Rahandusministeerium · 23. veebruar 2022
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
23.02.2022 nr 50
Regionaalse arengu tegevuskava,
Ida-Virumaa tegevuskava 2030,
ja Kagu-Eesti tegevuskava 2030 ning nende ühise
rakendusplaani aastateks 2021–2025
kinnitamine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 alusel ning kooskõlas Riigikogu
12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“
strateegilise sihi „Ruum ja liikuvus“ eesmärgist tagada riigi tervikliku ja piirkondlikult
tasakaalustatud ruumiline areng:
1. Kinnitan Regionaalse arengu tegevuskava, Ida-Virumaa tegevuskava 2030 ja Kagu-Eesti
tegevuskava 2030 ning nende ühise rakendusplaani aastateks 2021–2025 (lisatud).
2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokumendid ministeeriumi
veebilehel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisa 1 Regionaalse arengu tegevuskava
Lisa 2 Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan aastateks 2021–2025
Lisa 3 Ida-Virumaa tegevuskava 2030
Lisa 4 Kagu-Eesti tegevuksava 2030
Lisa 1
KINNITATUD
{reg.kpv} käskkirjaga nr {viit}
Regionaalse arengu
tegevuskava
Rahandusministeerium 2021
Sisukord
Sisukord ................................................................................................................................................... 2
Sissejuhatus ..............................................................................................................................................3
1. Tegevuskava eesmärk ja sekkumisloogika.........................................................................................3
2. Regionaalse arengu juurprobleemid ja nende hetkeolukord ..............................................................5
2.1 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes
eneseteostusvõimalustes ..................................................................................................................... 9
2.2. Juurprobleem - piirkondlik ebavõrdsus inimeste sissetulekutes ja vaesuses ................................... 9
2.3 Juurprobleem - piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud eluaastates ............... 10
2.4 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega
seotud eneseteostusvõimalustes......................................................................................................... 11
2.5 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes .................................. 11
2.6 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes ................................... 12
2.7 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile .... 13
2.8 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses 14
2.9 Juurprobleem - KOVde piirkonniti erinev finants-, arendus- ja teenuste osutamise võimekus........ 14
2.10 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused KOVde arenguväljavaadetes seoses rände ja elanike arvu
muutustega ......................................................................................................................................... 15
3. Tegevuskava elluviimise ja seire korraldus ....................................................................................... 17
4. Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan............................................................................. 18
Esikaane fotod: Rivo Veber, Mati Kose, Margus Kontus, Ken Oja, Kaupo Kalda, Peeter Järvelaid, Remo Savisaar,
Evolumina
2
Sissejuhatus
Alates 2021. aastast on uuenenud regionaalarengu suunamise strateegiline raamistik. Eraldiseisva
regionaalarengu strateegia asemel on nüüdsest regionaalse dimensiooni arvestamise vajadus rõhutatult esile
toodud strateegias „Eesti 2035“, kus on seatud ka olulisemates riigi strateegilistes arengusihtides regionaalse
tasakaalustatuse eesmärgid. Nende eesmärkide poole liikumiseks on vaja kõigi valdkondade panust,
koostööd ning koordineerimist.
Tasakaalustatud regionaalne areng on Eesti arengu ja kõigi elanike hea käekäigu seisukohalt jätkuvalt väga
oluline ning ilma valdkonnapoliitikate osaluseta ja tõhusa koostööta ei ole riigi terviklike regionaalse arengu
eesmärkide saavutamine realistlik. Läbimõeldum piirkondlike erisustega arvestamine valdkonnapoliitikate
kavandamisel ja elluviimisel on oluline ka kogu avaliku sektori ressursside tõhusamaks kasutamiseks riigi
terviklikus arengus ning selleks, et piirkondade kasutamata potentsiaali valdkondlike arengusihtide huvides
parimal moel rakendada. OECD on toonud oma varasemas riigivalitsemise raportis Eestile 1 ühe
riigivalitsemise korraldamise kitsaskohana välja valdkonnapoliitikate ja finantsvahendite planeerimisel
ebapiisava arvestamise regionaalpoliitika ja regionaalsete vajadustega, soovitades ühtlasi ministeeriumide
üleste tegevuste tõhustamist regionaalset arengut toetavate poliitikate kujundamisel, rakendamisel ja
koordineerimisel. Need väljakutsed on püsinud tänaseni. Ka Euroopa Komisjon osutab oma 2019.a
riigipõhistes soovitustes Eesti vajadusele pühenduda ühtekuuluvuspoliitika meetmete kaudu enam
riigisiseste piirkondlike arenguerisuste tasandamisele, ning juhib tähelepanu, et valdkondlike ja regionaalse
arengu eesmärkide suunas tuleb liikuda samaaegselt.
Seetõttu tegi ka valitsuskabinet riigihalduse ministrile ettepaneku koostada valitsemisalade ülene regionaalse
arengu tegevuskava, et leppida kokku täpsemas valdkondade üleses tegevusplaanis, mille kaudu aidata
liikuda „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide suunas regionaalarengut tasakaalustaval moel.
1. Tegevuskava eesmärk ja sekkumisloogika
Regionaalse arengu tegevuskava eesmärgiks on tugevdada valdkonnapoliitikate tegevusi riigi
regionaalarengu võtmeväljakutsete lahendamisel, panustades nii „Eesti 2035“ regionaalset arengut
puudutavate arengusihtide elluviimisse, ning luua alus nende protsesside edasiseks seireks.
Tegevuskava keskendub kolmele põhiülesandele:
• määratleb riigi regionaalse arengu peamised juurprobleemid, seostades need „Eesti 2035“
strateegiliste sihtide ja seiremõõdikutega;
• jälgib regionaalarengu hetkeolukorda ja arenguid juurprobleemide lõikes ning strateegia „Eesti 2035“
arengusihtide suunas liikumist regionaalse tasakaalustatuse vaatenurgast;
• koondab 4 järgnevaks aastaks ja seire käigus perioodiliselt uuendatavasse rakendusplaani olulisemad
valdkonnapoliitikate tegevused, millel on arvestatav mõju regionaalse arengu juurprobleemide
lahendamisele, täpsustab nende oodatavad väljundid juurprobleemide leevendamisel ning jälgib
ühtlasi nende tegevuste elluviimist.
1
https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content
editors/Failid/oecd_public_governance_review_estonia_full_report.pdf
3
Joon. 1. Regionaalse arengu tegevuskava ülesehitus ja sekkumisloogika
4
2. Regionaalse arengu juurprobleemid ja nende
hetkeolukord
Piirkondliku arengu näitajate analüüsi põhjal on määratletud peamised regionaalse arengu juurprobleemid,
mis väljendavad olulisemaid erinevusi piirkondade arenguerinevustes ja -tingimustes. Tuvastatud regionaalse
arengu juurprobleemid on seostatud omakorda „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide ja seiremõõdikutega, mille
kaudu juurprobleemide osas toimuvaid muutusi jälgida. Seal, kus „Eesti 2035“ strateegia seiremõõdikute
kohta ei ole regionaalstatistika kättesaadav, on kasutatud lisamõõdikud, mis võimaldaksid regionaalseid
erisusi „Eesti 2035“ sihtide suunas liikumisel hinnata.
Tabel 1. Eesti regionaalse arengu olulisemad juurprobleemid/väljakutsed ning nende seos „Eesti 2035“
strateegia strateegiliste sihtidega
Regionaalse arengu juurprobleemid "Eesti 2035" seiremõõdikud
"Eesti 2035" strateegilised sihid
Piirkondade vaheline ebavõrdsus … või lisamõõdikud (kaldkirjas)
Eestis elavad arukad, tegusad ja (1) inimeste töö- ja tööalastes tööjõus osalemise määr (15-74
tervist hoidvad inimesed eneseteostusvõimalustes aastased);
… kus inimeste teadmised ja (2) inimeste sissetulekutes ja suhtelise vaesuse määr;
oskused viiakse kokku tööturu vaesuses
vajadustega ja luuakse võrdsed leibkonnaliikme netosissetulek
võimalused tööturul; tagatakse kuus
tööturu regionaalne (3) inimeste tervises ja tervena ülemäärase kehakaaluga
tasakaalustatus; on tervist elatud eluajas inimeste osatähtsus (16-64
hoidvad inimesed ja keskkond ... aastased);
16+ aastaste hea/väga hea
terviseseisundiga elanike
osakaal;
rahulolu välisõhu kvaliteediga
Eesti ühiskond on hooliv, (4) inimeste ühiskonnaelus vähemalt 15-aastaste osalemine
koostöömeelne ja avatud osalemise ning vaba-aja ja kultuurielus;
… kus igaühel on võrdne haridusega seotud eneseteostuse vabatahtlikus tegevuses
võimalus eneseteostuseks ja võimalustes osalemise määr;
ühiskonnaelus osalemiseks
sõltumata … elukohast ... kolmanda taseme haridusega 25-
34-aastaste osakaal;
rahulolu kaasamisega KOV
arengu kavandamisse
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, (5) liikumisvõimalustes ja rahulolu bussiühendustega
kvaliteetne ja turvaline ühendustes kohalike tõmbekeskusega;
elukeskkond lairiba internetiühendusega
… kus tagatakse piirkondlikult leibkondade osakaal;
tasakaalustatud ruumiline areng
ning rahvastikumuutustega, rahulolu
ühiskonna vajaduste ja ühistransporditeenusega
keskkonnahoiuga arvestavad (6) inimeste igapäeva elutingimustes kodu ümbruskonda turvaliseks
ruumilahendused … ja pidavate inimeste osatähtsus;
ligipääsetavus … elukeskkonnaga rahulolu;
leibkondade osatähtsus, mille
eluruumis on jooksev soe vesi
5
Eesti majandus on tugev, (7) ettevõtete konkurentsivõimes ja SKT hõivatu kohta võrreldes
uuendusmeelne ja ligipääsus kapitalile EL27 keskmisega;
vastutustundlik ettevõtete (20+ hõivatuga)
… pakkudes ettevõtlusele
arenguvõimalusi kõigis lisandväärtus ettevõtte kohta;
piirkondades; kus piirkondlike ettevõtlusaktiivsus;
lõhede vähendamiseks kaupade ja teenuste eksport
kiirendatakse majanduse ettevõtte kohta
struktuurseid muutuseid
(8) ettevõtetele vajalike oskustega eri- või kutseharidusega
väljaspool Harjumaad;
tööjõu kättesaadavuses täiskasvanute osatähtsus;
suurendatakse Eesti ja selle
piirkondade majandusele oluliste 25-64 aastaste elukestvas õppes
ettevõtlusvaldkondade osalemine viimase 4 nädala
võimekust ettevõtete ja jooksul
teadustasutuste koostöös;
kohalike ressursside
väärindamine on kasvanud ...
Eesti on uuendusmeelne, (9) KOVde finants-, haldus- ja rahulolu KOV teenuste
usaldusväärne ja inimesekeskne teenuste osutamise võimekuses osutamisega;
riik rahulolu kohaliku omavalitsuse
… kus avalikud teenused on juhtimisega oma elukohas;
kvaliteetsed ja kättesaadavad
sõltumata elukohast; rahulolu kohaliku omavalitsuse
korrastatakse KOV ja riigi üldise arengusuunaga
vastutuse jaotust; suurendatakse (10) KOVde arenguväljavaadetes rahvaarvu muutuse kordaja
KOV-üksuste rolli rände ja elanike arvu muutustega 2018.a suhtes
detsentraliseerimise ja seoses
piirkondliku koostöö
edendamisega ...
Ülevaade regionaalse arengu juurprobleemide hetkeolukorrast tugineb „Eesti 2035“ seiremõõdikute
regionaalsete erinevuste analüüsile, tuues näiteid ka selle kohta, kuidas erinevate valdkondlike
toetusmeetmete jm rahastamisinstrumentide 2 piirkondlik jaotus on juurprobleeme seni eeldatavalt
mõjutanud, neid leevendades või pigem võimendades (vt joonis 3). Teostatud analüüs on olnud aluseks
juurprobleemide määratlemisel ning on lähtepositsiooniks tegevuskava elluviimise edasises seires.
Kuna maakonniti ei ole kõigi seirenäitajate puhul regionaalstatistika olnud kättesaadav, vaatleb analüüs
regionaalseid erisusi juurprobleemide seiremõõdikutes ja toetusvahendite jaotuses peamiselt NUTS3
piirkondade 3 lõikes, et tekiks terviklik võrdluspilt. Seal, kus andmed võimaldavad, on analüüsi tekstiosas
toodud välja ka olulisemad regionaalsed arenguerisused täpsemas territoriaalses lõikes (maakond, KOV
üksused).
2
Analüüs põhineb nende ELi struktuurivahenditest, EMKFist ja EAFRDst, muudest välisvahenditest ja riigieelarvest
rahastatud toetustmeetmete, sihtotstarbeliste toetuste ja finantsinstrumentide andmetel perioodil 2014-2020, mille
kohta on olnud kättesaadav ka nende maakondlik jaotus. Juurprobleemide 1-6 ja 9 puhul on arvestatud toetuste
summa elanike arvu suhtes ja juurprobleemide 7-8 puhul statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arvu suhtes (v.a FIE-
d).
3
Põhja-Eesti = Harjumaa; Kesk-Eesti = Järva-, Rapla- ja Lääne-Virumaa; Kirde-Eesti = Ida-Virumaa; Lääne-Eesti =
Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaa; Lõuna-Eesti = Jõgeva-, Tartu-, Viljandi-, Valga-, Põlva- ja Võrumaa
6
Joon. 2. Piirkondade vahelised erinevused regionaalse arengu juurprobleemides „Eesti 2035“ jt seirenäitajates4
4
seiremõõdiku ees sulgudes olev number osutab regionaalse arengu juurprobleemi numbrile (vt tabel 1).
7
Joon. 3. Toetuste jm rahastusinstrumentide panus regionaalse arengu juurprobleemide leevendamisel aastatel 2014-2020
8
2.1 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja
tööalastes eneseteostusvõimalustes
Strateegia „Eesti 2035“ seiremõõdikute analüüs näitab, et piirkondade vahelised erinevused selle
juurprobleemi osas on võrdlemisi suured. Tööjõus osalemine püsib selgelt madalam väljaspool kahe suurema
linnapiirkonnaga maakondi. Inimeste haridusele, oskustele, erivajadustele või muudele ootustele sobivate
töökohtade kättesaadavus on olnud kõige teravamaks probleemiks Ida-Virumaal ja hõredama asustusega
piirkondades, mis ei ole suutelised pakkuma kohapeal piisaval hulgal atraktiivseid, mitmekülgseid ja tulusaid
töövõimalusi. 2020.a ulatusid tööjõus osalemise määra piirkondade (NUTS3) vahelised erinevused 62,3%-lt
Kirde-Eestis kuni 76,5%-ni Põhja-Eestis (Harjumaa). Maakonniti on erinevused veelgi suuremad, lisaks Ida-
Virumaale on madal tööjõus osalemine kogu Kagu-Eesti regioonis, kus kõigis 3 maakonnas jääb tööjõus
osalemise määr alla 66%. Siinkohal seab „Eesti 2035“ sihiks tagada tööturu regionaalne tasakaalustatus
kogu Eestis ning et tööjõus osalemise määr ei erineks maakonniti enam kui 10 protsendipunkti.
Maakondade vaheline erinevus ulatub hetkel (2020.a) veel 19,5 protsendipunktini ja on viimasel 3 aastal
seejuures kasvanud.
Vaadates, kuidas on inimeste töökohtade kättesaadavusele ja tööalase eneseteostusvõimalustesse
panustavate toetus- jt rahastusmeetmed piirkondade vahel jagunenud, on näha, et parima tööturu
olukorraga Harjumaale on elanike arvu suhtes jõudnud ka proportsionaalselt vähem vahendeid kui teistesse
piirkondadesse (seda suuresti maaelu ja kalanduse arengukavade ning regionaalarengu toetusmeetmete
arvelt). Samas on ka kõige teravamate tööturuprobleemidega Ida-Virumaale läinud Eesti keskmisega
võrreldes elaniku kohta vähem vahendeid. See asjaolu vajab riiklikes poliitika- ja toetusmeetmetes jätkuvat
tähelepanu.
2.2. Juurprobleem - piirkondlik ebavõrdsus inimeste sissetulekutes ja vaesuses
Elanike sissetulekute suuruse ja elatustaseme piirkondlikud erinevused on Eestis endiselt märkimisväärsed.
Suhtelises vaesuses elab 2020.a seisuga Kirde-Eestis 31,4% elanikkonnast, mis on ligemale 2 korda kõrgem
kui Harju- ja Tartumaal (16,5 ja 18,8%). Viimase viie aasta jooksul on NUTS 3 piirkondade vahelised erinevused
siiski mõnevõrra vähenenud. Suhteline vaesus on 2020. aasta seisuga jätkuvalt palju kõrgem maalistes
asustuspiirkondades (23,2%), võrreldes linna- ja väikelinnalise asustuspiirkonnaga (19,4%).
Kuigi leibkonnaliikmete kuukeskmiste sissetulekute piirkondlikud erinevused on 2020.a maakondade ja
NUTS3 piirkondade võrdluses viimase 8 aasta väikseimad, on need jätkuvalt märkimisväärsed (sissetulekud
Kirde-Eestis on vaid 71% Põhja-Eesti sissetulekutest).
Vaadates toimetuleku- ja peretoetuste piirkondlikku jaotust, on Põhja-Eestisse jõudnud elanike arvu kohta
selgelt vähem toetusi kui piirkondadesse, kus vaesus ja madalamad sissetulekud on suuremaks probleemiks.
Piirkondlikud erinevused inimeste sissetulekutes ja vaesuses on väga tugevalt seotud piirkonna üldiste
majanduse ja tööturu arengu näitajatega ning vaesus on suuremaks probleemiks eelkõige seal, kus on suurem
9
tööjõuturult kõrvalejäänute osakaal ja madalamad keskmised palgad. Seetõttu mõjutavad inimeste
sissetulekute ja vaesusega seotud piirkondlikku ebavõrdsust mitte niivõrd madalat toimetulekut leevendavad
hüvitised, kuivõrd muud aktiivsed ettevõtlus- ja tööturupoliitika (toetus)meetmed jm tegevused, mis
seostuvad juurprobleemidega 1, 7 ja 8.
2.3 Juurprobleem - piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud
eluaastates
Inimeste terviseseisund paistab erinevate rahvatervise näitajate põhjal muude piirkondadega võrreldes
tuntavalt halvem Kirde-Eestis ja samuti Lõuna-Eestis. Vähemalt hea terviseseisundiga (enesehinnang)
täiskasvanute osakaal on Kirde-Eestis 42%, mis jääb tervelt 18 protsendipunkti madalamaks riigi keskmisest
ja 24 protsendipunkti madalamaks Harjumaast. Ka ülemäärase kehakaaluga täiskasvanute osakaal on suurim
Kirde-Eestis (olles ligikaudu 8,5 %-punkti jagu kõrgem kui Harjumaal). Siiski on viimasel 4 aastal märgata, et
tervisega rahulolu erinevused on piirkonniti aasta-aastalt mõnevõrra ühtlustunud.
Arvestataval määral mõjutab Inimeste terviseseisundit ka igapäevane elukeskkond, sh õhukvaliteet. Inimeste
rahulolu (väga või pigem rahul) välisõhu kvaliteediga on samuti Kirde-Eestis tuntavalt madalam kui muudes
Eesti piirkondades, olles 2020.a 61% ning küündides sellega vaid 74 %-ni riigi keskmisest rahulolu tasemest.
Samal ajal ulatub kõigis ülejäänud maakondades rahulolu vähemalt 78 %-ni, seejuures Saare- ja Hiiumaal
vastavalt 95-96 %-ni Eesti keskmisest.
Inimeste tervislikku seisundit võimaldab hinnata oodatav eluiga ja tervena elatud eluaastate arv, mille osas
paistab rahvatervise olukord teiste piirkondadega võrreldes samuti halvem just Lõuna- ja Kirde-Eestis. 2020.a
on Kagu-Eestis tervena elatud eluiga üle kümne aasta lühem võrreldes Põhja- ja Lääne-Eestiga ning
maakondade vahelised erinevused ulatuvad tervelt 18,7 eluaastani meeste (Põlva- ja Hiiumaa vahel) ning 15,7
eluaastani naiste hulgas (Võru- ja Läänemaa vahel). See jääb tuntavalt maha „Eesti 2035“ ja rahvatervise
arengukavas 2030 seatud eesmärkidest, et inimeste tervena elatud eluaastate maakondlikud erinevused
jäävad aastaks 2035 alla 5 eluaasta ning aastaks 2030 pole ühegi maakonna oodatav eluiga üle 2 aasta
lühem riigi keskmisest.
Vaadates rahvatervise, tervishoiuteenuste ja –taristu arendamise toetusmeetmete kaudu suunatud vahendite
piirkondlikku jaotust viimastel aastatel, on märgata, et elanike arvu kohta on suhteliselt enam aidatud tervise-
edendusele kaasa piirkondades, kus olukord rahvatervises on olnud halvem. Oluline on seda lähenemist
meetmetes hoida, et endistviisi suuri piirkondlikke erinevusi inimeste terviseseisundis vähendada.
10
2.4 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning
vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes
Inimeste võimalused end ühiskonnaelus teostada on seotud erinevate võimaluste kättesaadavusega kogu
elukaare kestel. Kultuurielus ja vabatahtlikus tegevuses osalemise aktiivsuses on selge lõhe Põhja-Eesti ja
muude piirkondade vahel, eriti torkab silma madalam kultuurielus osalemine Ida-Virumaal (ligikaudu 20%
madalam kui Harjumaal) ning passiivsem vabatahtlikus tegevuses osalemine Kesk- ja Lääne-Eestis. Võimalusi
kohaliku elu kujundamises kaasa rääkida tajutakse piirkonniti väga erinevalt. Ida-Virumaal on kõigest 30%
elanikest rahul kaasatusega omavalitsusüksuse arengu kavandamisse, Jõgeva-, Valga- ja Põlvamaal on
rahulolijaid 40-41%, samal ajal kui kõigis ülejäänud NUTS3 piirkondades on see üle 50% ning Lääne-Eesti
saartel ja Läänemaal isegi üle 60%.
Samuti ilmnevad selged piirkondlikud erinevused haridusega seotud eneseteostusvõimalustes: kolmanda
taseme haridusega täiskasvanute osatähtsuse poolest ületavad Harju- ja Tartumaa (vastavalt 48 ja 43%)
oluliselt muid Eesti piirkondi (kõigis maakondades alla 34%). Seda, kui aktiivselt inimesed kohalikus
ühiskonnaelus kaasalöömise võimalusi kasutavad, määrab ka nende piirkondliku kuuluvustunde ja
tulevikuperspektiivi tajumine, mis samuti piirkonniti erineb.
Senist toetusmeetmete piirkondlikku jaotust vaadates on see pigem juurprobleemi lahendamisele kaasa
aidanud. On väga oluline, et riigi haridus-, kodanikuühiskonna-, kultuuri- ja spordipoliitika meetmetega
panustataks jätkuvalt sellesse, et inimeste võimalused kogukonna- ja ühiskonnaelus aktiivselt osaleda ning
mitmekülgsetest vaba-aja teenustest ja kvaliteetsest haridusest osa saada saaksid piirkonniti ühtlasemalt
tagatud.
2.5 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes
Inimeste piirkondlike liikumisvõimaluste analüüsimiseks napib regionaalstatistilisi näitajaid.
Ühistransporditeenusega rahul olevate inimeste osatähtsus on kõige madalam Kesk-Eestis, jäädes 57%-ga
tunduvalt madalamaks kui Põhja-Eestis (63%). Maakondadest on madalaim rahulolu Jõgevamaal (49%) ning
kõrgeim Tartu- ja Saaremaal (70%). Rahulolu bussiühendustega kohalikku tõmbekeskusesse on 2018.a
ühistranspordi rahulolu uuringu põhjal madalam Kesk-Eestis ja Jõgevamaal (4-palli skaalal keskmiselt 2,8).
Lääne-Eesti saartel ja Võrumaal on rahulolu kõrgeim (3,2 p), samas on just nende piirkondade aeg-ruumilised
vahemaad peamiste regionaalsete keskustega ühed suuremad.
Puudulikku füüsilist ligipääsetavust aitavad tänapäeval leevendada ka digitaalsed ühendused. Kiire
internetivõrguga ühendatuses on piirkondlikud erinevused siiani veel suured. Kuigi kiire interneti taristut on
11
viimastel aastatel üleriigiliste meetmete toel jõuliselt arendatud ja 2021.a seisuga on lairiba
internetiühenduseta leibkondi5 Statistikaameti andmetel jäänud alles küllalt vähe (5 maakonnas alla 10%) on
mitmes maakonnas kaetus väiksem kui mujal, nt Võru ja Põlva maakonnas on veel vastavalt 16% ja 17%
leibkondadest ilma lairiba internetiühenduseta.
Analüüsis vaatluse alla võetud inimeste liikumisvõimalustesse panustavate meetmete toetus- jm
finantsvahendeid on elanike arvu suhtes jõudnud kõige vähem Lõuna-Eestisse ning kõige enam suhteliselt
heade ühendusvõimalustega Kesk-Eestisse, mille on põhjustanud ilmselt üksikud suurinvesteeringud. Kuigi
elanike arvu kohta ei ole transpordi- ja sidetaristu investeeringutoetusi jõudnud Harjumaale enam kui riigis
tervikuna, on vastavate toetuste kogumahtu vaadates siiski selgelt ülekaalukam osa toetustest liikunud just
Harjumaale (ligemale 45%), kus toimub tihedam igapäevane liikumine ja kuhu on koondunud olulisemad
rahvusvahelised ja üleriigilised transpordisõlmed. Samal ajal on Lõuna-Eesti piirkonda jõudnud elaniku kohta
tunduvalt vähem toetusi (75% riigi keskmisest). Kokkuvõttes on seega transpordi- ja sidetaristu
investeeringutoetused olulisel määral aidanud keskuste vahelisi ühendusvõimalusi piirkonniti parandada,
kuid kitsaskohaks on jätkuvalt kohalikud ühendused keskuste ja tagamaa vahel.
2.6 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes
„Eesti 2035“ on seadnud sihiks piirkondlike erinevuste vähenemise elukeskkonnaga rahulolus ning
tõstatab riigi ühe arenguvajadusena suurema kompetentsi ruumiloomes, aitamaks muuhulgas piirkondades
kohaneda rahvastikumuutuste jm arenguvajadustega. Kui 2020. aastal oli elukeskkonnaga rahul enamikes
maakondades üle 80% elanikest (Saare- ja Hiiumaal üle 92%), siis Ida-Virumaal jäi rahulolu alla 70%. Väiksem
rahulolu elukeskkonnaga oli maakondadest ka Põlva- ja Valgamaal. Elukeskkonna turvalisuses suuri
regionaalseid erinevusi ei esine. Märkimisväärseid piirkondade vahelisi erinevusi esineb inimeste
olmetingimustes. Näiteks puudub 2020.a seisuga Statistikaameti andmetel Kirde-Eestis tervelt 19%
leibkondade eluruumis jooksev soe vesi. Samal ajal on Harjumaal sellistes tingimustes elavaid leibkondi alla
3%.
Selle taustal on analüüsis vaadeldud inimeste elutingimuste parandamisele suunatud toetus- jm
rahastamismeetmete vahendid jõudnud elaniku kohta just kõige vähem Ida-Virumaale ja Jõgevamaale ning
ilma regionaalarengu ning põllumajandus- ja kalandusfondi vahendite osata ka Lääne-Eestisse. Kuigi ka
Põhja-Eestisse on vastavaid toetusi elaniku kohta jõudnud keskmisest vähem, on senised toetus- ja
rahastamismeetmed tervikuna aidanud piirkondlike erinevuste vähenemisele inimeste elutingimustes kaasa
vaid kohati.
5
arvestades leibkondi, kus vähemalt üks liige on vanuses 16–74
12
2.7 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja
ligipääsus kapitalile
Nagu toob välja ka „Eesti 2035“ strateegia, pärsivad Eesti arengut suured piirkondlikud erinevused
ettevõtlusaktiivsuses, tootlike töökohtade paiknemises ja erinevates ettevõtete konkurentsivõime näitajates
(sh nende teadmismahukuses, lisandväärtuses, ekspordis ning teadus- ja arendustegevuse rakendamise
võimekuses). Kuigi mitme ettevõtete konkurentsivõime näitaja osas ei ole piirkondlikud erinevused viimastel
aastatel enam kasvanud, püsivad need endiselt märkimisväärselt suured. „Eesti 2035“ ning TA,
innovatsiooni ja ettevõtluse arengustrateegia 2035 näevad ette väljaspool Harjumaad elaniku kohta
loodud SKP EL27 keskmisele lähenemise kiirenemist6. Selle sihi saavutamiseks on vaja riigi ettevõtlus ja
innovatsioonipoliitika meetmete puhul järjepidevalt kavandada ka nende regionaalset mõju.
Ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta) on selgelt kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades,
ulatudes 2019.a seisuga Harjumaal 101%-ni ELi keskmisest (ületades ühtlasi ainsa piirkonnana nii ELi kui ka
Eesti keskmist näitajat). Seevastu Lääne-, Kirde- ja Kesk-Eesti piirkondades jääb see kõigest 48-51%
vahemikku ELi keskmisest ning enamikes maakondades alla 50% taseme (kõige madalam Põlva ja
Jõgevamaal 37-38%).
Sarnased piirkondlikud erinevused ilmnevad ka ettevõtlusaktiivsuses - kui Harjumaal oli 2020.a 1000 elaniku
kohta 117 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet (v.a FIE-d), siis suurtööstuste piirkonnas Ida-Virumaal ulatub
see näitaja vaid 34-ni ning ka Kagu-Eestis ja Järvamaal jääb alla 60. Ettevõtete keskmine lisandväärtus ulatus
2017.a andmetel Lõuna- ja Lääne-Eestis vaid vastavalt 72 ja 65% tasemeni Eesti keskmise suhtes, samas kui
Kirde-Eestis on see koguni 134%, seda suuresti sealsete energia- ja keemiatööstuse suurettevõtete arvelt.
Siiski tuleb arvestada, et vastav statistika kajastab vaid 20 või enama töötajaga ettevõtteid, jättes
võrdluspildist välja piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikroettevõtted.
Väga suured piirkondlikud erinevused on ka ettevõtete ekspordi näitajates. Kui 2020.a seisuga ulatub
ettevõtete kaupade ja teenuste eksport Harjumaal 162 tuhande ning Ida-Virumaal 122 tuhande euroni
ettevõtte kohta, siis Lääne-Eestis ulatub see napilt 70 tuhande piirini ning maakondadest Põlva- ja Läänemaal
vaid vastavalt 35 ja 37 tuhande euroni ettevõtte kohta.
Ettevõtete piirkonniti ebaühtlast konkurentsivõimet võimendab ka piirkondlik ebavõrdsus ettevõtete
ligipääsus investeeringuteks vajalikule kapitalile. Sarnaselt elukondliku kinnisvaraga on tagatisvara madal
turuväärtus ning vähene likviidsus üheks piiravaks tingimuseks väljaspool suuremaid linnapiirkondi
investeeringuid kavandavate ettevõtjate jaoks. Kredexi ja MESi pakutavate laenu- ja käendustoodete
kasutamine aitab paljudel juhtudel küll vähendada panga poolt võetavat riski, kuid suurendab samas
ettevõtete jaoks investeerimisega kaasnevaid kulusid. Kredexi laenukäenduse mahust on perioodil 2014-2019
antud 70% Harjumaal tegutsevatele ettevõtetele. MES laenu- ja käendustoodete jaotus on piirkonniti
tasakaalustatum, sest Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas on reeglina väljaspool biomajanduse sektorit
tegutsevad ettevõtted välistatud. Piirkondlikud erinevused ligipääsus kapitalile mõjutavad omakorda
ettevõtete ligipääsu ettevõtlustoetustele.
Ettevõtlusarengu ja innovatsiooni toetus- jm rahastamismeetmete piirkondlik jaotus on viimastel aastatel
olnud pigem ettevõtlusarengu piirkondlike erinevuste vähendamise seisukohast soodne. Analüüsis kasutatud
6
Vastavalt „Eesti 2035“-le vähemalt 67%-ni EL27 suhtes aastaks 2035 (ostujõu pariteedi näitaja alusel).
13
meetmete toetusvahendeid on statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arvu suhtes jõudnud seni keskmisest
vähem kõige konkurentsivõimelisema ja kiiremini kasvava majandusega Põhja-Eestisse, samas kui muudesse
NUTS3 piirkondadesse on toetuseid ettevõtte kohta jõudnud riigi keskmisest enam. Selline piirkondlik jaotus
tuleb suures osas siiski põllumajandus- ja kalandusfondi ja regionaalarengu meetmete arvelt. Kuigi ka ilma
nende meetmete osata ei ületa Harjumaale läinud toetuste osa ettevõtte kohta Eesti keskmist, on
märgatavalttagasihoidlikumate ettevõtluse arengunäitajatega Valga-, Võru- ja Läänemaale jõudnud
toetusvahendeid vähem kui 65% riigi keskmisest. Toetuste sellisele jaotusele vaatamata on ettevõtlusarengu
piirkondlikud erinevused püsinud endistviisi suured.
2.8 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtetele vajalike oskustega
tööjõu kättesaadavuses
Kõrgema lisandväärtusega ja teadmusmahukamate ettevõtete arengule on oluline kõrgema hariduse ja
kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolu, mille hulgast leida või koolitada oma vajadustele vastava profiili ja
oskustega töötajad. Seejuures on väga oluline, et tööjõu erialane haridus ühtiks võimalikult hästi piirkondliku
ettevõtluse valdkondliku profiiliga (ehk täpsema oskuste vajadusega). Eri- või kutseharidusega (sh
kõrgharidus) täiskasvanute osatähtsus on 2021.a seisuga kõrgem Kirde-Eestis (75%), Harju- ja Tartumaal ning
Lääne-Eesti saartel (üle 70%) ja madalam kõigis muudes maakondades (vahemikus 62-65%). Elukestvas
õppes osalemises on piirkondade vahelised erinevused silmatorkavamad - kui Põhja-Eesti vastav näitaja
ulatub 2019.a seisuga üle 23%, siis kõigis ülejäänud NUTS3 piirkondades jääb see 15-19% vahemikku. Kõige
vähesem on osalemine elukestvas õppes olnud paraku just suurimate majanduse struktuursete muudatuste
lävel oleval Ida-Virumaal (16%). Ühtlaselt head elukestva õppe võimalused kõigis piirkondades on väga
vajalikud aitamaks leida ettevõtetel piirkonnast kohapealt sobivate oskustega tööjõudu ning sealsetel
inimestel oma oskustele, haridusele ja soovidele vastavaid töövõimalusi.
Vaadates ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu arendamisele panustavate toetusmeetmeid, on näha, et
nende meetmete piirkondlik jaotus on aidanud ka selle juurprobleemi ohjamisele kaasa. Nimelt on seni
suurima töö- ja tööjõupuudusega Kirde-Eestisse jõudnud elaniku kohta tunduvalt rohkem toetuseid ettevõtte
kohta kui Harjumaale. Siiski tuleb siin arvestada asjaoluga, et analüüsis kasutatud toetusmeetmete andmed,
mille kohta on toetusmahtude info maakonniti kättesaadav7, on olnud siin võrdlemisi lünklikud.
2.9 Juurprobleem - KOVde piirkonniti erinev finants-, arendus- ja teenuste
osutamise võimekus
7 Meetmed: Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine; Välisvärbamise toetus; Arendusgrant;
Teaduse populariseerimine.
14
„Eesti 2035“ strateegia näeb riigi olulise arenguvajadusena ette, et inimesele peavad kõik avalikud teenused
olema kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis, olenemata tema
elukohast. Kohalike omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuse piirkondlikke erinevusi peegeldab hästi
sealsete inimeste rahulolu kohalike avalike teenuste, omavalitsuste juhtimisega ning üldise arengusuunaga.
Teenustega rahulolus on eri piirkondade vahel selged erinevused – kui keskmisest (67%) kõrgem rahulolu on
Hiiu-, Saare- ja Järvamaal (75-76%), siis sellest tunduvalt madalamaks jääb rahulolu Kirde-Eestis (57%) ja
Lõuna-Eestis (sh Põlvamaal 58%).
Sarnased piirkondlikud erinevused ilmnevad ka rahulolus KOVde juhtimisega - oluliselt vähem on elanikud
rahul omavalitsuste juhtimisega Ida-Virumaal, (40%) ning Lõuna-Eestis Jõgeva- ja Valgamaal (47 ja 49%) ning
kõrgem on rahulolu Harju- ja Tarumaal ning Hiiu- ja Saaremaal (kõikjal üle 70%). Üksikute KOVde võrdluses
on erinevused erakordselt suured, jäädes kolmes Ida-Virumaa omavalitsuses ja ühes Jõgevamaa
omavalitsuses allapoole 30% taset ja küündides mitmes Tallinna lähiümbruse omavalitsuses, Muhu ja Võru
vallas üle 80%. Sarnased on piirkondade vahelised erinevused ka rahulolus omavalitsuse üldise
arengusuunaga oma elukohas - rahulolu on kõige väiksem Ida-Virumaal (40%) ja Jõgevamaal (47%) ning
kõrgem Harju-, Tartu-, Hiiu- ja Saaremaal (70-80% vahemikus).
Piirkondlikke erinevusi kohalike omavalitsuste finants- ja investeerimisvõimekuses, mis tuleneb suuresti
ebaühtlasest maksulaekumisest püütakse ühtlustada tasandusfondiga arvestades demograafilist koosseisu ja
inimeste paiknemist piirkonniti. KOV-de finantsvõimekuse ühtlustamiseks riiklike sekkumiste olulisus tingib
ka asjaolu, et Eesti on ühe madalama KOV finantsautonoomiaga riike, kus kohalike maksude osakaal
moodustab vaid 3% KOV tuludest (OECD keskmine 45%). Empiirilised uuringud ja mitmete riikide kogemused
näitavad ka seda, et sisuline detsentraliseerimine, mis hõlmab ka suuremat finantsilist iseotsustusõigust,
suurendab muuhulgas riigivalitsemise efektiivsust ja avalike teenuse kvaliteeti ning on positiivses
korrelatsioonis riikide sisemajanduse kogutoodangu suurusega8.
Üksikute piirkondlikule ja kohalikule haldus- ja arendusvõimekusele suunatud toetusmeetmete vahenditest,
mille kohta on olemas andmed ka maakondliku jaotuse kohta, on elanike arvu suhtes jõudnud kõige vähem
toetusi piirkondadesse, kus rahulolu kohalike omavalitsuste juhtimise, teenuste ja arengusuundadega on
olnud madalaim (Kirde- ja Lõuna-Eesti) ning enam Põhja-Eestisse, kus vastav rahulolu on keskmisest kõrgem.
See võib peegeldada ühelt poolt asjaolu, et võimekamate KOV-de motiveeritus vastavate riiklike
tugimeetmete võimalusi ära kasutada on olnud kõrgem. Kindlasti on oluline tagada meetmete rakendamisel
vajalikud mehhanismid, mis lubaks suunata meetmete suurema mõju ennekõike piirkondadesse, mille
haldus- ja arendusvõimekus on olnud kesisem.
2.10 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused KOVde arenguväljavaadetes
seoses rände ja elanike arvu muutustega
Piirkondlikud rahvastikumuutused, eelkõige rändes ja vanusstruktuuris, on tervikuna üheks peamiseks
piirkondade pikaajalisi arengueelduseid kujundavaks protsessiks. Viimastel aastatel on jätkunud rahvastiku
kasv eeskätt pealinnaregioonis ja vähemal määral ka Tartu- ja Pärnu linnapiirkondades. Ülejäänud, eriti
keskustest kaugemale jäävad hõreasustusega, piirkonnad seisavad endiselt silmitsi kahaneva ja ülejäänutega
võrreldes kiiremini vananeva rahvastikuga. Toimuvad rahvastikumuutused seavad nende piirkondade
kohalikud omavalitsused selgelt keerulisemasse olukorda nii kohapealse ettevõtluse arendamisel,
kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse tagamisel, infrastruktuuri ülalpidamisel ja arendamisel kui piirkondliku
arengu suunamisel laiemalt. Vaadates rahvaarvu muutuse kordajat kahel viimasel aastal, ei ole märgata olulisi
muutusi pikemaajalistes trendides – jätkuvalt on kõige kiirem rahvastiku suhteline kahanemine leidnud aset
Kirde-Eestis (ligemale 3%) ning Kagu-Eestis ja Kesk-Eestis, v.a. Raplamaa, (vahemikus 1,6-2,5%). Maakonniti
on kahel viimasel aastal ainsana kasvanud Pärnu-, Tartu- ja Harjumaa rahvastik (vahemikus 0,5-2,6%). „Eesti
2035“ strateegia seab sihiks, et väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste osakaal Eesti
8 Making Decentralisation Work: a Handbook for Policy-Makers, OECD 2019.
15
rahvastikust väheneks. 2021.a alguse seisuga elab Harjumaal 45,5% rahvastikust, samas 4 aastat varem oli
see näitaja veel 44,3%.
Kahaneva elanike arvuga piirkondades, kus infrastruktuur on üles ehitatud oluliselt suurema arvu elanike
teenindamiseks, on selle endises mahus ülalpidamine üle jõu käiv. See võib vähendada nende võimekust
pakkuda olemasolevatele elanikele samaväärse kvaliteedi ja kättesaadavuse teenuseid võrreldes
omavalitsustega, kelle infrastruktuur on kohandatud vastavaks elanike arvule. Piirkondades, kus elanike arv
on vähenenud enam, on teenuste osutamisega seotud taristu selgelt ebaefektiivsemas kasutuses (pindala
alusel elaniku kohta). Kiirelt kasvavates piirkondades on vastupidiselt mureks suutlikkus luua samas tempos
vajalikku infrastruktuuri kiirelt kasvava elanikkonna teenindamiseks.
Nendes tingimustes on väga oluline aidata riiklike poliitikate toel kaasa kestlikule kohandumisele
kahanemisega (nt uuenduslikud lahendused teenuste korraldamisel, ruumikasutuse muutmine, kaugtööd
soodustava keskkonna ja heade ühenduste loomine keskustega, kahanevates piirkondades elujõulise ja uusi
võimalusi ära kasutava ettevõtluse edendamine, tugevate kohalike kogukondade arendamine).
16
3. Tegevuskava elluviimise ja seire korraldus
Regionaalse arengu tegevuskava (edaspidi tegevuskava) ja selle muudatused kinnitatakse riigihalduse
ministri käskkirjaga. Tegevuskava ja selle rakendusplaani võetakse ministeeriumite poolt sisendina
arvesse valdkonna arengukava tegevuste elluviimisel, et aidata neis paremini arvestada regionaalse
dimensiooni ja regionaalsete vajadustega. Lisaks saavad ministeeriumid võtta tegevuskava
rakendusplaani arvesse valdkondlike arengukavade ja programmide tegevuste ning nende
regionaalarengusse panustava sisu ja piirkondlike fookuste täpsustamisel, eelarvevajaduste
kavandamisel ning riigi eelarvestrateegia koostamise ja selle lisataotluste ettepanekute tegemisel.
Tegevuskava elluviimise kohta koostatakse kord aastas seirearuanne, mis sisaldab ülevaadet:
- arenguolukorra ja -suundumuste kohta regionaalse arengu juurprobleemide lõikes;
- juurprobleemide lahendamisse panustavate toetusmeetmete jm rahastamisinstrumentide
vahendite regionaalse jaotuse kohta, hinnates mil määral on see erinevate regionaalse arengu
juurprobleemide arenguid eeldatavalt piirkondlikult mõjutanud (vaadates kuidas toetused on
jagunenud paremate ja halvemate arengunäitajatega piirkondade vahel);
- rakendusplaani tegevuste elluviimise vahetulemustest ja peamistest esinenud puudujääkidest
elluviimisel;
- ning koondab vajadusel ettepanekud tegevuskava rakendusplaani uuendamiseks järgnevaks 4
aastaks ning valdkonnapoliitikate strateegiadokumentide ja tegevuste täiendamiseks või
täpsustamiseks.
Ettepanekuid regionaalse arengu tegevuskava ja selle rakendusplaani ning valdkondlike arengukavade ja
programmide täiendamiseks tehakse eeskätt juhtudel kui:
- regionaalse arengu juurprobleemide seirenäitajate osas piirkondade vahelised erinevused
suurenevad (juurprobleem süveneb) ja senistest sekkumistest vastavate erinevuste
tasandamiseks ei piisa;
- kui ilmneb täiendavaid kaalukaid piirkonnaspetsiifilisi vajadusi, millele on vaja keskvalitsuse
tegevusi kohandada ja diferentseerida;
- kui täpsustuvad või muutuvad piirkondlikud fookused rakendusplaanis sisalduvatel tegevustel;
- kui selgub, et mõne tegevuse elluviimine pole mingil põhjusel enam plaanitud kujul asjakohane.
Muuhulgas on regionaalse arengu tegevuskava seire tulemused aluseks riigi eelarvestrateegia
tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalarengu programmi regulaarsel üle vaatamisel ja täiendamisel.
Seirearuanded regionaalse arengu juurprobleemide muutustest ja rakendusplaani tegevuste elluviimise
vahetulemustest koostab Rahandusministeerium. Rahandusministeerium kaasab seirearuannete
ettevalmistamisse teisi ministeeriume, kelle ülesandeks on anda ülevaade rakendusplaanis toodud oma
valitsemisala puudutavate tegevuste elluviimise vahetulemustest ning vajadusel algatada seirearuandest
tulevate ettepanekute põhjal oma valitsemisala tegevuste täiendamine või kohandamine. Seirearuande ja
selle ettepanekute koostamisel konsulteeritakse muuhulgas Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning
maakondlike arendusorganisatsioonidega, sh maakonna arengustrateegiatest tulevate ja kohalike
omavalitsuste üleste vajaduste osas täiendavateks riigi tegevusteks. Seirearuande tulemusi käsitletakse
samuti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vaheliste eelarve läbirääkimiste protsessis,
esitledes seire tulemusi ja ettepanekuid asjakohaste juurprobleemide lõikes vastavates valdkondlikes
komisjonides.
Regionaalse arengu tegevuskava seire tulemusi ning nende ettepanekuid tutvustatakse üldjuhul kord
aastas Riigikogus (sh arutelud asjakohastes Riigikogu komisjonides) ja vajadusel valitsuskabineti
istungitel, esitades selle põhjal ülevaate strateegia „Eesti 2035“ elluviimisest regionaalse arengu
vaatenurgast vastavalt Riigikantselei selleks ettenähtud üldisele korrale ja ajakavale.
17
4. Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan
Rakendusplaan koondab järgnevaks 4 aastaks olulisemad „Eesti 2035“, VV tegevusprogrammis, riigi
valdkondlikes arengukavades ja programmides kavandatud valdkonnapoliitikate tegevused, millel on
arvestatav potentsiaal regionaalse arengu juurprobleemide leevendamisele. Samuti võtab rakendusplaan
arvesse maakonna arengustrateegiates toodud olulisemaid ettepanekuid riigile, mille tähtsus ei piirdu ühe
konkreetse maakonna või omavalitsusüksusega, vaid millel on juurprobleemide edasisele käekäigule
oluline laiem mõju.
Rakendusplaan seab ka tegevuste oodatavad väljundid, mis täpsustavad tegevuste regionaalseid
fookuseid ja sihtpiirkondi ning sisu juurprobleemide leevendamisel ning täpsustab tegevuste elluviimise
eest vastutavad ministeeriumid ja partnerid. Väljundite näol on ministeeriumil võimalik täpsustada oma
tegevuste regionaalset fookust võrrelduna tegevuse suurema üldistusastmega sõnastustega, mis
tulenevad valdkondlikust arengukavast või programmist. Rakendusplaanis kajastatakse üksnes selliseid
keskvalitsuse tegevusi, millel on selge piirkondlik mõõde ja oluline mõju juurprobleemi lahendamisele.
Tegevuste täpsema piirkondliku fookuse seadmiseks teostavad elluviimise eest vastutavad
ministeeriumid eraldi analüüsi või lähtuvad olemasolevast taustateadmisest. Sõltuvalt valdkonnast ja
probleemkohast võib tegevuste sihtpiirkond olla määratud haldusüksuse tasandil või mõne muu
piirkondliku jaotusena rahvastiku tiheduse, kinnisvara hinnataseme vm sotsiaal-majanduslike või
looduskeskkonna näitajate alusel.
Rakendusplaanis sisalduvad ka riigi Kagu-Eesti ja Ida-Viru tegevuskavade elluviimiseks kavandatud
tegevused. Kagu-Eesti ja Ida-Viru tegevuskavad koondavad riigi sekkumised kahe kõige suuremate
regionaalse arengu väljakutsetega fookuspiirkonna arendamisel. Mõlemad piirkondlikud tegevuskavad
jäävad kehtima eraldiseisvate arengudokumentidena, kuid nende regulaarne seire ja uuendamine
koostöös valdkonnaministeeriumitega toimub edaspidi regionaalse arengu tegevuskava seire
integreeritud osana. Ühine rakendusplaan annab sellega tervikliku vaate, milliste juurprobleemide ja
tegevuste juures on riigi fookuses Kagu-Eesti või Ida-Virumaa ning millistel puhkudel on piirkondlike
erisuste valupunkt mõnes teises piirkonnas. Mõlema piirkondliku tegevuskava tegevused on
rakendusplaanis ka eraldi tähistatud ja rakendusplaanist eraldi koondina välja võetavad.
Lisas 1 toodud rakendusplaan hõlmab erandkorras aastaid 2021-2025, kuna aasta 2021 on regionaalse
arengu tegevuskava kinnitamise hetkeks lõppenud.
18
Lisa 3
KINNITATUD
{reg.kpv} käskkirjaga nr {viit}
Ida-Virumaa
tegevuskava 2030
Rahandusministeerium 2021
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................................... 3
1. Ida-Virumaa väljakutsed ............................................................................................................................. 4
2. Tegevussuunad .......................................................................................................................................... 7
2.1 Rahvastik ja elukeskkond...................................................................................................................... 7
2.2 Ettevõtluskeskkond ja töökohad .......................................................................................................... 9
2.3 Haridusvaldkond TA ja oskuste vaatest ...............................................................................................11
2.4 Sotsiaalvaldkond ................................................................................................................................ 13
2.5 Koostöö, tugistruktuurid, kodanikuaktiivsus ...................................................................................... 14
3. Tegevuskava koostamine, elluviimine ja seire .......................................................................................... 15
Esikaane fotod: Marvin Kuhr, Tauri Taal, Modris Punts, Sergei Gussev, Kaupo Kalda
2
Sissejuhatus
Ida-Virumaa tegevuskava aastani 2030 on jätkudokument Ida-Virumaa arengu kiirendamiseks „Vabariigi
Valitsuse tegevusprogramm 2014–2015“ ja „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ (ERAS 2020), alusel
koostatud „Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020“-le. Ida-Virumaa tegevuskava aastani 2030 lähtub Ida-
Virumaa maakonna arengustrateegia koostamisel adresseeritud väljakutsetest ja eesmärkidest ning koondab
endas keskvalitsuse tasandi tegevusi, mis on suunatud spetsiifiliselt Ida-Virumaale. Tegevuskava ei korda üle
juba maakondliku arengustrateegia koostamisel esitatud statistilisi ja muid alusandmeid ja uuringuid ning
tegevuskava peamine väärtus seisneb keskvalitsuse poolt Ida-Virumaa probleemvaldkondade lahendamiseks
täiendavate sekkumiste kokku leppimises, elluviimises ning nende mõju seires. Uuendatud tegevuskava peab
olema kooskõlas olemasolevate strateegiadokumentidega ja üleriigiliste valdkonna arengukavadega,
mistõttu saavad tegevuskava rakendusplaanis sisalduda vaid tegevused, milleks rakendusplaani koostamise
või uuendamise ajal on asjaomaste ministeeriumide valmisolek. Teisalt tuleb vältida dubleerimist, mis
põhjustaks ülemäärast halduskulu nii tegevuskava ja selle rakendusplaani koostamisel kui hilisemas seires.
Seetõttu lähtutakse tegevuskava uuendamisel põhimõttest, et selle rakendusplaani lisatakse üksnes
tegevused, mis on suunatud otseselt piirkonna arendamiseks, olgu see siis üksnes Ida-Viru maakonnas
elluviidav tegevus, eelistingimuste või täiendava eelarve rakendamine toetusmeetmetes, taotlejate täiendav
nõustamine, üksikinvesteeringute tegemine vmt. selgelt täiendav tegevus lisaks üldisele keskvalitsuse
üleriigiliste tegevuste või toetuste foonile. Ida-Virumaa tegevuskava koostamiseks sisendi kogumine on
toimunud paralleelselt EL fondide ja Ida-Virumaa õiglase ülemineku kavandamisega, mille raames on
vajaduste selgitamisse ning tegevuste kavandamisse olnud partneritena kaasatud nii teised ministeeriumid
kui ka maakondlikud Ida-Virumaa arendustegevust vedavad organisatsioonid.
Ida-Virumaa tegevuskava koostamise perioodil ei ole piisavalt infot konkreetselt Ida-Virumaad puudutavate
riigi pikaajaliste energiamajanduse valikute osas, mistõttu üleriigilised energeetikavaldkonna tegevused
kavandatakse riiklikes valdkondlikes strateegiadokumentides ja Ida-Virumaa tegevuskavas neid koostamise
hetkel ei kajastata. Siiski on tegevuste planeerimise fooniks juba kokku lepitud üldised kliimaneutraalsuse
saavutamise põhimõtted ja nendega kaasnevad potentsiaalsed eelnevate uuringutega tuvastatud mõjud.
Tegevuskava tegevussuunad on seostatud regionaalse arengu tegevuskavas (RETK) välja toodud
juurprobleemidega, mille kohta on tegevussuundade juures vastavad märked. Tegevuskava rakendusplaan
on ühendatud RETK rakendusplaaniga ning tegevused on leitavad seotud RETK juurprobleemide all, mis
võimaldab ühtlasi jälgida samuti Ida-Virumaa arengusse panustavaid, kuid antud piirkonna erifookuseta
tegevusi.
3
1. Ida-Virumaa väljakutsed
Mitmete „Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020“ 2015. aastal seatud seirenäitajate puhul oli 2020. aastal
alanud COVID-19 pandeemia eelselt võimalik täheldada mõningaid edusamme. Näiteks suurenesid nii
ettevõtlusaktiivsuse näitaja kui majutatud turistide ja ööbimiste arv, paranesid elanike tervislik seisundi
(hinnatud isikliku hinnangu järgi), oodatava eluea ja absoluutse vaesuse ning vabatahtlikus tegevuses
osalemise näitaja. Registreeritud kuritegevuse taseme languse kiirus võrreldes Eesti keskmisega on liikunud
soovitud sihttaseme poole. Samas on probleemseks osutunud tertsiaarsektori osakaalu ja palgatööst
teenitava töötasu ühtlustumine Eesti keskmiste vastavate näitajatega ning rändesaldo ja kuni 35-aastaste
elanike arvu suhe elanikkonda. Tervena elatud aastate arv ning tööhõivemäär on samas vähenenud ning
kaugenenud Eesti keskmistest vastavatest näitajast. Silmas tuleb pidada, et „Ida-Virumaa tegevuskava 2015-
2020“ täitmiseks ei olnud kuni aastani 2018 eraldatud rahalisi vahendeid ning valdavalt ELi toetusvahenditest
finantseeritud tegevustel puudus Ida-Virumaa fookus. Alates 2018. aastast on Ida-Virumaa arendamiseks
üleriigiliselt kasutatavate ELi vahendite kõrval olnud võimalik kasutada ka siseriiklikke Ida-Virumaa
programmi vahendeid 1 ning 2020. aastal lisati ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavasse 2014-2020 eraldi
vahendid Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetuseks. Alates 2022. aastast lisanduvad ka spetsiaalse
kliimaeesmärkide saavutamise kiirendamise ning eelkõige selle negatiivsete mõjude vältimise ja
kõrvaldamise sihitusega õiglase ülemineku mehhanismi vahendid.
Senistest edusammudest hoolimata on Ida-Virumaa jäänud teistest maakondadest maha mitmete
sotsiaalmajanduslike näitajate poolest. See on jätkuvalt riigi üks kõige kiiremini kahaneva ja vananeva
rahvastikuga piirkondi. Viimaste aastakümnete jooksul langes Ida-Virumaa rahvaarv 221 807-lt inimeselt
1990. aastal kuni 143 880-ni 2017. aastal (haldusreformieelsetes piirides) ning eriti kiire on kahanemine olnud
linnades. Aastaks 2040 väheneb maakonna rahvaarv Statistikaameti prognooside (2019) järgi veel 27% võrra.
Alla 14-aastaste laste ja noorte osatähtsus rahvastikus on vaid 14%, mis on madalaim Eestis. Aastaks 2040
võib see kahaneda prognooside kohaselt 10 protsendini maakonna rahvastikust. Seetõttu on ka tööturusurve
indeks ebasoodsaim Eestis – lähima 10 aasta jooksul lahkub tööturult vanuse tõttu rohkem inimesi, kui sinna
siseneb (6 uut tööealist iga 10 pensionile mineja kohta). Lisaks on Ida-Virumaal Eesti kõrgeim tööturult
kõrvalejäänute ning töötuse määr. Võrreldes muu Eestiga on Ida-Virumaa tööjõud suhteliselt paikne. Kuna
ajalooliselt on tegemist tööstuspiirkonnaga, on hõivatus tööstussektoris Eesti kõrgeim. Selle mündi teiseks
pooleks on aga madal ettevõtlusaktiivsus. Eesti kõrgeim on ka suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal -
ligi 31% aastal 2020 (Eesti keskmine 21%). Suhteline vaesus ja sellest tulenev vilets elukvaliteet on eriti terav
probleem just Ida-Virumaa linnades. Lähtudes ainult registreeritud kuritegude hulgast, on Ida-Virumaa
elukeskkonna turvalisus madalamaid Eestis (maakonna arengustrateegia).
1
Programmi rahastus on kavandatud kokku 10 aastaks, 2018-2027
4
Statistiline ülevaade, NUTS III regioonid võrdluses Eesti keskmisega
5
Tuleb silmas pidada, et võrdlus Eesti keskmiste näitajatega ei ole sekkumiste planeerimisel ja
eesmärgistamisel mitmel juhul asjakohane. Kui võtta arvesse, et Ida-Virumaalt väljarände sihtpiirkonnaks on
valdavalt Tallinn ja Harjumaa või teised Euroopa Liidu riigid, ei piisa piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks ja
rändetrendi murdmiseks vaid järele jõudmisest Eesti keskmistele näitajatele. Edu saavutamiseks peab
soovitud näitajatele järele jõudmise tempo olema Eesti keskmisest kiirem.
Järgneva aastakümne kõige olulisemateks väljakutseks on hakkamasaamine kahaneva ja vananeva
rahvastikuga ning kliimaneutraalsele majandusmudelile üleminekuga, et tagada põlevkivisektori asendamine
samaväärset tööhõivet ja palgataset pakkuva mitmekesise hõivega. Kuigi Ida-Virumaa on seisnud erinevatel
põhjustel, sh põlevkivisektori kokkutõmbumine, järjepideva rahvastiku vähenemisega silmitsi alates 1990-
ndate algusest, on kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil toimuvad muutused senisest
prognoositavamad ning seetõttu on võimalik ja vajalik muutustele proaktiivselt reageerida.
Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtetes töötas 2020.a seisuga 5800 inimest ning sektoris hõivatute
leibkondades elab kokku ligi 16 000 inimest. Lisaks tuumikettevõtetele endale on enim ohustatud just need
ettevõtted, kelle teenused või tooted on suurel määral tuumikettevõtetele suunatud või kes saavad sealt
olulist sisendit. Üldjoontes on põlevkivisektori kokkutõmbumisest mõjutatud aga kogu piirkonna efektiivne
toimimine (PRAXIS, 2020). Ida-Virumaa suunaliste tegevuste tulemuseks peab olema uus jätkusuutlik
sotsiaalmajanduslik mudel, mis toimiks piisavalt hästi selleks, et vältida suuremahulist väljarännet
maakonnast ning sellega seotud tagajärgedega tegelemist. Majandusstruktuuri muutmine eeldab olulisi
muudatusi nii ettevõtjate tegutsemismudelites, tööalastes oskustes ja tööturul osalemises ning seda toetavas
haridus- ning TA tugisüsteemis. Tööealiste elanike arvu kahanemine vähendab maksutulu ja suurendab
ülalpeetavate osa piirkonnas. Keskmise vanuse kasvades suureneb üksi elavate inimeste arv, abivajadus
toimetulekuks ning vaimset tervist toetavate teenuste järele. Kehvem tervis avaldab survet
tervishoiusüsteemile ning hoiab olulist osa inimesi tööturult eemal. Tervishoiusüsteem omakorda seisab
silmitsi ressursside (sh personali) nappusega. Väljaränne ning ebaatraktiivne kuvand sisserändeks, mida
võimendab kahepoolne keelebarjäär, seavad surve alla kvaliteetse avalike teenuste pakkumise (kohatine
ebatõhus ja üledimensioneeritud ning investeeringuvajakus teenusvõrk), mis lukustab KOVide vahendid,
takistab teenuste kvaliteetset arendamist ning võimendab omakorda väljarännet. Erasektorile tähendab see
ettevõtlike inimeste, kvalifitseeritud töötajate ja ka tarbijate vähenemist, mis takistab ettevõtluse arengut.
Elukeskkonna vaates tähendab elanikkonna vähenemine ja vananemine maksutuludest sõltuvate KOVide
vähenevat võimekust füüsilise elukeskkonna arendamiseks ning erasektori soovimatust piirkonda
investeerida (nt. kaubandus-/teeninduspindade arendamine, elamuehitus). Nendes tingimustes on väga
oluline aidata riiklike poliitikate toel kaasa kestlikule kohandumisele kahanemisega (nt uuenduslikud ja
innovaatilised lahendused teenuste korraldamisel, kaugtööd soodustava keskkonna ja heade ühenduste
loomine keskustega, kahanevates piirkondades elujõulise ja uusi võimalusi ära kasutava ettevõtluse
edendamine, tugevate kohalike kogukondade arendamine).
Seevastu, kui 2030. aastast oleks maakondlik rändesaldo null, tähendaks see aastaks 2045 kuni 10 000 enama
inimese maakonda jäämist võrreldes Statistikaameti baasprognoosiga. Ida-Virumaa, olles oma 134 000
elanikuga rahvaarvult kolmas maakond Eestis ning arvestades elanikkonna kontsentreeritust (kriitiline mass,
et olla arengumootoriks), omab piisava välise toetuse, kohaliku initsiatiivi ja fokusseerimise korral perspektiivi
ja häid väljavaated negatiivsete trendide murdmiseks.
6
2. Tegevussuunad
Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2021-2035 koostamisel on kokku lepitud piirkonna visioonis. Ida-
Virumaa on aastaks 2035 uue teadmiste põhise kliimasõbraliku majandusmudeli arendamise tunnustatud
eestvedaja. Maakonnas on teadus-, haridus- ja ettevõtluskogukonna toel hästi arenenud kliimasõbralik
rahvusvaheliselt atraktiivne ja mitmekesine ettevõtlus. Maakonna elukeskkond on inimkeskne, kaasaegse
ja kvaliteetse elu- ja teeninduskeskkonnaga ning aktiivse haridus-, töö-, kultuuri- ja spordieluga. Maakond
on seotud Soome lahe kasvupiirkonnaga kiirete ja kvaliteetsete raudtee, maantee, veeteede ja
õhuühenduste sujuvalt toimivate võrgustike kaudu.
Ida-Virumaa tegevuskava juhindub maakonnas kokku lepitud visioonist ning toetab keskvalitsuse
koordineeritud tegevustega elu- ja ettevõtluskeskkonna, haridus- ja sotsiaalvaldkonna, tööturu ning
kodanikuaktiivsuse ja koostöö arengut, lisades õiglase ülemineku perspektiivi.
Alltoodud tegevussuundadega seotud väljakutsed ja valdkondlikud arengueesmärgid põhinevad Ida-Viru
maakonna 2021-2035 arengustrateegial ja maakonna 2020-2030+ arengustrateegia lähteanalüüsi järeldustel,
valdkondlikel arenguplaanidel ning Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
poolt mõttekojalt PRAXIS tellitud töö „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse
vähenemisega“ järeldustel ja poliitikasoovitustel. Ida-Viru tegevuskava elluviimise seires tuginetakse samuti
võimalikult palju maakonna arengustrateegia sihtidele ning näitajatele, täiendades neid üldiste näitajatega
võrdluses teiste Eesti piirkondadega ning näitajatega, mis kirjeldavad keskvalitsuse otsest panust piirkonna
arengusse ja õiglase ülemineku protsessi.
2.1 Rahvastik ja elukeskkond
2.1.1 Rahvastiku ja elukeskkonna valdkonna väljakutsed
Olulisimaks ja keerulisimaks ning ühtlasi teistesse valdkondadesse põimunud väljakutseks maakonnale on
rahvaarvu vähenemine ning rahvastiku vananemine. Rahvastiku kiire vähenemine algas Nõukogude Liidu
lagunemise järgselt, seejärel aeglustus pisut ning alates 1990ndate lõpust on kahenemise tempo püsinud
samal tasemel. Kahanev rahvastik vähendab investorite huvi piirkonna vastu, kuna tarbijaid on vähem ning
tööjõu kättesaadavus keerulisem. See survestab ka maakonna majanduslikku tulevikku, muuhulgas avalike
teenuste pakkumist olukorras, kus põlevkivikasutusega seotud omavalitsustele laekunud tulud järk-järgult
vähenevad. Vähenev rahvaarv loob moonutusi elukondliku kinnisvara turul ning nende moonutuste
leevendamine on maakonna jaoks oluline ülesanne. Eelkõige eristab Ida-Virumaad ülejäänud Eestist
Nõukogude Liitu kuulumise ajal Eesti vajadust ületava põlevkivitööstuse laiendamine, millega kaasnes tänast
rahvastikku arvestades selgelt üledimensioneeritud elamuehitus, mis on juba eelnevatel kümnenditel kaasa
toonud tühjenevate korterelamute probleemi. See paneb täiendava koormuse allesjäänud elanikele ning
takistab investeeringuid olemasolevasse kinnisvarasse, hoides all (sh tagatisväärtusena) kinnisvara hinna.
Väljarände suurenedes süveneb probleem veelgi. Samuti eeldab kiiresti vähenev rahvastik nii tehnilise kui
sotsiaalse infrastruktuuri korrigeerimist mahtude kokku tõmbamise näol. Kuigi piirkondlikul tasandil on
keeruline disainida iivet mõjutavaid sekkumisi, võivad keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused läbi
elukeskkonna ning töövõimaluste parandamise mõjutada rändetrende, mis omakorda võivad mõjutada
positiivselt maakonna rahvaarvu ja rahvastiku vanuselisi näitajaid ning seeläbi aeglustada kahanemise
tempot. Seejuures on oluline paralleelselt tegeleda nii praeguse rändetrendi aeglustamise/ümberpööramise
kui ka infrastruktuuri ja teenuste kahanemisega kohandamisega. Eraldi väljakutseks on noorte väljarände
vähendamine ning nii tervisenäitajaid kui üldist kuvandit ja elukvaliteeti parandava keskkonnaseisundi
parandamine.
7
2.1.2 Rahvastiku ja elukeskkonna valdkonna eesmärgid
Maakonna arengustrateegias on seatud eesmärgiks
Aastaks 2030+ on Ida-Viru maakonnal keskkonnasõbralik, kaasaegne ja kvaliteetne elukeskkond, mis
tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele
energialahendustele. Elukeskkond toetab ettevõtlus-, haridus-, sotsiaal- ja muude valdkondade toimimist.
Aastaks 2030+ toimib Ida-Viru maakonnas loodussõbralik rahvusvaheline ja mitmekesine kultuurielu,
maakonnas toimivad maakondliku kokkuleppe alusel ühiselt olulised kultuuriobjektid
Aastaks 2035 pakub Ida-Virumaa mitmekesiseid liikumis- ja sportimisvõimalusi nii oma maakonna
liikumishuvilistele kui ka maakonnvälistele sportlastele ja liikumishuvilistele. Maakonnas toimuvad
atraktiivsed üle-eestilised või rahvusvahelised spordiüritused, mis kutsuvad maakonda inimesi väljastpoolt.
2.1.3 Eesmärkide saavutamise kiirendamiseks tehtavad keskvalitsuse tegevused
Üldjuhul viiakse tegevussuunda ellu erinevate toetusmeetmete kaudu, rakendades üleriigilistes meetmetes
Ida-Virumaale erinevaid tingimusi või käivitades Ida-Virumaale suunatud meetmeid (eelkõige Ida-Virumaa
programmi ja õiglase ülemineku mehhanismi raames). Eesmärkide saavutamise kiirendamisse panustavad
keskvalitsuse tegevused sisalduvad tegevuskava rakendusplaanis juurprobleemide nr 1 „piirkondlikud
erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes“; 4 „regionaalne ebavõrdsus
ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes“; 5 „regionaalne
ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes“ ja 6 „regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva
elutingimustes“ all.
2.1.4 Seirenäitajad
Mõõdik Allikas Baasväärtus Siht 2030
Rändesaldo Statistikaamet RVR02 -921 (2020) 0
Elukeskkonnaga rahul või minuomavalitsus.ee 70% Eesti keskmisest Eesti keskmine
pigem rahul olevate (2020) tulemus. Läheneb
elanike osatähtsus jooksvalt keskmisele
tulemusele
Rahulolu KOV teenuste minuomavalitsus.ee 57% Eesti keskmisest Eesti keskmine
osutamisega (2020) tulemus. Läheneb
jooksvalt keskmisele
tulemusele
Elukondliku kinnisvara Maa-amet tehingute 204 eurot/m2 Üle 30% Harju-, Tartu-
(korterid) ruutmeetri statistika (mediaan 2020). 13,6% ja Pärnumaa
hind/väärtus Harju-, Tartu- ja keskmisest
Pärnumaa keskmisest
Energiatõhususe EHR, Seiratakse võrdluses Eesti keskmine tulemus
miinimumnõuetele minuomavalitsus.ee Eesti keskmisega
vastavate KOV hoonete
osakaal
Ajakulu Tallinna ja Jõhvi – Tallinn 1.45 h Väheneb
maakonnakeskuse Jõhvi (Ülemiste)
vahel (rongiühendus)
Toetatud SFOS, elluviija Võrdlus Eesti Sihtgrupi Eesti
rekonstrueeritud elamute seireinfo keskmisega keskmine näitajaga
arv aastas (3 aasta
keskmine). Võrdlus Eesti
keskmisega
8
Vahendite jagunemine SFOS, elluviija Ida-Virumaale on
Ida-Virumaa arengut seireinfo toetusvahendeid
enim mõjutavates jõudnud proportsioonis
rakenduskava prioriteetse suuna
prioriteetsete suundade sihtgrupi suurusega
erieesmärkidega seotud Ida-Virumaal või enam
toetusmeetmetes
2.2 Ettevõtluskeskkond ja töökohad
2.2.1 Valdkonna „Ettevõtluskeskkond ja töökohad“ väljakutsed
Ettevõtluse ja töökohtade valdkonnas pakuvad suurimaid väljakutseid maakonna majandusstruktuuri suur
sõltuvus põlevkivisektorist, põlevkivikasutusel põhineva majandusmudeli lõppemisest tingitud protsessid
tööturul, vähene ettevõtluse mitmekesisus ning vähene ettevõtlusaktiivsus. Kui Harjumaal oli 2020.a 1000
elaniku kohta 117 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet (v.a FIE-d), siis suurtööstuste piirkonnas Ida-Virumaal
ulatub see vaid 34-ni. Jätkuvalt on probleemiks madal tööhõivemäär ning keskmisest madalam palgatööst
teenitav töötasu. Tööhõive parandamiseks tuleb suurendada täiend- ja ümberõppe ning aktiivsete
tööturumeetmete pakkumist Ida-Virumaal põlevkiviettevõtetest põlevkivi vähendamise tõttu töö kaotavale
tööjõule. Tööstussektori ettevõtete loomine Ida-Virumaal on kõrge riski ja sisenemisbarjääriga. Olemasoleva
tööjõu rakendamisel avaldub tööstussektori tööjõu oskuste ja tulevikuvajaduste mittesobivus. Siin saavad
omavalitsused ühiselt ning koos keskvalitsusega hoolitseda selle eest, et maakonna ettevõtetel oleks
maakonnas soodne, vähese bürokraatiaga ning paindlik ettevõtluskeskkond, mis soodustab uute toodete ja
teenuste pakkumist maakonnas, uute (sh ärimudelilt) kliimaeesmärkide poole püüdlemisest kasu lõikavate
ettevõtete loomist Ida-Virumaale ning seeläbi uute keskmisest kõrgema palgaga töökohtade pakkumist.
Paralleelselt ettevõtlustoetustega on vajalik kindlustada uuele majandusmudelile vastavad koolitus- ja
ümberõppevõimalused. Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava toob regionaalses võtmes
välja vajaduse Kirde-Eesti tööturu toetamiseks regionaalse tasakaalu tagamiseks ning põlevkivienergeetikast
väljumist toetava teenuste paketi käikulaskmise Ida-Virumaal osana põlevkivienergeetika osakaalu
järkjärgulise vähendamise tegevustest.
2.2.2 Valdkonna „Ettevõtluskeskkond ja töökohad“ eesmärgid
Maakonna arengustrateegias on seatud eesmärgiks
Aastaks 2030+ toimib Ida-Virumaal mitmekesine, tugevatel ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suure
lisandväärtuse loomist soodustav ettevõtluskeskkond, Ida-Virumaa on Tallinna järel esimene
turismisihtkoht Eestis.
Aastaks 2030+ on Ida-Virumaa ettevõtlus mitmekesine, innovatiivne ja konkurentsivõimeline
Ida-Virumaal toimib 2035 aastal mitmekesine ja äriliselt edukas loomemajanduse klaster
Maakonna arengustrateegiat täpsustav IDA-VIRU MAAKONNA ÄRIPLAAN 2021-2030+ seab järgmised
fookused
Kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid pakkuvate rahvusvahelise väljundiga ning arengule
orienteeritud ettevõtete arv Ida-Viru maakonnas kasvab
Ida-Virumaa on atraktiivne sisserände piirkond, kus kohaliku tööjõu kutsekvalifikatsioon on kooskõlas
majanduse vajadustega.
Maakonnas on soodne keskkond investeeringuteks ning laenukapitali kaasamiseks.
Maakonnas on ettevõtluse arenguks vajalik põhiinfrastruktuur, hoonefond, (tööstus- ja ärikinnisvara
projektide) otseinvesteeringuteks ettevalmistatud arendusmaa, turismitaristu ning sadamate taristu.
Maakonnas on toimiv tulundus- ja avaliku sektori partnerlusmudel ettevõtlust toetavate äriteenuste ja
toetusmehhanismidega ning arenenud ettevõtluskeskkond on põhiline sihtkohaturunduse argument.
Maakonna arengustrateegiat täpsustav Ida-Viru maakonna CO2 kasutamise arengustrateegia 2021–2030+
seab järgmised eesmärgid
9
vältida kliimaneutraalsuse saavutamisele kaasa aitavate projektiarenduste seiskumist
kohaliku omavalitsuse ja elanikkonna vastuseisu tõttu
anda riiklikul tasemel põlevkivisektori tegevusele selged pikaajalised eesmärgid kuni
2050. aastani lähtuvalt Euroopa Roheplaanist
CO2 kasutavate tootmisettevõtete rajamine Ida-Virumaale
CO2 eraldamistehnoloogiate rakendamine Ida-Virumaal
Maakonna arengustrateegiat täpsustav Ida-Viru maakonna roheplaan (plaan G) seab arengufookused
järgmistes valdkondades
Tuuleenergia valdkond
Päikeseenergia valdkond
Energiatõhususe valdkond
Energiasalvestuse valdkond
2.2.3 Valdkonna „Ettevõtluskeskkond ja töökohad“ eesmärkide saavutamise kiirendamiseks
tehtavad keskvalitsuse tegevused
Mõju saavutamiseks peab fookuses olema Ida-Virumaa eri valdkondade töötlevas tööstuses uute ettevõtete
rajamise kui ka olemasolevate arendamise toetamine, sealjuures toetades tööstuse mitmekesisuse kasvu.
Töötlevat tööstust peab toetama IKT valdkonna arendamine, sest automatiseerimise ja digitaliseerimisega
on võimalik mitmetes tööstusharudes tulevikus lisandväärtust oluliselt tõsta. Teised olulised valdkonnad on
ka keskkonna- ja rohetehnoloogiad, taastuvenergia, maavarade kasutus (eelkõige areneva tehnoloogia jaoks
kriitilise tähtsusega muldmetallide kaevandamine ja väärindamine), ringmajandusharud, vesiniku tootmine ja
turismisektor, aga ka kultuurivaldkond ja loomemajandus. Üldjuhul viiakse tegevussuunda ellu erinevate
toetusmeetmete kaudu, rakendades üleriigilistes meetmetes Ida-Virumaale erinevaid tingimusi või käivitades
Ida-Virumaale suunatud meetmeid (eelkõige Ida-Virumaa programmi ja õiglase ülemineku mehhanismi
raames). Teadmiste ja oskuste arendamise puhul rakendatakse ka programmilist lähenemist.
Eesmärkide saavutamise kiirendamisse panustavad keskvalitsuse tegevused sisalduvad tegevuskava
rakendusplaanis juurprobleemi nr 1 „piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes
eneseteostusvõimalustes“; 7 „piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile“
ja 8 „piirkondlikud erinevused ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses“ all.
2.2.4 Valdkonna „Ettevõtluskeskkond ja töökohad“ seirenäitajad
Mõõdik Allikas Baasväärtus Siht
SKT (ostujõu pariteedi alusel) Statistikaamet, I-V 47,6%, Harju-, Läheneb Harju-,
elaniku kohta EL27 keskmisest, % EUROSTAT Tartu ja Pärnumaa Tartu ja
(Eurostat) võrdlusena Harju-, Tartu keskmine 83,1% Pärnumaa
ja Pärnumaa keskmisest tulemusest (2019) keskmisele
tulemusele
Ettevõtete arv (v.a FIE-d) 1000 Statistikaamet I-V 34, Eesti Läheneb
elaniku kohta keskmine 88 (2020) jooksvalt Eesti
keskmisele
tulemusele
Tööjõus osalemise määr, % 15-74 Statistikaamet TT4661 62,3 (2020) Läheneb
aastased jooksvalt Eesti
keskmisele
tulemusele
Tööviljakus hõivatu kohta Statistikaamet 112% Eesti Ületab Eesti
lisandväärtuse alusel Eesti EM027U keskmisest (2017) keskmist
10
keskmisest (%, 20 ja enama
hõivatuga ettevõtted
Teenuste sektori maht Maakonna 535,6 mln eurot Kasvab. + 250
jooksevhindades arengustrateegia (MK (2018) mln eurot (MK AS
AS) siht 2035)
Majutatute ööbimiste arv Statistikaamet TU131 481 117 (2019) Kasvab.
(MK AS siht 1
mln ööbimist
aastal 2035)
Keskmine brutokuupalk % Statistikaamet PA004 73,1% (2020) Läheneb
Harjumaa keskmisest sihttasemele.
90% aastaks 2035
(MK AS)
Loodud töökohtade arv toetatud SFOS, elluviija 0 Seatakse
ettevõtetes seireinfo meetmete
väljatöötamise
käigus
Teenuseid saanutest SFOS, elluviija 0 Seatakse
kvalifikatsiooni saanute või tööle seireinfo meetmete
asunute arv väljatöötamise
käigus
Vahendite jagunemine Ida-Virumaa SFOS, elluviija Baasväärtust ei ole Ida-Virumaale on
arengut enim mõjutavates seireinfo seatud toetusvahendeid
rakenduskava prioriteetsete jõudnud
suundade erieesmärkidega seotud proportsioonis
toetusmeetmetes prioriteetse
suuna sihtgrupi
suurusega Ida-
Virumaal või
enam
2.3 Haridusvaldkond TA ja oskuste vaatest
2.3.1 Haridusvaldkonna väljakutsed
Haridusvaldkonna väljakutseks on hoida pakutava hariduse sisu kõigil tasanditel kaasaegne ning
konkurentsivõimeline. Sellega seoses on oluline tagada õpetajate järelkasv ja piisav keeleoskus. Eelkõige
tuleb motiveerida ettevõtlikkushoiakute teadlikku kujundamist maakonna koolides ning toetada maakonna
kutse- ja kõrgharidusasutuste haarde laiendamist ka maakonnast väljapoole (maakonnaväliste õppurite
suuremaks kaasamiseks). Eesti keele oskus peab olema piisav, et haridus ja sellega seotud võimalused oleksid
kättesaadavad kõikidel tasanditel. Haridusvaldkond panustab ka kvalifitseeritud tööjõu pakkumisse ning uue
majandusmudeli vajadusi rahuldavasse taseme- ja ümberõppesse. Kõrghariduses tuleb panustada õppekava
valikute mitmekesisusele piirkonna õppeasutustes ja koolituspakkumises kasvuvaldkondadest ja piirkonna
vajadustest lähtudes. Ida-Virumaa õiglase ülemineku vaatest on oluline luua Ida-Virumaal teadus- ja
arendustegevuste võrgustik elukeskkonna ja ettevõtlusvaldkonna eesmärkide toetuseks.
11
2.3.2 Haridusvaldkonna eesmärgid
Maakonna arengustrateegias on seatud eesmärgiks
Aastaks 2030+ on Ida-Viru maakond atraktiivne koht kõrghariduse omandamiseks (sh maakonnavälistele
tudengitele)
Aastaks 2035 pakutakse Ida-Viru maakonnas individuaalsetel õpiradadel põhinevat teadmiste põhise
säästva arengu põhimõtteid järgivat kvaliteetset haridust. Haridus Ida Virumaal annab lisaks
valdkondlikele teadmistele võimekuse hakkamasaamiseks erinevates keelekeskkondades, IT pädevused
ja ettevõtliku ellusuhtumise.
Ida-Virumaa õiglase ülemineku haridusplaan täpsustab haridusvaldkonna eesmärgid järgmiselt:
Üldised eesmärgid: maakonna majanduse mitmekesistamine; maakonna atraktiivsuse suurenemine
elukohana; Ida-Virumaa koolilõpetajad on eluks hästi ette valmistatud, nad on ettevõtlikud ja valdavad
hästi vähemalt kolme keelt; õiglase ülemineku ajal on tagatud Ida-Virumaa elanike elukvaliteedi
paranemine.
Täpsustatud eesmärgid: õpetajakoolituse tasemeõppe erialade vastuvõtu suurendamine; õpetajate
kompetentsikeskuse loomine; haridustöötajate (sh tugispetsialistid) maakonda ümberasumise toetamine;
ülemineku/siirde kompetentsikeskus Ida-Virumaal; uute magistriõppe õppekavade avamise toetus
piirkonna kõrg- ja kutsekoolidele; professuuride avamine kolledžites; maakonna arengu jaoks
võtmetähtsusega rakendusuuringute programm; vaba- ja huvihariduse toetamine; inseneeria, õpetajate ja
tervishoiuvaldkonna populariseerimine.
2.3.3 Haridusvaldkonna eesmärkide saavutamise kiirendamiseks tehtavad keskvalitsuse
tegevused
Üldjuhul viiakse tegevussuunda ellu erinevate toetusmeetmete kaudu, rakendades üleriigilistes meetmetes
võimalusel Ida-Virumaale erinevaid tingimusi või käivitades Ida-Virumaale suunatud meetmeid (sh TA ja
oskuste vaates õiglase ülemineku mehhanismi raames). Mitmed Ida-Virumaale suure mõjuga üldharidust
puudutavad tegevused nagu põhikoolivõrgu korrastamine ja kohandamine kahaneva rahvastiku tingimustele
viiakse ellu üleriigilise meetme raames, mistõttu ei kajastu sellised tegevused hetkel piisava täpsuse
puudumisel eraldi Ida-Viru tegevuskava rakendusplaanis. Eesmärkide saavutamise kiirendamisse panustavad
keskvalitsuse tegevused sisalduvad tegevuskava rakendusplaanis markeerituna juurprobleemide nr 4
„regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud
eneseteostusvõimalustes“; 7 „piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile“
ja 8 „piirkondlikud erinevused ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses“ all.
2.3.4 Haridusvaldkonna seirenäitajad
Mõõdik Allikas Baasväärtus Siht
Maakonnas pakutavate MK AS 14 (2020) 20 (MK AS eesmärk 2035)
kõrghariduse õppekavade arv
Maakonnaväliste tudengite arv IVEK Täpsustatakse MK Kasvab
AS-s
Õpetajate vastavus riigikeeleoskuse MK AS Mõõdiku sisu on Mõõdiku sisu on
nõuetele selgitamisel selgitamisel
PISA uuringu tulemused. Ida-Viru PISA uuringu Baasväärtust ei ole Läheneb Eesti keskmisele
maakond võrdluses Eesti tulemused seatud tulemusele
maakondade keskmise tulemusega
Vahendite jagunemine Ida-Virumaa SFOS, elluviija Baasväärtust ei ole Ida-Virumaale on
arengut enim mõjutavates seireinfo seatud toetusvahendeid jõudnud
rakenduskava prioriteetsete proportsioonis prioriteetse
suundade erieesmärkidega seotud suuna sihtgrupi suurusega
toetusmeetmetes Ida-Virumaal või enam
12
2.4 Sotsiaalvaldkond
2.4.1 Sotsiaalvaldkonna väljakutsed
Sotsiaalvaldkonna väljakutsed tulenevad olulisel määral rahvastiku vananemisest ja vähenemisest, mis loob
vajaduse tagada teenuste kättesaadavus ja kvaliteet tingimustes, kus teenusepakkujaid (nii sobilikke inimesi
kui organisatsioone) jääb vähemaks. Omavalitsuste võimekus kahanemise tingimustes teenuste
ümberkorraldamiseks vajab toetamist ja arendamist. Tähelepanu vajavad Ida-Virumaa spetsiifilised
muutused tervisenäitajates, mille osas on vajalik läbi viia põhjalik maakondlik läbilõikeline põlevkivi
kaevandamise ja kasutamise tervisemõjude uuring.
2.4.2 Sotsiaalvaldkonna eesmärgid
Maakonna arengustrateegias on seatud eesmärgiks
Aastaks 2035 on Ida-Virumaal mitmekesised, kvaliteetsed ja mõistliku aja jooksul kättesaadavad
terviseteenused
Aastaks 2030+ toimib maakonnas ühtne hästi kättesaadav teenuste võrgustik, kus kasutatakse
teenuste pakkumisel kogukonna, omavalitsuste, era- ja vabasektori ning kõrgema tasandi
tervishoiuteenuste sünergia võimalusi.
2.4.3 Sotsiaalvaldkonna eesmärkide saavutamise kiirendamiseks tehtavad keskvalitsuse
tegevused
Üldjuhul viiakse tegevussuunda ellu erinevate toetusmeetmete kaudu, rakendades üleriigilistes meetmetes
Ida-Virumaale erinevaid tingimusi või käivitades Ida-Virumaale suunatud meetmeid (eelkõige õiglase
ülemineku mehhanismi ja Euroopa Sotsiaalfondi meetmete raames). Eesmärkide saavutamise kiirendamisse
panustavad keskvalitsuse tegevused sisalduvad tegevuskava rakendusplaanis juurprobleemi nr 3
„piirkondlikud erinevused tervises ja tervena elatud eluajas“ all.
2.4.4 Seirenäitajad
Mõõdik Allikas Baasväärtus Siht
Tervena elada jäänud Statistikaamet, Ida-Virumaal 52,97; Eesti 56 (MK AS eesmärk 2035)
aastate arv sünnihetkel TH753 keskmine 56.64
(2019/2020)
16+ aastaste hea/väga hea Statistikaamet I-V 42%; Eesti keskmine Eesti keskmine tulemus.
terviseseisundiga elanike 59% (2020) Läheneb jooksvalt
osakaal keskmisele tulemusele
Suhtelise vaesuse määr Statistikaamet 31% (2020). Eesti Väheneb. Läheneb jooksvalt
keskmine 21% Eesti keskmisele tulemusele
Oodatav eluiga Statistikaamet 74,97 (2016/2017) Ida- Aastaks 2030 vahe Eesti
sünnihetkel Virumaal ning Eesti keskmisega vähem
keskmine 2017 aastal kui 2 aastat
78,23. Vahe
3,26 aastat
Vahendite jagunemine SFOS, elluviija 0 Ida-Virumaale on
Ida-Virumaa arengut enim seireinfo toetusvahendeid jõudnud
mõjutavates rakenduskava proportsioonis prioriteetse
prioriteetsete suundade suuna sihtgrupi suurusega
erieesmärkidega seotud Ida-Virumaal või enam
toetusmeetmetes
13
2.5 Koostöö, tugistruktuurid, kodanikuaktiivsus
2.5.1 Valdkonna „Koostöö, tugistruktuurid, kodanikuaktiivsus“ väljakutsed
Edukaks Ida-Virumaa arengustrateegia, Ida-Virumaa tegevuskava ja õiglase ülemineku kava rakendamiseks
on võtmetähtsusega nii piirkonna koostöö- ja katusorganisatsioonide võimestamine institutsionaalsel
tasandil, kui ka elanikkonnale senisest suuremate võimaluste loomine oma elukeskkonna kujundamisele
kaasa aitamisel. Parandada tuleb nii ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonnaga seotud teenuste ning toetuste kui
ka teiste valdkondade toetuste nähtavust ja kättesaadavust Ida-Virumaal.
2.5.2 Valdkonna „Koostöö, tugistruktuurid, kodanikuaktiivsus“ eesmärgid
Maakonna arengustrateegias on seatud eesmärgiks
Üleminekuperioodil on kindlustatud tulemuslik avaliku kommunikatsiooni juhtimine ja elluviimine
kavandatud muutuste planeerimisest, elluviimisest ja tulemustest, sh koostatud peamistele sihtgruppidele
(turistid, investorid ja ettevõtjad ning praegused ja uued potentsiaalsed elanikud) suunatud Ida-Virumaa
atraktiivsuse tõstmist toetav turundusplaan
Noorsootöö osapoolte koordineeritud jõupingutused loovad olukorra, kus noored osalevad aktiivselt ning
tulemuslikult kogukonna ja omavalitsuse elus.
2.5.3 Valdkonna „Koostöö, tugistruktuurid, kodanikuaktiivsus“ eesmärkide saavutamise
kiirendamiseks tehtavad keskvalitsuse tegevused
Üldjuhul viiakse tegevussuunda ellu erinevate toetusmeetmete kaudu (eelkõige õiglase ülemineku
mehhanismi ja Ida-Virumaa programmi raames). Eesmärkide saavutamise kiirendamisse panustavad
keskvalitsuse tegevused nagu iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine Ida-Virumaal; toetusmeede õiglase
ülemineku piirkondlike algatuste toetamiseks; lisavahendite eraldamine maakondlike arengustrateegiate
toetusmeetme Ida-Virumaa tegevuste võimendamiseks; partnerite võimestamise komponent ettevõtluse
mitmekesistamise tugiteenuste meetmes; toetusprogrammide tingimuste tõlkimine vene keelde ja info ning
nõustamise kättesaadavamaks tegemine.
2.5.4 Seirenäitajad
Mõõdik Allikas Baasväärtus Siht 2030
Vabatahtlikus tegevuses osalemise Uuring Võrdlus Eesti Vähemalt Eesti
määr, % keskmise keskmine tulemus
tulemusega
IVP ja ÕÜF vahenditest toetust IVP ja ÕÜF seireinfo Hinnatakse alates Vähemalt 10
saanud Ida-Virumaal tegutsevad 2022
teenuseid pakkuvad
organisatsioonid/tugistruktuurid
Rahulolu kohaliku omavalitsuse minuomavalitsus.ee Alla baastaseme Baastase või
juhtimisega oma elukohas parem tulemus
Rahulolu kohaliku omavalitsuse minuomavalitsus.ee Alla baastaseme Baastase või
üldise arengusuunaga parem tulemus
14
3. Tegevuskava koostamine, elluviimine ja seire
Ida-Virumaa tegevuskaval on riiklike arengu- ja tegevuskavade süsteemis toetava dokumendi roll.
Tegevuskava kajastab keskvalitsuse tegevusi, mis on suunatud otseselt Ida-Virumaale lisaks üldisele üle
riigiliselt tehtavate tegevuste foonile ning mis on ära toodud valdkondlikes arengudokumentides või mille
osas on valmisolek need (sh koos katteallikaga) arengudokumentidesse lülitada. Seetõttu võib tegevuskava
kõrgema prioriteediga arengudokumentide fookuste muutumisel muutuda.
Tegevuskava rakendusplaani koostamiseks on asjaomastelt ministeeriumidelt perioodil 2020-2021 kogutud
sisendit Ida-Virumaa arengu kiirendamiseks ja kriitiliste kitsaskohtade kõrvaldamiseks vajalikest ja
kavandatavatest tegevustest ning nende katteallikatest. Sisendi kogumine langes perioodile, mil oli sobivaim
aeg analüüsida vajadust ja kavandada Ida-Virumaa spetsiifilisi sekkumisi algava perioodi Euroopa Liidu
vahendite kasutusse võtmiseks, siiski ei ole konkreetsete meetmete sisu ja Ida-Virumaa fookuse seadmise
vajadus meetmete siseselt mitmel juhul veel selgunud. Seetõttu peegeldab rakendusplaanis kavandatavate
Ida-Virumaa suunaliste tegevuste loetelu ministeeriumide valmisolekut erilahendusi rakendada tegevuskava
koostamise hetke seisuga ning võib ajas muutuda. Tegevuskava koostamine langes ajaliselt kokku ka Ida-
Virumaa õiglase ülemineku kavandamisega, mistõttu on tegevuskava rakendusplaani lisatud tegevused ja
nende asjakohasus selgitatud peamiselt Ida-Virumaa õiglase ülemineku kavandamise protsessis läbi viidud
uuringute ja seminaride tulemusena. Ida-Virumaa õiglase ülemineku kavandamise protsessis osalesid Ida-
Virumaa arengut enim mõjutavad ministeeriumid, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus,
valdkondlikud katusorganisatsioonid ja huvirühmad. Valdav osa tegevuskava koostamisega Ida-Virumaale
suunatud piirkonnaspetsiifilistest olulise mõjuga tegevustest on kavandatud rahastada siiski Ida-Virumaa
programmi ja õiglase ülemineku fondi vahenditest.
Tegevuskavas on tegevussuundade kaupa välja toodud seirenäitajad ja nende kavandatavad sihttasemed.
Silmas tuleb pidada, et tegemist on pigem konteksti- kui konkreetsete tulemus- või väljundinäitajatega. See
tähendab, et tegevuskavas kavandatavad sekkumised ei ole üldjuhul ainsad tegurid, mis mõjutavad
seirenäitaja taseme muutust. Ometi on nende põhjal võimalik hinnata, kas areng kulgeb soovitud suunas ja
tempos või on tarvilik konkreetses valdkonnas rakendatavaid tegevusi täiendada ja tõhustada või neile
kavandatud vahendid ümber suunata. Tegevuskava seire käigus pööratakse erilist tähelepanu
struktuurivahendite kasutamiseks koostatava rakenduskava poliitikaeesmärkide ja erieesmärkide
saavutamiseks kavandatavate Ida-Virumaa arengusse potentsiaalselt oluliselt panustavate meetmete
sisesele vahendite regionaalsele jaotusele meetmete tingimuste väljatöötamise ja elluviimise käigus ja
tehakse vajadusel ettepanekud meetmete rakendamisel Ida-Virumaal suurema positiivse mõju
saavutamiseks.
Tegevuskava elluviimise eest vastutavad ministeeriumid ja nende allasutused ning teised osapooled vastavalt
nende vastutusvaldkonnale. Tegevuskava rakendusplaani tegevused esitatakse regionaalse arengu
tegevuskava rakendusplaani koosseisus. Tegevuste elluviimist ning tegevuskava eesmärkide täitmist
seiratakse regionaalse arengu tegevuskava seireprotsessi raamistikus.
15
Lisa 4
KINNITATUD
{reg.kpv} käskkirjaga nr {viit}
Kagu-Eesti tegevuskava
2030
Rahandusministeerium 2021
Sisukord
Sissejuhatus ..............................................................................................................................................3
Ülevaade hetkeolukorrast ........................................................................................................................ 4
Kagu-Eesti tegevuskava tegevussuunad ................................................................................................... 6
1. Tegusad inimesed ........................................................................................................................ 6
1.1. Piirkonna haridusvõimaluste vastavusse viimine Kagu-Eesti tulevikuvajadustega ................. 7
1.2. Tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamine ................................................................................ 7
1.3. Tervisedendus ja terviseteenuste pakkumine ........................................................................ 7
1.4. Sotsiaalse heaolu edendamine ja kogukondade võimestamine ............................................ 8
2. Tulevikukindlad ettevõtted .......................................................................................................... 8
2.1. Piirkonnaspetsiifiliste ressursside väärindamine, rohetehnoloogiate ja ressursitõhususe
edendamine ..................................................................................................................................... 9
2.2. Ettevõtete kasvu soodustamine, ettevõtete võrgustumine ja ettevõtlustaristu arendamine 9
3. Kutsuv keskkond .......................................................................................................................... 9
3.1. Kommunikatsioonide ja ühenduste kaasajastamine ............................................................ 10
3.2. Kaugtöökohtade loomine ja kaugtöökeskuste arendamine ................................................. 10
3.3. Eluasemete kaasajastamine ................................................................................................ 11
3.4. Turismi edendamine ............................................................................................................ 11
3.5. Kultuurilise eripära ja looduspärandi hoidmine .................................................................... 11
3.6. Piiridega seonduvate probleemide lahendamine ja eeliste ärakasutamine .......................... 11
Tegevuskava koostamine, elluviimine ja seire ......................................................................................... 12
Esikaane fotod: Andre Pill, Jorma Suumann, Heidi Koolmeister, Kaupo Kalda, Georgius Misjura, Axiraa
2
Sissejuhatus
Kagu-Eesti on eripärase kultuuri ja kauni loodusega piirkond, mis samas seisab silmitsi rea
väljakutsetega nagu rahvastiku vähenemine ja vananemine, kehv tervis, madalad sissetulekud,
ettevõtete vähene tootlikkus, järele aitamist vajav taristu. Seetõttu anti 2014. aastal Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammiga regionaalarengu eest vastutavale siseministrile ülesandeks
koostada kolme Kagu-Eesti maakonda puudutav tegevuskava aastateks 2015–2020, mis
koondaks erinevate valdkondade tegevusi Kagu-Eesti probleemide lahendamiseks ja eeliste
väljaarendamiseks. Iseseisev rahastus Kagu-Eesti tegevuskavale eraldati alles 2018. aastal, mil
Vabariigi Valitsus otsustas toetada perioodil 2019–2023 nelja miljoni euroga tegevuskava
eesmärke toetavat Kagu-Eesti programmi1.
Kagu-Eesti tegevuskava 2015–2020 eesmärkide saavutamist seirati üheksa näitaja abil, millest
ligikaudu poolte puhul on käesolevaks ajaks seatud sihttasemed saavutatud2. Ent jätkuvalt on
valdkondi, milles Kagu-Eesti kipub teistest piirkondadest maha jääma. Neile valdkondadele
täiendava tähelepanu pööramiseks otsustas Vabariigi Valitsus 2020. aasta alguses pikendada
Kagu-Eesti tegevuskava 2030. aastani.
Uuendatud tegevuskava peab olema kooskõlas olemasolevate strateegiadokumentidega,
sealhulgas maakonna arengustrateegiate ning üleriigiliste valdkonna arengukavadega.
Tegevuskava rakendusplaan koostatakse uuenduslikult osana regionaalse arengu tegevuskava
rakendusplaanist. Regionaalse arengu tegevuskava on valitsemisalade ülene dokument
koordineerimaks ja suunamaks valdkondlike tegevuste regionaalset mõju „Eesti 2035“
strateegiliste sihtide suunas liikumisel.
Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaanis on Kagu-Eesti tegevuskavast tulenevad
tegevused märgistatud ning välja filtreeritavad. Tuleb silmas pidada, et kuigi Kagu-Eesti
arengusse panustab ka enamus muudest regionaalse arengu tegevuskava tegevustest, on
regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaanis Kagu-Eesti tegevuskava märgisega vaid need
tegevused, mis on suunatud otseselt piirkonna arendamisele – olgu see siis ainult kolmes Kagu-
Eesti maakonnas elluviidav tegevus, Kagu-Eestile eelistingimuste või täiendava eelarve
rakendamine toetusmeetmetes, taotlejate täiendav nõustamine, üksikinvesteeringute tegemine
vmt. Silmas tuleb pidada ka, et tegemist on keskvalitsuse tegevuskavaga, mis tähendab, et
rakendusplaanis kajastatakse üldjuhul ainult ministeeriumide ja nende allasutuste osalusel ellu
viidavaid või nende osalust nõudvaid tegevusi. Piirkondliku tasandi tegevusi kajastatakse juhul,
kui tegemist on kolme maakonna üleselt elluviidavate tegevustega.
1
Kokku on programmi rahastus kavandatud 10 aastaks, 2019-2028.
2
Ülevaate 2015-2020 seirenäitajatest leiate Rahandusministeeriumi koduleheküljelt.
3
Ülevaade hetkeolukorrast
Kagu-Eesti on eripärase kultuuri ja kaunite maastike ning heade loodusvaradega valdavalt
maalise iseloomuga piirkond, mis külgneb kahe naaberriigiga. See on eelduseks olemaks
hinnatud elukeskkond, toimekas ettevõtluspiirkond ja atraktiivne puhkuse ja vaba-aja veetmise
sihtkoht.
Ometi on piirkond silmitsi väljakutsetega, millele vastamine nõuab riigi tasandilt eraldi
tähelepanu ja tuge. Kagu-Eesti on Ida-Virumaa kõrval olnud üks kiiremini elanikke kaotanud
piirkondi ning kuigi langustrend on viimastel aastatel olnud mõnevõrra laugem võrreldes
Statistikaameti prognoosiga, jätkub langus ka prognoositavas tulevikus, tähendades pikeneva
eluea ning nooremate elanike väljarände tõttu eakate proportsiooni tõusu ning tööealiste
inimeste nii hulga kui osakaalu vähenemist. Rahvaarvu vähenemine, seda eriti olukorras, kus
asustus ei ole kontsentreeritud, vaid elanikud paiknevad hajusalt ja ühtlaselt üle kogu piirkonna,
nõuab erilist pingutust ja uusi lahendusi jätkamaks kvaliteetsete teenuste pakkumist optimaalsel
viisil.
Eakate kõrgem osakaal on üheks komponendiks Kagu-Eesti madalates tervisenäitajates –
näiteks võib tuua nii kõrge puuetega inimeste osakaalu kui kehva subjektiivse hinnangu oma
tervisele, ent kiita ei ole ka nooremate inimeste tervis, kuna tervena elada jäänud eluaastate arv
piirkonnas on Eesti niigi viletsast keskmisest näitajast veel märkimisväärselt madalam.
Vananev, erivajadustega ja terviseprobleemidega elanikkond vajab kas püsivalt või ajutiselt
rohkem tuge, hooldust ja muid toimetulekut ja tervislikke eluviise toetavaid teenuseid.
Suurenev teenuste vajadus seab omavalitsuste sotsiaalse kaitse kulutused suure surve alla.
Piirkonna perearstide seas on keskmisest enam üle 60-aastasi arste, mis seab ohtu
perearstiteenuse jätkusuutlikkuse.
Vähenev ja terviseprobleemidega elanikkond muudab ka piirkonna ettevõtjatele töötajate
leidmise keeruliseks. Seda enam, et tööjõupuudusega samaaegselt eksisteeriv Eesti keskmisest
kõrgem tööpuudus viitab strukturaalsele probleemile ehk töötajate ettevalmistuse ja ettevõtjate
vajaduste mittevastavusele.
Lisaks tööjõuga seotud küsimustele vajab Kagu-Eesti ettevõtlussektor tuge oma potentsiaali
väljaarendamiseks muudeski aspektides. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on
piirkonnas ligi pool Eesti keskmisest näitajast. Piirkonna ettevõtteid ilmestab madal tootlikkus,
kusjuures tootlikkuse mahajäämus teistest Eesti piirkondadest ilmneb eriti just sekundaar- ja
tertsiaarsektoris. Ettevõtted on ka pigem väikesed ja ekspordivad vähe. Üheks ettevõtete arengu
takistuseks on tagatiskinnisvara madalast väärtusest tingitud pangalaenu saamise keerukus.
Madalamast tootlikkusest tulenevalt on madalam ka pakutav palk, mis võib survestada inimesi
mujalt paremat teenistust otsima ega motiveeri teistpidi uusi elanikke piirkonda elama asuma.
Madalam palgatase, madal tööjõus osalemise määr ja kõrge tööpuudus viivad madalaks ka
heaolunäitajad. Nii on Eesti kõrgeimate seas piirkonna suhtelise vaesuse ja ilmajäetuse näitajad
ning ka toimetulekutoetuse saajate arv, kõrgem on kehvas seisus eluruumide osakaal.
Kaasaegset elamispinda on viimastel aastakümnetel ehitatud väga napilt, ka siin on üheks
probleemiks laenusaamise keerukus. Seejuures on kaasaegsed elutingimused töö ja palgaga
seotud murede kõrval üheks olulisemaks teguriks, mis mõjutavad inimeste kolimisotsuseid.
4
Elanike hajusa paiknemise puhul saab eriti oluliseks ühenduste kvaliteet. Kuigi teedevõrk on
tihe, on Kagu-Eesti spetsiifilise probleemina sageli välja toodud suurt kruusateede osakaalu,
mis avaldab mõju nii elukvaliteedile kui ettevõtlusvõimalustele. Kiiret internetiühendust
vajavad nii kodud kui töökohad, ometi on lairibaühenduseta leibkondade osakaal Kagu-Eestis
kõrgem kui mistahes teises piirkonnas peale Ida-Virumaa. Sageli tuuakse esile probleeme
elektri varustuskindluses, mis muutub järjest suuremaks väljakutseks ekstreemsete ilmaolude
sagenedes kliimamuutuste tõttu.
Loetletud väljakutsetele vastamiseks tegevusi kavandades on oluline võimalikult ulatuslikult
tugineda piirkonna olemasolevatele ressurssidele, tugevustele ja arengueeldustele. Kagu-Eesti
tugevustena on maakondade arengustrateegiates ning piirkonnas toimunud kohtumistel välja
toodud mitmekesist loodust ja loodusvarade (nagu mets, mineraalvesi, muda) olemasolu,
omanäolisi kultuuriruume (Setomaa, Vana-Võromaa, Mulgimaa) ja tugevaid kogukondi,
privaatsust pakkuvat ja turvalist elukeskkonda. Kasvavat eakate hulka saab käsitleda hoopiski
ressursina, kui vanemaealistele luua tingimused jõukohaselt töö- ja ühiskonnaellu
panustamiseks. Kagu-Eestil on ka mitmeid pikkade traditsioonidega tööstusvaldkondi, nt
põllumajandus ja toiduainete tööstus, metsandus ja puidutööstus. Potentsiaalse ressursina saab
vaadelda endiseid tööstusalasid, mille kasutuselevõtt on jääkreostuse tõttu takistatud, kuid mis
pärast korrastamist võiksid oma asukohast tulenevalt olla atraktiivsed ettevõtluseks või
avalikuks kasutuseks. Üheks arengueelduseks võib pidada piiriäärset asukohta, millega
seonduvad küll oma probleemid, kuid mis võib laiendada ettevõtlusvõimalusi ning tõsta
piirkonna atraktiivsust turismisihtkoha, aga miks mitte ka elukohana.
Tegevuskava koostamisel tuleb arvesse võtta ka globaalseid suundumusi ja sihiseadeid. Järjest
enam on vaja silmas pidada kliimamuutuste ja muude keskkonnaalaste väljakutsetega
seonduvat, mis mõjutab paljusid sektoreid – nagu põllumajandus, metsandus, ka turism –
otseselt, aga mille puhul on sama oluline jälgida, kuidas ühiskonnad ja majanduskeskkond
nende muutustega kohanevad, ning nende muutustega kaasa minna. Fookuses tuleb hoida
ressursside väärindamine ja säästlik kasutus, keskkonnasäästlik tootmine, jäätmetekke
vähendamine ning rohetehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine, mis kõik aitavad Kagu-Eesti
kui rohelise piirkonna kuvandit säilitada ja tugevdada. Suured muutused toimuvad tööturul
seoses automatiseerimise ja digitaliseerimisega. See seab uusi nõudmisi välja- ja ümberõppele,
ent pakub teisalt ka võimalusi napi tööjõuressursiga piirkondadele nagu Kagu-Eesti. Samuti on
Kagu-Eestil tänu oma heale mainele meeldiva elukeskkonnana potentsiaali kasu lõigata järjest
levinumast kaugtöötamise trendist.
5
Kagu-Eesti tegevuskava tegevussuunad
Hetkeolukorda, arengueeldusi ning tulevikuperspektiive silmas pidades on Kagu-Eesti
tegevuskava jaotatud kolmeks tegevussuunaks:
Tegusad inimesed
Tulevikukindlad ettevõtted
Kutsuv keskkond
1. Tegusad inimesed
Esimene tegevussuund keskendub Kagu-Eesti inimestele ja koondab tegevusi, mis on kantud
eesmärgist aidata inimestel elada oma elu võimalikult täisväärtuslikult ja tervena ning osaleda
aktiivselt piirkonna elus ja tööturul.
Seirenäitajad
Näitaja Allikas Algtase Sihttase 2030
Eri- või kutseharidusega 25-64-aastaste Statistikaamet, 63,7% (2020) kasvab
osakaal (%) RV0231U
Kolmanda taseme haridusega 30-34- Statistikaamet, 26,2% (2020) kasvab
aastaste osakaal eagrupist (%) RV0231U
15-74-aastaste tööjõus osalemise määr (%) Statistikaamet, 71,6% (2020); kasvab
ja maakondadest madalaima näitaja TT4645 14,6 pp
erinevus riigi keskmisest, (protsendipunkti)3 (Põlvamaa, <10pp
2020)
50-74-aastaste tööhõive määr (%) Statistikaamet, 57,7% (2019) kasvab
TT239
16-24-aastaste registreeritud töötute Töötukassa; 3,5% (2019) alla 3%
osakaal 15-24-aastaste eagrupist (%) Statistikaamet,
RV022U
Tervena elada jäänud aastate arv Statistikaamet, 10,62 aastat <5 aastat
sünnihetkel (maakondadest madalaima TH753 (Põlvamaa,
näitaja erinevus Eesti keskmisest, aastat)4 2019/2020)
Ettevõtlusaktiivsus (statistilisse profiili Statistikaamet, 83,7 (2020) kasvab
kuuluvaid ettevõtteid 1000 elaniku kohta) ER007, RV028U
3
Strateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks, et aastaks 2035 oleks Eesti keskmine 15-74-aastaste tööjõus
osalemise määr vähemalt 72% ning Eesti keskmise ja väikseima näitajaga maakonna vahe alla 10
protsendipunkti. Aastal 2020 on väikseima näitajaga maakond Põlvamaa (57,0%). Valgamaa näitaja on 66,2%,
Võrumaal 61,2% ning Eesti keskmine 71,6%.
4
Strateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks, et aastaks 2035 oleks Eesti keskmise ja väikseima näitajaga
maakonna vahe alla 5 aasta. 2019/2020 aastal oli madalaim näitaja Põlvamaal – 46,02 aastat. Valgamaa näitaja
oli 53,53 ning Võrumaa näitaja 47,45. Eesti keskmine oli 56,64.
6
1.1. Piirkonna haridusvõimaluste vastavusse viimine Kagu-Eesti
tulevikuvajadustega
Haridusküsimustele tähelepanu pööramine on piirkonna arengu seisukohalt võtmetähtsusega.
Esiteks on nooremaealiste ränne sageli seotud haridusega, olgu selleks siis noor pere, kes otsib
oma lastele sobivaimat alg- või põhikooli, või noor, kes soovib kvaliteetset gümnaasiumi- või
oma huvidele vastavat erialast kutse- või kõrgharidust. Teiseks on oluline tagada elanike
haridustaseme ja erialase profiili kooskõla tööturu vajadustega, seda ka tulevikuperspektiivi
silmas pidades. Kolmandaks, asjakohased ümber- ja täiendõppevõimalused on olulised üha
kasvava vanemaealiste eagrupi töö- ja ühiskonnaellu kaasamise seisukohalt.
Selleks tuleb kaardistada ja analüüsida piirkonnas pakutavaid haridusvõimalusi, seda nii
üldhariduse kui kutse- ja (rakendusliku) kõrghariduse tasemel ning ümber- ja elukestva õppe
ning mitteformaalhariduse osas, et eri osapoolte koostöös viia need pakutava sisu ja
infrastruktuuri osas kooskõlla piirkonna vajadustega ning muutuvate oludega (nagu rahvastiku
kahanemine või vajadus uute erialade järele tulenevalt muutustest maailmamajanduses).
Alasuund on seotud regionaalse arengu tegevuskava (RETK) juurprobleemiga 4 (regionaalne
ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud
eneseteostusvõimalustes) juurprobleemiga 8 (regionaalne ebavõrdsus ettevõtetele vajalike
oskustega tööjõu kättesaadavuses5).
1.2. Tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamine
Ettevõtlik hoiak saab alguse lapseeast ja seetõttu on tähtis pakkuda kõigis koolides esmaseid
ettevõtlusalaseid teadmisi ja kogemusi. Ent samas aitab ettevõtlikkus paremini toime tulla kogu
elukaare vältel, mistõttu on seda tähtis toetada ettevõtlusoskusi ka teistes eagruppides, sh
seenioride seas. Oluline on kaasata ettevõtlusõppe kavandamisse ja korraldamisse lisaks
haridusasutustele ka teised piirkondlikud organisatsioonid ning ettevõtjad, et luua tugevamat
sidet piirkonna ettevõtlusmaastikuga. Mikroettevõtlus on sageli esimene samm ettevõtlusvallas
või ka elustiili osa sissetuleku tagajana.
Tööhõive ei mängi rolli mitte ainult piirkonna majandusarengu seisukohalt, vaid see on olulise
tähendusega inimeste kaasatuse, heaolu ja eneseteostuse mõttes. Tööhõive suurendamiseks ei
piisa pelgalt töökohtade loomisest, vaid sageli on eriti just madalamalt hõivatud
ühiskonnagruppidel nagu noored, eakad, erivajadusega inimesed vaja töötingimuste
kohandamist või inimese olukorrast lähtuvat täiendavat tuge hõivesse liikumiseks.
Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 1 (piirkondlikud erinevused töökohtade
kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes).
1.3. Tervisedendus ja terviseteenuste pakkumine
Tervisenäitajate parandamise eelduseks on ühelt poolt inimeste tervisekäitumise ja
elukeskkonna kvaliteedi paranemine, teiselt poolt võimalikult kvaliteetse arstiabi
kättesaadavuse tagamine. Arvestades suurenevat vanemaealiste hulka ning madalat tervena
5
Siin ja edaspidi on toodud ära alasuundade seosed regionaalse arengu tegevuskava juurprobleemidega.
Vastava juurprobleemi alt on leitavad regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaanis alasuuna edenemisse
panustavad üleriigilised ning olemasolul ka Kagu-Eesti spetsiifilised tegevused.
7
elatud aastate arvu piirkonnas, on Kagu-Eestis vajalik täiendavat tähelepanu pöörata mõlemale
aspektile. Kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust tervist edendavate tegevuste ja
investeeringute planeerimisel on vaja tõsta, et sellealane töö oleks süsteemne ning tugineks
parimale olemasolevale teadmisele. Tervisedendusega tuleb tegeleda lähtuvalt kohaliku tasandi
vajadusest, samas kasutades ka piirkonnas olevaid ressursse ning võimalusi.
Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 3 (piirkondade vahelised erinevused tervises ja
tervena elatud eluajas) ning juurprobleemiga 9 (KOVde piirkonniti erinev finants-, arendus- ja
teenuste osutamise võimekus).
1.4. Sotsiaalse heaolu edendamine ja kogukondade võimestamine
Sotsiaalse heaolu meetmed on ühelt poolt enamasti üleriigilised, ent teisalt lähtuvad konkreetse
inimese vajadusest, pakkudes talle nö rätsepalahendusi. Kagu-Eesti maakonnad paistavad
mitmete sotsiaalvaldkonna näitajate poolest negatiivselt silma, mis tähendab, et piirkond vajab
selles valdkonnas eritähelepanu. Tööjõu ja rahaliste ressursside piiratuse ning hajaasustuse
tingimustes nõuab sotsiaalteenuste kvaliteedi tagamine uudsete lahenduste kasutuselevõttu.
Kuna paljude sotsiaalvaldkonna teenuste osutamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, on
vaja suurendada KOV võimekust nende ülesannete täitmisel ning uuenduste kavandamisel ja
rakendamisel. Ka üleriigiliste innovatiivsete lahenduste katsetamist või juurutamist on seetõttu
mõistlik alustada Kagu-Eestist ning kujundada sellest kohaliku tasandiga koostöös sotsiaalse
innovatsiooni pilootpiirkond. Sotsiaalset ettevõtlust stimuleerides on võimalik eesmärgi
saavutamisse kaasata ka erasektor ning kodanikeühendused ja heategevusorganisatsioonid.
Paljudesse valdkondadesse ei pea sekkuma riik, vaid need võivad jääda inimeste
omaalgatusliku tegevuse reguleerida. Teinekord on vabaühendused oma tegevustega riigi või
kohaliku omavalitsuse tegevuse täiendajaiks. See on eriti aktuaalne hõreda asustusega
piirkondades, kus standardsete teenuste osutamine on keeruline ning eri sektorite partnerite
koostöös oleks võimalik pakkuda paindlikumaid lahendusi.
Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 4 (regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus
osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes) ja juurprobleemiga 9
(KOVde piirkonniti erinev finants-, arendus- ja teenuste osutamise võimekus).
2. Tulevikukindlad ettevõtted
Teine tegevussuund on suunatud piirkonna majandusele ja ettevõtetele ja sisaldab tegevusi, mis
aitavad ettevõtetel kasvada ja võimekust arendada suutmaks piirkonna ressursse tõhusamalt
kasutades vastata muutuva maailma väljakutsetele ning neist muutustest kasu lõigata, et tuua
piirkonnale suuremat tulu ning pakkuda elanikele kõrgemat sissetulekut.
Seirenäitajad
Näitaja Allikas Algtase Sihttase 2030
Tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse Statistikaamet, 82,2% (2018) läheneb Eesti
alusel Eesti keskmisest (%, 20 ja enama EM027 keskmisele
hõivatuga ettevõtted)
Immateriaalsetesse põhivaradesse Statistikaamet, 0,5% (2018) 3%
investeeringute osakaal EM014
põhivarainvesteeringutest (%)
8
2.1. Piirkonnaspetsiifiliste ressursside väärindamine, rohetehnoloogiate ja
ressursitõhususe edendamine
Piirkonna ettevõtlus on seda edukam, tootlikkus seda kõrgem, mida tõhusamalt suudetakse
ühelt poolt ära kasutada piirkonna arengueelduseid ja ressursse, ning teisalt, mida paremini
osatakse kasutusele võtta uuenduslikke lahendusi ning kaasa minna maailmamajandust
mõjutavate trendidega. Kagu-Eestis on mitmed tugevate traditsioonidega majandusharud nagu
puidusektor, toidutootmine, mida innovatsiooni toel muuta suuremat lisandväärtust pakkuvaks.
Samuti tuuakse piirkondlike ressurssidena välja puhast looduskeskkonda, kui eeldust mahe-
ehk ökoloogiliseks tootmiseks, kultuurilist omapära, mida ära kasutada toote- ja teenuste
arenduses näiteks turismi- ja heaolusektoris, piirideäärset asukohta, mis võimaldab arendada
piirilogistikat.
Kagu-Eesti rohelist kuvandit saab kasutada lähtekohana pööramaks rõhutatult tähelepanu,
rohetehnoloogiate kasutuselevõtule, ressursitõhususe ja bio- ja ringmajanduse edendamisele.
Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 7 (piirkondlikud erinevused ettevõtete
konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile).
2.2. Ettevõtete kasvu soodustamine, ettevõtete võrgustumine ja
ettevõtlustaristu arendamine
Kagu-Eesti ettevõtlusmaastikku iseloomustab keskmisest kõrgem mikroettevõtete osakaal.
Mikroettevõtted on olulised rakenduse ning elatise pakkujana, ent uute tehnoloogiate
juurutamiseks võib neil jõudu nappida, mistõttu on oluline kasvu soodustava keskkonna
tagamine. Kasvu takistusi on mitmesuguseid. Kagu-Eesti kontekstis räägitakse sageli lisaraha
kaasamise keerukusest, kvalifitseeritud tööjõu nappusest, tihti on kasvu takistuseks ka puudulik
ettevõtlustaristu. Teisalt võib innovatsioon alguse saada kompetentside ühendamisest,
ettevõtete võrgustumisest ja koostööst väärtusahelas. Riiklike ettevõtlusmeetmete
kavandamisel tuleb senise kogemuse põhjal rakendada täiendavaid sekkumisi, et tagada parimal
moel ettevõtluse arengu- ja ettevõtjate kasvuvõimalused erinevates piirkondades, pidades
silmas piirkondlikku eripära.
Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 7 (piirkondlikud erinevused ettevõtete
konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile).
3. Kutsuv keskkond
Kolmas tegevussuund on suunatud Kagu-Eesti elu- ja külastuskeskkonnale ja koondab
tegevusi, mille eesmärgiks on tagada, et piirkonna head mainet elu- ja külastuskeskkonnana
toetaks ka kaasaegne taristu ning teenused, samal ajal hoolitsedes väärtusliku kultuuri- ja
looduspärandi säilimise eest.
9
Seirenäitajad
Näitaja Allikas Algtase Sihttase 2030
Rahvaarv6 Statistikaamet, 87333 (01.01.2021) üle 80000
RV0240, RV087
Rändesaldokordaja (rändesaldo Statistikaamet, -48,9 (2019) positiivne
10 000 elaniku kohta) RVR02
Majutatute ööbimiste arv Statistikaamet, 401 776 (2019) 471 000
TU131
Lairibaühenduseta leibkondade Statistikaamet, 19% (2020) alla 5%
osakaal (%) IT20
Kruuskattega teid liiklussagedusega Transpordiamet 676km (01.01.2020) 0 km
üle 50 auto/ööpäevas
Leibkondade osakaal, kelle eluruumi Statistikaamet, kõrgeim maakondlik alla 5%
kvaliteet ei ole hea või väga hea (%) LER05 näitaja 10,9%
(Valgamaa, 2019)
Üldine rahulolu oma elukeskkonnaga Statistikaamet, madalaim maakondlik vähemalt 82%
(väga ja pigem rahul vastanute KO11; näitaja 75,8%
osakaal, %) minuomavalitsus. (Valgamaa 2020)
ee
3.1. Kommunikatsioonide ja ühenduste kaasajastamine
Nii ettevõtete kui elanike igapäevane toimimine sõltub otseselt elektri- ja internetiühendustest
ja liikumisvõimalustest. Asustuste hajusa paiknemise tõttu on heade ühenduste rajamine
kulukas. Seetõttu on vajalik rakendada erilahendusi, olgu selleks siis rahastusmudelite
ülevaatamine teede korrashoiu puhul, hajaasustuse spetsiifika arvestamine viimase miili
ühenduste rajamise toetamisel, kohalike energiavarustuslahenduste toetamine või uudsed
ühistranspordilahendused.
Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 5 (regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja
ühendustes).
3.2. Kaugtöökohtade loomine ja kaugtöökeskuste arendamine
Distantsilt töötamine on muutunud järjest laialdasemaks ühes telekommunikatsioonivahendite
arenguga, ent 2020. aastal alanud koroonapandeemia tõttu tõusis selle osakaal plahvatuslikult,
muutudes teatud valdkondades uueks normaalsuseks. Töö- ja elukohtade lahtisidumine pakub
võimalust valida elukohta elukeskkonna ja mitte niivõrd töökoha asukoha järgi. Kagu-Eestil on
potentsiaali meelitada elama ja töötama neid, kes hindavad looduskaunist, tugeva identiteediga,
rahulikku ja turvalist keskkonda. Kaugtöötamine ei tähenda alati kodust töötamist, milleks
piisab valdavalt heast internetiühendusest, tänapäevased distantsilt töötamise mudelid
hõlmavad kaugtöökeskusi, kaugtöökohti asutuste juures jm.
Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 1 (piirkondlikud erinevused töökohtade
kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes).
6
Statistikaameti 01.01.2019 rahvaarvu põhjal tehtud prognoosi kohaselt on Kagu-Eesti rahvaarv aastal 2030
78283.
10
3.3. Eluasemete kaasajastamine
Kehvad eluasemetingimused on töö ja palga kõrval üheks peamiseks põhjuseks, miks inimesed
elukohavahetust kaaluvad. Samuti on kaasaegsete (üüri)elamispindade puudus tihti takistuseks
spetsialistide piirkonda elama asumisel. Eluasemete soetamist, ehitamist ja renoveerimist
turutingimustel takistab sageli laenutagatiste madal väärtus ja vähene turuaktiivsus.
Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 6 (regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva
elutingimustes).
3.4. Turismi edendamine
Tegevuskava koostamise hetkel on turismivaldkonnas keerulised ajad. Ometi on turismi- ja
puhkemajandus üks valdkondi, milles Kagu-Eestil on loomulikud ja eripärased arengueelised.
Lisaks kultuuripärandile ning kaunile ja puhtale loodusele võimaldab eripäraseid turismitooteid
ja –marsruute pakkuda piirkonna piiriäärne asend. Eelduste ärakasutamiseks ja
konkurentsivõimeliste turismitoodete väljaarendamiseks on oluline piirkonnaülene koostöö.
Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 7 (piirkondlikud erinevused ettevõtete
konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile).
3.5. Kultuurilise eripära ja looduspärandi hoidmine
Et säiliks Kagu-Eesti kuvand kauni ja puhta looduse ja eripärase kultuuriga piirkonnana, on
vaja jätkuvalt tegutseda selle väärtusliku pärandi säilimise nimel. Looduskeskkonna säilimise
eelduseks on inimtegevuse mõjude vähendamine veekogudele ja metsale. Samuti on vajalik
likvideerida ajalooline negatiivne inimtegevuse mõju jääkreostusobjektidel.
Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 4 (regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus
osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes).
3.6. Piiridega seonduvate probleemide lahendamine ja eeliste
ärakasutamine
Kagu-Eesti piirnemine kahe naaberriigiga valmistab nii probleeme kui pakub võimalusi.
Nendes tingimustes on oluline kontaktide hoidmine ja loomine Eesti diasporaaga Venemaal,
Läti suunal on vaja tugevdada koostööd muuhulgas piiriüleste teenuste arendamisel ja töörände
lihtsustamisel.
Alasuund on seotud RETK juurprobleemiga 5 (regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja
ühendustes) ja 6 (regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes).
11
Tegevuskava koostamine, elluviimine ja seire
Kagu-Eesti tegevuskava 2030 on toetav dokument riikliku strateegilise planeerimise süsteemis.
Tegevuskava kajastab keskvalitsuse tegevusi, mis on suunatud otseselt Kagu-Eestile ning mis
on ära toodud ka valdkondlikes arengudokumentides.
Tegevuskava uuendamise otsusele eelnesid augustis 2019 ametnike välitööd Kagu-Eestis.
Välitööd oli töömeetod toomaks ühise laua taha piirkonna kohalikud omavalitsused ja
eestvedajad ning ministeeriumid ja riigiametid, nii avalik kui erasektor. Välitööde eesmärk oli
tõhustada valdkondlikku ja vertikaalset (riik-maakond-omavalitsus) koostööd regionaalse
arengu toetamiseks ning Kagu-Eesti piirkonna arenguvõimaluste realiseerimiseks ja
väljakutsete ületamiseks. Kokku võttis sündmusest osa ligi 700 osalejat 153 erinevast asutusest
ja organisatsioonist. Välitööde tulemusel koostatud tegevuste kava on üks olulistest sisenditest
Kagu-Eesti tegevuskava uuendamisel.
Samuti on tegevuskava kokkupanekul arvesse võetud piirkondlike seminaride (sh Kagu-Eesti
programmi ettevalmistavate koosolekute) tulemusi ning ministeeriumide tagasisidet Kagu-
Eesti tegevuskava 2015–2020 elluviimisele ja ettepanekud tegevuskava uuendamiseks.
Tegevuskava on valminud koostöös Kagu-Eesti maakondlike arenduskeskuste ning
rahandusministeeriumi piirkondlike talitustega.
Tegevuskavas on tegevussuundade kaupa välja toodud seirenäitajad ja nende kavandatavad
sihttasemed aastaks 2030. Silmas tuleb pidada, et tegemist on pigem konteksti- kui konkreetsete
tulemus- või väljundinäitajatega. See tähendab, et tegevuskavas kavandatavad sekkumised ei
ole kindlasti ainsad tegurid, mis mõjutavad seirenäitaja taseme muutust. Ometi on nende põhjal
võimalik hinnata, kas areng kulgeb soovitud suunas ja tempos või on tarvilik konkreetses
valdkonnas rakendatavaid tegevusi täiendada või tõhustada.
Tegevuskava elluviimise eest vastutavad ministeeriumid ja nende allasutused ning teised
osapooled vastavalt nende vastutusvaldkonnale. Kuna tegevuskava rakendusplaani tegevused
esitatakse regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaani koosseisus, seiratakse tegevuste
elluviimist ning tegevuskava eesmärkide täitmist regionaalse arengu tegevuskava seireprotsessi
käigus. Tuginedes seire tulemustele, tegevuskava ja rakendusplaani vajadusel muudetakse ja
täiendatakse.
12