Teie 28.01.2022
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Meie 17.02.2022 nr 13-2/688-2
[email protected]
Selgitus kohtumenetluses riigilõivu tasumise
kohta
Lugupeetud Maarika Maasikas-Tõkke
Pöördusite Tallinna linna nimel (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) Justiitsministeeriumi ja
Rahandusministeeriumi poole küsimusega, kui suurt riigilõivu tuleb tasuda kohtule esialgse
õiguskaitse taotluse esitamisel:
1) piiratud teovõimega täisealisele isikule ajutise eestkostja määramiseks;
2) alaealisele ajutise eestkostja määramiseks;
3) isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks;
4) täisealise isiku nõusolekuta hooldamiseks.
Justiitsministeerium käsitab Teie kirja selgitustaotlusena, millele vastamist reguleerib märgukirjale ja
selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS). MSVS §-st 3
tulenevalt on Justiitsministeeriumil kohustus anda tasuta selgitusi Justiitsministeeriumi poolt
väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning
asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta (õigusalased selgitused). Õigusalaste selgituste
andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui
selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti
sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude
osas õiguslik hinnang. Seetõttu on Teie kirjale võimalik vastata ainult selles osas, mis jääb
selgitustaotluse raamidesse.
I. Riigilõivu suurus esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest
seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma (TsMS § 139 lg 1) ja riigilõivu tuleb tasuda
menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv (TsMS § 139 lg 2).
Riigilõivuseaduse (RLS) § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja samas seaduses
sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest.
Seega peab riigilõivu tasuma ainult nende tsiviilkohtumenetluse menetlustoimingute eest, mille puhul
seadus selle selgelt sätestab. Kui seaduses ei ole konkreetse toimingu eest lõivu ette nähtud, on see
lõivuvaba ka siis, kui seda pole nimetatud lõivuvabade toimingute loetelus (RLS § 22 lg 1).
RLS § 59 lg 17 sätestab alates 01.01.2022, et hagi tagamise või eeltõendamismenetluse taotluse
esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot. Hagi tagamist reguleerib TsMS-i 40. peatükk. Hagi tagamine
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
on võimalik hagiasjades. Suurem osa teie kirjas nimetatud asjadest1 lahendatakse kohtus hagita
asjadena (TsMS § 475 lg 1 p-d 5, 6 ja 8 ning 53., 54. ja 56. peatükk). Hagita menetluses saab kohus
kohaldada esialgset õiguskaitset (TsMS § 4771 lg 1), millele kohaldatakse hagi tagamise kohta
sätestatut (TsMS § 4771 lg 2 teine lause).
Isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse läbiviimine on riigilõivu vaba RLS § 22 lg 1 p 6
kohaselt. Selle sätte kohaselt on selgelt riigilõivu vaba kogu menetluse läbiviimine, sh esialgne
õiguskaitse, mitte ainult taotluse esitamine.
Muude hagita menetluses lahendatavate asjade puhul on kahe seaduse (TsMS ja RLS) eelnevalt
viidatud sätete koosmõjus tõlgendamisel võimalik jõuda järeldusele, et hagita asjades esialgse
õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb riigilõivu tasuda kas:
1) 70 eurot RLS § 59 lg 17 alusel, sest esialgsele õiguskaitsele tuleb kohaldada hagi tagamise
kohta sätestatut, sh RLS-s sätestatut;
2) 50 eurot RLS § 59 lg 5 alusel, sest tegemist on avaldusega hagita menetluse korras
läbivaadatavas asjas, v.a juhul, kui kohaldub RLS § 59 lg 7;
3) 10 eurot RLS § 59 lg 7 alusel, kui tegemist on esialgse õiguskaitse taotlusega hagita
perekonnaasjas või piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas;
4) 0 eurot, sest sellise menetlustoimingu (esialgne õiguskaitse hagita menetluses) eest ei ole
seaduses lõivu ette nähtud.
Nagu Te oma kirjas olete välja toonud, on õiguskirjanduses asutud seisukohale, et hagita
perekonnaasjades tuleks kohaldada RLS § 59 lg-t 7 ja tasuda esialgse õiguskaitse taotluse eest
riigilõivu 10 eurot, samas kui muudes hagita asjades kohaldub RLS § 59 lg 17, mis alates 01.01.2022
sätestab riigilõivu suuruseks 70 eurot. TsMS § 551 kommentaaris on tõesti sellist seisukohta
väljendatud.2
Samas on TsMS § 139 kommentaaris leitud järgmist:
Seadus ei anna ühest vastust, kas hagi tagamine hõlmab ka esialgset õigussuhte reguleerimist
(esialgne õiguskaitse § 377 lg 2, § 378 lg 3). Kuna menetlusseadustik sätestab, et riigilõivu tuleb
tasuda üksnes menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv ning
riigilõivuseadus ei nimeta §-s 59 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust, samuti arvestades, et
kohus saab TsMS § 378 lg-s 3 nimetatud abinõusid kohaldada omal algatusel, on seadusega
kooskõlas järeldus, et esialgse õiguskaitse taotluselt hagiasjas riigilõivu ei tule tasuda. Hagita asjades
esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel kooskõlas §-s 4771 ei tule samuti riigilõivu tasuda.3
Justiitsministeerium nõustub selles küsimuses TsMS § 139 kommentaariga – kui toimingu eest ei ole
seaduses riigilõivu ette nähtud, siis seda tasuda ei tule. See järeldus kehtib ka kõigis hagita
perekonnaasjades ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjades, sest ka
nende asjade puhul ei näe seadus ette esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumist.
II. Täisealise isiku nõusolekuta hooldamine
Ebaselge on teie kirjas nimetatud „täisealise isiku nõusolekuta hooldamine“ ja vajadus esitada selleks
kohtule esialgse õiguskaitse taotlus. Täisealise abivajava isiku hooldus on sotsiaalhoolekande
seaduses (SHS) reguleeritud sotsiaalteenus, mis toimub ainult hooldatava nõusolekul (SHS § 26 lg
2). Hoolimata selles sättes kasutatud väljendite mõningasest sarnasusest (hoolduse seadmine vs
1 Täisealise isiku nõusolekuta hooldamise kohta vt käesoleva kirja II osa.
2 Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. § 551 komm 3.3.
3 Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. § 139 komm 3.2.2.b.
eestkoste seadmine), ei ole hoolduse puhul tegemist tsiviilõigusliku suhtega. Hoolduse seab kohaliku
omavalitsuse üksus haldusmenetluses ja tsiviilkohtul puudub selles küsimuses pädevus.
Tuleb ka arvestada, et hooldajal on õigus teha hooldatava nimel tehinguid ainult juhul, kui hooldatav
on teda selleks volitanud. Ka ei piira hooldaja määramine mingil viisil hooldatava enda õigusi tehinguid
teha.
Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt
oma tegudest aru saada või neid juhtida, peab valla- või linnavalitsus kohtu poole pöörduma talle
eestkostja määramiseks. Hooldaja ei saa asendada eestkostjat, kui eestkoste on täisealise isiku huve
arvestades vajalik.
Justiitsministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et MSVS alusel antud õigusalane selgitus ei
tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust
mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vaike Murumets
eraõiguse talituse juhataja
Lisaadressaadid:
Rahandusministeerium