Teie 01.11.2021
Eesti Roheline Liikumine Meie 23.02.2022 nr 9.2-2/6935-41
[email protected]
Vastus 2021–2027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja
partnerlusleppe käigus tehtud ettepanekutele
Austatud härra Vasser
Täname teid põhjalike ettepanekute esitamise eest 2021–2027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava ja partnerlusleppe avalikul konsultatsioonil. Edastasime teie mõtted ka
valdkondade eest vastutavatele ministeeriumitele, et neil oleks võimalik ettepanekuid
täpsemalt toetusmeetmete väljatöötamisel arvestada. Samuti kaasasime nende abi ka teatud
küsimustele vastamisel.
Vastame küsimustele ja ettepanekutele teie kirjas toodud punktide järjekorras:
Küsimus: ,,Keskkonnaühendustena tekkis meil küsimus, milliste kriteeriumide alusel on
arvutatud välja ERFi (30%) ja ühtekuuluvusfondi (37%) esialgne kliimaalane panus?’’
ERFi ja Ühtekuuluvusfondi tegevuste kliimaalane panus tuleneb Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu ühissätete määrusest lisast 1 ,, Sekkumise liikide valdkonnad ja koodid ERFi, ESF+,
Ühtekuuluvusfondi ja JTFi puhul’’. Kõik kavandatud tegevused põhinevad määruses toodud
sekkumiskoodidel, mis omavad vastavat koefitsienti kliimamuutuste ja keskkonnaalaste
eesmärkide saavutamiseks antava toetuse arvutamiseks.
Ettepanek: soovitame kasutada tehnilist abi sellisteks nõustamistegevusteks, mis
soodustaksid kliimaeesmärkide poole liikumist erinevates valdkondades ja kohalikes
omavalitsustes. Keskkonnaühendused on nõus vastavalt partnerluspõhimõttele riiki selles
töös aitama.
Kliima ja keskkonnaeesmärkide poole liikumise koordineerimine (sh Eesti 2035 sihtide
raames ning ühissätete määruse kliimaeesmärkide raames) ning ei kahjusta oluliselt põhimõtte
järgimise tagamine on Keskkonnaministeeriumi vastutada. Valdkonna vastutajana on
Keskkonnaministeeriumi ülesanne ka kõikide teiste ministeeriumite välja töötatavate toetuse
andmise tingimuste õigusaktide kooskõlastamine, millel võib olla puutumust nimetatud
eesmärkidega. Keskkonnaühendustel on võimalik kõnealuste toetuse andmise tingimuste
ametliku kooskõlastamise protsessi ajal samuti oma ettepanekuid ja soovitusi teha. Eraldi
tehnilisest abist rahastatavat partnerlust Rahandusministeeriumi poolt ette nähtud ei ole, küll
aga rahastatakse tehnilisest abist Keskkonnaministeeriumi vastavat tööd.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Ettepanek: asendada mõte põlevkivitööstuse sõltumise kohta nafta maailmaturu hindadest
selge visiooniga põlevkivitööstusest väljumiseks. Seda visiooni peavad täiendama piisavad
toetusmeetmed, et piirkonnas saaksid tekkida uued ettevõtted, töökohad ja
sissetulekuvõimalused.
Viide maailmaturu nafta hindadele on partnerlusleppest eemaldatud. Üksiksasjalikum
põlevkivienergeetikast väljumise protsess on kirjeldatud lahti Õiglase Ülemineku kavas.
Ettepanekud valitud poliitikaeesmärkide kaupa:
2.1.2.1 energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
Ettepanek: leida võimalused kohalike omavalitsuste võimestamiseks, et neil oleks
suutlikkust tegeleda aktiivse kommunikatsiooniga kohalike elanike seas. Selline
kommunikatsioon ei peaks piirduma vaid informatsiooni levitamisega, vaid hõlmama
näiteks kas ise või partnerite abiga korteriühistutega ühenduse võtmist, tasuta energiaauditi
pakkumist, taotluse koostamisel abistamist jms.
Peame tehtud ettepanekut oluliseks, sest hoonete rekonstrueerimise tempo tõstmiseks on
oluline lisaks stabiilsele rahastusele korteriühistute teadlikkuse tõstmine ja nõustamine. SA
KredEx on loonud koostöös maakondlike arenduskeskustega üle-eestilise energiatõhususe
konsultantide võrgustiku, mille eesmärgiks on nõustada tasuta korteriühistuid KredExi
toetuste, laenu ja käenduse taotlemisel eesmärgiga hooned renoveerida ning muuta
energiasäästlikuks. Konsultante on võimalik kutsuda ka osalema korteriühistu
üldkoosolekule, kus nad aitavad selgitada korteriühistule suunatud teenuste tingimusi. Lisaks
eeltoodule on planeerimisel veebipõhised tööriistad, mis võimaldavad näiteks visualiseerida
rekonstrueerimise lõpptulemusi ja kalkuleerida energiatõhususega saavutatavaid tulemusi.
Seejuures on kohalikel omavalitsustel elukeskkonna arengu juhtidena oluline roll
elamumajanduse arendamisel ja jooksvalt töötatakse välja lahendusi, mis seda toetavad
(näiteks eluruumide tühjenemise mustrite uurimine ja omavalitsustele veebipõhise tööriista
loomine).
2.1.2.2 taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles
sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega
Rohtse biomassi ja põllumajandusjäätmete ärakasutamine biometaani tootmiseks on
mõistlik tegevus. Samas tuleks arvestada võimalusega, et biometaan jääb keskpikas
perspektiivis siiski üleminekukütuseks. Vältida põhjendamata ootuste ja lukustumisefekti
tekkimist turul, mis hakkaks tulevikus takistama transpordisektori üleminekut elektrile,
vesinikule ja e-kütustele. Samuti tuleks vältida intensiivse loomakasvatuse laienemist
selleks, et täita biometaani nõudlust kütuseturul.
Elektromobiilsuse edendamiseks ja vesinikuturu käivitamiseks on välja töötatud ja veel
väljatöötamisel teised meetmed erinevatest välistoetustest. Biometaani kasutuselevõtuga jääb
n-ö ruumi ka teistele keskkonnasõbralikele kütustele, kuni nende hinnad ja taristu muutub
kasutajasõbralikumaks.
2
2.1.2.3 kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime
edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise
Ettepanek: lisada poliitikaeesmärgi alla vahendid selleks, et kõik Natura 2000 alade
prioriteetsete tegevuste kava plaanid saaks rakendatud. Need tegevused on hädavajalikud
looduspõhiste lahenduste kasutuselevõtuks ja elurikkuse strateegia eesmärkide täitmiseks.
Nende tegevuste hulka kuuluvad:
1) elupaikade inventeerimine, kuna suur osa Natura 2000 võrgustikku
kuuluvatest aladest on inventeerimata või on inventuur aegunud, ohustades
nõnda elupaikasid,
2) metsaelupaikade soodsa seisundi taastamine, kuna Eestis esinevast 11
metsaelupaigatüübist on enamike seisund halb,
3) poollooduslike alade taastamine, sest hetkel on kõrge kaitseväärtusega
poollooduslike alade seisund ebasoodne.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamise planeerimisel on Euroopa Komisjon seadnud
eelduseks rahastatavate tegevuste vastavuse Euroopa Komisjoni poolt regulaarselt koostatava
riikide arengut kajastavas nn riigiraportis väljatoodud probleemkohtadele (2019 riigiraporti
lisa D: Komisjoni juhised 2021-2027 struktuuritoetustest investeeringuprioriteetide osas).
Poliitikaeesmärgi nr 2 (Rohelisem Eesti) puhul olid riigipõhistes soovitustes (lisa D) välja
toodud järgmised soovitused: energiatõhususe ja taastuvenergia edendamine, ringmajanduse
toetamine ja kliimamuutustega kohanemise, katastroofiriski ennetamise ning
vastupanuvõime edendamine. See aga ei pisenda ELi elurikkuse strateegia eesmärkide
olulisust. Euroopa Komisjoni seisukoht on, et Eesti ei peaks neid rahastama
ühtekuuluvuspoliitika vahenditest, vaid eelkõige Ühtse Põllumajanduspoliitika vahenditest
ning porogrammist LIFE jt. Seega aitavad elurikkuse eesmärke saavutada erinevad EL fondid
koosmõjul. Nii näiteks on Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027
(koostamisel) üks eesmärkidest keskkonnahoiu ja kliimameetmete edendamine ning Euroopa
Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamine. Selle eesmärki saavutamiseks
planeeritakse mh meetmeid, mis panustavad elurikkuse kaitsesse, edendavad ökosüsteemi
teenuseid ning säilitavad elupaiku ja maastikke. Samuti aitavad kaudselt ELi elurikkuse
strateegia eesmärkide täitmisele kaasa Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi
2021–2027 rakenduskava meetmed. Lisaks nimetatule toetavad elurikkuse eesmärke Euroopa
Liidu fondid LIFE ja Horizon Europe.
2.1.2.4 ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine
Ettepanek: mõelda meetme rakendamisel lahendustele, mis mitte ainult ei eelista, vaid ka
aitavad nende maakondade kohalikke omavalitsusi ja ettevõtteid, kus kogemused
väiksemad. Seda saab teha näiteks spetsiaalsete juhendatud projektidisaini programmide ja
teiste uudsete lahenduste abil.
Esitatud ettepanekut arvestatakse täpsemate toetuse andmise tingimuste koostamisel.
Toetusmeetmete rakendamisel on regionaalse mõõtme tagamine väga oluline.
2.1.2.5 säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust
CO2-neutraalsele majandusele
3
Ettepanek: siiski on Eesti hetkel üks autostunumaid riike Euroopas, mistõttu tuleb
süsinikuneutraalsuse eesmärgi õigeaegseks saavutamiseks transpordisektoris lisaks
ühistranspordi ja jalgrattaga liiklemise soodustamisele linnades muuta ka isikliku
sõiduauto kasutamist ebamugavamaks. See on saavutatav näiteks täiendavate maksude
kehtestamise või investeeringute kasutamisega autovabade tsoonide loomiseks.
Ettepanekud on põhjendatud, kuid nende rakendamine väljub konkreetse struktuurivahendite
meetme ulatusest.
2.1.3.1 kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja
mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine
Ettepanek: soovitame loobuda autostumist soodustavate ja seega riikliku liikuvuse
arengukava eesmärkidega vastuolus olevate 2+2 maanteede ehitamisest ja suunata vabanev
raha 1+1 maanteede ohutumaks muutmiseks ja raudteeühenduste või kergliiklusteede
arendamiseks.
Nõuded TEN-T taristule on seatud EP ja NK määruses 1315/2013, üleeoroopalist
transpordivõrgu arendamist käsitlevate suuniste kohta. Määruse kohaselt peavad TEN-T
põhivõrgu teed olema nõuetekohaselt ehitatud aastaks 2030 ja üldvõrgu maanteed aastaks
2050. Määruse järgi peavad TEN-T teed vastama kiirtee või kiirmagistraali nõuetele (st
eritasandilised, eralduspiirdega/ribaga jne). Tee ristlõike (1+1, 2+1, 2+2) määrab aga
perspektiivne liiklussagedus. Eesti teid projekteeritakse vastavalt majandus- ja tarsituministri
määrusele nr 106 "Tee projekteerimise normid". Kõikidele teelõikudele, mille perspektiivne
aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus ületab 14 500 sõidukit ööpäevas on kavandatud 2+2
ristlõige.
Eraldatud vahendite toel on kavandatud ehitada TEN-T põhivõrgule kolm teelõiku 2+2
ristlõikega, üks teelõik 2+1 ristlõikega ning üldvõrgule üks eritasandiline ristmik.
2.1.9.1. Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja
kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu
kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivalaste, majanduslike ja
keskkonnamõjudega
Ettepanek: poliitikaeesmärkide raamistus ei tohiks soodustada põlevkiviperioodi
pikendamist Eestis, kuna põlevkiviõli tootmisüksuse avamine kahjustab otseselt Eesti
võimalusi kliimaneutraalsuse saavutamisel. Seega tuleb põlevkiviõlitehase rajamisest igal
juhul hoiduda, investeerides hoopis toimivatesse taastuvenergia lahendustesse, nagu näeb
ette eelviidatud maakondlik roheplaan.
Õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) ning Euroopa regionaalarengu fondi ja ühtekuuluvusfondi
reeglid välistavad investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise,
transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega. Oleme rakenduskava koostamisel sellest ka
lähtunud. Oluline on aga mõista, et põlevkivi kui selline ei ole fossiilkütus, vaid maavara
(mille üks - ja hetkel suurim kasutusotstarvetest on fossiilkütus/fossiilkütuse tootmine).
Fossiilkütuse all oleme ÕÜF kava koostamisel mõistnud nii põlevkivi kasutust
elektritootmiseks, kui sellest õli toomist (kuna hetkel on põlevkiviõli de-facto kasutatud
eelkõige fossiilkütusena). Lisaks, õiglase ülemineku kavast ei ole toetatavad ka põlevkivist
elektri- või õli tootmise optimeerimine (nt igasugused sellega seotud IT arendused ning CO2
4
püüdmine, jms), ega kõrvalproduktid, juhul kui nad on tehniliselt lahutamatud fossiilkütuste
jätkuvast tekkest (nt uttegaasiga, bensiiniga vms seotud projektid). Oleme aga olnud nõus
õiglase ülemineku kavas kaaluma põlevkivi kasutust tootmisprotsessi sisendina, mille raames
fossiilkütust ei teki üldse (ei otseselt, ega kaudselt) ning põlevkivi töötlemise järelmõjudega
tegelevaid projekte (nt ajalooliselt ladestatud tuhaga seotud arendusideed). Eesti seisukoht on
olnud, et kuna sellised projektid ei vii fossiilkütuste ahelate optimeerimiseni või
pikendamiseni, võiksid nad olla aktsepteeritavad. Läbirääkimised Euroopa Komisjoniga sel
teemal jätkuvad. Mis puutub Eesti Energia uue keemiatehase ehitusse, siis seda ei ole plaanis
ÕÜF-ist toetada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sven Kirsipuu
eelarvepoliitika asekantsler
Birgit Hermann 611 3184
[email protected]
5
6