Tori Vallavalitsus Teie 28.01.2022 nr 6-2.1/1060
[email protected] Meie 25.02.2022 nr 15-3/1187-2
Koolimaja tee 11 ja Koolipargi
kinnistute detailplaneering
Tori Vallavalitsus esitas 28.01.2022 Rahandusministeeriumile Koolimaja tee 11 ja Koolipargi
kinnistu detailplaneeringu eelnõu planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike 1 alusel
arvamuse avaldamiseks.
Tori Vallavolikogu 18.03.2021 otsusega nr 321 algatati Koolimaja tee 11 ja Koolipargi
kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) koostamine ja jäeti algatamata
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringuala asub Tori vallas
Pulli külas Pärnu jõe paremkalda ja Koolimaja tee vahelisel alal. Planeeringuala suurus on
ligikaudu 3 ha. Detailplaneeringuga soovitakse otstarbekamalt kasutusele võtta endine Taali
kooli piirkond, mis paikneb Sindi kärestikukeskuse ja väliujula vastaskaldal ja mille ümbruses
on arenemas uued elamualad.
Detailplaneering teeb ettepaneku muuta Sauga valla üldplaneeringut (kehtestatud 2016),
muutes maa-alale määratud juhtotstarvet ja loobudes üldplaneeringu plaanist kavandada alale
hooldekodu.
Rahandusministeerium on 18.01.2021 kirjaga nr 14-11/627-4 esitanud detailplaneeringu
eskiislahenduse kohta seisukohad, millega on planeeringu koostamisel arvestatud. Tutvunud
detailplaneeringu eelnõuga, palume detailplaneeringut täiendada ja täpsustada arvestades
järgmisi ettepanekuid:
1. Seletuskirja peatükis 2.1 „Üldplaneeringu muutmise ettepanek“ on toodud, et planeeringu
algatamise ajaks on leitud, et planeeringualale ei ole otstarbekas rajada hooldekodu.
Kuivõrd PlanS § 142 lõike 1 alusel võib üldplaneeringut muuta vaid põhjendatud vajaduse
korral, palume seletuskirjas avada põhjalikumalt, millest tuleneb üldplaneeringu
muutmise vajadus.
2. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 1 on detailplaneeringu ülesandeks planeeringuala
kruntideks jaotamine. Vastavad katastriüksused moodustatakse detailplaneeringu
kehtestamise järgselt. Seetõttu ei ole korrektne viidata, justkui detailplaneeringuga
moodustatakse katastriüksuseid. Palume planeeringu seletuskirja peatükis 2.2
„Planeeringuala kruntideks jaotamine“ käsitleda maa-ala kruntideks jaotamist ja krundi
sihtotstarbe määramist, millele võib soovi korral lisada ka vastavuse katastriüksuse
sihtotstarbega.
3. Planeeringu seletuskiri ei sisalda ülevaadet olemasolevate hoonete seisundi, väärtuste ega
edasiste plaanide kohta. Planeeringu põhijoonisel on olemasoleva koolimaja ja abihoone
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
asukoht märgistatud tingmärgiga „hoone suurim lubatud ehitisealune pind ja hoone näitlik
asukoht“. Palume selgitada, milline on olemasolevate hoonete väärtus ja kas hooned on
kavas säilitada või võib need tulenevalt uuest terviklikust lahendusest, hoone vähesest
väärtusest või halvast tehnilisest seisukorrast ka lammutada.
4. Seletuskirja peatükis 2.3 „Krundi hoonestusala ja ehitusõigus“ on toodud, et hoonete
suurimat sügavust ei ole planeeringuga reguleeritud. PlanS § 126 lõike 4 punkti 5 alusel
määratakse krundi ehitusõigusega asjakohasel juhul ka hoonete suurim sügavus. Palume
tuua selgelt välja, miks ei ole sügavuse reguleerimine asjakohane (näiteks kuna
detailplaneeringuga ei ole kavandatud maa-aluseid korruseid).
5. Seletuskirja peatükis 2.3 „Krundi hoonestusala ja ehitusõigus“ on toodud, et krundi
maapealse osa suurim täisehituse osakaal on 16-19% ja hoone suurim lubatud kõrgus on
vastavalt ehitusõigusele kuni 12 m. Juhime tähelepanu, et hoonestatavaid krunte on
planeeringualal kaks ja vaid ühel krundil on suurim lubatud kõrgus 12 m. Palume
seletuskirjas kruntide ehitusõigust käsitleda selgelt ja terviklikult.
6. Krundil Pos 2 paikneb olemasolev abihoone osaliselt puurkaevu sanitaarkaitsealas ja jääb
seetõttu välja planeeringuga kavandatud hoonestusalast. Palume anda selgem lahendus, et
ei tekiks küsimust, miks planeeringuga kavandatud „hoone suurim ehitusalune pind ja
näitlik asukoht“ asetseb väljaspool hoonestusala. Näiteks markeerida olemasolevad
hooned ka joonisel olemasolevate hoonetena ja selgitada seletuskirjas täpsemalt nii
olemasoleva abihoone säilitamise võimalusi kui ka uue hoone püstitamise tingimusi.
7. Krundile Pos 2 on määratud kaks hoonestusala ja ehitusõiguse alusel võib krundile
püstitada kuni 3 hoonet. Samas on juba hetkel krunt hoonestatud 3 hoonega (ehitisregistri
alusel: koolimaja, kuur, saun). Planeeringu eesmärgi kohaselt on soov leida alale
otstarbekam kasutus, mistõttu on krundi kasutamise sihtotstarvete skaala määratud
avaramalt. Arvestades nii olemasolevat hoonestust, kui ka ümbritsevat hoonestust on
krundile antud oluliselt suurem ehitusõigus. Kuna tegemist on ka maakonnaplaneeringuga
määratud väärtusliku maastiku alaga, kus arendustegevus peab olema keskkonda sobituv
ja võimaldamaks ala otstarbekamat kasutust, palume kaaluda suurima lubatud hoonete
arvu suurendamist. See võimaldaks erinevad funktsioonid kavandada eraldi hoonetena ja
hoonestuslaad ei eristuks oma mahult nii tugevalt olemasolevast, tekiks nö „majad
maastikus“ keskkond. Sobivama hoonestuslaadi tagamiseks võiks kaaluda ühele hoonele
maksimaalse mahu seadmist. Majutustegevuseks paremate tingimuste loomiseks on
otstarbekas kaaluda ka väikesemahuliste üksuste (kämpingud vms) kavandamise
võimaldamist.
8. Seletuskirja peatüki 2.4 „Ehitise ehituslikud, arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused“
kooseisus palume luua seos Pärnu maakonna planeeringus määratud väärtusliku maastiku
tingimustega. Vastavalt Pärnu maakonna planeeringule tuleb väärtuslikule maastikule
hoonestuse kavandamisel jälgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise
teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega. Hoonete ehitamisel või
ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente.
9. Palume kaaluda, kas seatud arhitektuursed ja ehituslikud tingimused on piisavad ja
võimaldavad tagada kõrge arhitektuurse kvaliteedi ka olukorras, kus arhitektuurivõistlust
läbi ei viida. Soovitame välja tuua üldisemad näitajad, millega peaks arhitektuurse
kvaliteedi tagamisel arvestama, et arendustegevuse elluviijal oleks selgem ülevaade
millistele ootustele hoonestuslahendus peaks vastama. Näiteks järgmist:
2
- Hoonestus tuleb sobitada olemasolevasse, väärtusliku maastiku alal paiknevasse
jõeäärsesse parki ja lahendada hoone ja pargimaastiku omavaheline sidumine
(juurdepääsud, vaated, mahuline liigendamine jms).
- Hoone avalikkusele suunatud osad peavad olema selgelt eristatavad. Hoone
teenindamiseks vajalikud funktsioonid (majandusõu, kauba juurdepääs, tehnilised
seadmed, prügi ladustamine jms) tuleb lahendada esteetiliselt ja vajadusel
arhitektuursete või haljastuslike võtetega muust keskkonnast eraldada.
- Liigselt domineeriva hoonemahu vältimiseks on soovitav hoonestus liigendada
mahuliselt või muude arhitektuursete võtetega.
10. Seletuskirja peatükis 2.5 „Liikluskorralduse põhimõtted“ soovitame lisada, et hoonete ja
väliala projekteerimisel tuleb lahendada turvalised ja mugavad juurdepääsuvõimalused
jalakäijatele ja jalgratturitele. Soovitame kaaluda krundi Pos 2 tee poolsele osale eraldi
jalgtee/pargitee/kergliiklejate ala markeerimist, et sõltuvalt hoone kasutatavusest ja
võimsusest oleks kergliiklejad võimalik sõiduliiklusest eraldada ja lahendus antaks üheselt
koos hoone projektiga.
11. Arvestades, et tegemist on väärtusliku maastiku alaga soovitame seletuskirja peatükis 2.5
„Liikluskorralduse põhimõtted“ välja tuua, et parkla lahendused tuleb olemasolevasse
pargimaastikku sulandada ja suured (nt 20 ja enam kohta) parkla alad tuleb haljastusega
väiksemateks osadeks liigendada.
12. Seletuskirja peatükis 2.5 „Liikluskorralduse põhimõtted“ on toodud, et „parkimiskohtade
arv määrata projekteerimisel vastavalt linnatänavate standardile ning antud koha reaalsest
parkimisvajadusest lähtudes kavandatavast brutopinnast“. Määratluses jääb ebaselgeks,
kas mõeldud on EVS-i kohast parkimist, mis täpsustatakse projekteerimisel arvestades
hoone kavandatud kasutust ja brutopinda, või on mõeldud, et EVS-i kohases
parkimislahenduses on lubatud kaalutluse alusel teha mööndusi lähtuvalt reaalsest
parkimisvajadusest. Palume sõnastada üheselt mõistetavalt.
13. Põhijoonisel toodud haljastuse käsitlus on ebaselge. Hetkel on vaid osa olemasolevast
haljastusest märgitud olemasolevana. Selguse huvides tuleks põhijoonisel kajastada
säilitatav kõrghaljastus, mille likvideerimine on võimalik põhjendatud juhul, kui see
tuleneb puu halvast seisukorrast ja olemasolev kõrghaljastus, mille säilimine otsustatakse
projekteerimise staadiumis lähtuvalt hoonestuse ja ümbritsevate alade lahendusest.
14. Seletuskirja peatükk 2.6 „Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted“. Arvestades, et
tegemist on olemasoleva pargiala ümberkruntimisega ja ala kasutusotstarbe muutmisega
ning eesmärgiks on säilitada võimalikult palju olemasolevast kõrghaljastusest, on
vastuoluline tingimus, et vähemalt 20% kinnistust peaks olema haljastatud.
Haljastusprotsendi määramisel palume viia see kavandatud eesmärgiga vastavusse.
15. Olemasolevat olukorda käsitleval joonisel soovitame selguse huvides eristada tugevama
värvikontrastiga olemasolevad teed ja hooned.
16. Planeeringu põhijoonisel on selguse ja loetavuse huvides vajalik markeerida tugevamalt
krundi hoonestusala. Hoonestusala paiknemine kinnistul on soovitav siduda ja anda
kinnistu piiri ja hoonestusala vaheline kaugus. Selguse huvides soovitame muuta
tingmärgi „hoone suurim lubatud ehitusalune pind ja näitlik asukoht“ selgitust, tuues
joonisel eraldi välja olemasolevad hooned ja uute kavandatavate hoonete võimalikud
asukohad, mis koos illustreeriksid ühtlasi krundi suurimat võimalikku ehitisealust pindala.
3
Lisaks palus Tori Vallavalitsus hinnata, kas Rahandusministeeriumi poolt 18.10.2021 kirjas
nr 14-11/627-4 toodud seisukoht täiendavate kooskõlastajate määramise osas on jätkuvalt
endine. Detailplaneeringu lähteseisukohtades on ette nähtud koostöö Keskkonnaameti,
Päästeameti, Keskkonnaagentuuri (Pärnu jõgi V1 valitseja volitatud asutus) ja
Terviseametiga.
Täiendatud detailplaneeringulahendusega tutvumise järgselt ning PlanS § 142 lõike 4 alusel
ja riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust arvestades, ei pea
Rahandusministeerium vajalikuks Pulli külas Koolimaja tee 11 ja Koolipargi kinnistute
detailplaneeringule määrata täiendavaid koostöötegijaid lisaks juba lähteseisukohtades
toodud Keskkonnaametile, Päästeametile, Keskkonnaagentuurile ja Terviseametile.
Koostöö tegemisel tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015
määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“. Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu
koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine
puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis
detailplaneeringu menetlusega ja teavitada avalikest aruteludest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Merilin Rosenberg +372 58041423
[email protected]
4