dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 17. veebruar 2022
Viit
1.4-1/1055-2
Registreeritud
17. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2022
Vastutaja
Tea Treufeldt (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalarengu osakond, Regionaalpoliitika talitus)

Failid

  • 📎1.4-11055-2 17.02.2022 Väljaminev kiri.asice926 KB

Sisu (failidest)

MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit Teie 24.01.2022 nr 3-1/1-1 [email protected] Meie 17.02.2022 nr 1.4-1/1055-2 Ettepanekud määruse „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ eelnõu täpsustamiseks Austatud härra Sepp Olete teinud ettepaneku meetme eelnõus „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ muuta sihtpiirkonda ja lugeda Harjumaa abikõlblikuks sihtpiirkonnaks välistades Tallinna linnapiirkonna. Selgitame järgnevalt meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ sihtpiirkonna valikute lähteseisukohtasid. Eesti esmase arenguvajaduse analüüs koostati riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kavandamise käigus, võttes arvesse ülemaailmseid suundumusi, riigi rahanduse väljavaateid ja praegust olukorda Eestis. Lähikümnenditel Eesti makromajandust mõjutavad kõige olulisemad tegurid demograafilised muutused – vähenev ja vananev rahvastik, mis pärsib majandusarengut. Meede on kujundatud lähtuvalt järgmistest “Eesti 2035” seatud strateegilisetest sihtidest:  “Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades.”, panustades ettevõtluskeskkonnale suunatud tegevuste osas mõõdikusse “väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest”;  “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust.”. Rahandusministeerium lähtub meetme kujundamisel ka riigieelarve suunamise aluseks olevast regionaalpoliitika programmist. Nimetatud meede on kujundatud silmas pidades panust järgmistesse eesmärkidesse ja mõõdikutesse:  Programmi tasandi eesmärk: Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond;  Programmi tasandi mõõdikud: Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust (%), väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKPst (%), elukeskkonnaga rahulolu Eestis ja selle piirkondlikud erinevused. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Võrreldes eelneva struktuurivahendite perioodiga on Eestil käesoleval perioodil regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamiseks oluliselt vähem toetusvahendeid kasutada, mis on tinginud ka meetmete oluliselt kitsama fookuse seadmise regionaalsete arenguvajaduste lahendamisel. SF 21+ perioodi poliitikaeesmärgi Inimestele lähedasem Eesti erieesmärgi SO2 „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades“ sekkumine „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ on kavandatud piirkondadele, kus regionaalsete erisuste, kahaneva ja vananeva elanikkonna ning erinevate turutõrgete tõttu on ligipääs tasuvatele töökohtadele ja kvaliteetse teenuste jätkusuutlik pakkumine raskendatud ning on vajadus kogu maakonna (või mitme maakonna) koostöös neid väljakutseid lahendada. Võrreldes Harjumaad muude Eesti piirkondadega on Harjumaa oluliselt paremas seisus ega vaja valdkondlike toetusmeetmete kõrval teiste piirkondadega samavõrra tuge regionaalarengu meetmetest, mille keskseks eesmärgiks on piirkondlike arenguerisuste vähendamine. 2020. aastal loodi 66% kogulisandväärtusest Harjumaal ja maakonna edu ülejäänud riigi ees suurenes aastaga poole protsendipunkti võrra. Harjumaale järgnesid Tartumaa, mille osakaal SKP-s oli 11%. Väikseima osatähtsusega olid Hiiumaa ja Põlvamaa, kumbki moodustas SKP- st vähem kui protsendi. SKP elaniku kohta oli 2020. aastal 20 184 eurot. Suurim oli SKP elaniku kohta Harju maakonnas – 143% Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu ja Lääne-Viru maakonnad, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 96% ning 64% Eesti keskmisest. Väikseim SKP elaniku kohta oli Põlva maakonnas (38%), järgnesid Valga (40%), Hiiu (40%) ja Võru maakond (42%). Enamuse Eesti piirkondade rahvastik väheneb ja vananeb, tuues kaasa kvalifitseeritud tööjõu puuduse ja kinnisvara madala väärtuse ning takistades kohalike ettevõtete juurdepääsu kapitalile, kes sooviksid investeerida toodete/teenuste lisandväärtuse suurendamisse. Need on väljakutsed, mida Harjumaal esineb vaid üksikutel äärealadel. Olukorras, kus kogu maakonna elanikele on kättesaadavad pealinnapiirkonna hea palgaga töökohad, enamikes maakonna kohalikest omavalitsustest puuduvad erasektori investeeringuteks piirkonnast tulenevad turutõrked ning elanikkond on kiiresti kasvav, ei ole põhjendatud toetusmeetme rakendamine, millest toetatakse üksnes kogu maakonna territooriumi hõlmavaid koostööprojekte. Enamikul osal Harjumaast puudub vajadus sellest konkreetsest meetmest toetatavate tegevuste toetamiseks (ettevõtluskeskkonna piirkondlike turutõrgete ületamine, teenuste kohandamine kahaneva rahvastikuga). Kahaneva elanikkonnaga Harjumaa kohalikel omavalitsustel on võimalik taotlejana osaleda teiste maakondadega samadel alustel toetusmeetmes “Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused” kohandamaks oma teenuste võrku rahvastikumuutustele. Meetme eelnõu „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ eesmärk on väljaspool Harjumaad ja Tartu linnapiirkonda suurendada kohalike omavalitsuste võimekust integreeritud koostööprojektide kaudu ühiselt suunata piirkonnaspetsiifilise ettevõtlusvaldkonna arengut, soodustada kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist ning arendada kliendi vajadustest lähtuvaid terviklikult läbimõeldud avalike teenuste võrgustikke. Arvestades piirkonniti erinevate arenguväljakutsetega, on uuel perioodil kavandatud suunata Harjumaale regionaalsetest, maakonna arengustrateegiatel tuginevatest toetusmeetmetest eelkõige toetusi säästva liikuvuse väljakutsete lahendamiseks ja kvaliteetsete avalike teenuste arendamiseks. Maakonna arengustrateegiatel tuginevate toetusmeetmete kogumaht 2021- 2 2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavas on 289 mln eurot, millest hinnanguliselt veerand investeeritakse Harjumaale. Kirjale on lisatud Statistikaameti poolt koostatud joonised palgatöötaja kuukeskmisest brutotulust KOVide lõikes, maakondlik rahvastikumuutuste võrdlusinfo ning SKP piirkondlikke erinevusi kajastav joonis ja diagramm 2020. aastal, mis näitlikustavad maakondade arengulõhet. Harjumaa osakaal SKP-s suurenes viimase aastaga poole protsendipunkti võrra, mitte ei vähenenud. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, 2020 3 4 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Tea Treufeldt 6113225 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel