dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumise edastamine

Rahandusministeerium · 23. veebruar 2022
Viit
1.4-1/1974-1
Registreeritud
23. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2022
Vastutaja
Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond)

Failid

  • 📎RK_22-00402-2.asice228 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium Meie: 22.02.2022 nr 7-5.1/22-00402-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu avaliku pöördumise. Palun saata vastuse koopia Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee From: Kristine Kallas | Powerhouse <[email protected]> Sent: Monday, February 21, 2022 6:24 AM To: Kaja Kallas <[email protected]>; Liina Kersna <[email protected]>; Tanel Kiik <[email protected]>; Andres Sutt <[email protected]>; Maris Lauri <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Taavi Aas <[email protected]>; [email protected]; Keit Pentus-Rosimannus <Keit.Pentus- [email protected]>; Jaak Aab <[email protected]>; [email protected]; Signe Riisalo <[email protected]>; [email protected] Subject: Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu avalik pöördumine Lugupeetud ministrid! Levitan täna meediale Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu avaliku pöördumise. Lugupidamisega Kristine Kallas Powerhouse OÜ Tel. 52 18 374 Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu avalik pöördumine Austatud Vabariigi Valitsus Ülikoolide Rektorite Nõukogu on hiljuti in corpore avalikult ja ühemõtteliselt öelnud: kui kõrghariduse rahastust korda ei saa, siis uutele halduslepingutele alla ei kirjutata. Kuivõrd rakenduskõrgkoolid on ülikoolidega analoogses olukorras, avaldab Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) käesolevaga ühemõtteliselt toetust seisukohale, et kõrgharidusse on tarvis kiiresti ja olulises mahus täiendavat ressurssi. Ettepanek lisarahastada kõrgharidust 15 protsenti aastas järgmise nelja aasta jooksul annab Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavatele rakenduskõrgkoolidele tegevustoetuse kasvu 17 miljonit eurot, millele tuleks lisada vahendid sihtotstarbeliselt teadus-arendustegevuse toetamiseks. Nimetatud meetmed võimaldavad meil täita õppe, teaduse ja ühiskonna teenimise ülesandeid tänasel tasemel ilma õppevõimalusi kärpimata. Rakenduskõrgkoolid ei ole osa saanud riikliku teaduse rahastamise eduloost ning rakendusuuringute tegemine toimub reeglina põhimõttel „tellija maksab“. Seetõttu on rakenduskõrgkoolide rahastamine hetkel ülikoolidest veelgi halvemas seisus. Probleemi süsteemsusele viitavad mitmete rakenduskõrgkoolide institutsionaalsete akrediteerimiste käigus ilmnenud samalaadsed puudused seoses teadus-arendustegevusega. Eelnimetatud toimemudeliga oleme jõudnud läbimatu klaaslaeni olenemata sellest, millise ministeeriumi haldusalas kõrgkool tegutseb. Rahvusvaheliste institutsionaalse akrediteerimise komisjonide ettepanekud on soovitanud rakenduskõrgkoolidele asjakohase teadus- ja arendustegevuse rahastusmudeli väljatöötamist ning rakendusuuringute mahu kasvu sõltumata kõrgkooli omandivormist. Seejuures erakõrgharidus tuleks siin lugeda täieõiguslikuks kõrgharidussüsteemi osaks, mida on seni ebapiisavalt kasutatud avaliku hüve teenimisel vaatamata seadusandja võimalustele. Peale tasuta kõrgharidusele üleminekut on erinevad valitsused mõistliku ja üldist majanduskasvu arvestava riikliku kõrghariduse rahastamise kasvu külmutanud. Sellest tulenevalt on viimastel aastatel kõrghariduse rahastamise osakaal sisemajanduse kogutoodangust (SKT) langenud 1,4%-lt 1,1% juurde. Eeskujuriikidele, nt Põhjamaad, jääme alla 1,5-2 korda. Kõrghariduse kvaliteedi tuntavat arengut võimaldav hüpe eeldaks rahastamist 1,5% SKT-st. Päris kindlasti ei toeta laissez-faire poliitika Eesti haridusvaldkonna arengukava 2020-2035 eesmärkide täitmist ega meie riigi innovatsiooni- ja konkurentsivõimet. Nimetatud arengukava näeb niisamuti ette, et rahastamismudelid peavad toetama õppe kvaliteeti. Täna on aga kõrgkoolidel üha keerulisem motiveerida ja hoida tööl parimaid õppejõude, sest tasusüsteem ei suuda konkureerida ettevõtete ega ka avaliku sektoriga. Samas peab just parimaid suutma motiveerida tulema ja jääma kõrgkoolidesse õpetajateks ja teadlasteks, sest milline tudeng sooviks õppida nõrgalt õppejõult? Akadeemiline personal on kõrgkooli peamine väärtus, kelle töötahet ja tulemuslikkust tuleb adekvaatsete palga- ning töötingimustega toetada koheselt. Akadeemilise koosseisu kvaliteet ning võimekas järelkasv on kõrgtasemel kõrghariduse tagamiseks hädavajalik. Vältimatult on lähiperspektiivis tarvis seada kõrgharidussüsteem jätkusuutlikule alusele. Seejuures peaks riik avaramalt vaatama ka erakõrgharidusse panustamisele, sest ka erakõrgkoolid on riigi arengu huvides tegutsejad. Kuigi RKRN pooldab sarnaselt ülikoolidele kõrghariduse üldise riikliku rahastamise jätkamist, oleme valmis kaaluma eraraha kaasamise laiemat võimaldamist koos õppetoetuste süsteemi ülevaatamisega. Kuna haridus on ühiskonna jaoks strateegiliselt samas kaalukategoorias riikliku julgeolekuga, võiks ka rahastamisel kaaluda samalaadse põhimõtte rakendamist – siduda kõrgharidusse suunatavate vahendite määr SKT-ga. Kindlasti peaks see olema minimaalselt 1,5%, mis tagaks kõrgharidusele ka arenguvõimalused. Tark ja tegus Eesti vajab kestlikku kõrgharidust! Lugupidamisega Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu: Koit Kaskel, RKRN esimees, Eesti Lennuakadeemia rektor Enno Lend, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Ülle Ernits, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Piret Viirpalu, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Vahur Karus, Kaitseväe Akadeemia ülem-rektor Marek Link, Sisekaitseakadeemia rektor Mait Rungi, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel