dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Rahandusministeerium · 22. veebruar 2022
Viit
12.2-1/1873-2
Registreeritud
22. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eastconsult OÜ , Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2022
Vastutaja
Mihhail Antonov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-11873-2 22.02.2022 Väljaminev kiri.asice456 KB

Sisu (failidest)

Teie 08.02.2022 e-kiri Eastconsult OÜ Meie 22.02.2022 nr 12.2-1/1873-2 [email protected] Järelevalvemenetluse alustamata jätmine Austatud härra Kadak Eastconsult OÜ, registrikood 12972814, nimel Rahandusministeeriumile esitatud järelevalveteates juhtisite tähelepanu Narva-Jõesuu Linnavalitsuse, registrikood 77000499, (edaspidi: hankija) tegevusele väljaspool riigihangete registrit alustatud alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke "Narva-Jõesuu linna J. Poska tänava remonttöödel omanikujärelevalve teenus" (edaspidi: riigihange) läbiviimisel. Nägite oma õiguste rikkumist selles, et hankija jättis Eastconsult OÜ pakkumuse läbi vaatamata. Protokollina vormistatud otsuses põhjendas hankija Eastconsult OÜ pakkumuse läbi vaatamata ja sellega arvestamata jätmist järgmiselt: "Lisaks hinnapäringu saajatele laekus pakkumine ka OÜ- lt Eastconsult, kellele hinnapäringut saadetud ei olnud. Alla lihthanke piirmäära jääva hanke korraldamisel tuleb lähtuda Narva-Jõesuu linna hankekorra § 8, sealhulgas § 8 lg 4 "riigihanke eest vastutav isik kooskõlastab hinnapäringu ja isikud, kellele hinnapäring saadetakse, linnapea, osakonna juhataja või hallatava asutuse juhiga." Vastavalt sellele ei pea riigihanke eest vastutav isik vajalikuks Eastconsult OÜ pakkumist arvestada." Järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks vajalike selgituste ja teabe saamiseks pöördus Rahandusministeerium 10.02.2022 e-kirjaga hankija poole. Ühtlasi juhtis Rahandusministeerium hankija tähelepanu asjaolule, et pakkumuse arvestamata jätmist ei saa õigustada pelgalt sellega, et pakkumuse esitanud ettevõtja ei olnud hankijalt saanud pakkumuse esitamise ettepanekut sisaldanud hinnapäringut. Ka alla lihthanke piirmäära jääva eeldatava maksumusega teenuste tellimine on riigihange ja hankelepingu sõlmimiseni jõudmine peab toimuma kooskõlas riigihanke üldpõhimõtetega ning hankija asutusesiseses hankekorras ette nähtud kohase menetluse teel. Riigihangete seaduse (RHS) § 4 p 16 sätestab, et riigihange on mistahes asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt. Riigihanke definitsioon ei ole seotud soetuse maksumusega. RHS ei sätesta küll konkreetseid menetlusreegleid alla lihthanke piirmäära (tavateenuste puhul 30 000 eurot km- ta) jäävate teenuste tellimiseks, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks õigusvaba ruumiga ning et hankija saaks käituda hankelepingu sõlmimisel omavoliliselt. Ka alla lihthanke piimäära jäävates riigihangetes peab hankija tagama riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimise. Rahandusministeerium on varasemas praktikas korduvalt juhtinud hankijate tähelepanu sellele, et allapoole piirmäära jäävates riigihangetes, mille läbiviimisel ei ole hankijal kohustust avaldada hanketeateid või muid andmeid riigihangete registris, on hankija siiski üldjuhul kohustatud võimaldama pakkumuse esitamist enda huvist hankijale teada andnud ettevõtjatele, kes eelduslikult omavad hankelepingu täitmiseks vajalikku kompetentsi (kvalifikatsiooni). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Hankija peaks avaldama alla lihthanke piirmäära jäävas riigihankes osalemise tingimused ja lubama pakkumuse esitamist ettevõtjale, kelle majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks eeldatavalt piisav ning kes on pöördunud hankija poole sooviga tutvuda riigihanke tingimustega või esitanud (tingimustele vastava) pakkumuse ilma tingimustega eelnevalt tutvumata. Hankija vastupidine käitumine ei pruugi olla kooskõlas riigihanke üldpõhimõtetega, ei vasta riigihanke heale tavale ja kätkeb endas tajutavaid korruptsiooniriske. Hankija ei pea küll tekitama kõikidele lihthanke piirmäärast allapoole jäävast riigihankest potentsiaalsetelt huvitatud ettevõtjatele võimalust pakkumuse esitamiseks, tehes selleks eelnevalt turu-uuringuid, kuid ühe täiendava pakkumuse menetlemisega tekkivad rahalised kulud hankija jaoks ei ole siiski sedavõrd suured, et need õigustaksid pakkumuse esitamise ettepaneku mittesaanud ettevõtja esitatud pakkumuse kõrvale jätmist. Kuivõrd hankija peab kohtlema kõiki pakkujaid võrdselt (RHS § 3 p 2), puudub alus jätta kõrvale pakkumust, mis on esitatud ettevõtja poolt, kellele hankija ei ole pakkumuse esitamise ettepanekut saatnud. See, et üks pakkuja sai infot riigihanke kohta mujalt kui hankija poolt saadetud pakkumuse esitamise ettepanekust, ei tee tema esitatud pakkumust automaatselt mittevastavaks või vähem väärtuslikuks. Hankija keeldumine pakkumuse esitamise ettepaneku mittesaanud ettevõtja pakkumuse vastu võtmisest oleks vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, sh RHS § 3 p-dega 2, 3 ja 5. RHS § 9 lg 4 p 4 kohaselt peab hankija sätestama oma organisatsioonisiseses hankekorras muu hulgas alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise korra. Hankekorrast peab selguma, milline on alla lihthanke piirmäära jääva maksumusega hankelepingu sõlmimiseni jõudmise täpsem menetlus ja korraldus. Hankekord on avalik ja see tuleb avaldada hankija veebilehel (RHS § 9 lg-d 6-7). Narva-Jõesuu linna hankekord on kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 09.05.2018 määrusega nr 13 [RT IV, 12.05.2018, 19], mis on avaldatud Riigi Teatajas ja millele on viidatud hankija veebilehel. Alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise kord on sätestatud hankekorra §-s 8, mille lg 1 kohaselt riigihanke korraldamisel alla lihthanke piirmäära tuleb järgida rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtet ning saavutada riigihanke eesmärk mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi olemasolul erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Hankekorra § 8 lg 2 sätestab, et konkurentsi olemasolul esitab riigihanke eest vastutav isik hinnapäringu pakkumuse esitamiseks vähemalt kolmele isikule ning üksnes konkurentsi puudumisel või muul põhjendatud vajadusel võib ettepaneku pakkumuse esitamiseks teha ühele isikule. Hankekorra § 8 lg 3 kohaselt peab hinnapäring sisaldama vähemalt teatud andmeid pakkumuse esitamiseks. Osundatud hankekorra sätetest ega protokollis tsiteeritud hankekorra § 8 lg-st 4 ei tulene Rahandusministeeriumi arvates kohustust või õigust jätta arvestamata pakkumusega, mille esitas ettevõtja, kes ei olnud eelnevalt saanud hankijalt hinnapäringut. Vastupidi, riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, iseäranis kõikide pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest (RHS § 3 p 2), tulenevalt lasub hankijal kohustus ka selline pakkumus üldjuhul läbi vaadata. Kui hankekord ei võimaldaks sellist pakkumust arvestada, siis oleks hankekord vastuolus RHS §-ga 3 ning tuleks seadusega kooskõlla viia. Rahandusministeeriumi hinnangul aga võimaldab hankekord hinnapäringut mittesaanud ettevõtja esitatud pakkumusega arvestada ning hankija on tõlgendanud ja sisustanud hankekorda vääralt. 2 Hankija vastas Rahandusministeeriumi pöördumisele 11.02.2022 e-kirjaga, leides, et asjaolu, et hankijal on võimalik läbi vaadata ka selliste ettevõtjate poolt esitatud pakkumusi, kellele ei ole esitatud ettepanekut pakkumuse esitamiseks, ei tähenda, et hankijal on kohustus selliste ettevõtjate pakkumused alati läbi vaadata. Hankija põhjendas Eastconsult OÜ-le hinnapäringu mittesaatmist sellega, et hankijal on eelnev negatiivne koostöökogemus nimetatud ettevõtjaga, analoogse sisuga lepingu täitmisel olevat Eastconsult OÜ rikkunud korduvalt oma kohustusi omanikujärelevalve teenuse osutamisel (nt ei viibinud objektil, ei vastanud tähtaegselt pöördumistele, keeldus lühikese etteteatamisega koosolekutel osalemisest jne). Analoogia korras viitas hankija sellele, et oluliselt rangemate menetlusreeglitega hankemenetluses on hankijal võimalik kõrvaldada menetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid (vt RHS § 95 lg 4 p 8). Samal päeval, 11.02.2022, saadetud e-kirjas palus Rahandusministeerium hankijal täpsustada, millist hankelepingut on hankija oma selgitustes silmas pidanud ning kas lepingurikkumine on dokumenteeritud (sh kas rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi). 15.02.2022 e-kirjas teavitas hankija Rahandusministeeriumi sellest, et ta on saanud riigihangete vaidlustuskomisjonilt vaidlustuse esitamise teate – Eastconsult OÜ on vaidlustanud hankija otsuse, millega tema pakkumus jäeti läbi vaatamata ning tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus. Samas e-kirjas avaldas hankija seisukohta, et vaidlustusmenetluse algatamise tõttu puudub Rahandusministeeriumil alus järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Rahandusministeeriumi küsimusele, millist hankelepingut on Eastconsult OÜ rikkunud, hankija ei vastanud. Riigi- hangete registris avaldatud hangete juures puudub teave selle kohta, et Eastconsult OÜ oleks rikkunud temaga sõlmitud hankelepinguid. 16.02.2022 e-kirjaga edastas hankija Rahandusministeeriumile otsuse nr 6-5/22-10, millega hankija tunnistas riigihanke kehtetuks ning tegi teatavaks samaesemelise korduva riigihanke läbiviimisest lihthankemenetlusena riigihangete registris. Hankija põhjendas riigihanke kehtetuks tunnistamist vajadusega muuta riigihanke alusdokumentide tingimusi. Riigihanke kehtetuks tunnistamise otsuses ei ole hankija konkretiseerinud, miks ja milliseid riigihanke tingimusi soovitakse muuta. Hankijal ei ole keelatud enne järelevalvemenetluse alustamise otsustamist ega ka järelevalve- menetluse kestel riigihanke menetlust põhjendatud vajaduse korral omal algatusel kehtetuks tunnistada. RHS § 73 lg 3 p 6 alt II annab hankijale selleks väga laia diskretsiooniruumi (nt TlnHKo 31.05.2012, nr 3-12-972, p-d 9-10; TlnHKm 10.06.2015, nr 3-15-1088, p 15; TlnRKo 25.05.2018, nr 3-18-452, p 13). Riigihangete vaidlustuskomisjon ja kohtud on leidnud, et riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne (vt TlnRKo 25.05.2018, nr 3-18-452, p 13; VaKo 13.07.2018, nr 129-18/195365, p 10; vt lähemalt M. Parind, M. A. Simovart, S. Elias. RHS § 73 komm-d 13-28 ja seal viidatud kohtupraktika – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib (juhtumipõhise) järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud. 3 Vastavalt RHS § 206 lg 1 p-le 4 järelevalvemenetlust ei alustata, kui riigihange (menetluse tähenduses) on lõppenud. RHS § 73 lg 3 p 6, mis on analoogia korras kohaldatav ka alla lihthanke piirmäära jääva eeldatava maksumusega riigihangetes, näeb ette, et riigihanke menetlus lõppeb muu hulgas menetluse kehtetuks tunnistamisega põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankija enda otsusega. Seega on riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise õiguslikuks tagajärjeks riigihanke (menetluse) lõppemine, mis absoluutse menetlustakistusena välistab juhtumipõhise järelevalvemenetluse (vt RHS § 205 lg 1 p 1, § 206 lg 1 p 4, § 73 lg 3 p 6 alt II nende koostoimes). Riigihanke menetlust lõpetavate hankija otsuste, sh riigihanke menetluse kehtetuks otsuseid on asjaomasel ettevõtjal võimalik vaidlustada vaidlustuskomisjonis (vt M. Antonov. RHS § 206 komm 15 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Riigihangete vaidlustuskomisjoni aktuaalse praktika kohaselt rakendub alla lihthanke piirmäära jäävas nn kääbushankes vastu võetud otsuste vaidlustamise tähtajale analoogia korras lihthangete suhtes kohalduv RHS § 189 lg 4. Viidatud sätte kohaselt peab lihthankemenetluses olema vaidlustus laekunud vaidlustuskomisjonile 3 tööpäeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Nimetatud tähtaeg ei kohaldu juhul, kui vaidlustus on esitatud lihthankemenetlusena läbiviidava riigihanke alusdokumentide peale (vt VaKo otsus nr 133-19/-, p-d 3.4-3.5; 14.01.2022 otsus nr 5-22/-, p 2). Alla lihthanke piirmäära riigihangetes vaidlustuse esitamise tähtaegade ühtlustamise vaidlustuste esitamisega lihthankes näeb ette ka riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (vt 491 SE I, § 1 p 234). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4, § 73 lg 3 p-st 6 ja § 206 lg-st 3, teatame, et riigihanke menetluse lõppemise tõttu ei alusta Rahandusministeerium Eastconsult OÜ järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke "Narva-Jõesuu linna J. Poska tänava remonttöödel omanikujärelevalve teenus" õiguspärasuse kontrollimiseks. Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, peab Rahandusministeerium siinkohal vajalikuks selgitada hankijale täiendavalt RHS-ist tulenevaid nõudeid ja anda soovitusi RHS-i paremaks järgimiseks. Ühelt poolt saab nõustuda hankija seisukohaga, et riigihanke üldpõhimõtete sisustamisel tuleb arvestada, et allapoole seaduses sätestatud piirmäärasid jäävaid riigihankeid ei kontrollita sama rangusastmega kui neid, mis ületavad RHS-is sätestatud piirmäärasid. Riigihanke menetluse formaliseerituse aste on korrelatiivses seoses hankelepingu eeldatava maksumusega: mida suurem on lepingu maksumus, seda detailsemad peaksid olema menetlusreeglid, ning vastupidi, mida väiksem on hankelepingu maksumus, seda paindlikumad võivad reeglid olla (vt RKHKo 09.08.2016, nr 3-3-1-51-16, p 15; RKHKo 20.11.2019, nr 3-17-2718, p 23). Teisalt jääb Rahandusministeerium selle juurde, et pelgalt pakkumuse esitanud ettevõtjale hinnapäringu mittetegemine ei ole piisav põhjus pakkumuse läbi vaatamata jätmiseks. Näiteks on kohtupraktikas leitud, et kuigi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses on hankijal lai kaalutlusõigus, mis hõlmab endas ka pakkujate valikut, võib osutuda õigusvastaseks läbirääkimiste pidamise ettepaneku tegemata jätmine ettevõtjale, kellel on olemas lepingu täitmise võimekus ja kelle osutatava teenuse nõuetele vastavuse osas puudub põhjendatud kahtlus (vt TlnHKo 02.04. 2018, nr 3-17-2743, p 22). 4 Saab nõustuda sellega, et hankija ei ole kohustatud kääbushankes hindama pakkumust, mille esitanud ettevõtja majanduslik ja finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei ole hankelepingu täitmiseks piisav või esineb muu objektiivne ja mõjuv põhjus pakkumusega mittearvestamiseks (nt ettevõtja osutatav teenus ei vasta nõuetele, ettevõtja on rikkunud varasemalt sõlmitud hankelepinguid jne). Seejuures on aga oluline, et ka kääbushankes tehtavad hankija otsused oleksid põhjendatud. Ettevõtjat tuleb teavitada pakkumuse läbi vaatamata jätmise põhjustest selliselt, et pakkumusega mittearvestamise tegelikud põhjused oleksid ettevõtjale arusaadavalt ja üheselt selged juba otsusest teadasaamisel, mis tagab ettevõtjale võimaluse efektiivseks õiguskaitseks vaidlustuskomisjonis. RHS § 47 lg 1 järgi peab hankija riigihankes tehtavatest otsustest teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõiki riigihankes osalevaid ettevõtjaid. RHS § 47 lg-test 3-4 tulenevalt peab hankija tegema teatavaks ka otsuse tegemise põhjused. Otsuse tegemise põhjuste avaldamine pakkujatele on vajalik tagamaks riigihanke läbipaistvust ja kontrollitavust (RHS § 3 p 1) ning rahuldamaks pakkujate õiguspärast huvi vaidlustamisvõimaluste ja vaidlustamisperspektiivi väljaselgitamise vastu. Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (vt RKHKo 22.05.2000, nr 3-3-1-14- 00, p 5). Kui haldusakti adressaat ei näe haldusakti andmise põhjendusi juba selle andmise hetkel, siis ei ole tal ka efektiivselt ja argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid (vt RKHKo 05.11.2008, nr 3-3-1-49-08, p 11). Ehkki riigihanke menetlus ei ole haldusmenetluse seaduse § 2 lg 2 järgi haldusmenetlus selle kitsas tähenduses, kehtib hea halduse põhimõte, mis paneb vastutuse menetluse õiguspärasuse eest hankijale, seda ka riigihanke menetluses. Näiteks on vaidlustuskomisjon selgitanud, et kaalutlusõigusest tuleneb hankijale kohustus esitada põhjendused ja arutluskäik, millest on otsuse tegemisel lähtutud (vt VaKo 12.02.2019, nr 8-19/203288, p 10.1). Hankija otsus tunnistada riigihanke menetlus RHS § 73 lg 3 p 6 alt II alusel kehtetuks on samuti vaidlustatav riigihangete vaidlustuskomisjonis (RHS § 185 lg 2 p 8). RHS § 47 lg 1 p 12 kohaselt peab hankija esitama otsuse tegemise ajal riigihankes osalevale ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate RHS § 73 lg 3 p 6 alusel riigihanke kehtetuks tunnistamise otsuse kohta. Vastavalt RHS § 47 lg-le 3 peab hankija lisama otsuse kohta esitatavale teatele riigihanke kehtetuks tunnistamise põhjused. Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendamine on oluline tagamaks hankija otsuse kontrollitavus vaidlustus- ja kohtumenetluses. Kuigi määratlemata õigusmõiste "põhjendatud vajaduse korral" sisustamisel on kohtupraktikas tunnustanud hankija väga laia diskretsiooniruumi (nt TlnRKo 25.05.2018, nr 3-18-452, p 13), on riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsus õiguspärane vaid siis, kui hankija on esitanud otsuse kohta (RHS § 47 lg 1 p 12 ja lg 3) sisulised põhjendused, mis on reaalsed, asjakohased ja võimaldavad mõista otsuse sisu (vt VaKo 13.12.2018, nr 244-18/201814, p 6 jj). Põhjendused, millele hankija on riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel tuginenud, peavad (üldjuhul) sisalduma juba otsuses endas. Hankija otsuste õiguspärasuse kontrollimisel on vaidlustuskomisjon hinnanud, kas hankija otsus on arusaadav, kontrollitav ja vastav RHS § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttele (vt VaKo 26.04. 2018, nr 49-18/191509, p 26). Hankija koostatud dokumentide alusel peab olema võimalik kontrollida hankija otsuste põhjendatust (VaKo 16.03.2018, nr 28- 18/191319, p 9). 5 Rahandusministeeriumi hinnangul ei olnud hankija protokolliline otsus Eastconsult OÜ pakkumuse läbi vaatamata jätmise kohta eelöelduga kooskõlas. Kui pakkumuse läbi vaatamata jätmise tegelik põhjus seisnes varasemates lepingurikkumistes, tulnuks see otsuses välja tuua. Otsuses aga oli pakkumuse läbi vaatamata jätmist põhjendatud hoopis muude, asjakohatute argumentidega. Lisaks ei ole hankija Rahandusministeeriumi täiendavale teabepäringule vaatamata täpsustanud, millist hankelepingut on ettevõtja rikkunud ja kuidas on rikkumine fikseeritud. Kokkuvõtvalt saab nentida, et hankija tegevus pakkumuse läbi vaatamata jätmise põhjendamisel ei ole olnud riigihanke üldpõhimõtetega kooskõlas. Samuti ei pruugi olla piisavalt läbipaistev ja kontrollitav riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel esitatud üldsõnaline põhjendus, et menetluse kehtetuks tunnistamine on tingitud vajadusest muuta riigihanke alusdokumentide tingimusi. Riigihanke kehtetuks tunnistamise otsusest ei selgu, milliseid riigihanke tingimusi soovitakse muuta ja millest on muutmisvajadus tingitud. Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine võib kahjustada menetluses osalenud pakkujate õigusi ja kehtetuks tunnistamine ei tohi toimuda otsitud ettekäändel. Tuginedes RHS § 210 lg-le 1, soovitame hankijal olla edaspidi otsuste tegemisel hoolsam ning järgida hankija otsuste vormistamisel ja neist teavitamisel kõrgendatud põhjendamise standardeid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler Lisaadressaadid: Narva-Jõesuu Linnavalitsus Mihhail Antonov 6113468 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel