dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pärnu linnas Karu tn 5 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine

Rahandusministeerium · 21. veebruar 2022
Viit
15-3/1885-1
Registreeritud
21. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Pärnu linnas Karu tn 5 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine.asice4076 KB

Sisu (failidest)

OTSUS 17.02.2022 nr 20 Pärnu linnas Karu tn 5 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Pärnu Linnavolikogu 31. oktoobri 2019 otsusega nr 82 algatati Pärnu linnas Karu tn 5 kinnistu detailplaneering ülesandega selgitada välja krundile sobivaim ehitusõigus, määrata arhitektuursed ja linnaehituslikud tingimused ning haljastus- ja parkimislahendus. Planeeringuala hõlmab 1280 m² suurust hoonestatud Karu tn 5 kinnistut, mis asub Raeküla elamupiirkonnas Hirve, Karu, Hiie ja Lehola tänavate vahelises kvartalis. Planeeringuala kontaktvööndi moodustab ümbritsev elamupiirkond, mis on valdavalt hoonestatud ühe kuni kahekorruseliste üksikelamutega. Planeeringualal kehtib Pärnu Linnavolikogu 15.09.1994 otsusega nr 83 kehtestatud Pärnu Merimetsa-Lehola-Hirve kvartali detailplaneering. Kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestati Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ ja selle kohaselt on planeeritav piirkond kavandatud pereelamute maa-alaks (Ep). Pereelamute maa-alal võivad paikneda üksikelamud, kaksikelamud, ridaelamud ja väikesed korterelamud. Planeeringuala krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud üksikelamumaa, mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele pereelamute maa-ala. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga on krundi täisehitus reguleeritud vastava välja töötatud valemi alusel ja sellega lubatakse Karu tn 5 krundi täisehituseks 19% krundi pindalast. Krundile on ehitatud maja, mis on suurema ehitisealuse pinnaga ja selleks on 25% krundi pinnast. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringut 2025+ krundile määratud täisehituse protsendi suuruse osas. Üldplaneeringu muutmise põhjendus Planeeringust huvitatud isiku soov on Karu tn 5 kinnistul paikneva elamu säilitamine olemasolevas mahus ja täisehitatuse vastavusse viimine tegelikkusega. Ehitisregistri andmetel on hoone ehitisealuseks pinnaks 185 m2 (14% krundi pindalast). Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt peaks krundi täisehituseks olema 19%, mis Karu tn 5 krundi puhul on 244 m². Krundile on aga rajatud 318 m² suuruse ehitisealuse pinnaga hoone. Seega on detailplaneeringuga krundi maksimaalseks täisehituse protsendiks määratud 25% krundi pinnast. Lubatust suurema täisehitatuse kavandamine toob kaasa vajaduse muuta Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringut. Kuna tegemist on madala ühepere elamuga, mis ümbruskonnas ei domineeri ja sobitub keskkonda, siis ei ole antud asukohas üldplaneeringu muutmine märkimisväärse keskkonnamõjuga. Raeküla on terviklik ja rahulik elamupiirkond. Karu tn 5 kinnistule ehitatud pereelamu on mõnevõrra suurem, kui naaberkinnistutel paiknevad hooned, kuid arvestades piirkonna üldist hoonestuse arhitektuurset mitmekesisust ja kruntide suurust, ei torka lubatust suurem täisehitatus silma ning sobitub lahenduselt olemasolevasse keskkonda. Mõju planeeringu alast väljapoole on suhteliselt väike, kuna hoone on oma arhitektuurse lahenduse tõttu pigem tagasihoidlik. Lahenduse vajalikkust on keeruline hinnata, sest omanik on hoone ehitanud oma isiklikest vajadustest lähtuvalt. Kuna tegemist on väikeelamupiirkonnaga ja mõju piirdub peamiselt oma krundiga, siis ei saa lahendust pidada ka mittevajalikuks. Karu tn 5 kinnistu täisehitatuse muutus on olemasolevas keskkonnas lokaalse mõjuga ja see mõju piirdub peamiselt oma krundiga. Planeeringulahendus. Detailplaneering ei tee ettepanekut olemasolevate krundipiiride muutmiseks. Hoonestusala on paigutatud krundi keskele nõnda, et oleks võimalik ehitada normaalsuurusega pereelamu ja oleks tagatud ka vajalik tuleohutuskuja naaberkinnistutega. 1280 m2 suurusele krundile on lubatud ehitada kaks hoonet suurima maapealse ehitisealuse pinnaga kokku 318 m2. Lubatud korruselisus on kaks korrust, maa-aluseid korruseid ette ei nähta. Hoone teise korruse pind kavandatakse kuni 50 % esimese korruse pinnast. Hoone suurim lubatud kõrgus on 8.0 m ja õuepoolsel hoonestusalal on hoone kõrgus 5 m arvestatuna maapinna kõrgusmärgist 3.70 m abs. Hoone tegelik paiknemine, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse lõplikult konkreetsete hoonete arhitektuur-ehituslike projektidega. Detailplaneeringuga on krundi maksimaalseks täisehituse protsendiks määratud 25% krundi pinnast. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega peavad paiknema määratud hoonestusala piirides ning arvestatakse lubatud hoonete arvu ja ehitisealuse pinna (täisehituse %) sisse. Mahulised rajatised võivad asuda ka väljaspool hoonestusala. Reeglina paigutatakse ehitised naaberkinnistust 4m kaugusele, et tagada tuleohutuseks vajalik kuja võrdsetel alustel. Vastavat kuja võib vähendada täiendavate tuleohutust tagavate meetmete kasutusele võtmisel. Kinnistul olemasoleva hoone tänava fassaadidele ei ole lubatud paigaldada hoonet teenindavaid tehnilisi seadmeid. Hoonet teenindavatele tehnoseadmetele tuleb valida tänavalt mitte vaadeldav, naabreid mitte häiriv, arhitektuurselt sobiv asukoht. Vajadusel leitakse seadmetele arhitektuursete võtetega sobiv varjatud lahendus. Tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tuleb tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Tehniliste seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele ja nõuetele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal eraldiseisval alusel, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra. Hoonete püstitamiseks vajaliku eelprojekti koostamisel peab arvestama piirkonnas väljakujunenud ja piirkonnale iseloomuliku miljöö ning materjalikasutusega, arvestama peab naaberhoonetega. Planeeritav hoonestus tervikuna peab jälgima väljakujunenud üldist piirkonna miljööd. Uute hoonete ehitamisel tuleb tagada energiatõhusus. Hoone energiasäästlikkus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa looduskeskkonda. Hoone soojavarustus lahendatakse lokaalselt kasutades kas maakütet või tahkekütte baasil töötavaid küttekoldeid (ahi, kamin vms). 2 Soojuspumpadega lokaalseid hoonete küttelahendusi saab kavandada vaid nendes piirkondades, kuhu ei ole tsentraalseid küttesüsteeme nagu soojustrasse, gaasitrasse jmt rajatud, st kui puuduvad muud alternatiivsed lahendused. Planeeringuala krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud üksikelamumaa (EP), mis vastab üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele pereelamute maa-ala (Ep). Krundi haljastuse rajamise osakaal moodustab 40% krundi pinnast (512 m2). Uushaljastus, väikevormid ja nende asukohad ning planeeringuala üldine heakorrastus lahendatakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Krunti on lubatud piirata kuni 1,20 m kõrguse piirdeaiaga. Arvestada tuleb piirkonnas levinud piirdetüüpidega. Piirded lahendatakse ehitusprojektide koostamise käigus. Kruntide vahelised piirded lahendatakse naaberkruntide omanike omavahelisel kokkuleppel. Piirde rajamine tuleb kooskõlastada vastava piirinaabriga, kui seda saab käsitleda ühiskasutuses piirirajatisena vastavalt asjaõigusseadusele. Planeeringuala vertikaalplaneerimine esitatakse hoone projekti asendiplaanilise lahendusega. Planeeritavalt hoonestuselt ja hooneümbruse maapinnalt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberkinnistutele. Planeeringuga ei muudeta piirkonnas välja kujunenud liikluskorralduse põhimõtteid. Krundile sisse- ja väljasõit toimub Karu tänavalt. Parkimisvajadus lahendatakse oma krundi piires, hoone garaažis ja vajadusel hoone kõrval. Krundi detailsemad ehituslikud ja arhitektuursed tingimused on esitatud detailplaneeringu seletuskirja punkti 3.4. tabelis 2 „Ehitusõigus ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele“ ja põhijoonisel tehnovõrkudega (AS-3), mida tuleb käsitleda koos detailplaneeringu koosseisus olevate kõigi joonistega. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.12. “Detailplaneeringu rakendamise nõuded” on sätestatud planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused. Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada detailplaneeringukohaseid rajatisi, sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised. Detailplaneeringuga on määratud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja –rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad. Tehniliste takistuste ilmnemisel paigaldatakse hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalikud ehitised, sealhulgas tehnovõrgud ja –rajatised ning avalikule teele juurdepääsuteed lähimale tehniliselt sobivaimale võimalikule alale. Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 24 võeti detailplaneering vastu. Karu tn 5 kinnistu detailplaneering on avalikustatud. Avaliku väljapaneku käigus laekus naaberkinnistu omaniku ettepanekute ja arvamustega avaldus. Avaldati muret selle üle, et Karu tn 5 pereelamu küttesüsteem on lahendatud õhk-vesi soojuspumbaga, mille välisseade põhjustab naabritele mürahäiringut. Müra tekitajaks on elamu välisseinale kinnitatud või välisterritooriumile paigaldatud õhksoojuspumba kompressor ja/või ventilaator. Kuna avalikul väljapanekul esitatud arvamuste osas kokkuleppele ei jõutud, esitati planeering rahandusministeeriumile planeeringujärelevalve teostamiseks. Vastuväidete ärakuulamisel selgus, et müraprobleem on saanud lahenduse – paigaldatud on maaküte, müra tekitanud soojuspump on demonteeritud. Ärakuulamisel lepiti kokku 3 detailplaneeringu seletuskirja korrigeerimises. Soojavarustuse punkti 3.7.5. on täpsustatud: „Hoone soojavarustus lahendatakse lokaalselt maa-, tahkekütte (ahi, kamin) või soojuspumbaga“. Ärakuulamisel kokkulepitud parandused on seletuskirja sisse viidud, seega on detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamusega arvestatud. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu koostamine Pärnu Linnavalitsuses läbi viidud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõuetega. Planeeringulahendus on koostatud vastavuses planeerimisseaduse §-s 126 sätestatud detailplaneeringu ülesannetega. Rahandusministeerium on andnud heakskiidu detailplaneeringule ja nõustub kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekuga (24.01.2022 kiri nr 14-11/6999-3). Planeerimisseaduse järgi muutub uue planeeringu kehtestamisega kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust. Seega muutub osaliselt kehtetuks Pärnu Linnavolikogu 15.09.1994 otsusega nr 83 kehtestatud Pärnu Merimetsa-Lehola-Hirve kvartali detailplaneering Karu tn 5 kinnistu osas. Detailplaneering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest (situatsiooniskeem; tugijoonis; põhijoonis tehnovõrkudega; illustreeriv joonis), mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku ning on käesoleva otsuse lahutamatud lisad. Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 91 lõike 1 ning § 142 lõike 2 alusel 1. Kehtestada Pärnu linnas Karu tn 5 kinnistu detailplaneering (juurde lisatud). 2. Pärnu Linnavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus ajalehes ja 14 päeva jooksul Pärnu linna veebilehel ning väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. 3. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud detailplaneeringu saadab linnavalitsuse kantselei Rahandusministeeriumi riigihalduse ministrile ja riigi maakatastri pidajale 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates. 4. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras. 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andrei Korobeinik volikogu esimees 4 Lisa Pärnu Linnavolikogu 17.02.2022 otsuse nr 20 juurde 18 lehel OÜ LINNAK Reg nr 12913059 MTR EEP003484 Tel +372 52 75 815 [email protected] Karu tn 5 kinnistu detailplaneering Pärnu linn, Pärnu linn Töö nr 2006 Ettepaneku tegija: Ave Aitaja Omanik: Ave Aitaja /allkirjastatud digitaalselt/ Detailplaneeringu koostaja: Karri Tiigisoon Jaanuar 2022 A. SISUKORD A. SISUKORD ................................................................................................................................. 2 C. GRAAFILINE OSA ....................................................................................................................2 B. SELETUSKIRI .............................................................................................................................. 3 1. PLANEERINGU ÜLESANDED JA KOOSTAMISE ALUSED ......................................................3 1.1. Planeeringu ülesanded ................................................................................................3 1.2. Planeeringu koostamise alused ...................................................................................3 1.3. Mõisted........................................................................................................................4 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .............................................................................5 2.1. Planeeritava ala asukoht .............................................................................................5 2.2. Kontaktvööndi iseloomustus, mõjutegurid ja piirangud .............................................5 2.3. Planeeringuala iseloomustus ......................................................................................6 2.3.1. Maakasutus ja hoonestus ....................................................................................6 2.3.2. Liikluskorraldus ....................................................................................................6 2.3.3. Haljastus, reljeef...................................................................................................6 2.3.4. Tehnovõrgud, tehnovõrkude piirangud ...............................................................6 2.4. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng.....................................................................6 3. PLANEERINGULAHENDUS ..................................................................................................7 3.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus ...................................................7 3.2. Planeeritava ala krundijaotus ......................................................................................7 3.3. Hoonestusalade paigutamise põhimõtted ..................................................................8 3.4. Ehitusõigus ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele ...........................................9 3.5. Liikluskorralduse põhimõtted....................................................................................10 3.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ..................................................................10 3.7. Tehnovõrgud, tehnoseadmed ...................................................................................10 3.7.1. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon.................................................................10 3.7.2. Sademeveed .......................................................................................................10 3.7.3. Elektrivarustus....................................................................................................10 3.7.4. Sidevarustus .......................................................................................................10 3.7.5. Soojavarustus .....................................................................................................11 3.8. Tuleohutuse tagamine...............................................................................................11 3.8.1. Kujade määramineja tule leviku takistamine ....................................................11 3.9. Keskkonnatingimused ...............................................................................................11 3.9.1. Planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnamõjud (väljavõte KSH eelhinnangust) .................................................................................................................11 3.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .........................................14 3.11. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine .............................................................14 3.12. Detailplaneeringu rakendamise nõuded ...............................................................14 3.13. Planeeringukohaste rajatiste väljaehitamine ........................................................14 C. GRAAFILINE OSA AS-1 SITUATSIOONISKEEM AS-2 TUGIJOONIS AS-3 PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA AS-4 ILLUSTREERIV JOONIS Karu tn 5 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn, Pärnu linn B. SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU ÜLESANDED JA KOOSTAMISE ALUSED 1.1. Planeeringu ülesanded Detailplaneeringu peamised ülesanded on: • krundi ehitusõiguse määramine, • krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine, • hoonete olulisemate arhitektuurinõuete seadmine. Detailplaneeringu peamine eesmärk on Karu tn 5 kinnistule üksikelamu ehitusõiguse määramine. 1.2. Planeeringu koostamise alused Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on • Pärnu Linnavolikogu 31. oktoobri 2019 otsus nr 82 Pärnu linnas Karu tn 5 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamata jätmine, koos korralduse lisaga „Maa-ala asukoha skeem“; • Kinnisvaraekspert OÜ koostatud topo-geodeetiline maa-ala plaan. Pärnu linn, Pärnu linn, Karu tn 5. Töö nr 8420, 30.03.2020; Detailplaneering on koostatud tuginedes • Planeerimisseadusele • Tuleohutusseadusele • Pärnu linna kehtivale üldplaneeringule • Siseministri 30. märtsi 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ • EVS 812-6 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus • EVS 812-7 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded • EVS 843:2016 Linnatänavad • EVS 894:2008 LOOMULIK VALGUSTUS ELU- JA BÜROORUUMIDES • EVS 809-1:2002 KURITEGEVUSE ENNETAMINE. LINNAPLANEERIMINE JA ARHITEKTUUR Osa 1: Linnaplaneerimine • ja muudele asjassepuutuvatele seadustele ja õigusaktidele Töö nr 2006 3/ 14 Karu tn 5 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn, Pärnu linn 1.3. Mõisted Olulisemad detailplaneeringus kasutatud, kuid seadusandluses ja juhendmaterjalides täpsemalt lahti mõtestamata või kirjeldamata mõisted. Hoonestusala: Krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid ja rajatisi. Kõik hooneosad peavad jääma hoonestusala piiridesse, kui detailplaneeringu tingimusega ei ole märgitud teisiti. Krundile võib määrata mitu erinevat hoonestusala. Erinevatele hoonestusaladele võib määrata erinevaid arhitektuurseid ja ehituslikke piiranguid arvestusega, et hoonestusaladele hoonete projekteerimisel ei ületaks hoonete summaarsed tehnilised näitajad (hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv krundil) krundi ehitusõigusega või üldiste arhitektuursete tingimustega (hoonete suurim lubatud võimsus) määratut. Hoone: Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind võrdsustatakse majandus- ja taristuministri 05. juuni 2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19 käsitletud hoonealuse pinnaga. Krundi ehitusõigusega määratud hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala on krundil paiknevate või sinna planeeritud kõikide hoonete ehitisealuste pindade summa. Hoone suurim lubatud kõrgus: Vahemaa hoone vahetu lähiümbruse planeeritud keskmise kõrguse ja hoone kõrgeima katuseharja, tulemüüri või parapeti pealispinna vahel. Mõõt antakse 0,1m täpsusega. Kõrguse mõõtmisel ei arvestata hoone katusel paiknevaid tehnoseadmeid, korstnaid, väikesemahulisi liftikambreid jms. Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed: Võimalikult täpselt määratav otstarve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama. Ühele krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet. Krundi kasutamise sihtotstarve ei ole samane üldplaneeringu maakasutuse juhtfunktsioonidega ega katastrisihtotstarbega. Planeeringus määratud krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt „Ruumilise planeerimise leppemärgid“ Siseministeerium 2013. Maa-alune korrus: Hoone korrus, millest kõrguslikult üle 50% on allpool hoonet ümbritsevat keskmist maapinna taset. Hoone(te) minimaalne sidumiskõrgus: Vajadusel määratav arhitektuurne näitaja. Väikseim lubatud absoluutne kõrgusmärk hoone esimese maapealse korruse konstruktiivse põrandapinna peale. Töö nr 2006 4/ 14 Karu tn 5 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn, Pärnu linn Hoonete suurim lubatud võimsus: Hoonestuse suurust iseloomustav arhitektuurne näitaja. Antakse vajadusel hoone suletud brutopinna ruutmeetritena ühe ruutmeetrise täpsusega. Korterelamute puhul näidatakse ära ka suurim lubatud korterite arv. Planeeritud võimalik hoonekontuur: Planeeringus illustratiivset iseloomu omav graafiline kujutis, mis annab ettekujutuse suurima võimaliku planeeritud hoonemahu ehitisalusest pinnast ja ei ole siduv hoone hilisemal projekteerimisel. Täisehitusprotsent: Vajadusel määratav krundi täisehitust iseloomustav suurus. Hoonete suurima lubatud ehitisaluse pindala protsentuaalne suhe krundi pinda. Antakse 1 protsendi täpsusega lähima suurema täisarvuna. 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 2.1. Planeeritava ala asukoht Planeeringuala asub Pärnu linnas, Raeküla elamupiirkonnas, Karu tn 5. Joonis 1 Karu tn 5 kinnistu asukoht. 2.2. Kontaktvööndi iseloomustus, mõjutegurid ja piirangud Karu tn 5 kinnistu asub olemasoleva elamuala sees. Ümberringi olev elamupiirkond on hoonestatud valdavalt 1- ja 2-korruseliste üksikelamutega. Töö nr 2006 5/ 14 Karu tn 5 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn, Pärnu linn 2.3. Planeeringuala iseloomustus 2.3.1. Maakasutus ja hoonestus Karu tn 5: • katastritunnus: 62508:028:0170 • kinnistu pind: 1280 m² • katastriüksuse sihtotstarve: elamumaa 100% Ehitisregistri andmetel paikneb kinnistul pereelamu. Tabel 1. Ehitisregistri Ehitise Esmane Ehitisealune pind kood Ehitis nimetus Aadress kasutus Korruste arv (m²) 120192446 Hoone ERAMU Pärnu linn, Karu tn 5 1 185 2.3.2. Liikluskorraldus Planeeringuala asub Karu tänava ääres. Juurdepääs alale on Karu tänavalt. 2.3.3. Haljastus, reljeef Karu tn 5 kinnistu tänavapoolses küljes on veidi kõrghaljastust. Kinnistu keskel on hooviala. Maapind planeeringualal on tasane. Maapinna kõrgusmärgid alal vahemikus +2,86 – +3.74 ABS. (Koordinaadid määratud L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis) 2.3.4. Tehnovõrgud, tehnovõrkude piirangud Karu tn 5 kinnistu on varustatud tehnovõrkudega (vesi, kanalisatsioon, elekter, side). Kinnistule ulatub vähesel määral Karu tn äärse elektrikaabli kaitsevöönd. 2.4. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng Vastavalt kehtiva Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringule (kehtestatud Pärnu linnavolikogu 20. mai 2021 otsusega nr 21) maa- ja veealade kasutuse plaani kohaselt on Karu tn 5 maakasutuse juhtfunktsioon pereelamute maa-ala (Ep). - Pereelamute maa-alal võivad paikneda üksikelamud, kaksikelamud, ridaelamud ja väikesed korterelamud - Krundi täisehitus on reguleeritud valemiga yeh-pind = 0,05 * xkrunt + 180, milles yeh-pind – hoone ehitisealune pind m² ja xkrunt – krundi pindala m² (arvutus vt p 3.1). Töö nr 2006 6/ 14 Karu tn 5 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn, Pärnu linn Joonis 2 Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringust (Karu tn 5 krunt) 3. PLANEERINGULAHENDUS 3.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus Koostatav detailplaneering teeb ettepaneku muuta Karu tn 5 kinnistul Pärnu linna üldplaneeringut. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering lubab üle üldplaneeringus esitatud valemi alusel krundi täisehituseks 19%, mis Karu tn 5 krundi puhul on 244 m². Krundile on ehitatud maja, mis on suurema ehitisealuse pinnaga (25% krundi pinnast – 318 m²). Kuna tegemist on madala ühepere elamuga, mis ümbruskonnas ei domineeri ja sobitub keskkonda, siis ei ole antud asukohas üldplaneeringu muutmine märkimisväärse keskkonnamõjuga. Seda hinnati ka enne detailplaneeringu algatamist koostatud KSH eelhinnangus, kus jõuti samuti järeldusele, et arvestades üldist hoonestuse arhitektuurset mitmekesisust ja kruntide suurust, ei torka lubatust suurem täisehitatus häirivalt silma ning sobitub olemasolevasse keskkonda. Mõju planeeringu alast väljapoole on suhteliselt väike, sest hoone sobitub olemasolevasse keskkonda ja on oma arhitektuurse lahenduse tõttu pigem tagasihoidlik. Tegemist on seetõttu keskkonda üldiselt sobiva ja proportsionaalse lahendusega. Hoone suurendamine on ellu viidud lähtuvalt omaniku vajadustest. Lähtuvalt sellest võib hetkel olemasolevat ruumilist lahendust lugeda proportsionaalseks ja sobivaks. Lahenduse vajalikkust on keeruline hinnata, sest omanik on hoone ehitanud oma isiklikest vajadustest lähtuvalt. Kuna tegemist on väikeelamupiirkonnaga ja mõju piirdub peamiselt oma krundiga, siis ei saa lahendust pidada ka mittevajalikuks. 3.2. Planeeritava ala krundijaotus Karu tn 5 kinnistu piire ei muudeta ja kinnistut ei jagata. Töö nr 2006 7/ 14 Karu tn 5 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn, Pärnu linn 3.3. Hoonestusalade paigutamise põhimõtted Hoonestusala on paigutatud krundi keskele nõnda, et oleks võimalik ehitada normaalsuurusega pereelamu ja oleks tagatud ka vajalik tuleohutuskuja naaberkinnistuga. Töö nr 2006 8/ 14 3.4. Ehitusõigus ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele Tabel 2. Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel Hoonete Suurim maa- Suurim maa- Hoonete Olemasoleva Krundi Suurim Positsiooni Krundi pindala suurim alune pealne suurim Krundi katastriüksuse kasutamise lubatud Katuse tüüp ja kalle Maks maapinna kõrgus** nr. m² lubatud arv ehitisealune ehitisealune lubatud täisehitus % aadress sihtotstarve * korruselisus krundil pind m² pind m² kõrgus m Karu tn 5 1 1280 EP 2 2 0 318 8 25 lame või viil 0-45° 3,70 abs; Arhitektuursed tingimused: 1. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud naturaalsed ja piirkonnale iseloomulikud materjalid (laudis, krohvipind, klaas, puhasvuukmüüritis). Keelatud on välisviimistluses kasutada tööstuslikku profiilplekki, plastlaudist või muid elukeskkonda sobimatuid materjale. 2. Hoone 2. korruse pind võib olla kuni 50 % esimese korruse pinnast. 3. Müraga seotud häiringud ja leevendavad abinõud on käsitletud punktis 3.9.1. Planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnamõjud (väljavõte KSH eelhinnangust), tabel 3 Müra. Märkused: 1. Hoone arhitektuursed eskiisid kooskõlastada linnaarhitektiga. 2. Kõik krundile püstitatud olemasolevad ja kavandatavad hooned s.h. ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega peavad paiknema määratud hoonestusala piirides ja arvestatakse ehitisealuse pinna sisse. Mahulised rajatised võivad asuda ka väljaspool hoonestusala. Krundi piiri äärde rajamisel on vajalik naabri nõusolek kui rajatis on lähemal kui 4 m krundi piirist. 3. Uute hoonete ehitamisel tuleb tagada energiatõhusus. Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekuluseid ja säästa looduskeskkonda (vt ka p 3.7.). 4. Tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektiga. * - "Ruumilise planeerimise leppemärgid" Siseministeerium 2013 EP - üksikelamumaa ** Hoonete kõrguseid arvestatakse esitatud kõrgusmärgist. 3.5. Liikluskorralduse põhimõtted Planeeringuga ei muudeta oluliselt olemasolevaid liikluskorralduse põhimõtteid. Juurdepääs Karu tn 5 kinnistule on Karu tänavalt. Parkimine on lahendatud omal kinnistul hoone garaažis ja vajadusel hoone kõrval. 3.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Krundi vaba ala haljastada. Minimaalne haljastuse osakaal on 40% kinnistu pinnast (512 m²). Krunti on lubatud piirata kuni 1,20 m kõrguse piirdeaiaga. Arvestada tuleb piirkonnas levinud piirdetüüpidega. Piirded lahendatakse ehitusprojektide koostamise käigus. Kruntide vahelised piirded lahendada naaberkruntide omanike omavahelisel kokkuleppel. Lubatud ei ole kavandada mitteläbipaistvat aeda (plankaed) ja piirkonda mittesobivatest materjalidest ehitatud aeda (nt plekist). 3.7. Tehnovõrgud, tehnoseadmed Kinnistul olemasoleva hoone tänava fassaadidele ei ole lubatud paigaldada hoonet teenindavaid tehnilisi seadmeid. Hoonet teenindavatele tehnoseadmetele tuleb valida tänavalt mitte vaadeldav, naabreid mitte häiriv, arhitektuurselt sobiv asukoht. Vajadusel leida seadmete arhitektuursete võtetega sobiv varjatud lahendus. Tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal eraldiseisval alusel, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra. 3.7.1. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon Karu tn 5 kinnistule on välja ehitatud liitumised vee- ja kanalisatsioonivõrguga. 3.7.2. Sademeveed Sademevesi juhitakse hoone katuselt ja teedelt omale krundile ja immutatakse omal krundil. 3.7.3. Elektrivarustus Karu tn 5 kinnistu piirile on välja ehitatud liitumiskilp, millest on lahendatud ka hoone elektrivarustus. 3.7.4. Sidevarustus Karu tn 5 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn, Pärnu linn Karu tn 5 kinnistu on varustatud sideühendusega. 3.7.5. Soojavarustus Hoone soojavarustus lahendatakse lokaalselt maa-, tahkekütte (ahi, kamin). 3.8. Tuleohutuse tagamine Planeerimisel ja hoonestamisel tuleb lähtuda: • Tuleohutuse seadusest • Siseministri 30. märtsi 2017.a. määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; • Siseministri 18. augusti 2010.a. määrusest nr 37 „Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“; • EVS 812-6 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; • EVS 812-7 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded. Kavandatava hoonestuse kasutusviis on I. Planeeringuala hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone projektiga. Välimise tulukustutusvee vajadus on 10 l/s 3 tunni jooksul. Planeeritavas hoonestuses jääb ruumide pindala alla 800 m². Lähim hüdrant asub nr 318 Karu tn 3 eramu ees tänaval Karu tn 5 krundist ca 30 m kaugusel. Hüdrandi asukoht on kantud põhijoonisele (joonis AS-3). 3.8.1. Kujade määramineja tule leviku takistamine Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet tuleb rakendada ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Käesoleva detailplaneeringuga on hoonestusala paigutatud nõnda, et naaberkinnistul paiknevate hoonetega oleks tagatud piisavad tuleohutuskujad. 3.9. Keskkonnatingimused 3.9.1. Planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnamõjud (väljavõte KSH eelhinnangust) Tabel 3. Valdkond Mõju Lihkeohtlikkus ja geoloogia Ala ei asu lihkeohtlikus piirkonnas. Pinnas Karu tn 5 kinnistu on hoonestatud. Alale ei kavandata täiendavat ehitustegevust ehk täiendavaid pinnasetöid ei ole kavas. Töö nr 2006 11/ 14 Karu tn 5 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn, Pärnu linn Liiklus Piirkonna tänavad on suhteliselt väikese olemasoleva liikluskoormusega. Samuti ei suurene detailplaneeringust tulenevalt piirkonna liikluskoormus. Müra Karu tn 5 pereelamu küttesüsteem on 2022 aasta alguseks lahendatud maaküttega, mis asendab varasema õhk-vesi soojuspumba. Tehnoseadmetest tulenevale mürale rakendub keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud normtasemed: Tehnoseadmete müra piirväärtused (LpA,eq,T) Päev Öö II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu 50 40 maaalad, rohealad III kategooria – keskuse maa-alad, IV kategooria – ühiskondlike hoonete 55 45 maa-alad Juhul kui müra ületab normtasemeid, peab tehnoseadme omanik rakendama meetmeid müra vähendamiseks. Vibratsioon Piirkonnas ei ole teadaolevalt vibratsioonist põhjustatud probleemi. Samuti ei lähtu üleliigset vibratsiooni olemasolevast pereelamust. Välisõhu kvaliteet Planeeritav hoone ja hoonega seotud tegevused ei avalda märkimisväärselt kahjulikku mõjutust välisõhule. Jäätmed Jäätmekäitluse põhimõtted ei muutu. Jäätmekäitlus on korraldatud. Kultuuripärand Piirkonnas ei leidu olulist kultuuripärandit, mida antud tegevus võiks mõjutada. Looduskaitse Funktsiooni muutus ei mõjuta lähimaid looduskaitsealasid. Maastikuilme Hoonestus oluliselt ei muutu, sest olemasolev põhihoone on kavas säilitada. Tegemist on pereelamuga olemasolevate elamute keskel ja olemasolev hoone ei eristu oluliselt naaberhoonestusest. Insolatsioon Hoonestus ei varjusta naaberkinnistutel ülemäärasel hulgal päikesevalgust. Õnnetuste esinemine Olulisem potentsiaalne võimalik õnnetus seosest planeeritava arendustegevusega on tulekahju. Olemasolev hoone asub piisavalt kaugel olemasolevatest hoonetest (üle 8 m). Täiendavat tuleohutusnõuete rakendamist hinnatakse edaspidise tegevuse käigus (olemasoleva hoone seadustamine, kasutusloa väljastamine). Teenused Seoses funktsiooni muutusega ei looda piirkonda juurde uusi teenuseid. Töö nr 2006 12/ 14 Karu tn 5 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn, Pärnu linn Üleujutusala Karu tn 5 kinnistu jääb üleujutusalasse, mille ulatuse esinemistõenäosus on 1x 1000 a jooksul. Sademevesi Võrreldes ehitisregistri kohase hoone suurusega on suurenenud ärajuhitavate sademevete hulk, kuid kuna piirkond on haljastatud, siis ei põhjusta suurem hoone piikonnas sademevee ärajuhtimise probleemi. Mõju suurus ja ruumiline Tegemist on pereelamuga olemasolevate elamute keskel ja ulatus olemasolev hoone ei eristu oluliselt naaberhoonestusest. Lähtuvalt sellest piirdub mõju valdavalt Karu tn 5 kinnistuga. Mõju võimalikkus, kestus, Karu tn 5 kinnistu hoonestuse laiendamisega seotud mõju on sagedus ja pöörduvus, eeldatavalt pikaajalise kestusega ja pöördumatu. Samal ajal tuleb sealhulgas kumulatiivne ja arvestada, et sarnast olukordi võivad kujundada ka teised piiriülene mõju kinnistuomanikud, et lubatust suuremat täisehitust saada. Arvestades seadustamisprotsessi pikkust ja keerukust ning tõenäolust, et kohalik omavalitsus nõuab hoone ümberehitamist, on selliste olukordade tekkimise võimalus pigem vähetõenäoline. Kokkuvõte (väljavõte KSH eelhinnangust) Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Karu tn 5 kinnistu on hetkel üldplaneeringu kohaselt väikeelamumaa. Raeküla on küllaltki terviklik ja rahulik (üksik-)elamupiirkond. Karu tn 5 kinnistule ehitatud pereelamu on mõnevõrra suurem, kui naaberkinnistutel paiknevad hooned. Arvestades üldist hoonestuse arhitektuurset mitmekesisust ja kruntide suurust, ei torka lubatust suurem täisehitatus karjuvalt silma ning sobitub olemasolevasse keskkonda. Kuna täisehituse ületamine ei avalda miljöös kahjustavat mõju, siis ei ole põhjust teha ettepanekut ka üldplaneeringu tingimuste üle vaatamiseks (nt uue üldplaneeringu koostamisel). Lähtuvalt eelnevast ei kaasne detailplaneeringu koostamisega olulist keskkonnamõju, pöördumatuid muutusi või ohtu varale. Karu tn 5 kinnistu täisehituse muutus on Töö nr 2006 13/ 14 Karu tn 5 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn, Pärnu linn olemasolevas keskkonnas lokaalse mõjuga ning detailplaneeringu protsessi käigus on huvitatud isikutele antud piisavalt võimalusi oma seisukohti avaldada. 3.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Vara säilimise huvides ning üldise kuritegevusriski vähendamiseks: • Tagada tänavaruumi vaadeldavus hoone akendest. • Hoone juurdepääs(ud) soovitavalt valgustada. • Hoone varustada esmaste turvaseadmetega (suitsualarm, asjakohased lukud, sulgemisseadmed). 3.11. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine Planeeritaval alal ei asu kaitstavaid geodeetilisi märke. 3.12. Detailplaneeringu rakendamise nõuded Detailplaneeringu elluviimise võimalik järjekord peale planeeringu kehtestamist: • Kuna hoonestus on juba välja ehitatud, siis on vajalik püstitatud hoonele kasutusloa taotlemine. 3.13. Planeeringukohaste rajatiste väljaehitamine Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised. Detailplaneeringu arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased rajatised ja tagada nende korrashoid. Töö nr 2006 14/ 14 M 1:2000 KARU TN 5 KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2022 töö nr: 2006 Pärnu linn Tellija: Pärnu Linnavalitsus SITUATSIOONISKEEM AS-1 Arhitekt: K. TIIGISOON OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post: [email protected] GSPublisherVersion 0.51.100.52 leppemärgid 97452 planID ja planeeritav ala tehnovõrgu kaitsevöönd olemasolev hoonestus olemasolev kõrghaljastus 533500 533550 6467800 6467800 17-V-14 N OLEMASOLEV HÜDRANT Karu tn 6 Karu tänav 62508:028:2321 62501:001:0366 S 3 .6 olemasolev veevõrgu alal kehtib: 2 3 .6 liitumispunkt V 3 142 K 0 150 3 .6 olemasolev olmekanalisatsiooni Karu tn 3 519 liitumiskaev 4.7 Merimetsa-Hiie-Lehola-Hirve 62508:028:0150 detailplaneering (Pärnu Linnavolikogu 15. H E 3 2K K olemasolev sideühendus septembri 1994.a otsus nr 83). 3 .6 5 i 141 b.kivi 3 .6 K 514 tkiv 5 148 be 149 Karu tn 8 3 .6 70 3 .6 V 3 .7 6 terr. 3 . puit 3.93 2 3 K 62508:028:2341 be 3 .2 2w 140 tki 8 3.70 252 6 vi 3 .7 V D 96 KA r 3.52 t V H= be 526 olemasolev elektrivõrgu R k 4. U b.k ivi 20 liitumiskilp TN .7 7 97 b e 3 .9 m 3 .9 3.46 3 K tkiv 0 1 V i vma 3.69 b 93 9 5 3 .6 bk ma 3.32 ss H E a 3.84 3 .7 6 9 K 3.67 rr V õu 3. 1 te 0 3.53 D D Karu tn 5 3 .6 101 3 .8 aiamaa 3.22 3.72 62508:028:0170 1 fr. 3.14 3.58 A 3.17 3.05 98 3.49 5 3.49 3 .7 Lehola tn 46 D 3.74 bet 3 .6 K 3.52 kiv 3 .7 9 Karu tn 10 2 6m 62508:028:1290 7 3.18 4.2 i 3 .1 146 2 3 .6 H= D 100 3 .6 V bk. ss 62508:028:2351 3 .5 6 3 97452 rra 3 .4 4 3.62 139 te nt 3.71 o r ie 3 .5 3.73 3.69 3 .1 1 99 7 3.34 3.69 3.64 D 3 .6 3.21 3 .3 6 3.67 3.68 9 7 õu pk Lehola tn 48 3.28 D H 62508:028:1450 2 2K 61 103 3 .6 E SK D m 3.35 an H 92 gu K te v. rra 3.33 3.27 ss 3m Karu tn 7 3.3 . H= rr 62508:028:0001 D te aiamaa SK Lehola tn 50 62508:028:0220 Lehola tn 52 62508:028:1150 Objekti nimetus ja aadress Jooniste arv: 1 Joonise nr. 1 Pärnu linn KARU TN 5 (62508:028:0170) Joonise sisu Mõõtkava TOPO-GEODEETILINE MAA-ALA PLAAN M1:500 MKM registreering EEG000348 Mõõtis: Dag Kivila Kuupäev 30.03.2020 Joonestas: Dag Kivila Pikk tn 12, 80010 PÄRNU Töö nr. 8420 tel +372 4420 700 Juhataja: Peeter Prisk M 1:500 KARU TN 5 KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2022 töö nr: 2006 Pärnu linn Tellija: Pärnu Linnavalitsus TUGIJOONIS AS-2 Arhitekt: K. TIIGISOON OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post: [email protected] GSPublisherVersion 0.51.100.52 Hoonestusalade pindala Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel Märkused, lisatingimused . Hoonestusala Pindala Hoonete Suurim maa- Suurim Hoonete Olemasoleva Suurim Pos 1 366 Positsioo Krundi Krundi kasutamise suurim alune maa-pealne Täisehituse suurim Keskmine plan. katastriüksuse lubatud Katuse tüüp ja kalle Ehitusõiguse märkused ni nr. pindala m² sihtotstarve * lubatud arv ehitisealune ehitisealune % lubatud maapinna kõrgus** aadress korruselisus krundil pind m² pind m² kõrgus m ** Karu tn 5 1 1 280 EP - üksikelamu maa 2 2 0 318 25 8 lame või viil 0-45° 3,70 abs; 1. Hoone arhitektuursed eskiisid kooskõlastada linnaarhitektiga. * krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt "Ruumilise planeerimise leppemärgid" (Siseministeerium 2013) ** suurimad lubatud kõrgused antud hoonet ümbritsevast keskmisest planeeritavast maapinnast, mis on on indikatiivne ja võib muutuda vertikaalplaneerimise käigus. Hoonete kõrguseid arvestatakse esitatud kõrgusmärgist. 2. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud naturaalsed ja piirkonnale iseloomulikud materjalid (laudis, krohvipind, klaas, puhasvuukmüüritis). Keelatud on välisviimistluses kasutada tööstuslikku profiilplekki, plastlaudist või muid elukeskkonda sobimatuid materjale. 3. Hoone 2. korruse pind võib olla kuni 50 % esimese korruse pinnast. 4. Tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektiga. 533500 533550 6467800 6467800 17-V-14 N Karu tn 6 Karu tänav 62508:028:2321 62501:001:0366 S leppemärgid 3 .6 2 3 .6 V 3 142 K 0 150 3 .6 97452 planID ja planeeritav ala Karu tn 3 519 62508:028:0150 hoonestusala H E 3 2K K hoonestusala (hoonestuse kõrgus maks. 5 m) 3 .6 5 i 141 b.kivi 3 .6 K 514 tkiv 5 148 be 149 Karu tn 8 3 .6 70 3 .6 V 3 .7 6 terr. 3 . puit 3.93 planeeritava hoone kontuur 2 3 K 62508:028:2341 be 9,2 3 .2 2w 140 tki 8 3.70 252 6 vi 3 .7 V D 96 KA r 3.52 t V juurdepääs krundile H= be 526 R k 4. U 3,0 b.k ivi 20 TN .7 7 97 likvideeritav haljastus b e 3 .9 m 3 .9 3.46 3 K tkiv 0 1 V i vma 3.69 3,0 kuja b 93 4,6 9 5 3 .6 bk ma parkimiskohtade arv 4,0 3.32 ss P2 H E a P2 3.84 3 .7 6 9 K 3.67 rr V õu 3. 1 te 0 3.53 D D Karu tn 5 3 .6 101 3 .8 aiamaa 3.22 3.72 62508:028:0170 1 1 fr. 3.14 3.58 A 3.17 3.05 98 3.49 5 3.49 3 .7 Lehola tn 46 D 3.74 bet 3 .6 K 3.52 kiv 3 .7 9 Karu tn 10 2 6m 62508:028:1290 7 3.18 4.2 i 3 .1 146 2 3 .6 H= D 100 3 .6 V bk. ss 62508:028:2351 3 .5 6 3 97452 rra 3 .4 4 3.62 139 te nt 3.71 o r ie 3 .5 3.73 3.69 3 .1 1 99 8,0 7 3.34 3.69 3.64 D 3 .6 3.21 3 .3 6 3.67 3.68 9 7 õu pk Lehola tn 48 3.28 D H 62508:028:1450 2 2K 3 .6 8,0 61 103 E SK D 4,3 m 3.35 an H ,0 92 gu K 14 te v. rra 3.33 3.27 ss 3m Karu tn 7 3.3 . H= rr 62508:028:0001 D te aiamaa SK Lehola tn 50 62508:028:0220 Lehola tn 52 62508:028:1150 Märkused (vt ka seletuskiri) 1. Täpne hoonete, juurdepääsude ja parkimiskohtade arv ning paigutus, haljastuse lahendus ja tehnovõrkude asukohad antakse hoonete projektidega. 2. Planeeritud hoonestuse kontuur illustreerib ehitisealuse pinna võimalikku paigutumist hoonestusalal. Hoonete tegelik asukoht ja paigutus lahendatakse projekteerimise käigus vastavalt ehotusõigusele ja arhitektuursetele tingimustele. M 1:500 3. Kõik krundile püstitatud olemasolevad ja kavandatavad hooned s.h. ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega peavad paiknema määratud hoonestusala piirides ja arvestatakse ehitisealuse pinna sisse. Mahulised rajatised võivad asuda ka väljaspool hoonestusala. Krundi piiri äärde rajamisel on vajalik naabri nõusolek kui rajatis on lähemal kui 4 m KARU TN 5 KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2022 töö nr: 2006 Pärnu linn 4. krundi piirist. Uute hoonete ehitamisel tuleb tagada energiatõhusus. Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekuluseid ja säästa looduskeskkonda. Tellija: Pärnu Linnavalitsus PÕHIJOONIS AS-3 Arhitekt: K. TIIGISOON OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post: [email protected] GSPublisherVersion 0.51.100.52 M KARU TN 5 KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2022 töö nr: 2006 Pärnu linn Tellija: Pärnu Linnavalitsus ILLUSTREERIV JOONIS AS-4 Arhitekt: K. TIIGISOON OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post: [email protected] GSPublisherVersion 0.51.100.52 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 21.02.2022 14:41 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: o/20/2022 Pärnu linnas Karu tn 5 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument.Pärnu linnas Karu tn 5 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine o/20/2022.Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID- tarkvara, mis on kättesaadav internetis: Elektrooniliselt edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui linnavalitsuse dokumendihaldussüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise.Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn444 8200 |
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel