Rahandusministeerium · 21. veebruar 2022
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
21.02.2022 nr 44
Regionaalpoliitika programm 2022-2025
kinnitamine
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitada „Regionaalpoliitika programm aastateks
2022-2025“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisa: Regionaalpoliitika programm aastateks 2022-2025
Programmi nimi Regionaalpoliitika programm
Programmi eesmärk Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad,
kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond.
Programmi periood
2022–2025
Peavastutaja Rahandusministeerium
(ministeerium)
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 2
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve............................................................................................ 3
Olukorra analüüs .................................................................................................................................... 5
Meetmed ja tegevused ........................................................................................................................... 8
Meede 1. REGIONAALARENG ............................................................................................................. 8
Tegevus 1.1. Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng ................................... 8
Meede 2. KOHALIKE OMAVALITSUSTE POLIITIKA JA FINANTSEERIMINE ...................................... 11
Eesmärk: Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja
toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus ............................................................................................ 11
Tegevus 2.1. Kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse koordineerimine ............................. 11
Tegevus 2.2. KOVide finantseerimise ja finantsjuhtimise korraldamine.................................... 12
Meede 3. RUUMILINE PLANEERIMINE ............................................................................................. 13
Meetme tasandi eesmärk ja mõõdikud ühtivad Tegevuse tasandi omadega............................... 13
Tegevus 3.1. Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine........................... 13
Programmi juhtimiskorraldus .............................................................................................................. 16
1
Sissejuhatus
Joonis 1. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ programmid ja eesmärgid
Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalpoliitika programm hõlmab:
1) kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamist ja regionaalhalduse koordineerimist;
2) ruumilise planeerimise ja jätkusuutliku maakasutuse edendamist kohalikul ning riiklikul
tasandil;
3) regionaalpoliitika kujundamist ja regionaalarengu suunamist.
Kohalike omavalitsuste poliitika, ruumilise planeerimise korraldamine ja regionaalareng on seotud
lisaks tulemusvaldkonnale „Tõhus riik“ ka kõigi teiste tulemusvaldkondade ja riigi arengut suunavate
arengukavadega. Regionaalpoliitika programmi eesmärgid saavutatakse suures osas muude
programmide (transpordipoliitika, ettevõtluspoliitika, maaelupoliitika jm) kaudu. Regionaalpoliitika
programm hõlmab Rahandusministeeriumi valitsemisala meetmeid ja tegevusi. Regionaalpoliitika
programmi abil tagatakse muude programmide regionaalselt tasakaalustatud elluviimine.
Programmi alusdokumendid:
● Eesti pikaajaline strateegia “Eesti 2035”
● Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021-2023;
● Üleriigiline planeering „Eesti 2030+;
● Ruumilise planeerimise roheline raamat;
● Eesti regionaalse arengu tegevuskava;
● Partnerluslepe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014-2020;
● Maakondade arengustrateegiad, maakonnaplaneeringud ning kohalike omavalitsuste
arengukavad ja üldplaneeringud.
2
Joonis 2. Regionaalpoliitika programmi struktuur
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Eesmärk: Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja
meeldiv elukeskkond.
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust (%), ≤ 44,7 45,1 45,4 46 46,4 46,8 46,8 46,8
Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKPst (%), ≥ 34,9 35,1 34,4 35 35 35 35 35
Kinnisvara hindade regionaalne erinevus (Harju-, Tartu-, Pärnumaa
5,0 4,9 4,9 5 5 5 5 5
vs ülejäänud Eesti keskmine, kordades), ≤
Elukeskkonnaga rahulolu Eestis, %, > - - 84,5 85 85 85 85 85
Elukeskkonnaga rahulolu piirkondlikud erinevused: kõrgeima ja
- - 29 29 29 29 29 29
madalaima detsiili KOVide vahe, (protsendipunkt), <
Kohalike omavalitsuste kulude osakaal valitsussektori kuludest, %,
24,2 25,4 23,3 25 25 25 25 25
≥
3
Joonis 3. Regionaalpoliitika programmi 2022. aasta eelarve tegevuste lõikes
Programmi eelarve täitmine 2021 RE 2022RE Muutus Muutus, Eelarve
tegevuste lõikes, tuh eurot % 2023 2024 2025
Regionaalpoliitika programm -120 169 -127 666 -7 497 6% -117 778 -99 866 -86 449
Tegevus: Regionaalpoliitika,
piirkondade ja piiriülese
koostöö areng -85 658 -120 101 -34 443 40% -113 447 -95 624 -82 201
Tegevus: Kohalike omavalitsuste
ja regionaalhalduse
koordineerimine -1 952 -2 376 -424 22% -2 306 -2 261 -2 263
Tegevus: Kohalike omavalitsuste
finantseerimise ja
finantsjuhtimise korraldamine -30 278 -569 29 709 -98% -275 -269 -270
Tegevus: Ruumilise
planeerimise poliitika
kujundamine ja korraldamine -2 281 -4 620 -2 339 103% -1 749 -1 713 -1 715
Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö arengu tegevuse kulude eelarvest 99% antakse
toetusteks regionaalsete erinevuste ühtlustamiseks. Vastavalt regionaalse arengu tegevuskavale
töötatakse selle nimel, et tagada kõigi piirkondade ühtlane areng, rakendades nende eripäradest
tulenevat potentsiaali. Nendeks sihipärasteks tegevusteks ja paremaks regionaalpoliitika
elluviimiseks eraldatakse nii siseriiklikke kui ka Euroopa Liidu toetusi. Lisainfot
Rahandusministeeriumi kodulehelt:
https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/regionaalareng-ja-poliitika
4
Olukorra analüüs
Areng hea või väga hea:
⮚ Haldusreformi elluviimisega on loodud eeldusi arenguhüppe saavutamiseks KOV
võimekuses, teenused on kättesaadavad ja muutunud kvaliteetsemaks.
⮚ Loodud on kohalike omavalitsuste teenuste seire keskkond. 2019. a augustist on avalikul
veebilehel https://minuomavalitsus.fin.ee ülevaade omavalitsuste teenuste olukorrast, mida
läbi küsitluste jm info täiendatakse iga-aastaselt.
⮚ Eesti suurimate linnapiirkondade rahvusvaheline majanduslik konkurentsivõime on
võrdluses muude ELi piirkondadega jõudsalt tugevnemas. 2019. aastaks on Tallinna ja Tartu
SKP elaniku kohta tõusnud vastavalt 112%ni ja 77%ni Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest.
⮚ Piiriülene koostöö. Nii Eesti piirkondade edukus kui ka riigi terviklik areng sõltuvad üha enam
meie aegruumilisest ja funktsionaalsest seotusest ning koostööst Euroopa muude piirkondade
ja tuumaladega. Interreg koostööprogrammide kaudu on aastatel 2007–2014 rahastatud 319
Eesti osalusega projekti. Perioodi 2014–2020 kestel on rahastatud üle 400 Eesti osalusega
koostööprojekti ning ka Eesti juhtpartnerite arv on samuti märgatavalt kasvanud.
⮚ Ruumilise planeerimise valdkonna probleemkohad ja võimalikud lahendused on kirjeldatud
2019. aastal valminud ruumilise planeerimise rohelises raamatus1. Parenduste elluviimine
toimub ruumilise planeerimise poliitika ja praktika suunamise kaudu ning vajalikke
arendusprojekte ellu viies.
Vajab tähelepanu:
⮚ Eesti riigi vähene detsentraliseeritus võrreldes Põhjamaadega. Eesti omavalitsuste osakaal
valitsussektori kuludes on poole väiksem (23%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades
(valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Haldusreformi eesmärk oli suuremate ja
tugevamate omavalitsuste loomine. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks
väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile
täiendavate ülesannete üleandmine.
⮚ Kohalike omavalitsuste vähene koostöö teenuste osutamisel ja regionaalses
arendustegevuses. Kuigi haldusreformi tulemusena omavalitsuste haldusterritooriumid
suurenesid, on meil jätkuvalt omavalitsuslikke ülesandeid, mida oleks mõistlik täita
omavalitsuste koostöös. Kohalike omavalitsuste enda rahaline panus ühiselt täidetavate
ülesannete täitmiseks on vähene, olulisel määral sõltutakse riigilt laekuvast maakondliku
arendustegevuse toetusest. Lisaks peaks suurenema üleriigilise omavalitsusliidu roll kohalike
omavalitsuste IT- ja personaliarenduste koordineerimisel ja muude keskselt omavalitsustele
pakutavate toetavate tegevuste korraldamisel.
⮚ Suurendada tuleb kohaliku omavalitsuse rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel. Selleks, et
tagada riigi ühtlane majanduslik areng ning elanike heaolu ka väljaspool Harjumaad, on oluline
laiendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ja tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamisel.
⮚ Kohalike omavalitsuste võimekus on ebaühtlane. Väiksemates KOVides ei ole võimalik tagada
kõiki vajalikke kompetentse piisaval tasemel. Omavalitsuste jätkuvaks tugevdamiseks ja
teenuste osutamise võimekuse parandamiseks võiks abi olla kohalike omavalitsuste jätkuvast
ühinemisest. Haldusreformi eelsel perioodil oli määratud omal algatusel ühinevatele
omavalitsustele riiklik toetus, mis haldusreformi käigus tühistati.
1
Ruumilise planeerimise roheline raamat: https://planeerimine.blogi.fin.ee/wp-content/uploads/2021/05/Ruumilise-
planeerimise-roheline-raamat.pdf
5
⮚ Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Väga madal
finantsautonoomia on oluline riskitegur KOVide eduka toimimise tagamisel. Peamiseks
puuduseks on piiratud võimalus KOVidel jaotada ressursse vastavalt kohapealsetele
vajadustele ja olukorrale. Uuringute kohaselt töötavad KOVid kõige tõhusamalt siis, kui
elanikud maksavad kohalike teenuste eest läbi kohalike maksude ja tasude.
Finantsautonoomia suurendab avalikku vastutust pakutavate teenuse osas, kuna võimaldab
leida tasakaalu avalike teenuste soovide ja selle eest makstavate maksude vahel.
⮚ Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused ülejäänud
ELi ja OECD riikidega võrdluses suured2. Märgatavat nihet territoriaalselt ühtlasema arengu
suunas viimastel aastatel toimunud ei ole. Tööhõive ja sissetulekute piirkondlikud erinevused
on mõnevõrra vähenenud, muudes olulisemates sotsiaal-majanduslikes arengunäitajates on
piirkondlike arenguerinevuste vähenemine olnud pigem väheoluline või on toimunud
erinevuste suurenemine.
⮚ Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju koordineerimisel on puudujääke. Tasakaalustatud
regionaalarengu saavutamiseks on vaja, et ministeeriumid kaaluksid ja suunaksid teadlikult
oma tegevuse mõju regionaalarengule. Välja kujunemata on tegelik praktika pikaajalises
strateegias “Eesti 2035” käsitletud regionaalsete arenguvajaduste lahendamiseks, mõõdikute
piirkondlike erisuste alusel valdkonna arengukavade ja programmide eesmärgipüstituse
täpsustamiseks ning strateegia Vabariigi Valitsuse tegevuskavas kokku lepitud tegevuste
elluviimiseks valdkondlike programmide alusel.
⮚ Vaatamata Eesti organisatsioonide kõrgetele osalusnäitajatele Interreg programmides
võrreldes teiste riikidega, jääb väljakutseks väljaspool Tallinna ja Tartut organisatsioonide ja
väiksemate kohalike omavalitsuste kaasamine üleeuroopalisesse või makroregionaalsesse
koostöösse. Interregi programme kasutavad Eesti institutsioonid oma arenguvajaduste ning
innovatsiooni rahastamisvahendina, mis võimaldab tõsta organisatsioonide administratiivset
suutlikkust ning leida teed uute lahenduste ja innovaatiliste tegevuste finantseerimiseks.
Samas arendustegevuste toetamise tulemused ei ole alati kvantitatiivselt mõõdetavad ning
koheselt nähtavad, mis raskendab väiksemate organisatsioonide (sh KOVide) Interreg
programmide projektides osalemiseks omavahendite leidmist.
⮚ Pärast haldusterritoriaalset reformi on vaja tervikliku üldplaneeringuga määrata
maakasutuspõhimõtted ning maakasutus- ja ehitusreeglid moodustunud kohalike
omavalitsuste territooriumidel. Ühinemisel moodustunud kohalikud omavalitsused
koostavad uued üldplaneeringud, tuginedes 2015. aastal jõustunud planeerimisseadusele ning
aastatel 2017–2019 kehtestatud maakonnaplaneeringutele ja juhendmaterjalidele3.
Üldplaneeringute koostamise käigus (eelkõige perioodil 2020–2022) on võtmetähtsusega
erinevate valitsusasutuste tihe koostöö kohalike omavalitsustega.
⮚ Arengu kavandamisel, sealhulgas ka ruumilises planeerimises, on vaja fookusesse võtta
rahvaarvu kahanemisega kohandamine. Eesti ruumilise ja strateegilise planeerimise praktika
on nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil lähtunud rahvaarvu kasvust. Tegelikud
rahvastikuprotsessid ja -prognoosid näitavad rahvaarvu kahanemist suures osas Eestis.
⮚ Ruumilise planeerimise valdkonnas kutsuda vajadusel ellu seadusemuudatusi ja kujundada
praktikat selliselt, et planeeringute roll erinevate valdkondade ruumiliste arenguvajaduste
tasakaalustajana tugevneks.
⮚ Vajalik on ruumilise planeerimise valdkonna digipööre, et tõhustada ja lihtsustada
planeeringute koostamist ja planeeringuandmete kasutamist.
2
Eurostat Regional Yearbook, 2018; Regions at a Glance, OECD 2018 (https://read.oecd-ilibrary.org/governance/oecd-
regions-and-cities-at-a-glance-2018_reg_cit_glance-2018-en#page1)
3
https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/pohimotted/, https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/yp-
noustik/,
6
Programmi olulisemad tegevused järgmise 4 aasta vaates (RES)
1. Regionaalse arengu tegevuskava rakendamine:
- EL 2021-2027 struktuurivahendite majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi
regionaalarengu toetusmeetmete ettevalmistamine ja käivitamine.
- Interreg programmide 2021-2027 ettevalmistamine ja käivitamine.
- Ida-Viru Õiglase Ülemineku Kava koostamine ja selle alusel kavandatud toetusmeetmete
ettevalmistamine ja käivitamine. Ida-Viru tegevuskava 2030 uuendamine.
- Erinevate ministeeriumide poolt välisvahenditest rahastatavate toetusmeetmete
väljatöötamisel ja elluviimisel nende regionaalse mõju koordineerimine ja piirkondlike
eripäradega arvestamine.
- Maakonna arengustrateegiate uuendamisprotsessi koordineerimine.
2. Kohalike omavalitsuste teenuste taseme seire tõhustamine, et toetada omavalitsusi
tagasiside ja võrreldava infoga nende olukorra kohta ning aidates neid läbi teadlikkuse
suurendamise kitsaskohtade ja tugevuste üle liikuda teenuste parandamise suunas läbi
minuomavalitsuse portaali, et toetada kohalike teenuste paranemist üle Eesti.
3. Kohalike omavalitsuste võimekuse ja kompetentside arendamine, omavalitsuste vahelise
koostöö ning kohaliku ja keskvalitsuse partnerluse tugevdamine, detsentraliseerimise
toetamiseks kohalike omavalitsuste rahastamise põhimõtete muutmine ja kohalike
omavalitsuste rolli suurendamine kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisel.
4. Rahandusministeerium, kui ruumilise planeerimise kompetentsikeskus, panustab läbi eri- ja
teemaplaneeringute transpordi, keskkonna ja regionaalpoliitika programmide täitmisesse
(Suure Väina püsiühendus, Tallinna ringraudtee, Harju maavarade planeeringud).
5. Tegevused ruumilise planeerimise tõhustamiseks – planeeringute digipöörde elluviimine (sh
planeeringute ruumiandmete kättesaadavuse tagamine, menetluste tõhustamine
digilahendustega) koos asjakohaste õigusakti muudatustega planeerimise lihtsustamiseks ning
üleriigilise planeeringu uuendamine (sh rakendamiseks ka üld- ja detailplaneeringute
koostamisel).
7
Meetmed ja tegevused
Meetmete kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Uuringud ja analüüsid; Projektid jm
suured tegevused; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused
Meede 1. REGIONAALARENG
Eesmärk: Piirkondade arengueelduste parem kasutus majanduskasvuks ja elukvaliteedi tõusuks
vajalike hüvede kättesaadavus
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Maakondade SKP kasv (15/15, kõigis maakondades) 15 15 7 15 15 15 15 15
Hiiu-, Saare-
Raplamaal
Keskmiste sissetulekute kasv kõigis maakondades suurem ja
<2,5% 1,8 1,4 2,1 2,0 1,9 1,9
kui THI muutus (15/15), %, ≥ Viljandimaal
(14/15)
<3,4% (12/15)
Tegevus 1.1. Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng
Eesmärk: Riigi arengudokumentides määratud regionaalse arengu eesmärkide saavutamine ning
regionaalmeetmete mõjus ja nõuetekohane elluviimine.
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Valdkonnapoliitilistest
toetusmeetmetest väljapoole Harju - - - 68 68 68 68 68
maakonda eraldatud toetuste osakaal,
Kasusaanud ettevõtete arv - - 10369 - - 2410 2410 -
Toetuste kaasabil loodud töökohtade
- - 1563 - - 1950 1950 -
arv
Elukeskkonda arendavate toetuste
- - 27 - - 35 35 -
maht, m€
Piiriülese koostöö programmides
osalevate Eesti partnerite arv - - 400 - - 410 410 -
(kodanikuaktiivsuse näitaja)
Tegevused ja tulemus
Regionaalpoliitika kujundamine
Regionaalpoliitika peamine eesmärk on aidata kaasa järgmiste tulemuste saavutamisele:
- piirkondade majandusarengu ja hõive tugevnemine;
- teenuste parem kvaliteet ja kättesaadavus toimepiirkonna keskustes;
- maapiirkondade kohandamine väheneva ja vananeva rahvastikuga, inimeste tagasipöördumise
soodustamine väljapoole pealinna piirkonda;
- suuremate linnapiirkondade jätkusuutlik areng;
- piirkondliku ja kohaliku tasandi arendustegevuse tugevnemine;
- aktiivsem piiriülene arenduskoostöö kohalikul ja regionaalsel tasandil.
8
Regionaalse arengu tegevuskava (integreerituna Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavadega)
elluviimise seire ühildatuna pikaajalise strateegia “Eesti 2035” regionaalsete sihtide ja muutuste
edenemise seirega.
Euroopa Liidu 2021-2027 perioodi struktuurivahendite ning taaste- ja vastupidavusrahastu
meetmete ettevalmistamisel eelnõude koostajate juhendamine ja nõustamine toetuste regionaalsete
mõjude teadlikuks suunamiseks.
Territoriaalse õiglase ülemineku kava ja õiglase ülemineku fondi meetmete väljatöötamise ja
elluviimise koordineerimine.
2019-2021 on välja on töötatud EL ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava ja uued Interreg
programmid. Järgmisena, 2022-2023, toimub vastavate toetusmeetmete käivitamine, samaaegselt
vaadatakse üle riigi regionaalmeetmed.
Maakondlike arendusorganisatsioonide nõustamine maakonna arengustrateegia koostamisel ja
elluviimisel.
Võrgustikutegevused maakondlike arendusorganisatsioonide, suuremate linnade arendusjuhtide,
kohalike omavalitsuste arendusjuhtide omavahelise kogemuste vahetuse soodustamiseks ning teabe
jagamiseks.
Keskselt korraldatud koolitus- ja arendustegevused maakondliku ja kohaliku tasandi
arendusvõimekuse parandamiseks, ekspert- ja rakkerühmade ellukutsumine riigi ja KOVide ühiste
väljakutsete lahendamiseks.
Osalemine valdkondlike strateegiliste dokumentide koostamisel, et tagada piirkonniti erinevate
arenguvajaduste ja -väljakutsetega parem arvestamine.
Valdkonnapoliitikaid elluviivate õigusaktide eelnõude regionaalsete mõjudega arvestamise
kontroll ning koostajate nõustamine mõjude varasema ja sisulisema arvestamise soodustamiseks.
Osalemine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ning valdkondlike EL ja OECD töörühmade
tegevuses.
Vajaduspõhised statistikapäringud ja analüüsid regionaalarengu suundumiste seireks.
Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete kujundamine
Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmeid rahastatakse Euroopa Liidu
struktuurivahenditest, taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) ja riigieelarvest. Rahandusministeeriumi
ülesandeks on toetusmeetmete kavandamine, toetuse andmise tingimuste kujundamine ning
elluviimise ja tulemuste seire. Toetusmeetmete rakendamisel on peamiseks partneriks Riigi
Tugiteenuste Keskus, kes täidab enamiku meetmete puhul rakendusüksuse rolli. Lisaks Riigi
Tugiteenuste Keskusele võivad rakendusüksuseks olla mõnel juhul ka maakondlikud
arendusorganisatsioonid, maakondlikud arenduskeskused või muud partnerid vastavalt toetuse
spetsiifikale.
9
Riigi toetusmeetmed piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks on:
- toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringutele (Euroopa
Regionaalarengu Fond, ERF, kuni 2023);
- toetus piirkondlikele algatustele tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks (ERF, kuni 2023);
- toetus regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks (ERF, kuni 2023);
- toetus linnapiirkondade jätkusuutliku arengu toetamiseks (ERF, kuni 2023);
- toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku arengu toetamiseks (ERF, kuni 2023);
- toetus kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tugevdamiseks (Euroopa Sotsiaalfond, ESF,
kuni 2023);
- toetused kohaliku omavalitsuse hoonete energiasäästu edendamiseks (kasvuhoonegaaside
kvootide müügi vahendid);
- maakondliku arendustegevuse toetus ühiselt täidetavatele ülesannetele;
- toetus maakonna arengustrateegiate elluviimiseks;
- toetus hajaasustuse majapidamistele (hajaasustuse programm);
- toetus kohaliku omaalgatuse edendamiseks (kohaliku omaalgatuse programm);
- väikesaarte programm;
- Ida-Virumaa programm;
- Kagu-Eesti programm;
- toetus Vene Föderatsiooni viisa taotluse menetlemise tasu kompenseerimiseks ja
viisakoordinaatori teenuse pakkumiseks;
- Setomaa ja Peipsiveere programmid ning Vana-Võromaa ja Mulgimaa arengutoetused.
2022. aastast käivituvad täiendavad toetusmeetmed:
- toetus VKEde konkurentsivõime tugevdamiseks Kagu-Eestis (ERF);
- toetus ettevõtluskeskkonna ja maakondlike teenusvõrgustike arendamiseks (ERF);
- toetus avalike teenuste ümberkorraldamiseks ja linnaruumi arendamiseks (ERF);
- toetus kohalikku ja piirkondlikku arendustegevust toetavatele uuringutele, ekspertiisidele ja
pilootprojektidele (ERF);
- toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade arendamiseks (ERF);
- toetus suuremates linnapiirkondades nutikate lahenduste toetamiseks (ERF);
- toetus KOVide investeeringutele jalgratta- ja/või jalgteedesse (RRF/Ühtekuuluvusfond);
- toetus õiglast üleminekut võimaldavatele piirkondlikele algatustele Ida-Virumaal (õiglase
ülemineku fond, ÕÜF);
- toetus Ida-Viru KOV investeeringutele ülemineku mõjude leevendamiseks (ÕÜF).
Toetusmeetmete puhul on sihiks maakondlike arendusorganisatsioonide vastutuse ja otsustusõiguse
järk-järguline suurendamine ning killustatuse vähendamine, seda nii uute meetmete kujundamisel kui
vajadusel ka seniste toetusmeetmete ümberkorraldamisel.
Piiriülese koostöö edendamise meetmete kujundamine
Kohaliku, regionaalse ja riikliku tasandi piiriülest koostööd toetatakse põhiliselt Euroopa territoriaalse
koostöö ja Euroopa naabruspoliitika piiriülese koostöö programmide kaudu, mis rahastatakse ERFi,
Euroopa Liidu väliskoostöö ja riigieelarve vahenditest.
Eesti osaleb kaheksas programmis, mille raames toetatakse koostööd:
- piiriüleselt: Euroopa Liidus - Eesti-Läti, Kesk-Läänemere programmid - ja Euroopa Liidu
naaberriikidega - Eesti-Vene programm;
- riikide vahel: Läänemere piirkonna programm;
- piirkondade vahel: Interreg Euroopa, URBACT III, ESPON 2020, INTERACT III programmid.
10
Programme viivad ellu koostöös teiste riikidega erinevates riikides asuvad institutsioonid. Programmi
otsused langetatakse konsensuslikult seirekomiteedes, mille liikmeteks on erinevad ministeeriumid,
regioonid (omavalitsusliitude esindajad) ja sotsiaal-majanduslikud partnerid (nt Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda ja Eesti Vabaühenduste Liit (endine Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit).
Eesti-Läti ja Eesti-Vene programmide rakendamise eest vastutab Eesti riik ning nende programmide
korraldusasutus ja tehnilised sekretariaadid asuvad Riigi Tugiteenuste Keskuses. Programmide
tehniliste sekretariaatide harukontorid asuvad vastavalt Lätis ja Venemaal.
Finantskontrolli teostamine projektipartnerite üle on iga programmis osaleva riigi kohustus. Kontrolli
läbimine on eelduseks programmide vahendite väljamaksmiseks Eesti toetuse saajatele. Eestis täidab
finantskontrolli funktsiooni Riigi Tugiteenuste Keskus.
Tulemus: Kõikide Eesti piirkondade arengueeldused on majanduskasvuks kasutatud, mida näitab SKP
ning keskmiste sissetulekute kasv igas piirkonnas ning kõigis piirkondades paraneb pidevalt
elukvaliteeti tõstvate hüvede kättesaadavus. Saavutatakse riigi arengudokumentides määratud
regionaalse arengu eesmärgid. Regionaalmeetmete rakendamisel on võimalikult suur mõju
regionaalpoliitika eesmärkide saavutamisele, meetmete abil saavutatakse ka mahajäänumate
piirkondade areng.
Meede 2. KOHALIKE OMAVALITSUSTE POLIITIKA JA FINANTSEERIMINE
Eesmärk: Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja
toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas, %,
54 57 58 59 >60 >60 >60 >60
>
KOV teenustega rahulolu, %, ≥ - - - - 72,1 72,1 72,1 72,1
KOV teenustega rahulolu näitaja kõrgeima ja madalaima detsiili KOV-
- - - - 21,7 21,7 21,7 21,7
de vahe, %, <
KOV teenuste hindamises valdkondade arv, milles alla 90% KOV-dest
12 10 10 9 5 3 2 1
täidab baastaseme, ≤
Tegevus 2.1. Kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse koordineerimine
Eesmärk: Tõhus kohalike omavalitsuste haldus ning toimiv kohanimede korraldus
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Kohalike omavalitsuste põhiülesannetega seotud
- 0 0 >0 >0 >0 >0 2
uute lisandunud funktsioonide arv, >0
Kohalike omavalitsuste uute koostööalgatuste
- 0 5 >0 >0 >0 >0 10
arv, kus täidetakse põhiteenuseid koostöös, >0
11
Tegevused ja tulemus:
Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse poliitika kujundamine
Toetada detsentraliseerimise pikaajalises plaanis kavandatud tegevuste elluviimist.
Soodustada ja toetada KOV koostöös ülesannete täitmist (toetusmeetmed, juhendid jms), sh Eesti
Linnade ja Valdade Liidu rolli KOV koostöö arendamisel.
Kujundada kohaliku ja regionaalse mõjuga valdkondlike poliitikate koordinatsioonimehhanismid
regionaalsel tasandil.
Tagada regulaarne andmete uuendamine (sh KOVide küsitlus ja elanike rahulolu uuring4)
minuomavalitsus.fin.ee veebilehel.
Taotleda vahendid ja valmistada ette regulatsioon kohalike omavalitsuste vabatahtlike ühinemiste
toetamiseks;
Koordineerida ministeeriumidevahelise KOV inimvara arendamise võrgustiku tegevust ja tegevuskava
elluviimist.
Uuendada kohaliku omavalitsuse korralduse seadust.
Toetada KOV IT arenguid Eesti Linnade ja Valdade Liidu kaudu.
Tulemus: Eestis on võimekas ja hästi korraldatud, kohalikele elanikkonnale kvaliteetseid teenuseid tagav
kohalik tasand, mida usaldab üle 60% elanikest.
Tegevus 2.2. KOVide finantseerimise ja finantsjuhtimise korraldamine
Eesmärk: KOVide finantsjuhtimine on kestlik ja finantsinformatsioon läbipaistev, et KOVid suudaksid
jätkusuutlikul moel elanikele kohalikke avalikke teenuseid pakkuda
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Riigieelarvest KOV-de sihtotstarbeliste toetuste (sh
25 24 26 24 24 15 15 15
toetusfond) osakaal KOV-de põhitegevuse tuludest, %
Tasandusfondi mittesaavate KOV-de ja tasandusfondi
saavate KOV-de põhitulu (tulumaks, maamaks ja 1,22 1,22 1,22 1,22 1,22 1,20 1,20 1,20
tasandusfond) elaniku kohta erinevus, <
Finantsraskustes KOV-de arv 0 0 0 0 0 0 0 0
4
Elanike rahulolu uuringu metoodika muudatuse tõttu viiakse uuring läbi 2022 teisel poolaastal ning andmed
selguvad 2022. aasta lõpuks/2023. aasta alguseks.
12
Tegevused ja tulemus:
Tegevusega tagatakse kohalikele omavalitsustele rahalised vahendid summas, mille arvutamisel
arvestatakse nende geograafilisi, demograafilisi ja sotsiaal-majanduslikke erinevusi, et tagada
omavalitsuste stabiilne finantsseis ja finantsraskuste tekkimise riskide ennetamine, kestlik
finantsjuhtimine kõikides etappides ning läbipaistev ja adekvaatne finantsinformatsioon selleks, et
omavalitsused suudaksid jätkusuutlikul moel elanikele kohalikke avalikke teenuseid pakkuda.
Keskendumine tulemuste saavutamisele ja teenuste paremaks muutmisele käib samaaegse
maksuautonoomia ja rahastamise sihtotstarbe vähendamisega.
Suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ülesannete täitmise tõhususe ja kvaliteedi
parandamiseks,
- andes sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi ja jaotades vahendid tulumaksu ja
tasandusfondi kaudu (2022-2025).
- suurendades maksuautonoomiat maade hindamise läbiviimise, kohalike maksude osakaalu
suurendamise ja üksikisiku tulumaksu protsendi määramise õiguse kaudu (2022-2025).
Suurendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ettevõtluskeskkonna arendamisel juriidilise isiku
tulumaksust osa jaotamisega töökohtade arvu järgi KOVis ja kohaliku kasu instrumentidele õigusliku aluse
andmisega (2022-2025).
Edasi arendada rakendust „minu omavalitsus“, muutes rakendus igapäevaseks tööriistaks kohalike
omavalitsuste teenuste arendamisel, omavalitsuste ülesannetega seotud poliitika kujundamisel ning
siduda omavalitsuste rahastamine teenustasemetega (2022-2025).
Edasi arendada omavalitsuste finantsjuhtimist, sh regulatsioonide muutmine, liikumaks
tulemuspõhise, huvigruppe kaasava ning läbipaistva eelarvestamise poole (2022-2025).
Seirata kohalike omavalitsuste finantsolukorda ja hinnata finantssuutlikkust omavalitsuste
finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks (2022-2025).
Tulemus: Eestis on finantsiliselt kestlik kohalik tasand, kus finantsinformatsioon on läbipaistev ning
finantsraskustes KOVe ei ole.
Meede 3. RUUMILINE PLANEERIMINE
Meetme tasandi eesmärk ja mõõdikud ühtivad Tegevuse tasandi omadega
Tegevus 3.1. Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine
Eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid
arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi.
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
2018. aastal või hiljem kehtestatud omavalitsuste
4 1 3 4 10 33 10 3
üldplaneeringud, aasta kohta
Üldplaneeringuid muutvate detailplaneeringute arv, < 104 135 120 90 90 90 90 90
Keskses planeeringute andmekogus (loomisel)
- - - - - - - -
digitaalselt kättesaadavate planeeringute osakaal, >
13
Tegevused ja tulemus:
Strateegiliste pikaajaliste maakasutust suunavate dokumentide koostamine (üleriigiline planeering,
maakonnaplaneering ja üldplaneering) on ainus haldusmenetlus, mille eesmärk on erinevate
valdkondade arenguvajaduste tasakaalustamine, mitte ühe konkreetse valdkonna (näiteks transport,
muinsuskaitse, looduskaitse või ettevõtlus) ruumivajaduse rahuldamine. Erinevate valdkondade
ruumiliste arenguvajaduste tasakaalustamine võimaldab kasutada säästlikumalt loodus- ja rahalisi
ressurssi.
Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja rakendamine
Teenuse eesmärk on planeerimispraktika arendamine kohalikes omavalitsustes ja riigi tasandil.
Tegevused eesmärgi saavutamiseks on järgmised:
Leida viise kohalikes omavalitsustes planeeringuspetsialisti, arhitekti positsiooni tugevdamiseks.
Samuti leida lahendused pädevuse tagamiseks asutustes ja ametites, mis osalevad igapäevaselt
planeeringumenetlustes, eriti enda valdkonna vajadustele tuginedes kooskõlastuse andjana;
Kujundada planeerimispraktikat ja vajadusel kutsuda ellu seadusemuudatusi selliselt, et kaasamine
planeeringute koostamisel tagaks kõigile võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja kaasamine aitaks
leida parimaid ruumilahendusi konkreetses asukohas;
Koostada ja pidevalt ajakohastada vajalikud riiklikud planeeringud riiklike ruumivajaduste
määratlemiseks ning riikliku tähtsusega ehitiste asukohavalikuks;
Viia ellu arendustegevusi ja muudatusi ruumilise planeerimise rohelises raamatus välja toodud
parendusvajaduste realiseerimiseks.
Suurendada kohalike kogukondade ja kohalike omavalitsuste talumishuvi ettevõtluse arendamisel ning
tagada otsuste läbipaistvus ja arendajate võrdne kohtlemine, töötades välja vajalikud valdkondlikud
regulatsioonid ja meetmed. Läbi on viidud alusanalüüs5, jätkub asjakohaste poliitikainstrumentide välja
töötamine.
Töötada välja ja viia ellu lahendused kahanevate asulate vähenenud rahvaarvuga kohandamiseks, et
luua kvaliteetne elukeskkond, toimiv kinnisvaraturg ning tagada hea avalike ja kaubanduslike teenuste
kättesaadavus. Seni kasutamata lahendusi otsitakse OECDga projektis SPADAPT (Adapting to shrinkage
and ageing through spatial interventions). Tasakaalustatud ruumilise arengu ja kvaliteetse elukeskkonna
edendamiseks osaletakse muude sekkumiste ettevalmistamisel ja läbiviimisel, mille eesmärk on
kahaneva rahvaarvaga kohanemine.
Kohalike omavalitsuste tegevuse toetamine läbi nõustamise, juhendamise ja koolitamise;
Detailplaneeringute praktika suunamine. Valminud on alusanalüüs juhendmaterjalide
väljatöötamiseks6, alustatakse materjalide väljatöötamist;
Planeerimisõiguse muudatuste ettevalmistamine ja muudes seonduvates õigusloomeprotsessides
osalemine;
2015. aastal jõustunud planeerimisseaduse rakendamise ja mõju järelhindamine;
Rahvusvahelistes võrgustikes osalemine riikliku planeerimispraktika edendamiseks ja
makroregionaalsete ruumiliste arenguvajaduste määratlemises osalemiseks;
5
https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/kohaliku_kasu_instrumentide_anal
uus_praxis_2020.pdf?download=1
6
„Eesti detailplaneeringute probleemide ja parendusvõimaluste analüüs Rahandusministeeriumile“,
kaasrahastamine RITA vahenditest
14
Planeeringumenetluste kiirendamine ja lihtsustamine nii õiguslike kui digilahenduste abil:
Planeeringute keskse andmekogu arendamine planeeringute kättesaadavuse tagamiseks (sh
varem kehtestatud planeeringute tagantjärele digiteerimine), planeeringute menetluse tõhustamine, sh
digilahenduste abil menetluste kiirendamine ja lihtsustamine.
Üleriigilise planeeringute menetluse infosüsteemi analüüsimine ja arendamine, juhul kui see
muudab planeeringute menetlust kiiremaks ja tõhusamaks. Koostamisel on eelanalüüs, millele tuginedes
otsustatakse järgmised tegevused (kas ja kuidas infosüsteemi arendada).
Ruumilise arengu seiremeetodite arendamine: maakasutusmuudatuste seireraamistiku välja
töötamine, elukeskkonnaga rahulolu mõõtmise jätkuv arendamine ning parem sidumine eri valdkondade
poliitika kujundamise ja rakendamisega7.
Elukeskkonnaga rahulolu mõõtmise metoodika täiendusvajadused ja jätkuuuringute läbiviimine KOV
andmekorje osana.
Üleriigilise, maakonna-, eri- ja KOV planeeringute alane tegevus
Teenuse eesmärk on üleriigilise planeeringu, üleriigilise mereala planeeringu, maakonna- ja
eriplaneeringute koostamine ja ajakohasena hoidmise korraldamine ning KOV planeeringute
menetlemine ja heakskiit.
Tegevused eesmärgi saavutamiseks on järgmised:
Üleriigilise planeeringu aja- ja asjakohasuse hindamine, tegevuskava täitmise seire ning vajadusel
tegevuskava uuendamine ning üleriigilise mereala planeeringu ja selle tegevuskava koostamine;
Eesti maakasutust mõjutavad rahvusvahelised trendid. Üleriigilise planeeringu alusuuring;
Maakonnaplaneeringute (sealhulgas teemaplaneeringud) koostamine, kehtestatud
maakonnaplaneeringute asjakohasuse hindamine, tegevuskavade täitmise seire ning vajadusel
tegevuskavade uuendamine;:
Pärnu maakonnas kogu jõe ulatuses maakonnaplaneeringu teemaplaneering ja
keskkonnamõju strateegiline hindamine, alanud on mõjude hindamise uuringud (2022-2023);
Ida-Viru maakonna joonobjekti teemaplaneering (2022-2023);
Harju maakonna maavarade teemaplaneering (2022 - 2025).
Eriplaneeringute koostamise algatamine, koostamise korraldamine, menetlustoimingute tegemine
ja kehtestamiseks ettevalmistamine.
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering (2022-2028);
Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering (2022-2028);
Tallinn - Narva maantee Haljala - Kukruse lõigu 2+2 riigi eriplaneering (2022 - 2027);
Liivi lahe meretuulepargi elektrikaabli riigi eriplaneering (2022 - 2027).
7
2021. aastal valmib analüüs "Elukeskkonnaga rahulolu hindamise metoodika täiendusvõimalused ja
andmete kasutamine säästva arengu suunamisel", mida kaas rahastatakse RITA vahenditest.
15
KOV planeeringute (üld- ja detailplaneeringud) ja nende keskkonnamõju strateegilise hindamise
menetluse õiguspärasuse kontroll, KOV planeerijate nõustamine, juhendamine ja koolitamine.
Tulemus: Ruumiplaneerimine läbi avaliku protsessi on eri arenguvajadusi tasakaalustav ning
ruumikasutus kvaliteetne ning säästlik. Ruumilise planeerimise seadusruum ja praktika edendavad häid
ruumiotsuseid.
Programmi juhtimiskorraldus
Regionaalpoliitika programmi eesmärgi täitmise eest vastutab Rahandusministeerium.
Rahandusministeeriumi peamisteks koostööpartneriteks programmi elluviimisel on kohalikud
omavalitsused, kohaliku omavalitsuse üksuste üleriigiline liit, maakondlikud omavalitsusliidud,
maakondlikud arendusorganisatsioonid, ministeeriumid, Eesti Keele Instituut, põhiseaduslikud
institutsioonid, ülikoolid, uurimiskeskused, valdkonnaga seotud vabaühendused, valdkonnas
tegutsevad konsultatsiooniettevõtted ja välispartnerid.
Regionaalpoliitika programmi juhib regionaalpoliitika asekantsler. Programmijuhi ülesanne on
programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna
eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Programm
avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.
Programmi tulemuste seire toimub vastavalt määrusele „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi
valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“. Iga lõppenud
aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks valdkonna „Tõhus riik“
tulemusaruandesse.
16