dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 25. veebruar 2022
Viit
15-4/1364-2
Registreeritud
25. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Andres Sooniste Pärnu Linnavolikogu Planeerimiskomisjoni liige
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-4 Kirjavahetus planeeringute korraldamise küsimustes
Toimik
15-4/2022
Vastutaja
Külli Siim (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)

Failid

  • 📎15-41364-2 25.02.2022 Väljaminev kiri.asice399 KB

Sisu (failidest)

Andres Sooniste Pärnu Teie 03.02.2022 Linnavolikogu Planeerimiskomisjoni liige Meie 25.02.2022 nr 15-4/1364-2 [email protected] Planeerimisseaduse kohaldamisest Austatud härra Sooniste Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole mitmetes küsimustes, mis puudutavad planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 rakendamist ning detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Vastuseks Teie pöördumisele selgitame järgmist. PlanS § 125 lg 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Tegemist on erandina detailplaneeringu koostamisest loobumist võimaldava normiga, mille kohaldamise otsustamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Sätte eesmärgiks on lubada erandina detailplaneeringust loobumist juba hoonestatud kinnistu vahele jääva üksiku tühja kinnistu puhul, kuid seda vaid juhul, kui täidetud on mõlemad PlanS § 125 lg 5 p-s 1 ja 2 toodud tingimused. Regulatsiooni loomeise põhjuseks oli mh asjaolu, et sellistele kinnistutele ühe hoone ja seda teenindavate rajatiste rajamisel puudub üldjuhtudel suurem avalik huvi, mistõttu ei pruugi detailplaneeringu koostamine olla põhjendatud. Juhul, kui aga kavandatava hoone puhul on tegemist hoonega, mille osas võib eeldada suurema avaliku huvi olemasolu, on sobivamaks lahenduseks detailplaneeringu koostamine, mis annab avalikkusele suuremad võimalused lahenduse leidmisel osalemiseks. Küll aga märgime, et 13.01.2022 jõustus ehitusseadustiku muudatus (EhS § 31 lg 1), mis näeb ette, et PlanS § 125 lg 5 alusel projekteerimistingimuste andmise otsustamisel tuleb alati viia läbi avatud menetlus (vt haldusmenetluse seaduse § 46 – 50), mis annab ka projekteerimistingimuste avalikkusele senisest suuremad võimaluse kaasarääkimiseks. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine on reguleeritud PlanS § 140, mille lõike 1 kohaselt võib detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui: 1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ei ole asutud ellu viima; 2) planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Seega ei näe seadus ette võimalust detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks olukorras, kus peale seda ei oleks terviklahendus enam elluviidav. Samuti ei näe PlanS eraldi alusena ette võimalust detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist (ei osaliselt ega täies ulatuses) põhjusel, et väljastada projekteerimistingimused ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise ehitamiseks. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise puhul peab kohalik omavalitsus arvestama kõiki olulisi asjaolusid, sh sellega kaasnevaid mõjusid isikutele, avalikule ruumile, jm. Täiendavalt selgitame, et planeerimisotsuste, sh PlanS § 125 lg 5 rakendamise kui ka detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuste puhul on tegemist kaalutlusotsustega, mille tegemine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Otsuste langetamisel peab kohalik omavalitsus lähtuma õigusaktides toodud nõuetest, samuti peab kaalutlusotsus olema igakülgsel põhjendatud ja kaalutud, sh tuleb kaaluda avalikke- ja erahuve ning leida nende vahel tasakaal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri-Liis Ennok planeeringute osakonna juhataja Külli Siim 611 3129 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →