OTSUS
17.02.2022 nr 20
Pärnu linnas Karu tn 5 kinnistu detailplaneeringu
kehtestamine
Pärnu Linnavolikogu 31. oktoobri 2019 otsusega nr 82 algatati Pärnu linnas Karu tn 5 kinnistu
detailplaneering ülesandega selgitada välja krundile sobivaim ehitusõigus, määrata
arhitektuursed ja linnaehituslikud tingimused ning haljastus- ja parkimislahendus.
Planeeringuala hõlmab 1280 m² suurust hoonestatud Karu tn 5 kinnistut, mis asub Raeküla
elamupiirkonnas Hirve, Karu, Hiie ja Lehola tänavate vahelises kvartalis. Planeeringuala
kontaktvööndi moodustab ümbritsev elamupiirkond, mis on valdavalt hoonestatud ühe kuni
kahekorruseliste üksikelamutega.
Planeeringualal kehtib Pärnu Linnavolikogu 15.09.1994 otsusega nr 83 kehtestatud Pärnu
Merimetsa-Lehola-Hirve kvartali detailplaneering.
Kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021
otsusega nr 21 kehtestati Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ ja selle kohaselt on
planeeritav piirkond kavandatud pereelamute maa-alaks (Ep). Pereelamute maa-alal võivad
paikneda üksikelamud, kaksikelamud, ridaelamud ja väikesed korterelamud. Planeeringuala
krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud üksikelamumaa, mis vastab üldplaneeringu
järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele pereelamute maa-ala.
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga on krundi täisehitus reguleeritud vastava välja
töötatud valemi alusel ja sellega lubatakse Karu tn 5 krundi täisehituseks 19% krundi pindalast.
Krundile on ehitatud maja, mis on suurema ehitisealuse pinnaga ja selleks on 25% krundi
pinnast. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Pärnu linna asustusüksuse
üldplaneeringut 2025+ krundile määratud täisehituse protsendi suuruse osas.
Üldplaneeringu muutmise põhjendus
Planeeringust huvitatud isiku soov on Karu tn 5 kinnistul paikneva elamu säilitamine
olemasolevas mahus ja täisehitatuse vastavusse viimine tegelikkusega. Ehitisregistri andmetel
on hoone ehitisealuseks pinnaks 185 m2 (14% krundi pindalast). Pärnu linna asustusüksuse
üldplaneeringu kohaselt peaks krundi täisehituseks olema 19%, mis Karu tn 5 krundi puhul on
244 m². Krundile on aga rajatud 318 m² suuruse ehitisealuse pinnaga hoone. Seega on
detailplaneeringuga krundi maksimaalseks täisehituse protsendiks määratud 25% krundi
pinnast. Lubatust suurema täisehitatuse kavandamine toob kaasa vajaduse muuta Pärnu linna
asustusüksuse üldplaneeringut.
Kuna tegemist on madala ühepere elamuga, mis ümbruskonnas ei domineeri ja sobitub
keskkonda, siis ei ole antud asukohas üldplaneeringu muutmine märkimisväärse
keskkonnamõjuga.
Raeküla on terviklik ja rahulik elamupiirkond. Karu tn 5 kinnistule ehitatud pereelamu on
mõnevõrra suurem, kui naaberkinnistutel paiknevad hooned, kuid arvestades piirkonna üldist
hoonestuse arhitektuurset mitmekesisust ja kruntide suurust, ei torka lubatust suurem
täisehitatus silma ning sobitub lahenduselt olemasolevasse keskkonda. Mõju planeeringu alast
väljapoole on suhteliselt väike, kuna hoone on oma arhitektuurse lahenduse tõttu pigem
tagasihoidlik. Lahenduse vajalikkust on keeruline hinnata, sest omanik on hoone ehitanud oma
isiklikest vajadustest lähtuvalt. Kuna tegemist on väikeelamupiirkonnaga ja mõju piirdub
peamiselt oma krundiga, siis ei saa lahendust pidada ka mittevajalikuks. Karu tn 5 kinnistu
täisehitatuse muutus on olemasolevas keskkonnas lokaalse mõjuga ja see mõju piirdub
peamiselt oma krundiga.
Planeeringulahendus.
Detailplaneering ei tee ettepanekut olemasolevate krundipiiride muutmiseks. Hoonestusala on
paigutatud krundi keskele nõnda, et oleks võimalik ehitada normaalsuurusega pereelamu ja
oleks tagatud ka vajalik tuleohutuskuja naaberkinnistutega.
1280 m2 suurusele krundile on lubatud ehitada kaks hoonet suurima maapealse ehitisealuse
pinnaga kokku 318 m2. Lubatud korruselisus on kaks korrust, maa-aluseid korruseid ette ei
nähta. Hoone teise korruse pind kavandatakse kuni 50 % esimese korruse pinnast. Hoone
suurim lubatud kõrgus on 8.0 m ja õuepoolsel hoonestusalal on hoone kõrgus 5 m arvestatuna
maapinna kõrgusmärgist 3.70 m abs.
Hoone tegelik paiknemine, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse lõplikult
konkreetsete hoonete arhitektuur-ehituslike projektidega. Detailplaneeringuga on krundi
maksimaalseks täisehituse protsendiks määratud 25% krundi pinnast.
Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos
väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega peavad paiknema määratud hoonestusala
piirides ning arvestatakse lubatud hoonete arvu ja ehitisealuse pinna (täisehituse %) sisse.
Mahulised rajatised võivad asuda ka väljaspool hoonestusala.
Reeglina paigutatakse ehitised naaberkinnistust 4m kaugusele, et tagada tuleohutuseks vajalik
kuja võrdsetel alustel. Vastavat kuja võib vähendada täiendavate tuleohutust tagavate meetmete
kasutusele võtmisel.
Kinnistul olemasoleva hoone tänava fassaadidele ei ole lubatud paigaldada hoonet teenindavaid
tehnilisi seadmeid. Hoonet teenindavatele tehnoseadmetele tuleb valida tänavalt mitte
vaadeldav, naabreid mitte häiriv, arhitektuurselt sobiv asukoht. Vajadusel leitakse seadmetele
arhitektuursete võtetega sobiv varjatud lahendus. Tehnilistel seadmetel tuleb tagada
müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr
42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tuleb tagada müra leevendavate meetmete
rakendamine. Tehniliste seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud
tehnilistele lahendustele ja nõuetele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete välisosad
paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal eraldiseisval
alusel, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra.
Hoonete püstitamiseks vajaliku eelprojekti koostamisel peab arvestama piirkonnas
väljakujunenud ja piirkonnale iseloomuliku miljöö ning materjalikasutusega, arvestama peab
naaberhoonetega. Planeeritav hoonestus tervikuna peab jälgima väljakujunenud üldist piirkonna
miljööd. Uute hoonete ehitamisel tuleb tagada energiatõhusus. Hoone energiasäästlikkus aitab
kokku hoida küttekulusid ja säästa looduskeskkonda. Hoone soojavarustus lahendatakse
lokaalselt kasutades kas maakütet või tahkekütte baasil töötavaid küttekoldeid (ahi, kamin vms).
2
Soojuspumpadega lokaalseid hoonete küttelahendusi saab kavandada vaid nendes piirkondades,
kuhu ei ole tsentraalseid küttesüsteeme nagu soojustrasse, gaasitrasse jmt rajatud, st kui
puuduvad muud alternatiivsed lahendused.
Planeeringuala krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud üksikelamumaa (EP), mis vastab
üldplaneeringu järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele pereelamute maa-ala (Ep).
Krundi haljastuse rajamise osakaal moodustab 40% krundi pinnast (512 m2). Uushaljastus,
väikevormid ja nende asukohad ning planeeringuala üldine heakorrastus lahendatakse hoone
ehitusprojekti koostamise käigus. Krunti on lubatud piirata kuni 1,20 m kõrguse piirdeaiaga.
Arvestada tuleb piirkonnas levinud piirdetüüpidega. Piirded lahendatakse ehitusprojektide
koostamise käigus. Kruntide vahelised piirded lahendatakse naaberkruntide omanike
omavahelisel kokkuleppel. Piirde rajamine tuleb kooskõlastada vastava piirinaabriga, kui seda
saab käsitleda ühiskasutuses piirirajatisena vastavalt asjaõigusseadusele.
Planeeringuala vertikaalplaneerimine esitatakse hoone projekti asendiplaanilise lahendusega.
Planeeritavalt hoonestuselt ja hooneümbruse maapinnalt kogutav vihmavesi ei tohi valguda
naaberkinnistutele.
Planeeringuga ei muudeta piirkonnas välja kujunenud liikluskorralduse põhimõtteid. Krundile
sisse- ja väljasõit toimub Karu tänavalt. Parkimisvajadus lahendatakse oma krundi piires, hoone
garaažis ja vajadusel hoone kõrval.
Krundi detailsemad ehituslikud ja arhitektuursed tingimused on esitatud detailplaneeringu
seletuskirja punkti 3.4. tabelis 2 „Ehitusõigus ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele“ ja
põhijoonisel tehnovõrkudega (AS-3), mida tuleb käsitleda koos detailplaneeringu koosseisus
olevate kõigi joonistega.
Detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.12. “Detailplaneeringu rakendamise nõuded” on
sätestatud planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused.
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada
detailplaneeringukohaseid rajatisi, sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega
seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised.
Detailplaneeringuga on määratud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja –rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad.
Tehniliste takistuste ilmnemisel paigaldatakse hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalikud
ehitised, sealhulgas tehnovõrgud ja –rajatised ning avalikule teele juurdepääsuteed lähimale
tehniliselt sobivaimale võimalikule alale.
Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 24 võeti detailplaneering vastu. Karu tn 5 kinnistu
detailplaneering on avalikustatud. Avaliku väljapaneku käigus laekus naaberkinnistu omaniku
ettepanekute ja arvamustega avaldus. Avaldati muret selle üle, et Karu tn 5 pereelamu
küttesüsteem on lahendatud õhk-vesi soojuspumbaga, mille välisseade põhjustab naabritele
mürahäiringut. Müra tekitajaks on elamu välisseinale kinnitatud või välisterritooriumile
paigaldatud õhksoojuspumba kompressor ja/või ventilaator. Kuna avalikul väljapanekul esitatud
arvamuste osas kokkuleppele ei jõutud, esitati planeering rahandusministeeriumile
planeeringujärelevalve teostamiseks.
Vastuväidete ärakuulamisel selgus, et müraprobleem on saanud lahenduse – paigaldatud on
maaküte, müra tekitanud soojuspump on demonteeritud. Ärakuulamisel lepiti kokku
3
detailplaneeringu seletuskirja korrigeerimises. Soojavarustuse punkti 3.7.5. on täpsustatud:
„Hoone soojavarustus lahendatakse lokaalselt maa-, tahkekütte (ahi, kamin) või
soojuspumbaga“. Ärakuulamisel kokkulepitud parandused on seletuskirja sisse viidud, seega on
detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamusega arvestatud.
Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu koostamine Pärnu Linnavalitsuses läbi
viidud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõuetega.
Planeeringulahendus on koostatud vastavuses planeerimisseaduse §-s 126 sätestatud
detailplaneeringu ülesannetega. Rahandusministeerium on andnud heakskiidu
detailplaneeringule ja nõustub kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekuga (24.01.2022 kiri
nr 14-11/6999-3).
Planeerimisseaduse järgi muutub uue planeeringu kehtestamisega kehtetuks samale maa-alale
varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud
sama liigi planeeringust. Seega muutub osaliselt kehtetuks Pärnu Linnavolikogu 15.09.1994
otsusega nr 83 kehtestatud Pärnu Merimetsa-Lehola-Hirve kvartali detailplaneering Karu tn 5
kinnistu osas.
Detailplaneering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest
(situatsiooniskeem; tugijoonis; põhijoonis tehnovõrkudega; illustreeriv joonis), mis täiendavad
üksteist ja moodustavad ühtse terviku ning on käesoleva otsuse lahutamatud lisad.
Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 91 lõike 1 ning § 142 lõike 2 alusel
1. Kehtestada Pärnu linnas Karu tn 5 kinnistu detailplaneering (juurde lisatud).
2. Pärnu Linnavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest 30 päeva
jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus ajalehes ja 14 päeva
jooksul Pärnu linna veebilehel ning väljaandes „Ametlikud Teadaanded“.
3. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud detailplaneeringu saadab
linnavalitsuse kantselei Rahandusministeeriumi riigihalduse ministrile ja riigi maakatastri
pidajale 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates.
4. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu
Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andrei Korobeinik
volikogu esimees
4
Lisa
Pärnu Linnavolikogu 17.02.2022
otsuse nr 20 juurde 18 lehel
OÜ LINNAK
Reg nr 12913059
MTR EEP003484
Tel +372 52 75 815
[email protected]
Karu tn 5 kinnistu detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu linn
Töö nr 2006
Ettepaneku tegija: Ave Aitaja
Omanik: Ave Aitaja
/allkirjastatud digitaalselt/
Detailplaneeringu koostaja: Karri Tiigisoon
Jaanuar 2022
A. SISUKORD
A. SISUKORD ................................................................................................................................. 2
C. GRAAFILINE OSA ....................................................................................................................2
B. SELETUSKIRI .............................................................................................................................. 3
1. PLANEERINGU ÜLESANDED JA KOOSTAMISE ALUSED ......................................................3
1.1. Planeeringu ülesanded ................................................................................................3
1.2. Planeeringu koostamise alused ...................................................................................3
1.3. Mõisted........................................................................................................................4
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .............................................................................5
2.1. Planeeritava ala asukoht .............................................................................................5
2.2. Kontaktvööndi iseloomustus, mõjutegurid ja piirangud .............................................5
2.3. Planeeringuala iseloomustus ......................................................................................6
2.3.1. Maakasutus ja hoonestus ....................................................................................6
2.3.2. Liikluskorraldus ....................................................................................................6
2.3.3. Haljastus, reljeef...................................................................................................6
2.3.4. Tehnovõrgud, tehnovõrkude piirangud ...............................................................6
2.4. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng.....................................................................6
3. PLANEERINGULAHENDUS ..................................................................................................7
3.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus ...................................................7
3.2. Planeeritava ala krundijaotus ......................................................................................7
3.3. Hoonestusalade paigutamise põhimõtted ..................................................................8
3.4. Ehitusõigus ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele ...........................................9
3.5. Liikluskorralduse põhimõtted....................................................................................10
3.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ..................................................................10
3.7. Tehnovõrgud, tehnoseadmed ...................................................................................10
3.7.1. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon.................................................................10
3.7.2. Sademeveed .......................................................................................................10
3.7.3. Elektrivarustus....................................................................................................10
3.7.4. Sidevarustus .......................................................................................................10
3.7.5. Soojavarustus .....................................................................................................11
3.8. Tuleohutuse tagamine...............................................................................................11
3.8.1. Kujade määramineja tule leviku takistamine ....................................................11
3.9. Keskkonnatingimused ...............................................................................................11
3.9.1. Planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnamõjud (väljavõte KSH
eelhinnangust) .................................................................................................................11
3.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .........................................14
3.11. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine .............................................................14
3.12. Detailplaneeringu rakendamise nõuded ...............................................................14
3.13. Planeeringukohaste rajatiste väljaehitamine ........................................................14
C. GRAAFILINE OSA
AS-1 SITUATSIOONISKEEM
AS-2 TUGIJOONIS
AS-3 PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA
AS-4 ILLUSTREERIV JOONIS
Karu tn 5 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn, Pärnu linn
B. SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU ÜLESANDED JA KOOSTAMISE ALUSED
1.1. Planeeringu ülesanded
Detailplaneeringu peamised ülesanded on:
• krundi ehitusõiguse määramine,
• krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega
lubatud hooneid, piiritlemine,
• hoonete olulisemate arhitektuurinõuete seadmine.
Detailplaneeringu peamine eesmärk on Karu tn 5 kinnistule üksikelamu ehitusõiguse
määramine.
1.2. Planeeringu koostamise alused
Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on
• Pärnu Linnavolikogu 31. oktoobri 2019 otsus nr 82 Pärnu linnas Karu tn 5 kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegiline hindamise algatamata jätmine, koos korralduse lisaga „Maa-ala asukoha
skeem“;
• Kinnisvaraekspert OÜ koostatud topo-geodeetiline maa-ala plaan. Pärnu linn, Pärnu
linn, Karu tn 5. Töö nr 8420, 30.03.2020;
Detailplaneering on koostatud tuginedes
• Planeerimisseadusele
• Tuleohutusseadusele
• Pärnu linna kehtivale üldplaneeringule
• Siseministri 30. märtsi 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“
• EVS 812-6 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
• EVS 812-7 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded
• EVS 843:2016 Linnatänavad
• EVS 894:2008 LOOMULIK VALGUSTUS ELU- JA BÜROORUUMIDES
• EVS 809-1:2002 KURITEGEVUSE ENNETAMINE. LINNAPLANEERIMINE JA ARHITEKTUUR
Osa 1: Linnaplaneerimine
• ja muudele asjassepuutuvatele seadustele ja õigusaktidele
Töö nr 2006 3/ 14
Karu tn 5 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn, Pärnu linn
1.3. Mõisted
Olulisemad detailplaneeringus kasutatud, kuid seadusandluses ja juhendmaterjalides
täpsemalt lahti mõtestamata või kirjeldamata mõisted.
Hoonestusala:
Krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid ja rajatisi. Kõik
hooneosad peavad jääma hoonestusala piiridesse, kui detailplaneeringu tingimusega ei
ole märgitud teisiti. Krundile võib määrata mitu erinevat hoonestusala. Erinevatele
hoonestusaladele võib määrata erinevaid arhitektuurseid ja ehituslikke piiranguid
arvestusega, et hoonestusaladele hoonete projekteerimisel ei ületaks hoonete
summaarsed tehnilised näitajad (hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete
suurim lubatud arv krundil) krundi ehitusõigusega või üldiste arhitektuursete
tingimustega (hoonete suurim lubatud võimsus) määratut.
Hoone:
Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.
Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv
asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda
eristada teistest asjadest.
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind:
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind võrdsustatakse majandus- ja taristuministri
05. juuni 2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise
alused“ § 19 käsitletud hoonealuse pinnaga. Krundi ehitusõigusega määratud hoonete
suurim lubatud ehitisealune pindala on krundil paiknevate või sinna planeeritud
kõikide hoonete ehitisealuste pindade summa.
Hoone suurim lubatud kõrgus:
Vahemaa hoone vahetu lähiümbruse planeeritud keskmise kõrguse ja hoone kõrgeima
katuseharja, tulemüüri või parapeti pealispinna vahel. Mõõt antakse 0,1m täpsusega.
Kõrguse mõõtmisel ei arvestata hoone katusel paiknevaid tehnoseadmeid, korstnaid,
väikesemahulisi liftikambreid jms.
Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed:
Võimalikult täpselt määratav otstarve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu
kehtestamist hakata kasutama. Ühele krundile võib määrata mitu kasutamise
sihtotstarvet. Krundi kasutamise sihtotstarve ei ole samane üldplaneeringu
maakasutuse juhtfunktsioonidega ega katastrisihtotstarbega. Planeeringus määratud
krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt „Ruumilise planeerimise leppemärgid“
Siseministeerium 2013.
Maa-alune korrus:
Hoone korrus, millest kõrguslikult üle 50% on allpool hoonet ümbritsevat keskmist
maapinna taset.
Hoone(te) minimaalne sidumiskõrgus:
Vajadusel määratav arhitektuurne näitaja. Väikseim lubatud absoluutne kõrgusmärk
hoone esimese maapealse korruse konstruktiivse põrandapinna peale.
Töö nr 2006 4/ 14
Karu tn 5 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn, Pärnu linn
Hoonete suurim lubatud võimsus:
Hoonestuse suurust iseloomustav arhitektuurne näitaja. Antakse vajadusel hoone
suletud brutopinna ruutmeetritena ühe ruutmeetrise täpsusega. Korterelamute puhul
näidatakse ära ka suurim lubatud korterite arv.
Planeeritud võimalik hoonekontuur:
Planeeringus illustratiivset iseloomu omav graafiline kujutis, mis annab ettekujutuse
suurima võimaliku planeeritud hoonemahu ehitisalusest pinnast ja ei ole siduv hoone
hilisemal projekteerimisel.
Täisehitusprotsent:
Vajadusel määratav krundi täisehitust iseloomustav suurus. Hoonete suurima lubatud
ehitisaluse pindala protsentuaalne suhe krundi pinda. Antakse 1 protsendi täpsusega
lähima suurema täisarvuna.
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
2.1. Planeeritava ala asukoht
Planeeringuala asub Pärnu linnas, Raeküla elamupiirkonnas, Karu tn 5.
Joonis 1 Karu tn 5 kinnistu asukoht.
2.2. Kontaktvööndi iseloomustus, mõjutegurid ja piirangud
Karu tn 5 kinnistu asub olemasoleva elamuala sees. Ümberringi olev elamupiirkond on
hoonestatud valdavalt 1- ja 2-korruseliste üksikelamutega.
Töö nr 2006 5/ 14
Karu tn 5 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn, Pärnu linn
2.3. Planeeringuala iseloomustus
2.3.1. Maakasutus ja hoonestus
Karu tn 5:
• katastritunnus: 62508:028:0170
• kinnistu pind: 1280 m²
• katastriüksuse sihtotstarve: elamumaa 100%
Ehitisregistri andmetel paikneb kinnistul pereelamu.
Tabel 1.
Ehitisregistri Ehitise Esmane Ehitisealune pind
kood Ehitis nimetus Aadress kasutus Korruste arv (m²)
120192446 Hoone ERAMU Pärnu linn, Karu tn 5 1 185
2.3.2. Liikluskorraldus
Planeeringuala asub Karu tänava ääres. Juurdepääs alale on Karu tänavalt.
2.3.3. Haljastus, reljeef
Karu tn 5 kinnistu tänavapoolses küljes on veidi kõrghaljastust. Kinnistu keskel on hooviala.
Maapind planeeringualal on tasane. Maapinna kõrgusmärgid alal vahemikus +2,86 – +3.74
ABS. (Koordinaadid määratud L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis)
2.3.4. Tehnovõrgud, tehnovõrkude piirangud
Karu tn 5 kinnistu on varustatud tehnovõrkudega (vesi, kanalisatsioon, elekter, side).
Kinnistule ulatub vähesel määral Karu tn äärse elektrikaabli kaitsevöönd.
2.4. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng
Vastavalt kehtiva Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringule (kehtestatud Pärnu
linnavolikogu 20. mai 2021 otsusega nr 21) maa- ja veealade kasutuse plaani kohaselt on Karu
tn 5 maakasutuse juhtfunktsioon pereelamute maa-ala (Ep).
- Pereelamute maa-alal võivad paikneda üksikelamud, kaksikelamud, ridaelamud ja
väikesed korterelamud
- Krundi täisehitus on reguleeritud valemiga yeh-pind = 0,05 * xkrunt + 180, milles yeh-pind –
hoone ehitisealune pind m² ja xkrunt – krundi pindala m² (arvutus vt p 3.1).
Töö nr 2006 6/ 14
Karu tn 5 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn, Pärnu linn
Joonis 2 Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringust (Karu tn 5 krunt)
3. PLANEERINGULAHENDUS
3.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus
Koostatav detailplaneering teeb ettepaneku muuta Karu tn 5 kinnistul Pärnu linna
üldplaneeringut.
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering lubab üle üldplaneeringus esitatud valemi alusel
krundi täisehituseks 19%, mis Karu tn 5 krundi puhul on 244 m². Krundile on ehitatud maja,
mis on suurema ehitisealuse pinnaga (25% krundi pinnast – 318 m²).
Kuna tegemist on madala ühepere elamuga, mis ümbruskonnas ei domineeri ja sobitub
keskkonda, siis ei ole antud asukohas üldplaneeringu muutmine märkimisväärse
keskkonnamõjuga. Seda hinnati ka enne detailplaneeringu algatamist koostatud KSH
eelhinnangus, kus jõuti samuti järeldusele, et arvestades üldist hoonestuse arhitektuurset
mitmekesisust ja kruntide suurust, ei torka lubatust suurem täisehitatus häirivalt silma ning
sobitub olemasolevasse keskkonda. Mõju planeeringu alast väljapoole on suhteliselt väike,
sest hoone sobitub olemasolevasse keskkonda ja on oma arhitektuurse lahenduse tõttu pigem
tagasihoidlik. Tegemist on seetõttu keskkonda üldiselt sobiva ja proportsionaalse lahendusega.
Hoone suurendamine on ellu viidud lähtuvalt omaniku vajadustest. Lähtuvalt sellest võib
hetkel olemasolevat ruumilist lahendust lugeda proportsionaalseks ja sobivaks. Lahenduse
vajalikkust on keeruline hinnata, sest omanik on hoone ehitanud oma isiklikest vajadustest
lähtuvalt. Kuna tegemist on väikeelamupiirkonnaga ja mõju piirdub peamiselt oma krundiga,
siis ei saa lahendust pidada ka mittevajalikuks.
3.2. Planeeritava ala krundijaotus
Karu tn 5 kinnistu piire ei muudeta ja kinnistut ei jagata.
Töö nr 2006 7/ 14
Karu tn 5 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn, Pärnu linn
3.3. Hoonestusalade paigutamise põhimõtted
Hoonestusala on paigutatud krundi keskele nõnda, et oleks võimalik ehitada
normaalsuurusega pereelamu ja oleks tagatud ka vajalik tuleohutuskuja naaberkinnistuga.
Töö nr 2006 8/ 14
3.4. Ehitusõigus ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele
Tabel 2.
Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel
Hoonete Suurim maa- Suurim maa- Hoonete
Olemasoleva Krundi Suurim
Positsiooni Krundi pindala suurim alune pealne suurim Krundi
katastriüksuse kasutamise lubatud Katuse tüüp ja kalle Maks maapinna kõrgus**
nr. m² lubatud arv ehitisealune ehitisealune lubatud täisehitus %
aadress sihtotstarve * korruselisus
krundil pind m² pind m² kõrgus m
Karu tn 5 1 1280 EP 2 2 0 318 8 25 lame või viil 0-45° 3,70 abs;
Arhitektuursed tingimused:
1. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud naturaalsed ja piirkonnale iseloomulikud materjalid (laudis, krohvipind, klaas, puhasvuukmüüritis). Keelatud on välisviimistluses kasutada tööstuslikku profiilplekki,
plastlaudist või muid elukeskkonda sobimatuid materjale.
2. Hoone 2. korruse pind võib olla kuni 50 % esimese korruse pinnast.
3. Müraga seotud häiringud ja leevendavad abinõud on käsitletud punktis 3.9.1. Planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnamõjud (väljavõte KSH eelhinnangust), tabel 3 Müra.
Märkused:
1. Hoone arhitektuursed eskiisid kooskõlastada linnaarhitektiga.
2. Kõik krundile püstitatud olemasolevad ja kavandatavad hooned s.h. ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega peavad paiknema määratud
hoonestusala piirides ja arvestatakse ehitisealuse pinna sisse. Mahulised rajatised võivad asuda ka väljaspool hoonestusala. Krundi piiri äärde rajamisel on vajalik naabri nõusolek kui rajatis on lähemal kui 4 m
krundi piirist.
3. Uute hoonete ehitamisel tuleb tagada energiatõhusus. Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekuluseid ja säästa looduskeskkonda (vt ka p 3.7.).
4. Tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektiga.
* - "Ruumilise planeerimise leppemärgid" Siseministeerium 2013
EP - üksikelamumaa
** Hoonete kõrguseid arvestatakse esitatud kõrgusmärgist.
3.5. Liikluskorralduse põhimõtted
Planeeringuga ei muudeta oluliselt olemasolevaid liikluskorralduse põhimõtteid. Juurdepääs
Karu tn 5 kinnistule on Karu tänavalt.
Parkimine on lahendatud omal kinnistul hoone garaažis ja vajadusel hoone kõrval.
3.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Krundi vaba ala haljastada.
Minimaalne haljastuse osakaal on 40% kinnistu pinnast (512 m²).
Krunti on lubatud piirata kuni 1,20 m kõrguse piirdeaiaga. Arvestada tuleb piirkonnas levinud
piirdetüüpidega. Piirded lahendatakse ehitusprojektide koostamise käigus. Kruntide vahelised
piirded lahendada naaberkruntide omanike omavahelisel kokkuleppel. Lubatud ei ole
kavandada mitteläbipaistvat aeda (plankaed) ja piirkonda mittesobivatest materjalidest
ehitatud aeda (nt plekist).
3.7. Tehnovõrgud, tehnoseadmed
Kinnistul olemasoleva hoone tänava fassaadidele ei ole lubatud paigaldada hoonet
teenindavaid tehnilisi seadmeid. Hoonet teenindavatele tehnoseadmetele tuleb valida
tänavalt mitte vaadeldav, naabreid mitte häiriv, arhitektuurselt sobiv asukoht. Vajadusel leida
seadmete arhitektuursete võtetega sobiv varjatud lahendus. Tehnilistel seadmetel tuleb
tagada müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus
nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete
rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele
lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone
konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal eraldiseisval alusel, vältimaks
seadmest tekkivat vibratsioonimüra.
3.7.1. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon
Karu tn 5 kinnistule on välja ehitatud liitumised vee- ja kanalisatsioonivõrguga.
3.7.2. Sademeveed
Sademevesi juhitakse hoone katuselt ja teedelt omale krundile ja immutatakse omal krundil.
3.7.3. Elektrivarustus
Karu tn 5 kinnistu piirile on välja ehitatud liitumiskilp, millest on lahendatud ka hoone
elektrivarustus.
3.7.4. Sidevarustus
Karu tn 5 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn, Pärnu linn
Karu tn 5 kinnistu on varustatud sideühendusega.
3.7.5. Soojavarustus
Hoone soojavarustus lahendatakse lokaalselt maa-, tahkekütte (ahi, kamin).
3.8. Tuleohutuse tagamine
Planeerimisel ja hoonestamisel tuleb lähtuda:
• Tuleohutuse seadusest
• Siseministri 30. märtsi 2017.a. määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“;
• Siseministri 18. augusti 2010.a. määrusest nr 37 „Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi
valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“;
• EVS 812-6 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;
• EVS 812-7 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded.
Kavandatava hoonestuse kasutusviis on I.
Planeeringuala hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone projektiga.
Välimise tulukustutusvee vajadus on 10 l/s 3 tunni jooksul. Planeeritavas hoonestuses jääb
ruumide pindala alla 800 m².
Lähim hüdrant asub nr 318 Karu tn 3 eramu ees tänaval Karu tn 5 krundist ca 30 m kaugusel.
Hüdrandi asukoht on kantud põhijoonisele (joonis AS-3).
3.8.1. Kujade määramineja tule leviku takistamine
Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on
vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet tuleb
rakendada ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Käesoleva detailplaneeringuga on
hoonestusala paigutatud nõnda, et naaberkinnistul paiknevate hoonetega oleks tagatud
piisavad tuleohutuskujad.
3.9. Keskkonnatingimused
3.9.1. Planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnamõjud (väljavõte KSH
eelhinnangust)
Tabel 3.
Valdkond Mõju
Lihkeohtlikkus ja geoloogia Ala ei asu lihkeohtlikus piirkonnas.
Pinnas Karu tn 5 kinnistu on hoonestatud. Alale ei kavandata täiendavat
ehitustegevust ehk täiendavaid pinnasetöid ei ole kavas.
Töö nr 2006 11/ 14
Karu tn 5 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn, Pärnu linn
Liiklus Piirkonna tänavad on suhteliselt väikese olemasoleva
liikluskoormusega. Samuti ei suurene detailplaneeringust tulenevalt
piirkonna liikluskoormus.
Müra Karu tn 5 pereelamu küttesüsteem on 2022 aasta alguseks
lahendatud maaküttega, mis asendab varasema õhk-vesi
soojuspumba.
Tehnoseadmetest tulenevale mürale rakendub keskkonnaministri
16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
sätestatud normtasemed:
Tehnoseadmete müra piirväärtused
(LpA,eq,T) Päev Öö
II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu-
ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu 50 40
maaalad, rohealad
III kategooria – keskuse maa-alad,
IV kategooria – ühiskondlike hoonete 55 45
maa-alad
Juhul kui müra ületab normtasemeid, peab tehnoseadme omanik
rakendama meetmeid müra vähendamiseks.
Vibratsioon Piirkonnas ei ole teadaolevalt vibratsioonist põhjustatud probleemi.
Samuti ei lähtu üleliigset vibratsiooni olemasolevast pereelamust.
Välisõhu kvaliteet Planeeritav hoone ja hoonega seotud tegevused ei avalda
märkimisväärselt kahjulikku mõjutust välisõhule.
Jäätmed Jäätmekäitluse põhimõtted ei muutu. Jäätmekäitlus on
korraldatud.
Kultuuripärand Piirkonnas ei leidu olulist kultuuripärandit, mida antud tegevus
võiks mõjutada.
Looduskaitse Funktsiooni muutus ei mõjuta lähimaid looduskaitsealasid.
Maastikuilme Hoonestus oluliselt ei muutu, sest olemasolev põhihoone on kavas
säilitada. Tegemist on pereelamuga olemasolevate elamute keskel
ja olemasolev hoone ei eristu oluliselt naaberhoonestusest.
Insolatsioon Hoonestus ei varjusta naaberkinnistutel ülemäärasel hulgal
päikesevalgust.
Õnnetuste esinemine Olulisem potentsiaalne võimalik õnnetus seosest planeeritava
arendustegevusega on tulekahju. Olemasolev hoone asub piisavalt
kaugel olemasolevatest hoonetest (üle 8 m). Täiendavat
tuleohutusnõuete rakendamist hinnatakse edaspidise tegevuse
käigus (olemasoleva hoone seadustamine, kasutusloa
väljastamine).
Teenused Seoses funktsiooni muutusega ei looda piirkonda juurde uusi
teenuseid.
Töö nr 2006 12/ 14
Karu tn 5 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn, Pärnu linn
Üleujutusala
Karu tn 5 kinnistu jääb üleujutusalasse, mille ulatuse
esinemistõenäosus on 1x 1000 a jooksul.
Sademevesi Võrreldes ehitisregistri kohase hoone suurusega on suurenenud
ärajuhitavate sademevete hulk, kuid kuna piirkond on haljastatud,
siis ei põhjusta suurem hoone piikonnas sademevee ärajuhtimise
probleemi.
Mõju suurus ja ruumiline Tegemist on pereelamuga olemasolevate elamute keskel ja
ulatus olemasolev hoone ei eristu oluliselt naaberhoonestusest. Lähtuvalt
sellest piirdub mõju valdavalt Karu tn 5 kinnistuga.
Mõju võimalikkus, kestus, Karu tn 5 kinnistu hoonestuse laiendamisega seotud mõju on
sagedus ja pöörduvus, eeldatavalt pikaajalise kestusega ja pöördumatu. Samal ajal tuleb
sealhulgas kumulatiivne ja arvestada, et sarnast olukordi võivad kujundada ka teised
piiriülene mõju kinnistuomanikud, et lubatust suuremat täisehitust saada.
Arvestades seadustamisprotsessi pikkust ja keerukust ning
tõenäolust, et kohalik omavalitsus nõuab hoone ümberehitamist,
on selliste olukordade tekkimise võimalus pigem vähetõenäoline.
Kokkuvõte (väljavõte KSH eelhinnangust)
Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Karu tn 5 kinnistu on hetkel üldplaneeringu kohaselt väikeelamumaa. Raeküla on
küllaltki terviklik ja rahulik (üksik-)elamupiirkond. Karu tn 5 kinnistule ehitatud
pereelamu on mõnevõrra suurem, kui naaberkinnistutel paiknevad hooned. Arvestades
üldist hoonestuse arhitektuurset mitmekesisust ja kruntide suurust, ei torka lubatust
suurem täisehitatus karjuvalt silma ning sobitub olemasolevasse keskkonda. Kuna
täisehituse ületamine ei avalda miljöös kahjustavat mõju, siis ei ole põhjust teha
ettepanekut ka üldplaneeringu tingimuste üle vaatamiseks (nt uue üldplaneeringu
koostamisel).
Lähtuvalt eelnevast ei kaasne detailplaneeringu koostamisega olulist keskkonnamõju,
pöördumatuid muutusi või ohtu varale. Karu tn 5 kinnistu täisehituse muutus on
Töö nr 2006 13/ 14
Karu tn 5 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn, Pärnu linn
olemasolevas keskkonnas lokaalse mõjuga ning detailplaneeringu protsessi käigus on
huvitatud isikutele antud piisavalt võimalusi oma seisukohti avaldada.
3.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Vara säilimise huvides ning üldise kuritegevusriski vähendamiseks:
• Tagada tänavaruumi vaadeldavus hoone akendest.
• Hoone juurdepääs(ud) soovitavalt valgustada.
• Hoone varustada esmaste turvaseadmetega (suitsualarm, asjakohased lukud,
sulgemisseadmed).
3.11. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine
Planeeritaval alal ei asu kaitstavaid geodeetilisi märke.
3.12. Detailplaneeringu rakendamise nõuded
Detailplaneeringu elluviimise võimalik järjekord peale planeeringu kehtestamist:
• Kuna hoonestus on juba välja ehitatud, siis on vajalik püstitatud hoonele kasutusloa
taotlemine.
3.13. Planeeringukohaste rajatiste väljaehitamine
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada
detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega
seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised. Detailplaneeringu arendaja
kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased rajatised ja tagada nende korrashoid.
Töö nr 2006 14/ 14
M 1:2000
KARU TN 5 KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2022
töö nr: 2006
Pärnu linn
Tellija: Pärnu Linnavalitsus SITUATSIOONISKEEM AS-1
Arhitekt: K. TIIGISOON OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post:
[email protected]
GSPublisherVersion 0.51.100.52
leppemärgid
97452 planID ja planeeritav ala
tehnovõrgu kaitsevöönd
olemasolev hoonestus
olemasolev kõrghaljastus
533500
533550
6467800 6467800 17-V-14
N
OLEMASOLEV HÜDRANT
Karu tn 6
Karu tänav 62508:028:2321
62501:001:0366
S
3 .6
olemasolev veevõrgu
alal kehtib:
2
3 .6
liitumispunkt
V
3
142
K 0
150
3 .6
olemasolev olmekanalisatsiooni
Karu tn 3 519 liitumiskaev 4.7 Merimetsa-Hiie-Lehola-Hirve
62508:028:0150 detailplaneering (Pärnu Linnavolikogu 15.
H E
3
2K
K olemasolev sideühendus septembri 1994.a otsus nr 83).
3 .6 5
i 141 b.kivi
3 .6 K
514
tkiv
5
148
be 149 Karu tn 8
3 .6
70
3 .6 V 3 .7 6
terr. 3 .
puit 3.93
2
3
K
62508:028:2341
be
3 .2
2w
140
tki
8
3.70 252 6
vi
3 .7 V D 96
KA r
3.52 t V
H=
be 526 olemasolev elektrivõrgu
R
k
4.
U
b.k ivi
20
liitumiskilp
TN
.7 7 97
b e 3 .9
m
3 .9
3.46 3
K
tkiv 0
1
V
i
vma
3.69
b
93 9
5
3 .6
bk
ma
3.32 ss
H E
a 3.84
3 .7 6 9
K
3.67 rr
V
õu
3. 1
te
0
3.53
D
D Karu tn 5
3 .6
101
3 .8
aiamaa 3.22 3.72
62508:028:0170
1
fr.
3.14 3.58
A
3.17 3.05 98
3.49 5 3.49
3 .7
Lehola tn 46
D
3.74
bet
3 .6
K
3.52
kiv
3 .7 9
Karu tn 10
2
6m
62508:028:1290 7 3.18 4.2
i
3 .1 146
2
3 .6
H= D 100
3 .6 V
bk. ss 62508:028:2351
3 .5 6
3
97452 rra
3 .4 4
3.62 139
te
nt
3.71
o r ie
3 .5 3.73 3.69
3 .1
1 99
7
3.34 3.69 3.64
D
3 .6
3.21
3 .3
6
3.67 3.68
9
7
õu pk
Lehola tn 48 3.28 D
H
62508:028:1450 2
2K
61 103 3 .6
E
SK D
m
3.35
an
H
92
gu
K
te
v.
rra
3.33
3.27
ss
3m Karu tn 7
3.3 .
H= rr 62508:028:0001
D
te
aiamaa
SK
Lehola tn 50
62508:028:0220
Lehola tn 52
62508:028:1150
Objekti nimetus ja aadress Jooniste arv: 1 Joonise nr. 1
Pärnu linn KARU TN 5 (62508:028:0170) Joonise sisu Mõõtkava
TOPO-GEODEETILINE MAA-ALA PLAAN
M1:500
MKM registreering EEG000348
Mõõtis: Dag Kivila
Kuupäev 30.03.2020
Joonestas: Dag Kivila
Pikk tn 12, 80010 PÄRNU Töö nr. 8420
tel +372 4420 700 Juhataja: Peeter Prisk
M 1:500
KARU TN 5 KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2022
töö nr: 2006
Pärnu linn
Tellija: Pärnu Linnavalitsus TUGIJOONIS AS-2
Arhitekt: K. TIIGISOON OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post:
[email protected]
GSPublisherVersion 0.51.100.52
Hoonestusalade pindala Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel Märkused, lisatingimused .
Hoonestusala Pindala Hoonete Suurim maa- Suurim Hoonete
Olemasoleva Suurim
Pos 1 366 Positsioo Krundi Krundi kasutamise suurim alune maa-pealne Täisehituse suurim Keskmine plan.
katastriüksuse lubatud Katuse tüüp ja kalle Ehitusõiguse märkused
ni nr. pindala m² sihtotstarve * lubatud arv ehitisealune ehitisealune % lubatud maapinna kõrgus**
aadress korruselisus
krundil pind m² pind m² kõrgus m **
Karu tn 5 1 1 280 EP - üksikelamu maa 2 2 0 318 25 8 lame või viil 0-45° 3,70 abs; 1. Hoone arhitektuursed eskiisid kooskõlastada linnaarhitektiga.
* krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt "Ruumilise planeerimise leppemärgid" (Siseministeerium 2013)
** suurimad lubatud kõrgused antud hoonet ümbritsevast keskmisest planeeritavast maapinnast, mis on on indikatiivne ja võib muutuda vertikaalplaneerimise käigus. Hoonete kõrguseid arvestatakse esitatud kõrgusmärgist. 2. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud naturaalsed ja piirkonnale iseloomulikud
materjalid (laudis, krohvipind, klaas, puhasvuukmüüritis). Keelatud on
välisviimistluses kasutada tööstuslikku profiilplekki, plastlaudist või muid
elukeskkonda sobimatuid materjale.
3. Hoone 2. korruse pind võib olla kuni 50 % esimese korruse pinnast.
4. Tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektiga.
533500
533550
6467800 6467800 17-V-14
N
Karu tn 6
Karu tänav 62508:028:2321
62501:001:0366
S
leppemärgid
3 .6
2
3 .6
V
3
142
K 0
150
3 .6
97452 planID ja planeeritav ala
Karu tn 3 519
62508:028:0150 hoonestusala
H E
3
2K
K
hoonestusala (hoonestuse kõrgus maks. 5 m)
3 .6 5
i 141 b.kivi
3 .6 K
514
tkiv
5
148
be 149 Karu tn 8
3 .6
70
3 .6 V 3 .7 6
terr. 3 .
puit 3.93
planeeritava hoone kontuur
2
3
K
62508:028:2341
be
9,2
3 .2
2w
140
tki
8
3.70 252 6
vi
3 .7 V D 96
KA r
3.52 t V juurdepääs krundile
H=
be 526
R
k
4.
U
3,0
b.k ivi
20
TN
.7 7 97
likvideeritav haljastus
b e 3 .9
m
3 .9
3.46 3
K
tkiv 0
1
V
i
vma
3.69
3,0 kuja
b
93
4,6
9
5
3 .6
bk
ma
parkimiskohtade arv
4,0
3.32 ss P2
H E
a P2 3.84
3 .7 6 9
K
3.67 rr
V
õu
3. 1
te
0
3.53
D
D Karu tn 5
3 .6
101
3 .8
aiamaa 3.22 3.72
62508:028:0170
1
1
fr.
3.14 3.58
A
3.17 3.05 98
3.49 5 3.49
3 .7
Lehola tn 46
D
3.74
bet
3 .6
K
3.52
kiv
3 .7 9
Karu tn 10
2
6m
62508:028:1290 7 3.18 4.2
i
3 .1 146
2
3 .6
H= D 100
3 .6 V
bk. ss 62508:028:2351
3 .5 6
3
97452 rra
3 .4 4
3.62 139
te
nt
3.71
o r ie
3 .5 3.73 3.69
3 .1
1 99
8,0
7
3.34 3.69 3.64
D
3 .6
3.21
3 .3
6
3.67 3.68
9
7
õu pk
Lehola tn 48 3.28 D
H
62508:028:1450 2
2K
3 .6
8,0
61 103
E
SK D
4,3
m
3.35
an
H
,0 92
gu
K
14
te
v.
rra
3.33
3.27
ss
3m Karu tn 7
3.3 .
H= rr 62508:028:0001
D
te
aiamaa
SK
Lehola tn 50
62508:028:0220
Lehola tn 52
62508:028:1150
Märkused (vt ka seletuskiri)
1. Täpne hoonete, juurdepääsude ja parkimiskohtade arv ning paigutus, haljastuse lahendus ja tehnovõrkude asukohad antakse hoonete
projektidega.
2. Planeeritud hoonestuse kontuur illustreerib ehitisealuse pinna võimalikku paigutumist hoonestusalal. Hoonete tegelik asukoht ja paigutus
lahendatakse projekteerimise käigus vastavalt ehotusõigusele ja arhitektuursetele tingimustele.
M 1:500
3. Kõik krundile püstitatud olemasolevad ja kavandatavad hooned s.h. ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate
arhitektuursete ja ehituslike detailidega peavad paiknema määratud hoonestusala piirides ja arvestatakse ehitisealuse pinna sisse. Mahulised
rajatised võivad asuda ka väljaspool hoonestusala. Krundi piiri äärde rajamisel on vajalik naabri nõusolek kui rajatis on lähemal kui 4 m
KARU TN 5 KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2022
töö nr: 2006
Pärnu linn
4.
krundi piirist.
Uute hoonete ehitamisel tuleb tagada energiatõhusus. Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekuluseid ja säästa looduskeskkonda.
Tellija: Pärnu Linnavalitsus PÕHIJOONIS AS-3
Arhitekt: K. TIIGISOON OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post:
[email protected]
GSPublisherVersion 0.51.100.52
M
KARU TN 5 KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2022
töö nr: 2006
Pärnu linn
Tellija: Pärnu Linnavalitsus ILLUSTREERIV JOONIS AS-4
Arhitekt: K. TIIGISOON OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post:
[email protected]
GSPublisherVersion 0.51.100.52
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 21.02.2022 14:41
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: o/20/2022 Pärnu linnas Karu tn 5 kinnistu detailplaneeringu
kehtestamine
Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu
dokument.Pärnu linnas Karu tn 5 kinnistu detailplaneeringu
kehtestamine o/20/2022.Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-
tarkvara, mis on kättesaadav internetis: Elektrooniliselt edastatud
dokument loetakse kättetoimetatuks, kui linnavalitsuse
dokumendihaldussüsteem on registreerinud dokumendi avamise või
vastuvõtmise.Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu
linn444 8200 |