Rahandusministeerium · 22. veebruar 2022
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
22.02.2022 nr 47
Finantspoliitika programmi aastateks 2022-2025
kinnitamine
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitada „Finantspoliitika programm aastateks 2022-
2025“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisa: Finantspoliitika programm aastateks 2022-2025
Programmi nimi Finantspoliitika programm
Programmi eesmärk Ettevõtlus- ja finantskeskkond on konkurentsivõimeline ja
usaldusväärne
Programmi periood
2022-2025
Peavastutaja Rahandusministeerium
(ministeerium)
Kaasvastutajad (oma Rahapesu Andmebüroo
valitsemisala asutused)
Joonis 1. Tulemusvaldkonna Tõhus riik programmid ja eesmärgid
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 2
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve............................................................................................ 3
Olukorra lühianalüüs .............................................................................................................................. 4
Olulisemad tegevused 2022–2025 ......................................................................................................... 7
Meede 1. Finantskeskkonna arendamine .............................................................................................. 8
Tegevus 1.1. Finantspoliitika kujundamine ....................................................................................... 9
Tegevus 1.2 Arvestuspoliitika kujundamine .................................................................................... 12
Juhtimiskorraldus ................................................................................................................................. 13
1
Sissejuhatus
Finantspoliitika programmiga panustatakse tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ eesmärgi „Elanikkonna
vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine“ saavutamisse. Programmi ülesanne on toetada
majanduskäibe, sealhulgas finantsvahenduse, toimimist tarbijate, investorite ja kapitali kaasajate
vahel.
Poliitika eesmärk on saavutada (finants)tehingute tegemiseks keskkond, kus võimalikult laial
avalikkusel oleks piisav usaldusväärne info majandustehingute kohta, usaldus finantsteenuste vastu
ning neil oleks finantstoodete kasutamisele mõistliku hinnaga ligipääs. Samuti ligipääs piiriülestele
teenustele.
Regulatiivne ja järelevalveline raamistik ei välista samas pankadele ja teistele finantsvahendajatele
ning investoritele riski võtmist ja sellega kaasneda võivaid kahjusid. Pigem peab raamistik kindlustama
adekvaatse majandusinfo edastamise ja finantsvahendajatel piisavate puhvrite olemasolu. Raamistiku
kaudu tagatakse majanduse finantsvahendusvõime üle majandustsükli, välistatakse finantssüsteemi
kasutamise kuritegelikel eesmärkidel ja panustatakse kestlikku arengusse.
Finantspoliitika valdkonna alla käib poliitika kujundamine, mis hõlmab analüüsi, nõustamist,
õigusloomet ja koordineerimist järgmistes valdkondades:
- finantsjärelevalve ja finantsstabiilsus;
- finantskirjaoskuse edendamine;
- finantsteenuste, sealhulgas innovaatiliste teenuste ja kapitalituru kestlik areng;
- finantssektorit kaasavad pensioni- ja teiste sotsiaalkindlustusskeemid;
- rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;
- raamatupidamine ja audiitortegevus;
- hasartmängude korraldamine.
Pensionide ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas on Rahandusministeeriumi ülesandeks peamiselt
fiskaalse mõju analüüs ja pikaajalised projektsioonid ning finantssektorit kaasavate skeemide
regulatsioon.
Joonis 2. Finantspoliitika programmi struktuur
2
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Eesmärk: Ettevõtlus- ja finantskeskkond on konkurentsivõimeline ja usaldusväärne
2021 2022 2023 2024 2025
Finantspoliitika mõõdikud 2018 2019 2020
Sihttase
Kapitalituru maht (börs, võlakirjad,
ühisrahastus, riskikapitali- ja muud fondid
ning III samba pensionifondid v.a. 22,8 22,9 26,7 23 25 25 26 26
krediidiandjad, II samba pensionifondid ja
kindlustus) SKP-sse, %, >
Finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus
4,2 4,4 4,9 4 4 4 4 4
SKP lisandväärtuses, %, >
Eraisikute netofinantsvara (finantsvara –
10 12 18,1 13 13 14 14 14
finantskohustused) suhe SKP-sse, %, >
II samba fondide pikaajaline reaaltootlus
(20 aasta libisev keskmine on võrdne või Ei (0,3) Ei (0,7) Ei (0,9) Ei (1,2) Jah Jah Jah Jah
ületab 2%)
Baseli rahapesuvastase võitluse indeks Jah (2.) Jah (1.) Jah (I koht,
Jah Jah Jah Jah Jah
(koht riikide edetabelis on esikümnes) (2,73) (2,68) 2,36)
Aruandlus- ja auditeerimisstandardite
kõrge kvaliteet (koht edetabelis on 30 või
Jah (28) Jah (27) - Jah Jah Jah Jah Jah
kõrgem) (The Global Competitiveness
Report)
Joonis 3. Finantspoliitika programmi tegevuste eelarve 2022. aastal (tuh.eurot)
Programmi eelarve täitmine 2021 RE 2022RE Muutus Muutus, Eelarve
tegevuste lõikes, tuh eurot % 2023 2024 2025
Finantspoliitika programm, -5 332 -6 103 -771 14% -5 806 -5 277 -5 278
Tegevus: Finantspoliitika
kujundamine
-5 166 -5 823 -657 13% -5 526 -5 002 -5 002
Tegevus: Arvestuspoliitika
kujundamine
-166 -279 -113 68% -280 -275 -275
3
Olukorra lühianalüüs
Areng hea või väga hea:
PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED
⮚ Pangandussektor on jätkuvalt tihedalt integreeritud Põhjamaade finantsgruppidega, mis on
suure tõenäosusega kaasa aidanud Eesti finantssüsteemi stabiilsusele.
⮚ Pangandussektor on endiselt tugev ning olnud valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi nn
koroonaajal toetama. Väljastatud laenude intressimäärad on viimaste aastate jooksul püsinud
stabiilsena või pigem langenud. Näiteks keskmine eluasemelaenude intressimäär langes 2021.
a juulis 2,06%-ni.
⮚ Eesti pankade rahastamisega seotud riskid on vähenenud. Pankade rahastamisallikad on
mitmekesistunud. Mitmed pangad on näiteks emiteerinud pandikirju. Pandikirjade
emiteerimine võimaldab raha iseseisvalt kaasata ehk seetõttu ei ole vaja nii suures ulatuses
enam emapankade rahastamisele toetuda. Samuti on hoiused kasvanud väga kiiresti. Näiteks
kodumajapidamiste hoiuste maht kasvas aastaga 13,6%, jõudes 11,5 miljardi euroni.
⮚ Finantsteenused, sh makseteenused, on viimase aasta jooksul olnud valdavalt hästi
kättesaadavad. Kaupade ja teenuste e-ostude käive on järjest suurenenud.
⮚ Eestis tegutseb kokku ca 100 krediidiandjat (sh pangad kui mitte-pangad), kes tarbijatele laene
väljastavad.
KAPITALITURG
⮚ Aastate jooksul on eelkõige jaeinvestorite jaoks investeerimistoodete valikuvõimalused
suurenenud. Tallinna Börsile on tulnud juurde mitmeid uusi emitente, samuti on kasvanud
sinna investeerivate jaeinvestorite arv (2021. a. augustis oli jaeinvestorite poolt avatud 57 000
kontot, mille peal vähemalt 1 Tallinna börsil noteeritud väärtpaber).
⮚ Mitmed investeerimisteenuste pakkujad on alandanud ka tehingutasusid viimaste aastate
jooksul.
⮚ Raha kaasamine on kasvanud ka läbi mitmete alternatiivsete rahastamisplatvormide –
alternatiivbörs, ühisrahastus.
⮚ Ka riskikapitali ja investeerimisfondide sektor on kasvanud.
KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID
⮚ Märkimisväärselt suurenes 2020. aastal III samba liikmete arv – aasta lõpuks oli III sambas
kokku 167 200 inimest, mis on 73 tuhande inimese võrra rohkem kui aasta varem.
⮚ Keskmised II samba pensionifondide tasud on 2020. aasta seisuga langenud 0,61% juurde ja
on jätkuvas langustrendis.
⮚ Pensionireformi tuules avati pensionikogujate poolt ka üle 3000 pensioni investeerimiskonto,
mille kaudu on juba investeeritud või investeerimisel ca 47 miljonit eurot.
TARISTU
⮚ Kindlustussektoris on hästi toimiv ja klientidele mugav kohtuväline lepitusmenetluse süsteem.
⮚ Väärtpaberite, sh ka pensioniosakute, registripidamise süsteem on toimunud tõrgeteta ning
seda arendatakse järjepidevalt.
RAHAPESU TÕKESTAMINE
4
⮚ Kevadel 2021 valmis rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklik riskihinnang (NRA) ning suvel
2021 kinnitas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjon tegevuskava,
et adresseerida riikliku riskihinnangu põhjal tuvastatud riske ja muid tegevusvajadusi.
⮚ Alates 1. jaanuarist 2021 alustas Rahapesu Andmebüroo tegevust eraldiseisva
valitsusasutusena Rahandusministeeriumi valitsemisalas, mille tulemusel peaks ühelt poolt
tekkima lisasünergia lähemast koostööst nii poliitikakujundaja, kui valitsemisala kui
rahandusvaldkonnaga tervikuna. Teisalt kasvab Rahapesu Andmebüroo sõltumatu
rahastamine.
ARVESTUSALA
⮚ Raamatupidamise ja audiitortegevuse valdkonnad on toiminud stabiilselt ilma suuremate
skandaalideta ja valdkondade evolutsioonilist edasiarenemist iseloomustavad peamiselt e-
lahenduste ja kestlikkust puudutava aruandluse alased arengud.
⮚ Alates 2017. aastast on kvaliteedikontrollis tulemusega „hea“ või „väga hea“ hinnanguga
audiitorettevõtjate osakaal kasvanud 90%lt 94%ni.
FINANTSKIRJAOSKUS
⮚ Pandeemia ja sellega seotud tervishoiukriis (vähemalt kaudselt) ning samuti muudatused
kogumispensionite süsteemis on tõstnud plahvatuslikult huvi investeerimise ja rahatarkuse
vastu laiemalt. Võimalusi saada vastavat teavet ja koolitust on Eestis praegu paremad, kui
kunagi varem.
Vajab tähelepanu:
PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED
⮚ 2020. aasta augusti lõpu seisuga on küll Eestis asutatud 9 panka ja 5 välisriigi panga filiaali, kuid
samas on suurem turuosa üksikute ja suuremate pankade käes. Pankade varad moodustavad
164% SKPst (2020. aasta lõpu seisuga), muude mitte-pankadest krediidiandjate turuosa on
suhteliselt väike – pankadega mitteseotud krediidivahendajate ja hoiu-laenuühistute varad
moodustavad 4,6% SKPst (2020. aasta lõpu seisuga). Seega on arenguruumi
konkurentsiolukorra paranemiseks.
⮚ Finantskriiside juhtimise raamistik ei ole täiesti piisav finantskriiside efektiivseks ennetamiseks
ja lahendamiseks – kehtiv regulatsioon võib sisaldada takistusi sobilike
kriisilahendusmeetmete rakendamiseks (näiteks Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondis ei
ole piisavalt vahendeid suuremate kriiside tarvis). EL Pangandusliidu projekti täielik
realiseerimine peaks aga muutma ELi finantssüsteemi stabiilsemaks ja vähendama seeläbi
riskide kandumist Eesti finantskeskkonnale ja majandusele tervikuna.
⮚ Hetkel ei pruugi infovahetus olla eelkõige välispartneritega kriisiolukorras kõige sujuvam.
Seega on Põhja- ja Baltimaade suunal võimalik finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimisealast
koostööd rohkem tõhustada (ka muudes valdkondades peale panganduse, näiteks kindlustus
ja rahapesu tõkestamine).
⮚ Kõik finantsteenuste pakkujad ei ole täna finantsjärelevalve all – nt hoiu-laenuühistud. Nende
viimine finantsjärelevalve alla suurendaks hoiu-laenuühistute hoiustajate kindlustunnet.
KAPITALITURG
5
⮚ Kapitaliturg on võrreldes pangandussektoriga jätkuvalt suhteliselt väike: 2020. aasta lõpu
seisuga on börsil noteeritud aktsiate turukapitalisatsioon ca 10% SKPst, võlakirjaturu maht on
4,7% SKPst ja ühisrahastuse maht on 1,6% SKPst. Era-, riskikapitali- ja muude
investeerimisfondide varad moodustavad 9,5% SKPst 2020. aasta lõpu seisuga. Kuigi
kapitaliturg on viimaste aastatega kasvanud, on selle areng siiski vähene või ebaühtlane.
⮚ Konkurents investeerimisteenuste sektorite või teenuste lõikes on kohati vähene ning
teenuste pakkujatele on seatud üleliigseid nõudeid turule sisenemiseks või seal tegutsemiseks.
See vähendab elanikkonna võimalusi valida endale mõistlike kuludega kõige sobivam
teenusepakkuja.
⮚ Ka investeerimisteenuste tarbimine on Euroopa keskmisega võrreldes madal, kuid majanduse
konvergentsi ja sissetulekute edasise tõusu kontekstis viitab samas teenuste pakkumise kasvu
potentsiaalile.
⮚ Väljakutseks on seni reguleerimata alade (ühisrahastus ja krüptovarad) toomise analüüsimine
finantsjärelevalve alla, et tagada piisaval tasemel investorite kaitse.
KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID
⮚ Fondide pikaajaline reaaltootlus on olnud seni loodetust madalam (0,9%), kuid ka siin eeldame
paremaid tulemusi nii investeerimisreeglite lõdvendamise kui ka tasude langetamise mõjul.
⮚ Nii elukindlustuses tervikuna kui ka spetsiifiliselt II samba väljamaksetes teeb muret napp
konkurents - senisest kolmest pakkujast jääb pensionilepingute turul aktiivselt tegutsema vaid
üks. Koostoimes madalate intresside keskkonnaga ei soosi see pikaajalistest
kindlustustoodetest huvitatud klientide jaoks parimaid valikuid.
⮚ Kuigi viimase aasta hüpe III sambaga liitunutes on märkimisväärne, siis hõlmatute arv võiks
kasvada stabiilselt ka tulevikus. III sambaga liitumisest üksi ei piisa - kapitali kogumiseks tuleb
teha ka regulaarselt sissemakseid. Seega on väljakutseks, kuidas aktiveerida III sambaga
liitunud inimesi regulaarselt panustama.
⮚ Probleemiks on kindlasti ka pensionit puudutava info kättesaadavus iga inimese jaoks
personaalselt, aga ka statistika laiemalt.
TARISTU
⮚ Nii füüsilistel isikutel kui ka väikeettevõtjatel ei ole võimalik panga-, investeerimis- ja muude
finantsteenuste osutamisest tekkinud vaidlusi efektiivselt lahendada ilma kohtusse
pöördumata. Lahenduseks saab olla efektiivse kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi
loomine.
⮚ Väljakutseks on muuta aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberite registreerimise süsteem
senisest paindlikumaks (emitentide jaoks mugavaks) ja eraldi reguleerida krüptovarade
registreerimist, mis muu hulgas arvestaks ka tänaseid uuenduslikke tehnoloogilisi võimalusi
(näiteks registripidamine plokiahela baasil).
RAHAPESU TÕKESTAMINE
⮚ 2021–2022 toimuva Moneyvali hindamisvisiidi ettevalmistamiseks on vastavasisulise
tegevuskava põhjal tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, ent riikliku rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise tervikraamistiku piisava tulemuslikkusega toimimine jääb
hindamisvisiidi eduka läbimise seisukohalt meie peamiseks väljakutseks, sealhulgas:
• strateegilise analüüsi ja seire võimekuse loomine, mis suudab muu hulgas piisavalt
arvestada nii olemuslikest, ajaloolistest kui ka geograafilistest faktoritest tulenevate
rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega.
• piisava operatiivsusega riskidele reageerimise võimekuse edasiarendamine nii, et
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve- ja uurimisressurss kohandub
õigeaegselt ja adekvaatselt avaldunud riskidele.
6
• rahapesu ja terrorismi rahastajate süüdimõistmine ning sellega seotud varade
konfiskeerimine.
⮚ Rahapesu tõkestamise süsteem peab tasakaalukalt ent tulemuslikult suutma kohanduda ka
Eesti uuskuvandist (digikuvand, e-residentsus jmt) ja prioriteetidest tulenevate uute võimalike
rahapesualaste väljakutsetega, sh virtuaalvääringu teenusepakkujate sektorisse koondunud
riskidega.
⮚ Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise infotehnoloogiliste arenduste seisukohast on
oluline tegelike kasusaajate andmekogu edasiarendamine tagamaks selle vastavus rahapesu
ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi nõuetele.
ARVESTUSALA
⮚ Arvestusala valdkonna põhiküsimusteks jääb riigiülese usaldusväärse arvestusalase info
taseme hoidmine, mis on oluline riigi finants- ja investeerimiskeskkonna konkurentsivõime
hindamisel, seda nii riigisisese ettevõtluskliima kui ka rahvusvaheliste investeeringute
ligimeelitamise seisukohast. Majandusaastaaruannete esitamise operatiivsus, tähtaegsus ja
kvaliteet peavad paranema, sest see on hetkel väljakutseks.
⮚ Usaldusväärse arvestusalase info loomisega samaaegselt on oluline püüdlemine tõhusamate
innovaatiliste lahenduste poole selle info tootmisel, seda nii aruandluse operatiivsuse kui
kulutõhususe tõstmise eesmärkidel, näiteks mikroettevõtja või mittetulundusühingute
aruandluse automatiseerimisvõimaluste leidmine.
⮚ Eraldi küsimuseks jääb usaldusväärse arvestusalase info tootmisega seotud elukutsete
kutsealase tegevuse kvaliteedi tõstmine, seda nii läbi täiendavate kutsete reguleerimise kui
nõuetele mittevastava kutsetegevuse välistamise kui ka kutsetegevuse üldise kvaliteedi
tõstmise kaudu.
⮚ Olulise arenguhüppe teeb Euroopa Liidu vastavasisulise uue eelnõu valguses äriühingute
kestlikkusaruandlus, mille ühtlasem, ühetaolisem ja laiapõhjalisem kasutuselevõtt nõuab
eraldi jõupingutusi nii vastavasisuliste infotehnoloogiliste süsteemide väljaarendamisel kui
ühiskonna vastavasisulise üldise teadlikkuse tõstmisel.
⮚ Paralleelselt arvestusala tõhusa ja tulemusliku toimimisega on üldise sisekontrolliraamistiku
eesmärgipärase toimimise seisukohast oluline riigi seisukohast kohase siseauditeerimise
funktsiooni tagamine. Seda nii siseaudiitorite atesteerimise või tunnustamise, nende
kutsestandardi olemasolu kui selle järgimise järelevalve seisukohast.
⮚ Vandeaudiitorite kutseala toimimise seisukohast on oluline kutsest sõltumatu, piisava
järelevalvevõimekuse ja -ulatusega järelevalve olemasolu selleks, et tagada kvaliteetne
kutsetegevuse standarditele ning kutsetegevuse eetikanõuetele vastav kutsetegevus.
⮚ Tähelepanu vajab ka audiitortegevuse registri nõutaval tasemel hoidmine ja edasiarendamine.
FINANTSKIRJAOSKUS
⮚ Kuigi huvi säästmise ja investeerimise vastu on viimaste aastatega jõudsalt kasvanud, siis suur
osa elanikkonnast ei säästa piisavalt, rääkimata investeerimisest. Väidetavalt on vastavad
teadmised siiski enamikel olemas ja rahatarkuse edendamisel Eestis on suurimaks
väljakutseks, kuidas headest teadmistest saaks muutus inimeste hoiakutes ja käitumises.
Teisalt on huvi investeerimise vastu suurendanud finantspettuste levimist, mistõttu tuleb teha
ka piisavat hoiatus- ja selgitustööd.
Olulisemad tegevused 2022–2025
● Rahapesu ja terrorismi rahastamise alase riigisisese riskihinnangu põhjal loodava rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise tegevuskava elluviimine. Moneyval’i vastavasisulise
hindamise läbimine. Rahapesu andmebüroo võimestamine rahandusministeeriumi haldusalas, sh
strateegilise seire ja analüüsi võimekuse väljaarendamine.
7
● EL Pangandusliidu projekti tulemusena ühtse EL finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimise alase
raamistiku lõpuni viimistlemine (sh võimaluse korral üleeuroopalise hoiusekindlustuse skeemi
loomine), et tagada eelkõige suurem hoiustajate kaitse.
● EL Kapitaliturgude Liidu initsiatiivi raames erinevate meetmete väljatöötamine, et soodustada
kohaliku kapitalituru arengut kui ka piiriülest kapitali kaasamist, samuti rohelisi investeeringuid
(sh seni reguleerimata valdkondades, eelkõige ühisrahastus ja krüptovarad, suurema
investorikaitse taseme saavutamine).
● Eesti elanikkonna rahatarkuse edendamine ja vastustundliku laenamise põhimõtte parem
rakendamine. Eesmärgiks on tagada avaliku-, era- ja kolmanda sektori tihedas koostöös
rahatarkuse kättesaadavus nii lastele kui ka täiskasvanutele. Samuti leida kaasaegseid võimalusi,
kuidas motiveerida inimesi neid teadmisi praktikas kasutama ning vajadusel ka nõu ja abi küsima.
Lisaks võimaldada eraisikute kohta kõikide finantskohustuste seotud info kättesaadavus, et
vähendada inimeste sattumist võlgadesse.
● Kogumispensionide süsteemis tehtud muudatuste rakendamine ning nende muudatuste lühi- ja
pikaajalise mõju jälgimine ning analüüs.
Meede 1. Finantskeskkonna arendamine
Eesmärk: Konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ettevõtlus- ja finantssektor
Finantspoliitika programmis on üks meede, seega ühtib finantskeskkonna arendamise meede
programmi tasemega nii eesmärgi kui ka mõõdikute osas.
8
Meetmete kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Uuringud ja analüüsid; Projektid jm
suured tegevused; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused
Tegevus 1.1. Finantspoliitika kujundamine
Eesmärk: Tasakaalupunkti leidmine avaliku huvi ja ettevõtjate ärihuvi vahel, läbipaistvus ja
finantsstabiilsus.
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht
- - 4 - - - 3 -
riikide edetabelis: teadmised
OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht
- - 7 - - - 5 -
riikide edetabelis: hoiakud
OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht
- - 13 - - - 10 -
riikide edetabelis: käitumine
Eesti saavutas kõikide
Rahvusvahelised hinnangud rahapesu ja MONEYVALi märkuste osas
terrorismi rahastamise tõkestamise alasele jah piisava tulemuse ja vabastati jah jah jah jah jah
olukorrale (MONEYVAL), oluliste märkusteta edasisest raporteerimisest (IV
vooru Exit)
Finantsteenuste pakkujate arv/Eestis litsentsi
185 174 180 200 210 210 215 215
saanud ja filiaalina tegutsejate pakkujate arv, >
Finantskriisi või finantssüsteemi tõrgete
esinemise korral riigile tekkiva erakorralise kulu 0 0 0 0 0 0 0 0
suurus
Tähtaegselt üle võtmata EL õigusaktide arv 0 0 1 0 0 0 0 0
II samba pensionifondide valitsemistasude ja
aasta keskmine fondimahtude suhe läheneb 1,01 0,61 0,59 0,57 0,55 0,54 0,53 0,53
0,4%, %
III sambas hõlmatud inimeste arv 97000 94 000 167200 170000 185000 190000 195000 195000
Hasartmängusõltuvuse määr (%):
- 2 - 1 - 1 - 1
tõenäoline patoloogiline mängija, <
Hasartmängusõltuvuse määr (%):
- 4 - 4 - 4 - 4
mõningate probleemidega mängija, <
Tegevused ja tulemus:
Finantssektori stabiilsuse tagamisele ja läbipaistvusele suunatud tegevused.
Tegevuste tulemina peaks suurenema Eesti finantssüsteemi stabiilsus. Kui Eesti finantssüsteemis
esinebki häireid või mõni finantsasutus satub raskustesse, siis on eesmärgiks sellises olukorras
võimaliku kahju minimeerimine ühiskonna seisukohalt ning sujuva koostöö tagamine asjaomaste
institutsioonide vahel Eestis ja välismaal. Samuti on vaja eesmärkide saavutamiseks võtta vastava
valdkonna EL õigusaktid üle õigeaegselt.
EL Pangandusliidu projekti tulemusena finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimise alase raamistiku
täiustamine (Euroopa Keskpanga juures oleva ühtse pangandusjärelevalve ja ühtse EL
kriisilahendussüsteemi tõhus toimimine, sealhulgas ühtse kriisilahendusfondi piisava
rahastamise tagamine). Hoiuste tagamise ja muude tagatisskeemide toimimise tõhustamine,
sealhulgas nende finantseerimismudelite ühtlustamine liikmesriikides ja võimaliku EL ülese
hoiuste tagamise süsteemi/skeemi loomine. Pankade juhtimise nõuete ning kapitali- ja
maksevõimelisuse nõuete uuendamine ja rakendamine, sh ka COVID 19 kriisist tulenevate
negatiivsete mõjude arvestamine ja nende võimalik minimeerimine. Ühistulise panganduse
revisjoni läbiviimine (2022–2024).
9
Koostöövõrgustiku tõhustamine ja täiendamine Põhja-Balti regioonis (euroala väliste Põhjala
riikide integreerimine pangandusliiduga), finantskriisiharjutuste abil koostöövõrgustiku
toimimise testimine (2022–2024).
Finantsjärelevalve subjektide süütegudega (sealhulgas väärtegudega) seotud
karistusvõimaluste muutmine tõhusamaks (eelkõige karistusmäärade suurendamine) (2022).
Hoiu-laenuühistute regulatsiooni võimalik muutmine, et tagada hoiustajate suurem kaitse ja
kontroll ühistute üle (2022–2023).
Regulatiivse keskkonna loomine, mis soodustab finantsteenuste pakkumist kestlikult
(vastavalt enviromental, social, governance kriteeriumitele) (2022–2024).
Finantssektoris konkurentsiolukorra suurendamisele suunatud ja uute finantsteenuste arengut
soodustavad tegevused.
Alljärgnevate tegevuste tulemina peaks suurenema finantsteenuste pakkujate ehk Eestis tegevusloa
saanud või läbi filiaali teenust osutavate finantsteenuste pakkujate arv. Samuti on vaja eesmärgi
saavutamiseks võtta vastava valdkonna EL õigusaktid üle õigeaegselt.
EL Kapitaliturgude Liidu initsiatiivi raames erinevate meetmete väljatöötamine ja nende
rakendamine, sh väärtpaberituru- ja investeerimisfondide alase õiguse muutmine, et
soodustada piiriülest kapitali kaasamist (2022–2024).
Aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberite registripidamise ning nende väärtpaberitega
seotud arvelduste toimimise valdkonna täiendav analüüs, kas seni kehtinud registrikorraldust
oleks vaja muuta (2024).
Finantssektori konkurentsi tõstmisele suunatud tegevused ja eelduste loomine uute
finantsteenuste arenguks, samas ka piisava investorikaitse taseme ja võrdse kohtlemise
tagamine, sh võimaliku krüptovarade ja ühisrahastuse regulatsiooni väljatöötamine, võttes
arvesse ka maksekeskkonna arengut ja uute makselahenduste teket.
Täiendav õigus- ja maksukeskkonna analüüs eesmärgiga kaardistada finantsteenuste
pakkumist takistavad ja soodustavad tegurid (2022–2024).
Otseselt finantsteenuste tarbijate ja investorite kaitse suurendamisele suunatud tegevused.
Finantskirjaoskuse süsteemne ja koordineeritud edendamine, samuti regulatiivsed initsiatiivid peaks
kaasa tooma Eesti elanike parema toimetuleku oma rahaasjades.
Finantskirjaoskuse edendamise strateegia 2021–2030 rakendamine. Aastatel 2022-2024
fookusega eelkõige haridussüsteemi puudutavatel tegevustel, nagu rahatarkuse õpetajate
mentorprogrammi juhtimine, elektroonilise õppematerjali süstematiseerimine ja
kättesaadavaks tegemine, eelkooliealistele õppematerjali loomine jpm.
Krediidiandjate ja -vahendajate regulatsiooni võimalik täiendamine, sealhulgas
krediidihaldusfirmade (inkassofirmade) reguleerimine, et tagada vastutustundliku laenamise
printsiibi tõhusam rakendamine. Eelduste loomine eraisikute krediidi- ja muude
finantskohustuste jagamist puudutava süsteemi tekkeks (nn positiivse krediidiregister) (2022–
2024).
10
Uuringu „Krediidituru uuring“ läbiviimine ja sellest tulenevate ettepanekute rakendamine
(2022).
Finantsteenustega seotud vaidluste lahendamise kohtuvälise süsteemi (nn
finantsombudsmani) juurutamiseks vajaliku õigusraamistiku loomine ning selle rakendamine
(2022–2023).
Investeerimiskontode süsteemi senise toimimise analüüsimine koos võimalike muudatuste
konsulteerimine väljatöötamiskavatsuses ning vajadusel edasist arengut toetavate
ettepanekute tegemine (2022).
Finantssektorit kaasavate sotsiaalkindlustus-skeemide arendamine
Kohustusliku kogumispensioni regulatiivse raamistiku arendamine eesmärgiga tagada
efektiivne süsteem nii pensioni kogumise kui ka väljamaksete faasis (kokkuvõttes kõrgem
fondide tootlus ja suurem pension) (2022–2024).
Pensionisüsteemi (kõik kolm sammast) finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse ning
kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise mõjude analüüsimine koostöös
Sotsiaalministeeriumiga ning vastava ülevaate ja võimalike ettepanekute esitamine valitsusele
(2022-2023).
Sotsiaalkindlustusameti baasil pensioni kompetentsikeskuse loomisel kogumispensioneid
puudutava sisendi andmine Sotsiaalministeeriumile. Idee on luua inimestele võimalus oma
personaalset pensioniinformatsiooni näha üle kolme pensionisamba, erinevaid kalkulaatoreid
kasutades teha oma isiklikke pensioniplaane ning saada vajadusel nõustamist neutraalsest
kanalist (2022-2024).
Hasartmängupoliitika kujundamine
Hasartmänguseaduse muutmisvajaduse väljaselgitamine (VTK) (2022–2024).
Hasartmängusõltuvuse leviku uuringute läbi viimine iga kahe aasta järel, korraldab
Hasartmängusõltuvuse Keskus (2022–2024).
VTK ja uuringu tulemustest sõltuvalt hasartmänguregulatsiooni täiendamine, mis tagab
meetmed mängijate kaitseks, vähendab hasartmängude negatiivseid tagajärgi ja nende mõju
ühiskonnale. Regulatsiooniga vastutustundliku mängimise algatuste toetamine ja poliitikate
kujundamine, mis on suunatud probleemide suhtes teadlikkuse tõstmisele ja sõltlastele
õigeaegse abi võimaldamisele. Hasartmängude korraldamise kui ettevõtluse piiramine niivõrd,
kuivõrd see on vajalik hasartmängusõltuvuse ennetamiseks ja selle mõju vähendamiseks.
Tähtis on ka avalikkuse ja hasartmängukorraldajate koolitamine (2022–2024).
Uuringutulemustest ja regulatsioonitäiendustest sõltuvalt avalikkuse ja
hasartmängukorraldajate koolitamise korraldamine. (2022–2024).
Rahapesu tõkestamine
Moneyval’i rahapesu tõkestamisealase viienda hindamise läbimine.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise alase siseriikliku riskihinnangu tulemusel
väljatöötatud tegevuskava elluviimine.
11
Rahapesu andmebüroo (RAB) tulemusliku toimimise tagamine rahapesu tõkestamisel.
Rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud tegevuste ja riskide paremaks mõistmiseks ja
adresseerimiseks, strateegilise seire ja analüüsi võimekuse väljaarendamine.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase õiguskeskkonna kujundamine ja selle
rakendamine. EL viienda rahapesu tõkestamise direktiivi ülevõtmine. Juuli 2021 väljatulnud nn
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusalase paketi (3 määruse ning rahapesu
tõkestamise VI direktiivi eelnõud) menetlemine.
EL neljanda rahapesu tõkestamise direktiivi ülevõtmise tulemuslikkuse hindamise läbimine.
Tähelepanu pööramine seonduvatele digiarengutele ja e-residentsuse arengutele ning
võimalikule mitteresidentide arvu ja osatähtsuse kasvule meie majandusruumis. Samuti
tähelepanu pööramine rahapesutõrjealaste registrite sh tegelike kasusaajate registri,
pangakontode registri ja riikliku taustaga isikute registri käivitamisele ja täiustamisele.
Tegevus 1.2 Arvestuspoliitika kujundamine
Eesmärk: Usaldusväärne ja avalikule huvile vastav arvestusalane informatsioon
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Kindlustandva audiitorteenusega kaetud
aastaaruannete osakaal kõikidest registrile 4,82 4,36 - 10 10 10 10 10
esitatavatest, %, <
Rahvamajanduse koguvarade ja kindlustandva
audiitorteenusega raamatupidamise 87 88 - 80 80 80 80 80
aastaaruannetes kajastatud varade suhe, %, ≥
Rahvamajanduse kogu töötajate arvu ja
kindlustandva audiitorteenusega
61 60 - 60 60 60 60 60
raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud
töötajate arvu suhe, %, ≥
Järelevalveliste toimingutega aastas
hõlmatavate kutseühenduse liikmete 23,1 24,2 23,8 17 17 17 17 17
osatähtsus, %, ≥
Tegevused ja tulemus:
Tegevuse eesmärk on arvestusala (sealhulgas raamatupidamine ja audiitortegevus) õigusliku
keskkonna kujundamine viisil, milles arvestusala seadusandlus ja aruandlusraamistik toetavad
ettevõtluskeskkonna nii riigisisest kui ka rahvusvahelist konkurentsivõimet suurema läbipaistvuse ja
usaldusväärsusega ning seonduva halduskoormuse vähendamist tõhusamate lahenduste kaudu.
Audiitortegevuse korraldamisel on eesmärgiks vandeaudiitorite ja audiitorühingute ning
siseaudiitorite üle järelevalve teostamine ning kvaliteetse kutsetegevuse tagamine vastavalt
avalikule huvile.
Arvestusvaldkonna regulatiivse raamistiku loomine
Sõltuvalt riigisisestest vajadustest ja rahvusvahelistest arengutest arvestusalase
(raamatupidamine ja audiitortegevus) regulatsiooni edasi arendamine, sh nn riigipõhise
maksuaruandluse direktiivi ülevõtmisest tulenev ning äriühingute kestlikkusaruandluse
direktiivi eelnõu läbirääkimistel osalemine.
12
Majandusaasta aruannete esitamisega hilinemise ja mitteesitamise põhjuste uuringu
tulemusel tuvastatud vajalike jätkutegevuste elluviimine.
Regulatsioonitäiendustest sõltuvalt arvestusalaste koolituste korraldamine.
Raamatupidamise Toimkonna teenindamise tagamine.
Audiitortegevuse korraldamine
Haldusjärelevalve Audiitorkogu üle.
Audiitortegevuse registri pidamise korraldamine.
Siseaudiitorite üle järelevalve korraldamine.
Siseaudiitorite kutsetegevuse korraldamise koordineerimine täidesaatva riigivõimu
asutustes.
Juhtimiskorraldus
Finantspoliitika programmi eesmärgi täitmise eest vastutab Rahandusministeerium, kelle roll on
peamiselt koordineerimine ja suunamine, seda nii finants- kui ka arvestuspoliitika kujundamise
valdkonnas.
Finantspoliitika programmi juhib finantspoliitika asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi
koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine.
Peamisteks partneriteks finantsteenuste valdkonnas on Finantsinspektsioon, Eesti Pank, finantsturu
osalisi ühendavad erialaliidud, väärtpaberite registri ja pensioniregistri pidajad ning Tagatisfond.
Piiriülest koostööd tehakse teiste riikide vastava valdkonna ministeeriumidega. Rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise suunal on Rahandusministeeriumi peamisteks partneriteks Rahapesu
Andmebüroo ja Finantsinspektsioon, Siseministeerium, Justiitsministeerium ning Prokuratuur.
Raamatupidamise ja audiitortegevuse valdkonnas on oluline koostöö Audiitorkogu ja
Raamatupidamise Toimkonnaga, samuti Eesti Siseaudiitorite Ühingu ja Eesti Raamatupidajate Koguga.
Sotsiaalkindlustuse valdkonna poliitika kujundamise põhiline koostööpartner on Sotsiaalministeerium,
ettevõtluse valdkonnas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Justiitsministeerium ning
finantskirjaoskuse edendamise valdkonnas teiste seas Haridus- ja Teadusministeerium.
Kõikide nimetatud valdkondade arengu jaoks on väga tähtsad tihedad sidemed Euroopa Komisjoni ja
Nõukogu ning OECD vastavate komiteede ja töögruppidega, sest oluline osa programmi keskkonda
mõjutavaid regulatiivseid otsuseid tehakse ühiselt Euroopa Liidu ühisturu kontekstis.
Programmi tulemuste seire toimub vastavalt määrusele „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi
valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“. Iga lõppenud
aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks valdkonna tulemusaruandesse.
13