dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 23. veebruar 2022
Viit
9.2-2/6935-41
Registreeritud
23. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Roheline Liikumine
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.2 VÄLISABI JA EUROOPA LIIDU TOETUSTE PROGRAMMIDE KORRALDAMINE
Sari
9.2-2 Ühtekuuluvusfondi programmiga seotud kirjavahetus (RO, FO)
Toimik
9.2-2/2021
Vastutaja
Birgit Hermann (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎9.2-26935-41 23.02.2022 Väljaminev kiri.asice519 KB

Sisu (failidest)

Teie 01.11.2021 Eesti Roheline Liikumine Meie 23.02.2022 nr 9.2-2/6935-41 [email protected] Vastus 2021–2027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja partnerlusleppe käigus tehtud ettepanekutele Austatud härra Vasser Täname teid põhjalike ettepanekute esitamise eest 2021–2027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja partnerlusleppe avalikul konsultatsioonil. Edastasime teie mõtted ka valdkondade eest vastutavatele ministeeriumitele, et neil oleks võimalik ettepanekuid täpsemalt toetusmeetmete väljatöötamisel arvestada. Samuti kaasasime nende abi ka teatud küsimustele vastamisel. Vastame küsimustele ja ettepanekutele teie kirjas toodud punktide järjekorras: Küsimus: ,,Keskkonnaühendustena tekkis meil küsimus, milliste kriteeriumide alusel on arvutatud välja ERFi (30%) ja ühtekuuluvusfondi (37%) esialgne kliimaalane panus?’’ ERFi ja Ühtekuuluvusfondi tegevuste kliimaalane panus tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu ühissätete määrusest lisast 1 ,, Sekkumise liikide valdkonnad ja koodid ERFi, ESF+, Ühtekuuluvusfondi ja JTFi puhul’’. Kõik kavandatud tegevused põhinevad määruses toodud sekkumiskoodidel, mis omavad vastavat koefitsienti kliimamuutuste ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks antava toetuse arvutamiseks. Ettepanek: soovitame kasutada tehnilist abi sellisteks nõustamistegevusteks, mis soodustaksid kliimaeesmärkide poole liikumist erinevates valdkondades ja kohalikes omavalitsustes. Keskkonnaühendused on nõus vastavalt partnerluspõhimõttele riiki selles töös aitama. Kliima ja keskkonnaeesmärkide poole liikumise koordineerimine (sh Eesti 2035 sihtide raames ning ühissätete määruse kliimaeesmärkide raames) ning ei kahjusta oluliselt põhimõtte järgimise tagamine on Keskkonnaministeeriumi vastutada. Valdkonna vastutajana on Keskkonnaministeeriumi ülesanne ka kõikide teiste ministeeriumite välja töötatavate toetuse andmise tingimuste õigusaktide kooskõlastamine, millel võib olla puutumust nimetatud eesmärkidega. Keskkonnaühendustel on võimalik kõnealuste toetuse andmise tingimuste ametliku kooskõlastamise protsessi ajal samuti oma ettepanekuid ja soovitusi teha. Eraldi tehnilisest abist rahastatavat partnerlust Rahandusministeeriumi poolt ette nähtud ei ole, küll aga rahastatakse tehnilisest abist Keskkonnaministeeriumi vastavat tööd. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Ettepanek: asendada mõte põlevkivitööstuse sõltumise kohta nafta maailmaturu hindadest selge visiooniga põlevkivitööstusest väljumiseks. Seda visiooni peavad täiendama piisavad toetusmeetmed, et piirkonnas saaksid tekkida uued ettevõtted, töökohad ja sissetulekuvõimalused. Viide maailmaturu nafta hindadele on partnerlusleppest eemaldatud. Üksiksasjalikum põlevkivienergeetikast väljumise protsess on kirjeldatud lahti Õiglase Ülemineku kavas. Ettepanekud valitud poliitikaeesmärkide kaupa: 2.1.2.1 energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine Ettepanek: leida võimalused kohalike omavalitsuste võimestamiseks, et neil oleks suutlikkust tegeleda aktiivse kommunikatsiooniga kohalike elanike seas. Selline kommunikatsioon ei peaks piirduma vaid informatsiooni levitamisega, vaid hõlmama näiteks kas ise või partnerite abiga korteriühistutega ühenduse võtmist, tasuta energiaauditi pakkumist, taotluse koostamisel abistamist jms. Peame tehtud ettepanekut oluliseks, sest hoonete rekonstrueerimise tempo tõstmiseks on oluline lisaks stabiilsele rahastusele korteriühistute teadlikkuse tõstmine ja nõustamine. SA KredEx on loonud koostöös maakondlike arenduskeskustega üle-eestilise energiatõhususe konsultantide võrgustiku, mille eesmärgiks on nõustada tasuta korteriühistuid KredExi toetuste, laenu ja käenduse taotlemisel eesmärgiga hooned renoveerida ning muuta energiasäästlikuks. Konsultante on võimalik kutsuda ka osalema korteriühistu üldkoosolekule, kus nad aitavad selgitada korteriühistule suunatud teenuste tingimusi. Lisaks eeltoodule on planeerimisel veebipõhised tööriistad, mis võimaldavad näiteks visualiseerida rekonstrueerimise lõpptulemusi ja kalkuleerida energiatõhususega saavutatavaid tulemusi. Seejuures on kohalikel omavalitsustel elukeskkonna arengu juhtidena oluline roll elamumajanduse arendamisel ja jooksvalt töötatakse välja lahendusi, mis seda toetavad (näiteks eluruumide tühjenemise mustrite uurimine ja omavalitsustele veebipõhise tööriista loomine). 2.1.2.2 taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega Rohtse biomassi ja põllumajandusjäätmete ärakasutamine biometaani tootmiseks on mõistlik tegevus. Samas tuleks arvestada võimalusega, et biometaan jääb keskpikas perspektiivis siiski üleminekukütuseks. Vältida põhjendamata ootuste ja lukustumisefekti tekkimist turul, mis hakkaks tulevikus takistama transpordisektori üleminekut elektrile, vesinikule ja e-kütustele. Samuti tuleks vältida intensiivse loomakasvatuse laienemist selleks, et täita biometaani nõudlust kütuseturul. Elektromobiilsuse edendamiseks ja vesinikuturu käivitamiseks on välja töötatud ja veel väljatöötamisel teised meetmed erinevatest välistoetustest. Biometaani kasutuselevõtuga jääb n-ö ruumi ka teistele keskkonnasõbralikele kütustele, kuni nende hinnad ja taristu muutub kasutajasõbralikumaks. 2 2.1.2.3 kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise Ettepanek: lisada poliitikaeesmärgi alla vahendid selleks, et kõik Natura 2000 alade prioriteetsete tegevuste kava plaanid saaks rakendatud. Need tegevused on hädavajalikud looduspõhiste lahenduste kasutuselevõtuks ja elurikkuse strateegia eesmärkide täitmiseks. Nende tegevuste hulka kuuluvad: 1) elupaikade inventeerimine, kuna suur osa Natura 2000 võrgustikku kuuluvatest aladest on inventeerimata või on inventuur aegunud, ohustades nõnda elupaikasid, 2) metsaelupaikade soodsa seisundi taastamine, kuna Eestis esinevast 11 metsaelupaigatüübist on enamike seisund halb, 3) poollooduslike alade taastamine, sest hetkel on kõrge kaitseväärtusega poollooduslike alade seisund ebasoodne. Ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamise planeerimisel on Euroopa Komisjon seadnud eelduseks rahastatavate tegevuste vastavuse Euroopa Komisjoni poolt regulaarselt koostatava riikide arengut kajastavas nn riigiraportis väljatoodud probleemkohtadele (2019 riigiraporti lisa D: Komisjoni juhised 2021-2027 struktuuritoetustest investeeringuprioriteetide osas). Poliitikaeesmärgi nr 2 (Rohelisem Eesti) puhul olid riigipõhistes soovitustes (lisa D) välja toodud järgmised soovitused: energiatõhususe ja taastuvenergia edendamine, ringmajanduse toetamine ja kliimamuutustega kohanemise, katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine. See aga ei pisenda ELi elurikkuse strateegia eesmärkide olulisust. Euroopa Komisjoni seisukoht on, et Eesti ei peaks neid rahastama ühtekuuluvuspoliitika vahenditest, vaid eelkõige Ühtse Põllumajanduspoliitika vahenditest ning porogrammist LIFE jt. Seega aitavad elurikkuse eesmärke saavutada erinevad EL fondid koosmõjul. Nii näiteks on Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 (koostamisel) üks eesmärkidest keskkonnahoiu ja kliimameetmete edendamine ning Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamine. Selle eesmärki saavutamiseks planeeritakse mh meetmeid, mis panustavad elurikkuse kaitsesse, edendavad ökosüsteemi teenuseid ning säilitavad elupaiku ja maastikke. Samuti aitavad kaudselt ELi elurikkuse strateegia eesmärkide täitmisele kaasa Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava meetmed. Lisaks nimetatule toetavad elurikkuse eesmärke Euroopa Liidu fondid LIFE ja Horizon Europe. 2.1.2.4 ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine Ettepanek: mõelda meetme rakendamisel lahendustele, mis mitte ainult ei eelista, vaid ka aitavad nende maakondade kohalikke omavalitsusi ja ettevõtteid, kus kogemused väiksemad. Seda saab teha näiteks spetsiaalsete juhendatud projektidisaini programmide ja teiste uudsete lahenduste abil. Esitatud ettepanekut arvestatakse täpsemate toetuse andmise tingimuste koostamisel. Toetusmeetmete rakendamisel on regionaalse mõõtme tagamine väga oluline. 2.1.2.5 säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele 3 Ettepanek: siiski on Eesti hetkel üks autostunumaid riike Euroopas, mistõttu tuleb süsinikuneutraalsuse eesmärgi õigeaegseks saavutamiseks transpordisektoris lisaks ühistranspordi ja jalgrattaga liiklemise soodustamisele linnades muuta ka isikliku sõiduauto kasutamist ebamugavamaks. See on saavutatav näiteks täiendavate maksude kehtestamise või investeeringute kasutamisega autovabade tsoonide loomiseks. Ettepanekud on põhjendatud, kuid nende rakendamine väljub konkreetse struktuurivahendite meetme ulatusest. 2.1.3.1 kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine Ettepanek: soovitame loobuda autostumist soodustavate ja seega riikliku liikuvuse arengukava eesmärkidega vastuolus olevate 2+2 maanteede ehitamisest ja suunata vabanev raha 1+1 maanteede ohutumaks muutmiseks ja raudteeühenduste või kergliiklusteede arendamiseks. Nõuded TEN-T taristule on seatud EP ja NK määruses 1315/2013, üleeoroopalist transpordivõrgu arendamist käsitlevate suuniste kohta. Määruse kohaselt peavad TEN-T põhivõrgu teed olema nõuetekohaselt ehitatud aastaks 2030 ja üldvõrgu maanteed aastaks 2050. Määruse järgi peavad TEN-T teed vastama kiirtee või kiirmagistraali nõuetele (st eritasandilised, eralduspiirdega/ribaga jne). Tee ristlõike (1+1, 2+1, 2+2) määrab aga perspektiivne liiklussagedus. Eesti teid projekteeritakse vastavalt majandus- ja tarsituministri määrusele nr 106 "Tee projekteerimise normid". Kõikidele teelõikudele, mille perspektiivne aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus ületab 14 500 sõidukit ööpäevas on kavandatud 2+2 ristlõige. Eraldatud vahendite toel on kavandatud ehitada TEN-T põhivõrgule kolm teelõiku 2+2 ristlõikega, üks teelõik 2+1 ristlõikega ning üldvõrgule üks eritasandiline ristmik. 2.1.9.1. Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivalaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega Ettepanek: poliitikaeesmärkide raamistus ei tohiks soodustada põlevkiviperioodi pikendamist Eestis, kuna põlevkiviõli tootmisüksuse avamine kahjustab otseselt Eesti võimalusi kliimaneutraalsuse saavutamisel. Seega tuleb põlevkiviõlitehase rajamisest igal juhul hoiduda, investeerides hoopis toimivatesse taastuvenergia lahendustesse, nagu näeb ette eelviidatud maakondlik roheplaan. Õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) ning Euroopa regionaalarengu fondi ja ühtekuuluvusfondi reeglid välistavad investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega. Oleme rakenduskava koostamisel sellest ka lähtunud. Oluline on aga mõista, et põlevkivi kui selline ei ole fossiilkütus, vaid maavara (mille üks - ja hetkel suurim kasutusotstarvetest on fossiilkütus/fossiilkütuse tootmine). Fossiilkütuse all oleme ÕÜF kava koostamisel mõistnud nii põlevkivi kasutust elektritootmiseks, kui sellest õli toomist (kuna hetkel on põlevkiviõli de-facto kasutatud eelkõige fossiilkütusena). Lisaks, õiglase ülemineku kavast ei ole toetatavad ka põlevkivist elektri- või õli tootmise optimeerimine (nt igasugused sellega seotud IT arendused ning CO2 4 püüdmine, jms), ega kõrvalproduktid, juhul kui nad on tehniliselt lahutamatud fossiilkütuste jätkuvast tekkest (nt uttegaasiga, bensiiniga vms seotud projektid). Oleme aga olnud nõus õiglase ülemineku kavas kaaluma põlevkivi kasutust tootmisprotsessi sisendina, mille raames fossiilkütust ei teki üldse (ei otseselt, ega kaudselt) ning põlevkivi töötlemise järelmõjudega tegelevaid projekte (nt ajalooliselt ladestatud tuhaga seotud arendusideed). Eesti seisukoht on olnud, et kuna sellised projektid ei vii fossiilkütuste ahelate optimeerimiseni või pikendamiseni, võiksid nad olla aktsepteeritavad. Läbirääkimised Euroopa Komisjoniga sel teemal jätkuvad. Mis puutub Eesti Energia uue keemiatehase ehitusse, siis seda ei ole plaanis ÕÜF-ist toetada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sven Kirsipuu eelarvepoliitika asekantsler Birgit Hermann 611 3184 [email protected] 5 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel