cerly-Marko Järvela vallaarhitekt +372 506 1360 [email protected] ___________________________________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007 Viljandi mnt 17 [email protected] SWED EE662200221068430132 79511 Rapla Registrikood 77000312
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel