dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus

Rahandusministeerium · 18. veebruar 2022
Viit
1.4-1/1170-2
Registreeritud
18. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2022
Vastutaja
Artur Lundalin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)

Failid

  • 📎13-2688-2 17.02.2022 Väljaminev kiri.bdoc347 KB

Sisu (failidest)

Teie 28.01.2022 Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Meie 17.02.2022 nr 13-2/688-2 [email protected] Selgitus kohtumenetluses riigilõivu tasumise kohta Lugupeetud Maarika Maasikas-Tõkke Pöördusite Tallinna linna nimel (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poole küsimusega, kui suurt riigilõivu tuleb tasuda kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel: 1) piiratud teovõimega täisealisele isikule ajutise eestkostja määramiseks; 2) alaealisele ajutise eestkostja määramiseks; 3) isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks; 4) täisealise isiku nõusolekuta hooldamiseks. Justiitsministeerium käsitab Teie kirja selgitustaotlusena, millele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt on Justiitsministeeriumil kohustus anda tasuta selgitusi Justiitsministeeriumi poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta (õigusalased selgitused). Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Seetõttu on Teie kirjale võimalik vastata ainult selles osas, mis jääb selgitustaotluse raamidesse. I. Riigilõivu suurus esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma (TsMS § 139 lg 1) ja riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv (TsMS § 139 lg 2). Riigilõivuseaduse (RLS) § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja samas seaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Seega peab riigilõivu tasuma ainult nende tsiviilkohtumenetluse menetlustoimingute eest, mille puhul seadus selle selgelt sätestab. Kui seaduses ei ole konkreetse toimingu eest lõivu ette nähtud, on see lõivuvaba ka siis, kui seda pole nimetatud lõivuvabade toimingute loetelus (RLS § 22 lg 1). RLS § 59 lg 17 sätestab alates 01.01.2022, et hagi tagamise või eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot. Hagi tagamist reguleerib TsMS-i 40. peatükk. Hagi tagamine Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 on võimalik hagiasjades. Suurem osa teie kirjas nimetatud asjadest1 lahendatakse kohtus hagita asjadena (TsMS § 475 lg 1 p-d 5, 6 ja 8 ning 53., 54. ja 56. peatükk). Hagita menetluses saab kohus kohaldada esialgset õiguskaitset (TsMS § 4771 lg 1), millele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut (TsMS § 4771 lg 2 teine lause). Isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse läbiviimine on riigilõivu vaba RLS § 22 lg 1 p 6 kohaselt. Selle sätte kohaselt on selgelt riigilõivu vaba kogu menetluse läbiviimine, sh esialgne õiguskaitse, mitte ainult taotluse esitamine. Muude hagita menetluses lahendatavate asjade puhul on kahe seaduse (TsMS ja RLS) eelnevalt viidatud sätete koosmõjus tõlgendamisel võimalik jõuda järeldusele, et hagita asjades esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb riigilõivu tasuda kas: 1) 70 eurot RLS § 59 lg 17 alusel, sest esialgsele õiguskaitsele tuleb kohaldada hagi tagamise kohta sätestatut, sh RLS-s sätestatut; 2) 50 eurot RLS § 59 lg 5 alusel, sest tegemist on avaldusega hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, v.a juhul, kui kohaldub RLS § 59 lg 7; 3) 10 eurot RLS § 59 lg 7 alusel, kui tegemist on esialgse õiguskaitse taotlusega hagita perekonnaasjas või piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas; 4) 0 eurot, sest sellise menetlustoimingu (esialgne õiguskaitse hagita menetluses) eest ei ole seaduses lõivu ette nähtud. Nagu Te oma kirjas olete välja toonud, on õiguskirjanduses asutud seisukohale, et hagita perekonnaasjades tuleks kohaldada RLS § 59 lg-t 7 ja tasuda esialgse õiguskaitse taotluse eest riigilõivu 10 eurot, samas kui muudes hagita asjades kohaldub RLS § 59 lg 17, mis alates 01.01.2022 sätestab riigilõivu suuruseks 70 eurot. TsMS § 551 kommentaaris on tõesti sellist seisukohta väljendatud.2 Samas on TsMS § 139 kommentaaris leitud järgmist: Seadus ei anna ühest vastust, kas hagi tagamine hõlmab ka esialgset õigussuhte reguleerimist (esialgne õiguskaitse § 377 lg 2, § 378 lg 3). Kuna menetlusseadustik sätestab, et riigilõivu tuleb tasuda üksnes menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv ning riigilõivuseadus ei nimeta §-s 59 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust, samuti arvestades, et kohus saab TsMS § 378 lg-s 3 nimetatud abinõusid kohaldada omal algatusel, on seadusega kooskõlas järeldus, et esialgse õiguskaitse taotluselt hagiasjas riigilõivu ei tule tasuda. Hagita asjades esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel kooskõlas §-s 4771 ei tule samuti riigilõivu tasuda.3 Justiitsministeerium nõustub selles küsimuses TsMS § 139 kommentaariga – kui toimingu eest ei ole seaduses riigilõivu ette nähtud, siis seda tasuda ei tule. See järeldus kehtib ka kõigis hagita perekonnaasjades ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjades, sest ka nende asjade puhul ei näe seadus ette esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumist. II. Täisealise isiku nõusolekuta hooldamine Ebaselge on teie kirjas nimetatud „täisealise isiku nõusolekuta hooldamine“ ja vajadus esitada selleks kohtule esialgse õiguskaitse taotlus. Täisealise abivajava isiku hooldus on sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) reguleeritud sotsiaalteenus, mis toimub ainult hooldatava nõusolekul (SHS § 26 lg 2). Hoolimata selles sättes kasutatud väljendite mõningasest sarnasusest (hoolduse seadmine vs 1 Täisealise isiku nõusolekuta hooldamise kohta vt käesoleva kirja II osa. 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. § 551 komm 3.3. 3 Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. § 139 komm 3.2.2.b. eestkoste seadmine), ei ole hoolduse puhul tegemist tsiviilõigusliku suhtega. Hoolduse seab kohaliku omavalitsuse üksus haldusmenetluses ja tsiviilkohtul puudub selles küsimuses pädevus. Tuleb ka arvestada, et hooldajal on õigus teha hooldatava nimel tehinguid ainult juhul, kui hooldatav on teda selleks volitanud. Ka ei piira hooldaja määramine mingil viisil hooldatava enda õigusi tehinguid teha. Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, peab valla- või linnavalitsus kohtu poole pöörduma talle eestkostja määramiseks. Hooldaja ei saa asendada eestkostjat, kui eestkoste on täisealise isiku huve arvestades vajalik. Justiitsministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et MSVS alusel antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Vaike Murumets eraõiguse talituse juhataja Lisaadressaadid: Rahandusministeerium
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →