Teie 19.01.2022 nr 4/18
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Meie 18.02.2022 nr 4-2/844-2
[email protected]
Kaubandus-Tööstuskoja
pöördumine seoses riigieelarve
revisjoniga
Austatud härra Mait Palts
Täname Teid riigi eelarvepoliitika olulist komponenti puudutava küsimuse eest.
Riigieelarve revisjonil on tähtis roll Eesti riigieelarve ja eelarvepoliitika tõhususe, selguse ja
läbipaistvuse tagamiseks ja tugevdamiseks. Soovime rõhutada, et eelarverevisjoni põhimõtete
rakendamine on osa Vabariigi Valitsuse terviklikust ja kestlikust lähenemisest riigi
rahandusele ning tegevuspõhise riigieelarve elluviimisest.
Valitsuse eelarvepoliitiline eesmärk on koos koroonakriisist väljumisega tagada majanduse
tulevikukindlus ning järjepidev liikumine riigieelarve struktuurse tasakaalu suunas. Kriisi
leevendamiseks 2020. ja 2021. aastal astutud sammudele järgnevalt on majanduse olukord
oluliselt muutunud ning käesoleval ja järgnevatel aastatel paraneb riigieelarve struktuurne
positsioon oluliselt, jõudes 2023. aastaks tasemele -2,1 protsenti SKPst võrreldes -4,4
protsendiga SKPst 2021. aastal. Eelarvepositsiooni tasakaalustamine jätkub edasistel aastatel
kooskõlas riigieelarve strateegiaga ning eelarvepoliitika on vastutsükliline kogu riigieelarve
strateegia perioodil vastavalt eelarvereeglitele. Meie eelarvepositsioon on nii koroonakriisi
ajal kui sellest väljudes tugevam, kui enamikul teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel.
Eelarvepositsiooni tugevdamisel 2022. a. riigieelarve kontekstis on oluline osa riigi kulude
kasvu piiramisel ja suurenevate tulude kasutamisel eelarvepuudujäägi vähendamiseks.
Riigieelarve tulud kasvavad sel aastal 17 protsenti ja kulud 3 protsenti. Kulude kasvu
piiramisel on märkimisväärne osa tegevuskulude kokkuhoiul kõikide ministeeriumide
valitsemisalades ja põhiseaduslikes institutsioonides.
Riigieelarve revisjonid sobituvad ka tegevuspõhise eelarvega. Selle kontseptsiooni aluseks on
tulemusjuhtimine, kus ressursside planeerimisel lähtutakse riigi tulemusvaldkondadest ning
nende valdkondade eesmärkidest. Tegevuspõhise eelarve idee on lihtne: iga euro seotakse
kindla eesmärgiga ja teenuste grupiga, mida selle euro abil saavutatakse. Selle metoodikaga
saavad nii Eesti avalikkus kui ka huvitatud osapooled jälgida, millele riigi raha kulutatakse
ning kas see on tõhus.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigieelarve revisjoni raamistiku üks komponent ongi ülaltoodust tulenevalt valitsussektori
poolt pakutavate teenuste eesmärkide ja nende pakkumiseks kuluvate vahendite efektiivsuse
regulaarne üle vaatamine eelarveprotsessi käigus. Eelarverevisjoni see komponent peab
muutuma loomulikuks rahandusliku hügieeni osaks, mille viib igal aastal riigieelarvet kokku
pannes ellu vastava tulemusvaldkonna eest vastutav ministeerium.
Revisjoni teine oluline komponent on tõhustamiskavade läbiviimine. Tõhustamiskava on
töömeetod, mille eesmärgiks on leida võimalusi vahendite suunamiseks prioriteetsematele
teemadele kas horisontaalselt mitut valdkonda kaasates või ühe valdkonna siseselt.
Tõhustamiskava tulemusel tehakse ettepanekuid konkreetsete vahendite ümber suunamiseks
suuremat mõju omavatele teenustele või poliitikainstrumentidele. Tõhustamiskavade
koostamine on osa riigi eelarvestrateegia ettevalmistamisest. Tõhustamiskava koostamist
juhib vastutav ministeerium koostöös rahandusministeeriumiga, milleks moodustatakse
tõhustamiskava juhtkomisjon.
Kooskõlas Vabariigi Valitsuse otsustega ja erinevatelt valitsemisaladelt laekunud
ettepanekutega on 2022. a alguseks vastavate tõhustamiskavade alusel konsolideeritud Riigi
Tugiteenuste Keskusesse (RTK) valitsussektori arvestusteenused ning struktuuritoetuste
rakendamisüksused, välja arvatud Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutuse vastutusvaldkonda kuuluvad teenused. Alustamisel on samuti
RTKsse valitsussektori dokumendihalduse ja arhiivinduse teenuste konsolideerimise
pilootprojekt. Täiendavalt on koostamisel avaliku sektori investeeringute juhtimise
tõhustamiskava ja muuseumide valdkonna tõhustamiskavad.
Mainime lisaks, et tõhustamiskavade protsessi kestlikuks rakendamiseks osana riigieelarve
strateegia ja iga-aastase riigieelarve koostamisest algas Rahandusministeeriumi
koostööprojekt Euroopa Komisjoni ja OECDga, mille lõpparuanne sisaldab rea ettepanekuid
tõhustamiskavade protsessi täiendamiseks.
Kokkuvõttes, eelarverevisjoni mõlemad ülaltoodud komponendid on nüüdseks riigi
eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise protsessi regulaarsed osad. Koroonakriisist
väljumine ja eelarve struktuurse positsiooni märkimisväärse parandamise eesmärk tõstab
oluliselt revisjoni sihikindla elluviimise tähtsust järgnevate aastate eelarvete koostamisel ja
riigi eelarvestrateegia ülevaatamisel.
Täname veel kord teie pöördumise eest ning oleme igati valmis igati andma täiendavat teavet
revisjoni rakendamisest osana valitsuse eelarvepoliitikast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
2
riigihalduse minister
Tanel Ross 6113608
[email protected]
3