Rahandusministeerium
[email protected] Meie 21 . 02 .202 2 nr 4/ 57 Pöördumine seoses ettevõtete miinimumtulumaksu direktiivi ettepanekuga Lugupeetud Keit Pentus-Rosimannus ! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördub Rahandusministeeriumi poole seoses Euroopa Komisjoni poolt 22.12.2021 avaldatud ette võtete miinimumtulumaksu direktiivi ettepaneku ga, mille eesmärk on t agada, et suured hargmaised kontsernid , mille k onsolideeritud müügitulu ületab 750 miljonit eurot , maksavad tulumaksu vähemalt alammääras 15% . Kaubanduskoda on jätkuvalt seisukohal, et Eesti tänane ettevõtete tulumaksusüsteem, mille kohaselt maksustatakse ainult jaotatud kasumit, on Eesti ettevõtluskeskkonna üheks oluliseks nurgakiviks ning selgeks rahvusvaheliseks konkurentsieeliseks. Tegemist on eripäraga, mille järgi Eestist teatakse ning mille järgi Eesti eristub ja paistab silma. Samuti on tänase süsteemi positiivne mõju Eesti ettevõtetele leidnud kinnitust mitmete uuringute ning rahvusvaheliste analüüside poolt. Seetõttu peame väga oluliseks, et direktiivi ettepanek võimaldaks maksimaalselt suurel määral säilitada Eestil praegu st ettevõtete tulumaksusüsteem i . Selle eesmärgi sa a vutamiseks pea b Eesti riik direktiivi ettepaneku läbirääkimistel jätkuvalt seisma järgmise põhimõtete eest. OECD juhtimisel valminud rahvusvaheline maksupakett koosne b kahest sambast , millest ühe moodustab ettevõtete tulumaksureform ja teise digimaks. Hetkel soovib Euroopa Komisjon kiiremini edasi liikuda tulumaksureformiga ning tegeleda digimaksuga hiljem. K una OECD eestvedamisel arutati mõlemat teemat ühe paketina, siis tuleb ka Euroo pa Liidus mõlema teemaga samaaegselt edasi liikuda ja jõustada. Seetõttu l ei ame , et Eesti peaks direktiivi ettepaneku läbirääkimistel Euroopa Liidus jõuliselt kai tsma seisukohta, et digimaks tuleb jõustada samaaegselt ettevõtete tulumaksureformiga. Kaubanduskoda peab väga oluliseks, et direktiivi sisu kattuks OECD eestvedamisel heakskiidetud miinimummaksu põhimõtetega. Hetkel näeme direktiivi ettepanekus kahte olulist erinevust võrreldes OECD-s kokkulepituga. Esiteks , OECD kokkulepe võimaldab igal riigil otsustada, kas kohaldada ettevõtete miinimumtulumaksu siseriiklikult või mitte. Direktiivi ettepanek sellist võimalust ette ei näe ja paneb igale liikmesriigile kohustuse miinimummaks kehtestada . Teiseks oluliseks erinevuseks on see, et direktiivi ettepanek kohustab miinimummaksu kehtestama ka siseriiklikele kontsernidele, kuid OECD kokkuleppe kohaselt ei ole see kohustuslik. Peame väga oluliseks, et Eesti seisaks läbirääkimistel selle eest, et direktiiv sisaldaks täpselt samu põhimõtteid, milles lepiti kokku OECD-s. Direktiivi ettepaneku artikkel 55 kohaselt peavad liikmesriigid direktiivi siseriiklikusse õigusesse üle võtma hiljemalt 2022. aasta 31. detsembriks. Selline tähtaeg on ebamõistlikult lühike. Arvestades, et direktiivi ettepaneku üle käivad Euroopa Liidus alles läbirääkimised ehk direktiivi sõnastuses ei ole veel kokku lepitud ning d irektiiv on väga mahukas , nüansirikas ja detaili derohke , siis ei ole reaalne, et liikmesriigid suudavad direktiivi nii kiiresti üle võtta. Isegi kui direktiivi sõnastus oleks tänaseks kokku lepitud, ei oleks ilmselt realistlik, et Eesti suudaks nii lühikese aja jooksul teha vajalikud muudatused tulumaksuseaduses. Seetõttu leiame, et Eesti pea b kindlasti seisma selle eest, et direktiivi ülevõtmise tähtaeg lükkuks vähemalt ühe aasta võrra edasi. Loodame, et Rahandusministeerium kaitseb direktiivi ettepaneku läbirääkimistel ka edaspidi eelpool toodud seisukohti. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja p eadirektor Koostanud: Marko Udras
[email protected] 6040070