MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit Teie 24.01.2022 nr 3-1/1-1
[email protected] Meie 17.02.2022 nr 1.4-1/1055-2
Ettepanekud määruse „Atraktiivne
piirkondlik ettevõtlus- ja
elukeskkond“ eelnõu
täpsustamiseks
Austatud härra Sepp
Olete teinud ettepaneku meetme eelnõus „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“
muuta sihtpiirkonda ja lugeda Harjumaa abikõlblikuks sihtpiirkonnaks välistades Tallinna
linnapiirkonna.
Selgitame järgnevalt meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“
sihtpiirkonna valikute lähteseisukohtasid.
Eesti esmase arenguvajaduse analüüs koostati riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“
kavandamise käigus, võttes arvesse ülemaailmseid suundumusi, riigi rahanduse väljavaateid
ja praegust olukorda Eestis. Lähikümnenditel Eesti makromajandust mõjutavad kõige
olulisemad tegurid demograafilised muutused – vähenev ja vananev rahvastik, mis pärsib
majandusarengut. Meede on kujundatud lähtuvalt järgmistest “Eesti 2035” seatud
strateegilisetest sihtidest:
“Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on
paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis
piirkondades.”, panustades ettevõtluskeskkonnale suunatud tegevuste osas
mõõdikusse “väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest”;
“Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Avalikud teenused on
kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu
ja turvalisust.”.
Rahandusministeerium lähtub meetme kujundamisel ka riigieelarve suunamise aluseks
olevast regionaalpoliitika programmist. Nimetatud meede on kujundatud silmas pidades
panust järgmistesse eesmärkidesse ja mõõdikutesse:
Programmi tasandi eesmärk: Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad
töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond;
Programmi tasandi mõõdikud: Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust
(%), väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKPst (%),
elukeskkonnaga rahulolu Eestis ja selle piirkondlikud erinevused.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Võrreldes eelneva struktuurivahendite perioodiga on Eestil käesoleval perioodil regionaalse
ettevõtluskeskkonna arendamiseks oluliselt vähem toetusvahendeid kasutada, mis on tinginud
ka meetmete oluliselt kitsama fookuse seadmise regionaalsete arenguvajaduste lahendamisel.
SF 21+ perioodi poliitikaeesmärgi Inimestele lähedasem Eesti erieesmärgi SO2 „Tervikliku
ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri,
looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades“
sekkumine „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ on kavandatud piirkondadele,
kus regionaalsete erisuste, kahaneva ja vananeva elanikkonna ning erinevate turutõrgete tõttu
on ligipääs tasuvatele töökohtadele ja kvaliteetse teenuste jätkusuutlik pakkumine
raskendatud ning on vajadus kogu maakonna (või mitme maakonna) koostöös neid
väljakutseid lahendada.
Võrreldes Harjumaad muude Eesti piirkondadega on Harjumaa oluliselt paremas seisus ega
vaja valdkondlike toetusmeetmete kõrval teiste piirkondadega samavõrra tuge
regionaalarengu meetmetest, mille keskseks eesmärgiks on piirkondlike arenguerisuste
vähendamine.
2020. aastal loodi 66% kogulisandväärtusest Harjumaal ja maakonna edu ülejäänud riigi ees
suurenes aastaga poole protsendipunkti võrra. Harjumaale järgnesid Tartumaa, mille osakaal
SKP-s oli 11%. Väikseima osatähtsusega olid Hiiumaa ja Põlvamaa, kumbki moodustas SKP-
st vähem kui protsendi.
SKP elaniku kohta oli 2020. aastal 20 184 eurot. Suurim oli SKP elaniku kohta Harju
maakonnas – 143% Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu ja Lääne-Viru maakonnad, kus SKP
elaniku kohta oli vastavalt 96% ning 64% Eesti keskmisest. Väikseim SKP elaniku kohta oli
Põlva maakonnas (38%), järgnesid Valga (40%), Hiiu (40%) ja Võru maakond (42%).
Enamuse Eesti piirkondade rahvastik väheneb ja vananeb, tuues kaasa kvalifitseeritud tööjõu
puuduse ja kinnisvara madala väärtuse ning takistades kohalike ettevõtete juurdepääsu
kapitalile, kes sooviksid investeerida toodete/teenuste lisandväärtuse suurendamisse. Need on
väljakutsed, mida Harjumaal esineb vaid üksikutel äärealadel. Olukorras, kus kogu maakonna
elanikele on kättesaadavad pealinnapiirkonna hea palgaga töökohad, enamikes maakonna
kohalikest omavalitsustest puuduvad erasektori investeeringuteks piirkonnast tulenevad
turutõrked ning elanikkond on kiiresti kasvav, ei ole põhjendatud toetusmeetme rakendamine,
millest toetatakse üksnes kogu maakonna territooriumi hõlmavaid koostööprojekte. Enamikul
osal Harjumaast puudub vajadus sellest konkreetsest meetmest toetatavate tegevuste
toetamiseks (ettevõtluskeskkonna piirkondlike turutõrgete ületamine, teenuste kohandamine
kahaneva rahvastikuga). Kahaneva elanikkonnaga Harjumaa kohalikel omavalitsustel on
võimalik taotlejana osaleda teiste maakondadega samadel alustel toetusmeetmes
“Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused” kohandamaks oma teenuste võrku
rahvastikumuutustele.
Meetme eelnõu „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ eesmärk on väljaspool
Harjumaad ja Tartu linnapiirkonda suurendada kohalike omavalitsuste võimekust
integreeritud koostööprojektide kaudu ühiselt suunata piirkonnaspetsiifilise
ettevõtlusvaldkonna arengut, soodustada kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist ning
arendada kliendi vajadustest lähtuvaid terviklikult läbimõeldud avalike teenuste võrgustikke.
Arvestades piirkonniti erinevate arenguväljakutsetega, on uuel perioodil kavandatud suunata
Harjumaale regionaalsetest, maakonna arengustrateegiatel tuginevatest toetusmeetmetest
eelkõige toetusi säästva liikuvuse väljakutsete lahendamiseks ja kvaliteetsete avalike teenuste
arendamiseks. Maakonna arengustrateegiatel tuginevate toetusmeetmete kogumaht 2021-
2
2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavas on 289 mln eurot, millest hinnanguliselt veerand
investeeritakse Harjumaale.
Kirjale on lisatud Statistikaameti poolt koostatud joonised palgatöötaja kuukeskmisest
brutotulust KOVide lõikes, maakondlik rahvastikumuutuste võrdlusinfo ning SKP
piirkondlikke erinevusi kajastav joonis ja diagramm 2020. aastal, mis näitlikustavad
maakondade arengulõhet. Harjumaa osakaal SKP-s suurenes viimase aastaga poole
protsendipunkti võrra, mitte ei vähenenud.
Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, 2020
3
4
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Tea Treufeldt 6113225
[email protected]
5