dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Ministri põhitegevuse käskkiriAvalik

Halduspoliitika programm 2022-2025

Rahandusministeerium · 22. veebruar 2022
Viit
48
Registreeritud
22. veebruar 2022
Dokumendi liik
Ministri põhitegevuse käskkiri
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-4 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-4/2022
Vastutaja
Grete Kindel (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja arendusosakond)

Failid

  • 📎48 22.02.2022 Ministri põhitegevuse käskkiri.asice1806 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 22.02.2022 nr 48 Halduspoliitika programmi aastateks 2022-2025 kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitada „Halduspoliitika programm aastateks 2022- 2025“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa: Halduspoliitika programm aastateks 2022-2025 Programmi nimi Halduspoliitika programm Programmi eesmärk Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika muudab riigi toimimise läbipaistvaks Programmi periood 2022–2025 Peavastutaja Rahandusministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi valitsemisala asutused) Infotehnoloogiakeskus, Riigihangete vaidlustuskomisjon Sisukord Sissejuhatus 2 Programmi eesmärk, mõõdikud, olukorra analüüs ja eelarve 3 Olukorra analüüs 5 Meetmete põhised mõõdikud, eelarve ja planeeritud tegevused 9 Meede 1. AVALIKU SEKTORI ORGANISATSIOONI JA RESSURSSIDE KORRALDAMINE 9 Tegevus.1.1. Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika kujundamine 9 Eesmärk: Optimaalse suurusega hästi toimiv haldusorganisatsioon ja kompetentne personal 9 Tegevus 1.2. Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni rakendamine 11 Tegevus 1.3. Riigivara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine 12 Meede 2. KESKNE TUGITEENUS 14 Tegevus 2.1. Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine Riigi Tugiteenuste Keskuses (RTK) 15 Tegevus 2.2. IKT valdkonna arendamine ja korraldamine Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses (RMIT) 18 Tegevus 2.3. Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine 19 Meede 3. STATISTIKA TAGAMINE 22 Tegevus 3.1. Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika 22 Programmi juhtimiskorraldus 25 1 Sissejuhatus Halduspoliitika programm hõlmab riigi haldusorganisatsiooni korraldust, avaliku teenistuse arendamist ja riigi personalipoliitika, riikliku statistika, riigi osaluspoliitika, riigi kinnisvara, riigiabi ja riigihangete ning kesksete tugiteenuste poliitika kujundamist, analüüsi, nõustamist, õigusloomet ning riiklikku ja haldusjärelevalvet riigihangete alal. Halduspoliitika valdkond hõlmab ühtlasi riigireformi tegevuste koordineerimist (nt asutuste ümberkorraldamine ja protsesside arendamine, tugiteenuste konsolideerimine, bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine). Programmiga mõjutatakse kõige enam keskvalitsuse sektorit tulemusvaldkonna eesmärkide täitmisel. Programmi elluviimisega panustatakse otseselt riigi tulemusvaldkonna “Tõhus riik” eesmärgi ja „Eesti 2035“ sihi “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik” ning seotud mõõdikute sihttasemete saavutamisse. Nende saavutamisse panustavad riigivalitsemise kontekstis eelkõige Rahandusministeerium oma valitsemisalaga ning Riigikantselei. Joonis 1. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ programmid ja eesmärgid Eesmärkide saavutamiseks suurendatakse pidevalt valitsemise ühtsust, riigi sujuvat toimimist ja innovatsioonisuutlikkust ning parandatakse teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Fookuses on üha enam koostöö kasvatamine, et tegutseda ühtsena eesmärkide täitmisel ning uuteks väljakutseteks valmistumisel, samuti valitsus- ja halduskorralduse paindlikkus prioriteetsete teemadega tegelemisel, ametkondade ümberkorraldamisel ja ressursside juhtimisel. Suure osa programmi mahust moodustavad kesksed tugiteenused, mida pakuvad Riigi Tugiteenuste Keskus ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Statistika tagamise meetme eelarve on peamiselt Statistikaameti juhtida. Koostöös teiste valitsemisaladega jätkatakse riigiasutuste ja tugiteenuste konsolideerimistega ning kasvatatakse andmehalduse ja protsesside tõhusust. Riigi personalipoliitikat kohandatakse samuti ühiskonnas toimuvate muudatustega ning ühtlasi osutatakse koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega riigitöötajatele keskseid koolitus- ja arendustegevusi. 2 Joonis 2. Halduspoliitika programmi struktuur Programmi eesmärk, mõõdikud, olukorra analüüs ja eelarve Eesmärk: Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika muudab riigi toimimise läbipaistvaks. 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2018 2019 2020 Sihttase Keskvalitsuse kulutuste osakaal SKPst,%, ≤ 34,1 33,5 38,5 33,3 33,3 33,3 33,3 33,3 Keskvalitsuse osakaal tööhõivest (20-64),%, ≤ 8,1 8,2 8,3 9 9 9 9 9 Statistika tarbija rahuloluindeks, ≥ 42 70,6 73 70 70 70 70 70 3 Joonis 3. Halduspoliitika programmi 2022. aasta eelarve tegevuste lõikes Programmi eelarve täitmine 2021 RE 2022RE Muutus Muutus, Eelarve tegevuste lõikes, tuh eurot % 2023 2024 2025 Halduspoliitika programm -64 133 -62 679 1 454 -2% -61 083 -52 426 -49 491 Tegevus: Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika kujundamine -1 174 -1 144 30 -3% -1 099 -731 -732 Tegevus: Riigivara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine -1 696 -1 180 516 -30% -1 178 -1 163 -1 163 Tegevus: Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni rakendamine -1 131 -1 277 -146 13% -1 295 -1 291 -1 310 Tegevus: Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTK-s -18 454 -18 517 -63 0% -17 864 -11 085 -10 848 Tegevus: IKT valdkonna arendamine ja korraldamine -22 875 -23 718 -843 4% -22 642 -20 999 -18 339 Tegevus: Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine -6 685 -6 728 -43 1% -6 726 -7 172 -7 167 Tegevus: Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika -12 118 -10 116 2 002 -17% -10 280 -9 984 -9 932 4 Olukorra analüüs Eesmärkide saavutamiseks jätkatakse riigiülese strateegilise personalipoliitika ja tõhusa riigihaldusorganisatsiooni kujundamise, riigivara juhtimise ning riigihangete korralduse parendamisega. Peamiseks väljakutseks on poliitika kujundamisel ja otsuste tegemisel tõhususe ja kvaliteedi vahel tasakaalu leidmine. Areng hea või väga hea: ➢ Vaatamata koroonakriisile on jätkunud töö riigireformi tegevustega. Valdkonnaüleselt on liidetud riigiameteid, et kaotada dubleerimist ning korraldada paremini ja tõhusamalt teenuseid. Tegevust on alustanud Haridus- ja Noorteamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet ning Põllumajandus- ja Toiduamet ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Valitsus on otsustanud ka arvutitöökoha baasteenuste konsolideerimise, mis puudutab 110 asutust ja ligikaudu 25 000 töökohta. Valitsuse poolt on kinnitatud ühtlasi täiendatud riigireformi tegevuskava 2021─2023, mille raames on muu hulgas käivitamisel dokumendihalduse konsolideerimise pilootprojekt ning kokku on lepitud ka riigi laborite ühendamises, mille elluviimisesse järgnevatel aastatel panustatakse. ⮚ Aastatel 2016─2018 töötati välja Rahandusministeeriumi juhtimisel ning Tartu Ülikooli ja konsultantide kaasabil hoonestatud kinnisvara optimeerimise, planeerimise ja eelarvestamise protsessid. Protsessid suunavad kinnisvaraotsuseid tegema tuginedes rohkem kogutavatele võtmenäitajatele ja nende analüüsimisele. Lähiaastatel on kesksel kohal nimetatud juhtimissüsteemi rakendamine ning selleks vajalike tehnoloogiliste arenduste väljatöötamine ja juurutamine. ⮚ Tööle on hakanud riigimajad Rakveres, Jõhvis, Viljandis, Raplas ja Jõgeval, kuhu on kolinud 19 asutust. ⮚ Riigi osaluspoliitikas jätkub osaluste detsentraliseeritud juhtimine, kuid poliitika kujundamine toimub keskselt koordineerituna Rahandusministeeriumi poolt. Osaluspoliitika paremaks rakendamiseks on äriühingute nõukogude liikmete valimiseks moodustatud nimetamiskomitee ning Tartu Ülikooli kaasabil on valminud käsiraamat, et abistada nõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel. Valitsus on kinnitanud ka osaluspoliitika põhimõtted ning selle baasil on Riigikogule esitatud riigivaraseaduse muutmise eelnõu. Valitsuse poolt kinnitatav osaluste valitsemise koondaruanne annab kord aastas Riigikogule, Riigikontrollile ja avalikkusele ülevaate tulemustest ja olulisematest trendidest. ⮚ Riigihangete valdkonnas on jätkuvalt kõrge e-riigihangete tase ning nii rahvusvaheliste kui ka ühiselt ja keskselt korraldatavate hangete arv on kasvamas. Riigihangete 2020. aasta ülevaate põhjal korraldati Eestis e-riigihankena 97% hangetest. Riigihangete registri kasutajate rahulolu hinnang kasutusmugavusele ja funktsionaalsusele oli 2020. aastal läbi viidud rahulolu-uuringu järgi 77%. Uuendustega kaasas käimiseks ja elektroonilise teabevahetuse toetamiseks jätkus riigihangete registri arendamine ning selle kasutusmugavusse panustamine. Eesti on saanud mitmendat aastat järjest Euroopa Liidu ühtse turu tulemustabelis kõrgeima hinnangu. Pidev koolitus- ja nõustamistegevus näitab tulemusi, sest nõustamispäringute arv on vähenenud. Ühtlasi viitab see ka 2017. aastal jõustunud riigihangete seaduse rakenduspraktika välja kujunemisele. Vaidlustatud riigihangete osakaal on jätkuvalt madal, ulatudes 2020. aastal 2,7% kõigist riigihangetest. 5 ⮚ Riigiabi andmine võimaldab parimal moel arendada ettevõtlust ja toetada abi vajavaid sektoreid. Vabariigi Valitsuse kinnitatav riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruanne annab kord aastas avalikkusele ülevaate antud riigiabist valdkondade lõikes. Riigiabi register toimib ning kasutajate hinnang kasutusmugavusele ja funktsionaalsusele on 2020. aastal läbi viidud rahulolu-uuringu järgi 10 palli skaalas üle 8. ⮚ Arvestusteenuste konsolideerimise tulemusel pakub Riigi Tugiteenuste Keskus arvestusteenuseid seisuga 01.09.2021 186-le asutusele ehk 75,3% kogu keskvalitsusest. Konsolideerimine on toonud riigile kokkuhoidu igal aastal üle 2 miljoni euro. Arvestusteenuste kliendid hindavad keskselt pakutavaid arvestusteenuseid kõrgelt ─ 2021. aasta klientide rahulolu uuringu tulemustes kajastub, et personali- ja palgaarvestuse keskmine rahulolu on 10 palli skaalal 9,1 ja finantsarvestuses 8,7 palli. ⮚ Toetuste valdkonna konsolideerimise tulemusel on vähenenud väljaspool Riigi Tugiteenuste Keskust rakendusüksuste arv alates 2019. aastast 7-lt asutustelt 3 asutuse peale. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse prioriteetide ja poliitikakujundaja õigusraamistiku põhimõtetega kujundame toetuste süsteemi ja kehtestame vajadusel reeglid abikõlblikkusele, et tagada kokkulepitud eesmärkide saavutamine ja toetusvahendite mõistlik kasutamine. Toetuste rakendamisel toimub tegevuste kavandamine ja korraldamine rahastusallikast sõltumata, muutes süsteeme vajaduse poliitikakujundaja nõuetele vastavaks. Riigi Tugiteenuste keskus hindab klientide rahulolu teenusega iga-aastaselt. 2021. aastal oli toetuse taotlejate rahulolu Riigi Tugiteenuste Keskuse teenusega 10 palli skaalal 9,1 palli ja e-toetuskeskkonnaga 8,3 palli. ⮚ Vabariigi Valitsuse korraldusega keskseks hankijaks määratuna korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus üleriigilisi ühishankeid ja keskseid hankeid ning osutab valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutustele riigihangete tugiteenust. Hangete korraldamise teenuse kulu on 0,001 eurot sõlmitud hankelepingute maksumuse iga 1 euro kohta, mis ületab ootuseid planeeritud sihttasemega võrreldes (2020. a sihttase 0,01 eurot). 2020. aastal sõlmitud hankelepingute kogumaksumus oli 566 420 198 eurot ja teenuse kogukulu 677 908 eurot. Riigihangete korraldamise teenuse klientide regulaarse tagasiside soovitusindeks skaalal 10 palli on 9,2 palli 2021. aastal. ⮚ Statistikaamet sai 2020. aastal Selge Sõnumi auhinna ja 2021. aastal Parima andmete visualiseerija tiitli, olles viimaste aastatega oluliselt muutunud kliendisõbralikumaks nii uute statistika visualiseerimise kui ka uue olulise informatsiooni aja- ja asjakohase esitamisega (nt. COVID ajal mobiilide liikuvusanalüüs, Tõetamm, Juhtimislauad, jt) Vajab tähelepanu:  Personalipoliitikas on järgmiste aastate jätkuvaks süvenevaks probleemiks demograafiline trend elanike vähenemise ja vananemise suunas. Peamised strateegilised väljakutsed, millega riik peab tegelema ja kohanduma, on demograafiline olukord ning kulusurve riigieelarvele. Eesti rahvastik, sealhulgas tööealine elanikkond, väheneb ja kvalifitseeritud tööjõudu on raske 6 leida kõikides sektorites. Rahvastikuprognoosi järgi väheneb tööealine elanikkond aastaks 2040 ligikaudu 36 000 inimese võrra1. Demograafilised trendid, sealhulgas tööealise elanikkonna vähenemine, on otseselt teemad, mis mõjutavad järgmise nelja aasta lõikes (2022–2025) halduspoliitika valdkonda. Oluline on tegutseda selle nimel, et piiratud ressursside tingimuses jätkusuutlikku haldusorganisatsiooni kujundada ning leida tasakaal tõhususe ja kvaliteedi vahel. Seetõttu on keskvalitsus võtnud eesmärgiks hoida valitsussektori töötajate arvu alla 12% tööealisest elanikkonnast (15–74 aastased) ning valitsussektori kulude osakaal SKPst alla 40%, et tagada sektorite vaheline mõistlik tasakaal. Valitsussektori töötajate arv on viimasel kümnendil aga suurenenud ligi 1887 inimese võrra. Valitsussektor moodustas 2020. aastal tööealisest elanikkonnast (20–64-aastased) 15,2% ning tööhõivest 18,1%. ⮚ Väljakutseks on asutustevaheline koostöö maakondades ning riigi võimekus pakkuda võrdselt head töökeskkonda üle Eesti, mille eesmärk on teenuste kvaliteedi ühtlustumine kogu riigis. Perioodil 2020–2026 alustavad kõigis maakonnakeskustes tööd riigimajad. Riigimajadesse luuakse ka kaugtöökohad, kus riigitöötajad saavad ajutiselt töötada. Riigimajade loomine jätkub koos muude kaugtööd võimaldavate lahenduste väljatöötamisega. ⮚ Kinnisvara valdkonnas on väljakutseks optimaalse rahastamismudeli väljatöötamine. Täna kasutusel olev süsteem tagab küll hoonete säilimise pikaajaliselt, kuid ei arvesta muutuvate vajadustega (sh uued töövormid) ning on riigieelarvele osutunud üle jõu käivaks. Tähelepanu vajab ka riigi kinnisvararegistri arendamine, et tagada juhtimissüsteemi täiemahuliseks rakendamiseks vajalik automatiseeritus ja tehniline tugi. Kinnisvararegistri vastu on huvi tundnud ka kohalikud omavalitsused. Samuti on väljakutseks kahaneva rahvastikuga piirkondades elukeskkonna ja elamumajanduse ümberkorraldamine, mille lahendused KOV- idele töötatakse välja tühjenevate korterelamute pilootprojekti raames. ⮚ Riigihangete valdkonnas on eesmärgiks rahaliste vahendite parimal viisil kasutamine. Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatavaid hankeid viidi 2020. aastal läbi vaid 13% kõigist hangetest. Kui tahame olla suunanäitajad kvaliteetsete ja optimaalse hinnaga toodete ning teenuste hankimisel, siis tuleb rohkem rõhku panna väärtuspõhistele hangetele. Euroopa Liidu põhimõtetest lähtuvalt vajab Eestis edendamist riigihangetel kvaliteedikriteeriumite kasutamine ja ühe pakkujaga hangete osakaalu vähendamine. Väljakutseks on riigihankepoliitika põhimõtete riigiülene kokkuleppimine. Üle-Euroopalise andmevahetuse ühtlustamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks on Eestil kohustus võtta riigihangete registris kasutusele riigihanke teadete uued e-vormid. Samuti on vaja hoida koolituste ja nõustamiste taset, et parendada riigihangete korraldajate ja riigihangetel osalejate teadmisi. ⮚ Riigiabi valdkonnas nõuab jätkuvat panustamist riigiabi reeglite selgitamine, arvestades nende keerukust ja paljusust. Alates 2022. a kehtivad uued EL riigiabi õigusaktid viies valdkonnas, avaldatud on kolm uut õigusaktide eelnõud. Samal ajal toimub mitmete uute fondide kasutuselevõtt: EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF), Ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi (REACT-EU), Õiglase Ülemineku Fond, Moderniseerimise Fond. Seega tuleb uute toetusmeetmete tingimusi töötada välja olukorras, kus korraga kehtib palju uusi reegleid. Olukorrale lisab keerukust see, et õigusaktide tõlgendamise ainupädevus 1 Statistikaamet (2019). Rahvastikuprognoos näitab rahvaarvu vähenemise aeglustumist. Pressiteade on kättesaadaval aadressil: https://www.stat.ee/pressiteade-2019-077 7 on Euroopa Komisjonil, samas otsuste ja seisukohtade saamine nendelt on aeganõudev (keskmiselt 5–18 kuud). Väljakutseks on riigiabi ekspertide vähesus. Eriti kriitiline on olukord siis, kui ühekorraga vajavad lahendust mitu suuremat teemat. Reeglite selgitamiseks korraldatakse jätkuvalt koolitusi ja uuendatakse juhendeid. Olukorda parandaks eestikeelse akadeemilise riigiabiõiguse käsiraamat.  Statistika kasutajad soovivad saada üha kiiremini, kvaliteetsemalt ja visuaalselt arusaadavamaid statistilise analüüsi väljundnäitajaid juhtimisotsuste efektiivseks toetamiseks. Euroopa Liidu ja riigisiseste peamiste avaliku huvi esindajate statistikavajadus on pidevalt avardunud, kuivõrd otsused on muutunud fakti- ehk andmepõhiseks. Üksikasjalikuma statistika tegemine ilma andmesubjektide koormust oluliselt suurendamata eeldab uute andmeallikate, meetodite ja statistilise töötluse infotehnoloogiliste vahendite kasutamist. Väljakutseks on selgitada mh riigiülesed ootused statistikale, kaardistada rollid ja funktsioonid, et vältida dubleerimist, koostada ülevaade andmekogudest. Kavandatakse andmehalduse ja analüüsi reformi läbiviimist. ⮚ Andmehaldus on halduspoliitika programmis teenus, mis on veel riigiüleselt väljatöötamisel. Riigil puudub terviklik ülevaade tema asutuste käes olevatest andmetest. Dubleerivat andmete küsimist saab vähendada, edendades once-only põhimõtet. Andmekvaliteet on teada osaliselt (rahvaloenduse allikad), kuid paljudel teistel juhtudel teadmata, mis takistab andmete mitmekordset kasutust (twice-use põhimõte). Programmi olulisemad tegevused järgmise 4 aasta vaates (max 5) 1. Riigi haldusorganisatsiooni ja selle ressursside kasutamise tõhustamine, sh riigireformi tegevuskava täitmine, riigimajade loomine ja riigi strateegilise personalijuhtimise uue tervikkontseptsiooni väljatöötamine ja juurutamine. 2. Elamumajanduse ümberkorraldamise meetme rakendamine ja täiustamine tühjenevate piirkondade probleemi lahendamiseks. 2020–2022 läbiviidava pilootprojekti põhjal väljatöötatud meetmete rakendamise käigus selgub nende täiendamis- ning ka võimaliku lisarahastuse vajadus. Töötatakse välja ka vajalikud seadusemuudatused (eeskätt asjaõigusseadus ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus). 3. Riikliku andmehalduse sisseviimine, sh riigi põhiandmete määramine, riigi käsutuses olevate andmete kirjeldamine ning selgelt toimiva andmete kvaliteedi parandamise ja elukäigu raamistiku loomine. 4. Viiakse läbi rahva- ja eluruumide registripõhine loendus 2021, näitajate avalikustamine 2022. 5. RTK tegevusvaldkonnas olevate Euroopa Liidu 2014–2020 toetusperioodi maksete kiirendamine ja uute toetusperioodide programmide käivitamine. 8 Meetmete põhised mõõdikud, eelarve ja planeeritud tegevused /Meetmete tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Uuringud ja analüüsid; Projektid jm suured tegevused; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused/ Meede 1. AVALIKU SEKTORI ORGANISATSIOONI JA RESSURSSIDE KORRALDAMINE Eesmärk: Tõhus haldusorganisatsioon ning ressursside korraldamine 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2018 2019 2020 Sihttase Riigi ametiasutuste teenistujate vabatahtlik 7,7 7,7 6,0 5─8% 5─8% 5─8% 5─8% 5─8% voolavus, % Euroopa Komisjoni tulemustabeli hinnang roheline roheline roheline roheline roheline roheline roheline roheline riigihangete korraldusele Keskvalitsuse hüvitised töötajatele SKP-st, %, ≤ 6,4 6,4 7,0 6,3 6,3 6,3 6,3 6,3 Keskvalitsuse organisatsioonide arv kokku, ≤ 306 266 266 264 264 264 264 264 Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse määr, % 70 79 83 83 85 85 85 85 Tegevus.1.1. Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika kujundamine Eesmärk: Optimaalse suurusega hästi toimiv haldusorganisatsioon ja kompetentne personal 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2018 2019 2020 Sihttase Keskvalitsuse töötajate osakaal pealinnas, %, < 43,9 44,7 44,3 44,7 44,7 44,7 44,7 44,7 Riigi ametiasutuste teenistujate pühendumus 3,35 - - 3,43 - 3,5 3,3─3,5 - indeks (5 palli skaalal) Riigi ametiasutuste teenistuse üldine palgalõhe, %, 3,8 6,3 4,7 6,3 6,3 6,3 6,3 6,3 < Keskvalitsuse keskmine palk võrdluses Eesti 1,23 1,25 1,28 1,21─1,25 1,21─1,25 1,21─1,25 1,21─1,25 1,21─1,25 keskmise palgaga Riigi ametiasutuste koolituskulude osakaal 1,45 1,02 0,68 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 tööjõukuludest, %, ≥ Tegevused ja tulemus: Riigi personalipoliitika kujundamine Riigi personalipoliitika kujundamise tulemusena tagatakse riigi ülesannete täitmiseks vajalikus mahus ja vajaliku kvalifikatsiooniga pühendunud personali olemasolu. Peamisteks ülesanneteks on riigi palgapoliitika, keskse koolituse ja arendustegevuse põhimõtete, värbamispoliitika, personali hindamise, planeerimise ja arvestuse põhimõtete, avaliku teenistuse seaduse rakenduspraktika kujundamine ning strateegilise personalijuhtimise, ametniku eetika ja avaliku teenistuse arendamine. Riigi värbamispoliitikas jätkatakse paindliku töökorralduse soodustamisega ─ asutused värbavad võimalusel Eesti erinevatesse regioonidesse ning toetatakse kaugtööd. 9 Keskse koolituse ja arendustegevuse valdkonnas on peamine väljakutse üleminek ESF seniselt rahastusmudelilt asutuste enda poolt, riigieelarvest või muudest rahastusallikatest finantseeritavatele arendustegevustele alates 2024. aastast. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb kogu kriitiliste arendustegevuste pakett läbi vaadata ning leida lahendused, mis aitavad rohkem arendustegevusi läbi viia ressursitõhusalt. Ühendades muu hulgas KOV ja keskvalitsuse sihtrühmi ja koolitusi, kus see on mõistlik ja vajalik. Rahandusministeerium nõustab riigiasutusi ühtse personalipoliitika elluviimisel. Igal aastal ülevaate koostamine Vabariigi Valitsusele riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus olulisematest personalinäitajatest ja palkadest ning ettepanekute tegemine palgakorrektsioonideks. Igal aastal ülevaate koostamine Riigikogule avaliku teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest, nende palkadest ja töötasudest ülevaate tegemine ametiasutuste ja teenistusgruppide kaupa. Avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu kordusuuring (2023). Riigi ameti- ja hallatavate asutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring (RM tellitav iga-aastane kordusuuring). Riigihalduse korraldamine Riigihalduse korraldamise tulemuseks on Eesti jaoks optimaalse keskvalitsuse organisatsioonilise struktuuri ja juhtimiskvaliteedi loomine ja hoidmine. Riigireformi tegevuste keskse vaate hoidmine ja koordineerimine. Riiklike organisatsioonide arendamine (juhtimissüsteemid, sisekontrollisüsteemid) ja optimaalsete lahenduste leidmine kesksete tugiteenuste konsolideerimiseks RTKsse. Riigikogu otsuse eelnõu riigireformi elluviimiseks. Riigi ühiste teenuskeskuste (riigimajade) rajamise koordineerimine maakonnakeskustes (va Tallinn ja Tartu). Riigireformi seniste tulemuste ja uute suundade alusanalüüs (2022). 10 Tegevus 1.2. Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni rakendamine Eesmärk: Riigihanked toetavad kvaliteetse hanke eseme soetuse kaudu valdkondlike poliitikaid, on kulutõhusad, konkurentsi tagavad ja läbipaistvad ning panustavad sotsiaalsete, keskkonnahoidlike ja innovatsioonieesmärkide saavutamisse. Riigiabi andmine on kooskõlas EL ja siseriiklike õigusaktidega tagades õiglase konkurentsi. 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2018 2019 2020 Sihttase Euroopa Komisjoni negatiivsete riigiabi otsuste 0 0 1 0 0 0 0 0 arv Riigiabi koolitustel osalejate rahulolu, % 85 87 95 87 87 87 87 87 Riigihangete rahalise mahu osakaal riigieelarve 28 26 32 28 28 28 28 28 kuludest, % VKE -dega sõlmitud lepingute osakaal, %, > 86 86 87 80 80 80 80 80 Riigihangete registri kasutajate rahulolu (osakaal - - 77 - 77 - - 77 100-st), %, > Keskmine pakkujate arv hankes 3,7 4 4,6 >3,8 >3,8 >3,8 >3,8 >3,8 Kohtusse kaevatud ning kohtu poolt hankeasjana sisuliselt läbi vaadatud vaidlustuskomisjoni 78 74 72 76 77 78 78 78 otsuste jõusse jätmise määr, %, > Tegevused ja tulemus: Riigihanke valdkonna poliitika kujundamine Õigusregulatsiooni stabiilsuse, direktiividele ja riigihankepoliitika eesmärkidele vastavuse tagamine läbi riigihangete alase õigusloome Riigihankepoliitika põhimõtete riigiülene kokkuleppimine Igal aastal Vabariigi Valitsusele ülevaate esitamine riigihankepoliitika kujundamise, nõustamis- ja koolitustegevuse, riikliku järelevalve ja riigihangete registri tegevuse kohta. Nõustamine, juhiste koostamine ja koolitamine, et tagada õigusaktides kehtestatud nõuetest kinnipidamine. Vajaduspõhiselt riigihankepoliitika elluviimist toetavate analüüside läbiviimine. Riigihankeid puudutavate statistiliste andmete kogumine, töötlemine ja avaldamine ning koostöö tegemine rahvusvaheliste organisatsioonidega. Riikliku ja haldusjärelevalve teostamine riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle ja väärteomenetluste läbiviimine. Elektrooniliste riigihangete toetamine riigihangete registri vahendusel Riigihangete registris avaldatakse andmed hankijate ja toetuse saajate hangete ja sõlmitud lepingute ning riigihangete vaidlustuste kohta. Riigihangete register on iseteeninduskeskkond, mis võimaldab hankijatel riigihankeid ühes keskkonnas tervikprotsessina korraldada ja ettevõtjatel neis 11 osaleda. Riigihangete register edastab e-Saatja veebiteenusega Eesti hankijate riigihangete teated avaldamiseks Euroopa Liidu Teataja veebiväljaandesse TED ning pakub Euroopa Liidu ülese hankepassi vormi koostamise ja täitmise teenust. Riigihangete registris on võimalik kasutada innovaatilisi e-hangete tööriistu, nagu e-oksjon, e-kataloog ja dünaamiline hankesüsteem. Register pakub kasutajatuge, juhendeid ja kasutajakoolitusi. Elektroonilised riigihanked aitavad riigihankeid tõhustada, vähendades osapoolte kulusid, parandades ligipääsu riigihangetele ning suurendades riigihangete läbipaistvust ja kontrollitavust. Riigihangete registri arendus jätkub, et toetada reeglite järgimist, viiakse ellu ka riigihanke teadete uute e-vormide projekt (2023). Riigihangete vaidlustuste lahendamine Riigihangete vaidlustuskomisjon tagab riigihangetes esitatud vaidlustuste ja kahju hüvitamise taotluste läbivaatamise vastavalt riigihangete seaduses sätestatud menetluskorrale ja tähtaegadele. Vaidlustusmenetluse läbimine panustab riigihankepraktika parendamisse. Riigiabi reeglite rakendamise koordineerimine Õiglase konkurentsikeskkonna hoidmise eesmärgil aitab Rahandusministeerium tagada, et riigiabi andjate antud riigiabi on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. Igal aastal Euroopa Komisjonile ja Vabariigi Valitsusele ülevaate esitamine riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta. Riigiabi andjate ja teiste huvitatud osapoolte nõustamine. Riigiabi reeglite õigeks rakendamiseks koolituste korraldamine. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri pidamine andmete läbipaistvuse ja kontrollitavuse eesmärgil, sealhulgas võimaldatakse vähese tähtsusega abi vaba jäägi kontrollimist. Tegevus 1.3. Riigivara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine Eesmärk: Tõhus riigivara valitsemise korraldus 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2018 2019 2020 Sihttase Kinnisvaraomandi tsentraliseerituse määr, % 45 45 48 47 50 50 50 50 Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute osakaal 26 30 22 45 45 50 60 60 kõigist riigi äriühingutest, % Kulutõhususust parandanud riigi sihtasutuste 61 26 30 70 75 75 75 75 osakaal, % Miinimumnõuetele vastavaks viidud m2 osakaal 4 3 1 3 3 3 3 3 miinimumnõuetele mittevastavast portfellist, % 12 Tegevused ja tulemus Riigivara valitsemise poliitika väljatöötamine ja rakendamise nõustamine Riigivara valitsemist puudutava õigusliku keskkonna arendamine, riigivaraseadust puudutavatele päringutele vastamine ja juhendite koostamine. Riigivaraseaduse täiendamine maapoliitika põhimõtete ja kohalikele omavalitsusüksustele maade võõrandamise lihtsustamisettepanekutega 2022. Elamumajanduse ümberkorraldamise meetme rakendamine ja täiustamine tühjenevate piirkondade probleemi lahendamiseks. Väljatöötatud meetmete rakendamine seaduseelnõude väljatöötamine (asjaõigusseadus ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus). Riigi kinnisvara strateegiline juhtimine Riigi tegevuseks vajaliku kinnisvararessursi planeerimine ja eelarvestamine. Tööprotsesside kirjeldamine ning nende rakendamist toetavate juhendmaterjalide ja õigusaktide väljatöötamine, samuti valitsemisalade nõustamine ja koolitamine kinnisvaraotsuste tegemisel. Riigi kinnisvara juhtimine peab hakkama tuginema kesksetele võtmenäitajatele. Seda on võimalik rakendada täies mahus peale riigi kinnisvararegistri arenduste juurutamist, eelduslikult 2023. aastal. Seni toimub kinnisvara juhtimiskavade koostamine piiratud arvu võtmenäitajate põhjal. Riigi olemasoleva põhitegevuse jaoks kasutatava hoonestatud kinnisvara investeeringute tegemisel optimeerimisreservi edukas rakendamine Riigi Kinnisvara AS-i kaudu, vähendamaks Valitsuses tehtavaid üksikobjektide otsuseid. Riigi kinnisvara nõukoja tegevuse korraldamine valdkonna jaoks olulistele probleemidele optimaalseimate lahenduste leidmiseks. Kinnisvararegistri pidamine Riigi kinnisvararegister võimaldab saada avaliku ülevaate riigi omandis ja kasutuses olevast kinnisvarast. Samuti on registris võimalik menetleda riigivaraseaduse alusel tehtavaid tehinguid ja toiminguid. Registriandmete põhjal on võimalik koostada aruandeid. Lisaks kinnisvararegistris loodavatele andmetele kajastab register olemasolevates registrites või andmekogudes olevaid kinnisvara puudutavaid andmeid x-tee põhimõttel. Riigi kinnisvara juhtimiseks keskse infosüsteemi arendamine. Riigi kinnisvararegistri arenduste I etapiga viiakse register uuele kaasaegsele platvormile 2022. aasta veebruaris ning II etapiga luuakse 2023. aasta lõpuks keskkond ning vajalikud liidesed erinevate andmebaasidega, et võimaldada kinnisvara juhtimissüsteemi võtmenäitajate kogumist ja analüüsimist Riigi osaluspoliitika kujundamine ja korraldamine Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise põhimõtete kaasajastatuna hoidmine (lähtuvalt rahvusvahelistest parimatest praktikatest, sh OECD soovitustest). 13 Regulaarne aruandlus valdkonna tulemuslikkuse kohta iga-aastase koondaruande näol Vabariigi Valitsusele, Riigikogule ja Riigikontrollile. Vabariigi Valitsusele oma hinnangute andmine riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes tehtavate otsuste kohta, sealhulgas neid puudutavate finantsküsimuste kohta ning ettepanekute tegemine äriühingute ja sihtasutuste konsolideerimiste ning neis jätkamise otstarbekuse kohta. Osaluspoliitika põhimõtete uuendamine ja kinnitamine Vabariigi Valitsuse poolt hiljemalt 2024. a, sh Nimetamiskomitee rakendamine suuremate sihtasutuste nõukogu liikmete nimetamiseks. Riigiasutuste nõustamine eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemist puudutavates küsimustes. Riigi osalusega äriühingute nõukogudesse liikmete valimise ettepanekuid tegeva nimetamiskomitee töö korraldamine. Riigi esindajate nõustamine ja koolitamine eraõiguslike juriidiliste isikute nõukogudes, sh koolitusprogrammi jätkamiseks aastatel 2022–2025 uue hanke korraldamine koolituspartneri leidmiseks. Omandireformi lõpule viimine Vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamine ja andmete analüüsimine, kompensatsiooninõuete esitajate nõustamine ning nimetatud tegevustes koostöö tegemine Maa-ameti ja kohalike omavalitsustega. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi taotluste ja neist tulenevate valitsuse korralduste eelnõude menetlemine; raha kasutamise aruandluse koostamine; erastamisraha laekumise prognoosimine ja jälgimine omandireformi reservfondi. Analüüs „Omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud“ on läbiviidud, kuid Vabariigi Valitsus pidas lõplike ettepanekute arutamiseks ja otsuste tegemiseks vajalikuks täiendavaid analüüsitoiminguid. Omandireformi mõjusid analüüsiva 2020. aastal läbiviidava uuringu põhjal ettepanekute tegemine seadusandluse täiendamiseks. Uuringu tulemused on kavas trükis avaldada ja võimaluse korral esitleda rahvusvahelisel konverentsil mõnel järgneval aastal. Uuringu tulemusena võib tekkida vajadus kompensatsioonimehhanismi ja selle rahastamisvõimaluste väljatöötamiseks. Meede 2. KESKNE TUGITEENUS Eesmärk: Pakutavad teenused on kvaliteetsed ja kulutõhusad 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2018 2019 2020 Sihttase RTK poolt pakutavate teenuste kliendirahulolu 8,7 8,1 7,7 8,3 8,5 8,5 8,5 8,5 (10-palli skaalal), ≥ (tegelik) RMITi poolt pakutavate tugiteenuste 4,5 4,4 4,56 4,2 4,2 4,2 4,2 4,2 kliendirahulolu (5-palli skaalal), ≥ Ministeeriumide ühisosakonna poolt pakutavate tugiteenuste kliendirahulolu (5- 4,5 4,5 - 4,4 4,4 4,4 4,4 4,4 palli skaalal), ≥ 14 Meetme järgmise nelja aasta olulisemad tegevused on pakutavate tugiteenuste efektiivsuse ja lisandväärtuse tõstmine, arendades selleks teenuste osutamisega seotud tööprotsesse ja infosüsteeme ning panustades töötajate erialasesse arengusse, üldkompetentsi ja kliendibaasi suurendamisse. Tegevus 2.1. Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine Riigi Tugiteenuste Keskuses (RTK) Eesmärk: Pakkuda kvaliteetseid ja kulutõhusaid tugiteenuseid enamikule keskvalitsuse asutustest. 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2018 2019 2020 Sihttase Personali- ja palgaarvestuse teenuse 8,7 8,7 8,9 9,1 8,5 8,5 8,5 8,5 kliendirahulolu, (10-palli skaalal), ≥ Finantsarvestuse teenuse kliendirahulolu, (10-palli 8,4 8,6 8,7 8,7 8,5 8,5 8,5 8,5 skaalal), ≥ Riigihangete korraldamise teenuse kliendirahulolu, 9,2 (9,2 7,1 7,4 8,9 8,5 8,5 8,5 8,5 (10-palli skaalal), ≥ tegelik) Rakendusasutuste ja rakendusüksuste rahulolu RTK 7,9 (7,9 - 6,2 7,1 8,0 8,2 8,5 8,5 toetuste teenustega, (10-palli skaalal), ≥ tegelik) Toetuse taotlejate rahulolu RTK kui - 7,2 8 9,1 8,5 8,5 8,5 8,5 rakendusüksusega , (10-palli skaalal), ≥ Asutuste koolitusjuhtide rahulolu personaliarenduse - - 7,6 8,2 8 8,2 8,5 8,5 teenusega , (10-palli skaalal), ≥ Tegevused ja tulemus: Keskne tugiteenus aitab kaasa teenindatavate asutuste eesmärkide saavutamisele ja arengule, võimaldades neil keskenduda oma põhitegevusele. RTK osutab keskseid teenuseid keskvalitsuse asutustele tugiteenuste kokkuleppes ja teenuste kirjeldustes kokkulepitud mahus. Teenuste kasutajate arv kasvab igal aastal. Tugiteenuste osutamise raames täidab RTK Euroopa Liidu struktuurivahendite ja piiriüleste programmide korraldus- ja makseasutuse funktsiooni, Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide kontaktasutuse ning õigusaktides määratud juhul ka rakendusüksuse ülesandeid. RTK on aruandekohustuslik riigihalduse ministri ees, kes suunab ja koordineerib keskuse tegevust ning teostab selle üle teenistuslikku järelevalvet. RTK järgmise nelja aasta fookuses on pakutavate teenuste kvaliteedi ja tõhususe parandamine ning teenindatavate asutuste arvu kasvatamine. Kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks arendatakse teenuste osutamisega seotud tööprotsesse ja infosüsteeme ning panustatakse töötajate erialasesse arengusse (nt muutustega toimetulek, innovatsioon). Teenuste arendamise käigus soovitakse liikuda kliendile kõrgemat lisandväärtust pakkuvate teenuste poole. Lisaks olemasolevatele teenustele on kavas alates 2023. aastast hakata pakkuma keskset dokumendihalduse ja arhiveerimise teenust. 2022. aastal viiakse läbi ettevalmistavad tegevused teenuse käivitamiseks. Personali- ja palgaarvestuse teenus Personali- ja palgaarvestuse teenuse eesmärk on klientide eesmärkide saavutamist toetava, efektiivse personali- ja palgaarvestuse ning aruandluse tagamine. 15 RTK pakub personali- ja palgaarvestuse teenust jagatud teenusmudeli alusel. Pakutav teenus hõlmab kliendi organisatsiooni struktuuride ja ametikohtade haldamist, asutuse töötajate ja muude isikute personaliandmete haldamist, personaliarvestust, palgaarvestust ning nõustamist personali- ja palgaarvestuse ning aruandluse alal. Kvaliteetse teenuse tagamiseks tehakse koostööd Riigikontrolli ning teiste sise- ja välisaudiitoritega. Teenuse osutamiseks kasutatakse riigi ühtset majandusarvestustarkvara SAP ning sellega seotud toetavaid infosüsteeme (aruandluse infosüsteem SAP Business Object ja riigitöötaja iseteenindusportaal RTIP). Vajadusel on majandustarkvaraga liidestatud ka klientide põhitegevuse infosüsteeme. Arvestusteenuste osutamise laiendamine riigi asutatud sihtasutustele. Finantsarvestuse teenus Teenuse eesmärk on klientide eesmärkide saavutamist toetava ning efektiivse finantsarvestuse ja - aruandluse tagamine. RTK pakub finantsarvestuse teenust jagatud teenusmudeli alusel. Pakutav teenus hõlmab ostu- ja müügidokumentide arvestust, maksete ja laekumiste korraldamist, saadud ja antud toetuste arvestust, varade arvestust, maksude arvestust ja deklareerimist, saldode inventeerimist, finantsaruandlust, juhendite ja sise-eeskirjade koostamist ning klientide nõustamist finantsarvestuse ja aruandluse alal. Teenuse kvaliteetsuse tagamiseks tehakse koostööd Riigikontrolli ning teiste sise- ja välisaudiitoritega. Teenuse osutamiseks kasutatakse riigi ühtset majandusarvestustarkvara SAP ja sellega seotud toetavaid infosüsteeme (aruandluse infosüsteem SAP Business Object, riigitöötaja iseteenindusportaal ja e-arvete menetluskeskkond). Vajadusel on majandustarkvaraga liidestatud ka klientide põhitegevuse infosüsteeme. Arvestusteenuste osutamise laiendamine riigi asutatud sihtasutustele. Riigi raamatupidamise koondaruandluse koostamise teenus Riigi raamatupidamise koondaruandluse teenuse eesmärk on korrektne ja õigeaegne avaliku sektori finantsaruandlus. Teenus hõlmab endas avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendite koostamist, saldoandmike kogumist ja kontrollimist, konsolideeritud aruandlust saldoandmike baasil, avaliku sektori nõustamist arvestusega seotud küsimustes ning riigieelarve limiitide õigsuse tagamist, lähtudes riigieelarve seadusest ja teistest riigieelarvet reguleerivatest normidest. Teenuse raames koostatakse riigi raamatupidamise aastaaruanne ja igakuine riigieelarve täitmise aruanne ning antakse ülevaateid avaliku sektori ja selle alamsektorite finantspositsioonist, -tulemustest ja rahavoogudest. Riigi koondaruandluse õigsust auditeerib Riigikontroll. Koostööd tehakse ka teiste avaliku sektori üksuste audiitoritega. Teenuse osutamiseks kasutatakse saldoandmike infosüsteemi ja riigi ühtset majandusarvestuse tarkvara SAP. Valitsussektori üksuste senisest läbipaistvamaks finantsaruandluseks on loodud uus saldoandmike infosüsteem, millega lisandus täiendav maksete andmiku funktsionaalsus, et koguda andmeid valitsussektori maksete kohta senisest detailsemalt. 16 Riigihangete korraldamise teenus Vabariigi Valitsuse korraldusega keskseks hankijaks määratuna korraldab RTK üleriigilisi ühishankeid ja keskseid hankeid ning osutab valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutustele riigihangete tugiteenust. RTK ei korralda IKT valdkonna riigihankeid. RTK pakub oma klientidele riigihangete korraldamise teenust jagatud teenusmudeli alusel, eesmärgiga tagada klientide vajadustele vastavate riigihangete läbiviimine. Pakutav teenus hõlmab riigihangete planeerimist, riigihangete korraldamist (menetlusdokumentide ettevalmistamist, registritoimingute teostamist ja hankemenetluse läbiviimist) ja riigihangetega seonduvat nõustamist. Sõlmitud hankelepingute täitmist jälgib klient ehk asutus. Lisaks riigihangete registrile kasutatakse teenuse osutamiseks kesksete ja ühishangete portaali ning lähteülesannete haldamise süsteemi OTRS. Riigihangete teenuse kasutajate ringi laiendamine. Personaliarenduse teenus Teenuse eesmärk on parandada avaliku sektori teenistujate riigivalitsemise kompetentsust ning personalijuhtimise, tugitegevuste ja üldise juhtimise kvaliteeti. Teenuse laiem eesmärk on avalikus teenistuses töötamiseks vajalike teadmiste ja oskuste parandamine, koostöövõimekuse, sealhulgas asutusteülese koostöövõimekuse suurendamine ja ühtse väärtusruumi kujunemise toetamine. Personaliarenduse teenuse raames pakub RTK avaliku sektori asutustele keskset tuge arendus- ja koolitusvaldkonnas, koostades muu hulgas vajalikke õppe- ja juhendmaterjale, ning korraldab keskseid koolitusi. Kesksete koolituste korraldamisel on peamiseks töövahendiks riigitöötaja iseteenindusportaali (RTIPi) koolituste moodul. RTIPi koolitusmoodulis on avalik vaade, kust leiab hetkel keskse koolitustegevuse kaudu korraldatavad koolitused ja mille kaudu saavad end koolitustele registreerida avaliku sektori teenistujad nendest asutustest, kes ei ole veel RTIPiga liitunud. Koolituste planeerimise (vajaduse) ja elluviimise parem ühildamine. Rahastumudeli väljatöötamine koolitusteenuse pakkumiseks keskvalitsuse asutustele alates 2024. aastast. Toetuste kasutamise korraldamise teenus Toetuste kasutamise korraldamisel täidetakse Euroopa Liidu struktuurivahendite, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi, ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi korraldusasutuste (sealhulgas sertifitseeriv asutus), samuti Eesti-Šveitsi koostööprogrammi ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide riikliku kontaktasutuse (sealhulgas sertifitseeriv asutus), riigisiseste programmide ellu rakendamise ülesandeid ning erinevatest toetusmeetmetest toetust saanud projektide järelevalve ja kontrolli teostamise ülesandeid. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse prioriteetide ja poliitikakujundaja õigusraamistiku põhimõtetega kujundatakse toetuste süsteem ja kehtestatakse vajadusel reeglid abikõlblikkusele, et tagada kokkulepitud eesmärkide saavutamine ja toetuse vahendite mõistlik kasutamine. Toetuste rakendamisel toimub tegevuste kavandamine ja korraldamine rahastusallikast sõltumata, muutes süsteeme vajadusel 17 poliitika kujundaja nõuetele vastavaks. Erandiks on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi programmid, mille tegevuste kavandamisel, korraldamisel ja rakendamisel tehakse koostööd kõigi programmides osalevate riikidega ning teenindatakse keskselt projektipartnereid kõikidest programmides osalevatest riikidest. Toetuse valdkonna eesmärk on kvaliteetne, ühetaoline, kliendisõbralik ja efektiivne toetuste kasutamise korraldamine ja juhtimine ning järelevalve ja kontroll. Toetuste andmise korraldamisel, juhtimisel ja rakendamisel tuleb juhinduda riskijuhtimise põhimõtetest. See tähendab seda, et kui riskid toetuste rakendamisel ei ole suured, siis on võimalik toetuse saajatele luua vähem koormavamad toetuste andmise tingimused. Erinevate allikate ja toetusskeemide rakendamisel on võimalik luua sünergia. Valdkonna lihtsustamiseks on loomisel üks „aken“ (IT-süsteem) Eesti-siseste ergutava mõjuga toetuste taotlemiseks, menetlemiseks ja toetuse saajaga suhtlemiseks. 2021–2027 rahastusperioodi käivitamine ja 2014–2020 perioodi lõpetamine. Lisaks luuakse ühetaoline rakendussüsteem ka riigisisestele toetusskeemidele ja kehtestatakse selged aluspõhimõtted projektide menetlemiseks rakendusüksuses ning elluviimiseks. Selleks, et tagada väiksem halduskoormus taotlejatele/toetuse saajatele, luuakse maksimaalselt automatiseeritud protsessid, mis võimaldavad toetuse saajal keskenduda tulemuste saavutamisele. Poliitika kujundaja saab keskenduda sellele, milliseid eesmärke ta oma meetmetega saavutada soovib ja RTK saab pakkuda rakendussüsteemi ülesehitamisel lahendusi, kuidas oleks kõige sobivam eesmärgid saavutada. Tegevus 2.2. IKT valdkonna arendamine ja korraldamine Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses (RMIT) Eesmärk: Kvaliteetne ja tõhus tugiteenus infotehnoloogia valdkonnas 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2018 2019 2020 Sihttase Kliendirahulolu pakutava töökohateenusega (max 4,21 4,18 4,5 4,18 4,2 4,2 4,2 4,2 5 palli) Kliendirahulolu pöördumiste lahendamisega (max 4,7 4,8 4,89 4,5 4,5 4,5 4,5 4,5 5 palli) Rakenduste käideldavuse vastavus sätestatud 99,98 99,92 99,99 98 98 98 98 98 käideldavusnõuetele, % Arendusprojektidega rahulolu (max 5 palli) 4,21 4,17 4,29 4,00 4,00 4,00 4,00 4,00 Tegevused ja tulemus: IKT teenuste keskselt pakkumine võimaldab ära hoida dubleerimist ning koondada kokku teenuste pakkumiseks vajalik kompetents, mis teenib riigi haldusvõimekuse tõstmise eesmärki mitmel moel – riigiametnikud saavad kvaliteetsed ja kaasaegsed IT-teenused ning asutused saavad keskenduda oma põhitegevustele. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT) pakub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas arendus- ja majutusteenuseid Rahandusministeeriumi valitsemisala asutustele (Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Rahapesu Andmebüroo) ning vastavalt kokkuleppele teistele riigi- ja omavalitsusasutustele (näiteks Kultuuriministeerium ja selle valitsemisala asutused, Riigikantselei), et toetada asutuste äriprotsesse ning 18 strateegiliste eesmärkide saavutamist. IT-teenuseid pakutakse partnerluse põhimõttel ehk läbi tiheda koostöö ja tuginedes selgelt kokku lepitud teenuslepetele. Teenuste pakkumisel lähtutakse Eesti riigis kehtestatud ja ka rahvusvahelistest infoturbestandarditest. Tegevuse eesmärk on tagada ka võimalikult kulutõhus IKT korraldus. RMIT tegevust koordineerib Rahandusministeeriumi kantsler. Töökohateenused Töökohateenuse sisuks on pakkuda klientidele arvutitöökohta, millega kasutaja saab teha tööd kontoris või turvalise kaugligipääsu abil kontorist eemal. Teenuse põhikomponendid on töökohatehnika soetus, kasutajatele kohale viimine, töövalmiduse loomine ja tagamine. Lisaks riistvarale hõlmab teenus litsentseeritud töökohatarkvara, näiteks VPN, MS Outlook vms, esitlustehnika korrashoidu ja telefonide haldamist. Töökohateenuse kasutamise eelduseks on RMITi võrkudega liitumine. Aastal 2022 toimub RMIT arvutitöökoha teenuste konsolideerimine RIT-i. Teenuse arendamisel on fookuses kaasaegsete töökohavahendite pakkumine klientidele, samas pidades silmas kulutõhususe põhimõtteid. Tegevusteenused Tegevusteenused on teenused, mis loovad kliendile väärtust läbi täiendava toetuse teistele teenustele. Näiteks infoturbeteenus, mis on osalt orgaaniline osa töökohateenustest, kuid mida on võimalik sisse tellida teenusena, nt nõustamise ja koolituste vormis, ka ilma töökohateenuseid võtmata. RMIT pakub ka hangete läbiviimise teenust, olles ise riigis keskse IT hangete läbiviija rollis. IT siseteenused Siseteenused on kliendi sisemise äriprotsessi toetamiseks loodud infotehnoloogilised lahendused ja nende rakenduste arendamine ning ülalhoidmine. Näiteks saab tuua siseveebid, dokumendihaldussüsteemi, organisatsiooni toimimiseks vajalike keskkondade ja andmete visualiseerimisplatvormi arendamine ja kasutajate abistamine. Siseteenuseid pakub RMIT soovi korral kõigile oma klientidele ning on ka oma protsessid üles ehitanud toimima neis keskkondades. IT äriteenused Äriteenuse toetamine tähendab kõigi RMITi kliendiks olevate asutuste äriprotsesside toimimiseks vajalike IT-süsteemide ja -rakenduste arendamise ja kasutamise toetamisega seonduvaid teenused. Teenuseid pakutakse vastavalt teenuslepetele ehk teenuste toetamise ulatuses. Peamiselt puudutab see infosüsteemide arendamise protsessi alates arenduste planeerimisest, hanke läbiviimisest ja tarnete paigaldamistest kuni rakenduste igapäevase toimimise toetamiseni. Äriteenuseid pakutakse igapäevases tihedas koostöös äripoole esindajatega ehk süsteemide omanikega Maksu- ja Tolliametist, Statistikaametist, Rahandusministeeriumist ja Riigi Tugiteenuste Keskusest, Rahapesu Andmebüroost, Riigikantseleist ja teistest valitsusasutustest ja nende hallatavatest riigiasutustest. Tegevus 2.3. Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine Eesmärk: Tugifunktsioonide kvaliteetne ja tõhus täitmine. Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Sihttase Kliendirahulolu õigusteenusega, ≥ - 4,4 - 4,3 4,3 4,3 4,3 4,3 Kliendirahulolu haldusteenusega, ≥ - 4,6 - 4,4 4,5 4,5 4,5 4,5 Kliendirahulolu dokumendihaldusteenusega, ≥ - 4,6 - 4,6 4,5 4,5 4,5 4,5 19 Tegevused ja tulemus: Ühisosakond täidab tugifunktsioone ühishoones asuva nelja ministeeriumi (Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) jaoks. Ülesandeid täidetakse põhimääruse ja ministeeriumitega sõlmitud tugifunktsioonide kokkuleppe alusel, kulude katmiseks on keskne eelarve, millesse on oma panuse andnud kõik ühishoone ministeeriumid. Osakonna tööd suunavad ministeeriumite kantslerid. Ühisosakond alustas tööd 2017. aastal. Osakonna eesmärk on olla kõigi nelja ministeeriumi loomulik osa ja täita oma funktsioone sarnaselt iga teise osakonnaga. Dokumendihaldusteenus Dokumendihalduse teenuse eesmärgiks on korraldada Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile dokumendi- ja arhiivihaldust ning tagada valdkondade arendamine. Koostatakse ministeeriumitele valdkonda puudutavaid juhendeid, kordasid ja dokumentide liigitusskeeme, osaletakse ministeeriumite teabehalduse põhimõtete rakendamisel, arendatakse ja administreeritakse dokumendihaldussüsteemi ning osaletakse teiste infosüsteemide arendamises oma pädevuse piires. Korraldatakse dokumentide ja arhivaalide hoidmist, korrastamist, Rahvusarhiivile üleandmist ning dokumentide hävitamist. Tagatakse ministeeriumitele perioodika ja raamatute tellimine. Osalemine Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) dokumendihalduse konsolideerimise pilootprojektis. Nõustatakse ja koolitatakse ministeeriumite teenistujaid ja nõustatakse ministeeriumite valitsemisala asutusi dokumendihalduse teemades. Korraldatakse Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi juhiabide tööd ning täidetakse Riigihangete Vaidlustuskomisjoni kantselei ülesandeid. Töökeskkonna- ja riigivara teenus Töökeskkonna- ja riigivara teenuse eesmärk on täita ministeeriumitele ning nende valitsemisalade asutustele riigivara valitsemisega seotud tugifunktsioone, samuti korraldada Suur-Ameerika 1 ühishoone ja ministeeriumite eemal asuvate üksuste töökeskkonna tagamiseks vajalikke tegevusi. Teenus hõlmab kolme valdkonda: kinnis ja -vallasvara valitsemisega seonduvad funktsioonid, ühishoones ja regioonides paiknevate töökeskkondade tagamine ja ühishoone administraatorite/autojuhtide teenus. Korraldatakse ühishoone ministeeriumite ja nende valitsemisalade asutuste riigivara valitsemist, sealhulgas kasutusse andmine ja võtmine, koormamine, võõrandamine; tagatakse riigivara heaperemehelik ja otstarbekohane kasutamine; korraldatakse, koordineeritakse ja kontrollitakse ministeeriumite projekteerimis- ja ehitustegevust. 20 Eelarveläbirääkimiste raames tehti otsus mahutada ühishoonesse ära Siseministeerium; projekti eesmärgiks on mõistlik vara ja eelarve kasutus (ühishoones on ruumi) ja parem koostöö ministeeriumide vahel (ühine töö-ja infokeskkond võimaldab seda). Aastal 2021 alustati ettevalmistavate tegevustega, 2022. a kujundatakse ümber ühishoone olemasolevate kasutajate töökeskkond, mis võimaldab vabastada Siseministeeriumi jaoks 4 korrust. Aastal 2023 teostatakse ehitustööd Siseministeeriumi korrustel, mis võimaldab aastaks 2024 muutuda Suur-Ameerika 1 ühishoonel 5 ministeeriumi ühiseks töökeskkonnaks. Korraldatakse ühiste ruumide heaperemehelikku kasutamist ja teenindamist, varustatakse teenistujaid vajalike töövahendite, inventari ja teenustega (välja arvatud IT-vahendid) ning tagatakse kokku lepitud töökeskkond ja vallasvara õige kajastamine RTIPis, korraldatakse ühishoones turvalisust. Korraldatakse ühishoones administraatoriteenust ning transpordivahendite kasutamist ja hooldamist ning ühishoone mõistlikku ärakasutamist. Personaliarvestus- ja arendusteenus Tegevuses varasemalt kajastatud personaliarvestuse- ja arendusteenus kaotati 2021. aasta lõpus. Personalivaldkond on alates 2022. aastast iga ministeeriumi enda juhtida, ressurss jagunes ministeeriumite vahel tagasi. Õigusteenindus Õigusteeninduse eesmärk on nõustada õigusalastes küsimustes Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi ning tagada sise- ja üksikaktide ning lepingute vastavus õigusaktidele. Peamiselt nõustatakse struktuuriüksusi või juhtkonda riigi ja muude isikute vahelises koostöös, ühtlasi riigihanke, riigivara, toetuse andmise, töö- ja teenistussuhete ja lepinguõiguse valdkonnas. Lahendatakse juriidiliselt keerulisi probleeme ja küsimusi. Nõustatakse või esindatakse õigusteenistuse valdkonda puudutavates vaidlustes, sh finantskorrektsiooni (tagasinõuet) puudutavas. Koostatakse ministeeriumi juhtkonnale õiguslikke arvamusi ja analüüse, vajadusel nõustatakse ministeeriumite valitsemisala asutusi keerukamates juriidilistes probleemides ja küsimustes. Koordineeritakse ministeeriumite siseselt hankeplaani koostamist ja täitmist ning kontaktisikuna ministeeriumite ja Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakonna (RHO) vahelist koostööd, vajadusel tehakse ettepanekuid protseduuride muutmiseks. Korraldatakse ja suunatakse juriidilist tööd ministeeriumites ning töötatakse välja protseduurid, juhendid ja õigusaktid (töökorrad), mis tagavad õigusaktides kehtestatud nõuetest kinnipidamise või osaletakse nende väljatöötamisel. Korraldatakse valdkonda puudutavaid koolitusi. Efektiivsuse suurendamiseks on plaanis jätkata protseduuride väljatöötamist standardsemates olukordades õigusdokumentide mallide ja juhendite loomist ning majasisest koolitamist. Oluliseks fookuseks on RHO ja asutusevahelise dubleerimise vähendamine, andes RTKle üle tervikuna registri hangete korraldaja ja nõustaja roll, olles nõudlikum tellija dokumentide ja lepingute õiguskvaliteedi tõstmisel. 21 Meede 3. STATISTIKA TAGAMINE Eesmärk: Usaldusväärne ja tarbijasõbralik statistika ja andmed 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2018 2019 2020 Sihttase Statistikaameti usaldusväärsus, koht 17 17 20 6 6 6 6 6 Statistikaameti näitajate kasutamine meedia 7454 8080 8252 7000 7000 7000 7000 7000 poolt, kajastusete arv aastas, > Meetme raames on järgmise nelja aasta tegevustes kesksel kohal tarbijate vajadustest ja rahvusvahelistest kohustustest lähtuv statistika tegemine võimalikult väikese halduskoormusega andmeesitajatele ning sisemiselt efektiivselt. Sellega kaasneb andmete kogumise moderniseerimine uute andmeallikate kasutusele võtmise teel, millest suuremad grupid on administratiivallikad ehk riiklikud andmekogud ning eraandmestikud ja suurandmed. Eriline rõhk on Statistikaameti kui sõltumatu faktipõhise teabe esitaja usaldusväärsuse tõstmisel, mis tuleb kodanikuni jõudmise kaudu ja millele aitab kaasa meediakajastuste arv. Statistiliste väljundite ja usaldusväärsuse taga on Statistikaameti pidev hoolitsus selle eest, et tehtavad metoodilised arendused oleks kõrgel rahvusvahelisel tasemel, andmete töötlus oleks kiire ega oleks liiga koormav andmeesitajatele. Meetme raames on järgmise nelja aasta väga olulised arengud ja ümberkorraldused seotud andmehalduse valdkonnaga. 2019. aastal muudeti riikliku statistika seadust ja avaliku teabe seadust, pannes Statistikaametile valdkonna koordineerija ja edendaja ülesanded. Andmehaldus on sarnane kesksele tugiteenusele selles mõttes, et Statistikaamet töötab välja ja jõustab põhimõtted, näiteks andes juhiseid, tagab valdkonna ühetaolisuse riigis. Andmehaldus on samas ka iga asutuse ülesanne, mille koordineerimine Statistikaameti poolt toetab andmete paremat kasutamist, teadmuspõhise poliitika kujundamist ja juhtimisotsuste kvaliteedi parandamist, once-only põhimõtte ulatuslikku kasutamist ning bürokraatia vähendamist. Tegevus 3.1. Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika Eesmärk: Riiklik statistika ja teave kajastab tarbijatele huvipakkuvaid , aja- ja asjakohaseid valdkondi arusaadavalt, tagades järjepidevuse ja tõhususe. 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2018 2019 2020 Sihttase Kliendi vajadustega arvestamine, rahuloluindeks, < 42 70,6 73 70 70 70 70 70 Andmeesitaja rahulolu, indeks, ≥ -39 -39 13 20 20 20 20 20 Kõik Kõik Kõik Kõik Kõik Rahvusvaheliste missioonide hinnangud positiivsed positiivsed positiivsed positiivsed positiivsed positiivsed positiivsed positiivsed Statistika kasutamine, veebikülastuste arv, miljonit 1,2 1,3 1,52 1,3 1,4 1,5 1,5 1,5 Andmeesitajate halduskoormus, eesmärk aastaga 5% 5% 5% 5% 263 992 247 392 234951 5% väiksem vähendada ca 5% eelmise aasta tundide arvust väiksem väiksem väiksem väiksem Statistikaalaste tellimustööde maksumus, € 757 000 887 000 1 389 773 700000 700000 700000 700000 700000 22 Tegevused ja tulemus: Statistika tagamisel lähtuvad riikliku statistika tegijad rahvusvaheliselt tunnustatud statistika tegemise põhimõtetest ja kvaliteedikriteeriumitest. Aina kiiremini muutuvas maailmas eeldavad statistika tarbijad, et nad saavad statistikat neid huvitavate nähtuste kohta võimalikult kiiresti, eelistatult reaalajas. Kiirus tähendab siin andmete ajakohasust ehk ajavahemikku vaatlusperioodi lõpust kuni avaldamiseni. Perioodilistele vaatlustele lisandub järjest igapäevane andmeedastus jooksvatest sündmustest, mida saab kohe analüüsida. Samuti soovivad statistikat tellivad kliendid kiireid vastuseid neid just sel hetkel vaevavatele küsimustele. Statistikaamet seab eesmärgiks oluliselt parandada statistiliste väljundite ajakohast esitamist juhtimisotsuste langetamiseks. Kiirusega kaasneb statistika usaldusväärsuse vähenemise risk. See seab kiirusele piirid eriti rahvusvaheliste näitajate esitamisel. Riski maandamiseks peab andmetele kogu töötlusprotsessile ja andmete kvaliteedile lisama protsessi käigus kirjeldused ja selgitused, mis allikatest on andmed pärit ja millise metoodikaga saadud, kuidas töödeldud jne. Riski maandavad seega kvaliteetsed metaandmed. Kuid selleks, et töö metaandmetega ei oleks töötluse kitsaskoht, tuleb see standardiseerida ja automatiseerida. Ühiskonnas on teadvustatud andmete potentsiaali nähtustest ülevaate saamiseks ja juhtimisotsuste langetamisel. See on toonud kaasa riski, et iga asutus hakkab ise andmeid analüüsima, mis tõstab halduskoormust (näiteks nõudes andmeid oma allasutustelt). Statistikaameti kohustus on jälgida, et juhul, kui andmed on riigis mõnes allikas juba olemas, ei küsitaks samu andmeid uuesti. Riikliku statistika üks põhiprintsiipe on vähendada ametkondliku statistika tegemist mis tahes ettekäändel ja sõnastuses. Statistikaameti lähteprintsiip on rakendada andmekogumine esmajärjekorras kõige väiksema halduskoormuse ja kulutasemega meetodil. Riiklik statistikaalane õigusloome Riikliku statistikaalase õigusloome peamine eesmärk on õigusruumi aja- ja asjakohasena hoidmine (sealhulgas Euroopa Liidu nõuetega arvestamine). Riikliku statistika valdkonda reguleerib riikliku statistika seadus ning alates 2019. aastast on oluline roll avaliku teabe seadusel (andmehalduse ja andmejagamisteenuse kontekstis). Igal aastal korraldab Rahandusministeerium riikliku statistikatööde tellimuse menetlust, tellitavate statistikatööde lõpliku loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus. Lisaks mõjutab järgmiste aastate riikliku statistika tegemist Euroopa Liidu tasemel õigusaktide välja töötamine ja ellu viimine. Euroopa Liidu tasemel kokku lepitud strateegiliste eesmärkide (nt rohelepe) täitmise jälgimiseks on vaja välja arendada ja teha uut statistikat. Väljakutse on leida valdkondade poliitikakujundajatega lahendus täiendava statistika tegemiseks. Riikliku statistika tegemine (rahvusvaheliste ja arengukavade näitajate tootmine) Riiklik statistika on kvantitatiivne, kvalitatiivne, kokkuvõtlik ja üldistav teave, mis iseloomustab massnähtust vaatlusaluses kogumis ja mis saadakse riikliku statistika programmi raames andmete statistilise töötlemise tulemusena. Suuremahulised statistikatööd 2022. aastal on rahva ja eluruumide loendus ning nende tulemuste avaldamine. 23 ELi ja riigisiseste peamiste avaliku huvi esindajate statistikavajadus on pidevalt suurenenud ja suureneb üha kiiremini. Paljud kliendid ootavad samal ajal üha üksikasjalikumat statistikat aina väiksemate piirkondade ja suurema hulga nähtuste kohta. Koostada alates 2023. aasta riiklike statistikatööde loetelu uute riikliku statistika seaduse muudatustest lähtuvate põhimõtete järgi. Jagada väljundmuutujad rahvusvahelistest kohustustest tulenevateks, riiklikest arengukavadest tulenevateks ja muudeks. Vajadusel formeerida koostöös tellijatega uued statistikatööd. Üksikasjalikuma statistika tegemine ilma andmeobjektide koormust oluliselt suurendamata eeldab uute andmeallikate, meetodite ja tööriistade kasutamist. Andmeesitamiseks ja –kogumiseks kuluva aja vähendamiseks on oluline rakendada masin-masin liidestusel põhinev andmevahetus nii riiklike andmekogude kui erasektoriga (Aruandlus 3.0). Samuti on tähtis anda klientidele teavet senisest oluliselt enam personaliseerituna (kasutajale sobival kujul). Statistikaameti eesmärk on pakkuda klientidele arengukava koostamiseks ning Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse arengust ülevaate saamiseks töövahendeid, kus oluline riiklik statistika on esitatud visualiseerituna ja mugavalt kättesaadav vaid paari klikiga. Tellimustööde tegemine Iga kliendi sooviga arvestamiseks pakub Statistikaamet võimalust tellida detailsemat infot, kui on andmebaasis või statistikaväljaannetes. Statistikaamet pakub klientidele mitmesuguseid teenuseid: teabenõue, tellimustöö (sh uuringud, analüüsid, erinevad statistika visualiseerimise lahendused, andmekaeve jms), teaduslikul eesmärgil andmete kasutamine, statistikaalased koolitused (sh andmekirjaoskus), andmejagamisteenus, pressiteate ja väljaande teavituse tellimine, statistikaväljaande tellimine, konsultatsioon Euroopa Liidu riikide statistika kättesaadavuse kohta, andmesubjektile tema andmetega tutvumise võimaldamine ning klienditugi. Statistikaamet pakub lisaks andmeanalüüsi – ja andmekaeveteenust. Andmekaeve rakendamine on vajalik uute metoodikate ja nähtuste uurimiseks. Kavas on oluliselt suurendada andmekaeve teadmust koostöös partneritega (nt asutusega Center for Big Data Statistics Hollandis) ning pakkuda andmekaeveteenust vastavalt tellimustele (think tank teenus). Täiendavalt loodav andmejagamisteenus on oma olemuselt infoühiskonna teenus, mille kvaliteetne toimimine edendab infoühiskonda. Andmejagamisteenus on andmete töötlemine teaduse või statistilisel eesmärgil, mille käigus andmete vastutav või volitatud töötleja edastab andmeid riikliku statistika tegijale või riikliku statistika tegija edastab andmeid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule või avaldab neid, isikuandmete kaitse põhimõtteid järgides. Riigi andmehalduse juhtimine Lähtudes riikliku statistika seadusest ja avaliku teabe seadusest on Statistikaameti kohustus viia ellu andmehaldust riigis. Andmehalduse kaudu kaardistatakse andmekirjelduse standardit järgides riigi andmekogudes olevad andmed, luuakse mõisteline selgus riigi käsutuses olevatest 24 andmetest, juhised andmekvaliteedi ja elukäigu järgimiseks ning tehnilise kättesaadavuse tagamiseks. Andmehalduse korraldamine läbi asutustes olevate andmehaldurite ning nende töö järelevalve peab tagama senisest suurema läbipaistvuse andmestike kasutusel ning halduskoormuse vähendamise riigis. Andmehalduse eesmärgiks on nn. ühekordse andmekorje rakendamine kõigis riiklikes andmekogudes Programmi juhtimiskorraldus Halduspoliitika programmi eesmärgi täitmise eest vastutab Rahandusministeerium, kelle roll on peamiselt koordineerimine ja suunamine: riigi kinnisvara, riigi haldusorganisatsiooni korralduse ja riigi personalipoliitika, kesksete tugiteenuste, riigiabi, riigihangete ja statistika valdkonnas. Halduspoliitika programmi teemad on jagunenud rahandus- ja riigihalduse ministri portfellide vahel. Ministritel on ühine vastutus järgmiste teemade lõikes: riigivara osakonna teemad (rahandusministri vastutusalas on osaluspoliitika, riigihalduse ministri vastutusalas on muu riigivarapoliitika, sealhulgas kinnisvara ja omandireform), osaliselt palgapoliitika, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse (RMITi) tegevused ja Rahandusministeeriumi kesksed tugiteenused. Riigihalduse ministri vastutusvaldkonnas on riigihaldus ja personalipoliitika, riigihangete ja riigiabi teemad, riigihangete vaidlustuskomisjon, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi Kinnisvara AS aktsionäri roll. Rahandusministri vastutusvaldkonnas on statistikaga seotud õigusloome ja poliitika kujundamine, Statistikaamet ning Eesti Energia AS, AS Eesti Loto ja AS Levira aktsionäri roll. Halduspoliitika programmi juhib halduspoliitika asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutavad ministrid kinnitavad programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Programm avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel. Rahandusministeeriumi halduspoliitika olulisteks partneriteks on eelkõige keskvalitsuse asutused, kuid personalipoliitika teemades (eelkõige keskse koolituse korraldus) on oluline puutumus ka laiema avaliku sektoriga. Riigiabi valdkonnas on partneriteks avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi sihtasutused, kohaliku omavalitsuse üksused jm (riigiabi valdkonnas käsitletavad riigiabi andjatena). Riigihangete valdkonnas on lisaks avaliku sektori organisatsioonidele partneriteks ettevõtted ja neid esindavad organisatsioonid. Riigi osaluspoliitikas on partneriteks teised osalusi valitsevad ministeeriumid, riigi äriühingud, sihtasutused ja MTÜd. Riigi kinnisvara valdkonnas on olulisteks partneriteks lisaks teistele ministeeriumidele, Riigi Kinnisvara AS (riigi hoonetega seotud kinnisvarateenused) ja Maa-amet (riigi maade haldamine). Halduspoliitika valdkondadel on tugev seos eelarvepoliitikaga (näiteks kinnisvaraga seotud investeeringud ja keskne palgapoliitika). Statistikaameti peamisteks koostööpartneriteks on riigiasutused, ettevõtted ning teadus- ja akadeemilised ringkonnad statistika tarbijatena, rahvusvahelised organisatsioonid ning andmeesitajad. Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) peamisteks klientideks partneriks on RTK teenuseid kasutavad riigiasutused, põhiseaduslikud institutsioonid, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja riigi asutatud sihtasutused, Euroopa Komisjon ja RTK poolt rakendatavatest meetmetest toetuse taotlejad. Riigiasutused, riigi valitseva mõju all olevad sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kellele tugiteenuseid osutatakse. Rahandusministeeriumi olulisteks partneriteks rahvusvahelisel tasandil on Euroopa Komisjon, OECD ja teised organisatsioonid erinevate rahvusvaheliste strateegiadokumentide koostamisel ja riigivalitsemisele seatud laiemate eesmärkide täitmisel. Koostööpartnerluseks on koostöövõrgustikel 25 ja kohtumistel osalemine2, rahvusvahelistes uuringutes osalemine, halduspoliitikaalase statistika andmine rahvusvaheliseks analüüsiks ning OECD tegevuskavas (2011) seatud eesmärkidesse panustamine. Riigivalitsemise tulemusvaldkond ja halduspoliitika programm on horisontaalselt seotud paljude tulemusvaldkondadega. Kõige enam on halduspoliitika programm seotud infoühiskonna, õiguskorra, regionaalarengu ja maaelu ning tööturu tulemusvaldkonnaga ja teiste riigivalitsemise programmidega. Programmi tulemuste seire toimub vastavalt määrusele „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks „Tõhusa riigi“ tulemusaruandesse. 2 OECD, Euroopa Komisjon jt rahvusvahelised organisatsioonid 26
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel