Haridus- ja Teadusministeerium
Meie: 22.02.2022
nr 7-5.1/22-00402-2
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu avaliku pöördumise.
Palun saata vastuse koopia Riigikantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From: Kristine Kallas | Powerhouse <
[email protected]>
Sent: Monday, February 21, 2022 6:24 AM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>; Liina Kersna <
[email protected]>; Tanel Kiik
<
[email protected]>; Andres Sutt <
[email protected]>; Maris Lauri <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
Taavi Aas <
[email protected]>;
[email protected]; Keit Pentus-Rosimannus <Keit.Pentus-
[email protected]>; Jaak Aab <
[email protected]>;
[email protected]; Signe Riisalo
<
[email protected]>;
[email protected]
Subject: Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu avalik pöördumine
Lugupeetud ministrid!
Levitan täna meediale Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu avaliku pöördumise.
Lugupidamisega
Kristine Kallas
Powerhouse OÜ
Tel. 52 18 374
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu avalik pöördumine
Austatud Vabariigi Valitsus
Ülikoolide Rektorite Nõukogu on hiljuti in corpore avalikult ja ühemõtteliselt öelnud: kui
kõrghariduse rahastust korda ei saa, siis uutele halduslepingutele alla ei kirjutata. Kuivõrd
rakenduskõrgkoolid on ülikoolidega analoogses olukorras, avaldab Rakenduskõrgkoolide
Rektorite Nõukogu (RKRN) käesolevaga ühemõtteliselt toetust seisukohale, et kõrgharidusse on
tarvis kiiresti ja olulises mahus täiendavat ressurssi.
Ettepanek lisarahastada kõrgharidust 15 protsenti aastas järgmise nelja aasta jooksul annab
Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavatele rakenduskõrgkoolidele tegevustoetuse kasvu 17
miljonit eurot, millele tuleks lisada vahendid sihtotstarbeliselt teadus-arendustegevuse
toetamiseks. Nimetatud meetmed võimaldavad meil täita õppe, teaduse ja ühiskonna teenimise
ülesandeid tänasel tasemel ilma õppevõimalusi kärpimata.
Rakenduskõrgkoolid ei ole osa saanud riikliku teaduse rahastamise eduloost ning
rakendusuuringute tegemine toimub reeglina põhimõttel „tellija maksab“. Seetõttu on
rakenduskõrgkoolide rahastamine hetkel ülikoolidest veelgi halvemas seisus. Probleemi
süsteemsusele viitavad mitmete rakenduskõrgkoolide institutsionaalsete akrediteerimiste
käigus ilmnenud samalaadsed puudused seoses teadus-arendustegevusega.
Eelnimetatud toimemudeliga oleme jõudnud läbimatu klaaslaeni olenemata sellest, millise
ministeeriumi haldusalas kõrgkool tegutseb. Rahvusvaheliste institutsionaalse akrediteerimise
komisjonide ettepanekud on soovitanud rakenduskõrgkoolidele asjakohase teadus- ja
arendustegevuse rahastusmudeli väljatöötamist ning rakendusuuringute mahu kasvu sõltumata
kõrgkooli omandivormist. Seejuures erakõrgharidus tuleks siin lugeda täieõiguslikuks
kõrgharidussüsteemi osaks, mida on seni ebapiisavalt kasutatud avaliku hüve teenimisel
vaatamata seadusandja võimalustele.
Peale tasuta kõrgharidusele üleminekut on erinevad valitsused mõistliku ja üldist
majanduskasvu arvestava riikliku kõrghariduse rahastamise kasvu külmutanud. Sellest
tulenevalt on viimastel aastatel kõrghariduse rahastamise osakaal sisemajanduse
kogutoodangust (SKT) langenud 1,4%-lt 1,1% juurde.
Eeskujuriikidele, nt Põhjamaad, jääme alla 1,5-2 korda. Kõrghariduse kvaliteedi tuntavat arengut
võimaldav hüpe eeldaks rahastamist 1,5% SKT-st. Päris kindlasti ei toeta laissez-faire poliitika
Eesti haridusvaldkonna arengukava 2020-2035 eesmärkide täitmist ega meie riigi innovatsiooni-
ja konkurentsivõimet. Nimetatud arengukava näeb niisamuti ette, et rahastamismudelid peavad
toetama õppe kvaliteeti.
Täna on aga kõrgkoolidel üha keerulisem motiveerida ja hoida tööl parimaid õppejõude, sest
tasusüsteem ei suuda konkureerida ettevõtete ega ka avaliku sektoriga. Samas peab just
parimaid suutma motiveerida tulema ja jääma kõrgkoolidesse õpetajateks ja teadlasteks, sest
milline tudeng sooviks õppida nõrgalt õppejõult? Akadeemiline personal on kõrgkooli peamine
väärtus, kelle töötahet ja tulemuslikkust tuleb adekvaatsete palga- ning töötingimustega
toetada koheselt. Akadeemilise koosseisu kvaliteet ning võimekas järelkasv on kõrgtasemel
kõrghariduse tagamiseks hädavajalik.
Vältimatult on lähiperspektiivis tarvis seada kõrgharidussüsteem jätkusuutlikule alusele.
Seejuures peaks riik avaramalt vaatama ka erakõrgharidusse panustamisele, sest ka
erakõrgkoolid on riigi arengu huvides tegutsejad. Kuigi RKRN pooldab sarnaselt ülikoolidele
kõrghariduse üldise riikliku rahastamise jätkamist, oleme valmis kaaluma eraraha kaasamise
laiemat võimaldamist koos õppetoetuste süsteemi ülevaatamisega.
Kuna haridus on ühiskonna jaoks strateegiliselt samas kaalukategoorias riikliku julgeolekuga,
võiks ka rahastamisel kaaluda samalaadse põhimõtte rakendamist – siduda kõrgharidusse
suunatavate vahendite määr SKT-ga. Kindlasti peaks see olema minimaalselt 1,5%, mis tagaks
kõrgharidusele ka arenguvõimalused. Tark ja tegus Eesti vajab kestlikku kõrgharidust!
Lugupidamisega
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu:
Koit Kaskel, RKRN esimees, Eesti Lennuakadeemia rektor
Enno Lend, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor
Ülle Ernits, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor
Ulla Preeden, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor
Piret Viirpalu, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor
Vahur Karus, Kaitseväe Akadeemia ülem-rektor
Marek Link, Sisekaitseakadeemia rektor
Mait Rungi, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor