Ühtekuuluvusfondi projekti
2014-2020.6.02.18-0361
“Taagepera lossi katlamaja rekonstrueerimine”
PROJEKTIAUDIT
toetuse saaja: OÜ Taagepera Loss
rakendusüksus: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Lõpparuanne
CF-188/2021
25.02.2022
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST
Auditi tulemus:
Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus
projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines hanke
läbiviimise osas.
Märge struktuuritoetuse registris2:
märkustega, olulised tähelepanekud.
Olulised tähelepanekud toetuse saajale:
Oluline tähelepanek 4.1 – Toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduse üldpõhimõtteid.
Mitteabikõlblik kulu 39 243,06 eurot, sh mitteabikõlblik toetus summas 19 621,53 eurot (50%) ning
mitteabikõlblik omafinantseering summas 19 621,53 eurot (50%).
Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega.
Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest.
1
Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse
auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised
ebatäpsused võivad jääda avastamata.
2
Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised
tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal
elluviimisel.
2
A - OSA
1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud
1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED
Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
Prioriteetne suund 2014-2020.6 Energiatõhusus
Meede 2014-2020.6.2 Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne
Projekti number 2014-2020.6.02.18-0361
struktuuritoetuse registris
(edaspidi SFOS)
Projekti nimetus Taagepera lossi katlamaja rekonstrueerimine
Toetuse saaja ja partner(id): OÜ Taagepera Loss
Taotluse rahuldamise otsuse 01.06.2018. a taotluse rahuldamise otsus (TRO) nr 1-25/101;
(otsuse muutmise) number ja 14.05.2020. a TRO muutmise otsus nr 1-25/944;
kuupäev 12.01.2021. a TRO muutmise otsus nr 1-25/2918;
28.08.2021. a TRO muutmise otsus nr 1-25/2252;
06.12.2021. a TRO muutmise otsus nr 1-25/2853
Rakendusüksus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Projekti kulude abikõlblikkuse 01.01.2019. a – 31.12.2021. a
periood
1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO
Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse
auditeerimise 2021. a tööplaan3.
Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele
vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-
2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1.
Auditi läbiviija(d) Anu Alber, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus,
talituse juhataja (auditi eest vastutav isik)
Hannes Vahemäe, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi
talitus, audiitor (auditi juht)
Auditi läbiviimise aeg 01.10.2021. a – 25.02.2022. a
Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”.
3
Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne
võimalus valimisse sattuda.
3
Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute
intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:
projekti tegelik teostamine,
projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,
kulude abikõlblikkus,
projektiga seotud raamatupidamise korraldus,
omafinantseeringu olemasolu,
struktuurifondide sümboolika kasutamine.
Valimi metoodika (kui Valimit ei ole moodustatud, auditeeriti 100% kuludest.
kohaldub)
1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus)
Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr 66927; 18.03.2021. a, 204 739,60 eurot
olevad väljamaksed
(väljamaksetaotluse SFOS nr,
kuupäev, abikõlblik summa
eurodes)
Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 50%
osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 50%
summadest (%)
Valimi suurus (eurodes; % 204 739,60 eurot; 100%
deklareeritud abikõlblikust
summast)4
Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 39 243,06 eurot, millest auditi ulatuses 20 473,96 eurot ja
väljaspool auditit 18 769,10 eurot (tähelepanek nr 4.1).
TOETUS
OMA-
Väljamaksetaotluse number: KOKKU
riiklik FINANTSEERING
Kokku EL fond
toetus
Mitteabikõlblik summa 10 236,98 10 236,98 0,00 10 236,98 20 473,96
auditeeritud kuludes (eurodes)
Mitteabikõlblik summa 9384,55 9384,55 0,00 9384,55 18 769,10
väljaspool auditi ulatust
(eurodes):
Leitud vea määr (%) 5 10%
4
Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude
osakaaluks 100%.
5
Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude
osakaal valimi mahust.
4
2. Piirangud
Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes.
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori
kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja
territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja
kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad
projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral
oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.
3. Järeltegevused
Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste
rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab
rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel.
Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt
saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni.
Vajadusel viiakse läbi järelaudit.
5
B-OSA
AUDITI TULEMUSED
1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine
Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja
rakendamise tingimustele.
2. Raamatupidamises kajastamine
Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele.
3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus
Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on
tagatud.
4. Hangete läbiviimine
Struktuuritoetuse saaja ei ole hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Selle kohta on
tehtud oluline tähelepanek.
Oluline tähelepanek 4.1 – Toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduse üldpõhimõtteid.
Mitteabikõlblik kulu 39 243,06 eurot, sh mitteabikõlblik toetus summas 19 621,53 eurot (50%) ning
mitteabikõlblik omafinantseering summas 19 621,53 eurot (50%).
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 26 lg 6 järgi kui toetuse saaja või partner ei pea
järgima riigihangete seadust ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000
euroga või sellest suurem, peab ta järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid6, st hankija peab
tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel,
vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt.
06.01.2016. a majandus- ja taristuministri määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise
tingimused“ (edaspidi meetme määrus) § 26 punkt 3 sätestab, et toetuse saaja peab järgima projektiga seotud
hangete läbiviimisel riigihangete seadust ja struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid. Lisaks on sama
paragrahvi punkti 4 järgi toetuse saaja kohustatud viima hanked eeldatava maksumusega alates 10 000 eurost läbi
elektrooniliselt riigihangete registris.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) juhatuse 01.06.2018. a otsuse nr 1-25/101 (edaspidi TRO)
punkti 15 järgi on toetuse saaja kohustatud järgima kõiki STS § 26 ning TAT § 22 ja 26 kohaseid ning TAT § 19 lõike
3 alusel kehtestatud hankimisega seotud kohustusi. Lisaks on punktis 15.2 toodud, et toetuse saaja peab järgima
riigihangete seaduse §-s 3 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
6
20 000 euro suurune nõue kehtib alates 18.07.2020. a. Enne seda redaktsiooni oli vastav piirsumma 5000 eurot.
6
Toetuse saaja OÜ Taagepera Loss viis läbi toetuse saaja ostuna hanke nr 222250 „Taagepera lossi katlamaja
rekonstrueerimine“ ja sõlmis selle tulemusel 01.07.2020. a hankelepingu OÜ-ga Wentelax. Hanke alusdokumendid
küll ei sisaldanud eraldi hankelepingu projekti, ent toetuse saaja on alusdokumentide punktis 9 toonud välja, et leping
peab sisaldama järgmiseid leppetrahve: 1) kahe aasta summeeritud Thäire tunnid väärtuse iga ületatud tunni eest tasub
Pakkuja leppetrahvi 150 eurot; 2) nominaal võimsusel iga kW ületatud elektri omatarbe eest tasub Pakkuja
leppetrahvi 1500 eurot. Sõlmitud hankelepingus need punktid leppetrahvide osas ei sisaldunud. Sõlmitud lepingu
punkt 8.2. sätestab, et pool kohustub tasuma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või
mittenõuetekohase täitmise eest leppetrahvi 0,01% päevas tegemisel oleva töö maksumusest, kuid mitte rohkem
kui 5% lepingu kogumaksumusest. Seega ei sisalda sõlmitud leping hanke alusdokumentides nõutud tingimusi ja
seda on muudetud.
Toetuse saaja on selgitanud auditi käigus, et eksituse tõttu on leppetrahvide osa lepingus saanud teise sõnastuse
(lepingus on erinev sanktsioon võrreldes hanke alusdokumentides sätestatud nõudega). Kuna Wentelax OÜ-ga
sõlmitud hankeleping on seotud hanke alusdokumentidega, siis täidab Töövõtja muuhulgas ka hanke
alusdokumentides sätestatud kohustusi (s.h. sanktsioone) vastava vajaduse tekkimisel. Audiitorite hinnangul tuleb
siinkohal lähtuda hankelepingust ning seal ei ole leppetrahvide punktid samad, mis olid hanke alusdokumentides
toodud. Lisaks ei ole hankelepingus viidatud sellele, et leppetrahvide rakendamisel tuleks lähtuda hanke
alusdokumentides toodust. Lepingu lõpus on küll viidatud, et selle lisaks on hange 222250 pakkumus 272962, ent
see viide hankelepingus ei näita seda, et leppetrahvide vms tingimuse puhul tuleks täiendavalt vaadata ka hanke
alusdokumente. Audiitorite hinnangul on leppetrahvide tingimusi muudetud ning toetuse saaja on sellega rikkunud
RHS § 3 p 1 ja p 2 põhimõtteid, sest toetuse saaja ei ole lepingut sõlmides lähtunud hankedokumentides seatud
tingimustest, mistõttu on rikutud läbipaistvusnõude täitmist kui ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui enne
pakkumuste esitamist oleks kõik pakkujad teadnud, et hankedokumentides nimetatud leppetrahve lepingus ei
sätestata, oleks pakkujate ring võinud olla teine või esitatud pakkumuste hind oleks võinud olla soodsam.
Toetuse saaja on audiitoritele edastanud kuus hankelepinguga seotud lisa7, millest viiel juhul on sisuks olnud
hankelepingu sisuline muudatus ning ühel puhul on antud kinnitus, kui suures mahus töid on tehtud ja kui palju on
veel teha. Sisuliste muudatuste puhul on muudetud maksetingimusi8 (audiitorite hinnangul ei olnud maksetingimuste
muutmisel tegemist finantsmõjuga rikkumisega, sest hanke alusdokumentides ei olnud sätestatud
maksetingimused ning kõik pakkujad olid võrdses olukorras, kus said lepingu sõlmida enda jaoks sobivatel
tingimustel), hakkelao ehituse asukohta ning lisaks ka kolmel korral hankelepingu täitmise tähtaega. 01.07.2020. a
sõlmitud hankelepingu järgi oli lepingu tähtajaks 16.11.2020. a, 09.11.2020. a sõlmitud lisaga nr 1 pikendati tähtaega
kuni 31.07.2021. a, seejärel 26.07.2021. a lisaga nr 11 kuni 30.09.2021. a ning lõpuks 22.10.2021. a lisaga nr 12 kuni
31.12.2021. a. Seega on hankelepingut pikendatud üle aasta võrra.
Auditi käigus on toetuse saaja selgitanud, et esimene pikendus oli tingitud hakkelao asukoha muutusest. Hakkeladu
oli planeeritud maa-aluse hoidlana ning selle põhi paiknenuks 4400 mm sügavusel, mis tähendab, et see paiknenuks
2-2,5 meetrit järve veepeegli pinnast madalamal. Pinnaseveetase planeeritud hakkelao kohas võib olla kõrgem järve
veepeegli tasemest, kuna paikneb nõlva all ning veed liiguvad nõlvast alla järve suunas. See tähendab, et hakkelao
põhja hakatakse maapinnast välja suruma. Selleks, et seda vältida, tulnuks see ankurdada tõmbevaiadega maapinna
külge. Lisaks tulnuks kõik raudbetoonist konstruktsioonid rajada veetihedatena ja veetihedast betoonist. Sellises
olukorras ei olnud tegemist parima lahendusega ning hakati otsima alternatiivi hakkelao uueks asukohaks. Lisaks
oli tehtud katsekaevamised, mille käigus selgus, et tegemist on liivapinnasega ning sellise pinna kindlustamine
ehitustöödeks oli raskendatud. Teine ja kolmas tähtaja pikendus olid seotud platside projekteerimise aja
pikenemisega. Kuna OÜ Taagepera Loss oli alustanud kogu territooriumi haljastuse ning platside projekteerimist,
siis soovis Muinsuskaitse Amet siduda hakkelao juurde viiva tee ehitusprojekt üleüldise (haljastuse ning platside)
7
21.07.2020. a sõlmitud lisa 2, 09.11.2020. a lisa 1, 02.02.2021. a lisa nr 10, 10.02.2021. a lisa nr 3, 26.07.2021. a lisa nr 11
ning 22.10.2021. a lisa nr 12.
8
Hanke alusdokumendid ei sisaldanud hankelepingu projekti, mistõttu ei olnud hanke alusdokumentides sätestatud
maksetingimusi. Maksetingimused sätestati hankelepingu sõlmimisel ning neid tingimusi on täiendavalt muudetud pärast
lepingu sõlmimist.
7
projekteerimise osaga. Kuna kooskõlastamine võttis aega ning platside ehitusluba väljastati 15.09.2021. a, siis
seetõttu tuli hankelepingut pikendada kuni 31.12.2021. a.
Hanke tulemusel sõlmitud lepingu muutmisel tuleb silmas pidada, et muudatus ei oleks selline, mis oleks võinud
muuta pakkujate ringi. Audiitorite hinnangul oleks pakkujate ring võinud olla teistsugune, kui pakkujad oleksid
teadnud, et lepingut võib täita oluliselt pikema aja jooksul, kui hankedokumentide järgi ette oli nähtud. Lisaks toovad
audiitorid välja, et Taagepera lossi näol on tegemist ajaloolise objektiga, mille puhul tuleb tegevusi kooskõlastada
erinevate ametitega ning seetõttu oleks võinud anda lepingu täitmiseks pikema tähtaja. Samuti oleks võinud kahe
samaaegselt käivate tegevuste projekteerimistel (katlamaja ehitus ning üldine territooriumi haljastuse ja platside
planeerimine) arvestada, et need projekteerimised võivad hakata teineteist ühel või teisel viisil mõjutama. Lisaks
võiks ka eeldada, et kui samal objektil käivad samaaegselt projekteerimise kooskõlastused, siis tuleks neid
menetleda koos.
Tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas esinevad audiitorite hinnangul VV 01.09.2014. a määruse nr 1439 (edaspidi
ühendmäärus) § 21 lõikes 2 toodud asjaolud, mille tõttu kui toetuse saaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete
seaduse tähenduses, on rikkunud struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud kohustust, vähendatakse
lepingule eraldatavat toetust 10 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist
finantskorrektsiooni määra.
Eeltoodut arvesse võttes leiavad audiitorid, et hankega 222250 seotud kuludele tuleks rakendada 10%
finantskorrektsiooni. Audiitorite hinnangul seisneb rikkumise raskus selles, et lepingu pikenemine ei ole olnud
proportsionaalne võrreldes esialgse tähtajaga ning leppetrahvide tingimusi on muudetud. Seega oli sellest mõjutatud
ka võimalik pakkujate ring. Samuti on analoogse rikkumise puhul hankijatele ette nähtud 25%
finantskorrektsioonimäär. Ent tegemist on mittehankijaga, kellele RHS-i nõuetest kohaldub § 3. Audiitorite hinnangul
oleks rikkumine kergem siis, kui pikenemine ei oleks olnud nii suur või kui oleks olnud üksnes leppetrahvidega seotud
rikkumine. Seega leiavad audiitorid, et hankega 222250 seotud kuludele oleks õiglane kohaldada 10%
finantskorrektsioonimäära.
Hankega seotud väljamakstud abikõlblike kulude summaks projektis on 10.01.2022. a seisuga olnud 392 430,60
eurot (auditi ulatuses 204 739,60 eurot), millest 10% on 39 243,06 eurot. Seega on mitteabikõlblik ÜF toetus summas
19 621,53 eurot (auditi ulatuses 10 236,98 eurot) ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 19 621,53 eurot
(auditi ulatuses 10 236,98 eurot).
Risk toetuse saajale:
Hanke alusdokumentides seatud tingimuste sh lepingutingimuste mittejärgimine seab pakkujad ebavõrdsesse
positsiooni, rikkudes seeläbi pakkujate võrdse kohtlemise ning vaba konkurentsi printsiipe. Teistsuguste
lepingutingimuste korral oleks pakkujate ring võinud olla teine ja esitatud pakkumuse hind oleks võinud olla
soodsam. Esineb oht, et hankeleping ei ole sõlmitud parima pakkujaga. RHS-ist tulenevate nõuete mittetäitmine võib
kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise.
Soovitus toetuse saajale:
Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 19 621,53 eurot (CF
toetuse osa 50% abikõlblikest kuludest) ning mitteabikõlbliku omafinantseeringu summas 19 621,53 eurot projekti
abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata.
Toetuse saaja kommentaar: Lõpparuande lisa nr 1.
9
“Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”, vastu võetud 01.09.2014, määrus nr 143.
8
Risk rakendusüksusele:
Juhul, kui RÜ ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud
õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Soovitus rakendusüksusele:
Soovitame RÜ-l algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning toetus summas
19 621,53 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 19 621,53 eurot projekti abikõlblikest
kuludest maha arvata.
Lisaks soovitame RÜ-l edaspidi kontrollida toetuse saaja seatud lepingutingimuste täitmist, et tagada hanke
läbipaistvus ja hankes osalejate võrdne kohtlemine.
Rakendusüksuse kommentaar:
Audiitorite hinnangul on leppetrahvide tingimusi muudetud ning toetuse saaja on sellega rikkunud RHS § 3 p 1 ja p
2 põhimõtteid, sest toetuse saaja ei ole lepingut sõlmides lähtunud hankedokumentides seatud tingimustest,
mistõttu on rikutud läbipaistvusnõude täitmist kui ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui enne pakkumuste esitamist
oleks kõik pakkujad teadnud, et hankedokumentides nimetatud leppetrahve lepingus ei sätestata, oleks pakkujate
ring võinud olla teine või esitatud pakkumuste hind oleks võinud olla soodsam.
RÜ nõustub, et toetuse saaja on muutnud leppetrahvide tingimusi ning muutmine võiks eraldivõetuna olla RHS § 3
viidatud sättega vastuolus. Oluline on aga siinjuures silmas pidada alusdokumentide punkti 5, mille kohaselt oli
hankes võimalik pidada läbirääkimisi, mh lepingutingimuste üle. Seega oli huvitatud isikutele ja pakkujatele teada, et
alusdokumentides nimetatud leppetrahvi punktide üle on võimalik pidada läbirääkimisi ning need võivad kujuneda
teistsuguseks. Toetuse saaja on küll selgitanud, et hankelepingu tingimused muutusid eksituse tõttu, mitte
läbirääkimiste tulemusena. RÜ leiab, et toetuse saaja ei ole kinni pidanud alusdokumentides sätestatud
läbirääkimiste korrast, mille kohaselt tuli kõiki vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaid kohelda
läbirääkimistel võrdselt ning läbirääkimised protokollida. Seega on toetuse saaja eksinud läbipaistvuse ja
kontrollitavuse põhimõtte vastu, kuid antud juhtumi asjaolude pinnalt puudub RÜ hinnangul finantsmõju. Nimelt, kõik
potentsiaalsed pakkujad ning hankes osalejad pidid teadma, et leppetrahvi tingimused võivad läbirääkimiste käigus
muutuda, seega ei oleks saanud teistsugustel tingimustel olla mõju pakkujate ringile või esitatud pakkumuste
hinnale, kuna tegemist oli läbirääkimiste objektiga. Läbirääkimiste käigus ei koheldud pakkujaid ebavõrdselt. Seega
on tegemist RHS § 3 formaalse rikkumisega (läbipaistvuse nõue), kuid mõju konkurentsi efektiivsele
ärakasutamisele ja finantsmõju Euroopa Liidu fondidele RÜ arvates antud juhul puudus. Seega puudub ka alus
finantskorrektsiooniks.
RÜ nõustub audiitoriga selles osas, et lepingu lisaga nr 1 lepingu täitmise tähtaja pikendamine kuni 31.07.2021 ei
olnud piisavalt põhjendatud. 4,5 kuud katlamaja projekteerimiseks ja ehitamiseks on ilmselt liiga lühike aeg. Eriti
arvestades, et tegu oli esimese Covid-19 viirusest mõjutatud suve ja sügisega, kui olid suured probleemid seadmete,
materjalide tarnete ja inimeste liikumisega. Ka nö normaalsetes tingimustes oleks 4,5 kuud olnud liiga lühike aeg
lepingu täitmiseks. Seda näitab ka 15.12.20 RÜ-le saadetud lepingu pikenduse seletuskiri, mille järgi juulis 2020
alustati projekteerimisega, augustis valmis tehnoloogiline projekt, septembris üldehituse projekt. Seejärel alles
hakati ehitama ning oktoobris selgus, et hakkepuidu ladu ei ole võimalik mõistlike kuludega maa alla ehitada ning
tuli leida teine lahendus. Lühikese tähtaja seadmisel võib mõista hankija soovi algavaks kütteperioodiks katlamaja
töökorda saada, kuid lühike lepingu täitmise tähtaeg võis hankest kõrvale jätta mõne võimaliku pakkuja. Toetuse
saaja oleks saanud anda töövõtjale mõistliku täiendava tähtaja VÕS § 114 alusel võlgnevuse kõrvaldamiseks ja
rakendada lepingust tulenevaid sanktsioone, kuid seda ei tehtud. Mõistlik tähtaeg oleks võinud olla 2021. aasta juuni,
mis ajaks oleks olnud võimalik välitööd lõpetada. RÜ leiab kokkuvõttes, et lepingu lisaga nr 1 toimunud pikendamine
on vastuolus RHS §-ga 3, kuna tulenes toetuse saaja enda poolt seatud liiga lühikesest algsest lepingu täitmise
tähtajast. Seetõttu tekkis olukord, kus ühest küljest mõni potentsiaalne pakkuja võis lühikese täitmistähtaja tõttu
jätta pakkumise esitamata, aga teisest küljest võimaldati lepingupartnerile täitmistähtaja pikendamist. See on RHS
§- 3 lg-te 2 ja 3 rikkumine, millel on potentsiaalne finantsmõju. Kuna tegemist on RÜ arvates hetkel ainsa
hankerikkumisega ning rikkumise potentsiaalne rahaline mõju pole RÜ hinnangul siiski väga tugev, leiab RÜ, et
põhjendatud oleks Ühendmääruse § 21 lg 1 alusel finantskorrektsiooni rakendamine 5% ulatuses.
9
Järgnevad lepingu täitmise tähtaja pikendused (26.07.2021. a lisaga nr 11 kuni 30.09.2021. a ning lõpuks
22.10.2021. a lisaga nr 12 kuni 31.12.2021. a.) on RÜ hinnangul ettenägematutest asjaoludest tulenevad ja
põhjendatud. Toetuse saaja põhjendab lisa nr 11 puhul pikendamise vajadust Muinsuskaitseameti kooskõlastuste
viibimisega. 17.08.2021 on esitatud Muinsuskaitse eritingimuste eelnõu, millest nähtub, et mais on teostatud
paikvaatlus, juunis toimus menetluskomisjon ja objektinõupidamine. Kooskõlastuse protsessiga on alustatud mais
2021. aastal ning projekteerimiseks vajalikud täiendavad eritingimused on väljastatud TS esitatud e-kirja kohaselt
17.08.2021. Sellist viivitust ei olnud KIK-i hinnangul võimalik ette näha ja see ei olnud kuidagi tekkinud ka töövõtja
süül. Lisaks nähtub töövõtja kirjavahetusest, et alates 03.06.21-17.08.21 on ta pargi projekteerijaga suhelnud platsi
eritingimuste osas. Töövõtja ei osanud oodata, et peab arvestama temast sõltumatu pargi projekti koostamisega ja
näha on, et muinsuskaitse eritingimuste menetlus on väga kaua aega võtnud. KIK leiab antud juhul, et pikendamine
oli RHS §-ga 3 kooskõlas.
26.10.21 saadeti abikõlblikkuse perioodi pikenduse taotlus tähtajaga kuni 31.12.21 selleks, et valmis ehitada ka
hakkelao teenindamiseks vajalik plats (muud tööd aktiga 30.09.21 vastu võetud). Muinsuskaitse eritingimuste
väljastamise kuupäev oli 24.08.2021, haldusakti nr 1.1-7/2458-1. Taotluses on link Kultuurimälestiste registrile, kust
on näha 15.09.21 on antud Artes Terrae Maastikuarhitektid OÜ projekti kooskõlastus. Seega oli võimalik ehitama
hakata platsi. Kuna sügisesed ilmad on heitlikud, siis oli mõistlik anda pikem aeg platsi ehituseks ja projekti
lõpetamiseks.
Toetuse saajal ei olnud võimalik ette näha, et katlamaja rekonstrueerimise projekti elluviimist hakkab mõisapargi
projekteerimine niivõrd ulatuslikult mõjutama. Eriti arvestades, et mõju seisneb ühe juurdepääsu tee/platsi ehituses,
mis katlamaja rekonstrueerimise mahust moodustab väga väikese osa (eelarveline maksumus 11 560 eurot). Pargi
muinsuskaitse eritingimused väljastati esimest korda 30.04.20 (nr 1.1-7/860-1), kuid neid uuendati 24.08.2021 (nr
1.1-7/2458-1), mis oli põhiline viivituse põhjus. Nagu eespool on kirjeldatud, siis eritingimuste uuendamine algas
mais 2021 ja E-toetuste postkastis esitatud kirjavahetus (17.08.21 kiri) töövõtja ja pargi projekteerija vahel näitab,
et töövõtja uuris projekteerimise edenemise kohta, et saaks platsi ehitama hakata. KIK leiab, et antud juhul olid
pikendamise asjaolud ettenägematud ja objektiivsed, ning pikendamine oli RHS §-ga 3 kooskõlas.
Kokkuvõttes nõustub RÜ tähelepanekuga osaliselt. RÜ arvates on põhjendatud rakendada finantskorrektsiooni
mahus 5% tegevuse kuludest.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses:
Gunnar Vaikmaa, 90 päeva auditi kinnitatud lõpparuande saamisest.
Korraldusasutuse kommentaar:
Korraldusasutus nõustub osaliselt auditi aruandes toodud tähelepanekuga.
Audiitorite hinnangul on leppetrahvide tingimusi muudetud ning toetuse saaja on sellega rikkunud RHS § 3 p 1 ja p 2
põhimõtteid, sest toetuse saaja ei ole lepingut sõlmides lähtunud hankedokumentides seatud tingimustest, mistõttu
on rikutud läbipaistvusnõude täitmist kui ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui enne pakkumuste esitamist oleks kõik
pakkujad teadnud, et hankedokumentides nimetatud leppetrahve lepingus ei sätestata, oleks pakkujate ring võinud olla
teine või esitatud pakkumuste hind oleks võinud olla soodsam.
Korraldusasutus juhib tähelepanu hanke alusdokumentide punktile 5, mille kohaselt oli hankes võimalik pidada
läbirääkimisi, mh lepingutingimuste üle. Seega oli huvitatud isikutele ja pakkujatele teada, et alusdokumentides
nimetatud leppetrahvi punktide üle on võimalik pidada läbirääkimisi ning need võivad kujuneda teistsuguseks.
Toetuse saaja on küll selgitanud, et hankelepingu tingimused muutusid eksituse tõttu, mitte läbirääkimiste
tulemusena. Leiame, et toetuse saaja ei ole kinni pidanud alusdokumentides sätestatud läbirääkimiste korrast, mille
kohaselt tuli kõiki vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaid kohelda läbirääkimistel võrdselt ning
läbirääkimised protokollida. Seega on toetuse saaja eksinud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte vastu, kuid
rikkumisel ei pruugi olla finantsmõju. Nimelt, kõik hankes osalejad teadsid, et leppetrahvi tingimused võivad
muutuda, seega ei oleks saanud teistsugustel tingimustel olla mõju pakkujate ringile või esitatud pakkumuste
hinnale, kuna tegemist oli läbirääkimiste objektiga. Korraldusasutus soovitab rakendusüksusel üle kontrollida, kas
10
läbirääkimiste võimaldamine leppetrahvi tingimuste üle ka teiste vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud
pakkujatega oleks kuidagi saanud mõjutada pakkumuste edukusjärjestust. Juhul, kui see poleks omanud mõju
pakkumuste edukusjärjestusele, ei ole korraldusasutuse hinnangul ka pakkujate ebavõrdse kohtlemise tulemusena
tekkinud finantsmõju.
Audiitorid leiavad auditi aruandes ka seda, et kolm lepingumuudatust, millega on iga kord pikendatud lepingu täitmise
tähtaega, ei ole kooskõlas RHS §-iga 3. Korraldusasutus nõustub audiitorite tähelepanekuga. Nimelt on juba
pakkumuste esitamise tähtaja jooksul peetud teabevahetusest näha, et algne lepingu täitmise tähtaeg oli
ebarealistlik. Samuti on juhitud toetuse saaja tähelepanu asjaolule, et eritingimused võivad omada olulist mõju
ehitusprojekti koostamisele, mistõttu oleks otstarbekas, kui toetuse saaja taotlenuks eritingimused enne hanke
väljakuulutamist. Teabevahetuses on selgitatud ka seda, et katlamaja ehitusprojekt tuleb kooskõlastada
Muinsuskaitseametiga, seega oli juba algselt teada, et kooskõlastamise protsessiks on vaja arvestada oma aeg ning
kooskõlastamise käigus võib tekkida vajadus muuta ehitusprojekti tulenevalt Muinsuskaitseameti tingimustest.
Seega on lepingu muutmise vajadus tekkinud mitte niivõrd ettenägematutest asjaoludest vaid liiga lühikesest lepingu
täitmise tähtajast ning toetuse saaja kehvast planeerimisest.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev korraldusasutuses:
Kersti Kukk, 90 päeva auditi lõpparuande kinnitamisest
Audiitorite täiendav kommentaar:
Nii rakendusüksus kui ka korraldusasutus on seisukohal, et hanke alusdokumentide punkt 5 andis läbirääkimisteks
lepingutingimuste üle, sealhulgas leppetrahvide osas. Audiitorid ei nõustu sellise tõlgendusega, sest
alusdokumentide punktis 9 on toodud, et leping peab sisaldama järgmisi leppetrahve. Ehk audiitorite hinnangul ei
olnud leppetrahvide osa läbirääkimiste objektiks. Toetuse saaja on oma kommentaaris välja toonud, et lepingu
punktiga 8.2 on leppetrahvi ulatust võrreldes alusdokumentide punktis 9 toodud leppetrahvi ulatusega tunduvalt
laiendatud. Selle tulemusel on ka eelduslikult suurenenud leppetrahvi kohaldamise maht ja suurus. Siinkohal
nõustuvad audiitorid toetuse saaja seisukohaga.
Lisaks leiavad KIK ning korraldusasutus, et toetuse saaja ei ole küll kinni pidanud läbirääkimiste korrast ning seetõttu
rikkunud läbipaistvuse nõuet, ent nende hinnangul on tegemist formaalse rikkumisega, millel puudub finantsmõju.
Audiitorid nõustuvad, et antud rikkumine ei too kaasa finantsmõju.
KIK-i ning KA tasandil ei ole vaidlust esialgse lepingu pikkuse osas, mis oli liiga lühike. Samas leiab KIK kahe viimase
lepingu pikendamise osas, et tegemist on ettenägematusega. Ettenägematuse puhul toob KIK välja, et
Muinsuskaitseameti kooskõlastuse saamise venimist ei saanud toetuse saaja ette näha. Toetuse saaja leidis samuti,
et tegemist on ettenägematusega ning see on seisnenud selles, et projekteerijatel esines takistusi projekti
teostamisel (sh loobusid mõned projekteerijad) ja kui lõpuks saadi projekt valmis, siis selgus proovikaevamisel, et
pinnas ei sobi ja peab hakkama hakkelao asukohta muutma.
Audiitorid nõustuvad siinkohal KA seisukohaga, et tegemist on olnud ebamõistlikult lühikese lepingu täitmise
tähtajaga ning teisest küljest ka toetuse saaja kehva planeerimisega. Täiendavalt leiavad audiitorid, et arvestades
lepingu täitmise tähtaega, siis ei saa olla ettenägematu, et mõned projekteerijad ei ole nõus tööd tegema. Lisaks, kui
leiti projekteerija ning ta hakkas projekti koostama, oleks võinud juba selle käigus uurida, missugune pinnas
planeeritud kohas on, kas see on sobiv kaevetöödeks või mitte ja sellest lähtuvalt ka kohe reageerima.
Samuti leiab RÜ, et antud juhul tuleks rakendada 5% suurust finantskorrektsiooni. 5% suurust finantskorrektsiooni
võiks rakendada olukorras, kui leping oleks täidetud näiteks poole aastaga ning esialgset lepingut oleks pikendatud
kahe kuu võrra, ehk lepingu pikenemine ei oleks olnud üle poole esialgsest lepingust. Arvestades, et leping pikenes
üle aasta võrra (võrdlusena oli lepingu esialgne pikkus 4,5 kuud), siis leiavad audiitorid, et antud rikkumise puhul
tuleb rakendada 10% finantskorrektsiooni.
11
5. Riigiabi andmine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisel järginud olulises osas riigiabi andmise.
6. Teavitamine ja avalikustamine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid
õigusakte.
Kinnitame lõpparuande 20 leheküljel.
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
Anu Alber Hannes Vahemäe
Talituse juhataja Audiitor
Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond
Tallinn, 25.02.2022. a
12
Lisa 1
SEISUKOHT
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna I auditi talitus on 13. jaanuaril 2022. a viinud läbi
Ühtekuuluvusfondi projekti 2014-2020.6.02.18-0361 “Taagepera lossi katlamaja rekonstrueerimine” projektiauditi
(edaspidi audit) ning koostanud aruande projekti CF-188/2021 (edaspidi aruanne).
Kuna vastav aruanne puudutab otseselt OÜd Taagepera Loss (edaspidi toetuse saaja), siis esitame käesolevaga OÜ
Taagepera Loss lepingulise esindajana OÜ Taagepera Loss seisukohad auditi ja aruande kohta.
I Leppetrahv
Aruandes on asutud seisukohale, et toetuse saaja OÜ Taagepera Loss viis läbi toetuse saaja ostuna hanke nr 222250
„Taagepera lossi katlamaja rekonstrueerimine“ ja sõlmis selle tulemusel 01. juulil 2020. a hankelepingu OÜga
Wentelax. Hanke alusdokumendid küll ei sisaldanud eraldi hankelepingu projekti, ent toetuse saaja on
alusdokumentide punktis 9 toonud välja, et leping peab sisaldama järgmiseid leppetrahve: 1) kahe aasta
summeeritud Thäire tunnid väärtuse iga ületatud tunni eest tasub Pakkuja leppetrahvi 150 eurot; 2)
nominaalvõimsusel iga kW ületatud elektri omatarbe eest tasub Pakkuja leppetrahvi 1500 eurot. Sõlmitud
hankelepingus need punktid leppetrahvide osas ei sisaldunud. Sõlmitud hankelepingu punkt 8.2. sätestab, et pool
kohustub tasuma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest leppetrahvi
0,01% päevas tegemisel oleva töö maksumusest, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu kogumaksumusest. Selle alusel
leiti aruandes, et väidetavalt ei sisalda hankeleping hanke alusdokumentides nõutud tingimusi ja seda on muudetud.
Audiitorite hinnangul ei ole hankelepingus leppetrahvide punktid samad, mis olid toodud hanke alusdokumentides.
Ülaltoodud alusel on audiitorid jõudnud ekslikule järeldusele, et leppetrahvide tingimusi on muudetud ning toetuse
saaja on sellega rikkunud RHS § 3 p 1 ja p 2 toodud põhimõtteid, sest toetuse saaja ei ole lepingut sõlmides lähtunud
hankedokumentides seatud tingimustest, mistõttu on rikutud läbipaistvusnõude täitmist kui ka võrdse kohtlemise
põhimõtet. Audiitorid on ekslikult asunud seisukohale, et kui enne pakkumuste esitamist oleks kõik pakkujad
teadnud, et hankedokumentides nimetatud leppetrahve lepingus ei sätestata, oleks pakkujate ring võinud olla teine
või esitatud pakkumuste hind oleks võinud olla soodsam. Toetuse saaja audiitorite seisukohaga ei nõustu ja seda
alljärgnevatel põhjendustel.
1) Aruandes on otseselt viidatud sellele, et sõlmitud hankelepingu punkt 8.2. sätestab, et pool kohustub tasuma
lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest leppetrahvi 0,01% päevas
tegemisel oleva töö maksumusest, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu kogumaksumusest.
Seega on selgelt näha, et hankedokumentides toodud tingimus – kohustus tasuda lepingu rikkumisel leppetrahv –
sisaldub selgelt ka hankelepingus ja vice versa.
2) Asjaolu, et leppetrahvi tingimuse sõnastust on mõnevõrra muudetud ja tehtud seda võrreldes alusdokumentidega
selgemaks, sh laiendatud selle ulatust ja kohaldamise tingimusi, ei tähenda, et selle sisu oleks märkimisväärselt
erinev või hankelepingu punktis 8.2. toodud leppetrahv ei sisaldaks alusdokumendis toodud leppetrahvi.
Nimelt, viidatud alusdokumentide punktis 9 toodud leppetrahv sisaldas üksnes kaks (2) alust leppetrahvi
kohaldamiseks ja nõudmiseks:
1) kahe aasta summeeritud Thäire tunnid väärtuse iga ületatud tunni eest tasub Pakkuja leppetrahvi 150 eurot;
2) nominaalvõimsusel iga kW ületatud elektri omatarbe eest tasub Pakkuja leppetrahvi 1500 eurot.
13
Vaidlust ei saa olla selles, et ülaltoodud kahe (2) tingimuse puhul on tegemist hankelepingu rikkumisega. Samas
hankelepingu punkt 8.2. näeb ette leppetrahvi maksmise kohustuse iga lepingust tuleneva kohustuse täitmata
jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest.
Seega, kuna alusdokumentide punktis 9 toodud alusel rikkumised on ka lepingust tulenevad rikkumised, siis ka iga
ületatud tunni eest ja iga kW ületatud elektri omatarbe eest tuleb ka hankelepingu punkti 8.2. alusel Pakkujal tasuda
leppetrahvi. Seega sisaldab hankelepingu punkt 8.2. ka alusdokumentide punktis 9 nimetatud leppetrahve. Seda
toetab näiteks ka asjaolu, et 01. juuni 2018. a taotluse rahuldamise otsus nr 1-25/101 (edaspidi TRO), mille punktides
12 ja 13 on toodud toetatava tegevuse väljundnäitajad koos sihttasemega ja projekti tulemusnäitajad koos
sihttasemega. Kui hankelepingu alusel ehitatav katlamaja ei vastaks nimetatud punktides toodud näitajatele, siis
oleks tegemist lepingu rikkumisega, mille eest oleks tulnud tasuda hankelepingu punktis 8.2. toodud leppetrahvi kui
lepingu, sh alusdokumentide punktis 9 toodud, rikkumise eest. Seda, et ühel juhul on leppetrahvi suurus väljendatud
eurodes ja teisel juhul protsentides ning teisel juhul on leppetrahvi kohaldamise (rikkumiste) ulatust laiendatud, ei
saa käsitleda kuidagi olulise erinevusena, kuna lõpptulemusena on leppetrahvi suurused mõlemal juhul võrdväärsed.
Lõplikku leppetrahvi summat ei ole niikuinii võimalik prognoosida, kuivõrd ei ole teada, kas selle nõudmise alused
üldse esinevad ehk kas pakkuja hankelepingut rikub või mitte. Pealegi tuleb hankelepingu sõlmimisel lähtuda siiski
asjaolust, et pakkuja hankelepingut ei riku ja leppetrahvi tingimus ei kohaldu. Sellest lähtuvalt jõuamegi me järgmise
asjaoluni.
3) Üldiselt sanktsiooni kohaldamine, näiteks leppetrahvi tingimus nii alusdokumentides kui ka hankelepingus, mille
kohaldamine ei ole kindel ja sõltub täielikult pakkuja võimekusest ja lepingu täitmise distsipliinist, ei ole käsitletav
alusdokumentide, sh hankelepingu, olulise osana. See tähendab seda, et selle muutmine ei saa kuidagi olla aluseks
hanke ebaõnnestumiseks või tühistamiseks. Pakkuja ei saa tulla välja argumendiga, et kui ta teaks, et lepingu
rikkumise eest ette nähtud sanktsioon oleks erinev, siis teeks ta pakkumise. See tuleneb sellest, et pakkumise
tegemisel peab pakkuja arvestama sellega, et ta on võimeline alusdokumentides ja hankelepingus toodud
tingimustel vastavat tööd tegema. Kui pakkuja juba pakkumuse tegemisel lähtub asjaolust, et ta ei pruugi olla
võimeline hankelepingut täitma, siis ta peaks jätma pakkumuse esitamata või hankelepingu sõlmimata.
Lisaks on hankelepingu punktiga 8.2. leppetrahvi ulatust võrreldes alusdokumentide punktis 9 toodud leppetrahvi
ulatusega tunduvalt laiendatud. Selle tulemusena on aga eelduslikult suurenenud ka leppetrahvi kohaldamise maht
ja suurus. Sellises olukorras ei ole kuidagi eluliselt usutav, et kui enne pakkumuste esitamist oleks kõik pakkujad
teadnud, et hankelepingus nimetatud leppetrahvi suurus saab olema tunduvalt suurem ja ulatuslikum kui
alusdokumentides, siis oleks pakkujate ring võinud olla laiem või esitatud pakkumuste hind oleks võinud olla
soodsam. Pigem oleks sellises olukorras pakkujate ring veelgi väiksem ja pakkumuste hind veelgi kõrgem, kuna osa
pakkujatest ei oleks pakkumuse tegemise riski ette võtnud ja osa pakkujatest, sh hanke võitja, oleks teinud
kõrgemaid pakkumisi, et hinna arvelt maandada võimaliku leppetrahvi suurust.
Rõhutame, et hankelepingu punktiga 8.2. ei ole kuidagi RHS § 3 p 1 ja p 2 toodud põhimõtteid rikutud.
RHS § 3 p 1 ja p 2 kohaselt on hankija riigihanke korraldamisel kohustatud tegutsema riigihanke korraldamisel
läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes
muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad
piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et toetuse saaja ei oleks korraldanud riigihanget läbipaistvalt, kontrollitavalt ja
proportsionaalselt või ei oleks kohelnud kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu
liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni
riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt või ei oleks jälginud, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid
oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
14
Nagu eelnevalt juba märgitud, siis ainuke sisuline erinevus alusdokumentide punktis 9 toodud ja hankelepingu
punktis 8.2. sisalduva leppetrahvi tingimuse vahel oli selle kohaldamise ulatuse ja suuruse laiendamine. Samas oli
kogu hankemenetluse raames kõikidele pakkujatele selge, et hankeleping saab sisaldama sanktsiooni lepingu
rikkumise juhuks, sh leppetrahvi näol. Seega oli selles osas riigihange läbipaistev, kontrollitav ja proportsionaalne.
Samuti on leppetrahvi osas koheldud kõiki isikuid võrdselt, kuna nad said aru, et vastav sanktsioon, sh leppetrahv,
lisatakse hankelepingusse ehk sõltumata sellest, kes oleks riigihanke võitnud, oleks vastav punkt hankelepingus
sisaldunud. Leiame, et hankelepingu rikkumise juhuks leppetrahvi sisaldumine hankelepingus ja selle ulatus on
selline n-ö „piirang“, mis on riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne, asjakohane ja põhjendatud. Isegi kui asuda
seisukohale, et hankelepingu punktis 8.2. sisalduvat leppetrahvi tingimust on võrreldes alusdokumentide punktiga 9
mõnevõrra laiendatud, siis ei saanud see kuidagi kahjustada ühegi pakkuja huve, sh olukorras, kus riigihanke võitnud
pakkuja oli hankelepingu sõlmimisega vastavatel tingimustel nõus, kuna see eelduslikult ei saanud kuidagi laiendada
pakkujate ringi või muuta pakkumisi soodsamaks.
Mõistlikus suuruses leppetrahv on oluline ausa konkurentsiolukorra kujundamiseks riigihangetes, korruptsiooni
vältimiseks ja hea halduspraktika jõustamiseks (D. Koroljov, M. A. Simovart. Leppetrahvi tingimuste sisustamine
hankelepingutes. - Juridica 2016/1, lk 50).
Tulenevalt ülaltoodust leiab toetuse saaja, et hankeleping, sh selle punkt 8.2., sisaldab alusdokumentide punktis 9
toodud leppetrahvi tasumise kohustust, leppetrahvi tingimus ei ole oluline hanke alusdokumentide ja hankelepingu
tingimus, mille muutmine mõjutaks hanke ja hankelepingu kehtivust, ja hankelepingu punktis 8.2. toodud leppetrahvi
kohaldamise aluseid ning ulatust on võrreldes alusdokumentide punktis 9 toodud leppetrahvi tasumise kohustusega
laiendatud (suurendatud), mis ei saanud kuidagi pakkujate ringi laiendada või muuta esitatud pakkumuste hindu
soodsamaks.
II Hankelepingu tähtaja pikendamine
Projektiauditi kohaselt oli 01. juulil 2020. a sõlmitud hankelepingu järgi lepingu tähtaeg 16. november 2020. a, mida
pikendati kolmel (3) korral – algul kuni 31. juulini 2021. a, seejärel kuni 30. septembrini 2021. a ja lõpuks kuni 31.
detsembrini 2021. a. Seega on projektiauditis märgitud, et hankelepingut on pikendatud üle aasta võrra.
Audiitorid on asunud seisukohale, et pakkujate ring oleks võinud olla teistsugune, kui pakkujad oleksid teadnud, et
lepingut võib täita oluliselt pikema aja jooksul, kui hankedokumentide järgi ette oli nähtud. Lisaks toovad audiitorid
välja, et Taagepera lossi näol on tegemist ajaloolise objektiga, mille puhul tuleb tegevusi kooskõlastada erinevate
ametitega ning seetõttu oleks võinud anda lepingu täitmiseks pikema tähtaja. Samuti oleks võinud kahe samaaegselt
käiva tegevuse projekteerimisel (katlamaja ehitus ning üldine territooriumi haljastuse ja platside planeerimine)
arvestada, et need projekteerimised võivad hakata teineteist ühel või teisel viisil mõjutama. Lisaks võiks ka eeldada,
et kui samal objektil käivad samaaegselt projekteerimise kooskõlastused, siis tuleks neid menetleda koos. Toetuse
saaja audiitorite seisukohaga ei nõustu ja seda alljärgnevatel põhjendustel.
Hankelepingu tähtaja muudatuse lubatavus sõltub lepingu muudatuse hindamise üldreeglist, kas selline kokkulepe
muudab oluliselt esialgse lepingu tingimusi.
Kui muudetakse ehitusprojekti, tekib lepingu täitjal õigus tähtaja pikendamisele tulenevalt hanke üldpõhimõtetest.
Õiguskirjanduses on märgitud, et juhul, kui hankija tellib esialgselt hankelepingu mahtu mittekuulunud töid, siis peab
ta tulenevalt läbipaistvuse põhimõttest täitjaga kokku leppima täiendava tähtaja nimetatud tööde teostamiseks, sest
esialgselt kokkulepitud tähtaeg on ette nähtud esialgselt hankelepingu mahtu kuulunud töödele. Seega võrreldes
kehtiva õigusega täiendavaid või täpsemaid aluseid tähtaja muutmise osas ei ole ette nähtud. (Kongi, K. Ehituse
hankelepingu tähtaja muutmine uute riigihankedirektiivide valguses. Magistritöö. Tallinn: Tartu Ülikool, 2015.)
Kui lähtuda audiitorite seisukohast, siis võib hankija jaoks tunduda otstarbekam sõlmida n-ö igaks juhuks pikema
tähtajaga leping, näiteks saab hankija anda ehitustööde lepingu täitjale pikema tähtaja tööde teostamiseks, sest
sellisel juhul ei pea hankija hiljem tähtaja ületamisel tegelema hankelepingu muutmise õiguspärasuse hindamisega.
15
Samas õigustamatult pikk hankelepingu tähtaeg võib aga omakorda tekitada „vastuolu konkurentsi soodustamise
printsiibiga“. Konkreetset ajalist piirangut hankelepingu tähtajale ei ole ette nähtud.
Hankija jaoks võib esmapilgul käepärase lahendusena tunduda ka tähtajatu hankelepingu sõlmimine. Samas
Euroopa Kohus leidis Pressetext kaasuses, et tähtajatute hankelepingute sõlmimise praktika on „võõras ühenduse
riigihanke õigusnormide süsteemile ning eesmärgile“. Tähtajatute lepingute sõlmimine ei ole iseenesest keelatud ei
kehtiva ega ka uute riigihankedirektiivide kohaselt, kuid tähtajatute lepingute praktika võib pikema aja jooksul
kahjustada võimalikku konkurentsi ning ühenduse direktiivide kohaldamist.
Seega on hankija jaoks siiski kindlam ja konkreetsem tööde teostamise võimalikult mõistliku tähtaja
kindlaksmääramine ja seda just arvestades vastavate tööde iseloomu ja tavapärast keerukust ning töödele kuluvat
aega, sest vastasel juhul võib ka tähtajatu või võrreldes tööde esialgse iseloomuga liiga pika tähtajaga hankelepingu
sõlmimine olla vastuolus riigihangete üldpõhimõtetega.
Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et õigustamatult pikk hankelepingu tähtaeg, tähtajalise hankelepingu
muutmine tähtajatuks või tähtajatuna sõlmitud hankeleping võivad mõjuda negatiivselt konkurentsile. Samamoodi
ei aita konkurentsi soodustamisele kaasa ebamõistlikult lühikese tähtajaga ehitustööde leping, sest sellisel juhul ei
pruugi osaleda paljud potentsiaalsed pakkujad, kes jätavad osalemata just liiga lühikese lepingu tähtaja tõttu.
Hankelepingu tähtaja määramisel peab hankija lähtuma mõistlikkuse ning proportsionaalsuse põhimõttest, tähtaeg
peab olema mõistlik ning proportsionaalne lepingus ettenähtud tööde teostamiseks.
Käesoleval ajal oli hankelepingu pikkus arvestades selle ulatust ja selles sisalduvaid töid igal juhul optimaalne ja
praktikas sarnaste lepingu puhul tavapärane, arvestades hanke korraldamisel ja hankelepingu sõlmimisel
teadaolevaid asjaolusid.
Direktiiv 2014/24/EL annab hankijale võimaluse muuta hankelepingut ilma uut hankemenetlust korraldamata juhul,
kui „muudatused tulenevad olukorrast, mida hoolas hankija ei saanud ette näha, muudatusega ei muudeta lepingu
üldist olemust ning mis tahes maksumuse suurenemine ei ületa 50% esialgse lepingu või raamlepingu maksumusest“.
Direktiivi 2014/24/EL preambulas on leitud, et hankijaid võivad hankelepingu täitmise ajal mõjutada sellised asjaolud,
mida nad ei osanud ette näha hankelepingu sõlmimise hetkel. Seesugustel juhtudel vajavad hankijad teatavad
paindlikkust, mis annaks võimaluse hankelepingu kohandamiseks ilma uue hankemenetluseta.
Direktiivi 2014/24/EL artikkel 72 lõige 1 punkt c alusel on hankijal õigus hankelepingut muuta ilma uut
hankemenetlust korraldamata juhul, kui on täidetud kolm kumulatiivset tingimust:
1) muudatuse tingib selline asjaolu, mida hoolas hankija ei näinud ette;
2) muudatus ei muuda lepingu üldist olemust ning
3) maksumuse suurenemine ei ületa 50%.
Direktiivi preambulis on selgitatud, et „ettenägematute asjaolude all mõistetakse asjaolusid, mida avaliku sektori
hankija ei saanud hoolimata esialgse lepingu sõlmimisele eelnenud põhjalikust ettevalmistustööst ette näha“.
Antud sätte kasutamist on õiguskirjanduses näitlikustatud olukorraga, kus hankija soovib restaureerida vana maja,
mille puhul ei pruugi majanduslikult otstarbekas olla põhjaliku ülevaatuse korraldamine enne tööde alustamist.
Tööde alustamisel võib seevastu ilmneda, et maja konstruktsioonis pesitseb majavamm, mille tõttu tuleb mitmed
detailid vahetada. Sellistel juhtudel on otstarbekas pöörduda täitja poole läbirääkimiste alustamiseks ja täiendavate
tööde tellimiseks.
16
Läbipaistvuse põhimõttele tuginedes tuleb asuda seisukohale, et juhul, kui hankija tellib esialgselt hankelepingu
mahtu mittekuulunud töid, siis peab ta täitjaga kokku leppima ka täiendava tähtaja nimetatud tööde teostamiseks,
sest esialgselt kokkulepitud tähtaeg on ette nähtud esialgselt hankelepingu mahtu kuulunud töödele.
Õiguskirjanduses on mitmel korral leitud, et ettenägematusele tuginemine oleks õigustatud just ehitustööde
lepingutes, sest tööde teostamise käigus võivad esile kerkida sellised asjaolud, millega hankija hankemenetluse
planeerimisel ei osanud arvata.
Praktikas on leitud, et ka kolmandast isikust tuleneva tegevuse/tegevusetuse tõttu tingitud lepingu tähtaja muutmine
on õiguspärane, sest kolmanda isiku tegevust ei oleks hoolas hankija osanud ette näha.
Selgitame, et esimene lepingu täitmise tähtaja pikendus oli tingitud hakkelao asukoha muutusest. Hakkeladu oli
planeeritud maa-aluse hoidlana ning selle põhi paiknenuks 4400 mm sügavusel, mis tähendab, et see paiknenuks 2-
2,5 meetrit järve veepeegli pinnast madalamal. Pinnaseveetase planeeritud hakkelao kohas võib olla kõrgem järve
veepeegli tasemest, kuna paikneb nõlva all ning veed liiguvad nõlvast alla järve suunas. See tähendab, et hakkelao
põhja hakatakse maapinnast välja suruma. Selleks, et seda vältida, tulnuks see ankurdada tõmbevaiadega maapinna
külge. Lisaks tulnuks kõik raudbetoonist konstruktsioonid rajada veetihedatena ja veetihedast betoonist. Sellises
olukorras ei olnud tegemist parima lahendusega ning hakati otsima alternatiivi hakkelao uueks asukohaks. Lisaks
olid tehtud katsekaevamised, mille käigus selgus, et tegemist on liivapinnasega ning sellise pinna kindlustamine
ehitustöödeks oli raskendatud. Teine ja kolmas tähtaja pikendus olid seotud platside projekteerimise aja
pikenemisega. Kuna OÜ Taagepera Loss oli alustanud kogu territooriumi haljastuse ning platside projekteerimist,
siis soovis Muinsuskaitseamet siduda hakkelao juurde viiva tee ehitusprojekti üleüldise (haljastuse ning platside)
projekteerimise osaga. Kuna kooskõlastamine võttis aega ning platside ehitusluba väljastati 15. septembril 2021. a,
siis seetõttu tuli hankelepingut pikendada kuni 31. detsembrini 2021. a.
Märgime, et projekti muumine oli asjaolu, mida hoolas hankija ei saanud ette näha. Praktikas on tavapärane, et alles
ehitamise käigus võetakse pinnase proove ja selgitatakse välja selle olukord. Väliselt ei olnud võimalik vastavaid
asjaolusid tuvastada, kuna sama koha peal on üle saja (100) aasta seisnud loss ja kõrvalhooned. Seega ei olnud
alust eeldada, et katlamaja rekonstrueerimisega võivad tekkida probleemid. Alles hankelepingu täitmise alguses
tuvastati, et tegemist on liivapinnasega ning sellise pinna kindlustamine ehitustöödeks oli raskendatud. Pealegi võib
pärast ehitustöid vesiliiva tõttu katlamaja hakata vajuma, mis võib ohustada kogu Taagepera lossi püsivust.
Samuti oli juba projekti algfaasis arvestatud sellega, et tehakse korda ja ehitatakse välja ka territooriumi haljastus
ning platsid. Esialgne projekt oli heaks kiidetud ka Muinsuskaitseameti poolt ja see sisaldas nii katlamaja kui ka
haljastuse ning platside ehitust ja renoveerimist. Samas, kuna seoses pinnase ebasobivusega tuli muuta katlamaja
asukohta, siis automaatselt tuli koos sellega muuta ka kogu territooriumi haljastuse ning platside projekteerimist.
See aga venis Muinsuskaitseameti kooskõlastuse venimise tõttu, mida ei olnud võimalik ette näha, kuivõrd ei olnud
võimalik ette näha ka katlamaja asukoha muutumist.
Igal juhul ei olnud kuidagi võimalik ette näha, milliseid soove ja nõudmisi esitaks Muinsuskaitseamet projekti
muutmisele ja kui palju aega kooskõlastamine aega võtab. Samas eelduslikult ei võtnud vastav kooskõlastamine
tavapärasest oluliselt rohkem aega.
Tulenevalt ülaltoodust tuleb asuda seisukohale, et hankelepingu muudatuse tingis selline asjaolu, mida hoolas
hankija ei näinud ette, igal juhul ei muudetud muudatusega lepingu üldist olemust ning igal juhul ei ületa maksumuse
suurenemine 50%.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et direktiivi 2014/24/EL artikkel 72 lõike 2 kohaselt võib hankija edaspidi hankelepingut
ilma uut hankemenetlust korraldamata muuta juhul, kui muudatuse väärtus on väiksem sama direktiivi artiklis 4
sätestatud piirmääradest ning 10% algse lepingu maksumusest asjade ning teenuste hankelepingute puhul ja alla
15% algse lepingu maksumusest ehitustööde hankelepingute puhul. Siiski ei tohi muudatus muuta hankelepingu
üldist olemust.
17
Käesoleval juhul oli hankelepingu muudatuste väärtus väiksem direktiivi 2014/24/EL artiklis 4 sätestatud
piirmääradest ning alla 15% algse lepingu maksumusest ehitustööde hankelepingute puhul ja muudatusega ei
muudetud hankelepingu üldist olemust.
Samuti juhime tähelepanu, et hankelepingu punktis 1.3. on pooled leppinud kokku, et „pooled võivad kokku leppida,
et Töövõtja teostab lisaks käesoleva Lepingu objektiks olevale Tööle Tellijale ka täiendavaid lisatöid. Lisatööde
tellimise kohta sõlmivad Pooled Lepingu lisa, milles lepitakse kokku vähemalt lisatööde kirjeldus, hind, tööde
tegemise tähtaeg või tähtajad.“
Selguse mõttes selgitame kokkuvõtvalt, et ettenägematuid asjaolusid OÜ Taagepera Loss katlamaja ehitustöödel oli
mitmeid.
Mitmetel projekteerijatel olid alljärgnevad takistuse põhjendused, mis omakorda põhjustasid viivituse projektide
koostamisel. Näiteks edastas üks projekteerijatest hankijale alljärgneva kirja:
„Tere
Kaldun arvama, et projekteerija jõudis töödega kohta, kust edasi enam ei saanud.
Kuigi KOV pole ette näinud Maanteeameti kooskõlastust, siis laadimisauto juurdepääsuks tuleb puid ja põõsaid maha
võtta, samuti toimub ehitustegevus teekaitsevööndis. Asendiplaanil näidatud laadimissuunal on (internetis) näha puud
ja põõsad. Samuti tuleks mahasõit maanteelt kooskõlastada Maanteeametiga.
Kuna tuleohutuse nõudeid täites ei saa läbi täiendava tulemüürita, siis Muinsuskaitseamet võib sellele piiranguid seada
- ei lubata ehitada nö traditsioonilistest materjalidest, esitatakse kõrgus- või nähtavauspiirangud vms.
Arvame, et me ei julge võtta selle tööga riski. Võimalus, et kuskil Muinsuskaitse-Maanteeamet-Tellija reas võib tekkida
ootamatult pikki seisakuid ja ametkondade soovid võivad olla Tellijale vastuvõtmatud, on liiga suured. Projekt on
kindlasti tehtav, kuid riskide maandamiseks peaksime selle hinna väga kõrgeks määrama ja tähtaja (erinevate projekti
tasemete kooskõlastamine, muutmine jne) päris kaugele lükkama.
Vabandan, kui andsin liiga palju lootust.
parimat
Virgo Veri
K&M Projektibüroo OÜ
Ehitusinsener“
Pärast projektide valmimist ja katsekaevamist selgus, et antud pinnas on liivane (vesiliiv) ja sellise maapinna
kindlustamine ehitustöödeks allpool vesiliiva on väga raskendatud. Sellest tulenevalt kutsuti objektile oma eriala
asjatundja, kes avaldas oma esialgse arvamuse antud projektijärgsete pinnasetööde kohta. Järgnevalt on toodud
kiri ehituseksperdilt, kes projekteerib ja kontrollib sarnaseid keerulisi lahendusi:
„Tere
Täiendavalt juhin tähelepanu asjaolule, et planeeritud hakkehoidla põhi paikneb 4400mm sügavusel maapinnast.
Maapinna kõrgusmärk planeeritud hakkehoidla piirkonnas on +91,5ABS. Maapinna kõrgus Taagepera järve kaldal on
+89….89,5 ABS. See tähendab, et planeeritud hakkehoidla hakkab paiknema 2,5…2m järve veepeegli pinnast madalama.
Pinnaseveetase planeeritud hakkehoidla kohas võib olla kõrgem järve veepeegli tasemest, kuna paikneb nõlva all ning
veed liiguvad nõlvast alla järve suunas. See tähendab, et hakkehoidla põhja hakatakse maapinnast välja suruma
18
koormusega minimaalselt 2500kg/m2. Selleks, et vältida hakkehoidla maapinnast välja kerkimist tuleb see ankurdada
tõmbevaiadega maapinna külge. Kõik raudbetoonist konstruktsioonid tuleb rajada veetihedatena ja veetihedast
betoonist. Esmane hinnang oleks, et tegemist ei ole sellise maa sisse süvistatud hakke hoidla tarvis parima asukohaga.
Või tasub kaaluda hoidlat, mida ei süvistata
Parimat,
Siim Randmäe
EEB Projekt OÜ
Ehitusinsener“
Pärast asja selgumist ja sellest Muinsuskaitseameti teavitamist saatis Muinsuskaitseamet hankijale alljärgneva
seisukoha:
„Tere,
Kui on ilmnenud, et projekti kohaselt ei saa ehitada, tuleb projekteerijal leida uusi võimalusi. Maapealse mahuga ei
nõustunud Muinsuskaitseamet oma 12.03.2020 kirjas nr 5.1-17.9/559-1:
Katlamajana kasutuses ajaloolises tallihoones soovitakse minna õliküttelt üle hakkepuidu küttele. Selleks on vajalik
hoonele lisada hakkepuidu ladustamiseks mõeldud juurdeehitis. Eskiis näeb ette hoone lõunapoolsele küljele ajaloolise
hoone räästa kõrguseni ulatuva uue hoonemahu. Talli lõunapoolsel küljel asub tühjalt seisev ruum ning hetkel ei ole
kaalutud hakkematerjali ladustamise võimalusi hoones sees.
Muinsuskaitseamet leiab, et välja tuleb selgitada hakkepuidu ladustamise võimalikkus tallihoone mahus.
Näiteks võib probleemi lahenduseks olla sulundsein (rammitud metallprofiil, mis hoiab ära pinnase varingud jms. tööde
ajal).
Või on lahenduseks ja riskide vähendamiseks maa-aluse hoidla rajamissügavuse vähendamine umbes ühe meetri
võrra, et minimaliseerida korstna vundamendialuse pinnase vajumise võimalust. Sulundseinade kasutamisest ikkagi
ei pääse, sest tallihoone jääb liiga lähedale ja kaevetöödega põhjustatakse muidu tallihoone vundamendi kindel
vajumine.
Igal juhul maa-aluse hoone puhul peab projekteerija tõsiselt pingutama usaldusväärse ehituslahenduse väljatöötamisel
nii ehitustööde läbiviimiseks, kui hilisemaks vastupidamiseks pinnase külgsurvele kui ka et süvistatud mahuti ei
hakkaks täituma pinna- või põhjaveega ja kui täitub, siis kuidas tagatakse mahuti kuivana hoidmine.
Võib-olla on hea lahenduse saamiseks vajalik geoloogiliste uuringute läbiviimine. Igal juhul tuleb uus lahendus
muinsuskaitseametiga kooskõlastada.
Parima lahenduse leidmist soovides
Margis Sein
Valgamaa nõunik
Tel 53049596“
19
Esmalt ei olnud hankijal soovi rajada hakkeladu Talli hoonesse, kuivõrd antud ruumi kasutuseks on palju muid
paremaid võimalusi (näiteks sepikoda, ajalooline pood vm). Sellega seoses oli esimene mõte ehitada hakkeladu
hoone kõrvale, sest muinsuskaitse ei lubanud kõrgeid hooneid ehitada ja see tuli rajada maa alla.
Koostati ehitusprojekt, mis kinnitati (TÖÖ NR/ PROJEKTI TÄHIS: 36/ TAG; teostas Arhitektibüroo Kaja Kõiv OÜ) ja
seejärel alustati kaevetöödega, mille käigus ilmnesid ülalloetletud asjaolud, mis takistasid hakkelao kaevetöid.
Eelnevast tulenevalt otsis OÜ Taagepera Loss töö tegemiseks teisi võimalusi.
Suurim mure ja otsustuskoht projekteeritud hakkelao asukoha muutuse juures on kõrvalseisev muinsuskaitse alla
jääv hoone. Teostati ka uuringud muinsuskaitse alla jääva hoone vundamendil, mille tulemusena selgus, et
igasugune maa-alune ehitustegevus selle hoone lähiümbruses on välistatud. Hoone all ei paikne betoon- ega
palkvundament, vaid seal on liivapinnasel paiknev väikeste maakivide kogum, mis ei ole korrektselt seotud.
Eeltoodu tõttu tuli rajada hakkeladu tallihoonesse. Seda soovitas ka Muinsuskaitseamet, viidates, et selline tegevus
ei kahjusta kaitse all olevat hoonet.
Kuna hakkelao asukoht muutus ülaltoodud põhjustel, siis tuli teha valmis toodetud katla seadmestikus muudatused
ja osaliselt toota uued seadmed. Sellega seoses oli vaja muuta ka juba olemasolevaid projekte.
Antud tegevus omakorda pärssis kogu projekti valmimist, kuid nagu ülaltoodust näha, oli tegemist ettenägematute,
kuid samal ajal vajalike muudatustega
Lisaks tuleks kindlasti arvestada ehituse ja tootmisega seotud kitsendustega tulenevalt koroonaviiruse haiguse
COVID-19 levikuga, mis samuti märkimisväärselt pärssisid objekti asjaajamise kulgu.
Alljärgnevalt on esitatud kronoloogia tööde, tegevuste ja asjaolude kohta:
Juuli 2020 Alustati projekteerimistöödega.
August 2020 Valmisid tehnoloogia projektid ja
alusprojekt üldehitusele läbi
tehnoloogiliste seadmete
paigaldusvõimaluse. Alustati
tehnoloogiaseadmete tootmist.
September 2020 Valmis üldehitusprojekt. Toodetakse
seadmeid.
Oktoober 2020 Selgus, et antud hakkelao ehitus ei ole
projekteeritud kujul võimalik. Alustati
projektide muudatuste koostamist.
November 2020 Valmisid uued projektid. Alustati
seadmete muudatustöödega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Andrus Lillo
vandeadvokaat
20
Hr Ago Kasak
OÜ Taagepera Loss Meie 25.02.2022 nr 10-5/2044-1
[email protected]
Austatud härra Kasak
Edastame Teile projekti nr 2014-2020.6.02.18-0361 „Taagepera lossi katlamaja
rekonstrueerimine“ auditi lõpparuande nr CF-188/2021.
Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti
2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise
auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi.
Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
Finantskontrolli osakonna juhataja
Auditeeriva asutuse juht
Lisa:
Auditi lõpparuanne (20 lehel)
Sama:
Hr Andrus Treier, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (
[email protected])
Teadmiseks:
Hr Taavi Aas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (
[email protected]);
Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]).
Hannes Vahemäe 611 3122
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272