Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 17.02.2022 10:19
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Finantsinspektsiooni kiri
Tere,
Käesolevaga edastame Teile Finantsinspektsiooni kirja nr 5-08/1064, mille
leiate digiallkirjastatult manusest.
Lugupidamisega
Helin Roop
Assistent | Assistant
Finantsinspektsioon
+ 372 668 0583
KONFIDENTSIAALSUSTEADE: Käesolev elektronkiri ja selle lisad on
adresseeritud üksnes selle saajaks märgitud isikule ning on
konfidentsiaalsed. Elektronkirja või selle osa avalikuks tegemine või
loata kasutamine ei ole lubatud. Kiri iseseisvalt ei loo õigussuhteid ega
ole käsitletav lepinguna. Juhul, kui olete saanud käesoleva teate
ekslikult, siis palume teil sellest koheselt teavitada sõnumi saatjat
elektronkirja teel ning kustutada elektronkiri koos kõikide selle
lisadega oma arvutisüsteemist.
CONFIDENTIALITY DISCLAIMER: The e-mail and its attachments are intended
only for the use of the person to whom it is addressed and is
confidential. Any unauthorised disclosure or dissemination, either in
whole or in part, is prohibited. This e-mail does not create any legal
relations nor be treated as contract. If you have received this e-mail in
error, please notify the sender via e-mail and delete this e-mail and its
attachments from your system.
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister Meie 17.02.2022 nr 5-08/1064
Rahandusministeerium
[email protected]
Tegevusloata väikefondi valitsejate tegevust puudutav regulatsiooni muutmine investeerimisfondide seaduses
Lugupeetud Keit Pentus-Rosimannus
Finantsinspektsioon pöördub Rahandusministeeriumi poole seoseos tegevusloata väikefondi valitseja tegevust
puudutava regulatsiooniga investeerimisfondide seaduses („IFS“), mille osas soovime tähelepanu juhtida
järgnevale ja teeme täiendavad ettepanekud IFS-i ja finantsinspektsiooni seaduse („FIS“) asjakohaste normide
muutmiseks ja täiendamiseks.
1. Registreeringuga tegevusloata väikefondi valitsejatele tuleb kehtestada järelevalvetasule sarnane
regulaarse tasu kohustus hüvitamaks Finantsinspektsiooni kulud ja vähendamaks nende subsideerimist
finantsjärelevalve subjektide poolt.
Tegevusloata väikefondi valitsejate tegevust puudutav õigusraamistik tuleneb suures osas Euroopa Liidu
direktiivi 2011/61/EL („AIFMD“) artikli 3 lõikest 3. Nimetatud säte kohustab riiki tagama, et tegevusloata
väikefondi valitsejad (“TLTFV”) registreeritaks päritoluliikmesriigi pädevate asutuste juures (IFS § 453); et TLTFV
annaksid registreerimisel oma päritoluriigi pädevatele asutustele enda ja oma valitsetavate fondide
identifitseerimisandmed (IFS § 453); et TLTFV tutvustaksid registreerimisel oma päritoluriigi pädevatele
asutustele oma valitsetavate fondide investeerimisstrateegiaid (IFS § 453); et TLTFV teavitaks päritoluliikmesriigi
pädevaid asutusi korrapäraselt oma peamistest kaubeldavatest instrumentidest ning valitsetavate fondide
peamistest riskidest ja tähtsaimatest riskikontsentratsioonidest, et pädevad asutused saaksid korraldada
tulemuslikku järelevalvet süsteemsete riskide üle; et TLTFV teavitaks oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi
juhul, kui nad enam ei vasta teatud tingimustele. Neist viimaseid kohustusi ja muud registreerimisele järgnevat
aruandlust täpsustatakse IFS §-s 454 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.
Kirjeldatud TLTFV kohustused eeldavad ja tähendavad korrespondeeruvate toimingute tegemist pädevate
asutuste poolt, näiteks aruandluse sisseseadmist, info vastuvõtmist ja analüüsi ning edastamist süsteemsete
riskide üle tulemuslikuks järelevalveks. Kuna Eestis peab selliseid kõiki finantsjärelevalve alla mitteliigituvaid
toiminguid TLTFV osas tegema Finantsinspektsioon, mille tegevust finantseeritakse eelkõige
finantsjärelevalvesubjektide makstavatest järelevalvetasudest (FIS § 35 jj), TLTFV aga FIS § 45-7 lg 4 kohaselt
tasub üksnes TLTFV registreerimisel menetlustasu 1000 eurot, siis kerkib küsimus, kes subsideerib
Finantsinspektsiooni tegevust TLTFV suhtes peale registreerimist teostatavate toimingute osas? Praeguseks on
registrisse kantud 35 TLTFVd, ootel 29 menetlust ning toimingute maht ja keerukus ka pärast registreeringut
oluliselt kasvamas.
AIFMD artikli 3 lõike 3 viimase lõigu kohaselt artikli 3 lg 2 ja 3 kohaldamine ei takista liikmesriike kohaldamast
TLTFV suhtes rangemaid eeskirju võrreldes AIFMD-ga. Seega arvestades Finantsinspektsiooni rahastamise
mudelit, arvestades asjaolu, et TLTFVde registreerimise järgselt edastatud info töötlemine ja süntees mõistlikult
ei peaks toimuma üksnes finantsjärelevalvesubjektide makstu arvelt, arvestades, et
finantsjärelevalvesubjektideks olevad fondivalitsejad järelevalvetasu maksavad arvestatuna valitsevate fondide
vara alusel ja TLTFVde arv on jätkuvalt tõusuteel suurendades vastavalt Finantsinspektsiooni korrespondeerivate
registreerimisjärgsete toimingute mahte siis tuleb FIS-s kehtestada TLTFVdele finantsjärelevalvesubjektideks
olevate fondivalitsejatega sarnaselt regulaarse tasu kohustus.
2. Tegevusloata väikefondivalitsejate registreeringu raamistik vajab aluseid registreeringust keeldumiseks ja
kehtetuks tunnistamiseks vältimaks registreeringu kasutamist investorite eksitamisel, juhtimaks riske
Eesti finantsturule, eriti õiguspäraselt ja läbipaistvalt tegutsevate tegevusloata väikefondivalitsejate
huvides.
Kehtivast seadusest on puudu registreerimisest keeldumise ja registreerimise lõpetamise sobivad alused.
Praegune õiguslik regulatsioon laseb formaalsuste täitmisel saavutada olukorra, kus Finantsinspektsioon peab
TLTFV registreerima. Oleme vastavale olukorrale varasemalt mitmel korral tähelepanu pööranud ja teinud
omapoolsed ettepanekud, formaalselt Finantsinspektsiooni 12.04.2021 kirjaga nr 4.12-2/2194, viimati
24.01.2022 kirjaga nr 5-4/165-1 IFS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamisega seoses.
TLTFV arv on 2019. aastast oluliselt kasvanud: 2019 registreeriti 8 TLTFV-t, 2020. aastal 11, 2021. aastal sai
registreeringu 16 TLTFV-t. Lisaks on taotluste arv on viimase kahe aasta jooksul oluliselt kasvanud ning
hetkeseisuga on menetluses 29 TLTFV taotlust registreeringuks.
Kui regulatsiooni kehtima hakkamise esimestel aastatel domineerisid mõistetava eesmärgi ja riskisusega TLTFV-
d, siis hilisemas faasis hakkasid esile kerkima ka sellised, mille seos Eestiga oli üldjuhul marginaalne. Perioodil
2019 kuni 2021 on Finantsinspektsioon registreerinud 35 TLTFVd, kellest 10 puudub seos Eestiga. Eesti
asukohaks valimise peamiste argumentidena toodi välja mugavad äri ajamise võimalused ja „Euroopa Liidu
kvaliteedimärgis“, mille taotleja justkui saaks TLTFV registreerimisega. Finantsinspektsiooni hinnangul on Eestist
kujunemas TLTFV-de asukohariik, kus soovivad TLTFVde kaudu äri teha teiste seas erinevate kolmandate riikide,
näiteks Venemaa, Nigeeria, Ukraina residendid.
Meile esitatud info kohaselt Finantsinspektsioonil ei ole alust eeldada, et paljud TLTFVd hakkavad
märkimisväärselt panustama Eesti majandusse. Kujunemas on suundumus, kus süsteemse riski ja majanduse
makrotrendide kaardistamiseks loodud kõnealust AIFMD aruandluse raamistikku ja AIFMDs nõutud aruandluse
esitamiseks vajalikku registreeringut TLTFVde kohta kasutatakse ära osade Eesti registreeringuga TLTFVde poolt
investoritele toodete pakkumisel või muude toimingute tegemisel jättes teisele poolele mulje TLTFV tegevuse
järelevalvest või kontrollitusest. Vaadeldes osade TLTFVde struktuure saab järeldada, et need võivad suurendada
Eesti finantsturu maineriski. Viimase realiseerumisel aga saavad kahjustatud õiguspäraselt ja läbipaistvalt
tegutsevad Eesti registreeringuga TLTFVd. Finantsinspektsioonil ei ole kehtiva IFS alusel võimalust kõnealust riski
juhtida registreeringut käsitlevate vastavate normide puuduste tõttu. AIFMD sõnaselgelt ei piira Eestit nende
normide puuduste kõrvaldamisel.
Täiendavate küsimuste korral oleme valmis neile lahkesti vastama.
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
Kilvar Kessler
juhatuse esimees
2/2