dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Ministri põhitegevuse käskkiriAvalik

käskkiri

Rahandusministeerium · 23. veebruar 2022
Viit
50
Registreeritud
23. veebruar 2022
Dokumendi liik
Ministri põhitegevuse käskkiri
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-4 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-4/2022
Vastutaja
Eedi Sepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalarengu osakond, Regionaalpoliitika talitus)

Failid

  • 📎50 23.02.2022 Ministri põhitegevuse käskkiri.asice4066 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 23.02.2022 nr 50 Regionaalse arengu tegevuskava, Ida-Virumaa tegevuskava 2030, ja Kagu-Eesti tegevuskava 2030 ning nende ühise rakendusplaani aastateks 2021–2025 kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 alusel ning kooskõlas Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Ruum ja liikuvus“ eesmärgist tagada riigi tervikliku ja piirkondlikult tasakaalustatud ruumiline areng: 1. Kinnitan Regionaalse arengu tegevuskava, Ida-Virumaa tegevuskava 2030 ja Kagu-Eesti tegevuskava 2030 ning nende ühise rakendusplaani aastateks 2021–2025 (lisatud). 2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokumendid ministeeriumi veebilehel. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa 1 Regionaalse arengu tegevuskava Lisa 2 Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan aastateks 2021–2025 Lisa 3 Ida-Virumaa tegevuskava 2030 Lisa 4 Kagu-Eesti tegevuksava 2030 Lisa 1 KINNITATUD {reg.kpv} käskkirjaga nr {viit} Regionaalse arengu tegevuskava Rahandusministeerium 2021 Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ..............................................................................................................................................3 1. Tegevuskava eesmärk ja sekkumisloogika.........................................................................................3 2. Regionaalse arengu juurprobleemid ja nende hetkeolukord ..............................................................5 2.1 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes ..................................................................................................................... 9 2.2. Juurprobleem - piirkondlik ebavõrdsus inimeste sissetulekutes ja vaesuses ................................... 9 2.3 Juurprobleem - piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud eluaastates ............... 10 2.4 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes......................................................................................................... 11 2.5 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes .................................. 11 2.6 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes ................................... 12 2.7 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile .... 13 2.8 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses 14 2.9 Juurprobleem - KOVde piirkonniti erinev finants-, arendus- ja teenuste osutamise võimekus........ 14 2.10 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused KOVde arenguväljavaadetes seoses rände ja elanike arvu muutustega ......................................................................................................................................... 15 3. Tegevuskava elluviimise ja seire korraldus ....................................................................................... 17 4. Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan............................................................................. 18 Esikaane fotod: Rivo Veber, Mati Kose, Margus Kontus, Ken Oja, Kaupo Kalda, Peeter Järvelaid, Remo Savisaar, Evolumina 2 Sissejuhatus Alates 2021. aastast on uuenenud regionaalarengu suunamise strateegiline raamistik. Eraldiseisva regionaalarengu strateegia asemel on nüüdsest regionaalse dimensiooni arvestamise vajadus rõhutatult esile toodud strateegias „Eesti 2035“, kus on seatud ka olulisemates riigi strateegilistes arengusihtides regionaalse tasakaalustatuse eesmärgid. Nende eesmärkide poole liikumiseks on vaja kõigi valdkondade panust, koostööd ning koordineerimist. Tasakaalustatud regionaalne areng on Eesti arengu ja kõigi elanike hea käekäigu seisukohalt jätkuvalt väga oluline ning ilma valdkonnapoliitikate osaluseta ja tõhusa koostööta ei ole riigi terviklike regionaalse arengu eesmärkide saavutamine realistlik. Läbimõeldum piirkondlike erisustega arvestamine valdkonnapoliitikate kavandamisel ja elluviimisel on oluline ka kogu avaliku sektori ressursside tõhusamaks kasutamiseks riigi terviklikus arengus ning selleks, et piirkondade kasutamata potentsiaali valdkondlike arengusihtide huvides parimal moel rakendada. OECD on toonud oma varasemas riigivalitsemise raportis Eestile 1 ühe riigivalitsemise korraldamise kitsaskohana välja valdkonnapoliitikate ja finantsvahendite planeerimisel ebapiisava arvestamise regionaalpoliitika ja regionaalsete vajadustega, soovitades ühtlasi ministeeriumide üleste tegevuste tõhustamist regionaalset arengut toetavate poliitikate kujundamisel, rakendamisel ja koordineerimisel. Need väljakutsed on püsinud tänaseni. Ka Euroopa Komisjon osutab oma 2019.a riigipõhistes soovitustes Eesti vajadusele pühenduda ühtekuuluvuspoliitika meetmete kaudu enam riigisiseste piirkondlike arenguerisuste tasandamisele, ning juhib tähelepanu, et valdkondlike ja regionaalse arengu eesmärkide suunas tuleb liikuda samaaegselt. Seetõttu tegi ka valitsuskabinet riigihalduse ministrile ettepaneku koostada valitsemisalade ülene regionaalse arengu tegevuskava, et leppida kokku täpsemas valdkondade üleses tegevusplaanis, mille kaudu aidata liikuda „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide suunas regionaalarengut tasakaalustaval moel. 1. Tegevuskava eesmärk ja sekkumisloogika Regionaalse arengu tegevuskava eesmärgiks on tugevdada valdkonnapoliitikate tegevusi riigi regionaalarengu võtmeväljakutsete lahendamisel, panustades nii „Eesti 2035“ regionaalset arengut puudutavate arengusihtide elluviimisse, ning luua alus nende protsesside edasiseks seireks. Tegevuskava keskendub kolmele põhiülesandele: • määratleb riigi regionaalse arengu peamised juurprobleemid, seostades need „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide ja seiremõõdikutega; • jälgib regionaalarengu hetkeolukorda ja arenguid juurprobleemide lõikes ning strateegia „Eesti 2035“ arengusihtide suunas liikumist regionaalse tasakaalustatuse vaatenurgast; • koondab 4 järgnevaks aastaks ja seire käigus perioodiliselt uuendatavasse rakendusplaani olulisemad valdkonnapoliitikate tegevused, millel on arvestatav mõju regionaalse arengu juurprobleemide lahendamisele, täpsustab nende oodatavad väljundid juurprobleemide leevendamisel ning jälgib ühtlasi nende tegevuste elluviimist. 1 https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content editors/Failid/oecd_public_governance_review_estonia_full_report.pdf 3 Joon. 1. Regionaalse arengu tegevuskava ülesehitus ja sekkumisloogika 4 2. Regionaalse arengu juurprobleemid ja nende hetkeolukord Piirkondliku arengu näitajate analüüsi põhjal on määratletud peamised regionaalse arengu juurprobleemid, mis väljendavad olulisemaid erinevusi piirkondade arenguerinevustes ja -tingimustes. Tuvastatud regionaalse arengu juurprobleemid on seostatud omakorda „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide ja seiremõõdikutega, mille kaudu juurprobleemide osas toimuvaid muutusi jälgida. Seal, kus „Eesti 2035“ strateegia seiremõõdikute kohta ei ole regionaalstatistika kättesaadav, on kasutatud lisamõõdikud, mis võimaldaksid regionaalseid erisusi „Eesti 2035“ sihtide suunas liikumisel hinnata. Tabel 1. Eesti regionaalse arengu olulisemad juurprobleemid/väljakutsed ning nende seos „Eesti 2035“ strateegia strateegiliste sihtidega Regionaalse arengu juurprobleemid "Eesti 2035" seiremõõdikud "Eesti 2035" strateegilised sihid Piirkondade vaheline ebavõrdsus … või lisamõõdikud (kaldkirjas) Eestis elavad arukad, tegusad ja (1) inimeste töö- ja tööalastes tööjõus osalemise määr (15-74 tervist hoidvad inimesed eneseteostusvõimalustes aastased); … kus inimeste teadmised ja (2) inimeste sissetulekutes ja suhtelise vaesuse määr; oskused viiakse kokku tööturu vaesuses vajadustega ja luuakse võrdsed leibkonnaliikme netosissetulek võimalused tööturul; tagatakse kuus tööturu regionaalne (3) inimeste tervises ja tervena ülemäärase kehakaaluga tasakaalustatus; on tervist elatud eluajas inimeste osatähtsus (16-64 hoidvad inimesed ja keskkond ... aastased); 16+ aastaste hea/väga hea terviseseisundiga elanike osakaal; rahulolu välisõhu kvaliteediga Eesti ühiskond on hooliv, (4) inimeste ühiskonnaelus vähemalt 15-aastaste osalemine koostöömeelne ja avatud osalemise ning vaba-aja ja kultuurielus; … kus igaühel on võrdne haridusega seotud eneseteostuse vabatahtlikus tegevuses võimalus eneseteostuseks ja võimalustes osalemise määr; ühiskonnaelus osalemiseks sõltumata … elukohast ... kolmanda taseme haridusega 25- 34-aastaste osakaal; rahulolu kaasamisega KOV arengu kavandamisse Eestis on kõigi vajadusi arvestav, (5) liikumisvõimalustes ja rahulolu bussiühendustega kvaliteetne ja turvaline ühendustes kohalike tõmbekeskusega; elukeskkond lairiba internetiühendusega … kus tagatakse piirkondlikult leibkondade osakaal; tasakaalustatud ruumiline areng ning rahvastikumuutustega, rahulolu ühiskonna vajaduste ja ühistransporditeenusega keskkonnahoiuga arvestavad (6) inimeste igapäeva elutingimustes kodu ümbruskonda turvaliseks ruumilahendused … ja pidavate inimeste osatähtsus; ligipääsetavus … elukeskkonnaga rahulolu; leibkondade osatähtsus, mille eluruumis on jooksev soe vesi 5 Eesti majandus on tugev, (7) ettevõtete konkurentsivõimes ja SKT hõivatu kohta võrreldes uuendusmeelne ja ligipääsus kapitalile EL27 keskmisega; vastutustundlik ettevõtete (20+ hõivatuga) … pakkudes ettevõtlusele arenguvõimalusi kõigis lisandväärtus ettevõtte kohta; piirkondades; kus piirkondlike ettevõtlusaktiivsus; lõhede vähendamiseks kaupade ja teenuste eksport kiirendatakse majanduse ettevõtte kohta struktuurseid muutuseid (8) ettevõtetele vajalike oskustega eri- või kutseharidusega väljaspool Harjumaad; tööjõu kättesaadavuses täiskasvanute osatähtsus; suurendatakse Eesti ja selle piirkondade majandusele oluliste 25-64 aastaste elukestvas õppes ettevõtlusvaldkondade osalemine viimase 4 nädala võimekust ettevõtete ja jooksul teadustasutuste koostöös; kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ... Eesti on uuendusmeelne, (9) KOVde finants-, haldus- ja rahulolu KOV teenuste usaldusväärne ja inimesekeskne teenuste osutamise võimekuses osutamisega; riik rahulolu kohaliku omavalitsuse … kus avalikud teenused on juhtimisega oma elukohas; kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast; rahulolu kohaliku omavalitsuse korrastatakse KOV ja riigi üldise arengusuunaga vastutuse jaotust; suurendatakse (10) KOVde arenguväljavaadetes rahvaarvu muutuse kordaja KOV-üksuste rolli rände ja elanike arvu muutustega 2018.a suhtes detsentraliseerimise ja seoses piirkondliku koostöö edendamisega ... Ülevaade regionaalse arengu juurprobleemide hetkeolukorrast tugineb „Eesti 2035“ seiremõõdikute regionaalsete erinevuste analüüsile, tuues näiteid ka selle kohta, kuidas erinevate valdkondlike toetusmeetmete jm rahastamisinstrumentide 2 piirkondlik jaotus on juurprobleeme seni eeldatavalt mõjutanud, neid leevendades või pigem võimendades (vt joonis 3). Teostatud analüüs on olnud aluseks juurprobleemide määratlemisel ning on lähtepositsiooniks tegevuskava elluviimise edasises seires. Kuna maakonniti ei ole kõigi seirenäitajate puhul regionaalstatistika olnud kättesaadav, vaatleb analüüs regionaalseid erisusi juurprobleemide seiremõõdikutes ja toetusvahendite jaotuses peamiselt NUTS3 piirkondade 3 lõikes, et tekiks terviklik võrdluspilt. Seal, kus andmed võimaldavad, on analüüsi tekstiosas toodud välja ka olulisemad regionaalsed arenguerisused täpsemas territoriaalses lõikes (maakond, KOV üksused). 2 Analüüs põhineb nende ELi struktuurivahenditest, EMKFist ja EAFRDst, muudest välisvahenditest ja riigieelarvest rahastatud toetustmeetmete, sihtotstarbeliste toetuste ja finantsinstrumentide andmetel perioodil 2014-2020, mille kohta on olnud kättesaadav ka nende maakondlik jaotus. Juurprobleemide 1-6 ja 9 puhul on arvestatud toetuste summa elanike arvu suhtes ja juurprobleemide 7-8 puhul statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arvu suhtes (v.a FIE- d). 3 Põhja-Eesti = Harjumaa; Kesk-Eesti = Järva-, Rapla- ja Lääne-Virumaa; Kirde-Eesti = Ida-Virumaa; Lääne-Eesti = Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaa; Lõuna-Eesti = Jõgeva-, Tartu-, Viljandi-, Valga-, Põlva- ja Võrumaa 6 Joon. 2. Piirkondade vahelised erinevused regionaalse arengu juurprobleemides „Eesti 2035“ jt seirenäitajates4 4 seiremõõdiku ees sulgudes olev number osutab regionaalse arengu juurprobleemi numbrile (vt tabel 1). 7 Joon. 3. Toetuste jm rahastusinstrumentide panus regionaalse arengu juurprobleemide leevendamisel aastatel 2014-2020 8 2.1 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes Strateegia „Eesti 2035“ seiremõõdikute analüüs näitab, et piirkondade vahelised erinevused selle juurprobleemi osas on võrdlemisi suured. Tööjõus osalemine püsib selgelt madalam väljaspool kahe suurema linnapiirkonnaga maakondi. Inimeste haridusele, oskustele, erivajadustele või muudele ootustele sobivate töökohtade kättesaadavus on olnud kõige teravamaks probleemiks Ida-Virumaal ja hõredama asustusega piirkondades, mis ei ole suutelised pakkuma kohapeal piisaval hulgal atraktiivseid, mitmekülgseid ja tulusaid töövõimalusi. 2020.a ulatusid tööjõus osalemise määra piirkondade (NUTS3) vahelised erinevused 62,3%-lt Kirde-Eestis kuni 76,5%-ni Põhja-Eestis (Harjumaa). Maakonniti on erinevused veelgi suuremad, lisaks Ida- Virumaale on madal tööjõus osalemine kogu Kagu-Eesti regioonis, kus kõigis 3 maakonnas jääb tööjõus osalemise määr alla 66%. Siinkohal seab „Eesti 2035“ sihiks tagada tööturu regionaalne tasakaalustatus kogu Eestis ning et tööjõus osalemise määr ei erineks maakonniti enam kui 10 protsendipunkti. Maakondade vaheline erinevus ulatub hetkel (2020.a) veel 19,5 protsendipunktini ja on viimasel 3 aastal seejuures kasvanud. Vaadates, kuidas on inimeste töökohtade kättesaadavusele ja tööalase eneseteostusvõimalustesse panustavate toetus- jt rahastusmeetmed piirkondade vahel jagunenud, on näha, et parima tööturu olukorraga Harjumaale on elanike arvu suhtes jõudnud ka proportsionaalselt vähem vahendeid kui teistesse piirkondadesse (seda suuresti maaelu ja kalanduse arengukavade ning regionaalarengu toetusmeetmete arvelt). Samas on ka kõige teravamate tööturuprobleemidega Ida-Virumaale läinud Eesti keskmisega võrreldes elaniku kohta vähem vahendeid. See asjaolu vajab riiklikes poliitika- ja toetusmeetmetes jätkuvat tähelepanu. 2.2. Juurprobleem - piirkondlik ebavõrdsus inimeste sissetulekutes ja vaesuses Elanike sissetulekute suuruse ja elatustaseme piirkondlikud erinevused on Eestis endiselt märkimisväärsed. Suhtelises vaesuses elab 2020.a seisuga Kirde-Eestis 31,4% elanikkonnast, mis on ligemale 2 korda kõrgem kui Harju- ja Tartumaal (16,5 ja 18,8%). Viimase viie aasta jooksul on NUTS 3 piirkondade vahelised erinevused siiski mõnevõrra vähenenud. Suhteline vaesus on 2020. aasta seisuga jätkuvalt palju kõrgem maalistes asustuspiirkondades (23,2%), võrreldes linna- ja väikelinnalise asustuspiirkonnaga (19,4%). Kuigi leibkonnaliikmete kuukeskmiste sissetulekute piirkondlikud erinevused on 2020.a maakondade ja NUTS3 piirkondade võrdluses viimase 8 aasta väikseimad, on need jätkuvalt märkimisväärsed (sissetulekud Kirde-Eestis on vaid 71% Põhja-Eesti sissetulekutest). Vaadates toimetuleku- ja peretoetuste piirkondlikku jaotust, on Põhja-Eestisse jõudnud elanike arvu kohta selgelt vähem toetusi kui piirkondadesse, kus vaesus ja madalamad sissetulekud on suuremaks probleemiks. Piirkondlikud erinevused inimeste sissetulekutes ja vaesuses on väga tugevalt seotud piirkonna üldiste majanduse ja tööturu arengu näitajatega ning vaesus on suuremaks probleemiks eelkõige seal, kus on suurem 9 tööjõuturult kõrvalejäänute osakaal ja madalamad keskmised palgad. Seetõttu mõjutavad inimeste sissetulekute ja vaesusega seotud piirkondlikku ebavõrdsust mitte niivõrd madalat toimetulekut leevendavad hüvitised, kuivõrd muud aktiivsed ettevõtlus- ja tööturupoliitika (toetus)meetmed jm tegevused, mis seostuvad juurprobleemidega 1, 7 ja 8. 2.3 Juurprobleem - piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud eluaastates Inimeste terviseseisund paistab erinevate rahvatervise näitajate põhjal muude piirkondadega võrreldes tuntavalt halvem Kirde-Eestis ja samuti Lõuna-Eestis. Vähemalt hea terviseseisundiga (enesehinnang) täiskasvanute osakaal on Kirde-Eestis 42%, mis jääb tervelt 18 protsendipunkti madalamaks riigi keskmisest ja 24 protsendipunkti madalamaks Harjumaast. Ka ülemäärase kehakaaluga täiskasvanute osakaal on suurim Kirde-Eestis (olles ligikaudu 8,5 %-punkti jagu kõrgem kui Harjumaal). Siiski on viimasel 4 aastal märgata, et tervisega rahulolu erinevused on piirkonniti aasta-aastalt mõnevõrra ühtlustunud. Arvestataval määral mõjutab Inimeste terviseseisundit ka igapäevane elukeskkond, sh õhukvaliteet. Inimeste rahulolu (väga või pigem rahul) välisõhu kvaliteediga on samuti Kirde-Eestis tuntavalt madalam kui muudes Eesti piirkondades, olles 2020.a 61% ning küündides sellega vaid 74 %-ni riigi keskmisest rahulolu tasemest. Samal ajal ulatub kõigis ülejäänud maakondades rahulolu vähemalt 78 %-ni, seejuures Saare- ja Hiiumaal vastavalt 95-96 %-ni Eesti keskmisest. Inimeste tervislikku seisundit võimaldab hinnata oodatav eluiga ja tervena elatud eluaastate arv, mille osas paistab rahvatervise olukord teiste piirkondadega võrreldes samuti halvem just Lõuna- ja Kirde-Eestis. 2020.a on Kagu-Eestis tervena elatud eluiga üle kümne aasta lühem võrreldes Põhja- ja Lääne-Eestiga ning maakondade vahelised erinevused ulatuvad tervelt 18,7 eluaastani meeste (Põlva- ja Hiiumaa vahel) ning 15,7 eluaastani naiste hulgas (Võru- ja Läänemaa vahel). See jääb tuntavalt maha „Eesti 2035“ ja rahvatervise arengukavas 2030 seatud eesmärkidest, et inimeste tervena elatud eluaastate maakondlikud erinevused jäävad aastaks 2035 alla 5 eluaasta ning aastaks 2030 pole ühegi maakonna oodatav eluiga üle 2 aasta lühem riigi keskmisest. Vaadates rahvatervise, tervishoiuteenuste ja –taristu arendamise toetusmeetmete kaudu suunatud vahendite piirkondlikku jaotust viimastel aastatel, on märgata, et elanike arvu kohta on suhteliselt enam aidatud tervise- edendusele kaasa piirkondades, kus olukord rahvatervises on olnud halvem. Oluline on seda lähenemist meetmetes hoida, et endistviisi suuri piirkondlikke erinevusi inimeste terviseseisundis vähendada. 10 2.4 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes Inimeste võimalused end ühiskonnaelus teostada on seotud erinevate võimaluste kättesaadavusega kogu elukaare kestel. Kultuurielus ja vabatahtlikus tegevuses osalemise aktiivsuses on selge lõhe Põhja-Eesti ja muude piirkondade vahel, eriti torkab silma madalam kultuurielus osalemine Ida-Virumaal (ligikaudu 20% madalam kui Harjumaal) ning passiivsem vabatahtlikus tegevuses osalemine Kesk- ja Lääne-Eestis. Võimalusi kohaliku elu kujundamises kaasa rääkida tajutakse piirkonniti väga erinevalt. Ida-Virumaal on kõigest 30% elanikest rahul kaasatusega omavalitsusüksuse arengu kavandamisse, Jõgeva-, Valga- ja Põlvamaal on rahulolijaid 40-41%, samal ajal kui kõigis ülejäänud NUTS3 piirkondades on see üle 50% ning Lääne-Eesti saartel ja Läänemaal isegi üle 60%. Samuti ilmnevad selged piirkondlikud erinevused haridusega seotud eneseteostusvõimalustes: kolmanda taseme haridusega täiskasvanute osatähtsuse poolest ületavad Harju- ja Tartumaa (vastavalt 48 ja 43%) oluliselt muid Eesti piirkondi (kõigis maakondades alla 34%). Seda, kui aktiivselt inimesed kohalikus ühiskonnaelus kaasalöömise võimalusi kasutavad, määrab ka nende piirkondliku kuuluvustunde ja tulevikuperspektiivi tajumine, mis samuti piirkonniti erineb. Senist toetusmeetmete piirkondlikku jaotust vaadates on see pigem juurprobleemi lahendamisele kaasa aidanud. On väga oluline, et riigi haridus-, kodanikuühiskonna-, kultuuri- ja spordipoliitika meetmetega panustataks jätkuvalt sellesse, et inimeste võimalused kogukonna- ja ühiskonnaelus aktiivselt osaleda ning mitmekülgsetest vaba-aja teenustest ja kvaliteetsest haridusest osa saada saaksid piirkonniti ühtlasemalt tagatud. 2.5 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes Inimeste piirkondlike liikumisvõimaluste analüüsimiseks napib regionaalstatistilisi näitajaid. Ühistransporditeenusega rahul olevate inimeste osatähtsus on kõige madalam Kesk-Eestis, jäädes 57%-ga tunduvalt madalamaks kui Põhja-Eestis (63%). Maakondadest on madalaim rahulolu Jõgevamaal (49%) ning kõrgeim Tartu- ja Saaremaal (70%). Rahulolu bussiühendustega kohalikku tõmbekeskusesse on 2018.a ühistranspordi rahulolu uuringu põhjal madalam Kesk-Eestis ja Jõgevamaal (4-palli skaalal keskmiselt 2,8). Lääne-Eesti saartel ja Võrumaal on rahulolu kõrgeim (3,2 p), samas on just nende piirkondade aeg-ruumilised vahemaad peamiste regionaalsete keskustega ühed suuremad. Puudulikku füüsilist ligipääsetavust aitavad tänapäeval leevendada ka digitaalsed ühendused. Kiire internetivõrguga ühendatuses on piirkondlikud erinevused siiani veel suured. Kuigi kiire interneti taristut on 11 viimastel aastatel üleriigiliste meetmete toel jõuliselt arendatud ja 2021.a seisuga on lairiba internetiühenduseta leibkondi5 Statistikaameti andmetel jäänud alles küllalt vähe (5 maakonnas alla 10%) on mitmes maakonnas kaetus väiksem kui mujal, nt Võru ja Põlva maakonnas on veel vastavalt 16% ja 17% leibkondadest ilma lairiba internetiühenduseta. Analüüsis vaatluse alla võetud inimeste liikumisvõimalustesse panustavate meetmete toetus- jm finantsvahendeid on elanike arvu suhtes jõudnud kõige vähem Lõuna-Eestisse ning kõige enam suhteliselt heade ühendusvõimalustega Kesk-Eestisse, mille on põhjustanud ilmselt üksikud suurinvesteeringud. Kuigi elanike arvu kohta ei ole transpordi- ja sidetaristu investeeringutoetusi jõudnud Harjumaale enam kui riigis tervikuna, on vastavate toetuste kogumahtu vaadates siiski selgelt ülekaalukam osa toetustest liikunud just Harjumaale (ligemale 45%), kus toimub tihedam igapäevane liikumine ja kuhu on koondunud olulisemad rahvusvahelised ja üleriigilised transpordisõlmed. Samal ajal on Lõuna-Eesti piirkonda jõudnud elaniku kohta tunduvalt vähem toetusi (75% riigi keskmisest). Kokkuvõttes on seega transpordi- ja sidetaristu investeeringutoetused olulisel määral aidanud keskuste vahelisi ühendusvõimalusi piirkonniti parandada, kuid kitsaskohaks on jätkuvalt kohalikud ühendused keskuste ja tagamaa vahel. 2.6 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes „Eesti 2035“ on seadnud sihiks piirkondlike erinevuste vähenemise elukeskkonnaga rahulolus ning tõstatab riigi ühe arenguvajadusena suurema kompetentsi ruumiloomes, aitamaks muuhulgas piirkondades kohaneda rahvastikumuutuste jm arenguvajadustega. Kui 2020. aastal oli elukeskkonnaga rahul enamikes maakondades üle 80% elanikest (Saare- ja Hiiumaal üle 92%), siis Ida-Virumaal jäi rahulolu alla 70%. Väiksem rahulolu elukeskkonnaga oli maakondadest ka Põlva- ja Valgamaal. Elukeskkonna turvalisuses suuri regionaalseid erinevusi ei esine. Märkimisväärseid piirkondade vahelisi erinevusi esineb inimeste olmetingimustes. Näiteks puudub 2020.a seisuga Statistikaameti andmetel Kirde-Eestis tervelt 19% leibkondade eluruumis jooksev soe vesi. Samal ajal on Harjumaal sellistes tingimustes elavaid leibkondi alla 3%. Selle taustal on analüüsis vaadeldud inimeste elutingimuste parandamisele suunatud toetus- jm rahastamismeetmete vahendid jõudnud elaniku kohta just kõige vähem Ida-Virumaale ja Jõgevamaale ning ilma regionaalarengu ning põllumajandus- ja kalandusfondi vahendite osata ka Lääne-Eestisse. Kuigi ka Põhja-Eestisse on vastavaid toetusi elaniku kohta jõudnud keskmisest vähem, on senised toetus- ja rahastamismeetmed tervikuna aidanud piirkondlike erinevuste vähenemisele inimeste elutingimustes kaasa vaid kohati. 5 arvestades leibkondi, kus vähemalt üks liige on vanuses 16–74 12 2.7 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile Nagu toob välja ka „Eesti 2035“ strateegia, pärsivad Eesti arengut suured piirkondlikud erinevused ettevõtlusaktiivsuses, tootlike töökohtade paiknemises ja erinevates ettevõtete konkurentsivõime näitajates (sh nende teadmismahukuses, lisandväärtuses, ekspordis ning teadus- ja arendustegevuse rakendamise võimekuses). Kuigi mitme ettevõtete konkurentsivõime näitaja osas ei ole piirkondlikud erinevused viimastel aastatel enam kasvanud, püsivad need endiselt märkimisväärselt suured. „Eesti 2035“ ning TA, innovatsiooni ja ettevõtluse arengustrateegia 2035 näevad ette väljaspool Harjumaad elaniku kohta loodud SKP EL27 keskmisele lähenemise kiirenemist6. Selle sihi saavutamiseks on vaja riigi ettevõtlus ja innovatsioonipoliitika meetmete puhul järjepidevalt kavandada ka nende regionaalset mõju. Ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta) on selgelt kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes 2019.a seisuga Harjumaal 101%-ni ELi keskmisest (ületades ühtlasi ainsa piirkonnana nii ELi kui ka Eesti keskmist näitajat). Seevastu Lääne-, Kirde- ja Kesk-Eesti piirkondades jääb see kõigest 48-51% vahemikku ELi keskmisest ning enamikes maakondades alla 50% taseme (kõige madalam Põlva ja Jõgevamaal 37-38%). Sarnased piirkondlikud erinevused ilmnevad ka ettevõtlusaktiivsuses - kui Harjumaal oli 2020.a 1000 elaniku kohta 117 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet (v.a FIE-d), siis suurtööstuste piirkonnas Ida-Virumaal ulatub see näitaja vaid 34-ni ning ka Kagu-Eestis ja Järvamaal jääb alla 60. Ettevõtete keskmine lisandväärtus ulatus 2017.a andmetel Lõuna- ja Lääne-Eestis vaid vastavalt 72 ja 65% tasemeni Eesti keskmise suhtes, samas kui Kirde-Eestis on see koguni 134%, seda suuresti sealsete energia- ja keemiatööstuse suurettevõtete arvelt. Siiski tuleb arvestada, et vastav statistika kajastab vaid 20 või enama töötajaga ettevõtteid, jättes võrdluspildist välja piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikroettevõtted. Väga suured piirkondlikud erinevused on ka ettevõtete ekspordi näitajates. Kui 2020.a seisuga ulatub ettevõtete kaupade ja teenuste eksport Harjumaal 162 tuhande ning Ida-Virumaal 122 tuhande euroni ettevõtte kohta, siis Lääne-Eestis ulatub see napilt 70 tuhande piirini ning maakondadest Põlva- ja Läänemaal vaid vastavalt 35 ja 37 tuhande euroni ettevõtte kohta. Ettevõtete piirkonniti ebaühtlast konkurentsivõimet võimendab ka piirkondlik ebavõrdsus ettevõtete ligipääsus investeeringuteks vajalikule kapitalile. Sarnaselt elukondliku kinnisvaraga on tagatisvara madal turuväärtus ning vähene likviidsus üheks piiravaks tingimuseks väljaspool suuremaid linnapiirkondi investeeringuid kavandavate ettevõtjate jaoks. Kredexi ja MESi pakutavate laenu- ja käendustoodete kasutamine aitab paljudel juhtudel küll vähendada panga poolt võetavat riski, kuid suurendab samas ettevõtete jaoks investeerimisega kaasnevaid kulusid. Kredexi laenukäenduse mahust on perioodil 2014-2019 antud 70% Harjumaal tegutsevatele ettevõtetele. MES laenu- ja käendustoodete jaotus on piirkonniti tasakaalustatum, sest Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas on reeglina väljaspool biomajanduse sektorit tegutsevad ettevõtted välistatud. Piirkondlikud erinevused ligipääsus kapitalile mõjutavad omakorda ettevõtete ligipääsu ettevõtlustoetustele. Ettevõtlusarengu ja innovatsiooni toetus- jm rahastamismeetmete piirkondlik jaotus on viimastel aastatel olnud pigem ettevõtlusarengu piirkondlike erinevuste vähendamise seisukohast soodne. Analüüsis kasutatud 6 Vastavalt „Eesti 2035“-le vähemalt 67%-ni EL27 suhtes aastaks 2035 (ostujõu pariteedi näitaja alusel). 13 meetmete toetusvahendeid on statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arvu suhtes jõudnud seni keskmisest vähem kõige konkurentsivõimelisema ja kiiremini kasvava majandusega Põhja-Eestisse, samas kui muudesse NUTS3 piirkondadesse on toetuseid ettevõtte kohta jõudnud riigi keskmisest enam. Selline piirkondlik jaotus tuleb suures osas siiski põllumajandus- ja kalandusfondi ja regionaalarengu meetmete arvelt. Kuigi ka ilma nende meetmete osata ei ületa Harjumaale läinud toetuste osa ettevõtte kohta Eesti keskmist, on märgatavalttagasihoidlikumate ettevõtluse arengunäitajatega Valga-, Võru- ja Läänemaale jõudnud toetusvahendeid vähem kui 65% riigi keskmisest. Toetuste sellisele jaotusele vaatamata on ettevõtlusarengu piirkondlikud erinevused püsinud endistviisi suured. 2.8 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses Kõrgema lisandväärtusega ja teadmusmahukamate ettevõtete arengule on oluline kõrgema hariduse ja kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolu, mille hulgast leida või koolitada oma vajadustele vastava profiili ja oskustega töötajad. Seejuures on väga oluline, et tööjõu erialane haridus ühtiks võimalikult hästi piirkondliku ettevõtluse valdkondliku profiiliga (ehk täpsema oskuste vajadusega). Eri- või kutseharidusega (sh kõrgharidus) täiskasvanute osatähtsus on 2021.a seisuga kõrgem Kirde-Eestis (75%), Harju- ja Tartumaal ning Lääne-Eesti saartel (üle 70%) ja madalam kõigis muudes maakondades (vahemikus 62-65%). Elukestvas õppes osalemises on piirkondade vahelised erinevused silmatorkavamad - kui Põhja-Eesti vastav näitaja ulatub 2019.a seisuga üle 23%, siis kõigis ülejäänud NUTS3 piirkondades jääb see 15-19% vahemikku. Kõige vähesem on osalemine elukestvas õppes olnud paraku just suurimate majanduse struktuursete muudatuste lävel oleval Ida-Virumaal (16%). Ühtlaselt head elukestva õppe võimalused kõigis piirkondades on väga vajalikud aitamaks leida ettevõtetel piirkonnast kohapealt sobivate oskustega tööjõudu ning sealsetel inimestel oma oskustele, haridusele ja soovidele vastavaid töövõimalusi. Vaadates ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu arendamisele panustavate toetusmeetmeid, on näha, et nende meetmete piirkondlik jaotus on aidanud ka selle juurprobleemi ohjamisele kaasa. Nimelt on seni suurima töö- ja tööjõupuudusega Kirde-Eestisse jõudnud elaniku kohta tunduvalt rohkem toetuseid ettevõtte kohta kui Harjumaale. Siiski tuleb siin arvestada asjaoluga, et analüüsis kasutatud toetusmeetmete andmed, mille kohta on toetusmahtude info maakonniti kättesaadav7, on olnud siin võrdlemisi lünklikud. 2.9 Juurprobleem - KOVde piirkonniti erinev finants-, arendus- ja teenuste osutamise võimekus 7 Meetmed: Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine; Välisvärbamise toetus; Arendusgrant; Teaduse populariseerimine. 14 „Eesti 2035“ strateegia näeb riigi olulise arenguvajadusena ette, et inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis, olenemata tema elukohast. Kohalike omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuse piirkondlikke erinevusi peegeldab hästi sealsete inimeste rahulolu kohalike avalike teenuste, omavalitsuste juhtimisega ning üldise arengusuunaga. Teenustega rahulolus on eri piirkondade vahel selged erinevused – kui keskmisest (67%) kõrgem rahulolu on Hiiu-, Saare- ja Järvamaal (75-76%), siis sellest tunduvalt madalamaks jääb rahulolu Kirde-Eestis (57%) ja Lõuna-Eestis (sh Põlvamaal 58%). Sarnased piirkondlikud erinevused ilmnevad ka rahulolus KOVde juhtimisega - oluliselt vähem on elanikud rahul omavalitsuste juhtimisega Ida-Virumaal, (40%) ning Lõuna-Eestis Jõgeva- ja Valgamaal (47 ja 49%) ning kõrgem on rahulolu Harju- ja Tarumaal ning Hiiu- ja Saaremaal (kõikjal üle 70%). Üksikute KOVde võrdluses on erinevused erakordselt suured, jäädes kolmes Ida-Virumaa omavalitsuses ja ühes Jõgevamaa omavalitsuses allapoole 30% taset ja küündides mitmes Tallinna lähiümbruse omavalitsuses, Muhu ja Võru vallas üle 80%. Sarnased on piirkondade vahelised erinevused ka rahulolus omavalitsuse üldise arengusuunaga oma elukohas - rahulolu on kõige väiksem Ida-Virumaal (40%) ja Jõgevamaal (47%) ning kõrgem Harju-, Tartu-, Hiiu- ja Saaremaal (70-80% vahemikus). Piirkondlikke erinevusi kohalike omavalitsuste finants- ja investeerimisvõimekuses, mis tuleneb suuresti ebaühtlasest maksulaekumisest püütakse ühtlustada tasandusfondiga arvestades demograafilist koosseisu ja inimeste paiknemist piirkonniti. KOV-de finantsvõimekuse ühtlustamiseks riiklike sekkumiste olulisus tingib ka asjaolu, et Eesti on ühe madalama KOV finantsautonoomiaga riike, kus kohalike maksude osakaal moodustab vaid 3% KOV tuludest (OECD keskmine 45%). Empiirilised uuringud ja mitmete riikide kogemused näitavad ka seda, et sisuline detsentraliseerimine, mis hõlmab ka suuremat finantsilist iseotsustusõigust, suurendab muuhulgas riigivalitsemise efektiivsust ja avalike teenuse kvaliteeti ning on positiivses korrelatsioonis riikide sisemajanduse kogutoodangu suurusega8. Üksikute piirkondlikule ja kohalikule haldus- ja arendusvõimekusele suunatud toetusmeetmete vahenditest, mille kohta on olemas andmed ka maakondliku jaotuse kohta, on elanike arvu suhtes jõudnud kõige vähem toetusi piirkondadesse, kus rahulolu kohalike omavalitsuste juhtimise, teenuste ja arengusuundadega on olnud madalaim (Kirde- ja Lõuna-Eesti) ning enam Põhja-Eestisse, kus vastav rahulolu on keskmisest kõrgem. See võib peegeldada ühelt poolt asjaolu, et võimekamate KOV-de motiveeritus vastavate riiklike tugimeetmete võimalusi ära kasutada on olnud kõrgem. Kindlasti on oluline tagada meetmete rakendamisel vajalikud mehhanismid, mis lubaks suunata meetmete suurema mõju ennekõike piirkondadesse, mille haldus- ja arendusvõimekus on olnud kesisem. 2.10 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused KOVde arenguväljavaadetes seoses rände ja elanike arvu muutustega Piirkondlikud rahvastikumuutused, eelkõige rändes ja vanusstruktuuris, on tervikuna üheks peamiseks piirkondade pikaajalisi arengueelduseid kujundavaks protsessiks. Viimastel aastatel on jätkunud rahvastiku kasv eeskätt pealinnaregioonis ja vähemal määral ka Tartu- ja Pärnu linnapiirkondades. Ülejäänud, eriti keskustest kaugemale jäävad hõreasustusega, piirkonnad seisavad endiselt silmitsi kahaneva ja ülejäänutega võrreldes kiiremini vananeva rahvastikuga. Toimuvad rahvastikumuutused seavad nende piirkondade kohalikud omavalitsused selgelt keerulisemasse olukorda nii kohapealse ettevõtluse arendamisel, kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse tagamisel, infrastruktuuri ülalpidamisel ja arendamisel kui piirkondliku arengu suunamisel laiemalt. Vaadates rahvaarvu muutuse kordajat kahel viimasel aastal, ei ole märgata olulisi muutusi pikemaajalistes trendides – jätkuvalt on kõige kiirem rahvastiku suhteline kahanemine leidnud aset Kirde-Eestis (ligemale 3%) ning Kagu-Eestis ja Kesk-Eestis, v.a. Raplamaa, (vahemikus 1,6-2,5%). Maakonniti on kahel viimasel aastal ainsana kasvanud Pärnu-, Tartu- ja Harjumaa rahvastik (vahemikus 0,5-2,6%). „Eesti 2035“ strateegia seab sihiks, et väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste osakaal Eesti 8 Making Decentralisation Work: a Handbook for Policy-Makers, OECD 2019. 15 rahvastikust väheneks. 2021.a alguse seisuga elab Harjumaal 45,5% rahvastikust, samas 4 aastat varem oli see näitaja veel 44,3%. Kahaneva elanike arvuga piirkondades, kus infrastruktuur on üles ehitatud oluliselt suurema arvu elanike teenindamiseks, on selle endises mahus ülalpidamine üle jõu käiv. See võib vähendada nende võimekust pakkuda olemasolevatele elanikele samaväärse kvaliteedi ja kättesaadavuse teenuseid võrreldes omavalitsustega, kelle infrastruktuur on kohandatud vastavaks elanike arvule. Piirkondades, kus elanike arv on vähenenud enam, on teenuste osutamisega seotud taristu selgelt ebaefektiivsemas kasutuses (pindala alusel elaniku kohta). Kiirelt kasvavates piirkondades on vastupidiselt mureks suutlikkus luua samas tempos vajalikku infrastruktuuri kiirelt kasvava elanikkonna teenindamiseks. Nendes tingimustes on väga oluline aidata riiklike poliitikate toel kaasa kestlikule kohandumisele kahanemisega (nt uuenduslikud lahendused teenuste korraldamisel, ruumikasutuse muutmine, kaugtööd soodustava keskkonna ja heade ühenduste loomine keskustega, kahanevates piirkondades elujõulise ja uusi võimalusi ära kasutava ettevõtluse edendamine, tugevate kohalike kogukondade arendamine). 16 3. Tegevuskava elluviimise ja seire korraldus Regionaalse arengu tegevuskava (edaspidi tegevuskava) ja selle muudatused kinnitatakse riigihalduse ministri käskkirjaga. Tegevuskava ja selle rakendusplaani võetakse ministeeriumite poolt sisendina arvesse valdkonna arengukava tegevuste elluviimisel, et aidata neis paremini arvestada regionaalse dimensiooni ja regionaalsete vajadustega. Lisaks saavad ministeeriumid võtta tegevuskava rakendusplaani arvesse valdkondlike arengukavade ja programmide tegevuste ning nende regionaalarengusse panustava sisu ja piirkondlike fookuste täpsustamisel, eelarvevajaduste kavandamisel ning riigi eelarvestrateegia koostamise ja selle lisataotluste ettepanekute tegemisel. Tegevuskava elluviimise kohta koostatakse kord aastas seirearuanne, mis sisaldab ülevaadet: - arenguolukorra ja -suundumuste kohta regionaalse arengu juurprobleemide lõikes; - juurprobleemide lahendamisse panustavate toetusmeetmete jm rahastamisinstrumentide vahendite regionaalse jaotuse kohta, hinnates mil määral on see erinevate regionaalse arengu juurprobleemide arenguid eeldatavalt piirkondlikult mõjutanud (vaadates kuidas toetused on jagunenud paremate ja halvemate arengunäitajatega piirkondade vahel); - rakendusplaani tegevuste elluviimise vahetulemustest ja peamistest esinenud puudujääkidest elluviimisel; - ning koondab vajadusel ettepanekud tegevuskava rakendusplaani uuendamiseks järgnevaks 4 aastaks ning valdkonnapoliitikate strateegiadokumentide ja tegevuste täiendamiseks või täpsustamiseks. Ettepanekuid regionaalse arengu tegevuskava ja selle rakendusplaani ning valdkondlike arengukavade ja programmide täiendamiseks tehakse eeskätt juhtudel kui: - regionaalse arengu juurprobleemide seirenäitajate osas piirkondade vahelised erinevused suurenevad (juurprobleem süveneb) ja senistest sekkumistest vastavate erinevuste tasandamiseks ei piisa; - kui ilmneb täiendavaid kaalukaid piirkonnaspetsiifilisi vajadusi, millele on vaja keskvalitsuse tegevusi kohandada ja diferentseerida; - kui täpsustuvad või muutuvad piirkondlikud fookused rakendusplaanis sisalduvatel tegevustel; - kui selgub, et mõne tegevuse elluviimine pole mingil põhjusel enam plaanitud kujul asjakohane. Muuhulgas on regionaalse arengu tegevuskava seire tulemused aluseks riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalarengu programmi regulaarsel üle vaatamisel ja täiendamisel. Seirearuanded regionaalse arengu juurprobleemide muutustest ja rakendusplaani tegevuste elluviimise vahetulemustest koostab Rahandusministeerium. Rahandusministeerium kaasab seirearuannete ettevalmistamisse teisi ministeeriume, kelle ülesandeks on anda ülevaade rakendusplaanis toodud oma valitsemisala puudutavate tegevuste elluviimise vahetulemustest ning vajadusel algatada seirearuandest tulevate ettepanekute põhjal oma valitsemisala tegevuste täiendamine või kohandamine. Seirearuande ja selle ettepanekute koostamisel konsulteeritakse muuhulgas Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning maakondlike arendusorganisatsioonidega, sh maakonna arengustrateegiatest tulevate ja kohalike omavalitsuste üleste vajaduste osas täiendavateks riigi tegevusteks. Seirearuande tulemusi käsitletakse samuti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vaheliste eelarve läbirääkimiste protsessis, esitledes seire tulemusi ja ettepanekuid asjakohaste juurprobleemide lõikes vastavates valdkondlikes komisjonides. Regionaalse arengu tegevuskava seire tulemusi ning nende ettepanekuid tutvustatakse üldjuhul kord aastas Riigikogus (sh arutelud asjakohastes Riigikogu komisjonides) ja vajadusel valitsuskabineti istungitel, esitades selle põhjal ülevaate strateegia „Eesti 2035“ elluviimisest regionaalse arengu vaatenurgast vastavalt Riigikantselei selleks ettenähtud üldisele korrale ja ajakavale. 17 4. Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan Rakendusplaan koondab järgnevaks 4 aastaks olulisemad „Eesti 2035“, VV tegevusprogrammis, riigi valdkondlikes arengukavades ja programmides kavandatud valdkonnapoliitikate tegevused, millel on arvestatav potentsiaal regionaalse arengu juurprobleemide leevendamisele. Samuti võtab rakendusplaan arvesse maakonna arengustrateegiates toodud olulisemaid ettepanekuid riigile, mille tähtsus ei piirdu ühe konkreetse maakonna või omavalitsusüksusega, vaid millel on juurprobleemide edasisele käekäigule oluline laiem mõju. Rakendusplaan seab ka tegevuste oodatavad väljundid, mis täpsustavad tegevuste regionaalseid fookuseid ja sihtpiirkondi ning sisu juurprobleemide leevendamisel ning täpsustab tegevuste elluviimise eest vastutavad ministeeriumid ja partnerid. Väljundite näol on ministeeriumil võimalik täpsustada oma tegevuste regionaalset fookust võrrelduna tegevuse suurema üldistusastmega sõnastustega, mis tulenevad valdkondlikust arengukavast või programmist. Rakendusplaanis kajastatakse üksnes selliseid keskvalitsuse tegevusi, millel on selge piirkondlik mõõde ja oluline mõju juurprobleemi lahendamisele. Tegevuste täpsema piirkondliku fookuse seadmiseks teostavad elluviimise eest vastutavad ministeeriumid eraldi analüüsi või lähtuvad olemasolevast taustateadmisest. Sõltuvalt valdkonnast ja probleemkohast võib tegevuste sihtpiirkond olla määratud haldusüksuse tasandil või mõne muu piirkondliku jaotusena rahvastiku tiheduse, kinnisvara hinnataseme vm sotsiaal-majanduslike või looduskeskkonna näitajate alusel. Rakendusplaanis sisalduvad ka riigi Kagu-Eesti ja Ida-Viru tegevuskavade elluviimiseks kavandatud tegevused. Kagu-Eesti ja Ida-Viru tegevuskavad koondavad riigi sekkumised kahe kõige suuremate regionaalse arengu väljakutsetega fookuspiirkonna arendamisel. Mõlemad piirkondlikud tegevuskavad jäävad kehtima eraldiseisvate arengudokumentidena, kuid nende regulaarne seire ja uuendamine koostöös valdkonnaministeeriumitega toimub edaspidi regionaalse arengu tegevuskava seire integreeritud osana. Ühine rakendusplaan annab sellega tervikliku vaate, milliste juurprobleemide ja tegevuste juures on riigi fookuses Kagu-Eesti või Ida-Virumaa ning millistel puhkudel on piirkondlike erisuste valupunkt mõnes teises piirkonnas. Mõlema piirkondliku tegevuskava tegevused on rakendusplaanis ka eraldi tähistatud ja rakendusplaanist eraldi koondina välja võetavad. Lisas 1 toodud rakendusplaan hõlmab erandkorras aastaid 2021-2025, kuna aasta 2021 on regionaalse arengu tegevuskava kinnitamise hetkeks lõppenud. 18 Lisa 3 KINNITATUD {reg.kpv} käskkirjaga nr {viit} Ida-Virumaa tegevuskava 2030 Rahandusministeerium 2021 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................................... 3 1. Ida-Virumaa väljakutsed ............................................................................................................................. 4 2. Tegevussuunad .......................................................................................................................................... 7 2.1 Rahvastik ja elukeskkond...................................................................................................................... 7 2.2 Ettevõtluskeskkond ja töökohad .......................................................................................................... 9 2.3 Haridusvaldkond TA ja oskuste vaatest ...............................................................................................11 2.4 Sotsiaalvaldkond ................................................................................................................................ 13 2.5 Koostöö, tugistruktuurid, kodanikuaktiivsus ...................................................................................... 14 3. Tegevuskava koostamine, elluviimine ja seire .......................................................................................... 15 Esikaane fotod: Marvin Kuhr, Tauri Taal, Modris Punts, Sergei Gussev, Kaupo Kalda 2 Sissejuhatus Ida-Virumaa tegevuskava aastani 2030 on jätkudokument Ida-Virumaa arengu kiirendamiseks „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2014–2015“ ja „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ (ERAS 2020), alusel koostatud „Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020“-le. Ida-Virumaa tegevuskava aastani 2030 lähtub Ida- Virumaa maakonna arengustrateegia koostamisel adresseeritud väljakutsetest ja eesmärkidest ning koondab endas keskvalitsuse tasandi tegevusi, mis on suunatud spetsiifiliselt Ida-Virumaale. Tegevuskava ei korda üle juba maakondliku arengustrateegia koostamisel esitatud statistilisi ja muid alusandmeid ja uuringuid ning tegevuskava peamine väärtus seisneb keskvalitsuse poolt Ida-Virumaa probleemvaldkondade lahendamiseks täiendavate sekkumiste kokku leppimises, elluviimises ning nende mõju seires. Uuendatud tegevuskava peab olema kooskõlas olemasolevate strateegiadokumentidega ja üleriigiliste valdkonna arengukavadega, mistõttu saavad tegevuskava rakendusplaanis sisalduda vaid tegevused, milleks rakendusplaani koostamise või uuendamise ajal on asjaomaste ministeeriumide valmisolek. Teisalt tuleb vältida dubleerimist, mis põhjustaks ülemäärast halduskulu nii tegevuskava ja selle rakendusplaani koostamisel kui hilisemas seires. Seetõttu lähtutakse tegevuskava uuendamisel põhimõttest, et selle rakendusplaani lisatakse üksnes tegevused, mis on suunatud otseselt piirkonna arendamiseks, olgu see siis üksnes Ida-Viru maakonnas elluviidav tegevus, eelistingimuste või täiendava eelarve rakendamine toetusmeetmetes, taotlejate täiendav nõustamine, üksikinvesteeringute tegemine vmt. selgelt täiendav tegevus lisaks üldisele keskvalitsuse üleriigiliste tegevuste või toetuste foonile. Ida-Virumaa tegevuskava koostamiseks sisendi kogumine on toimunud paralleelselt EL fondide ja Ida-Virumaa õiglase ülemineku kavandamisega, mille raames on vajaduste selgitamisse ning tegevuste kavandamisse olnud partneritena kaasatud nii teised ministeeriumid kui ka maakondlikud Ida-Virumaa arendustegevust vedavad organisatsioonid. Ida-Virumaa tegevuskava koostamise perioodil ei ole piisavalt infot konkreetselt Ida-Virumaad puudutavate riigi pikaajaliste energiamajanduse valikute osas, mistõttu üleriigilised energeetikavaldkonna tegevused kavandatakse riiklikes valdkondlikes strateegiadokumentides ja Ida-Virumaa tegevuskavas neid koostamise hetkel ei kajastata. Siiski on tegevuste planeerimise fooniks juba kokku lepitud üldised kliimaneutraalsuse saavutamise põhimõtted ja nendega kaasnevad potentsiaalsed eelnevate uuringutega tuvastatud mõjud. Tegevuskava tegevussuunad on seostatud regionaalse arengu tegevuskavas (RETK) välja toodud juurprobleemidega, mille kohta on tegevussuundade juures vastavad märked. Tegevuskava rakendusplaan on ühendatud RETK rakendusplaaniga ning tegevused on leitavad seotud RETK juurprobleemide all, mis võimaldab ühtlasi jälgida samuti Ida-Virumaa arengusse panustavaid, kuid antud piirkonna erifookuseta tegevusi. 3 1. Ida-Virumaa väljakutsed Mitmete „Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020“ 2015. aastal seatud seirenäitajate puhul oli 2020. aastal alanud COVID-19 pandeemia eelselt võimalik täheldada mõningaid edusamme. Näiteks suurenesid nii ettevõtlusaktiivsuse näitaja kui majutatud turistide ja ööbimiste arv, paranesid elanike tervislik seisundi (hinnatud isikliku hinnangu järgi), oodatava eluea ja absoluutse vaesuse ning vabatahtlikus tegevuses osalemise näitaja. Registreeritud kuritegevuse taseme languse kiirus võrreldes Eesti keskmisega on liikunud soovitud sihttaseme poole. Samas on probleemseks osutunud tertsiaarsektori osakaalu ja palgatööst teenitava töötasu ühtlustumine Eesti keskmiste vastavate näitajatega ning rändesaldo ja kuni 35-aastaste elanike arvu suhe elanikkonda. Tervena elatud aastate arv ning tööhõivemäär on samas vähenenud ning kaugenenud Eesti keskmistest vastavatest näitajast. Silmas tuleb pidada, et „Ida-Virumaa tegevuskava 2015- 2020“ täitmiseks ei olnud kuni aastani 2018 eraldatud rahalisi vahendeid ning valdavalt ELi toetusvahenditest finantseeritud tegevustel puudus Ida-Virumaa fookus. Alates 2018. aastast on Ida-Virumaa arendamiseks üleriigiliselt kasutatavate ELi vahendite kõrval olnud võimalik kasutada ka siseriiklikke Ida-Virumaa programmi vahendeid 1 ning 2020. aastal lisati ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavasse 2014-2020 eraldi vahendid Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetuseks. Alates 2022. aastast lisanduvad ka spetsiaalse kliimaeesmärkide saavutamise kiirendamise ning eelkõige selle negatiivsete mõjude vältimise ja kõrvaldamise sihitusega õiglase ülemineku mehhanismi vahendid. Senistest edusammudest hoolimata on Ida-Virumaa jäänud teistest maakondadest maha mitmete sotsiaalmajanduslike näitajate poolest. See on jätkuvalt riigi üks kõige kiiremini kahaneva ja vananeva rahvastikuga piirkondi. Viimaste aastakümnete jooksul langes Ida-Virumaa rahvaarv 221 807-lt inimeselt 1990. aastal kuni 143 880-ni 2017. aastal (haldusreformieelsetes piirides) ning eriti kiire on kahanemine olnud linnades. Aastaks 2040 väheneb maakonna rahvaarv Statistikaameti prognooside (2019) järgi veel 27% võrra. Alla 14-aastaste laste ja noorte osatähtsus rahvastikus on vaid 14%, mis on madalaim Eestis. Aastaks 2040 võib see kahaneda prognooside kohaselt 10 protsendini maakonna rahvastikust. Seetõttu on ka tööturusurve indeks ebasoodsaim Eestis – lähima 10 aasta jooksul lahkub tööturult vanuse tõttu rohkem inimesi, kui sinna siseneb (6 uut tööealist iga 10 pensionile mineja kohta). Lisaks on Ida-Virumaal Eesti kõrgeim tööturult kõrvalejäänute ning töötuse määr. Võrreldes muu Eestiga on Ida-Virumaa tööjõud suhteliselt paikne. Kuna ajalooliselt on tegemist tööstuspiirkonnaga, on hõivatus tööstussektoris Eesti kõrgeim. Selle mündi teiseks pooleks on aga madal ettevõtlusaktiivsus. Eesti kõrgeim on ka suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal - ligi 31% aastal 2020 (Eesti keskmine 21%). Suhteline vaesus ja sellest tulenev vilets elukvaliteet on eriti terav probleem just Ida-Virumaa linnades. Lähtudes ainult registreeritud kuritegude hulgast, on Ida-Virumaa elukeskkonna turvalisus madalamaid Eestis (maakonna arengustrateegia). 1 Programmi rahastus on kavandatud kokku 10 aastaks, 2018-2027 4 Statistiline ülevaade, NUTS III regioonid võrdluses Eesti keskmisega 5 Tuleb silmas pidada, et võrdlus Eesti keskmiste näitajatega ei ole sekkumiste planeerimisel ja eesmärgistamisel mitmel juhul asjakohane. Kui võtta arvesse, et Ida-Virumaalt väljarände sihtpiirkonnaks on valdavalt Tallinn ja Harjumaa või teised Euroopa Liidu riigid, ei piisa piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks ja rändetrendi murdmiseks vaid järele jõudmisest Eesti keskmistele näitajatele. Edu saavutamiseks peab soovitud näitajatele järele jõudmise tempo olema Eesti keskmisest kiirem. Järgneva aastakümne kõige olulisemateks väljakutseks on hakkamasaamine kahaneva ja vananeva rahvastikuga ning kliimaneutraalsele majandusmudelile üleminekuga, et tagada põlevkivisektori asendamine samaväärset tööhõivet ja palgataset pakkuva mitmekesise hõivega. Kuigi Ida-Virumaa on seisnud erinevatel põhjustel, sh põlevkivisektori kokkutõmbumine, järjepideva rahvastiku vähenemisega silmitsi alates 1990- ndate algusest, on kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil toimuvad muutused senisest prognoositavamad ning seetõttu on võimalik ja vajalik muutustele proaktiivselt reageerida. Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtetes töötas 2020.a seisuga 5800 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades elab kokku ligi 16 000 inimest. Lisaks tuumikettevõtetele endale on enim ohustatud just need ettevõtted, kelle teenused või tooted on suurel määral tuumikettevõtetele suunatud või kes saavad sealt olulist sisendit. Üldjoontes on põlevkivisektori kokkutõmbumisest mõjutatud aga kogu piirkonna efektiivne toimimine (PRAXIS, 2020). Ida-Virumaa suunaliste tegevuste tulemuseks peab olema uus jätkusuutlik sotsiaalmajanduslik mudel, mis toimiks piisavalt hästi selleks, et vältida suuremahulist väljarännet maakonnast ning sellega seotud tagajärgedega tegelemist. Majandusstruktuuri muutmine eeldab olulisi muudatusi nii ettevõtjate tegutsemismudelites, tööalastes oskustes ja tööturul osalemises ning seda toetavas haridus- ning TA tugisüsteemis. Tööealiste elanike arvu kahanemine vähendab maksutulu ja suurendab ülalpeetavate osa piirkonnas. Keskmise vanuse kasvades suureneb üksi elavate inimeste arv, abivajadus toimetulekuks ning vaimset tervist toetavate teenuste järele. Kehvem tervis avaldab survet tervishoiusüsteemile ning hoiab olulist osa inimesi tööturult eemal. Tervishoiusüsteem omakorda seisab silmitsi ressursside (sh personali) nappusega. Väljaränne ning ebaatraktiivne kuvand sisserändeks, mida võimendab kahepoolne keelebarjäär, seavad surve alla kvaliteetse avalike teenuste pakkumise (kohatine ebatõhus ja üledimensioneeritud ning investeeringuvajakus teenusvõrk), mis lukustab KOVide vahendid, takistab teenuste kvaliteetset arendamist ning võimendab omakorda väljarännet. Erasektorile tähendab see ettevõtlike inimeste, kvalifitseeritud töötajate ja ka tarbijate vähenemist, mis takistab ettevõtluse arengut. Elukeskkonna vaates tähendab elanikkonna vähenemine ja vananemine maksutuludest sõltuvate KOVide vähenevat võimekust füüsilise elukeskkonna arendamiseks ning erasektori soovimatust piirkonda investeerida (nt. kaubandus-/teeninduspindade arendamine, elamuehitus). Nendes tingimustes on väga oluline aidata riiklike poliitikate toel kaasa kestlikule kohandumisele kahanemisega (nt uuenduslikud ja innovaatilised lahendused teenuste korraldamisel, kaugtööd soodustava keskkonna ja heade ühenduste loomine keskustega, kahanevates piirkondades elujõulise ja uusi võimalusi ära kasutava ettevõtluse edendamine, tugevate kohalike kogukondade arendamine). Seevastu, kui 2030. aastast oleks maakondlik rändesaldo null, tähendaks see aastaks 2045 kuni 10 000 enama inimese maakonda jäämist võrreldes Statistikaameti baasprognoosiga. Ida-Virumaa, olles oma 134 000 elanikuga rahvaarvult kolmas maakond Eestis ning arvestades elanikkonna kontsentreeritust (kriitiline mass, et olla arengumootoriks), omab piisava välise toetuse, kohaliku initsiatiivi ja fokusseerimise korral perspektiivi ja häid väljavaated negatiivsete trendide murdmiseks. 6 2. Tegevussuunad Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2021-2035 koostamisel on kokku lepitud piirkonna visioonis. Ida- Virumaa on aastaks 2035 uue teadmiste põhise kliimasõbraliku majandusmudeli arendamise tunnustatud eestvedaja. Maakonnas on teadus-, haridus- ja ettevõtluskogukonna toel hästi arenenud kliimasõbralik rahvusvaheliselt atraktiivne ja mitmekesine ettevõtlus. Maakonna elukeskkond on inimkeskne, kaasaegse ja kvaliteetse elu- ja teeninduskeskkonnaga ning aktiivse haridus-, töö-, kultuuri- ja spordieluga. Maakond on seotud Soome lahe kasvupiirkonnaga kiirete ja kvaliteetsete raudtee, maantee, veeteede ja õhuühenduste sujuvalt toimivate võrgustike kaudu. Ida-Virumaa tegevuskava juhindub maakonnas kokku lepitud visioonist ning toetab keskvalitsuse koordineeritud tegevustega elu- ja ettevõtluskeskkonna, haridus- ja sotsiaalvaldkonna, tööturu ning kodanikuaktiivsuse ja koostöö arengut, lisades õiglase ülemineku perspektiivi. Alltoodud tegevussuundadega seotud väljakutsed ja valdkondlikud arengueesmärgid põhinevad Ida-Viru maakonna 2021-2035 arengustrateegial ja maakonna 2020-2030+ arengustrateegia lähteanalüüsi järeldustel, valdkondlikel arenguplaanidel ning Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt mõttekojalt PRAXIS tellitud töö „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“ järeldustel ja poliitikasoovitustel. Ida-Viru tegevuskava elluviimise seires tuginetakse samuti võimalikult palju maakonna arengustrateegia sihtidele ning näitajatele, täiendades neid üldiste näitajatega võrdluses teiste Eesti piirkondadega ning näitajatega, mis kirjeldavad keskvalitsuse otsest panust piirkonna arengusse ja õiglase ülemineku protsessi. 2.1 Rahvastik ja elukeskkond 2.1.1 Rahvastiku ja elukeskkonna valdkonna väljakutsed Olulisimaks ja keerulisimaks ning ühtlasi teistesse valdkondadesse põimunud väljakutseks maakonnale on rahvaarvu vähenemine ning rahvastiku vananemine. Rahvastiku kiire vähenemine algas Nõukogude Liidu lagunemise järgselt, seejärel aeglustus pisut ning alates 1990ndate lõpust on kahenemise tempo püsinud samal tasemel. Kahanev rahvastik vähendab investorite huvi piirkonna vastu, kuna tarbijaid on vähem ning tööjõu kättesaadavus keerulisem. See survestab ka maakonna majanduslikku tulevikku, muuhulgas avalike teenuste pakkumist olukorras, kus põlevkivikasutusega seotud omavalitsustele laekunud tulud järk-järgult vähenevad. Vähenev rahvaarv loob moonutusi elukondliku kinnisvara turul ning nende moonutuste leevendamine on maakonna jaoks oluline ülesanne. Eelkõige eristab Ida-Virumaad ülejäänud Eestist Nõukogude Liitu kuulumise ajal Eesti vajadust ületava põlevkivitööstuse laiendamine, millega kaasnes tänast rahvastikku arvestades selgelt üledimensioneeritud elamuehitus, mis on juba eelnevatel kümnenditel kaasa toonud tühjenevate korterelamute probleemi. See paneb täiendava koormuse allesjäänud elanikele ning takistab investeeringuid olemasolevasse kinnisvarasse, hoides all (sh tagatisväärtusena) kinnisvara hinna. Väljarände suurenedes süveneb probleem veelgi. Samuti eeldab kiiresti vähenev rahvastik nii tehnilise kui sotsiaalse infrastruktuuri korrigeerimist mahtude kokku tõmbamise näol. Kuigi piirkondlikul tasandil on keeruline disainida iivet mõjutavaid sekkumisi, võivad keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused läbi elukeskkonna ning töövõimaluste parandamise mõjutada rändetrende, mis omakorda võivad mõjutada positiivselt maakonna rahvaarvu ja rahvastiku vanuselisi näitajaid ning seeläbi aeglustada kahanemise tempot. Seejuures on oluline paralleelselt tegeleda nii praeguse rändetrendi aeglustamise/ümberpööramise kui ka infrastruktuuri ja teenuste kahanemisega kohandamisega. Eraldi väljakutseks on noorte väljarände vähendamine ning nii tervisenäitajaid kui üldist kuvandit ja elukvaliteeti parandava keskkonnaseisundi parandamine. 7 2.1.2 Rahvastiku ja elukeskkonna valdkonna eesmärgid Maakonna arengustrateegias on seatud eesmärgiks Aastaks 2030+ on Ida-Viru maakonnal keskkonnasõbralik, kaasaegne ja kvaliteetne elukeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele energialahendustele. Elukeskkond toetab ettevõtlus-, haridus-, sotsiaal- ja muude valdkondade toimimist. Aastaks 2030+ toimib Ida-Viru maakonnas loodussõbralik rahvusvaheline ja mitmekesine kultuurielu, maakonnas toimivad maakondliku kokkuleppe alusel ühiselt olulised kultuuriobjektid Aastaks 2035 pakub Ida-Virumaa mitmekesiseid liikumis- ja sportimisvõimalusi nii oma maakonna liikumishuvilistele kui ka maakonnvälistele sportlastele ja liikumishuvilistele. Maakonnas toimuvad atraktiivsed üle-eestilised või rahvusvahelised spordiüritused, mis kutsuvad maakonda inimesi väljastpoolt. 2.1.3 Eesmärkide saavutamise kiirendamiseks tehtavad keskvalitsuse tegevused Üldjuhul viiakse tegevussuunda ellu erinevate toetusmeetmete kaudu, rakendades üleriigilistes meetmetes Ida-Virumaale erinevaid tingimusi või käivitades Ida-Virumaale suunatud meetmeid (eelkõige Ida-Virumaa programmi ja õiglase ülemineku mehhanismi raames). Eesmärkide saavutamise kiirendamisse panustavad keskvalitsuse tegevused sisalduvad tegevuskava rakendusplaanis juurprobleemide nr 1 „piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes“; 4 „regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes“; 5 „regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes“ ja 6 „regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes“ all. 2.1.4 Seirenäitajad Mõõdik Allikas Baasväärtus Siht 2030 Rändesaldo Statistikaamet RVR02 -921 (2020) 0 Elukeskkonnaga rahul või minuomavalitsus.ee 70% Eesti keskmisest Eesti keskmine pigem rahul olevate (2020) tulemus. Läheneb elanike osatähtsus jooksvalt keskmisele tulemusele Rahulolu KOV teenuste minuomavalitsus.ee 57% Eesti keskmisest Eesti keskmine osutamisega (2020) tulemus. Läheneb jooksvalt keskmisele tulemusele Elukondliku kinnisvara Maa-amet tehingute 204 eurot/m2 Üle 30% Harju-, Tartu- (korterid) ruutmeetri statistika (mediaan 2020). 13,6% ja Pärnumaa hind/väärtus Harju-, Tartu- ja keskmisest Pärnumaa keskmisest Energiatõhususe EHR, Seiratakse võrdluses Eesti keskmine tulemus miinimumnõuetele minuomavalitsus.ee Eesti keskmisega vastavate KOV hoonete osakaal Ajakulu Tallinna ja Jõhvi – Tallinn 1.45 h Väheneb maakonnakeskuse Jõhvi (Ülemiste) vahel (rongiühendus) Toetatud SFOS, elluviija Võrdlus Eesti Sihtgrupi Eesti rekonstrueeritud elamute seireinfo keskmisega keskmine näitajaga arv aastas (3 aasta keskmine). Võrdlus Eesti keskmisega 8 Vahendite jagunemine SFOS, elluviija Ida-Virumaale on Ida-Virumaa arengut seireinfo toetusvahendeid enim mõjutavates jõudnud proportsioonis rakenduskava prioriteetse suuna prioriteetsete suundade sihtgrupi suurusega erieesmärkidega seotud Ida-Virumaal või enam toetusmeetmetes 2.2 Ettevõtluskeskkond ja töökohad 2.2.1 Valdkonna „Ettevõtluskeskkond ja töökohad“ väljakutsed Ettevõtluse ja töökohtade valdkonnas pakuvad suurimaid väljakutseid maakonna majandusstruktuuri suur sõltuvus põlevkivisektorist, põlevkivikasutusel põhineva majandusmudeli lõppemisest tingitud protsessid tööturul, vähene ettevõtluse mitmekesisus ning vähene ettevõtlusaktiivsus. Kui Harjumaal oli 2020.a 1000 elaniku kohta 117 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet (v.a FIE-d), siis suurtööstuste piirkonnas Ida-Virumaal ulatub see vaid 34-ni. Jätkuvalt on probleemiks madal tööhõivemäär ning keskmisest madalam palgatööst teenitav töötasu. Tööhõive parandamiseks tuleb suurendada täiend- ja ümberõppe ning aktiivsete tööturumeetmete pakkumist Ida-Virumaal põlevkiviettevõtetest põlevkivi vähendamise tõttu töö kaotavale tööjõule. Tööstussektori ettevõtete loomine Ida-Virumaal on kõrge riski ja sisenemisbarjääriga. Olemasoleva tööjõu rakendamisel avaldub tööstussektori tööjõu oskuste ja tulevikuvajaduste mittesobivus. Siin saavad omavalitsused ühiselt ning koos keskvalitsusega hoolitseda selle eest, et maakonna ettevõtetel oleks maakonnas soodne, vähese bürokraatiaga ning paindlik ettevõtluskeskkond, mis soodustab uute toodete ja teenuste pakkumist maakonnas, uute (sh ärimudelilt) kliimaeesmärkide poole püüdlemisest kasu lõikavate ettevõtete loomist Ida-Virumaale ning seeläbi uute keskmisest kõrgema palgaga töökohtade pakkumist. Paralleelselt ettevõtlustoetustega on vajalik kindlustada uuele majandusmudelile vastavad koolitus- ja ümberõppevõimalused. Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava toob regionaalses võtmes välja vajaduse Kirde-Eesti tööturu toetamiseks regionaalse tasakaalu tagamiseks ning põlevkivienergeetikast väljumist toetava teenuste paketi käikulaskmise Ida-Virumaal osana põlevkivienergeetika osakaalu järkjärgulise vähendamise tegevustest. 2.2.2 Valdkonna „Ettevõtluskeskkond ja töökohad“ eesmärgid Maakonna arengustrateegias on seatud eesmärgiks Aastaks 2030+ toimib Ida-Virumaal mitmekesine, tugevatel ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suure lisandväärtuse loomist soodustav ettevõtluskeskkond, Ida-Virumaa on Tallinna järel esimene turismisihtkoht Eestis. Aastaks 2030+ on Ida-Virumaa ettevõtlus mitmekesine, innovatiivne ja konkurentsivõimeline Ida-Virumaal toimib 2035 aastal mitmekesine ja äriliselt edukas loomemajanduse klaster Maakonna arengustrateegiat täpsustav IDA-VIRU MAAKONNA ÄRIPLAAN 2021-2030+ seab järgmised fookused Kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid pakkuvate rahvusvahelise väljundiga ning arengule orienteeritud ettevõtete arv Ida-Viru maakonnas kasvab Ida-Virumaa on atraktiivne sisserände piirkond, kus kohaliku tööjõu kutsekvalifikatsioon on kooskõlas majanduse vajadustega. Maakonnas on soodne keskkond investeeringuteks ning laenukapitali kaasamiseks. Maakonnas on ettevõtluse arenguks vajalik põhiinfrastruktuur, hoonefond, (tööstus- ja ärikinnisvara projektide) otseinvesteeringuteks ettevalmistatud arendusmaa, turismitaristu ning sadamate taristu. Maakonnas on toimiv tulundus- ja avaliku sektori partnerlusmudel ettevõtlust toetavate äriteenuste ja toetusmehhanismidega ning arenenud ettevõtluskeskkond on põhiline sihtkohaturunduse argument. Maakonna arengustrateegiat täpsustav Ida-Viru maakonna CO2 kasutamise arengustrateegia 2021–2030+ seab järgmised eesmärgid 9 vältida kliimaneutraalsuse saavutamisele kaasa aitavate projektiarenduste seiskumist kohaliku omavalitsuse ja elanikkonna vastuseisu tõttu anda riiklikul tasemel põlevkivisektori tegevusele selged pikaajalised eesmärgid kuni 2050. aastani lähtuvalt Euroopa Roheplaanist CO2 kasutavate tootmisettevõtete rajamine Ida-Virumaale CO2 eraldamistehnoloogiate rakendamine Ida-Virumaal Maakonna arengustrateegiat täpsustav Ida-Viru maakonna roheplaan (plaan G) seab arengufookused järgmistes valdkondades Tuuleenergia valdkond Päikeseenergia valdkond Energiatõhususe valdkond Energiasalvestuse valdkond 2.2.3 Valdkonna „Ettevõtluskeskkond ja töökohad“ eesmärkide saavutamise kiirendamiseks tehtavad keskvalitsuse tegevused Mõju saavutamiseks peab fookuses olema Ida-Virumaa eri valdkondade töötlevas tööstuses uute ettevõtete rajamise kui ka olemasolevate arendamise toetamine, sealjuures toetades tööstuse mitmekesisuse kasvu. Töötlevat tööstust peab toetama IKT valdkonna arendamine, sest automatiseerimise ja digitaliseerimisega on võimalik mitmetes tööstusharudes tulevikus lisandväärtust oluliselt tõsta. Teised olulised valdkonnad on ka keskkonna- ja rohetehnoloogiad, taastuvenergia, maavarade kasutus (eelkõige areneva tehnoloogia jaoks kriitilise tähtsusega muldmetallide kaevandamine ja väärindamine), ringmajandusharud, vesiniku tootmine ja turismisektor, aga ka kultuurivaldkond ja loomemajandus. Üldjuhul viiakse tegevussuunda ellu erinevate toetusmeetmete kaudu, rakendades üleriigilistes meetmetes Ida-Virumaale erinevaid tingimusi või käivitades Ida-Virumaale suunatud meetmeid (eelkõige Ida-Virumaa programmi ja õiglase ülemineku mehhanismi raames). Teadmiste ja oskuste arendamise puhul rakendatakse ka programmilist lähenemist. Eesmärkide saavutamise kiirendamisse panustavad keskvalitsuse tegevused sisalduvad tegevuskava rakendusplaanis juurprobleemi nr 1 „piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes“; 7 „piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile“ ja 8 „piirkondlikud erinevused ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses“ all. 2.2.4 Valdkonna „Ettevõtluskeskkond ja töökohad“ seirenäitajad Mõõdik Allikas Baasväärtus Siht SKT (ostujõu pariteedi alusel) Statistikaamet, I-V 47,6%, Harju-, Läheneb Harju-, elaniku kohta EL27 keskmisest, % EUROSTAT Tartu ja Pärnumaa Tartu ja (Eurostat) võrdlusena Harju-, Tartu keskmine 83,1% Pärnumaa ja Pärnumaa keskmisest tulemusest (2019) keskmisele tulemusele Ettevõtete arv (v.a FIE-d) 1000 Statistikaamet I-V 34, Eesti Läheneb elaniku kohta keskmine 88 (2020) jooksvalt Eesti keskmisele tulemusele Tööjõus osalemise määr, % 15-74 Statistikaamet TT4661 62,3 (2020) Läheneb aastased jooksvalt Eesti keskmisele tulemusele Tööviljakus hõivatu kohta Statistikaamet 112% Eesti Ületab Eesti lisandväärtuse alusel Eesti EM027U keskmisest (2017) keskmist 10 keskmisest (%, 20 ja enama hõivatuga ettevõtted Teenuste sektori maht Maakonna 535,6 mln eurot Kasvab. + 250 jooksevhindades arengustrateegia (MK (2018) mln eurot (MK AS AS) siht 2035) Majutatute ööbimiste arv Statistikaamet TU131 481 117 (2019) Kasvab. (MK AS siht 1 mln ööbimist aastal 2035) Keskmine brutokuupalk % Statistikaamet PA004 73,1% (2020) Läheneb Harjumaa keskmisest sihttasemele. 90% aastaks 2035 (MK AS) Loodud töökohtade arv toetatud SFOS, elluviija 0 Seatakse ettevõtetes seireinfo meetmete väljatöötamise käigus Teenuseid saanutest SFOS, elluviija 0 Seatakse kvalifikatsiooni saanute või tööle seireinfo meetmete asunute arv väljatöötamise käigus Vahendite jagunemine Ida-Virumaa SFOS, elluviija Baasväärtust ei ole Ida-Virumaale on arengut enim mõjutavates seireinfo seatud toetusvahendeid rakenduskava prioriteetsete jõudnud suundade erieesmärkidega seotud proportsioonis toetusmeetmetes prioriteetse suuna sihtgrupi suurusega Ida- Virumaal või enam 2.3 Haridusvaldkond TA ja oskuste vaatest 2.3.1 Haridusvaldkonna väljakutsed Haridusvaldkonna väljakutseks on hoida pakutava hariduse sisu kõigil tasanditel kaasaegne ning konkurentsivõimeline. Sellega seoses on oluline tagada õpetajate järelkasv ja piisav keeleoskus. Eelkõige tuleb motiveerida ettevõtlikkushoiakute teadlikku kujundamist maakonna koolides ning toetada maakonna kutse- ja kõrgharidusasutuste haarde laiendamist ka maakonnast väljapoole (maakonnaväliste õppurite suuremaks kaasamiseks). Eesti keele oskus peab olema piisav, et haridus ja sellega seotud võimalused oleksid kättesaadavad kõikidel tasanditel. Haridusvaldkond panustab ka kvalifitseeritud tööjõu pakkumisse ning uue majandusmudeli vajadusi rahuldavasse taseme- ja ümberõppesse. Kõrghariduses tuleb panustada õppekava valikute mitmekesisusele piirkonna õppeasutustes ja koolituspakkumises kasvuvaldkondadest ja piirkonna vajadustest lähtudes. Ida-Virumaa õiglase ülemineku vaatest on oluline luua Ida-Virumaal teadus- ja arendustegevuste võrgustik elukeskkonna ja ettevõtlusvaldkonna eesmärkide toetuseks. 11 2.3.2 Haridusvaldkonna eesmärgid Maakonna arengustrateegias on seatud eesmärgiks Aastaks 2030+ on Ida-Viru maakond atraktiivne koht kõrghariduse omandamiseks (sh maakonnavälistele tudengitele) Aastaks 2035 pakutakse Ida-Viru maakonnas individuaalsetel õpiradadel põhinevat teadmiste põhise säästva arengu põhimõtteid järgivat kvaliteetset haridust. Haridus Ida Virumaal annab lisaks valdkondlikele teadmistele võimekuse hakkamasaamiseks erinevates keelekeskkondades, IT pädevused ja ettevõtliku ellusuhtumise. Ida-Virumaa õiglase ülemineku haridusplaan täpsustab haridusvaldkonna eesmärgid järgmiselt: Üldised eesmärgid: maakonna majanduse mitmekesistamine; maakonna atraktiivsuse suurenemine elukohana; Ida-Virumaa koolilõpetajad on eluks hästi ette valmistatud, nad on ettevõtlikud ja valdavad hästi vähemalt kolme keelt; õiglase ülemineku ajal on tagatud Ida-Virumaa elanike elukvaliteedi paranemine. Täpsustatud eesmärgid: õpetajakoolituse tasemeõppe erialade vastuvõtu suurendamine; õpetajate kompetentsikeskuse loomine; haridustöötajate (sh tugispetsialistid) maakonda ümberasumise toetamine; ülemineku/siirde kompetentsikeskus Ida-Virumaal; uute magistriõppe õppekavade avamise toetus piirkonna kõrg- ja kutsekoolidele; professuuride avamine kolledžites; maakonna arengu jaoks võtmetähtsusega rakendusuuringute programm; vaba- ja huvihariduse toetamine; inseneeria, õpetajate ja tervishoiuvaldkonna populariseerimine. 2.3.3 Haridusvaldkonna eesmärkide saavutamise kiirendamiseks tehtavad keskvalitsuse tegevused Üldjuhul viiakse tegevussuunda ellu erinevate toetusmeetmete kaudu, rakendades üleriigilistes meetmetes võimalusel Ida-Virumaale erinevaid tingimusi või käivitades Ida-Virumaale suunatud meetmeid (sh TA ja oskuste vaates õiglase ülemineku mehhanismi raames). Mitmed Ida-Virumaale suure mõjuga üldharidust puudutavad tegevused nagu põhikoolivõrgu korrastamine ja kohandamine kahaneva rahvastiku tingimustele viiakse ellu üleriigilise meetme raames, mistõttu ei kajastu sellised tegevused hetkel piisava täpsuse puudumisel eraldi Ida-Viru tegevuskava rakendusplaanis. Eesmärkide saavutamise kiirendamisse panustavad keskvalitsuse tegevused sisalduvad tegevuskava rakendusplaanis markeerituna juurprobleemide nr 4 „regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes“; 7 „piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile“ ja 8 „piirkondlikud erinevused ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses“ all. 2.3.4 Haridusvaldkonna seirenäitajad Mõõdik Allikas Baasväärtus Siht Maakonnas pakutavate MK AS 14 (2020) 20 (MK AS eesmärk 2035) kõrghariduse õppekavade arv Maakonnaväliste tudengite arv IVEK Täpsustatakse MK Kasvab AS-s Õpetajate vastavus riigikeeleoskuse MK AS Mõõdiku sisu on Mõõdiku sisu on nõuetele selgitamisel selgitamisel PISA uuringu tulemused. Ida-Viru PISA uuringu Baasväärtust ei ole Läheneb Eesti keskmisele maakond võrdluses Eesti tulemused seatud tulemusele maakondade keskmise tulemusega Vahendite jagunemine Ida-Virumaa SFOS, elluviija Baasväärtust ei ole Ida-Virumaale on arengut enim mõjutavates seireinfo seatud toetusvahendeid jõudnud rakenduskava prioriteetsete proportsioonis prioriteetse suundade erieesmärkidega seotud suuna sihtgrupi suurusega toetusmeetmetes Ida-Virumaal või enam 12 2.4 Sotsiaalvaldkond 2.4.1 Sotsiaalvaldkonna väljakutsed Sotsiaalvaldkonna väljakutsed tulenevad olulisel määral rahvastiku vananemisest ja vähenemisest, mis loob vajaduse tagada teenuste kättesaadavus ja kvaliteet tingimustes, kus teenusepakkujaid (nii sobilikke inimesi kui organisatsioone) jääb vähemaks. Omavalitsuste võimekus kahanemise tingimustes teenuste ümberkorraldamiseks vajab toetamist ja arendamist. Tähelepanu vajavad Ida-Virumaa spetsiifilised muutused tervisenäitajates, mille osas on vajalik läbi viia põhjalik maakondlik läbilõikeline põlevkivi kaevandamise ja kasutamise tervisemõjude uuring. 2.4.2 Sotsiaalvaldkonna eesmärgid Maakonna arengustrateegias on seatud eesmärgiks Aastaks 2035 on Ida-Virumaal mitmekesised, kvaliteetsed ja mõistliku aja jooksul kättesaadavad terviseteenused Aastaks 2030+ toimib maakonnas ühtne hästi kättesaadav teenuste võrgustik, kus kasutatakse teenuste pakkumisel kogukonna, omavalitsuste, era- ja vabasektori ning kõrgema tasandi tervishoiuteenuste sünergia võimalusi. 2.4.3 Sotsiaalvaldkonna eesmärkide saavutamise kiirendamiseks tehtavad keskvalitsuse tegevused Üldjuhul viiakse tegevussuunda ellu erinevate toetusmeetmete kaudu, rakendades üleriigilistes meetmetes Ida-Virumaale erinevaid tingimusi või käivitades Ida-Virumaale suunatud meetmeid (eelkõige õiglase ülemineku mehhanismi ja Euroopa Sotsiaalfondi meetmete raames). Eesmärkide saavutamise kiirendamisse panustavad keskvalitsuse tegevused sisalduvad tegevuskava rakendusplaanis juurprobleemi nr 3 „piirkondlikud erinevused tervises ja tervena elatud eluajas“ all. 2.4.4 Seirenäitajad Mõõdik Allikas Baasväärtus Siht Tervena elada jäänud Statistikaamet, Ida-Virumaal 52,97; Eesti 56 (MK AS eesmärk 2035) aastate arv sünnihetkel TH753 keskmine 56.64 (2019/2020) 16+ aastaste hea/väga hea Statistikaamet I-V 42%; Eesti keskmine Eesti keskmine tulemus. terviseseisundiga elanike 59% (2020) Läheneb jooksvalt osakaal keskmisele tulemusele Suhtelise vaesuse määr Statistikaamet 31% (2020). Eesti Väheneb. Läheneb jooksvalt keskmine 21% Eesti keskmisele tulemusele Oodatav eluiga Statistikaamet 74,97 (2016/2017) Ida- Aastaks 2030 vahe Eesti sünnihetkel Virumaal ning Eesti keskmisega vähem keskmine 2017 aastal kui 2 aastat 78,23. Vahe 3,26 aastat Vahendite jagunemine SFOS, elluviija 0 Ida-Virumaale on Ida-Virumaa arengut enim seireinfo toetusvahendeid jõudnud mõjutavates rakenduskava proportsioonis prioriteetse prioriteetsete suundade suuna sihtgrupi suurusega erieesmärkidega seotud Ida-Virumaal või enam toetusmeetmetes 13 2.5 Koostöö, tugistruktuurid, kodanikuaktiivsus 2.5.1 Valdkonna „Koostöö, tugistruktuurid, kodanikuaktiivsus“ väljakutsed Edukaks Ida-Virumaa arengustrateegia, Ida-Virumaa tegevuskava ja õiglase ülemineku kava rakendamiseks on võtmetähtsusega nii piirkonna koostöö- ja katusorganisatsioonide võimestamine institutsionaalsel tasandil, kui ka elanikkonnale senisest suuremate võimaluste loomine oma elukeskkonna kujundamisele kaasa aitamisel. Parandada tuleb nii ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonnaga seotud teenuste ning toetuste kui ka teiste valdkondade toetuste nähtavust ja kättesaadavust Ida-Virumaal. 2.5.2 Valdkonna „Koostöö, tugistruktuurid, kodanikuaktiivsus“ eesmärgid Maakonna arengustrateegias on seatud eesmärgiks Üleminekuperioodil on kindlustatud tulemuslik avaliku kommunikatsiooni juhtimine ja elluviimine kavandatud muutuste planeerimisest, elluviimisest ja tulemustest, sh koostatud peamistele sihtgruppidele (turistid, investorid ja ettevõtjad ning praegused ja uued potentsiaalsed elanikud) suunatud Ida-Virumaa atraktiivsuse tõstmist toetav turundusplaan Noorsootöö osapoolte koordineeritud jõupingutused loovad olukorra, kus noored osalevad aktiivselt ning tulemuslikult kogukonna ja omavalitsuse elus. 2.5.3 Valdkonna „Koostöö, tugistruktuurid, kodanikuaktiivsus“ eesmärkide saavutamise kiirendamiseks tehtavad keskvalitsuse tegevused Üldjuhul viiakse tegevussuunda ellu erinevate toetusmeetmete kaudu (eelkõige õiglase ülemineku mehhanismi ja Ida-Virumaa programmi raames). Eesmärkide saavutamise kiirendamisse panustavad keskvalitsuse tegevused nagu iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine Ida-Virumaal; toetusmeede õiglase ülemineku piirkondlike algatuste toetamiseks; lisavahendite eraldamine maakondlike arengustrateegiate toetusmeetme Ida-Virumaa tegevuste võimendamiseks; partnerite võimestamise komponent ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste meetmes; toetusprogrammide tingimuste tõlkimine vene keelde ja info ning nõustamise kättesaadavamaks tegemine. 2.5.4 Seirenäitajad Mõõdik Allikas Baasväärtus Siht 2030 Vabatahtlikus tegevuses osalemise Uuring Võrdlus Eesti Vähemalt Eesti määr, % keskmise keskmine tulemus tulemusega IVP ja ÕÜF vahenditest toetust IVP ja ÕÜF seireinfo Hinnatakse alates Vähemalt 10 saanud Ida-Virumaal tegutsevad 2022 teenuseid pakkuvad organisatsioonid/tugistruktuurid Rahulolu kohaliku omavalitsuse minuomavalitsus.ee Alla baastaseme Baastase või juhtimisega oma elukohas parem tulemus Rahulolu kohaliku omavalitsuse minuomavalitsus.ee Alla baastaseme Baastase või üldise arengusuunaga parem tulemus 14 3. Tegevuskava koostamine, elluviimine ja seire Ida-Virumaa tegevuskaval on riiklike arengu- ja tegevuskavade süsteemis toetava dokumendi roll. Tegevuskava kajastab keskvalitsuse tegevusi, mis on suunatud otseselt Ida-Virumaale lisaks üldisele üle riigiliselt tehtavate tegevuste foonile ning mis on ära toodud valdkondlikes arengudokumentides või mille osas on valmisolek need (sh koos katteallikaga) arengudokumentidesse lülitada. Seetõttu võib tegevuskava kõrgema prioriteediga arengudokumentide fookuste muutumisel muutuda. Tegevuskava rakendusplaani koostamiseks on asjaomastelt ministeeriumidelt perioodil 2020-2021 kogutud sisendit Ida-Virumaa arengu kiirendamiseks ja kriitiliste kitsaskohtade kõrvaldamiseks vajalikest ja kavandatavatest tegevustest ning nende katteallikatest. Sisendi kogumine langes perioodile, mil oli sobivaim aeg analüüsida vajadust ja kavandada Ida-Virumaa spetsiifilisi sekkumisi algava perioodi Euroopa Liidu vahendite kasutusse võtmiseks, siiski ei ole konkreetsete meetmete sisu ja Ida-Virumaa fookuse seadmise vajadus meetmete siseselt mitmel juhul veel selgunud. Seetõttu peegeldab rakendusplaanis kavandatavate Ida-Virumaa suunaliste tegevuste loetelu ministeeriumide valmisolekut erilahendusi rakendada tegevuskava koostamise hetke seisuga ning võib ajas muutuda. Tegevuskava koostamine langes ajaliselt kokku ka Ida- Virumaa õiglase ülemineku kavandamisega, mistõttu on tegevuskava rakendusplaani lisatud tegevused ja nende asjakohasus selgitatud peamiselt Ida-Virumaa õiglase ülemineku kavandamise protsessis läbi viidud uuringute ja seminaride tulemusena. Ida-Virumaa õiglase ülemineku kavandamise protsessis osalesid Ida- Virumaa arengut enim mõjutavad ministeeriumid, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus, valdkondlikud katusorganisatsioonid ja huvirühmad. Valdav osa tegevuskava koostamisega Ida-Virumaale suunatud piirkonnaspetsiifilistest olulise mõjuga tegevustest on kavandatud rahastada siiski Ida-Virumaa programmi ja õiglase ülemineku fondi vahenditest. Tegevuskavas on tegevussuundade kaupa välja toodud seirenäitajad ja nende kavandatavad sihttasemed. Silmas tuleb pidada, et tegemist on pigem konteksti- kui konkreetsete tulemus- või väljundinäitajatega. See tähendab, et tegevuskavas kavandatavad sekkumised ei ole üldjuhul ainsad tegurid, mis mõjutavad seirenäitaja taseme muutust. Ometi on nende põhjal võimalik hinnata, kas areng kulgeb soovitud suunas ja tempos või on tarvilik konkreetses valdkonnas rakendatavaid tegevusi täiendada ja tõhustada või neile kavandatud vahendid ümber suunata. Tegevuskava seire käigus pööratakse erilist tähelepanu struktuurivahendite kasutamiseks koostatava rakenduskava poliitikaeesmärkide ja erieesmärkide saavutamiseks kavandatavate Ida-Virumaa arengusse potentsiaalselt oluliselt panustavate meetmete sisesele vahendite regionaalsele jaotusele meetmete tingimuste väljatöötamise ja elluviimise käigus ja tehakse vajadusel ettepanekud meetmete rakendamisel Ida-Virumaal suurema positiivse mõju saavutamiseks. Tegevuskava elluviimise eest vastutavad ministeeriumid ja nende allasutused ning teised osapooled vastavalt nende vastutusvaldkonnale. Tegevuskava rakendusplaani tegevused esitatakse regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaani koosseisus. Tegevuste elluviimist ning tegevuskava eesmärkide täitmist seiratakse regionaalse arengu tegevuskava seireprotsessi raamistikus. 15 Lisa 4 KINNITATUD {reg.kpv} käskkirjaga nr {viit} Kagu-Eesti tegevuskava 2030 Rahandusministeerium 2021 Sisukord Sissejuhatus ..............................................................................................................................................3 Ülevaade hetkeolukorrast ........................................................................................................................ 4 Kagu-Eesti tegevuskava tegevussuunad ................................................................................................... 6 1. Tegusad inimesed ........................................................................................................................ 6 1.1. Piirkonna haridusvõimaluste vastavusse viimine Kagu-Eesti tulevikuvajadustega ................. 7 1.2. Tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamine ................................................................................ 7 1.3. Tervisedendus ja terviseteenuste pakkumine ........................................................................ 7 1.4. Sotsiaalse heaolu edendamine ja kogukondade võimestamine ............................................ 8 2. Tulevikukindlad ettevõtted .......................................................................................................... 8 2.1. Piirkonnaspetsiifiliste ressursside väärindamine, rohetehnoloogiate ja ressursitõhususe edendamine ..................................................................................................................................... 9 2.2. Ettevõtete kasvu soodustamine, ettevõtete võrgustumine ja ettevõtlustaristu arendamine 9 3. Kutsuv keskkond .......................................................................................................................... 9 3.1. Kommunikatsioonide ja ühenduste kaasajastamine ............................................................ 10 3.2. Kaugtöökohtade loomine ja kaugtöökeskuste arendamine ................................................. 10 3.3. Eluasemete kaasajastamine ................................................................................................ 11 3.4. Turismi edendamine ............................................................................................................ 11 3.5. Kultuurilise eripära ja looduspärandi hoidmine .................................................................... 11 3.6. Piiridega seonduvate probleemide lahendamine ja eeliste ärakasutamine .......................... 11 Tegevuskava koostamine, elluviimine ja seire ......................................................................................... 12 Esikaane fotod: Andre Pill, Jorma Suumann, Heidi Koolmeister, Kaupo Kalda, Georgius Misjura, Axiraa 2 Sissejuhatus Kagu-Eesti on eripärase kultuuri ja kauni loodusega piirkond, mis samas seisab silmitsi rea väljakutsetega nagu rahvastiku vähenemine ja vananemine, kehv tervis, madalad sissetulekud, ettevõtete vähene tootlikkus, järele aitamist vajav taristu. Seetõttu anti 2014. aastal Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga regionaalarengu eest vastutavale siseministrile ülesandeks koostada kolme Kagu-Eesti maakonda puudutav tegevuskava aastateks 2015–2020, mis koondaks erinevate valdkondade tegevusi Kagu-Eesti probleemide lahendamiseks ja eeliste väljaarendamiseks. Iseseisev rahastus Kagu-Eesti tegevuskavale eraldati alles 2018. aastal, mil Vabariigi Valitsus otsustas toetada perioodil 2019–2023 nelja miljoni euroga tegevuskava eesmärke toetavat Kagu-Eesti programmi1. Kagu-Eesti tegevuskava 2015–2020 eesmärkide saavutamist seirati üheksa näitaja abil, millest ligikaudu poolte puhul on käesolevaks ajaks seatud sihttasemed saavutatud2. Ent jätkuvalt on valdkondi, milles Kagu-Eesti kipub teistest piirkondadest maha jääma. Neile valdkondadele täiendava tähelepanu pööramiseks otsustas Vabariigi Valitsus 2020. aasta alguses pikendada Kagu-Eesti tegevuskava 2030. aastani. Uuendatud tegevuskava peab olema kooskõlas olemasolevate strateegiadokumentidega, sealhulgas maakonna arengustrateegiate ning üleriigiliste valdkonna arengukavadega. Tegevuskava rakendusplaan koostatakse uuenduslikult osana regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaanist. Regionaalse arengu tegevuskava on valitsemisalade ülene dokument koordineerimaks ja suunamaks valdkondlike tegevuste regionaalset mõju „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide suunas liikumisel. Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaanis on Kagu-Eesti tegevuskavast tulenevad tegevused märgistatud ning välja filtreeritavad. Tuleb silmas pidada, et kuigi Kagu-Eesti arengusse panustab ka enamus muudest regionaalse arengu tegevuskava tegevustest, on regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaanis Kagu-Eesti tegevuskava märgisega vaid need tegevused, mis on suunatud otseselt piirkonna arendamisele – olgu see siis ainult kolmes Kagu- Eesti maakonnas elluviidav tegevus, Kagu-Eestile eelistingimuste või täiendava eelarve rakendamine toetusmeetmetes, taotlejate täiendav nõustamine, üksikinvesteeringute tegemine vmt. Silmas tuleb pidada ka, et tegemist on keskvalitsuse tegevuskavaga, mis tähendab, et rakendusplaanis kajastatakse üldjuhul ainult ministeeriumide ja nende allasutuste osalusel ellu viidavaid või nende osalust nõudvaid tegevusi. Piirkondliku tasandi tegevusi kajastatakse juhul, kui tegemist on kolme maakonna üleselt elluviidavate tegevustega. 1 Kokku on programmi rahastus kavandatud 10 aastaks, 2019-2028. 2 Ülevaate 2015-2020 seirenäitajatest leiate Rahandusministeeriumi koduleheküljelt. 3 Ülevaade hetkeolukorrast Kagu-Eesti on eripärase kultuuri ja kaunite maastike ning heade loodusvaradega valdavalt maalise iseloomuga piirkond, mis külgneb kahe naaberriigiga. See on eelduseks olemaks hinnatud elukeskkond, toimekas ettevõtluspiirkond ja atraktiivne puhkuse ja vaba-aja veetmise sihtkoht. Ometi on piirkond silmitsi väljakutsetega, millele vastamine nõuab riigi tasandilt eraldi tähelepanu ja tuge. Kagu-Eesti on Ida-Virumaa kõrval olnud üks kiiremini elanikke kaotanud piirkondi ning kuigi langustrend on viimastel aastatel olnud mõnevõrra laugem võrreldes Statistikaameti prognoosiga, jätkub langus ka prognoositavas tulevikus, tähendades pikeneva eluea ning nooremate elanike väljarände tõttu eakate proportsiooni tõusu ning tööealiste inimeste nii hulga kui osakaalu vähenemist. Rahvaarvu vähenemine, seda eriti olukorras, kus asustus ei ole kontsentreeritud, vaid elanikud paiknevad hajusalt ja ühtlaselt üle kogu piirkonna, nõuab erilist pingutust ja uusi lahendusi jätkamaks kvaliteetsete teenuste pakkumist optimaalsel viisil. Eakate kõrgem osakaal on üheks komponendiks Kagu-Eesti madalates tervisenäitajates – näiteks võib tuua nii kõrge puuetega inimeste osakaalu kui kehva subjektiivse hinnangu oma tervisele, ent kiita ei ole ka nooremate inimeste tervis, kuna tervena elada jäänud eluaastate arv piirkonnas on Eesti niigi viletsast keskmisest näitajast veel märkimisväärselt madalam. Vananev, erivajadustega ja terviseprobleemidega elanikkond vajab kas püsivalt või ajutiselt rohkem tuge, hooldust ja muid toimetulekut ja tervislikke eluviise toetavaid teenuseid. Suurenev teenuste vajadus seab omavalitsuste sotsiaalse kaitse kulutused suure surve alla. Piirkonna perearstide seas on keskmisest enam üle 60-aastasi arste, mis seab ohtu perearstiteenuse jätkusuutlikkuse. Vähenev ja terviseprobleemidega elanikkond muudab ka piirkonna ettevõtjatele töötajate leidmise keeruliseks. Seda enam, et tööjõupuudusega samaaegselt eksisteeriv Eesti keskmisest kõrgem tööpuudus viitab strukturaalsele probleemile ehk töötajate ettevalmistuse ja ettevõtjate vajaduste mittevastavusele. Lisaks tööjõuga seotud küsimustele vajab Kagu-Eesti ettevõtlussektor tuge oma potentsiaali väljaarendamiseks muudeski aspektides. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on piirkonnas ligi pool Eesti keskmisest näitajast. Piirkonna ettevõtteid ilmestab madal tootlikkus, kusjuures tootlikkuse mahajäämus teistest Eesti piirkondadest ilmneb eriti just sekundaar- ja tertsiaarsektoris. Ettevõtted on ka pigem väikesed ja ekspordivad vähe. Üheks ettevõtete arengu takistuseks on tagatiskinnisvara madalast väärtusest tingitud pangalaenu saamise keerukus. Madalamast tootlikkusest tulenevalt on madalam ka pakutav palk, mis võib survestada inimesi mujalt paremat teenistust otsima ega motiveeri teistpidi uusi elanikke piirkonda elama asuma. Madalam palgatase, madal tööjõus osalemise määr ja kõrge tööpuudus viivad madalaks ka heaolunäitajad. Nii on Eesti kõrgeimate seas piirkonna suhtelise vaesuse ja ilmajäetuse näitajad ning ka toimetulekutoetuse saajate arv, kõrgem on kehvas seisus eluruumide osakaal. Kaasaegset elamispinda on viimastel aastakümnetel ehitatud väga napilt, ka siin on üheks probleemiks laenusaamise keerukus. Seejuures on kaasaegsed elutingimused töö ja palgaga seotud murede kõrval üheks olulisemaks teguriks, mis mõjutavad inimeste kolimisotsuseid. 4 Elanike hajusa paiknemise puhul saab eriti oluliseks ühenduste kvaliteet. Kuigi teedevõrk on tihe, on Kagu-Eesti spetsiifilise probleemina sageli välja toodud suurt kruusateede osakaalu, mis avaldab mõju nii elukvaliteedile kui ettevõtlusvõimalustele. Kiiret internetiühendust vajavad nii kodud kui töökohad, ometi on lairibaühenduseta leibkondade osakaal Kagu-Eestis kõrgem kui mistahes teises piirkonnas peale Ida-Virumaa. Sageli tuuakse esile probleeme elektri varustuskindluses, mis muutub järjest suuremaks väljakutseks ekstreemsete ilmaolude sagenedes kliimamuutuste tõttu. Loetletud väljakutsetele vastamiseks tegevusi kavandades on oluline võimalikult ulatuslikult tugineda piirkonna olemasolevatele ressurssidele, tugevustele ja arengueeldustele. Kagu-Eesti tugevustena on maakondade arengustrateegiates ning piirkonnas toimunud kohtumistel välja toodud mitmekesist loodust ja loodusvarade (nagu mets, mineraalvesi, muda) olemasolu, omanäolisi kultuuriruume (Setomaa, Vana-Võromaa, Mulgimaa) ja tugevaid kogukondi, privaatsust pakkuvat ja turvalist elukeskkonda. Kasvavat eakate hulka saab käsitleda hoopiski ressursina, kui vanemaealistele luua tingimused jõukohaselt töö- ja ühiskonnaellu panustamiseks. Kagu-Eestil on ka mitmeid pikkade traditsioonidega tööstusvaldkondi, nt põllumajandus ja toiduainete tööstus, metsandus ja puidutööstus. Potentsiaalse ressursina saab vaadelda endiseid tööstusalasid, mille kasutuselevõtt on jääkreostuse tõttu takistatud, kuid mis pärast korrastamist võiksid oma asukohast tulenevalt olla atraktiivsed ettevõtluseks või avalikuks kasutuseks. Üheks arengueelduseks võib pidada piiriäärset asukohta, millega seonduvad küll oma probleemid, kuid mis võib laiendada ettevõtlusvõimalusi ning tõsta piirkonna atraktiivsust turismisihtkoha, aga miks mitte ka elukohana. Tegevuskava koostamisel tuleb arvesse võtta ka globaalseid suundumusi ja sihiseadeid. Järjest enam on vaja silmas pidada kliimamuutuste ja muude keskkonnaalaste väljakutsetega seonduvat, mis mõjutab paljusid sektoreid – nagu põllumajandus, metsandus, ka turism – otseselt, aga mille puhul on sama oluline jälgida, kuidas ühiskonnad ja majanduskeskkond nende muutustega kohanevad, ning nende muutustega kaasa minna. Fookuses tuleb hoida ressursside väärindamine ja säästlik kasutus, keskkonnasäästlik tootmine, jäätmetekke vähendamine ning rohetehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine, mis kõik aitavad Kagu-Eesti kui rohelise piirkonna kuvandit säilitada ja tugevdada. Suured muutused toimuvad tööturul seoses automatiseerimise ja digitaliseerimisega. See seab uusi nõudmisi välja- ja ümberõppele, ent pakub teisalt ka võimalusi napi tööjõuressursiga piirkondadele nagu Kagu-Eesti. Samuti on Kagu-Eestil tänu oma heale mainele meeldiva elukeskkonnana potentsiaali kasu lõigata järjest levinumast kaugtöötamise trendist. 5 Kagu-Eesti tegevuskava tegevussuunad Hetkeolukorda, arengueeldusi ning tulevikuperspektiive silmas pidades on Kagu-Eesti tegevuskava jaotatud kolmeks tegevussuunaks:  Tegusad inimesed  Tulevikukindlad ettevõtted  Kutsuv keskkond 1. Tegusad inimesed Esimene tegevussuund keskendub Kagu-Eesti inimestele ja koondab tegevusi, mis on kantud eesmärgist aidata inimestel elada oma elu võimalikult täisväärtuslikult ja tervena ning osaleda aktiivselt piirkonna elus ja tööturul. Seirenäitajad Näitaja Allikas Algtase Sihttase 2030 Eri- või kutseharidusega 25-64-aastaste Statistikaamet, 63,7% (2020) kasvab osakaal (%) RV0231U Kolmanda taseme haridusega 30-34- Statistikaamet, 26,2% (2020) kasvab aastaste osakaal eagrupist (%) RV0231U 15-74-aastaste tööjõus osalemise määr (%) Statistikaamet, 71,6% (2020); kasvab ja maakondadest madalaima näitaja TT4645 14,6 pp erinevus riigi keskmisest, (protsendipunkti)3 (Põlvamaa, <10pp 2020) 50-74-aastaste tööhõive määr (%) Statistikaamet, 57,7% (2019) kasvab TT239 16-24-aastaste registreeritud töötute Töötukassa; 3,5% (2019) alla 3% osakaal 15-24-aastaste eagrupist (%) Statistikaamet, RV022U Tervena elada jäänud aastate arv Statistikaamet, 10,62 aastat <5 aastat sünnihetkel (maakondadest madalaima TH753 (Põlvamaa, näitaja erinevus Eesti keskmisest, aastat)4 2019/2020) Ettevõtlusaktiivsus (statistilisse profiili Statistikaamet, 83,7 (2020) kasvab kuuluvaid ettevõtteid 1000 elaniku kohta) ER007, RV028U 3 Strateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks, et aastaks 2035 oleks Eesti keskmine 15-74-aastaste tööjõus osalemise määr vähemalt 72% ning Eesti keskmise ja väikseima näitajaga maakonna vahe alla 10 protsendipunkti. Aastal 2020 on väikseima näitajaga maakond Põlvamaa (57,0%). Valgamaa näitaja on 66,2%, Võrumaal 61,2% ning Eesti keskmine 71,6%. 4 Strateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks, et aastaks 2035 oleks Eesti keskmise ja väikseima näitajaga maakonna vahe alla 5 aasta. 2019/2020 aastal oli madalaim näitaja Põlvamaal – 46,02 aastat. Valgamaa näitaja oli 53,53 ning Võrumaa näitaja 47,45. Eesti keskmine oli 56,64. 6 1.1. Piirkonna haridusvõimaluste vastavusse viimine Kagu-Eesti tulevikuvajadustega Haridusküsimustele tähelepanu pööramine on piirkonna arengu seisukohalt võtmetähtsusega. Esiteks on nooremaealiste ränne sageli seotud haridusega, olgu selleks siis noor pere, kes otsib oma lastele sobivaimat alg- või põhikooli, või noor, kes soovib kvaliteetset gümnaasiumi- või oma huvidele vastavat erialast kutse- või kõrgharidust. Teiseks on oluline tagada elanike haridustaseme ja erialase profiili kooskõla tööturu vajadustega, seda ka tulevikuperspektiivi silmas pidades. Kolmandaks, asjakohased ümber- ja täiendõppevõimalused on olulised üha kasvava vanemaealiste eagrupi töö- ja ühiskonnaellu kaasamise seisukohalt. Selleks tuleb kaardistada ja analüüsida piirkonnas pakutavaid haridusvõimalusi, seda nii üldhariduse kui kutse- ja (rakendusliku) kõrghariduse tasemel ning ümber- ja elukestva õppe ning mitteformaalhariduse osas, et eri osapoolte koostöös viia need pakutava sisu ja infrastruktuuri osas kooskõlla piirkonna vajadustega ning muutuvate oludega (nagu rahvastiku kahanemine või vajadus uute erialade järele tulenevalt muutustest maailmamajanduses). Alasuund on seotud regionaalse arengu tegevuskava (RETK) juurprobleemiga 4 (regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes) juurprobleemiga 8 (regionaalne ebavõrdsus ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses5). 1.2. Tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamine Ettevõtlik hoiak saab alguse lapseeast ja seetõttu on tähtis pakkuda kõigis koolides esmaseid ettevõtlusalaseid teadmisi ja kogemusi. Ent samas aitab ettevõtlikkus paremini toime tulla kogu elukaare vältel, mistõttu on seda tähtis toetada ettevõtlusoskusi ka teistes eagruppides, sh seenioride seas. Oluline on kaasata ettevõtlusõppe kavandamisse ja korraldamisse lisaks haridusasutustele ka teised piirkondlikud organisatsioonid ning ettevõtjad, et luua tugevamat sidet piirkonna ettevõtlusmaastikuga. Mikroettevõtlus on sageli esimene samm ettevõtlusvallas või ka elustiili osa sissetuleku tagajana. Tööhõive ei mängi rolli mitte ainult piirkonna majandusarengu seisukohalt, vaid see on olulise tähendusega inimeste kaasatuse, heaolu ja eneseteostuse mõttes. Tööhõive suurendamiseks ei piisa pelgalt töökohtade loomisest, vaid sageli on eriti just madalamalt hõivatud ühiskonnagruppidel nagu noored, eakad, erivajadusega inimesed vaja töötingimuste kohandamist või inimese olukorrast lähtuvat täiendavat tuge hõivesse liikumiseks. Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 1 (piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes). 1.3. Tervisedendus ja terviseteenuste pakkumine Tervisenäitajate parandamise eelduseks on ühelt poolt inimeste tervisekäitumise ja elukeskkonna kvaliteedi paranemine, teiselt poolt võimalikult kvaliteetse arstiabi kättesaadavuse tagamine. Arvestades suurenevat vanemaealiste hulka ning madalat tervena 5 Siin ja edaspidi on toodud ära alasuundade seosed regionaalse arengu tegevuskava juurprobleemidega. Vastava juurprobleemi alt on leitavad regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaanis alasuuna edenemisse panustavad üleriigilised ning olemasolul ka Kagu-Eesti spetsiifilised tegevused. 7 elatud aastate arvu piirkonnas, on Kagu-Eestis vajalik täiendavat tähelepanu pöörata mõlemale aspektile. Kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust tervist edendavate tegevuste ja investeeringute planeerimisel on vaja tõsta, et sellealane töö oleks süsteemne ning tugineks parimale olemasolevale teadmisele. Tervisedendusega tuleb tegeleda lähtuvalt kohaliku tasandi vajadusest, samas kasutades ka piirkonnas olevaid ressursse ning võimalusi. Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 3 (piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud eluajas) ning juurprobleemiga 9 (KOVde piirkonniti erinev finants-, arendus- ja teenuste osutamise võimekus). 1.4. Sotsiaalse heaolu edendamine ja kogukondade võimestamine Sotsiaalse heaolu meetmed on ühelt poolt enamasti üleriigilised, ent teisalt lähtuvad konkreetse inimese vajadusest, pakkudes talle nö rätsepalahendusi. Kagu-Eesti maakonnad paistavad mitmete sotsiaalvaldkonna näitajate poolest negatiivselt silma, mis tähendab, et piirkond vajab selles valdkonnas eritähelepanu. Tööjõu ja rahaliste ressursside piiratuse ning hajaasustuse tingimustes nõuab sotsiaalteenuste kvaliteedi tagamine uudsete lahenduste kasutuselevõttu. Kuna paljude sotsiaalvaldkonna teenuste osutamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, on vaja suurendada KOV võimekust nende ülesannete täitmisel ning uuenduste kavandamisel ja rakendamisel. Ka üleriigiliste innovatiivsete lahenduste katsetamist või juurutamist on seetõttu mõistlik alustada Kagu-Eestist ning kujundada sellest kohaliku tasandiga koostöös sotsiaalse innovatsiooni pilootpiirkond. Sotsiaalset ettevõtlust stimuleerides on võimalik eesmärgi saavutamisse kaasata ka erasektor ning kodanikeühendused ja heategevusorganisatsioonid. Paljudesse valdkondadesse ei pea sekkuma riik, vaid need võivad jääda inimeste omaalgatusliku tegevuse reguleerida. Teinekord on vabaühendused oma tegevustega riigi või kohaliku omavalitsuse tegevuse täiendajaiks. See on eriti aktuaalne hõreda asustusega piirkondades, kus standardsete teenuste osutamine on keeruline ning eri sektorite partnerite koostöös oleks võimalik pakkuda paindlikumaid lahendusi. Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 4 (regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes) ja juurprobleemiga 9 (KOVde piirkonniti erinev finants-, arendus- ja teenuste osutamise võimekus). 2. Tulevikukindlad ettevõtted Teine tegevussuund on suunatud piirkonna majandusele ja ettevõtetele ja sisaldab tegevusi, mis aitavad ettevõtetel kasvada ja võimekust arendada suutmaks piirkonna ressursse tõhusamalt kasutades vastata muutuva maailma väljakutsetele ning neist muutustest kasu lõigata, et tuua piirkonnale suuremat tulu ning pakkuda elanikele kõrgemat sissetulekut. Seirenäitajad Näitaja Allikas Algtase Sihttase 2030 Tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse Statistikaamet, 82,2% (2018) läheneb Eesti alusel Eesti keskmisest (%, 20 ja enama EM027 keskmisele hõivatuga ettevõtted) Immateriaalsetesse põhivaradesse Statistikaamet, 0,5% (2018) 3% investeeringute osakaal EM014 põhivarainvesteeringutest (%) 8 2.1. Piirkonnaspetsiifiliste ressursside väärindamine, rohetehnoloogiate ja ressursitõhususe edendamine Piirkonna ettevõtlus on seda edukam, tootlikkus seda kõrgem, mida tõhusamalt suudetakse ühelt poolt ära kasutada piirkonna arengueelduseid ja ressursse, ning teisalt, mida paremini osatakse kasutusele võtta uuenduslikke lahendusi ning kaasa minna maailmamajandust mõjutavate trendidega. Kagu-Eestis on mitmed tugevate traditsioonidega majandusharud nagu puidusektor, toidutootmine, mida innovatsiooni toel muuta suuremat lisandväärtust pakkuvaks. Samuti tuuakse piirkondlike ressurssidena välja puhast looduskeskkonda, kui eeldust mahe- ehk ökoloogiliseks tootmiseks, kultuurilist omapära, mida ära kasutada toote- ja teenuste arenduses näiteks turismi- ja heaolusektoris, piirideäärset asukohta, mis võimaldab arendada piirilogistikat. Kagu-Eesti rohelist kuvandit saab kasutada lähtekohana pööramaks rõhutatult tähelepanu, rohetehnoloogiate kasutuselevõtule, ressursitõhususe ja bio- ja ringmajanduse edendamisele. Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 7 (piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile). 2.2. Ettevõtete kasvu soodustamine, ettevõtete võrgustumine ja ettevõtlustaristu arendamine Kagu-Eesti ettevõtlusmaastikku iseloomustab keskmisest kõrgem mikroettevõtete osakaal. Mikroettevõtted on olulised rakenduse ning elatise pakkujana, ent uute tehnoloogiate juurutamiseks võib neil jõudu nappida, mistõttu on oluline kasvu soodustava keskkonna tagamine. Kasvu takistusi on mitmesuguseid. Kagu-Eesti kontekstis räägitakse sageli lisaraha kaasamise keerukusest, kvalifitseeritud tööjõu nappusest, tihti on kasvu takistuseks ka puudulik ettevõtlustaristu. Teisalt võib innovatsioon alguse saada kompetentside ühendamisest, ettevõtete võrgustumisest ja koostööst väärtusahelas. Riiklike ettevõtlusmeetmete kavandamisel tuleb senise kogemuse põhjal rakendada täiendavaid sekkumisi, et tagada parimal moel ettevõtluse arengu- ja ettevõtjate kasvuvõimalused erinevates piirkondades, pidades silmas piirkondlikku eripära. Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 7 (piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile). 3. Kutsuv keskkond Kolmas tegevussuund on suunatud Kagu-Eesti elu- ja külastuskeskkonnale ja koondab tegevusi, mille eesmärgiks on tagada, et piirkonna head mainet elu- ja külastuskeskkonnana toetaks ka kaasaegne taristu ning teenused, samal ajal hoolitsedes väärtusliku kultuuri- ja looduspärandi säilimise eest. 9 Seirenäitajad Näitaja Allikas Algtase Sihttase 2030 Rahvaarv6 Statistikaamet, 87333 (01.01.2021) üle 80000 RV0240, RV087 Rändesaldokordaja (rändesaldo Statistikaamet, -48,9 (2019) positiivne 10 000 elaniku kohta) RVR02 Majutatute ööbimiste arv Statistikaamet, 401 776 (2019) 471 000 TU131 Lairibaühenduseta leibkondade Statistikaamet, 19% (2020) alla 5% osakaal (%) IT20 Kruuskattega teid liiklussagedusega Transpordiamet 676km (01.01.2020) 0 km üle 50 auto/ööpäevas Leibkondade osakaal, kelle eluruumi Statistikaamet, kõrgeim maakondlik alla 5% kvaliteet ei ole hea või väga hea (%) LER05 näitaja 10,9% (Valgamaa, 2019) Üldine rahulolu oma elukeskkonnaga Statistikaamet, madalaim maakondlik vähemalt 82% (väga ja pigem rahul vastanute KO11; näitaja 75,8% osakaal, %) minuomavalitsus. (Valgamaa 2020) ee 3.1. Kommunikatsioonide ja ühenduste kaasajastamine Nii ettevõtete kui elanike igapäevane toimimine sõltub otseselt elektri- ja internetiühendustest ja liikumisvõimalustest. Asustuste hajusa paiknemise tõttu on heade ühenduste rajamine kulukas. Seetõttu on vajalik rakendada erilahendusi, olgu selleks siis rahastusmudelite ülevaatamine teede korrashoiu puhul, hajaasustuse spetsiifika arvestamine viimase miili ühenduste rajamise toetamisel, kohalike energiavarustuslahenduste toetamine või uudsed ühistranspordilahendused. Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 5 (regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes). 3.2. Kaugtöökohtade loomine ja kaugtöökeskuste arendamine Distantsilt töötamine on muutunud järjest laialdasemaks ühes telekommunikatsioonivahendite arenguga, ent 2020. aastal alanud koroonapandeemia tõttu tõusis selle osakaal plahvatuslikult, muutudes teatud valdkondades uueks normaalsuseks. Töö- ja elukohtade lahtisidumine pakub võimalust valida elukohta elukeskkonna ja mitte niivõrd töökoha asukoha järgi. Kagu-Eestil on potentsiaali meelitada elama ja töötama neid, kes hindavad looduskaunist, tugeva identiteediga, rahulikku ja turvalist keskkonda. Kaugtöötamine ei tähenda alati kodust töötamist, milleks piisab valdavalt heast internetiühendusest, tänapäevased distantsilt töötamise mudelid hõlmavad kaugtöökeskusi, kaugtöökohti asutuste juures jm. Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 1 (piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes). 6 Statistikaameti 01.01.2019 rahvaarvu põhjal tehtud prognoosi kohaselt on Kagu-Eesti rahvaarv aastal 2030 78283. 10 3.3. Eluasemete kaasajastamine Kehvad eluasemetingimused on töö ja palga kõrval üheks peamiseks põhjuseks, miks inimesed elukohavahetust kaaluvad. Samuti on kaasaegsete (üüri)elamispindade puudus tihti takistuseks spetsialistide piirkonda elama asumisel. Eluasemete soetamist, ehitamist ja renoveerimist turutingimustel takistab sageli laenutagatiste madal väärtus ja vähene turuaktiivsus. Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 6 (regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes). 3.4. Turismi edendamine Tegevuskava koostamise hetkel on turismivaldkonnas keerulised ajad. Ometi on turismi- ja puhkemajandus üks valdkondi, milles Kagu-Eestil on loomulikud ja eripärased arengueelised. Lisaks kultuuripärandile ning kaunile ja puhtale loodusele võimaldab eripäraseid turismitooteid ja –marsruute pakkuda piirkonna piiriäärne asend. Eelduste ärakasutamiseks ja konkurentsivõimeliste turismitoodete väljaarendamiseks on oluline piirkonnaülene koostöö. Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 7 (piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile). 3.5. Kultuurilise eripära ja looduspärandi hoidmine Et säiliks Kagu-Eesti kuvand kauni ja puhta looduse ja eripärase kultuuriga piirkonnana, on vaja jätkuvalt tegutseda selle väärtusliku pärandi säilimise nimel. Looduskeskkonna säilimise eelduseks on inimtegevuse mõjude vähendamine veekogudele ja metsale. Samuti on vajalik likvideerida ajalooline negatiivne inimtegevuse mõju jääkreostusobjektidel. Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 4 (regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes). 3.6. Piiridega seonduvate probleemide lahendamine ja eeliste ärakasutamine Kagu-Eesti piirnemine kahe naaberriigiga valmistab nii probleeme kui pakub võimalusi. Nendes tingimustes on oluline kontaktide hoidmine ja loomine Eesti diasporaaga Venemaal, Läti suunal on vaja tugevdada koostööd muuhulgas piiriüleste teenuste arendamisel ja töörände lihtsustamisel. Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 5 (regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes) ja 6 (regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes). 11 Tegevuskava koostamine, elluviimine ja seire Kagu-Eesti tegevuskava 2030 on toetav dokument riikliku strateegilise planeerimise süsteemis. Tegevuskava kajastab keskvalitsuse tegevusi, mis on suunatud otseselt Kagu-Eestile ning mis on ära toodud ka valdkondlikes arengudokumentides. Tegevuskava uuendamise otsusele eelnesid augustis 2019 ametnike välitööd Kagu-Eestis. Välitööd oli töömeetod toomaks ühise laua taha piirkonna kohalikud omavalitsused ja eestvedajad ning ministeeriumid ja riigiametid, nii avalik kui erasektor. Välitööde eesmärk oli tõhustada valdkondlikku ja vertikaalset (riik-maakond-omavalitsus) koostööd regionaalse arengu toetamiseks ning Kagu-Eesti piirkonna arenguvõimaluste realiseerimiseks ja väljakutsete ületamiseks. Kokku võttis sündmusest osa ligi 700 osalejat 153 erinevast asutusest ja organisatsioonist. Välitööde tulemusel koostatud tegevuste kava on üks olulistest sisenditest Kagu-Eesti tegevuskava uuendamisel. Samuti on tegevuskava kokkupanekul arvesse võetud piirkondlike seminaride (sh Kagu-Eesti programmi ettevalmistavate koosolekute) tulemusi ning ministeeriumide tagasisidet Kagu- Eesti tegevuskava 2015–2020 elluviimisele ja ettepanekud tegevuskava uuendamiseks. Tegevuskava on valminud koostöös Kagu-Eesti maakondlike arenduskeskuste ning rahandusministeeriumi piirkondlike talitustega. Tegevuskavas on tegevussuundade kaupa välja toodud seirenäitajad ja nende kavandatavad sihttasemed aastaks 2030. Silmas tuleb pidada, et tegemist on pigem konteksti- kui konkreetsete tulemus- või väljundinäitajatega. See tähendab, et tegevuskavas kavandatavad sekkumised ei ole kindlasti ainsad tegurid, mis mõjutavad seirenäitaja taseme muutust. Ometi on nende põhjal võimalik hinnata, kas areng kulgeb soovitud suunas ja tempos või on tarvilik konkreetses valdkonnas rakendatavaid tegevusi täiendada või tõhustada. Tegevuskava elluviimise eest vastutavad ministeeriumid ja nende allasutused ning teised osapooled vastavalt nende vastutusvaldkonnale. Kuna tegevuskava rakendusplaani tegevused esitatakse regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaani koosseisus, seiratakse tegevuste elluviimist ning tegevuskava eesmärkide täitmist regionaalse arengu tegevuskava seireprotsessi käigus. Tuginedes seire tulemustele, tegevuskava ja rakendusplaani vajadusel muudetakse ja täiendatakse. 12
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel