Rahandusministeerium · 22. veebruar 2022
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
22.02.2022 nr 48
Halduspoliitika programmi aastateks 2022-2025
kinnitamine
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitada „Halduspoliitika programm aastateks 2022-
2025“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisa: Halduspoliitika programm aastateks 2022-2025
Programmi nimi Halduspoliitika programm
Programmi eesmärk Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik
statistika muudab riigi toimimise läbipaistvaks
Programmi periood 2022–2025
Peavastutaja Rahandusministeerium
(ministeerium)
Kaasvastutajad (oma Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi
valitsemisala asutused) Infotehnoloogiakeskus, Riigihangete vaidlustuskomisjon
Sisukord
Sissejuhatus 2
Programmi eesmärk, mõõdikud, olukorra analüüs ja eelarve 3
Olukorra analüüs 5
Meetmete põhised mõõdikud, eelarve ja planeeritud tegevused 9
Meede 1. AVALIKU SEKTORI ORGANISATSIOONI JA RESSURSSIDE KORRALDAMINE 9
Tegevus.1.1. Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika kujundamine 9
Eesmärk: Optimaalse suurusega hästi toimiv haldusorganisatsioon ja kompetentne personal 9
Tegevus 1.2. Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni rakendamine 11
Tegevus 1.3. Riigivara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine 12
Meede 2. KESKNE TUGITEENUS 14
Tegevus 2.1. Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine Riigi Tugiteenuste
Keskuses (RTK) 15
Tegevus 2.2. IKT valdkonna arendamine ja korraldamine Rahandusministeeriumi
Infotehnoloogiakeskuses (RMIT) 18
Tegevus 2.3. Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine 19
Meede 3. STATISTIKA TAGAMINE 22
Tegevus 3.1. Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika 22
Programmi juhtimiskorraldus 25
1
Sissejuhatus
Halduspoliitika programm hõlmab riigi haldusorganisatsiooni korraldust, avaliku teenistuse
arendamist ja riigi personalipoliitika, riikliku statistika, riigi osaluspoliitika, riigi kinnisvara, riigiabi ja
riigihangete ning kesksete tugiteenuste poliitika kujundamist, analüüsi, nõustamist, õigusloomet ning
riiklikku ja haldusjärelevalvet riigihangete alal. Halduspoliitika valdkond hõlmab ühtlasi riigireformi
tegevuste koordineerimist (nt asutuste ümberkorraldamine ja protsesside arendamine, tugiteenuste
konsolideerimine, bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine). Programmiga mõjutatakse kõige
enam keskvalitsuse sektorit tulemusvaldkonna eesmärkide täitmisel.
Programmi elluviimisega panustatakse otseselt riigi tulemusvaldkonna “Tõhus riik” eesmärgi ja „Eesti
2035“ sihi “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik” ning seotud mõõdikute
sihttasemete saavutamisse. Nende saavutamisse panustavad riigivalitsemise kontekstis eelkõige
Rahandusministeerium oma valitsemisalaga ning Riigikantselei.
Joonis 1. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ programmid ja eesmärgid
Eesmärkide saavutamiseks suurendatakse pidevalt valitsemise ühtsust, riigi sujuvat toimimist ja
innovatsioonisuutlikkust ning parandatakse teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Fookuses on üha
enam koostöö kasvatamine, et tegutseda ühtsena eesmärkide täitmisel ning uuteks väljakutseteks
valmistumisel, samuti valitsus- ja halduskorralduse paindlikkus prioriteetsete teemadega tegelemisel,
ametkondade ümberkorraldamisel ja ressursside juhtimisel.
Suure osa programmi mahust moodustavad kesksed tugiteenused, mida pakuvad Riigi Tugiteenuste
Keskus ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Statistika tagamise meetme eelarve on
peamiselt Statistikaameti juhtida.
Koostöös teiste valitsemisaladega jätkatakse riigiasutuste ja tugiteenuste konsolideerimistega ning
kasvatatakse andmehalduse ja protsesside tõhusust. Riigi personalipoliitikat kohandatakse samuti
ühiskonnas toimuvate muudatustega ning ühtlasi osutatakse koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega
riigitöötajatele keskseid koolitus- ja arendustegevusi.
2
Joonis 2. Halduspoliitika programmi struktuur
Programmi eesmärk, mõõdikud, olukorra analüüs ja eelarve
Eesmärk: Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika muudab riigi
toimimise läbipaistvaks.
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Keskvalitsuse kulutuste osakaal SKPst,%, ≤ 34,1 33,5 38,5 33,3 33,3 33,3 33,3 33,3
Keskvalitsuse osakaal tööhõivest (20-64),%, ≤ 8,1 8,2 8,3 9 9 9 9 9
Statistika tarbija rahuloluindeks, ≥ 42 70,6 73 70 70 70 70 70
3
Joonis 3. Halduspoliitika programmi 2022. aasta eelarve tegevuste lõikes
Programmi eelarve täitmine 2021 RE 2022RE Muutus Muutus, Eelarve
tegevuste lõikes, tuh eurot % 2023 2024 2025
Halduspoliitika programm -64 133 -62 679 1 454 -2% -61 083 -52 426 -49 491
Tegevus: Haldusorganisatsiooni
ja personalipoliitika
kujundamine -1 174 -1 144 30 -3% -1 099 -731 -732
Tegevus: Riigivara poliitika ja
selle elluviimise
koordineerimine -1 696 -1 180 516 -30% -1 178 -1 163 -1 163
Tegevus: Riigihangete poliitika
ja riigiabi regulatsiooni
rakendamine -1 131 -1 277 -146 13% -1 295 -1 291 -1 310
Tegevus: Tugiteenuste
pakkumine ja toetuste
rakendamine RTK-s -18 454 -18 517 -63 0% -17 864 -11 085 -10 848
Tegevus: IKT valdkonna
arendamine ja korraldamine -22 875 -23 718 -843 4% -22 642 -20 999 -18 339
Tegevus: Ministeeriumite
ühishoone kesksete
tugiteenuste korraldamine -6 685 -6 728 -43 1% -6 726 -7 172 -7 167
Tegevus: Statistika tegemise
poliitika kujundamine ja
statistika -12 118 -10 116 2 002 -17% -10 280 -9 984 -9 932
4
Olukorra analüüs
Eesmärkide saavutamiseks jätkatakse riigiülese strateegilise personalipoliitika ja tõhusa
riigihaldusorganisatsiooni kujundamise, riigivara juhtimise ning riigihangete korralduse
parendamisega. Peamiseks väljakutseks on poliitika kujundamisel ja otsuste tegemisel tõhususe ja
kvaliteedi vahel tasakaalu leidmine.
Areng hea või väga hea:
➢ Vaatamata koroonakriisile on jätkunud töö riigireformi tegevustega. Valdkonnaüleselt on
liidetud riigiameteid, et kaotada dubleerimist ning korraldada paremini ja tõhusamalt
teenuseid. Tegevust on alustanud Haridus- ja Noorteamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet
ning Põllumajandus- ja Toiduamet ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Valitsus on
otsustanud ka arvutitöökoha baasteenuste konsolideerimise, mis puudutab 110 asutust ja
ligikaudu 25 000 töökohta. Valitsuse poolt on kinnitatud ühtlasi täiendatud riigireformi
tegevuskava 2021─2023, mille raames on muu hulgas käivitamisel dokumendihalduse
konsolideerimise pilootprojekt ning kokku on lepitud ka riigi laborite ühendamises, mille
elluviimisesse järgnevatel aastatel panustatakse.
⮚ Aastatel 2016─2018 töötati välja Rahandusministeeriumi juhtimisel ning Tartu Ülikooli ja
konsultantide kaasabil hoonestatud kinnisvara optimeerimise, planeerimise ja
eelarvestamise protsessid. Protsessid suunavad kinnisvaraotsuseid tegema tuginedes rohkem
kogutavatele võtmenäitajatele ja nende analüüsimisele. Lähiaastatel on kesksel kohal
nimetatud juhtimissüsteemi rakendamine ning selleks vajalike tehnoloogiliste arenduste
väljatöötamine ja juurutamine.
⮚ Tööle on hakanud riigimajad Rakveres, Jõhvis, Viljandis, Raplas ja Jõgeval, kuhu on kolinud 19
asutust.
⮚ Riigi osaluspoliitikas jätkub osaluste detsentraliseeritud juhtimine, kuid poliitika kujundamine
toimub keskselt koordineerituna Rahandusministeeriumi poolt. Osaluspoliitika paremaks
rakendamiseks on äriühingute nõukogude liikmete valimiseks moodustatud
nimetamiskomitee ning Tartu Ülikooli kaasabil on valminud käsiraamat, et abistada nõukogu
liikmeid nende ülesannete täitmisel. Valitsus on kinnitanud ka osaluspoliitika põhimõtted ning
selle baasil on Riigikogule esitatud riigivaraseaduse muutmise eelnõu. Valitsuse poolt
kinnitatav osaluste valitsemise koondaruanne annab kord aastas Riigikogule, Riigikontrollile ja
avalikkusele ülevaate tulemustest ja olulisematest trendidest.
⮚ Riigihangete valdkonnas on jätkuvalt kõrge e-riigihangete tase ning nii rahvusvaheliste kui ka
ühiselt ja keskselt korraldatavate hangete arv on kasvamas. Riigihangete 2020. aasta ülevaate
põhjal korraldati Eestis e-riigihankena 97% hangetest. Riigihangete registri kasutajate rahulolu
hinnang kasutusmugavusele ja funktsionaalsusele oli 2020. aastal läbi viidud rahulolu-uuringu
järgi 77%. Uuendustega kaasas käimiseks ja elektroonilise teabevahetuse toetamiseks jätkus
riigihangete registri arendamine ning selle kasutusmugavusse panustamine. Eesti on saanud
mitmendat aastat järjest Euroopa Liidu ühtse turu tulemustabelis kõrgeima hinnangu. Pidev
koolitus- ja nõustamistegevus näitab tulemusi, sest nõustamispäringute arv on vähenenud.
Ühtlasi viitab see ka 2017. aastal jõustunud riigihangete seaduse rakenduspraktika välja
kujunemisele. Vaidlustatud riigihangete osakaal on jätkuvalt madal, ulatudes 2020. aastal 2,7%
kõigist riigihangetest.
5
⮚ Riigiabi andmine võimaldab parimal moel arendada ettevõtlust ja toetada abi vajavaid
sektoreid. Vabariigi Valitsuse kinnitatav riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruanne annab kord
aastas avalikkusele ülevaate antud riigiabist valdkondade lõikes. Riigiabi register toimib ning
kasutajate hinnang kasutusmugavusele ja funktsionaalsusele on 2020. aastal läbi viidud
rahulolu-uuringu järgi 10 palli skaalas üle 8.
⮚ Arvestusteenuste konsolideerimise tulemusel pakub Riigi Tugiteenuste Keskus
arvestusteenuseid seisuga 01.09.2021 186-le asutusele ehk 75,3% kogu keskvalitsusest.
Konsolideerimine on toonud riigile kokkuhoidu igal aastal üle 2 miljoni euro. Arvestusteenuste
kliendid hindavad keskselt pakutavaid arvestusteenuseid kõrgelt ─ 2021. aasta klientide
rahulolu uuringu tulemustes kajastub, et personali- ja palgaarvestuse keskmine rahulolu on 10
palli skaalal 9,1 ja finantsarvestuses 8,7 palli.
⮚ Toetuste valdkonna konsolideerimise tulemusel on vähenenud väljaspool Riigi Tugiteenuste
Keskust rakendusüksuste arv alates 2019. aastast 7-lt asutustelt 3 asutuse peale. Kooskõlas
Vabariigi Valitsuse prioriteetide ja poliitikakujundaja õigusraamistiku põhimõtetega
kujundame toetuste süsteemi ja kehtestame vajadusel reeglid abikõlblikkusele, et tagada
kokkulepitud eesmärkide saavutamine ja toetusvahendite mõistlik kasutamine. Toetuste
rakendamisel toimub tegevuste kavandamine ja korraldamine rahastusallikast sõltumata,
muutes süsteeme vajaduse poliitikakujundaja nõuetele vastavaks. Riigi Tugiteenuste keskus
hindab klientide rahulolu teenusega iga-aastaselt. 2021. aastal oli toetuse taotlejate rahulolu
Riigi Tugiteenuste Keskuse teenusega 10 palli skaalal 9,1 palli ja e-toetuskeskkonnaga 8,3 palli.
⮚ Vabariigi Valitsuse korraldusega keskseks hankijaks määratuna korraldab Riigi Tugiteenuste
Keskus üleriigilisi ühishankeid ja keskseid hankeid ning osutab valitsusasutustele ja nende
hallatavatele asutustele riigihangete tugiteenust. Hangete korraldamise teenuse kulu on
0,001 eurot sõlmitud hankelepingute maksumuse iga 1 euro kohta, mis ületab ootuseid
planeeritud sihttasemega võrreldes (2020. a sihttase 0,01 eurot). 2020. aastal sõlmitud
hankelepingute kogumaksumus oli 566 420 198 eurot ja teenuse kogukulu 677 908 eurot.
Riigihangete korraldamise teenuse klientide regulaarse tagasiside soovitusindeks skaalal
10 palli on 9,2 palli 2021. aastal.
⮚ Statistikaamet sai 2020. aastal Selge Sõnumi auhinna ja 2021. aastal Parima andmete
visualiseerija tiitli, olles viimaste aastatega oluliselt muutunud kliendisõbralikumaks nii uute
statistika visualiseerimise kui ka uue olulise informatsiooni aja- ja asjakohase esitamisega (nt.
COVID ajal mobiilide liikuvusanalüüs, Tõetamm, Juhtimislauad, jt)
Vajab tähelepanu:
Personalipoliitikas on järgmiste aastate jätkuvaks süvenevaks probleemiks demograafiline
trend elanike vähenemise ja vananemise suunas. Peamised strateegilised väljakutsed, millega
riik peab tegelema ja kohanduma, on demograafiline olukord ning kulusurve riigieelarvele.
Eesti rahvastik, sealhulgas tööealine elanikkond, väheneb ja kvalifitseeritud tööjõudu on raske
6
leida kõikides sektorites. Rahvastikuprognoosi järgi väheneb tööealine elanikkond aastaks
2040 ligikaudu 36 000 inimese võrra1. Demograafilised trendid, sealhulgas tööealise
elanikkonna vähenemine, on otseselt teemad, mis mõjutavad järgmise nelja aasta lõikes
(2022–2025) halduspoliitika valdkonda. Oluline on tegutseda selle nimel, et piiratud
ressursside tingimuses jätkusuutlikku haldusorganisatsiooni kujundada ning leida tasakaal
tõhususe ja kvaliteedi vahel.
Seetõttu on keskvalitsus võtnud eesmärgiks hoida valitsussektori töötajate arvu alla 12%
tööealisest elanikkonnast (15–74 aastased) ning valitsussektori kulude osakaal SKPst alla 40%,
et tagada sektorite vaheline mõistlik tasakaal. Valitsussektori töötajate arv on viimasel
kümnendil aga suurenenud ligi 1887 inimese võrra. Valitsussektor moodustas 2020. aastal
tööealisest elanikkonnast (20–64-aastased) 15,2% ning tööhõivest 18,1%.
⮚ Väljakutseks on asutustevaheline koostöö maakondades ning riigi võimekus pakkuda
võrdselt head töökeskkonda üle Eesti, mille eesmärk on teenuste kvaliteedi ühtlustumine
kogu riigis. Perioodil 2020–2026 alustavad kõigis maakonnakeskustes tööd riigimajad.
Riigimajadesse luuakse ka kaugtöökohad, kus riigitöötajad saavad ajutiselt töötada.
Riigimajade loomine jätkub koos muude kaugtööd võimaldavate lahenduste väljatöötamisega.
⮚ Kinnisvara valdkonnas on väljakutseks optimaalse rahastamismudeli väljatöötamine. Täna
kasutusel olev süsteem tagab küll hoonete säilimise pikaajaliselt, kuid ei arvesta muutuvate
vajadustega (sh uued töövormid) ning on riigieelarvele osutunud üle jõu käivaks. Tähelepanu
vajab ka riigi kinnisvararegistri arendamine, et tagada juhtimissüsteemi täiemahuliseks
rakendamiseks vajalik automatiseeritus ja tehniline tugi. Kinnisvararegistri vastu on huvi
tundnud ka kohalikud omavalitsused. Samuti on väljakutseks kahaneva rahvastikuga
piirkondades elukeskkonna ja elamumajanduse ümberkorraldamine, mille lahendused KOV-
idele töötatakse välja tühjenevate korterelamute pilootprojekti raames.
⮚ Riigihangete valdkonnas on eesmärgiks rahaliste vahendite parimal viisil kasutamine.
Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatavaid hankeid viidi 2020. aastal läbi vaid 13% kõigist
hangetest. Kui tahame olla suunanäitajad kvaliteetsete ja optimaalse hinnaga toodete ning
teenuste hankimisel, siis tuleb rohkem rõhku panna väärtuspõhistele hangetele. Euroopa Liidu
põhimõtetest lähtuvalt vajab Eestis edendamist riigihangetel kvaliteedikriteeriumite
kasutamine ja ühe pakkujaga hangete osakaalu vähendamine. Väljakutseks on
riigihankepoliitika põhimõtete riigiülene kokkuleppimine.
Üle-Euroopalise andmevahetuse ühtlustamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks on Eestil
kohustus võtta riigihangete registris kasutusele riigihanke teadete uued e-vormid. Samuti on
vaja hoida koolituste ja nõustamiste taset, et parendada riigihangete korraldajate ja
riigihangetel osalejate teadmisi.
⮚ Riigiabi valdkonnas nõuab jätkuvat panustamist riigiabi reeglite selgitamine, arvestades nende
keerukust ja paljusust. Alates 2022. a kehtivad uued EL riigiabi õigusaktid viies valdkonnas,
avaldatud on kolm uut õigusaktide eelnõud. Samal ajal toimub mitmete uute fondide
kasutuselevõtt: EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF), Ühtekuuluvust ja Euroopa
territooriume toetava taasteabi (REACT-EU), Õiglase Ülemineku Fond, Moderniseerimise
Fond. Seega tuleb uute toetusmeetmete tingimusi töötada välja olukorras, kus korraga kehtib
palju uusi reegleid. Olukorrale lisab keerukust see, et õigusaktide tõlgendamise ainupädevus
1
Statistikaamet (2019). Rahvastikuprognoos näitab rahvaarvu vähenemise aeglustumist. Pressiteade on
kättesaadaval aadressil: https://www.stat.ee/pressiteade-2019-077
7
on Euroopa Komisjonil, samas otsuste ja seisukohtade saamine nendelt on aeganõudev
(keskmiselt 5–18 kuud).
Väljakutseks on riigiabi ekspertide vähesus. Eriti kriitiline on olukord siis, kui ühekorraga
vajavad lahendust mitu suuremat teemat. Reeglite selgitamiseks korraldatakse jätkuvalt
koolitusi ja uuendatakse juhendeid. Olukorda parandaks eestikeelse akadeemilise
riigiabiõiguse käsiraamat.
Statistika kasutajad soovivad saada üha kiiremini, kvaliteetsemalt ja visuaalselt
arusaadavamaid statistilise analüüsi väljundnäitajaid juhtimisotsuste efektiivseks
toetamiseks. Euroopa Liidu ja riigisiseste peamiste avaliku huvi esindajate statistikavajadus on
pidevalt avardunud, kuivõrd otsused on muutunud fakti- ehk andmepõhiseks. Üksikasjalikuma
statistika tegemine ilma andmesubjektide koormust oluliselt suurendamata eeldab uute
andmeallikate, meetodite ja statistilise töötluse infotehnoloogiliste vahendite kasutamist.
Väljakutseks on selgitada mh riigiülesed ootused statistikale, kaardistada rollid ja funktsioonid,
et vältida dubleerimist, koostada ülevaade andmekogudest. Kavandatakse andmehalduse ja
analüüsi reformi läbiviimist.
⮚ Andmehaldus on halduspoliitika programmis teenus, mis on veel riigiüleselt väljatöötamisel.
Riigil puudub terviklik ülevaade tema asutuste käes olevatest andmetest. Dubleerivat andmete
küsimist saab vähendada, edendades once-only põhimõtet. Andmekvaliteet on teada osaliselt
(rahvaloenduse allikad), kuid paljudel teistel juhtudel teadmata, mis takistab andmete
mitmekordset kasutust (twice-use põhimõte).
Programmi olulisemad tegevused järgmise 4 aasta vaates (max 5)
1. Riigi haldusorganisatsiooni ja selle ressursside kasutamise tõhustamine, sh riigireformi
tegevuskava täitmine, riigimajade loomine ja riigi strateegilise personalijuhtimise uue
tervikkontseptsiooni väljatöötamine ja juurutamine.
2. Elamumajanduse ümberkorraldamise meetme rakendamine ja täiustamine tühjenevate
piirkondade probleemi lahendamiseks. 2020–2022 läbiviidava pilootprojekti põhjal väljatöötatud
meetmete rakendamise käigus selgub nende täiendamis- ning ka võimaliku lisarahastuse vajadus.
Töötatakse välja ka vajalikud seadusemuudatused (eeskätt asjaõigusseadus ja kinnisasja avalikes
huvides omandamise seadus).
3. Riikliku andmehalduse sisseviimine, sh riigi põhiandmete määramine, riigi käsutuses olevate
andmete kirjeldamine ning selgelt toimiva andmete kvaliteedi parandamise ja elukäigu raamistiku
loomine.
4. Viiakse läbi rahva- ja eluruumide registripõhine loendus 2021, näitajate avalikustamine 2022.
5. RTK tegevusvaldkonnas olevate Euroopa Liidu 2014–2020 toetusperioodi maksete kiirendamine ja
uute toetusperioodide programmide käivitamine.
8
Meetmete põhised mõõdikud, eelarve ja planeeritud tegevused
/Meetmete tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Uuringud ja analüüsid;
Projektid jm suured tegevused; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused/
Meede 1. AVALIKU SEKTORI ORGANISATSIOONI JA RESSURSSIDE KORRALDAMINE
Eesmärk: Tõhus haldusorganisatsioon ning ressursside korraldamine
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Riigi ametiasutuste teenistujate vabatahtlik
7,7 7,7 6,0 5─8% 5─8% 5─8% 5─8% 5─8%
voolavus, %
Euroopa Komisjoni tulemustabeli hinnang
roheline roheline roheline roheline roheline roheline roheline roheline
riigihangete korraldusele
Keskvalitsuse hüvitised töötajatele SKP-st, %, ≤ 6,4 6,4 7,0 6,3 6,3 6,3 6,3 6,3
Keskvalitsuse organisatsioonide arv kokku, ≤ 306 266 266 264 264 264 264 264
Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse määr, % 70 79 83 83 85 85 85 85
Tegevus.1.1. Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika kujundamine
Eesmärk: Optimaalse suurusega hästi toimiv haldusorganisatsioon ja kompetentne personal
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Keskvalitsuse töötajate osakaal pealinnas, %, < 43,9 44,7 44,3 44,7 44,7 44,7 44,7 44,7
Riigi ametiasutuste teenistujate pühendumus
3,35 - - 3,43 - 3,5 3,3─3,5 -
indeks (5 palli skaalal)
Riigi ametiasutuste teenistuse üldine palgalõhe, %,
3,8 6,3 4,7 6,3 6,3 6,3 6,3 6,3
<
Keskvalitsuse keskmine palk võrdluses Eesti
1,23 1,25 1,28 1,21─1,25 1,21─1,25 1,21─1,25 1,21─1,25 1,21─1,25
keskmise palgaga
Riigi ametiasutuste koolituskulude osakaal
1,45 1,02 0,68 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02
tööjõukuludest, %, ≥
Tegevused ja tulemus:
Riigi personalipoliitika kujundamine
Riigi personalipoliitika kujundamise tulemusena tagatakse riigi ülesannete täitmiseks vajalikus mahus
ja vajaliku kvalifikatsiooniga pühendunud personali olemasolu.
Peamisteks ülesanneteks on riigi palgapoliitika, keskse koolituse ja arendustegevuse põhimõtete,
värbamispoliitika, personali hindamise, planeerimise ja arvestuse põhimõtete, avaliku teenistuse
seaduse rakenduspraktika kujundamine ning strateegilise personalijuhtimise, ametniku eetika ja
avaliku teenistuse arendamine. Riigi värbamispoliitikas jätkatakse paindliku töökorralduse
soodustamisega ─ asutused värbavad võimalusel Eesti erinevatesse regioonidesse ning toetatakse
kaugtööd.
9
Keskse koolituse ja arendustegevuse valdkonnas on peamine väljakutse üleminek ESF seniselt
rahastusmudelilt asutuste enda poolt, riigieelarvest või muudest rahastusallikatest finantseeritavatele
arendustegevustele alates 2024. aastast. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb kogu kriitiliste
arendustegevuste pakett läbi vaadata ning leida lahendused, mis aitavad rohkem arendustegevusi läbi
viia ressursitõhusalt. Ühendades muu hulgas KOV ja keskvalitsuse sihtrühmi ja koolitusi, kus see on
mõistlik ja vajalik.
Rahandusministeerium nõustab riigiasutusi ühtse personalipoliitika elluviimisel.
Igal aastal ülevaate koostamine Vabariigi Valitsusele riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus
olulisematest personalinäitajatest ja palkadest ning ettepanekute tegemine palgakorrektsioonideks.
Igal aastal ülevaate koostamine Riigikogule avaliku teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest,
teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest, nende palkadest ja töötasudest ülevaate tegemine
ametiasutuste ja teenistusgruppide kaupa.
Avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu kordusuuring (2023).
Riigi ameti- ja hallatavate asutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste
palgauuring (RM tellitav iga-aastane kordusuuring).
Riigihalduse korraldamine
Riigihalduse korraldamise tulemuseks on Eesti jaoks optimaalse keskvalitsuse organisatsioonilise
struktuuri ja juhtimiskvaliteedi loomine ja hoidmine.
Riigireformi tegevuste keskse vaate hoidmine ja koordineerimine.
Riiklike organisatsioonide arendamine (juhtimissüsteemid, sisekontrollisüsteemid) ja optimaalsete
lahenduste leidmine kesksete tugiteenuste konsolideerimiseks RTKsse.
Riigikogu otsuse eelnõu riigireformi elluviimiseks.
Riigi ühiste teenuskeskuste (riigimajade) rajamise koordineerimine maakonnakeskustes (va Tallinn ja
Tartu).
Riigireformi seniste tulemuste ja uute suundade alusanalüüs (2022).
10
Tegevus 1.2. Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni rakendamine
Eesmärk: Riigihanked toetavad kvaliteetse hanke eseme soetuse kaudu valdkondlike poliitikaid, on
kulutõhusad, konkurentsi tagavad ja läbipaistvad ning panustavad sotsiaalsete, keskkonnahoidlike ja
innovatsioonieesmärkide saavutamisse.
Riigiabi andmine on kooskõlas EL ja siseriiklike õigusaktidega tagades õiglase konkurentsi.
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Euroopa Komisjoni negatiivsete riigiabi otsuste
0 0 1 0 0 0 0 0
arv
Riigiabi koolitustel osalejate rahulolu, % 85 87 95 87 87 87 87 87
Riigihangete rahalise mahu osakaal riigieelarve
28 26 32 28 28 28 28 28
kuludest, %
VKE -dega sõlmitud lepingute osakaal, %, > 86 86 87 80 80 80 80 80
Riigihangete registri kasutajate rahulolu (osakaal
- - 77 - 77 - - 77
100-st), %, >
Keskmine pakkujate arv hankes 3,7 4 4,6 >3,8 >3,8 >3,8 >3,8 >3,8
Kohtusse kaevatud ning kohtu poolt hankeasjana
sisuliselt läbi vaadatud vaidlustuskomisjoni 78 74 72 76 77 78 78 78
otsuste jõusse jätmise määr, %, >
Tegevused ja tulemus:
Riigihanke valdkonna poliitika kujundamine
Õigusregulatsiooni stabiilsuse, direktiividele ja riigihankepoliitika eesmärkidele vastavuse tagamine
läbi riigihangete alase õigusloome
Riigihankepoliitika põhimõtete riigiülene kokkuleppimine
Igal aastal Vabariigi Valitsusele ülevaate esitamine riigihankepoliitika kujundamise, nõustamis- ja
koolitustegevuse, riikliku järelevalve ja riigihangete registri tegevuse kohta.
Nõustamine, juhiste koostamine ja koolitamine, et tagada õigusaktides kehtestatud nõuetest
kinnipidamine. Vajaduspõhiselt riigihankepoliitika elluviimist toetavate analüüside läbiviimine.
Riigihankeid puudutavate statistiliste andmete kogumine, töötlemine ja avaldamine ning koostöö
tegemine rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Riikliku ja haldusjärelevalve teostamine riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise
üle ja väärteomenetluste läbiviimine.
Elektrooniliste riigihangete toetamine riigihangete registri vahendusel
Riigihangete registris avaldatakse andmed hankijate ja toetuse saajate hangete ja sõlmitud
lepingute ning riigihangete vaidlustuste kohta. Riigihangete register on iseteeninduskeskkond, mis
võimaldab hankijatel riigihankeid ühes keskkonnas tervikprotsessina korraldada ja ettevõtjatel neis
11
osaleda. Riigihangete register edastab e-Saatja veebiteenusega Eesti hankijate riigihangete teated
avaldamiseks Euroopa Liidu Teataja veebiväljaandesse TED ning pakub Euroopa Liidu ülese hankepassi
vormi koostamise ja täitmise teenust. Riigihangete registris on võimalik kasutada innovaatilisi e-hangete
tööriistu, nagu e-oksjon, e-kataloog ja dünaamiline hankesüsteem. Register pakub kasutajatuge,
juhendeid ja kasutajakoolitusi.
Elektroonilised riigihanked aitavad riigihankeid tõhustada, vähendades osapoolte kulusid, parandades
ligipääsu riigihangetele ning suurendades riigihangete läbipaistvust ja kontrollitavust.
Riigihangete registri arendus jätkub, et toetada reeglite järgimist, viiakse ellu ka riigihanke teadete uute
e-vormide projekt (2023).
Riigihangete vaidlustuste lahendamine
Riigihangete vaidlustuskomisjon tagab riigihangetes esitatud vaidlustuste ja kahju hüvitamise
taotluste läbivaatamise vastavalt riigihangete seaduses sätestatud menetluskorrale ja tähtaegadele.
Vaidlustusmenetluse läbimine panustab riigihankepraktika parendamisse.
Riigiabi reeglite rakendamise koordineerimine
Õiglase konkurentsikeskkonna hoidmise eesmärgil aitab Rahandusministeerium tagada, et riigiabi
andjate antud riigiabi on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega.
Igal aastal Euroopa Komisjonile ja Vabariigi Valitsusele ülevaate esitamine riigiabi ja vähese tähtsusega
abi kohta.
Riigiabi andjate ja teiste huvitatud osapoolte nõustamine.
Riigiabi reeglite õigeks rakendamiseks koolituste korraldamine.
Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri pidamine andmete läbipaistvuse ja kontrollitavuse
eesmärgil, sealhulgas võimaldatakse vähese tähtsusega abi vaba jäägi kontrollimist.
Tegevus 1.3. Riigivara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine
Eesmärk: Tõhus riigivara valitsemise korraldus
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Kinnisvaraomandi tsentraliseerituse määr, % 45 45 48 47 50 50 50 50
Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute osakaal
26 30 22 45 45 50 60 60
kõigist riigi äriühingutest, %
Kulutõhususust parandanud riigi sihtasutuste
61 26 30 70 75 75 75 75
osakaal, %
Miinimumnõuetele vastavaks viidud m2 osakaal
4 3 1 3 3 3 3 3
miinimumnõuetele mittevastavast portfellist, %
12
Tegevused ja tulemus
Riigivara valitsemise poliitika väljatöötamine ja rakendamise nõustamine
Riigivara valitsemist puudutava õigusliku keskkonna arendamine, riigivaraseadust puudutavatele
päringutele vastamine ja juhendite koostamine.
Riigivaraseaduse täiendamine maapoliitika põhimõtete ja kohalikele omavalitsusüksustele maade
võõrandamise lihtsustamisettepanekutega 2022.
Elamumajanduse ümberkorraldamise meetme rakendamine ja täiustamine tühjenevate piirkondade
probleemi lahendamiseks. Väljatöötatud meetmete rakendamine seaduseelnõude väljatöötamine
(asjaõigusseadus ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus).
Riigi kinnisvara strateegiline juhtimine
Riigi tegevuseks vajaliku kinnisvararessursi planeerimine ja eelarvestamine.
Tööprotsesside kirjeldamine ning nende rakendamist toetavate juhendmaterjalide ja õigusaktide
väljatöötamine, samuti valitsemisalade nõustamine ja koolitamine kinnisvaraotsuste tegemisel.
Riigi kinnisvara juhtimine peab hakkama tuginema kesksetele võtmenäitajatele. Seda on võimalik
rakendada täies mahus peale riigi kinnisvararegistri arenduste juurutamist, eelduslikult 2023. aastal. Seni
toimub kinnisvara juhtimiskavade koostamine piiratud arvu võtmenäitajate põhjal.
Riigi olemasoleva põhitegevuse jaoks kasutatava hoonestatud kinnisvara investeeringute tegemisel
optimeerimisreservi edukas rakendamine Riigi Kinnisvara AS-i kaudu, vähendamaks Valitsuses tehtavaid
üksikobjektide otsuseid.
Riigi kinnisvara nõukoja tegevuse korraldamine valdkonna jaoks olulistele probleemidele
optimaalseimate lahenduste leidmiseks.
Kinnisvararegistri pidamine
Riigi kinnisvararegister võimaldab saada avaliku ülevaate riigi omandis ja kasutuses olevast kinnisvarast.
Samuti on registris võimalik menetleda riigivaraseaduse alusel tehtavaid tehinguid ja toiminguid.
Registriandmete põhjal on võimalik koostada aruandeid. Lisaks kinnisvararegistris loodavatele andmetele
kajastab register olemasolevates registrites või andmekogudes olevaid kinnisvara puudutavaid andmeid
x-tee põhimõttel.
Riigi kinnisvara juhtimiseks keskse infosüsteemi arendamine. Riigi kinnisvararegistri arenduste I
etapiga viiakse register uuele kaasaegsele platvormile 2022. aasta veebruaris ning II etapiga luuakse
2023. aasta lõpuks keskkond ning vajalikud liidesed erinevate andmebaasidega, et võimaldada kinnisvara
juhtimissüsteemi võtmenäitajate kogumist ja analüüsimist
Riigi osaluspoliitika kujundamine ja korraldamine
Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise põhimõtete kaasajastatuna hoidmine (lähtuvalt
rahvusvahelistest parimatest praktikatest, sh OECD soovitustest).
13
Regulaarne aruandlus valdkonna tulemuslikkuse kohta iga-aastase koondaruande näol Vabariigi
Valitsusele, Riigikogule ja Riigikontrollile.
Vabariigi Valitsusele oma hinnangute andmine riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes
tehtavate otsuste kohta, sealhulgas neid puudutavate finantsküsimuste kohta ning ettepanekute
tegemine äriühingute ja sihtasutuste konsolideerimiste ning neis jätkamise otstarbekuse kohta.
Osaluspoliitika põhimõtete uuendamine ja kinnitamine Vabariigi Valitsuse poolt hiljemalt 2024. a, sh
Nimetamiskomitee rakendamine suuremate sihtasutuste nõukogu liikmete nimetamiseks.
Riigiasutuste nõustamine eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemist puudutavates küsimustes.
Riigi osalusega äriühingute nõukogudesse liikmete valimise ettepanekuid tegeva nimetamiskomitee
töö korraldamine.
Riigi esindajate nõustamine ja koolitamine eraõiguslike juriidiliste isikute nõukogudes, sh
koolitusprogrammi jätkamiseks aastatel 2022–2025 uue hanke korraldamine koolituspartneri leidmiseks.
Omandireformi lõpule viimine
Vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamine ja andmete analüüsimine,
kompensatsiooninõuete esitajate nõustamine ning nimetatud tegevustes koostöö tegemine Maa-ameti
ja kohalike omavalitsustega.
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi taotluste ja neist tulenevate valitsuse korralduste
eelnõude menetlemine; raha kasutamise aruandluse koostamine; erastamisraha laekumise
prognoosimine ja jälgimine omandireformi reservfondi.
Analüüs „Omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud“ on läbiviidud, kuid Vabariigi Valitsus pidas
lõplike ettepanekute arutamiseks ja otsuste tegemiseks vajalikuks täiendavaid analüüsitoiminguid.
Omandireformi mõjusid analüüsiva 2020. aastal läbiviidava uuringu põhjal ettepanekute tegemine
seadusandluse täiendamiseks. Uuringu tulemused on kavas trükis avaldada ja võimaluse korral esitleda
rahvusvahelisel konverentsil mõnel järgneval aastal. Uuringu tulemusena võib tekkida vajadus
kompensatsioonimehhanismi ja selle rahastamisvõimaluste väljatöötamiseks.
Meede 2. KESKNE TUGITEENUS
Eesmärk: Pakutavad teenused on kvaliteetsed ja kulutõhusad
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
RTK poolt pakutavate teenuste kliendirahulolu 8,7
8,1 7,7 8,3 8,5 8,5 8,5 8,5
(10-palli skaalal), ≥ (tegelik)
RMITi poolt pakutavate tugiteenuste
4,5 4,4 4,56 4,2 4,2 4,2 4,2 4,2
kliendirahulolu (5-palli skaalal), ≥
Ministeeriumide ühisosakonna poolt
pakutavate tugiteenuste kliendirahulolu (5- 4,5 4,5 - 4,4 4,4 4,4 4,4 4,4
palli skaalal), ≥
14
Meetme järgmise nelja aasta olulisemad tegevused on pakutavate tugiteenuste efektiivsuse ja
lisandväärtuse tõstmine, arendades selleks teenuste osutamisega seotud tööprotsesse ja
infosüsteeme ning panustades töötajate erialasesse arengusse, üldkompetentsi ja kliendibaasi
suurendamisse.
Tegevus 2.1. Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine Riigi Tugiteenuste
Keskuses (RTK)
Eesmärk: Pakkuda kvaliteetseid ja kulutõhusaid tugiteenuseid enamikule keskvalitsuse asutustest.
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Personali- ja palgaarvestuse teenuse
8,7 8,7 8,9 9,1 8,5 8,5 8,5 8,5
kliendirahulolu, (10-palli skaalal), ≥
Finantsarvestuse teenuse kliendirahulolu, (10-palli
8,4 8,6 8,7 8,7 8,5 8,5 8,5 8,5
skaalal), ≥
Riigihangete korraldamise teenuse kliendirahulolu, 9,2 (9,2
7,1 7,4 8,9 8,5 8,5 8,5 8,5
(10-palli skaalal), ≥ tegelik)
Rakendusasutuste ja rakendusüksuste rahulolu RTK 7,9 (7,9
- 6,2 7,1 8,0 8,2 8,5 8,5
toetuste teenustega, (10-palli skaalal), ≥ tegelik)
Toetuse taotlejate rahulolu RTK kui
- 7,2 8 9,1 8,5 8,5 8,5 8,5
rakendusüksusega , (10-palli skaalal), ≥
Asutuste koolitusjuhtide rahulolu personaliarenduse
- - 7,6 8,2 8 8,2 8,5 8,5
teenusega , (10-palli skaalal), ≥
Tegevused ja tulemus:
Keskne tugiteenus aitab kaasa teenindatavate asutuste eesmärkide saavutamisele ja arengule,
võimaldades neil keskenduda oma põhitegevusele.
RTK osutab keskseid teenuseid keskvalitsuse asutustele tugiteenuste kokkuleppes ja teenuste kirjeldustes
kokkulepitud mahus. Teenuste kasutajate arv kasvab igal aastal. Tugiteenuste osutamise raames täidab
RTK Euroopa Liidu struktuurivahendite ja piiriüleste programmide korraldus- ja makseasutuse
funktsiooni, Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide kontaktasutuse ning
õigusaktides määratud juhul ka rakendusüksuse ülesandeid.
RTK on aruandekohustuslik riigihalduse ministri ees, kes suunab ja koordineerib keskuse tegevust ning
teostab selle üle teenistuslikku järelevalvet.
RTK järgmise nelja aasta fookuses on pakutavate teenuste kvaliteedi ja tõhususe parandamine ning
teenindatavate asutuste arvu kasvatamine. Kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks arendatakse teenuste
osutamisega seotud tööprotsesse ja infosüsteeme ning panustatakse töötajate erialasesse arengusse (nt
muutustega toimetulek, innovatsioon). Teenuste arendamise käigus soovitakse liikuda kliendile kõrgemat
lisandväärtust pakkuvate teenuste poole.
Lisaks olemasolevatele teenustele on kavas alates 2023. aastast hakata pakkuma keskset
dokumendihalduse ja arhiveerimise teenust. 2022. aastal viiakse läbi ettevalmistavad tegevused teenuse
käivitamiseks.
Personali- ja palgaarvestuse teenus
Personali- ja palgaarvestuse teenuse eesmärk on klientide eesmärkide saavutamist toetava, efektiivse
personali- ja palgaarvestuse ning aruandluse tagamine.
15
RTK pakub personali- ja palgaarvestuse teenust jagatud teenusmudeli alusel. Pakutav teenus hõlmab
kliendi organisatsiooni struktuuride ja ametikohtade haldamist, asutuse töötajate ja muude isikute
personaliandmete haldamist, personaliarvestust, palgaarvestust ning nõustamist personali- ja
palgaarvestuse ning aruandluse alal. Kvaliteetse teenuse tagamiseks tehakse koostööd Riigikontrolli ning
teiste sise- ja välisaudiitoritega.
Teenuse osutamiseks kasutatakse riigi ühtset majandusarvestustarkvara SAP ning sellega seotud
toetavaid infosüsteeme (aruandluse infosüsteem SAP Business Object ja riigitöötaja iseteenindusportaal
RTIP). Vajadusel on majandustarkvaraga liidestatud ka klientide põhitegevuse infosüsteeme.
Arvestusteenuste osutamise laiendamine riigi asutatud sihtasutustele.
Finantsarvestuse teenus
Teenuse eesmärk on klientide eesmärkide saavutamist toetava ning efektiivse finantsarvestuse ja -
aruandluse tagamine.
RTK pakub finantsarvestuse teenust jagatud teenusmudeli alusel. Pakutav teenus hõlmab ostu- ja
müügidokumentide arvestust, maksete ja laekumiste korraldamist, saadud ja antud toetuste arvestust,
varade arvestust, maksude arvestust ja deklareerimist, saldode inventeerimist, finantsaruandlust,
juhendite ja sise-eeskirjade koostamist ning klientide nõustamist finantsarvestuse ja aruandluse alal.
Teenuse kvaliteetsuse tagamiseks tehakse koostööd Riigikontrolli ning teiste sise- ja välisaudiitoritega.
Teenuse osutamiseks kasutatakse riigi ühtset majandusarvestustarkvara SAP ja sellega seotud
toetavaid infosüsteeme (aruandluse infosüsteem SAP Business Object, riigitöötaja iseteenindusportaal ja
e-arvete menetluskeskkond). Vajadusel on majandustarkvaraga liidestatud ka klientide põhitegevuse
infosüsteeme.
Arvestusteenuste osutamise laiendamine riigi asutatud sihtasutustele.
Riigi raamatupidamise koondaruandluse koostamise teenus
Riigi raamatupidamise koondaruandluse teenuse eesmärk on korrektne ja õigeaegne avaliku sektori
finantsaruandlus.
Teenus hõlmab endas avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendite koostamist,
saldoandmike kogumist ja kontrollimist, konsolideeritud aruandlust saldoandmike baasil, avaliku sektori
nõustamist arvestusega seotud küsimustes ning riigieelarve limiitide õigsuse tagamist, lähtudes
riigieelarve seadusest ja teistest riigieelarvet reguleerivatest normidest. Teenuse raames koostatakse riigi
raamatupidamise aastaaruanne ja igakuine riigieelarve täitmise aruanne ning antakse ülevaateid avaliku
sektori ja selle alamsektorite finantspositsioonist, -tulemustest ja rahavoogudest. Riigi koondaruandluse
õigsust auditeerib Riigikontroll. Koostööd tehakse ka teiste avaliku sektori üksuste audiitoritega.
Teenuse osutamiseks kasutatakse saldoandmike infosüsteemi ja riigi ühtset majandusarvestuse
tarkvara SAP.
Valitsussektori üksuste senisest läbipaistvamaks finantsaruandluseks on loodud uus saldoandmike
infosüsteem, millega lisandus täiendav maksete andmiku funktsionaalsus, et koguda andmeid
valitsussektori maksete kohta senisest detailsemalt.
16
Riigihangete korraldamise teenus
Vabariigi Valitsuse korraldusega keskseks hankijaks määratuna korraldab RTK üleriigilisi ühishankeid ja
keskseid hankeid ning osutab valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutustele riigihangete
tugiteenust. RTK ei korralda IKT valdkonna riigihankeid.
RTK pakub oma klientidele riigihangete korraldamise teenust jagatud teenusmudeli alusel,
eesmärgiga tagada klientide vajadustele vastavate riigihangete läbiviimine. Pakutav teenus hõlmab
riigihangete planeerimist, riigihangete korraldamist (menetlusdokumentide ettevalmistamist,
registritoimingute teostamist ja hankemenetluse läbiviimist) ja riigihangetega seonduvat nõustamist.
Sõlmitud hankelepingute täitmist jälgib klient ehk asutus.
Lisaks riigihangete registrile kasutatakse teenuse osutamiseks kesksete ja ühishangete portaali
ning lähteülesannete haldamise süsteemi OTRS.
Riigihangete teenuse kasutajate ringi laiendamine.
Personaliarenduse teenus
Teenuse eesmärk on parandada avaliku sektori teenistujate riigivalitsemise kompetentsust ning
personalijuhtimise, tugitegevuste ja üldise juhtimise kvaliteeti. Teenuse laiem eesmärk on avalikus
teenistuses töötamiseks vajalike teadmiste ja oskuste parandamine, koostöövõimekuse, sealhulgas
asutusteülese koostöövõimekuse suurendamine ja ühtse väärtusruumi kujunemise toetamine.
Personaliarenduse teenuse raames pakub RTK avaliku sektori asutustele keskset tuge arendus- ja
koolitusvaldkonnas, koostades muu hulgas vajalikke õppe- ja juhendmaterjale, ning korraldab keskseid
koolitusi.
Kesksete koolituste korraldamisel on peamiseks töövahendiks riigitöötaja iseteenindusportaali
(RTIPi) koolituste moodul. RTIPi koolitusmoodulis on avalik vaade, kust leiab hetkel keskse
koolitustegevuse kaudu korraldatavad koolitused ja mille kaudu saavad end koolitustele registreerida
avaliku sektori teenistujad nendest asutustest, kes ei ole veel RTIPiga liitunud.
Koolituste planeerimise (vajaduse) ja elluviimise parem ühildamine.
Rahastumudeli väljatöötamine koolitusteenuse pakkumiseks keskvalitsuse asutustele alates 2024.
aastast.
Toetuste kasutamise korraldamise teenus
Toetuste kasutamise korraldamisel täidetakse Euroopa Liidu struktuurivahendite, sealhulgas Euroopa
territoriaalse koostöö eesmärgi, ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi korraldusasutuste
(sealhulgas sertifitseeriv asutus), samuti Eesti-Šveitsi koostööprogrammi ning Norra ja Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismide riikliku kontaktasutuse (sealhulgas sertifitseeriv asutus),
riigisiseste programmide ellu rakendamise ülesandeid ning erinevatest toetusmeetmetest toetust saanud
projektide järelevalve ja kontrolli teostamise ülesandeid.
Kooskõlas Vabariigi Valitsuse prioriteetide ja poliitikakujundaja õigusraamistiku põhimõtetega
kujundatakse toetuste süsteem ja kehtestatakse vajadusel reeglid abikõlblikkusele, et tagada
kokkulepitud eesmärkide saavutamine ja toetuse vahendite mõistlik kasutamine. Toetuste rakendamisel
toimub tegevuste kavandamine ja korraldamine rahastusallikast sõltumata, muutes süsteeme vajadusel
17
poliitika kujundaja nõuetele vastavaks. Erandiks on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi ja Euroopa
naabruspoliitika rahastamisvahendi programmid, mille tegevuste kavandamisel, korraldamisel ja
rakendamisel tehakse koostööd kõigi programmides osalevate riikidega ning teenindatakse keskselt
projektipartnereid kõikidest programmides osalevatest riikidest.
Toetuse valdkonna eesmärk on kvaliteetne, ühetaoline, kliendisõbralik ja efektiivne toetuste
kasutamise korraldamine ja juhtimine ning järelevalve ja kontroll. Toetuste andmise korraldamisel,
juhtimisel ja rakendamisel tuleb juhinduda riskijuhtimise põhimõtetest. See tähendab seda, et kui riskid
toetuste rakendamisel ei ole suured, siis on võimalik toetuse saajatele luua vähem koormavamad
toetuste andmise tingimused. Erinevate allikate ja toetusskeemide rakendamisel on võimalik luua
sünergia.
Valdkonna lihtsustamiseks on loomisel üks „aken“ (IT-süsteem) Eesti-siseste ergutava mõjuga
toetuste taotlemiseks, menetlemiseks ja toetuse saajaga suhtlemiseks.
2021–2027 rahastusperioodi käivitamine ja 2014–2020 perioodi lõpetamine.
Lisaks luuakse ühetaoline rakendussüsteem ka riigisisestele toetusskeemidele ja kehtestatakse selged
aluspõhimõtted projektide menetlemiseks rakendusüksuses ning elluviimiseks. Selleks, et tagada väiksem
halduskoormus taotlejatele/toetuse saajatele, luuakse maksimaalselt automatiseeritud protsessid, mis
võimaldavad toetuse saajal keskenduda tulemuste saavutamisele. Poliitika kujundaja saab keskenduda
sellele, milliseid eesmärke ta oma meetmetega saavutada soovib ja RTK saab pakkuda rakendussüsteemi
ülesehitamisel lahendusi, kuidas oleks kõige sobivam eesmärgid saavutada.
Tegevus 2.2. IKT valdkonna arendamine ja korraldamine Rahandusministeeriumi
Infotehnoloogiakeskuses (RMIT)
Eesmärk: Kvaliteetne ja tõhus tugiteenus infotehnoloogia valdkonnas
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Kliendirahulolu pakutava töökohateenusega (max
4,21 4,18 4,5 4,18 4,2 4,2 4,2 4,2
5 palli)
Kliendirahulolu pöördumiste lahendamisega (max
4,7 4,8 4,89 4,5 4,5 4,5 4,5 4,5
5 palli)
Rakenduste käideldavuse vastavus sätestatud
99,98 99,92 99,99 98 98 98 98 98
käideldavusnõuetele, %
Arendusprojektidega rahulolu (max 5 palli) 4,21 4,17 4,29 4,00 4,00 4,00 4,00 4,00
Tegevused ja tulemus:
IKT teenuste keskselt pakkumine võimaldab ära hoida dubleerimist ning koondada kokku teenuste
pakkumiseks vajalik kompetents, mis teenib riigi haldusvõimekuse tõstmise eesmärki mitmel moel –
riigiametnikud saavad kvaliteetsed ja kaasaegsed IT-teenused ning asutused saavad keskenduda oma
põhitegevustele.
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT) pakub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
valdkonnas arendus- ja majutusteenuseid Rahandusministeeriumi valitsemisala asutustele
(Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Rahapesu
Andmebüroo) ning vastavalt kokkuleppele teistele riigi- ja omavalitsusasutustele (näiteks
Kultuuriministeerium ja selle valitsemisala asutused, Riigikantselei), et toetada asutuste äriprotsesse ning
18
strateegiliste eesmärkide saavutamist. IT-teenuseid pakutakse partnerluse põhimõttel ehk läbi tiheda
koostöö ja tuginedes selgelt kokku lepitud teenuslepetele. Teenuste pakkumisel lähtutakse Eesti riigis
kehtestatud ja ka rahvusvahelistest infoturbestandarditest. Tegevuse eesmärk on tagada ka võimalikult
kulutõhus IKT korraldus. RMIT tegevust koordineerib Rahandusministeeriumi kantsler.
Töökohateenused
Töökohateenuse sisuks on pakkuda klientidele arvutitöökohta, millega kasutaja saab teha tööd
kontoris või turvalise kaugligipääsu abil kontorist eemal. Teenuse põhikomponendid on töökohatehnika
soetus, kasutajatele kohale viimine, töövalmiduse loomine ja tagamine. Lisaks riistvarale hõlmab teenus
litsentseeritud töökohatarkvara, näiteks VPN, MS Outlook vms, esitlustehnika korrashoidu ja telefonide
haldamist. Töökohateenuse kasutamise eelduseks on RMITi võrkudega liitumine. Aastal 2022 toimub
RMIT arvutitöökoha teenuste konsolideerimine RIT-i. Teenuse arendamisel on fookuses kaasaegsete
töökohavahendite pakkumine klientidele, samas pidades silmas kulutõhususe põhimõtteid.
Tegevusteenused
Tegevusteenused on teenused, mis loovad kliendile väärtust läbi täiendava toetuse teistele
teenustele. Näiteks infoturbeteenus, mis on osalt orgaaniline osa töökohateenustest, kuid mida on
võimalik sisse tellida teenusena, nt nõustamise ja koolituste vormis, ka ilma töökohateenuseid võtmata.
RMIT pakub ka hangete läbiviimise teenust, olles ise riigis keskse IT hangete läbiviija rollis.
IT siseteenused
Siseteenused on kliendi sisemise äriprotsessi toetamiseks loodud infotehnoloogilised lahendused ja
nende rakenduste arendamine ning ülalhoidmine. Näiteks saab tuua siseveebid,
dokumendihaldussüsteemi, organisatsiooni toimimiseks vajalike keskkondade ja andmete
visualiseerimisplatvormi arendamine ja kasutajate abistamine. Siseteenuseid pakub RMIT soovi korral
kõigile oma klientidele ning on ka oma protsessid üles ehitanud toimima neis keskkondades.
IT äriteenused
Äriteenuse toetamine tähendab kõigi RMITi kliendiks olevate asutuste äriprotsesside toimimiseks vajalike
IT-süsteemide ja -rakenduste arendamise ja kasutamise toetamisega seonduvaid teenused. Teenuseid
pakutakse vastavalt teenuslepetele ehk teenuste toetamise ulatuses. Peamiselt puudutab see
infosüsteemide arendamise protsessi alates arenduste planeerimisest, hanke läbiviimisest ja tarnete
paigaldamistest kuni rakenduste igapäevase toimimise toetamiseni. Äriteenuseid pakutakse igapäevases
tihedas koostöös äripoole esindajatega ehk süsteemide omanikega Maksu- ja Tolliametist,
Statistikaametist, Rahandusministeeriumist ja Riigi Tugiteenuste Keskusest, Rahapesu Andmebüroost,
Riigikantseleist ja teistest valitsusasutustest ja nende hallatavatest riigiasutustest.
Tegevus 2.3. Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine
Eesmärk: Tugifunktsioonide kvaliteetne ja tõhus täitmine.
Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
Sihttase
Kliendirahulolu õigusteenusega, ≥ - 4,4 - 4,3 4,3 4,3 4,3 4,3
Kliendirahulolu haldusteenusega, ≥ - 4,6 - 4,4 4,5 4,5 4,5 4,5
Kliendirahulolu dokumendihaldusteenusega, ≥ - 4,6 - 4,6 4,5 4,5 4,5 4,5
19
Tegevused ja tulemus:
Ühisosakond täidab tugifunktsioone ühishoones asuva nelja ministeeriumi (Justiitsministeerium,
Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) jaoks.
Ülesandeid täidetakse põhimääruse ja ministeeriumitega sõlmitud tugifunktsioonide kokkuleppe alusel,
kulude katmiseks on keskne eelarve, millesse on oma panuse andnud kõik ühishoone ministeeriumid.
Osakonna tööd suunavad ministeeriumite kantslerid.
Ühisosakond alustas tööd 2017. aastal. Osakonna eesmärk on olla kõigi nelja ministeeriumi loomulik osa
ja täita oma funktsioone sarnaselt iga teise osakonnaga.
Dokumendihaldusteenus
Dokumendihalduse teenuse eesmärgiks on korraldada Justiitsministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile dokumendi- ja
arhiivihaldust ning tagada valdkondade arendamine.
Koostatakse ministeeriumitele valdkonda puudutavaid juhendeid, kordasid ja dokumentide
liigitusskeeme, osaletakse ministeeriumite teabehalduse põhimõtete rakendamisel, arendatakse ja
administreeritakse dokumendihaldussüsteemi ning osaletakse teiste infosüsteemide arendamises oma
pädevuse piires. Korraldatakse dokumentide ja arhivaalide hoidmist, korrastamist, Rahvusarhiivile
üleandmist ning dokumentide hävitamist. Tagatakse ministeeriumitele perioodika ja raamatute tellimine.
Osalemine Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) dokumendihalduse konsolideerimise pilootprojektis.
Nõustatakse ja koolitatakse ministeeriumite teenistujaid ja nõustatakse ministeeriumite valitsemisala
asutusi dokumendihalduse teemades.
Korraldatakse Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi juhiabide tööd ning täidetakse
Riigihangete Vaidlustuskomisjoni kantselei ülesandeid.
Töökeskkonna- ja riigivara teenus
Töökeskkonna- ja riigivara teenuse eesmärk on täita ministeeriumitele ning nende valitsemisalade
asutustele riigivara valitsemisega seotud tugifunktsioone, samuti korraldada Suur-Ameerika 1 ühishoone
ja ministeeriumite eemal asuvate üksuste töökeskkonna tagamiseks vajalikke tegevusi.
Teenus hõlmab kolme valdkonda: kinnis ja -vallasvara valitsemisega seonduvad funktsioonid, ühishoones
ja regioonides paiknevate töökeskkondade tagamine ja ühishoone administraatorite/autojuhtide teenus.
Korraldatakse ühishoone ministeeriumite ja nende valitsemisalade asutuste riigivara valitsemist,
sealhulgas kasutusse andmine ja võtmine, koormamine, võõrandamine; tagatakse riigivara
heaperemehelik ja otstarbekohane kasutamine; korraldatakse, koordineeritakse ja kontrollitakse
ministeeriumite projekteerimis- ja ehitustegevust.
20
Eelarveläbirääkimiste raames tehti otsus mahutada ühishoonesse ära Siseministeerium; projekti
eesmärgiks on mõistlik vara ja eelarve kasutus (ühishoones on ruumi) ja parem koostöö ministeeriumide
vahel (ühine töö-ja infokeskkond võimaldab seda). Aastal 2021 alustati ettevalmistavate tegevustega,
2022. a kujundatakse ümber ühishoone olemasolevate kasutajate töökeskkond, mis võimaldab vabastada
Siseministeeriumi jaoks 4 korrust. Aastal 2023 teostatakse ehitustööd Siseministeeriumi korrustel, mis
võimaldab aastaks 2024 muutuda Suur-Ameerika 1 ühishoonel 5 ministeeriumi ühiseks töökeskkonnaks.
Korraldatakse ühiste ruumide heaperemehelikku kasutamist ja teenindamist, varustatakse
teenistujaid vajalike töövahendite, inventari ja teenustega (välja arvatud IT-vahendid) ning tagatakse
kokku lepitud töökeskkond ja vallasvara õige kajastamine RTIPis, korraldatakse ühishoones turvalisust.
Korraldatakse ühishoones administraatoriteenust ning transpordivahendite kasutamist ja hooldamist
ning ühishoone mõistlikku ärakasutamist.
Personaliarvestus- ja arendusteenus
Tegevuses varasemalt kajastatud personaliarvestuse- ja arendusteenus kaotati 2021. aasta lõpus.
Personalivaldkond on alates 2022. aastast iga ministeeriumi enda juhtida, ressurss jagunes
ministeeriumite vahel tagasi.
Õigusteenindus
Õigusteeninduse eesmärk on nõustada õigusalastes küsimustes Justiitsministeeriumi,
Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi ning tagada sise- ja üksikaktide ning lepingute vastavus
õigusaktidele.
Peamiselt nõustatakse struktuuriüksusi või juhtkonda riigi ja muude isikute vahelises koostöös, ühtlasi
riigihanke, riigivara, toetuse andmise, töö- ja teenistussuhete ja lepinguõiguse valdkonnas. Lahendatakse
juriidiliselt keerulisi probleeme ja küsimusi. Nõustatakse või esindatakse õigusteenistuse valdkonda
puudutavates vaidlustes, sh finantskorrektsiooni (tagasinõuet) puudutavas. Koostatakse ministeeriumi
juhtkonnale õiguslikke arvamusi ja analüüse, vajadusel nõustatakse ministeeriumite valitsemisala asutusi
keerukamates juriidilistes probleemides ja küsimustes. Koordineeritakse ministeeriumite siseselt
hankeplaani koostamist ja täitmist ning kontaktisikuna ministeeriumite ja Riigi Tugiteenuste Keskuse
riigihangete osakonna (RHO) vahelist koostööd, vajadusel tehakse ettepanekuid protseduuride
muutmiseks. Korraldatakse ja suunatakse juriidilist tööd ministeeriumites ning töötatakse välja
protseduurid, juhendid ja õigusaktid (töökorrad), mis tagavad õigusaktides kehtestatud nõuetest
kinnipidamise või osaletakse nende väljatöötamisel. Korraldatakse valdkonda puudutavaid koolitusi.
Efektiivsuse suurendamiseks on plaanis jätkata protseduuride väljatöötamist standardsemates
olukordades õigusdokumentide mallide ja juhendite loomist ning majasisest koolitamist. Oluliseks
fookuseks on RHO ja asutusevahelise dubleerimise vähendamine, andes RTKle üle tervikuna registri
hangete korraldaja ja nõustaja roll, olles nõudlikum tellija dokumentide ja lepingute õiguskvaliteedi
tõstmisel.
21
Meede 3. STATISTIKA TAGAMINE
Eesmärk: Usaldusväärne ja tarbijasõbralik statistika ja andmed
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Statistikaameti usaldusväärsus, koht 17 17 20 6 6 6 6 6
Statistikaameti näitajate kasutamine meedia
7454 8080 8252 7000 7000 7000 7000 7000
poolt, kajastusete arv aastas, >
Meetme raames on järgmise nelja aasta tegevustes kesksel kohal tarbijate vajadustest ja
rahvusvahelistest kohustustest lähtuv statistika tegemine võimalikult väikese halduskoormusega
andmeesitajatele ning sisemiselt efektiivselt. Sellega kaasneb andmete kogumise moderniseerimine
uute andmeallikate kasutusele võtmise teel, millest suuremad grupid on administratiivallikad ehk
riiklikud andmekogud ning eraandmestikud ja suurandmed. Eriline rõhk on Statistikaameti kui
sõltumatu faktipõhise teabe esitaja usaldusväärsuse tõstmisel, mis tuleb kodanikuni jõudmise kaudu
ja millele aitab kaasa meediakajastuste arv. Statistiliste väljundite ja usaldusväärsuse taga on
Statistikaameti pidev hoolitsus selle eest, et tehtavad metoodilised arendused oleks kõrgel
rahvusvahelisel tasemel, andmete töötlus oleks kiire ega oleks liiga koormav andmeesitajatele.
Meetme raames on järgmise nelja aasta väga olulised arengud ja ümberkorraldused seotud
andmehalduse valdkonnaga. 2019. aastal muudeti riikliku statistika seadust ja avaliku teabe seadust,
pannes Statistikaametile valdkonna koordineerija ja edendaja ülesanded. Andmehaldus on sarnane
kesksele tugiteenusele selles mõttes, et Statistikaamet töötab välja ja jõustab põhimõtted, näiteks
andes juhiseid, tagab valdkonna ühetaolisuse riigis. Andmehaldus on samas ka iga asutuse ülesanne,
mille koordineerimine Statistikaameti poolt toetab andmete paremat kasutamist, teadmuspõhise
poliitika kujundamist ja juhtimisotsuste kvaliteedi parandamist, once-only põhimõtte ulatuslikku
kasutamist ning bürokraatia vähendamist.
Tegevus 3.1. Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika
Eesmärk: Riiklik statistika ja teave kajastab tarbijatele huvipakkuvaid , aja- ja asjakohaseid valdkondi
arusaadavalt, tagades järjepidevuse ja tõhususe.
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Kliendi vajadustega arvestamine, rahuloluindeks, < 42 70,6 73 70 70 70 70 70
Andmeesitaja rahulolu, indeks, ≥ -39 -39 13 20 20 20 20 20
Kõik Kõik Kõik Kõik Kõik
Rahvusvaheliste missioonide hinnangud positiivsed positiivsed positiivsed
positiivsed positiivsed positiivsed positiivsed positiivsed
Statistika kasutamine, veebikülastuste arv, miljonit 1,2 1,3 1,52 1,3 1,4 1,5 1,5 1,5
Andmeesitajate halduskoormus, eesmärk aastaga 5% 5% 5% 5%
263 992 247 392 234951 5% väiksem
vähendada ca 5% eelmise aasta tundide arvust väiksem väiksem väiksem väiksem
Statistikaalaste tellimustööde maksumus, € 757 000 887 000 1 389 773 700000 700000 700000 700000 700000
22
Tegevused ja tulemus:
Statistika tagamisel lähtuvad riikliku statistika tegijad rahvusvaheliselt tunnustatud statistika
tegemise põhimõtetest ja kvaliteedikriteeriumitest.
Aina kiiremini muutuvas maailmas eeldavad statistika tarbijad, et nad saavad statistikat neid
huvitavate nähtuste kohta võimalikult kiiresti, eelistatult reaalajas. Kiirus tähendab siin andmete
ajakohasust ehk ajavahemikku vaatlusperioodi lõpust kuni avaldamiseni. Perioodilistele vaatlustele
lisandub järjest igapäevane andmeedastus jooksvatest sündmustest, mida saab kohe analüüsida.
Samuti soovivad statistikat tellivad kliendid kiireid vastuseid neid just sel hetkel vaevavatele
küsimustele. Statistikaamet seab eesmärgiks oluliselt parandada statistiliste väljundite ajakohast
esitamist juhtimisotsuste langetamiseks. Kiirusega kaasneb statistika usaldusväärsuse vähenemise
risk. See seab kiirusele piirid eriti rahvusvaheliste näitajate esitamisel. Riski maandamiseks peab
andmetele kogu töötlusprotsessile ja andmete kvaliteedile lisama protsessi käigus kirjeldused ja
selgitused, mis allikatest on andmed pärit ja millise metoodikaga saadud, kuidas töödeldud jne. Riski
maandavad seega kvaliteetsed metaandmed. Kuid selleks, et töö metaandmetega ei oleks töötluse
kitsaskoht, tuleb see standardiseerida ja automatiseerida.
Ühiskonnas on teadvustatud andmete potentsiaali nähtustest ülevaate saamiseks ja juhtimisotsuste
langetamisel. See on toonud kaasa riski, et iga asutus hakkab ise andmeid analüüsima, mis tõstab
halduskoormust (näiteks nõudes andmeid oma allasutustelt). Statistikaameti kohustus on jälgida, et
juhul, kui andmed on riigis mõnes allikas juba olemas, ei küsitaks samu andmeid uuesti. Riikliku
statistika üks põhiprintsiipe on vähendada ametkondliku statistika tegemist mis tahes ettekäändel
ja sõnastuses. Statistikaameti lähteprintsiip on rakendada andmekogumine esmajärjekorras kõige
väiksema halduskoormuse ja kulutasemega meetodil.
Riiklik statistikaalane õigusloome
Riikliku statistikaalase õigusloome peamine eesmärk on õigusruumi aja- ja asjakohasena
hoidmine (sealhulgas Euroopa Liidu nõuetega arvestamine). Riikliku statistika valdkonda reguleerib
riikliku statistika seadus ning alates 2019. aastast on oluline roll avaliku teabe seadusel
(andmehalduse ja andmejagamisteenuse kontekstis). Igal aastal korraldab Rahandusministeerium
riikliku statistikatööde tellimuse menetlust, tellitavate statistikatööde lõpliku loetelu kinnitab
Vabariigi Valitsus. Lisaks mõjutab järgmiste aastate riikliku statistika tegemist Euroopa Liidu tasemel
õigusaktide välja töötamine ja ellu viimine. Euroopa Liidu tasemel kokku lepitud strateegiliste
eesmärkide (nt rohelepe) täitmise jälgimiseks on vaja välja arendada ja teha uut statistikat.
Väljakutse on leida valdkondade poliitikakujundajatega lahendus täiendava statistika tegemiseks.
Riikliku statistika tegemine (rahvusvaheliste ja arengukavade näitajate tootmine)
Riiklik statistika on kvantitatiivne, kvalitatiivne, kokkuvõtlik ja üldistav teave, mis iseloomustab
massnähtust vaatlusaluses kogumis ja mis saadakse riikliku statistika programmi raames andmete
statistilise töötlemise tulemusena.
Suuremahulised statistikatööd 2022. aastal on rahva ja eluruumide loendus ning nende tulemuste
avaldamine.
23
ELi ja riigisiseste peamiste avaliku huvi esindajate statistikavajadus on pidevalt suurenenud ja
suureneb üha kiiremini. Paljud kliendid ootavad samal ajal üha üksikasjalikumat statistikat aina
väiksemate piirkondade ja suurema hulga nähtuste kohta.
Koostada alates 2023. aasta riiklike statistikatööde loetelu uute riikliku statistika seaduse
muudatustest lähtuvate põhimõtete järgi. Jagada väljundmuutujad rahvusvahelistest kohustustest
tulenevateks, riiklikest arengukavadest tulenevateks ja muudeks. Vajadusel formeerida koostöös
tellijatega uued statistikatööd.
Üksikasjalikuma statistika tegemine ilma andmeobjektide koormust oluliselt suurendamata
eeldab uute andmeallikate, meetodite ja tööriistade kasutamist. Andmeesitamiseks ja –kogumiseks
kuluva aja vähendamiseks on oluline rakendada masin-masin liidestusel põhinev andmevahetus nii
riiklike andmekogude kui erasektoriga (Aruandlus 3.0).
Samuti on tähtis anda klientidele teavet senisest oluliselt enam personaliseerituna (kasutajale
sobival kujul). Statistikaameti eesmärk on pakkuda klientidele arengukava koostamiseks ning Eesti
keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse arengust ülevaate saamiseks töövahendeid,
kus oluline riiklik statistika on esitatud visualiseerituna ja mugavalt kättesaadav vaid paari klikiga.
Tellimustööde tegemine
Iga kliendi sooviga arvestamiseks pakub Statistikaamet võimalust tellida detailsemat infot, kui on
andmebaasis või statistikaväljaannetes.
Statistikaamet pakub klientidele mitmesuguseid teenuseid: teabenõue, tellimustöö
(sh uuringud, analüüsid, erinevad statistika visualiseerimise lahendused, andmekaeve jms),
teaduslikul eesmärgil andmete kasutamine, statistikaalased koolitused (sh andmekirjaoskus),
andmejagamisteenus, pressiteate ja väljaande teavituse tellimine, statistikaväljaande tellimine,
konsultatsioon Euroopa Liidu riikide statistika kättesaadavuse kohta, andmesubjektile tema
andmetega tutvumise võimaldamine ning klienditugi.
Statistikaamet pakub lisaks andmeanalüüsi – ja andmekaeveteenust. Andmekaeve rakendamine
on vajalik uute metoodikate ja nähtuste uurimiseks. Kavas on oluliselt suurendada andmekaeve
teadmust koostöös partneritega (nt asutusega Center for Big Data Statistics Hollandis) ning pakkuda
andmekaeveteenust vastavalt tellimustele (think tank teenus).
Täiendavalt loodav andmejagamisteenus on oma olemuselt infoühiskonna teenus, mille
kvaliteetne toimimine edendab infoühiskonda. Andmejagamisteenus on andmete töötlemine
teaduse või statistilisel eesmärgil, mille käigus andmete vastutav või volitatud töötleja edastab
andmeid riikliku statistika tegijale või riikliku statistika tegija edastab andmeid riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule või avaldab neid,
isikuandmete kaitse põhimõtteid järgides.
Riigi andmehalduse juhtimine
Lähtudes riikliku statistika seadusest ja avaliku teabe seadusest on Statistikaameti kohustus
viia ellu andmehaldust riigis. Andmehalduse kaudu kaardistatakse andmekirjelduse standardit
järgides riigi andmekogudes olevad andmed, luuakse mõisteline selgus riigi käsutuses olevatest
24
andmetest, juhised andmekvaliteedi ja elukäigu järgimiseks ning tehnilise kättesaadavuse
tagamiseks. Andmehalduse korraldamine läbi asutustes olevate andmehaldurite ning nende töö
järelevalve peab tagama senisest suurema läbipaistvuse andmestike kasutusel ning halduskoormuse
vähendamise riigis. Andmehalduse eesmärgiks on nn. ühekordse andmekorje rakendamine kõigis
riiklikes andmekogudes
Programmi juhtimiskorraldus
Halduspoliitika programmi eesmärgi täitmise eest vastutab Rahandusministeerium, kelle roll on
peamiselt koordineerimine ja suunamine: riigi kinnisvara, riigi haldusorganisatsiooni korralduse ja riigi
personalipoliitika, kesksete tugiteenuste, riigiabi, riigihangete ja statistika valdkonnas.
Halduspoliitika programmi teemad on jagunenud rahandus- ja riigihalduse ministri portfellide vahel.
Ministritel on ühine vastutus järgmiste teemade lõikes: riigivara osakonna teemad (rahandusministri
vastutusalas on osaluspoliitika, riigihalduse ministri vastutusalas on muu riigivarapoliitika, sealhulgas
kinnisvara ja omandireform), osaliselt palgapoliitika, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse
(RMITi) tegevused ja Rahandusministeeriumi kesksed tugiteenused. Riigihalduse ministri
vastutusvaldkonnas on riigihaldus ja personalipoliitika, riigihangete ja riigiabi teemad, riigihangete
vaidlustuskomisjon, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi Kinnisvara AS aktsionäri roll. Rahandusministri
vastutusvaldkonnas on statistikaga seotud õigusloome ja poliitika kujundamine, Statistikaamet ning
Eesti Energia AS, AS Eesti Loto ja AS Levira aktsionäri roll.
Halduspoliitika programmi juhib halduspoliitika asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi
koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest
vastutavad ministrid kinnitavad programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Programm
avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.
Rahandusministeeriumi halduspoliitika olulisteks partneriteks on eelkõige keskvalitsuse asutused, kuid
personalipoliitika teemades (eelkõige keskse koolituse korraldus) on oluline puutumus ka laiema
avaliku sektoriga. Riigiabi valdkonnas on partneriteks avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi
sihtasutused, kohaliku omavalitsuse üksused jm (riigiabi valdkonnas käsitletavad riigiabi andjatena).
Riigihangete valdkonnas on lisaks avaliku sektori organisatsioonidele partneriteks ettevõtted ja neid
esindavad organisatsioonid. Riigi osaluspoliitikas on partneriteks teised osalusi valitsevad
ministeeriumid, riigi äriühingud, sihtasutused ja MTÜd. Riigi kinnisvara valdkonnas on olulisteks
partneriteks lisaks teistele ministeeriumidele, Riigi Kinnisvara AS (riigi hoonetega seotud
kinnisvarateenused) ja Maa-amet (riigi maade haldamine). Halduspoliitika valdkondadel on tugev seos
eelarvepoliitikaga (näiteks kinnisvaraga seotud investeeringud ja keskne palgapoliitika).
Statistikaameti peamisteks koostööpartneriteks on riigiasutused, ettevõtted ning teadus- ja
akadeemilised ringkonnad statistika tarbijatena, rahvusvahelised organisatsioonid ning
andmeesitajad. Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) peamisteks klientideks partneriks on RTK teenuseid
kasutavad riigiasutused, põhiseaduslikud institutsioonid, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja riigi
asutatud sihtasutused, Euroopa Komisjon ja RTK poolt rakendatavatest meetmetest toetuse taotlejad.
Riigiasutused, riigi valitseva mõju all olevad sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kellele
tugiteenuseid osutatakse.
Rahandusministeeriumi olulisteks partneriteks rahvusvahelisel tasandil on Euroopa Komisjon, OECD ja
teised organisatsioonid erinevate rahvusvaheliste strateegiadokumentide koostamisel ja
riigivalitsemisele seatud laiemate eesmärkide täitmisel. Koostööpartnerluseks on koostöövõrgustikel
25
ja kohtumistel osalemine2, rahvusvahelistes uuringutes osalemine, halduspoliitikaalase statistika
andmine rahvusvaheliseks analüüsiks ning OECD tegevuskavas (2011) seatud eesmärkidesse
panustamine.
Riigivalitsemise tulemusvaldkond ja halduspoliitika programm on horisontaalselt seotud paljude
tulemusvaldkondadega. Kõige enam on halduspoliitika programm seotud infoühiskonna, õiguskorra,
regionaalarengu ja maaelu ning tööturu tulemusvaldkonnaga ja teiste riigivalitsemise programmidega.
Programmi tulemuste seire toimub vastavalt määrusele „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi
valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“. Iga lõppenud
aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks „Tõhusa riigi“
tulemusaruandesse.
2
OECD, Euroopa Komisjon jt rahvusvahelised organisatsioonid
26