dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Nõustumus riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu sõlmimiseks

Rahandusministeerium · 18. veebruar 2022
Viit
1.9-8/152-1
Registreeritud
18. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Vohnja Päikesekiir
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.9 HALDUS- JA MAJANDUSTEGEVUS
Sari
1.9-8 Riigieelarvelise toetuse lepingud ja aruanded
Toimik
1.9-8/2022
Vastutaja
Margit Mitt (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Virumaa talitus (Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond))
Lahendamise tähtaeg
10. märts 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎Ministri põhitegevuse käskkiri TREPP.asice1528 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Õnne Kiviperk <[email protected]> Saadetud: 18.02.2022 10:03 Adressaat: RAM Info <[email protected]>; Viivika Murumaa <[email protected]> Teema: Nõustumus riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu sõlmimiseks Manused: Ministri põhitegevuse käskkiri TREPP.asice Tere! Saadan allkirjastatud lepingu. Lugupidamisega Õnne Kiviperk MTÜ Vohnja Päikesekiir Lisa 1 Toetus Jägala jõe korrastamiseks 5 000 Anija Vallavalitsus Tegevustoetus 60 000 Euroopa Mereliste Äärealade Ühenduse (CPMR) Eesti Linnade ja Valdade Liit liikmemaks 28 191 Toetus Muusikakooli instrumentide soetamiseks 5 000 Toetus Haapsalu Vanalinna Lasteaia Haapsalu Linnavalitsus Päikesejänku maja ees- ja tagahoovi valgustite soetamiseks ja paigaldamiseks 5 000 Toetus Haapsalu Viigi kool hoovimaja Haapsalu Viigi Kool ehitamiseks 5 000 Toetus peaministrite tammiku valgustuse ja Harku Vallavalitsus haljastuse rajamiseks 5 000 Toetus sotsiaalkeskuse „Elukaar“ inventari soetamiseks 6 000 Toetus Sadala kooli staadioni renoveerimiseks 15 000 Toetus lastega peredele ja vanuritele kvaliteetsete Jõgeva Vallavalitsus vingugaasiandurite soetamiseks ja täisautomaatse elustamisseade AED soetamiseks Kuremaa Ujulasse ja spordihoonesse Virtus 6 000 Toetus töövarjunädala, osaluskohviku ja arvamusfestivali korraldamiseks 5 000 Toetus Järva-Jaani järve promenaadi arenduseks 14 000 Järva Vallavalitsus Toetus Koeru mõisa kaevumaja renoveerimiseks 10 000 Toetus Kambja kultuurikeskusele laululava Kambja Vallavalitsus rajamiseks 10 000 Toetus Kanepi kihelkonnamuuseumi ruumide Kanepi Vallavalitsus soetamiseks 10 000 Toetus Järvakandi Kooli õpetajatele õppetöös vajalike sülearvutite soetamiseks 5 000 Toetus Kehtna Lasteaed Siller õueala Kehtna Vallavalitsus täiendamiseks atraktsioonidega 5 000 Kehtna Põhikooli jalgratta parkla 5 000 Linnakeskkonda rajatakse avalik nõuetele vastav Keila Linnavalitsus rand 25 000 Toetus Kohilas "Vanade ja Noorte Saar" Kohila Vallavalitsus puhkeala arendamiseks 5 000 Toetus Johan Pitka 150 ja Võidupüha ürituste korraldamiseks 5 000 Kose Vallavalitsus Toetus Oru lasteiaia arendamiseks 10 000 Toetus Lääne-Harju Kultuurikeskuse Padise rahvamaja lavakardina ostmiseks, katuse Lääne-Harju Vallavalitsus parandustöödeks 10 000 Mittetulundusühing Metsküla Lastehoid Toetus lastehoiu õuealale varjualuse ehitamiseks 5 000 Tegevustoetus 5 000 MTÜ Ruusmäe Noorteklubi Toetus Vohnja Lasteaed-Algkooli teise korruse MTÜ Vohnja Päikesekiir varuväljapääsu trepi ehitamiseks 5 000 Toetus Liiva keskuseala arendamiseks 5 000 Muhu Vallavalitsus Toetus laululava renoveerimiseks, Voore Seltsimaja 5 000 Mustvee Vallavalitsus Toetus mälestussamba rajamiseks 5 000 Toetus Märjamaa Gümnaasiumi õpetajatele õppetöös vajalike sülearvutite soetamiseks 5 000 Märjamaa Vallavalitsus Toetus Märjamaa Sotsiaalkeskuse põrandate remondiks 5 000 Narva Lasteaed Põngerjas tegevustoetus 6 000 Narva Lasteaed Päikene tegevustoetus 5 000 Narva 6. Kool tegevustoetus 6 000 Narva Linnavalitsus Narva Keeltelütseum tegevustoetus 6 000 Narva Täiskasvanute Kool tegevustoetus 6 000 Toetus haridusasutuste õppevahendite Paide Linnavalitsus soetamiseks 5 000 Toetus Tootsi piirkonna välimänguväljakute Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus parendamiseks ja uuendamiseks 5 000 Toetus Põltsamaa Muusikakooli valgus- ja helitehnika soetamiseks 30 000 Toetus Põltsamaa Muusikakooli valgus- ja Põltsamaa Vallavalitsus helitehnika soetamiseks 5 000 Toetus Põltsamaa Muusikakooli saali heli- ja IT tehnika soetamiseks 5 000 Toetus Rapla valla ujumiskohtade ohutuse parandamiseks ja ujumiskohtade arendamiseks 15 000 Toetus Juuru Kaiu hooldekodu häirenupu teenuse sisseseadmiseks ja hooldatavate Rapla Vallavalitsus turvalisuse suurendamiseks 5 000 Toetus Rapla Kesklinna Kooli inventari (kunstiklassi uuendamine) soetamiseks 5 000 Toetus Räpina liikluslinnaku projekteerimiseks 6 000 Räpina Vallavalitsus Tallinna Meelespea Lasteaed tegevustoetus 5 000 Lasnamäe Lastekeskuse tegevustoetus 5 000 Toetus Pöörise elamurajooni treeningväljaku rajamiseks 16 000 Tallinna Linnavalitsus Toetus Järveotsa tee 15a mänguväljaku juurde välitrenažööride rajamiseks 19 000 Toetus Tallinna 21. Kooli liputoimkonna tegevuse toetamiseks 5 000 Toetus Tartu Herbert Masingu Kooli hariduslike Tartu Linnavalitsus erivajadustega laste õppetöö korraldamiseks. 10 000 Toetus elusuuruses täkk Hetmani kuju ettevalmistustöödeks Tori Hobusekasvanduse Tori Vallavalitsus esisele alale 5 000 Tänavapingid eakatele 10 000 Türi Vallavalitsus Toetus Valga valla koolide turvalisuse Valga Vallavalitsus tõstmiseks vajalikeks väikeinvesteeringuteks 5 000 Toetus Viljandi Muusika koolile instrumendi ostmiseks 5 000 Viljandi Linnavalitsus Toetus madala seiklusraja rajamiseks lastele 10 000 Toetus Laekvere kooli tööõpetuse klassi inventari soetamiseks ja Vinni Spordikompleksi spordisaali renoveerimiseks 9 000 Vinni Vallavalitsus Toetus Laekvere raamatukogu laenutuskapi soetamiseks 5 000 Toetus Võrumaa Vabadussõja mälestusmärgi Võru Linnavalitsus rajamiseks (sh ettevalmistavad tegevused) 8 000 Võru Vallaraamatukogu, Tsolgo Võru Vallavalitsus haruraamatukogu tegevustoetus 5 000 Toetus Väike-Maarja Gümnaasiumi kooli Väike-Maarja Vallavalitsus õuealale madalseiklusraja rajamiseks 5 000 KÄSKKIRI 17.02.2022 nr 40 2022 aasta riigieelarveline toetus Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktile 2, riigieelarve seaduse § 53 lõikele 7, Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 9 punktile 26 ja § 10 lõikele 1 ja kooskõlas riigieelarve III lugemise muudatusettepanekute loetelu lisaga: 1. Annan tegevustoetust käesolevas käskkirjas nimetatud tingimustel lisas 1 välja toodud juriidilistele isikutele. 2. Toetuse saajal tekib õigus saada toetust pärast riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) sõlmimist Rahandusministeeriumiga (pakkumusega nõustumine). 3. Kinnitan lepingu tingimused (lisa 2), mida käsitatakse kättesaamisel lepingu sõlmimise pakkumusena lisas 2 toodud tingimustel. 4. Leping loetakse iga konkreetse juriidilise isiku suhtes sõlmituks käskkirjas nimetatud juriidilise isiku allkirjaõigusliku esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud nõustumuse esitamisega Rahandusministeeriumile. Nõustumus tuleb pealkirjastada „Nõustumus riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu sõlmimiseks“ ja saata e-posti aadressil [email protected]. 5. Rahandusministeeriumi kontaktisik lepingu täitmisel on regionaalhalduse osakonna kohalike omavalitsuste nõunik Margit Mitt, tel 715 5854, e-post [email protected] või teda asendav isik. 6. Rahandusministeerium kannab lisas 1 sätestatud summa juriidilise isiku arveldusarvele 14 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist lepingupoolte poolt. 7. Sõltumata lepingu sõlmimise ajast on toetuse saaja õigustatud tegema sihtotstarbelisi kulusid alates 1. jaanuarist 2022. 8. Kinnitan pakkumusega nõustumuse ja toetuse kasutamise tegevusaruande vormi (lisa 3 ja 4) ning toetuse sihtotstarbekohase kinnituse vormi (lisa 5). 9. Lepingu muutmise korral on lepingu muudatuse Rahandusministeeriumi poolt allkirjastamiseks volitatud regionaalvaldkonna asekantsler. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: Lisa 1: Toetuse saajate nimekiri; Lisa 2: Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu tingimused; Lisa 3: Nõustumuse vorm: „Nõustumus riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu sõlmimiseks“; Lisa 4: Toetuse kasutamise tegevusaruande vorm; Lisa 5: Toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnituse vorm. RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPINGU TINGIMUSED 1. Üldsätted 1.1. Riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) eesmärk on reguleerida Rahandusministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid. 1.2. Toetuse andja ja toetuse saaja (edaspidi koos nimetatult pooled) on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest. 1.3. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja leping koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. 1.4. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust. 1.5. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et: 1.5.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul) lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks; 1.5.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude asjakohaste dokumentidega. 1.6. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik poolte vahelised varasemad lepingud ja muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga. 2. Lepingu objekt 2.1. Lepingu objektiks on riigihalduse ministri käskkirjas nimetatud eesmärgi toetamiseks rahaliste vahendite toetuse saajale eraldamine põhimäärusest või põhikirjast tulenevate ülesannete ja arengudokumentides määratud eesmärkide täitmiseks (edaspidi toetus) ning selle toetuse saaja poolt kasutamine lepingus ja selle juurde kuuluvates dokumentides sätestatud viisil ja tingimustel. 2.2. Toetuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse toetuse lepingule vastavat ning säästlikku ja majanduslikult põhjendatud kasutamist toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimisel. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Toetuse saaja: 3.1.1. kasutab toetust sihtotstarbeliselt vastavalt lepingule ja hoidub toetuse arvelt lepingus sätestamata kulude katmisest, sealhulgas lepingu sõlmimisega seonduvate kulude katmisest; 3.1.2. tagab oma- või kaasfinantseeringu nõude täitmise, juhul kui see on nõutav; 3.1.3. esitab toetuse andjale toetuse kasutamise kohta asjakohast ja õiget informatsiooni, esitades toetuse andjale toetuse kasutamise kohta tegevusaruandeid üks kord aastas eelnenud eelarveaasta kohta. Toetuse kasutamise aruandeid esitatakse 14 tööpäeva jooksul peale eelarveaasta lõppu kuni toetuse täieliku kasutamiseni. Tegevusaruandes tuleb kirjeldada, milliseid tegevusi ja millal on tehtud ning millised on olnud tulemused ja kõrvalekalded algselt planeeritust; 3.1.4. esitab toetuse andja nõudmisel raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide kinnitatud koopiad toetuse arvelt tehtud ostude kohta. Samuti tuleb toetuse saajal toetuse andja nõudmisel esitada toetuse andjale raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide kinnitatud koopiad omafinantseeringu ja/või kaasfinantseeringu arvelt teostatud ostude kohta; 3.1.5. võimaldab toetuse andjal või tema poolt määratud isiku(te)l kontrollida toetuse kasutamise aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust ning muude lepingu tingimuste täitmist; 3.1.6. tagab lepingu punktis 3.1.5 nimetatud kontrolli teostamiseks juurdepääsu oma asjakohasele dokumentatsioonile ja ruumidesse; 3.1.7. vastab toetuse andja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järelepärimistele lepingu täitmise kohta samas vormis 10 (kümne) tööpäeva jooksul; 3.1.8. peab toetuse kohta eraldi raamatupidamisarvestust vastavalt raamatupidamise seadusele, v.a juhul, kui toetuse saaja ei ole raamatupidamiskohustuslane. Juhul kui toetuse saaja ei ole raamatupidamiskohustuslane, siis on ta kohustatud toetusena saadud toetuse kohta pidama eraldi kuluarvestust, sealhulgas säilitama tehtud kulutusi tõendavad maksedokumendid raamatupidamise seaduses sätestatud tähtaja jooksul; 3.1.9. rakendab toetuse arvel kaupade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel riigihangete seaduses sätestatud korda juhul, kui toetuse saaja on riigihangete seaduse mõistes hankija; 3.1.10. kasutab toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses. Toetuse saaja on teadlik, et nimetatud nõuete täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga EL- i toimimise asutamiselepingu artikli 107 lg 1 mõttes ning ebaseaduslik riigiabi või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada; 3.1.11. kannab omal riisikol ja oma vahendite arvel toetust ületavad kulud, mis seonduvad toetuse kasutamise eesmärgi saavutamisega; 3.1.12. teavitab toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist; 3.1.13. teavitab viivitamata toetuse andjat toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingust ja teha toetuse andjale ettepanek lepingu muutmiseks. 3.2. Toetuse andja: 3.2.1. kannab toetuse vastavalt riigihalduse ministri käskkirjas toodud tingimustele toetuse saaja arvelduskontole; 3.2.2. võib teostada järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.2.3. võib hinnata toetuse sihipärast kasutamist. 4. Toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnitus 4.1. Toetuse saaja on kohustatud viivitamatult pärast toetuse kasutamist, kuid mitte hiljem kui toetuse saamisele järgneva kalendriaasta 1. detsembril, esitama toetuse andjale toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnituse ning vajadusel teisi andmeid toetuse kasutamise kohta. Toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnitusega kinnitab toetuse saaja toetuse sihtotstarbekohast kasutamist. 4.2. Tegevust, mis on teostatud lepingus sätestatud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt. 4.3. Toetuse saaja esitatud toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnituse õigsust on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema poolt määratud isikul. 5. Vastutus lepingu rikkumise eest 5.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju täies ulatuses. 5.2. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on toetuse andjal õigus esitada toetuse saajale nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes toetuse saajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Juhul kui tegemist on olulise rikkumisega, ei pea toetuse andja toetuse saajale rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andma. 5.3. Lepingu olulise rikkumise esinemisel, sh kui toetuse saaja ei kõrvalda rikkumist selleks antud tähtaja jooksul või ei teata sama tähtaja jooksul rikkumist objektiivselt vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus leping ühepoolselt erakorraliselt lõpetada, teatades sellest vastava kirjaliku avaldusega toetuse saajale. 5.4. Toetuse saaja poolt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on toetuse andjal õigus nõuda toetuse saajalt leppetrahvi tasumist kuni 10% (kümne protsendi) ulatuses toetusest ning vastavalt toetuse andja äranägemisele kogu toetuse või selle osa tagastamist. 5.5. Toetuse saaja tagastab toetuse (või selle osa) ja tasub leppetrahvi 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates toetuse andja vastavasisulise nõude kättesaamisest. 5.6. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on toetuse andjal õigus esitada toetuse saajale viivisenõue 0,15% (null koma viisteist protsenti) päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. 5.7. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse andja õigust nõuda toetuse saajalt täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 5.8. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg-s 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele poolele. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel lepingut täitma asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60 (kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada. 6. Teadete esitamine ja volitatud esindajad 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 6.2. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Juhul kui pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma kontaktandmeid ning ei ole sellest teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel. 6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 6.4. Toetuse andja volitatud esindajal on õigus esindada toetuse andjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine (sh lepingu mahu suurendamine, lepingu objekti või tähtaja muutmine), lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 7. Lõppsätted 7.1. Leping jõustub riigihalduse ministri käskkirjas nimetatud tingimuste täitmisel ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste realiseerimise ning kohustuste täitmiseni. 7.2. Lepingu tingimusi võib muuta ainult poolte vahelise kirjaliku kokkuleppega. 7.3. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu kokkuleppelise lõpetamisega, siis vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult. 7.4. Poolel on õigus lepingust taganeda sellest teisele poolele kirjalikult 14 (neliteist) kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel: 7.4.1. teine pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi; 7.4.2. lepinguliste kohustuste täitmise võimatuse korral vastavalt punktis 5.8 sätestatule. 7.5. Toetuse andjal on õigus lisaks eeltoodule leping ilma etteteatamise tähtaega järgimata erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, kui toetuse saaja suhtes algatatakse likvideerimis- või pankrotimenetlus, samuti seaduses sätestatud alustel. 7.6. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt dokumentide säilitamise kohustus jms). 7.7. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole toetuse andja poolt lepingust tulenevate ja sellega seotud õiguste ja kohustuste üleandmine teisele riigiasutusele. 7.8. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla. 7.9. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. 7.10. Leping ja selle lisad on avalikud ning neid võidakse avaldada toetuse andja veebilehel, välja arvatud osas, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevalt asutusesiseseks kasutamiseks. Lisa 3 Nõustumus riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu sõlmimiseks Käesolevaga annan ……[toetuse saaja nimi] nimel riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu pakkumusele nõustumuse. Olen teadlik, et nõustumuse avaldamisega loetakse riigieelarvelise toetuse kasutamise leping sõlmituks. Ühtlasi kinnitan, et olen teadlik asjaolust, mille kohaselt loetakse riigieelarvelise toetuse kasutamise leping sõlmituks ……[viide käskkirjale] ja selle lisas 2 toodud tingimustel ning toetuse saaja on kohustatud neid täitma. Kinnitan, et kasutan toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses. Olen teadlik, et nimetatud nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga EL-i toimimise asutamiselepingu artikli 107 lg 1 mõttes ning ebaseaduslik riigiabi või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada. [Toetuse saaja nimi]… kontaktisiku nimi ja kontaktandmed lepingu täitmisel on: …[kontaktisiku nimi ja kontaktandmed]. [Toetuse liik]toetus summas ……………... [summa eurodes] palun üle kanda järgnevale arveldusarvele [panga nimi ja arveldusarve number, vajadusel ka viitenumber]. (allkirjastatud digitaalselt) [Allkirjastaja nimi] Lisa 4 Toetuse kasutamise tegevusaruande vorm Lepingu nr: Aruande esitaja: Toetuse kasutamise periood: 1. Läbiviidud tegevuste kirjeldus (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms): 2. Tegevuste olulisemad tulemused: 3. Kas tegevuste läbiviimisel/tulemustes oli erinevusi/kõrvalekaldeid võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt)? Aruande koostamise kuupäev: Aruande koostanud: Lisa 5 Toetuse sihtotstarbe kohase kasutamise kinnitus Mina, [toetuse saaja nimi ning ametikoht] kui toetuse saaja allkirjaõiguslik isik, kinnitan, et oleme [kuupäev] seisuga kasutanud Rahandusministeeriumilt saadud toetuse (objekt) [summa] eurot lepingus ette nähtud sihtotstarbe kohaselt ja üksnes mittemajanduslikus tegevuses riigiabi mõiste tähenduses. (allkirjastatud digitaalselt) [Allkirjastaja nimi]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel