dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kehtestatud detailplaneeringu edastamine

Rahandusministeerium · 21. veebruar 2022
Viit
15-3/1841-1
Registreeritud
21. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Luunja Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Margus Hendrikson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus (Jõgeva ja Tartu maakond))

Failid

  • 📎Väljaminev_Ringkiri_7-2567.asice9069 KB

Sisu (failidest)

Lp Jaak Aab 18.02.2022 nr 7-2/567 Riigihalduse minister [email protected] Maa-amet [email protected] Kehtestatud detailplaneeringu edastamine Edastame Teile kehtestatud detailplaneeringu: 1. Luunja Vallavalitsuse 16. veebruari 2022 korraldusega nr 56 kehtestatud Sava külas Roosikivi maaüksuse detailplaneering. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Karjus planeeringute nõunik 7417217, [email protected] Lisa: 1. Luunja Vallavalitsus 16.02.2022 korraldus nr 56 koos lisaga. Puiestee tn 14 Telefon 741 7319 [email protected] Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee 62222 TARTUMAA Reg. nr. 75003476 a/a EE982200001120133283 LUUNJA VALLAVALITSUS KORRALDUS Luunja 16. veebruaril 2022 nr 56 Sava külas Roosikivi maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine Sava külas Roosikivi maaüksuse detailplaneeringu koostamine on algatatud Luunja Vallavolikogu 28.01.2021 otsusega nr 4. Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringualale ehitusõiguse andmiseks üksikelamule ja abihoonetele. Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse Roosikivi maaüksusele üks elamukrunt suurusega 12243 m², millele antakse ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete rajamiseks ehitisealuse pindalaga kokku kuni 500 m². Elamu on lubatud 2-korruseline ja kuni 8,5 m kõrgune, abihooned 1-korruselised ja kuni 5 m kõrgused, põhihoone katusekalle on lubatud 30- 45 kraadi. Elamukruntide veevarustus on lahendatud krundile kavandatud puurkaevu baasil, reovesi on ette nähtud juhtida krundile planeeritud biopuhastisse koos imbsüsteemiga. Sademevesi immutatakse kruntide siseselt. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Juurdepääs planeeringualale tagatakse riigiteelt nr 22250 Luunja-Kavastu-Koosa. Riigi tee äärde on kavandatud perspektiivsele üldplaneeringu kohasele kergliiklusteele eraldi krunt, mis on ette nähtud võõrandada vallale. Kergliiklustee väljaehitamine ei ole detailplaneeringu elluviimise tingimus, vaid annab võimaluse tulevikus tee rajamiseks. Planeeringu lahendus on kooskõlas Luunja valla üldplaneeringuga. Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused: • Planeeritud krundi Pos 1 ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul. • Huvitatud isik on kohustatud teostama omal kulul detailplaneeringukohased maakorralduslikud toimingud. • Kavandatavatele hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste kinnistute moodustamine ja krundi Pos 2 Luunja vallale võõrandamine. • Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Planeeringu on kooskõlastanud Päästeamet (20.20.2021) ja Transpordiamet (11.10.2021). Planeeringu on heaks kiitnud Elektrilevi OÜ (11.10.2021). EELNÕU 12.04.2021 Luunja Vallavolikogu võttis 15.12.2021 otsusega nr 64 detailplaneeringu vastu. Planeeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 10.-23.01.2022. Avaliku väljapaneku kestel planeeringu kohta kirjalikke arvamusi ei laekunud. Planeering on kooskõlas Luunja valla üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega. Planeeritud elamukrunt ja ehitised sobituvad mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi ning krundijaotust rikkumata seejuures olemasolevat keskkonda. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 139 lg 1, Sava külas Roosikivi maaüksuse detailplaneeringu toimiku (Terav Kera OÜ töö nr DP-02-21) alusel Luunja Vallavalitsus o t s u s t a b: 1. Kehtestada Sava külas Roosikivi maaüksuse detailplaneering vastavalt lisale 1*. 2. Planeeringu elluviimisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele kohustust avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ning sademeveekanalisatsiooni välja ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või vastavate kulude kandmiseks. Kergliiklustee väljaehitamine ei ole käesoleva detailplaneeringu elluviimise tingimus. 3. Vald ei väljasta ehituslubasid detailplaneeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne detailplaneeringujärgse transpordimaa krundi Pos 2 vallale tasuta võõrandamist. 4. Teatada detailplaneeringu kehtestamisest ajalehes Postimees ja valla infolehes Kodu Uudised, Ametlikes Teadaannetes ja Luunja valla veebilehel. 5. Saata teade detailplaneeringu kehtestamise kohta ja kehtestatud planeering valdkonna eest vastutavale ministrile ja riigi maakatastri pidajale. 6. Teatada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele. 7. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisest. 8. Korralduse peale võib esitada Luunja Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul teatavakstegemisest või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. *Lisa 1: Sava külas Roosikivi maaüksuse detailplaneering. /allkirjastatud digitaalselt/ Aare Anderson /allkirjastatud digitaalselt/ vallavanem Marko Jaeger vallasekretär TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731 Töö nr: DP-02-21 TARTU MAAKOND, LUUNJA VALD, SAVA KÜLA ROOSIKIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING I KÖIDE-PLANEERING Detailplaneeringu koostamise korraldaja Luunja Vallavalitsus Planeeringu koostamisest huvitatud isik Aulis Rosenstein Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg Tartu 2021 ROOSIKIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 2 SISUKORD SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3 1. Ülesande koostamise alus............................................................................................ 3 2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud ........................................................ 3 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4 5.1. Planeeringuala maakasutus........................................................................................ 4 5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4 5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 4 5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 4 5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 4 6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 5 7. Planeeringu lahendus................................................................................................... 6 7.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 6 7.2. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................ 6 7.3. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 6 7.4. Krundi hoonestusala piiritlemine .......................................................................... 7 7.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................................... 7 7.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................. 9 7.7. Ehitistevahelised kujad ........................................................................................ 9 7.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................. 9 7.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................10 7.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................10 7.8.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .............................................................................11 7.8.4. Soojavarustus .........................................................................................................11 7.8.5. Sidevarustus ...........................................................................................................11 7.9. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................11 7.10. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................12 7.11. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................12 7.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................13 7.13. Tingimused planeeringu elluviimiseks ................................................................13 8. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ ..............................................................................14 JOONISED 1. Situatsiooniskeem…………………………………………………………………………15 2. Olemasolev olukord……………………………………………………………………….16 3. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis........................17 4. Põhijoonis………………………………………………………………………................18 5. Tehnovõrkude planeering...............................…...…………………………………….19 6. Planeeritud maakasutus ja kitsendused.....…………………………………………….20 TERAV KERA OÜ ROOSIKIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 3 SELETUSKIRI 1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Luunja Vallavolikogu 28.01.2021.a. otsus nr 4 Sava külas asuva Roosikivi maaüksuse detailplaneeringu algatamise, planeeringuala piiri ja suuruse ning lähtetingimuste kinnitamise kohta. Planeeringu koostamise korraldajaks on Luunja Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest huvitatud isikuks on Aulis Rosenstein. 2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg (dipl. MD 002126). 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringualale ehitusõiguse andmiseks üksikelamule ja abihoonetele. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala suurus on 12739 m2. Planeeritaval alal kehtib Luunja Vallavolikogu 26.06.2008. a määrusega nr 8-1 kehtestatud Luunja valla üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist põllumajandusmaa juhtotstarbega alaga. Planeeringuala asub miljööväärtusega alal „ Kastre mnt ja Suure- Emajõe vaheline ala“, millel lasub detailplaneeringu koostamise kohustus. Ehitustegevuses miljööväärtuslikul alal peab üldplaneeringu kohaselt järgima kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid. Planeeringulahendus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ja planeeringu koostamisel järgitakse üldplaneeringu suuniseid maastikuliste väärtuste säilimise tagamiseks. Andmed planeeritava maaüksuse kohta:  nimi- Roosikivi (katastriüksus nr 43203:001:0087);  maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;  pindala- 12739 m2. 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud  Luunja valla üldplaneering; TERAV KERA OÜ ROOSIKIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 4  Tartumaa maakonnaplaneering 2030+;  KG-Büroo OÜ (litsents nr EEG000197) poolt 16.12.2020.a. koostatud geodeetiline alusplaan, töö number 804-20GEO;  Terviseameti Terviseohutuslabori Tartu labori poolt 05.03.2021.a. koostatud mürataseme mõõteprotokoll nr TL2021/M018-M019 „Luunja-Kavastu-Koosa maantee liiklusmüra mõõtmised“. 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Luunja vallas Sava külas ja hõlmab Roosikivi maaüksust. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem. 5.1. Planeeringuala maakasutus Roosikivi maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Maaüksus on hoonestamata. 5.2 Juurdepääsud ja teed Roosikivi maaüksusele on juurdepääs 22250 Luunja-Kavastu-Koosa kõrvalmaanteelt. Riigitee on 7,5 kuni 8,0 meetri laiune kahesuunalise liiklusega asfaltkattega tee. Mõlemal pool sõiduteed on haljasribad, kõnniteed puuduvad. 5.3 Haljastus ja maastik Planeeringuala loodeosas kasvab üksik lehtpuu, ülejäänud kinnistu on põllumaa. Planeeringuala reljeef langeb kirdest edela suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad detailplaneeringualal vahemikku 42.73 (kirdenurk) ja 38.38 meetrit (edelanurk). Planeeringuala ei kuulu Luunja valla üldplaneeringu järgi väärtuslike põllumaade hulka. Planeeringualal levib Maa-ameti mullakaardi järgi gleistunud kahkjas leetunud muld (LP(g)), mille perspektiivne boniteet on 47 hindepunkti. Planeeringuala asub Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb Roosikivi maaüksus alal, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ja hoonete siseõhus võib olla radoonisisaldus kõrge. 5.4 Tehnovõrgud Planeeringuala jääb väljapoole Luunja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonda. Roosikivi maaüksusel puuduvad ühendused tehnovõrkudega. 5.5 Kitsendused Planeeringualale ulatub riigitee nr 22250 Luunja-Kavastu-Koosa 30 meetri laiune kaitsevöönd. TERAV KERA OÜ ROOSIKIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 5 Roosikivi maaüksusest läänesuunas asub Võngi avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2, mille 12 meetri laiune eesvoolu kaitsevöönd ulatub planeeringualale. Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord. 6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Luunja vald on Tartumaa idaosas Emajõe põhjakaldal asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on Lohkva küla, Luunja alevik ja Kavastu küla. Planeeringuala paikneb Luunja valla lõunapoolses keskosas Sava külas, ca 5,2 kilomeetri kaugusel Luunja aleviku piirist. Planeeritav ala jääb Tartu linnast ca 12,3 km kaugusele. Lähim bussipeatus (Võngi) asub planeeringuala lõunakülje vahetus läheduses (teisel pool 22250 Luunja-Kavastu-Koosa teed). Lähim kauplus, apteek, kool ja lasteaed asuvad Luunja alevikus planeeritavast alast ca 6,1-6,6 km kaugusel. Lisaks asuvad Luunja alevikus postkontor, kultuuri- ja vabaajakeskus, jõesadam, park ja ratsakool. Planeeringuala piirneb põhjast Kulli maaüksusega, idast Savi maaüksusega, lõunast 22250 Luunja-Kavastu-Koosa tee maaüksusega ja läänest Albu maaüksusega. Detailplaneeringu ala lähipiirkonda jääb nii kompaktselt asustatud elamugruppe, kui ka hajaasustusele omast asustust. Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Planeeringuala ümbritsevad hoonestamata maatulundusmaa maaüksused jäävad vahemikku 6185 m2 kuni 37,67 ha ning hoonestatud maatulundusmaad jäävad vahemikku 3,07 kuni 6,23 ha. Kontaktvööndis asuvate elamumaa maaüksuste suurused jäävad vahemikku 2117 kuni 18118 m2. Hoonetekomplekside vaheline kaugus keskmest keskmesse on piirkonnas erinev, jäädes ca 50 meetrist kuni 150 meetrini. Piirkonnas on valdavalt kahekorruselised viilkatusega elamud ja 1 kuni 2-korruselised viilkatusega abihooned. Hoonete välisviimistluses on kasutatud põhiliselt laudist, esineb ka palki ja kivi. Katusekattematerjalideks on valdavalt eterniit ja plekk. Planeeringuala asub miljööväärtusega alal „ Kastre mnt ja Suure-Emajõe vaheline ala“, millel lasub detailplaneeringu koostamise kohustus. Ehitustegevuses miljööväärtuslikul alal peab üldplaneeringu kohaselt järgima kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid. Minimaalseks moodustatava krundi suuruseks on 5000 m² ja minimaalne lubatud krundi laius või pikkus on 50 m. Planeeritud elamumaa krunt on kooskõlas piirkonnale omase õuemaa suurusega ja kavandatav haakub juba lähipiirkonnas olemasolevate elamumaade üldasetuse põhimõtetega. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestus- ja ehitustavasid. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maastikustruktuuri TERAV KERA OÜ ROOSIKIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 6 säilitamise põhimõtetega ning planeeringualaga piirnevate elamukruntide privaatsusootuse säilimisega. 7. Planeeringu lahendus 7.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeringuga moodustatakse kaks krunti:  üksikelamu maa krunt suurusega 12243 m²;  lõunaosas perspektiivse kergliiklustee tarbeks tee ja tänava maa krunt suurusega 496 m². Kruntide piirid on esitatud joonisel 4 Põhijoonis. Andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud joonisel 6 Planeeritud maakasutus ja kitsendused. 7.2. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud maksimaalne kõrgus; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Põhijoonis. Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51. POS 1 krundi ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:  11101 üksikelamu;  12744 elamu abihoone. 7.3. Arhitektuurinõuded ehitistele Hoonete projekteerimisel planeeritud krundile POS 1 arvestada joonisel nr 4 Põhijoonis toodud arhitektuursete tingimustega. Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:  Hoonete arhitektuurne lahendus peab kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi. Järgida tuleb kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid.  Arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav. Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning esinduslikud.  Projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse käekirjaga ning sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega. TERAV KERA OÜ ROOSIKIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 7  Erinevate hoonete juures tuleb kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat värvilahendust. Hoonete värvilahenduses eelistada looduslähedasi ja vähedomineerivaid toone. Keelatud on:  Imiteerivate materjalide kasutamine välisviimistluses (nt kiviimitatsiooniga plekk, plastiklaudis, tööstuslik profiilplekk välisfassaadi viimistluses jms).  Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid.  Võlvide ehitamine uste ja akende kohale.  Rõhutatud jämedate ümmarguste sammaste kasutamine.  Lamekatuse lahendused lisamahtudel. 7.4. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud krundile POS 1 hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine arvestades tehnovõrkude, eesvoolu ja riigitee kaitsevööndeid (nt prügimaja, jalgrataste varjualune). Hoonestusalade piires on lubatud ka teede, parklate ja haljasalade kavandamine. Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Joonisel nr 4 Põhijoonis näidatud hoonestusala on krundil suurem, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete kuju ja konfiguratsiooni, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 5.9. Planeeringu joonisel 4 on toodud planeeritavate hoonete võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalas. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on krundile POS 1 lubatud ehitada hoonestusalasse kolm kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms) arvestades tehnovõrkude kaitsevööndeid ja tuleohutuskujasid. Kuni 20 m² hoonete asukoht peab haakuma elamu ja abihoonetega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega. 7.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Transpordiameti poolt väljastatud seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks (23.02.2021 nr 7.1-2/21/2544-2) ning Terviseameti Terviseohutuslabori poolt koostatud mürataseme mõõteprotokolliga (05.03.2021 nr TL2021/M018-M019 „Luunja-Kavastu-Koosa maantee liiklusmüra mõõtmised“). Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22250 Luunja-Kavastu-Koosa km 5,21-5,28, mille keskmine ööpäevane liiklussagedus on 733 sõidukit. TERAV KERA OÜ ROOSIKIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 8 Planeeringualale ulatub riigitee nr 22250 Luunja-Kavastu-Koosa kaitsevöönd, mis on äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja §72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS §70 lg 3. Tee kaitsevööndisse hoonestust, parkimisalasid ja tehnovõrke kavandatud ei ole. Joonistele on kantud planeeritud objektide kaugused riigitee sõiduteekatte servast. Planeeringu joonisel 4 Põhijoonis on näidatud ning planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud ristumiskoha nähtavuskolmnurga, riigiteele vajaliku külgnähtavusega ja vaba ruumi nõudega. Lähtutud on majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punktist 2.4.6. külgnähtavus projektkiirusel 100 km/h rahuldaval tasemel, tabel 2.14, punktist 2.5.2 vaba ruum projektkiirusel 100 km/h rahuldaval tasemel, tabel 2.17 ning punktist 5.2.7 nähtavuskaugused projektkiirusel 90 km/h rahuldaval tasemel, tabel 5.1 ja tabel 5.2. Juurdepääs planeeritavale alale säilib olemasolevast ristumiskohast riigiteelt km 5,223, täiendavate ristumiskohtade rajamine riigiteelt on keelatud. Tulenevalt planeeringuga kavandatavast maakasutuse muutusest on vajalik riigitee ristumiskoha remont (katte kulunud ja kahjustunud osade asendamine samaväärsega) või rekonstrueerimine, milleks tuleb vastavalt EhS § 99 lg 3 taotleda nõuded Transpordiameti käest. Vastavalt üldplaneeringule on riigitee äärde kavandatud 3,0 m laiune perspektiivne kergliiklustee, mis tagab planeeringuala ühenduse Luunja aleviku ja Tartu linna kergliiklusteede võrguga. Kergliiklustee jaoks on planeeritud 7,5 kuni 7,8 meetri laiune teekoridor. Krunt POS 2 on planeeritud tee ja tänava maa sihtotstarbega krundiks. Krunt POS 2 võõrandatakse vallale. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Sõidusuunad, perspektiivne kergliiklustee, juurdepääsud krundile, tagatud külgnähtavus, vaba ruumi nõue ja nähtavuskolmnurgad on esitatud joonisel nr 4 Põhijoonis. 25. veebruaril 2021.a teostati Terviseameti Terviseohutuslabori Tartu labori vanemspetsialist Peeter Saarelaidi poolt liiklusest põhjustatud mürataseme mõõtmised. Mürataseme mõõtepunkt asus ca 75 m kaugusel tee servast. Mõõtmised teostati arvataval päevasel tipptunnil kl 16:30-17:30 ning õhtusel tipptunnil kl 19:00-20:00. Mõõtmistel ning arvutustel võeti aluseks Keskkonnaministri 16. detsembri 2016.a. määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmised, määramise ja hindamise meetodid“. Päevasel ning õhtusel tipptunnil saadud mõõtetulemused ning ka nende põhjal arvutatud hinnatud tase jäid elamualade jaoks kehtestatud päevase (55dBA) ning ka öise sihtväärtuse piiresse (50dBA). TERAV KERA OÜ ROOSIKIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 9 Tulenevalt saadud tulemustest madalama liiklussagedusega öisel tipptunnil mõõtmiste teostamist ei peetud vajalikuks. 7.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Krundi loodeosa paiknev harilik tamm säilitatakse. Haljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:  Ala peab olema heakorrastatud.  Krundile POS 1 on planeeritud istutada täiendavat kõrghaljastust. POS 1 krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 20% krundi pinnast (täiskasvanud puude võra pindala järgi). Planeeritava kõrghaljastuse asukohad joonisel 4 Põhijoonis on illustratiivsed ja täpsustuvad edasise projekteerimise käigus.  Tagatud peab olema nähtavus krundilt väljasõidul.  Istutamisel tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale.  Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust. Arvestades planeeritud elamukrundi suurust ja ümbritsevat väljakujunenud maastikupilti on soovitav aiaga piirata vaid POS 1 krundil hooneid ümbritsev õueala. Piirete rajamisel krundile tuleb arvestada järgnevaga:  Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.  Piirded peavad olema läbipaistvad (hõre puitlippaed vms) või kasutada võrkaia lahendusi (sh võrkpaneelaeda) või võrkaeda (sh võrkpaneelaeda) koos hekkide mahuga. Krundile rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima ümbritseva keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja välisviimistlusmaterjalidega.  Krunti võib piirata ka ainult hekiga. 7.7. Ehitistevahelised kujad Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. 7.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel 5 Tehnovõrkude planeering. TERAV KERA OÜ ROOSIKIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 10 Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. 7.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi Krundi POS 1 veevarustus on lahendatud krundile planeeritud puurkaevu baasil. Planeeritav arvutuslik maksimaalne veetarbimine on 0,4 m³/d. Vastavalt Veeseaduse § 154 lg 3 on puurkaevu hooldusala 10 m (vett võetakse alla kümme kuupmeetri ööpäevas). Veeseaduse § 127 lg 1 alusel heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit hooldusala välispiirist. Planeeritud puurkaevu ja imbsüsteemi omavaheline kaugus vastab Veeseaduse § 127 lg 1 nõutule. Detailplaneeringuala asub EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ alusel hajaasustuses, kus naaberkinnistute hoonete vahel on tagatud 40 meetrit. Lähim tuletõrje veevõtukoht paikneb idasuunas Kavastu külas Kalda maaüksusel, mis jääb planeeringualast ca 4,2 km kaugusele. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. 7.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi POS 1 krundi reovesi on ette nähtud juhtida krundile planeeritud pealt kinnisesse biopuhastisse koos imbsüsteemiga (alus Veeseadus § 124 ja Keskkonnaministri 08.11.2019 a määrus nr 61 § 8 punkt 4). Vastavalt Luunja Vallavolikogu 25.10.2018 määrusele nr 58 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kinnitamine on Luunja vallas lubatud immutada ainult bioloogiliselt puhastatud reovett. Reoveekanalisatsioonisüsteemi sh bioloogilise omapuhasti täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Reovee puhastamine toimub vastavalt seadusandlusele ja projektile. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ § 5 on omapuhasti kuja vähemalt 10 meetrit (v.a. septiku korral), septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 meetrit. Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 0,4 m³/d. Krundi vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Krundi maapinna kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse krundi siseselt. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele ega riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Vertikaalplaneerimine ja sademevee TERAV KERA OÜ ROOSIKIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 11 ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine kõrvalkinnistutele. 7.8.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 379512. POS 1 krundi elektrivarustus on lahendatud „6923“ 15/0,4 kV alajaama baasil. POS 1 krundi elektrivarustuseks on planeeritud krundi piirile juurdepääsutee kõrvale 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilbini on alajaamast ette nähtud eraldi fiidrina 0,4 kV maakaabelliin. Liitumiskilbi täpne asukoht määratakse väliselektrivõrgu projektiga. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole. Krundisisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus. 7.8.4. Soojavarustus POS 1 krundile on määratud lokaalne soojavarustus. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid (katusel katuse tasapinnas, maapinnal kõrgusega kuni 2,0 m). Maaküttelahenduste valikul, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves OÜ, 2019). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. 7.8.5. Sidevarustus Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu. 7.9. Keskkonnatingimuste seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal kinniste kogumismahutite abil, kus eri liiki olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal krundil kinnises kompostris. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Luunja valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. TERAV KERA OÜ ROOSIKIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 12 Planeeringuala piirneb riigiteega nr 22250 Luunja-Kavastu-Koosa, mille läheduses tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsiooni, õhusaaste). Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Transpordiamet ja Luunja Vallavalitsus ei võta kohustusi normatiive ületavate keskkonnaparameetrite osas, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Leevendava meetmena on planeeringus kavandatud põhihoone hoonestusala riigimaanteest võimalikult kaugele. Planeeritud põhihoone hoonestusala piir jääb riigimaantee servast 70,0 meetri kaugusele ja abihoonete hoonestusala piir jääb riigimaantee servast 50,0 meetri kaugusele. Võttes aluseks planeeringuala läbi viidud mürataseme mõõtmised, siis planeeritud üksikelamu hoonestusalal ei esine müranormide ületamist. Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada, et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud. Heitvesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 127 ja §-s 127 nõuetele. Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele. Planeeringuala asub kõrgendatud radooniriskiga piirkonnas, mistõttu hoonete projekteerimisel tuleb kasutusele võtta õhu radoonisisaldust vähendavad meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse viitetase. Projekteerimisel järgida EVS-s 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid. 7.10. Servituutide vajaduse määramine Servituutide seadmise vajadus puudub. 7.11. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:  territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine); Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:  jälgitavus (naabrivalve, võimalusel nt ka videovalve);  teealade korrashoid;  võõrastele piiratud juurdepääs eraalale; TERAV KERA OÜ ROOSIKIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 13  kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;  vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, piirded). 7.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt. 7.13. Tingimused planeeringu elluviimiseks Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.  Planeeritud krundi POS 1 ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.  Huvitatud isik on kohustatud teostama omal kulul detailplaneeringukohased maakorralduslikud toimingud.  Kavandatavatele hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste kinnistute moodustamine ja krundi POS 2 Luunja vallale võõrandamine.  Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.  Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.  Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud tehnovõrgud.  Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.  Transprordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Planeeritud kergliiklustee projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus (PlanS § 131 lg 1). Krundile POS 2 kergliiklustee väljaehitamine ei ole detailplaneeringu elluviimise tingimus.  Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga. TERAV KERA OÜ ROOSIKIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 14 8. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ Planeeringu on kooskõlastanud:  Transpordiamet, projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksuse peaspetsialist Tuuli Tsahkna 11.10.2021 kooskõlastus kirjaga nr 7.1-2/21/2544-4: Digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad). Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. o Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada meile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel meie käest nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. o Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata meid menetlusse.  Elektrilevi OÜ, Marge Kasenurm 11.10.2021 projekti kooskõlastus nr 4065937909: digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad); Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.  Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo, nõunik Margo Lempu 20.10.2021. Kooskõlastus nr K-ML/47: digitaalallkirjade kinnitusleht Päästeameti poolt detailplaneeringu failide kooskõlastamise kohta (vt planeeringu lisad). Lisaks on koostööd tehtud järgnevate naaberkinnistute omanikega:  Albu kinnistu, Einar Tikka, 11.10.2021. Kooskõlastus eraldi lehel (vt planeeringu lisad). Annan teada, et oleme nõus Teie teise projektilahendusega, mis näeb ette rajada Roosikivi puurkaev selliselt, et heitvee immutamise keeluala ulatuks kuni eesvoolu kaitsevööndini Albu maaüksusel (vt. tehnovõrkude plaan).  Kulli kinnistu, Luunja Mõis OÜ juhatuse liige Aare Leidik, 12.10.2021. Kooskõlastus eraldi lehel (vt planeeringu lisad). TERAV KERA OÜ LA EERINGUA PLAN Planeeringu koostamisest huvitatud isik TERAV KERA OÜ Aulis Rosenstein Reg. nr. 11319822 Sarapuu 2, 50705 Tartu Töö nimetus e-post: [email protected] www.teravkera.ee Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus Jane Asper SITUATSIOONISKEEM Maastikuarhitekt-planeerija Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõt Töö nr Merit Naruskberg okt. 2021 1 6 1:5000 DP-02-21 OLEMASOLEV OLUKORD TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR EESVOOLU VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2) EESVOOLU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 1 m (vt märkused pkt 2) EESVOOLU KAITSEVÖÖND 12 m (vt märkused pkt 2) 22250 LUUNJA-KAVASTU-KOOSA TEE MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt, 16.12.2020. a, KAITSEVÖÖND 30 m töö nr 804-20GEO. Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Elektrimaakaabelliini asukoht OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIKAABEL orienteeruv, peale kantud Maa-ameti kitsenduste rakenduselt. 2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2, Veeseadus §118 lg 2 OLEMASOLEV TRUUP pkt 3, lg 3 ja 4, Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2), mis on võetud lähtejooneks eesvoolu kalda veekaitsevööndi ning eesvoolu kaitsevööndi määramisel. OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE 3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. OLEMASOLEVA KESKPINGE ELEKTRIKAABLI KAITSEVÖÖND 1 m Planeeringu koostamisest huvitatud isik Aulis Rosenstein Reg. nr. 11319822 OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU Sarapuu 2, 50705 Tartu e-post: [email protected] www.teravkera.ee OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus Jane Asper OLEMASOLEV OLUKORD OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid Merit Naruskberg okt. 2021 2 7 1:500 DP-02-21 PLANEERINGUALA MÕJUALA FUNKTSIONAALSETE JA EHITUSLIKE SEOSTE JOONIS TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD OLEMASOLEV/ PLANEERITUD ELAMUMAA OLEMASOLEV MAATULUNDUSMAA OLEMASOLEV TOOTMISMAA OLEMASOLEV ÜLDKASUTATAV MAA OLEMASOLEV/ PLANEERITUD TRANSPORDIMAA OLEMASOLEV HOONE TEE PLANEERITUD HOONE SOOVITUSIK SEPA ASUKOHT PLANEERITUD ÜKSIKELAMU HOONESTUSALA PLANEERITUD ABIHOONETE HOONESTUSALA OLEMASOLEV SÕIDUTEE PLANEERITUD REKONSTRUEERITAV RISTUMISKOHT PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE OLEMASOLEV VEEKOGU OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD E TE OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS SA (tinglik asukoht) KOO TU- PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSE/ PUU AS ILLUSTREERIV VÕIMALIK ASUKOHT V KA JA- PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE U UN (tinglik asukoht) 50L 222 MÄRKUSED: 1. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Planeeringu koostamisest huvitatud isik Aulis Rosenstein Reg. nr. 11319822 Sarapuu 2, 50705 Tartu e-post: [email protected] www.teravkera.ee Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus Jane Asper FUNKTSIONAALSETE JA EHITUSLIKE SEOSTE JOONIS Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid Merit Naruskberg okt. 2021 3 6 1:500 DP-02-21 PÕHIJOONIS 1 2 TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR EESVOOLU VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2) EESVOOLU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 1 m (vt märkused pkt 2) EESVOOLU KAITSEVÖÖND 12 m (vt märkused pkt 2) 22250 LUUNJA-KAVASTU-KOOSA TEE KAITSEVÖÖND 30 m TAGATAV KÜLGNÄHTAVUS PROJEKTKIIRUSEL 100 km/h TASEMEL RAHULDAV 20 m TAGATAV SÕIDUTEEGA KÜLGNEV VABA RUUM PRO- JEKTKIIRUSEL 100 km/h TASEMEL RAHULDAV 6,7 m VÄLJAVÕTE 1:2000 PLANEERITUD ÜKSIKELAMU HOONESTUSALA PLANEERITUD ABIHOONETE HOONESTUSALA HOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE PLANEERITUD REKONSTRUEERITAV RISTUMISKOHT PLANEERITUD KRUNDISISENE TEE (tinglik asukoht) 2 PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE 1 PLANEERITUD HALJASVÖÖND/ MURUALA TAGATAV NÄHTAVUSKOLMNURK PROJEKTKIIRUSEL 90 km/h TASEMEL RAHULDAV OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSE/ PUU ILLUSTREERIV VÕIMALIK ASUKOHT OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD OLEMASOLEV/ SÄILIV JUURDEPÄÄS KRUNDILE PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS Hoonete lubatud Hoonete lubatud Hoone Krundi planeeritud Hoonete Hoonete suurim maksimaalne maksimaalne Krundi Krundi suurim MÄRKUSED: kasutamise suurim lubatud lubatud 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt, 16.12.2020. a, POS nr pindala lubatud sihtotstarve/osakaal ehitisealune pind arv krundil (maapinnast) (abs.) töö nr 804-20GEO. Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Elektrimaakaabelliini asukoht 4 hoonet Elamul kuni 8,5 m, Elamul kuni 51,2 m, 2,2 m orienteeruv, peale kantud Maa-ameti kitsenduste rakenduselt. Üksikelamu maa EP (1 üksikelamu POS 1 12243 m² 500 m² abihoonetel abihoonetel maa- 100% 2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2, Veeseadus §118 lg 2 +3 abihoonet) kuni 5,0 m kuni 47,6 m pinnast pkt 3, lg 3 ja 4, Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis Tee ja tänava maa LT tegutsemise kord" §2), mis on võetud lähtejooneks eesvoolu kalda veekaitsevööndi ning eesvoolu POS 2 496 m² - - - - - kaitsevööndi määramisel. 100% 3. Kruntide planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). PLANEERITAVATE KRUNTIDE PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED 4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Krundi Hoonete lubatud Lubatud Katuseharja Planeeringu koostamisest huvitatud isik POS nr korruselisus katusekalle kulgemise suund lubatud materjalid materjalid Aulis Rosenstein Reg. nr. 11319822 Sarapuu 2, 50705 Tartu Elamul kuni 2 maapealset + Elamu Viil- ja kelpkatus/ Must, tumehall, Sokli kõrgus kuni 60 cm e-post: [email protected] POS 1 1 maa-alune korrus, abihoonetel põhimahul 30-45°, Risti või paralleelne plekk, kivi, sindel jm pruun/ puit, kivi, maapinnast, keldriga www.teravkera.ee 1 maapealne + 1 maa-alune korrus abihoonetel 15-40° riigiteega kvaliteetne materjal krohv (ka komb.) hoonel kuni 80 cm Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus Jane Asper POS 2 - - - - - - Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid Merit Naruskberg okt. 2021 4 6 1:500 DP-02-21 TEHNOVÕRKUDE PLANEERING 1 ise keeluala R60.0 m puu ake vu rajam lv .0m sa 2 rkaev R50 uraja mise keelu ala TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR EESVOOLU VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2) EESVOOLU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 1 m (vt märkused pkt 2) EESVOOLU KAITSEVÖÖND 12 m (vt märkused pkt 2) 22250 LUUNJA-KAVASTU-KOOSA TEE KAITSEVÖÖND 30 m OLEMASOLEV ALAJAAM 6923: (Tartu Maa) PLANEERITUD PUURKAEVU HOOLDUSALA 10 m HEITVEE IMMUTAMISE KEELUALA 50 m PLANEERITUD REOVEEPUHASTI KUJA 5 m JA IMBSÜSTEEMI KUJA 10 m PLANEERITUD IMBSÜSTEEMIST TULENEV PUURKAEVU RAJAMISE KEELUALA 60 m PLANEERITUD IMBSÜSTEEMIST TULENEV SALVKAEVU RAJAMISE KEELUALA 50 m PLANEERITUD VEETORU PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL PLANEERITUD ÜKSIKELAMU HOONESTUSALA PLANEERITUD ABIHOONETE HOONESTUSALA HOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE PLANEERITUD REKONSTRUEERITAV RISTUMISKOHT PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSE/ PUU ILLUSTREERIV VÕIMALIK ASUKOHT OLEMASOLEV TRUUP PLANEERITUD PUURKAEV PLANEERITUD PEALT KINNINE BIOLOOGILISE PUHASTUSTSÜKLIGA OMAPUHASTI PLANEERITUD IMBSÜSTEEM MÄRKUSED: PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt, 16.12.2020. a, töö nr 804-20GEO. Planeeringu koostamisest huvitatud isik Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Elektrimaakaabelliini asukoht Aulis Rosenstein orienteeruv, peale kantud Maa-ameti kitsenduste rakenduselt. Reg. nr. 11319822 Sarapuu 2, 50705 Tartu e-post: [email protected] 2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2, Veeseadus §118 lg 2 www.teravkera.ee pkt 3, lg 3 ja 4, Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2), mis on võetud lähtejooneks eesvoolu kalda veekaitsevööndi ning eesvoolu Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus kaitsevööndi määramisel. Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid 3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Merit Naruskberg okt. 2021 5 6 1:500 DP-02-21 PLANEERITUD MAAKASUTUS JA KITSENDUSED 1 2 TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR MAAKASUTUSE KOONDTABEL EESVOOLU VEEKOGU PIIR VASTAVALT KRUNDI PLANEERINGUEELNE PLANEERINGUJÄRGNE PLANEERINGUEELNE PLANEERINGUJÄRGNE PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2) POS NR MAAKASUTUS MAAKASUTUS PINDALA PINDALA EESVOOLU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 1 m ELAMUMAA 100% (vt märkused pkt 2) POS 1 12243 m² (ÜKSIKELAMU MAA EP 100%) MAATULUNDUSMAA 12739 m² 100% TRANSPORDIMAA 100% EESVOOLU KAITSEVÖÖND 12 m (vt märkused pkt 2) POS 2 496 m² (TEE JA TÄNAVA MAA LT 100%) 22250 LUUNJA-KAVASTU-KOOSA TEE KAITSEVÖÖND 30 m TAGATAV KÜLGNÄHTAVUS PROJEKTKIIRUSEL 100 km/h TASEMEL RAHULDAV 20 m TAGATAV SÕIDUTEEGA KÜLGNEV VABA RUUM PRO- JEKTKIIRUSEL 100 km/h TASEMEL RAHULDAV 6,7 m PLANEERITUD PUURKAEVU HOOLDUSALA 10 m VÄLJAVÕTE 1:2000 HEITVEE IMMUTAMISE KEELUALA 50 m PLANEERITUD REOVEEPUHASTI KUJA 5 m JA IMBSÜSTEEMI KUJA 10 m PLANEERITUD ELAMUMAA 100% PLANEERITUD TRANSPORDIMAA 100% TAGATAV NÄHTAVUSKOLMNURK PROJEKTKIIRUSEL 90 km/h TASEMEL RAHULDAV 2 1 MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt, 16.12.2020. a, töö nr 804-20GEO. Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Elektrimaakaabelliini asukoht orienteeruv, peale kantud Maa-ameti kitsenduste rakenduselt. 2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2, Veeseadus §118 lg 2 pkt 3, lg 3 ja 4, Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2), mis on võetud lähtejooneks eesvoolu kalda veekaitsevööndi ning eesvoolu kaitsevööndi määramisel. 3. Kruntide planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Katastriüksuse kasutamise sihtotstarbe esitamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a. määrusest nr 155 "Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord". 4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Planeeringu koostamisest huvitatud isik Aulis Rosenstein Reg. nr. 11319822 Sarapuu 2, 50705 Tartu e-post: [email protected] www.teravkera.ee Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus PLANEERITUD MAAKASUTUS Jane Asper JA KITSENDUSED Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid Merit Naruskberg okt. 2021 6 6 1:500 DP-02-21 ROOSIKIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 14 8. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ Planeeringu on kooskõlastanud:  Transpordiamet, projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksuse peaspetsialist Tuuli Tsahkna 11.10.2021 kooskõlastus kirjaga nr 7.1-2/21/2544-4: Digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad). Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. o Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada meile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel meie käest nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. o Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata meid menetlusse.  Elektrilevi OÜ, Marge Kasenurm 11.10.2021 projekti kooskõlastus nr 4065937909: digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad); Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.  Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo, nõunik Margo Lempu 20.10.2021. Kooskõlastus nr K-ML/47: digitaalallkirjade kinnitusleht Päästeameti poolt detailplaneeringu failide kooskõlastamise kohta (vt planeeringu lisad). Lisaks on koostööd tehtud järgnevate naaberkinnistute omanikega:  Albu kinnistu, Einar Tikka, 11.10.2021. Kooskõlastus eraldi lehel (vt planeeringu lisad). Annan teada, et oleme nõus Teie teise projektilahendusega, mis näeb ette rajada Roosikivi puurkaev selliselt, et heitvee immutamise keeluala ulatuks kuni eesvoolu kaitsevööndini Albu maaüksusel (vt. tehnovõrkude plaan).  Kulli kinnistu, Luunja Mõis OÜ juhatuse liige Aare Leidik, 12.10.2021. Kooskõlastus eraldi lehel (vt planeeringu lisad). TERAV KERA OÜ Töö nr : DP -02-21 TARTU MAAKOND, LUUNJA VALD , SAVA KÜLA ROOSIKIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING I KÖIDE-PLANEERING Detailplaneeringu koostamise korraldaja Luunja Vallavalitsus Planeer ingu koostamisest huvitatud isik Aulis Rosenstein Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg Tartu 2 0 2 1 SISUKORD TOC \o "1-9" \t "Pealkiri 6;6;Pealkiri 5;5;Pealkiri 4;4;Pealkiri 3;3;Pealkiri 2;2;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 2;2;Pealkiri 2;2;Pealkiri 2;2;Pealkiri 3;3;Pealkiri 3;3;Pealkiri 3;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 4;4;Pealkiri 4;4;Pealkiri 4;4;Pealkiri 5;5;Pealkiri 5;5;Pealkiri 5;5;Pealkiri 6;6;Pealkiri 6;6;Pealkiri 6;6" \h SELETUSKIRI PAGEREF _Toc67559226 \h 3 1. Ülesande koostamise alus PAGEREF _Toc67559227 \h 3 2. Detailplaneeringu koostaja PAGEREF _Toc67559228 \h 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta PAGEREF _Toc67559229 \h 3 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud PAGEREF _Toc67559230 \h 3 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus PAGEREF _Toc67559231 \h 4 5.1. Planeeringuala maakasutus PAGEREF _Toc67559232 \h 4 5.2 Juurdepääsud ja teed PAGEREF _Toc67559233 \h 4 5.3 Haljastus ja maastik PAGEREF _Toc67559234 \h 4 5.4 Tehnovõrgud PAGEREF _Toc67559235 \h 4 5.5 Kitsendused PAGEREF _Toc67559236 \h 4 6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed PAGEREF _Toc67559237 \h 5 7. Planeeringu lahendus PAGEREF _Toc67559238 \h 6 7.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine PAGEREF _Toc67559239 \h 6 7.2. Kruntide ehitusõigus PAGEREF _Toc67559240 \h 6 7.3. Arhitektuurinõuded ehitistele PAGEREF _Toc67559241 \h 6 7.4. Krundi hoonestusala piiritlemine PAGEREF _Toc67559242 \h 7 7.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc67559243 \h 7 7.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted PAGEREF _Toc67559244 \h 9 7.7. Ehitistevahelised kujad PAGEREF _Toc67559245 \h 9 7.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad PAGEREF _Toc67559246 \h 9 7.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi PAGEREF _Toc67559247 \h 10 7.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi PAGEREF _Toc67559248 \h 10 7.8.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus PAGEREF _Toc67559249 \h 11 7.8.4. Soojavarustus PAGEREF _Toc67559250 \h 11 7.8.5. Sidevarustus PAGEREF _Toc67559251 \h 11 7.9. Keskkonnatingimuste seadmine PAGEREF _Toc67559252 \h 11 7.10. Servituutide vajaduse määramine PAGEREF _Toc67559253 \h 12 7.11. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine PAGEREF _Toc67559254 \h 12 7.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja PAGEREF _Toc67559255 \h 13 7.13. Tingimused planeeringu elluviimiseks PAGEREF _Toc67559256 \h 13 8. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ PAGEREF _Toc67559257 \h 14 JOONISED Situatsiooniskeem…………………………………………………………………………1 5 Olemasolev olukord……………………………………………………………………….1 6 Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis........................1 7 Põhijoonis………………………………………………………………………................18 Tehnovõrkude planeering...............................…...…………………………………….19 Planeeritud maakasutus ja kitsendused.....…………………………………………….20 SELETUSKIRI Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Luunja Valla volikogu 2 8 . 0 1 .20 2 1 .a. otsus nr 4 Sava külas asuva Roosikivi maaüksuse detailp laneeringu algatamise , planeeringuala piiri ja suuruse ning lähte tingimuste kinnitamise kohta . Planeeringu koostamise korraldajaks on Luunja Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest huvitatud isiku ks on Aulis Rosenstein . Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg (dipl. MD 002126). Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringualale ehitusõiguse andmiseks üksikelamule ja abihoonetele . Lisaks an takse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala suurus on 12739 m 2 . Planeeritaval alal kehtib Luunja Vallavolikogu 26.06.2008. a määrusega nr 8-1 kehtestatud Luunja valla üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist põllumajandusmaa juhtotstarbega alaga. Planeeringuala asub miljööväärtusega alal „ Kastre mnt ja Suure-Emajõe vaheline ala“, millel lasub detailplaneeringu koostamise kohustus. Ehitustegevuses miljööväärtuslikul alal peab üldplaneeringu kohaselt järgima kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid. Planeeringulahendus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ja planeeringu koostamisel järgitakse üldplaneeringu suuniseid maastikuliste väärtuste säilimise tagamiseks. Andmed planeeritava maaüksuse kohta: nimi- Roosikivi (katastriüksus nr 4320 3 :00 1 :00 87 ); maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundus maa; pindala- 12739 m 2 . Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud Luunja valla üldplaneering; Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ ; KG-Büroo OÜ ( litsents nr EEG000197 ) poolt 1 6 . 1 2.2020.a. koostatud geodeetiline alusplaan, töö number 804-20GEO ; Terviseameti Terviseohutuslabori Tartu labori poolt 05.03.2021.a. koostatud mürataseme mõõteprotokoll nr TL2021/M018-M019 „Luunja-Kavastu-Koosa maantee liiklusmüra mõõtmised“. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Luunja vallas Sava külas ja hõlmab Roosikivi maaüksust. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem. 5 .1. Planeeringuala maakasutus Roosikivi maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Maaüksus on hoonestamata. 5 .2 Juurdepääsud ja teed Roosikivi maaüksusele on juurdepääs 22250 Luunja- Kavastu -Koosa kõrvalmaanteelt . Riigitee on 7,5 kuni 8 ,0 meetri laiune kahesuunalise liiklusega asfalt kattega tee. Mõlemal pool sõiduteed on haljasriba d , kõnniteed puuduvad. 5 .3 Haljastus ja maastik Planeeringuala loodeosas kasvab üksik lehtpuu , ülejäänud kinnistu on põllumaa. Planeeringuala reljeef langeb kirdest edela suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad detailplaneeringualal vahemikku 42.73 ( kirdenurk ) ja 38.38 meetrit ( edelanurk ). Planeeringuala ei kuulu Luunja valla üldplaneeringu järgi väärtuslik e põllumaa de hulka . Planeeringualal levi b Maa-ameti mullakaardi järgi gleistunud kahkjas leetunud muld (LP (g) ), mille perspektiivne boniteet on 47 hindepunkti. Planeeringuala asub Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb Roosikivi maaüksus alal, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ja hoonete siseõhus võib olla radoonisisaldus kõrge. 5.4 Tehnovõrgud Planeeringuala jääb väljapoole Luunja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonda. Roosikivi maaüksuse l puuduvad ühendused tehnovõrkudega . 5 .5 Kitsendused Planeeringualale ulatub riigitee nr 22250 Luunja-Kavastu-Koosa 30 meetri laiune kaitsevöönd . Roosikivi maaüksusest läänesuunas asub Võngi avatud eesvool valgalaga kuni 10 km 2 , mille 12 meetri laiune eesvoolu kaitsevöönd ulatub planeeringualale. Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord . Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Luunja vald on Tartumaa idaosas Emajõe põhjakaldal asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on Lohkva küla, Luunja alevik ja Kavastu küla. Planeeringuala paikneb Luunja valla lõunapoolses keskosas Sava külas , ca 5,2 kilomeetri kaugusel Luunja aleviku piirist. Planeeritav ala jääb Tartu linnast ca 12,3 km kaugusele. Lähim bussipeatus ( Võngi ) asub planeeringuala lõunakülje vahetus läheduses (teisel pool 22250 Luunja-Kavastu-Koosa teed) . Lähim kauplus, apteek, kool ja lasteaed asuvad Luunja alevikus planeeritavast alast ca 6,1-6,6 km kaugusel. Lisaks asuvad Luunja alevikus postkontor, kultuuri- ja vabaajakeskus, jõesadam, park ja ratsakool. Planeeringuala piirneb põhjast Kulli maaüksusega, idast Savi maaüksusega, lõunast 22250 Luunja-Kavastu-Koosa tee maaüksusega ja läänest Albu maaüksusega. Detailplaneeringu ala lähipiirkonda jääb nii kompaktselt asustatud elamugruppe, kui ka hajaasustusele omast asustust. Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Planeeringuala ümbritsevad hoonestamata maatulundusmaa maaüksused jäävad vahemikku 6185 m 2 kuni 37,67 ha ning hoonestatud maatulundusmaad jäävad vahemikku 3,07 kuni 6,23 ha. Kontaktvööndis asuvate e lamumaa maaüksus te s uuruse d jäävad vahemikku 2117 kuni 18118 m 2 . Hoonetekomplekside vaheline kaugus keskmest keskmesse on piirkonnas erinev, jäädes ca 5 0 m eetrist kuni 150 meetrini. Piirkonnas on valdavalt kahe korruselised viilkatusega elamud ja 1 kuni 2-korruselised viilkatusega abihooned. Hoonete välisviimistluses on kasutatud põhiliselt laudist , esineb ka palki ja kivi . Katusekattematerjalideks on valdavalt eterniit ja plekk. Planeeringuala asub miljööväärtusega alal „ Kastre mnt ja Suure-Emajõe vaheline ala“, millel lasub detailplaneeringu koostamise kohustus. Ehitustegevuses miljööväärtuslikul alal peab üldplaneeringu kohaselt järgima kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid. Minimaalseks moodustatava krundi suuruseks on 5000 m² ja minimaalne lubatud krundi laius või pikkus on 50 m. Planeeritud elamumaa krunt on kooskõlas piirkonnale omase õuemaa suurusega ja kavandatav haakub juba lähipiirkonnas olemasolevate elamumaade üldasetuse põhimõtetega. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestus- ja ehitustavasid. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maastikustruktuuri säilitamise põhimõtetega ning planeeringualaga piirnevate elamukrunt i de privaatsusootuse säilimisega. Planeeringu lahendus Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeringuga moodustatakse kaks krunti: üksikelamu maa krunt suurusega 12243 m ² ; lõunaosas perspektiivse kergliiklustee tarbeks tee ja tänava maa krunt suurusega 496 m². K runtide piirid on esitatud joonisel 4 Põhijoonis . Andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud joonisel 6 Planeeritud maakasutus ja kitsendused. Krun di ehitusõigus Krun di ehitusõigusega on määratud: 1) krun di kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoo nete lubatud maksimaalne kõrgus ; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Põhijoonis . Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51. POS 1 krun di ehitis t e lubatud kasutamise otstar bed on: 11101 üksikelamu; 12744 elamu abihoone. Arhitektuurinõuded ehitistele Hoonete projekteerimisel planeeritud krundile POS 1 arvestada joonisel nr 4 Põhijoonis toodud arhitektuursete tingimustega. Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele: Hoonete arhitektuurne lahendus peab kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi. Järgida tuleb kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid . Arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav. Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning esinduslikud. Projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse käekirjaga ning sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega. Erinevate hoonete juures tuleb kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat värvilahendust. Hoonete värvilahenduses eelistada looduslähedasi ja vähedomineerivaid toone. Keelatud on: Imiteerivate materjalide kasutamine välisviimistluses (nt kiviimitatsiooniga plekk, plastiklaudis, tööstuslik profiilplekk välisfassaadi viimistluses jms). Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid. Võlvide ehitamine uste ja akende kohale. Rõhutatud jämedate ümmarguste sammaste kasutamine. Lamekatus e lahendused lisamahtudel . Krun di hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud krundile POS 1 hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud hoonete püstitamine keelatud , kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine arvestades tehnovõrkude, eesvoolu ja riigitee kaitsevööndeid (nt prügimaja , jalgrataste varjualune ). Hoonestusala de piires on lubatud ka teede, parkla te ja haljasala de kavandamine . Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Joonisel nr 4 Põhijoonis näidatud hoonestusala on krundil suurem, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete kuju ja konfiguratsiooni, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 5.9. Planeeringu joonisel 4 on toodud planeeritavate hoonete võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalas. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on krundile POS 1 lubatud ehitada hoonestusalasse kolm kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms) arvestades tehnovõrkude kaitsevööndeid ja tuleohutuskujasid. Kuni 20 m² hoonete asukoht peab haakuma elamu ja abihoonetega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega . T ee maa-ala d , liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Transpordi ameti poolt väljastatud seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks ( 23.02.2021 nr 7.1-2/21/2544-2 ) ning Terviseameti Terviseohutuslabori poolt koostatud mürataseme mõõteprotokolliga (05.03.2021 nr TL2021/M018-M019 „Luunja-Kavastu-Koosa maantee liiklusmüra mõõtmised“). Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 2225 0 Luunja-Kava stu -Koosa km 5,21-5,28, mille keskmine ööpäevane liiklussagedus on 733 sõidukit . Planeeringualale ulatub riigitee nr 2225 0 Luunja-Kava stu -Koosa kaitsevöönd, mis on äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja §72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordi ameti nõusolekul vastavalt EhS §70 lg 3. Tee kaitsevööndisse hoonestust, parkimisalasid ja tehnovõrke kavandatud ei ole. Joonistele on kantud planeeritud objektide kaugused riigitee sõiduteekatte servast. Planeeringu joonisel 4 Põhijoonis on näidatud ning planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud ristumiskoha nähtavuskolmnurga, riigiteele vajaliku külgnähtavusega ja vaba ruumi nõudega. Lähtutud on majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punktist 2.4.6. külgnähtavus projektkiirusel 10 0 km/h rahuldaval tasemel, tabel 2.14, punktist 2.5.2 vaba ruum projektkiirusel 10 0 km/h rahuldaval tasemel, tabel 2.17 ning punktist 5.2.7 nähtavuskaugused projektkiirusel 9 0 km/h rahuldaval tasemel, tabel 5.1 ja tabel 5.2. Juurdepääs planeeritavale alale säilib olemasolevast ristumiskohast riigiteelt km 5,223 , täiendavate ristumiskohtade rajamine riigiteelt on keelatud. Tulenevalt planeeringuga kavandatavast maakasutuse muutusest on vajalik riigitee ristumiskoha remont (katte kulunud ja kahjustunud osade asendamine samaväärsega) või rekonstrueerimine, milleks tuleb vastavalt EhS § 99 lg 3 taotleda nõuded Transpordi ameti käest. Vastavalt üldplaneeringule on riigitee äärde kavandatud 3,0 m laiune perspektiivne kergliiklustee, mis tagab planeeringuala ühenduse Luunja aleviku ja Tartu linna kergliiklusteede võrguga. Kergliiklustee jaoks on planeeritud 7,5 kuni 7,8 meetri laiune teekoridor. Krun t POS 2 on planeeritud tee ja tänava maa sihtotstarbega krun diks . Kru nt POS 2 võõrandatakse vallale. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Sõidusuunad, perspektiivne kergliiklustee, juurdepääsud krun dile , tagatud külgnähtavus, vaba ruumi nõue ja nähtavuskolmnurgad on esitatud joonisel nr 4 Põhijoonis. 25. veebruaril 2021.a teostati Terviseameti Terviseohutuslabori Tartu labori vanemspetsialist Peeter Saarelaidi poolt liiklusest p õhjustatud mürataseme mõõtmised. M üratas e me mõõtepunkt asus ca 75 m kaugusel tee servast . Mõõtmised teostati arvataval päevasel tipptunnil kl 16:30-17:30 ning õhtusel tipptunnil kl 19:00-20:00. Mõõtmistel ning arvutustel võeti aluseks Keskkonnaministri 16. detsembri 2016.a. määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmised, määramise ja hindamise meetodid“. Päevasel ning õhtusel tipptunnil saadud mõõtetulemused ning ka nende põhjal arvutatud hinnatud tase jäid elamualade jaoks kehtestatud päevase (55dBA) ning ka öise sihtväärtuse piiresse (50dBA). Tulenevalt saadud tulemustest madalama liiklussagedusega öisel tipptunnil mõõtmiste teostamist ei peetud vajalikuks. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Krundi loodeosa paiknev harilik tamm säilitatakse. H aljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga: Ala peab olema heakorrastatud. Krundile POS 1 on planeeritud istutada täiendavat kõrghaljastust. POS 1 k run di kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 2 0% krundi pinnast (täiskasvanud puude võra pindala järgi). P laneeritava kõrghaljastuse asukohad joonisel 4 Põhijoonis o n illustratiivsed ja täpsustuvad edasise projekteerimise käigus . Tagatud peab olema nähtavus krun dilt väljasõidul. Istutamisel tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale. Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust. Arvestades planeeritud elamukrundi suurust ja ümbritsevat väljakujunenud maastikupilti on soovitav aiaga piirata vaid POS 1 krundil hooneid ümbritsev õueala. Piirete rajamisel krundile tuleb arvestada järgnevaga: Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku. Piirded peavad olema läbipaistvad (hõre puitlippaed vms) või kasutada võrkaia lahendusi (sh võrkpaneelaeda) või võrkaeda (sh võrkpaneelaeda) koos hekkide mahuga. Krundile rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima ümbritseva keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja välisviimistlusmaterjalidega. Krunti võib piirata ka ainult hekiga. Ehitistevahelised kujad Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Ehitis t e täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. Tehnovõr kude ja –rajatiste asukohad Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel 5 Tehnovõrkude planeering . Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Veevarustus ja tuletõrjevesi Krundi POS 1 veevarustus on lahendatud krundile planeeritud puurkaevu baasil. Planeeritav arvutuslik maksimaalne veetarbimine on 0,4 m³/d. Vastavalt Veeseaduse § 154 lg 3 on puurkaevu hooldusala 10 m (vett võetakse alla kümme kuupmeetri ööpäevas). Veeseaduse § 127 lg 1 alusel heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit hooldusala välispiirist. Planeeritud puurkaevu ja imbsüsteemi omavaheline kaugus vastab Veeseaduse § 127 lg 1 nõutule. Detailplaneeringuala asub EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ alusel hajaasustuses, kus naaberkinnistute hoonete vahel on tagatud 40 meetrit. Lähim tuletõrje veevõtukoht paikneb ida suunas Kavastu külas Kalda maaüksusel , mis jääb planeeringualast ca 4,2 km kaugusele. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Kanalisatsioon ja sademevesi POS 1 krundi reovesi on ette nähtud juhtida krundile planeeritud pealt kinnisesse bio puhastisse koos imbsüsteemiga (alus Veeseadus § 124 ja Keskkonnaministri 08.11.2019 a määrus nr 61 § 8 punkt 4). Vastavalt Luunja Vallavolikogu 25.10.2018 määrusele nr 58 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kinnitamine on Luunja vallas lubatud immutada ainult bioloogiliselt puhastatud reovett. Reoveekanalisatsioonisüsteemi sh bioloogilise omapuhasti täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Reovee puhastamine toimub vastavalt seadusandlusele ja projektile. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus 1 “ § 5 on omapuhasti kuja vähemalt 10 meetrit (v.a. septiku korral), septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 meetrit. Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 0,4 m³/d. Krundi vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Krundi maapinna kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse krundi siseselt . Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele ega riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine kõrvalkinnistutele. Elektrivarustus ja välisvalgustus Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 379512. POS 1 krundi elektrivarustus on lahendatud „6923“ 15/0,4 kV alajaama baasil. POS 1 krundi elektrivarustuseks on planeeritud krundi piirile juurdepääsutee kõrvale 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilbini on alajaamast ette nähtud eraldi fiidrina 0,4 kV maakaabelliin. Liitumiskilbi täpne asukoht määratakse väliselektrivõrgu projektiga. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole. Krundisisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Soojavarustus POS 1 krundile on määratud lokaalne soojavarustus. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid ( katusel katuse tasapinnas, maapinnal kõrgusega kuni 2,0 m ). Maaküttelahenduste valikul, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves OÜ, 2019) . Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. Sidevarustus Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu. Keskkonnatingimus te seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal kinniste kogumismahutite abil, kus eri liiki olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal krundil kinnises kompostris. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Luunja valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. Planeeringuala piirneb riigiteega nr 22250 Luunja-Kava stu -Koosa, mille läheduses tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsiooni, õhusaaste). Transpordi amet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Transpordi amet ja Luunja Vallavalitsus ei võta kohustusi normatiive ületavate keskkonnaparameetrite osas, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Leevendava meetmena on planeeringus kavandatud põhihoone hoonestusala riigimaanteest võimalikult kaugele. Planeeritud põhihoone hoonestusala piir jääb riigimaantee servast 70,0 meetri kaugusele ja abihoonete hoonestusala piir jääb riigimaantee servast 50,0 meetri kaugusele. Võttes aluseks planeeringuala läbi viidud mürataseme mõõtmised, siis plane e ritud üksikelamu hoonestusalal ei esine müranormide ületamist. Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada , et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud. Heitvesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 127 ja §-s 127 nõuetele. Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele. Planeeringuala asub kõrgend atud radooniriskiga piirkonnas, mistõttu hoonete projekteerimisel tuleb kasutusele võtta õhu radoonisisaldust vähendavad meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse viitetase. P rojekteerimisel järgida EVS-s 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid. Servituutide vajaduse määramine Servituutide seadmise vajadus puudub . Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud: territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine); Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada: jälgitavus ( naabrivalve, võimalusel nt ka videovalve); teealade korrashoid; võõrastele piiratud juurdepääs eraalale; kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus; vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, piirded). Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt. Tingimused planeeringu elluviimiseks Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeritud krundi POS 1 ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul. Huvitatud isik on kohustatud teostama omal kulul detailplaneeringukohased maakorralduslikud toimingud . Kavandatavatele hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste kinnistute moodustamine ja krundi P OS 2 Luunja vallale võõrandamine. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule. Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud tehnovõrgud. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordi ametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordi ametilt. Transprordi amet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Planeeritud kergliiklustee projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus (PlanS § 131 lg 1). Krundile POS 2 kergliiklustee väljaehitamine ei ole detailplaneeringu elluviimise tingimus. Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ Planeeringu on kooskõlastanud: Transpordiamet , projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksuse pea spetsialist Tuuli Tsahkna 11.10 .2021 kooskõlastus kirjaga nr 7.1-2/21/2 544-4 : Digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad). Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada meile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel meie käest nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata meid menetlusse. Elektrilevi OÜ , Marge Kasenurm 11 .10.2021 projekti kooskõlastus nr 4065937909 : digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad); Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo , nõunik Margo Lempu 20 . 10.2021. Kooskõlastus nr K-ML/47 : digitaalallkirjade kinnitusleht Päästeameti poolt detailplaneeringu failide kooskõlastamise kohta (vt planeeringu lisad). Lisaks on koostööd tehtud järgnevate naaberkinnistute omanikega: Savi kinnistu , Martin Hanson ja Maarja Hanson , 25.09.2021. Kooskõlastus eraldi lehel (vt planeeringu lisad) . Albu kinnistu , Einar Tikka, 11.10 .2021. Kooskõlastus eraldi lehel (vt planeeringu lisad). Annan teada, et oleme nõus Teie teise projektilahendusega, mis näeb ette rajada Roosikivi puurkaev selliselt, et heitvee immutamise keeluala ulatuks kuni eesvoolu kaitsevöönd ini Albu maaüksusel (vt. tehnovõ rkude plaan) . Kulli kinnistu , Luunja Mõis OÜ juhatuse liige Aare Leidik, 12.10 .2021 . Kooskõlastus eraldi lehel (vt planeeringu lisad) . Sava külas Roosikivi maaüksuse detailplaneeringu jooniste üldine info Kihtide koostamiseks kasutati Autodesk AutoCAD 2018 Esituskujude mõõtkava 1:500 Digitaalsete kihtide koostaja Merit Naruskberg Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info DP_plan_ala Planeeringuala DP_krunt Krunt Tärkandmed seotud positsiooni nr-ga, mis asu b kihil DP_krunt_objectID DP_krunt_objectID Krundi Positsiooni number DP_hoonestus Hoonestusala Tärkandmed seotud positsiooni nr-ga, mis asu b kihil DP_krunt_objectID DP_hoonestus_tinglik Tinglik hoonestusala Võib hoonestada vastavalt DP-s antud tingimustele. DP_hoonestus_objectID Hoonestusala identifikaator DP_transp_ soidutee Sõidutee DP_transp_kergliiklustee Perspektiivne kergliiklustee DP_tehno_vesi Tehnovõrgud Veetoru DP_tehno_kanal Tehnovõrgud Isevoolne kanalisatsioonitoru DP_tehno_elekter Tehnovõrgud Madalpinge elektrikaabel DP_tehno_elekter_objectID Tehnovõrgu identifikaator DP_tehno_puurkaev Tehnovõrgud Puurkaev DP_tehno_imbvaljak Tehnovõrgud Imbväljak DP_tehno_omapuhasti Tehnovõrgud Omapuhasti DP_tehno_liitumiskilp Tehnovõrgud Liitumiskilp DP_haljastus _ sailitav _ puu Kõrghaljastus Säiliv p uu DP_kuja _imbvaljak Kuja Imbväljaku kuja DP_kuja_omapuhasti Kuja Omapuhasti kuja
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel