dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoht Koolimaja tee 11 ja Koolipargi kinnistute detailplaneeringule

Rahandusministeerium · 25. veebruar 2022
Viit
15-3/1187-2
Registreeritud
25. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tori Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Merilin Rosenberg (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))

Failid

  • 📎15-31187-2 25.02.2022 Väljaminev kiri.asice564 KB

Sisu (failidest)

Tori Vallavalitsus Teie 28.01.2022 nr 6-2.1/1060 [email protected] Meie 25.02.2022 nr 15-3/1187-2 Koolimaja tee 11 ja Koolipargi kinnistute detailplaneering Tori Vallavalitsus esitas 28.01.2022 Rahandusministeeriumile Koolimaja tee 11 ja Koolipargi kinnistu detailplaneeringu eelnõu planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse avaldamiseks. Tori Vallavolikogu 18.03.2021 otsusega nr 321 algatati Koolimaja tee 11 ja Koolipargi kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) koostamine ja jäeti algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringuala asub Tori vallas Pulli külas Pärnu jõe paremkalda ja Koolimaja tee vahelisel alal. Planeeringuala suurus on ligikaudu 3 ha. Detailplaneeringuga soovitakse otstarbekamalt kasutusele võtta endine Taali kooli piirkond, mis paikneb Sindi kärestikukeskuse ja väliujula vastaskaldal ja mille ümbruses on arenemas uued elamualad. Detailplaneering teeb ettepaneku muuta Sauga valla üldplaneeringut (kehtestatud 2016), muutes maa-alale määratud juhtotstarvet ja loobudes üldplaneeringu plaanist kavandada alale hooldekodu. Rahandusministeerium on 18.01.2021 kirjaga nr 14-11/627-4 esitanud detailplaneeringu eskiislahenduse kohta seisukohad, millega on planeeringu koostamisel arvestatud. Tutvunud detailplaneeringu eelnõuga, palume detailplaneeringut täiendada ja täpsustada arvestades järgmisi ettepanekuid: 1. Seletuskirja peatükis 2.1 „Üldplaneeringu muutmise ettepanek“ on toodud, et planeeringu algatamise ajaks on leitud, et planeeringualale ei ole otstarbekas rajada hooldekodu. Kuivõrd PlanS § 142 lõike 1 alusel võib üldplaneeringut muuta vaid põhjendatud vajaduse korral, palume seletuskirjas avada põhjalikumalt, millest tuleneb üldplaneeringu muutmise vajadus. 2. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 1 on detailplaneeringu ülesandeks planeeringuala kruntideks jaotamine. Vastavad katastriüksused moodustatakse detailplaneeringu kehtestamise järgselt. Seetõttu ei ole korrektne viidata, justkui detailplaneeringuga moodustatakse katastriüksuseid. Palume planeeringu seletuskirja peatükis 2.2 „Planeeringuala kruntideks jaotamine“ käsitleda maa-ala kruntideks jaotamist ja krundi sihtotstarbe määramist, millele võib soovi korral lisada ka vastavuse katastriüksuse sihtotstarbega. 3. Planeeringu seletuskiri ei sisalda ülevaadet olemasolevate hoonete seisundi, väärtuste ega edasiste plaanide kohta. Planeeringu põhijoonisel on olemasoleva koolimaja ja abihoone Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 asukoht märgistatud tingmärgiga „hoone suurim lubatud ehitisealune pind ja hoone näitlik asukoht“. Palume selgitada, milline on olemasolevate hoonete väärtus ja kas hooned on kavas säilitada või võib need tulenevalt uuest terviklikust lahendusest, hoone vähesest väärtusest või halvast tehnilisest seisukorrast ka lammutada. 4. Seletuskirja peatükis 2.3 „Krundi hoonestusala ja ehitusõigus“ on toodud, et hoonete suurimat sügavust ei ole planeeringuga reguleeritud. PlanS § 126 lõike 4 punkti 5 alusel määratakse krundi ehitusõigusega asjakohasel juhul ka hoonete suurim sügavus. Palume tuua selgelt välja, miks ei ole sügavuse reguleerimine asjakohane (näiteks kuna detailplaneeringuga ei ole kavandatud maa-aluseid korruseid). 5. Seletuskirja peatükis 2.3 „Krundi hoonestusala ja ehitusõigus“ on toodud, et krundi maapealse osa suurim täisehituse osakaal on 16-19% ja hoone suurim lubatud kõrgus on vastavalt ehitusõigusele kuni 12 m. Juhime tähelepanu, et hoonestatavaid krunte on planeeringualal kaks ja vaid ühel krundil on suurim lubatud kõrgus 12 m. Palume seletuskirjas kruntide ehitusõigust käsitleda selgelt ja terviklikult. 6. Krundil Pos 2 paikneb olemasolev abihoone osaliselt puurkaevu sanitaarkaitsealas ja jääb seetõttu välja planeeringuga kavandatud hoonestusalast. Palume anda selgem lahendus, et ei tekiks küsimust, miks planeeringuga kavandatud „hoone suurim ehitusalune pind ja näitlik asukoht“ asetseb väljaspool hoonestusala. Näiteks markeerida olemasolevad hooned ka joonisel olemasolevate hoonetena ja selgitada seletuskirjas täpsemalt nii olemasoleva abihoone säilitamise võimalusi kui ka uue hoone püstitamise tingimusi. 7. Krundile Pos 2 on määratud kaks hoonestusala ja ehitusõiguse alusel võib krundile püstitada kuni 3 hoonet. Samas on juba hetkel krunt hoonestatud 3 hoonega (ehitisregistri alusel: koolimaja, kuur, saun). Planeeringu eesmärgi kohaselt on soov leida alale otstarbekam kasutus, mistõttu on krundi kasutamise sihtotstarvete skaala määratud avaramalt. Arvestades nii olemasolevat hoonestust, kui ka ümbritsevat hoonestust on krundile antud oluliselt suurem ehitusõigus. Kuna tegemist on ka maakonnaplaneeringuga määratud väärtusliku maastiku alaga, kus arendustegevus peab olema keskkonda sobituv ja võimaldamaks ala otstarbekamat kasutust, palume kaaluda suurima lubatud hoonete arvu suurendamist. See võimaldaks erinevad funktsioonid kavandada eraldi hoonetena ja hoonestuslaad ei eristuks oma mahult nii tugevalt olemasolevast, tekiks nö „majad maastikus“ keskkond. Sobivama hoonestuslaadi tagamiseks võiks kaaluda ühele hoonele maksimaalse mahu seadmist. Majutustegevuseks paremate tingimuste loomiseks on otstarbekas kaaluda ka väikesemahuliste üksuste (kämpingud vms) kavandamise võimaldamist. 8. Seletuskirja peatüki 2.4 „Ehitise ehituslikud, arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused“ kooseisus palume luua seos Pärnu maakonna planeeringus määratud väärtusliku maastiku tingimustega. Vastavalt Pärnu maakonna planeeringule tuleb väärtuslikule maastikule hoonestuse kavandamisel jälgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega. Hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente. 9. Palume kaaluda, kas seatud arhitektuursed ja ehituslikud tingimused on piisavad ja võimaldavad tagada kõrge arhitektuurse kvaliteedi ka olukorras, kus arhitektuurivõistlust läbi ei viida. Soovitame välja tuua üldisemad näitajad, millega peaks arhitektuurse kvaliteedi tagamisel arvestama, et arendustegevuse elluviijal oleks selgem ülevaade millistele ootustele hoonestuslahendus peaks vastama. Näiteks järgmist: 2 - Hoonestus tuleb sobitada olemasolevasse, väärtusliku maastiku alal paiknevasse jõeäärsesse parki ja lahendada hoone ja pargimaastiku omavaheline sidumine (juurdepääsud, vaated, mahuline liigendamine jms). - Hoone avalikkusele suunatud osad peavad olema selgelt eristatavad. Hoone teenindamiseks vajalikud funktsioonid (majandusõu, kauba juurdepääs, tehnilised seadmed, prügi ladustamine jms) tuleb lahendada esteetiliselt ja vajadusel arhitektuursete või haljastuslike võtetega muust keskkonnast eraldada. - Liigselt domineeriva hoonemahu vältimiseks on soovitav hoonestus liigendada mahuliselt või muude arhitektuursete võtetega. 10. Seletuskirja peatükis 2.5 „Liikluskorralduse põhimõtted“ soovitame lisada, et hoonete ja väliala projekteerimisel tuleb lahendada turvalised ja mugavad juurdepääsuvõimalused jalakäijatele ja jalgratturitele. Soovitame kaaluda krundi Pos 2 tee poolsele osale eraldi jalgtee/pargitee/kergliiklejate ala markeerimist, et sõltuvalt hoone kasutatavusest ja võimsusest oleks kergliiklejad võimalik sõiduliiklusest eraldada ja lahendus antaks üheselt koos hoone projektiga. 11. Arvestades, et tegemist on väärtusliku maastiku alaga soovitame seletuskirja peatükis 2.5 „Liikluskorralduse põhimõtted“ välja tuua, et parkla lahendused tuleb olemasolevasse pargimaastikku sulandada ja suured (nt 20 ja enam kohta) parkla alad tuleb haljastusega väiksemateks osadeks liigendada. 12. Seletuskirja peatükis 2.5 „Liikluskorralduse põhimõtted“ on toodud, et „parkimiskohtade arv määrata projekteerimisel vastavalt linnatänavate standardile ning antud koha reaalsest parkimisvajadusest lähtudes kavandatavast brutopinnast“. Määratluses jääb ebaselgeks, kas mõeldud on EVS-i kohast parkimist, mis täpsustatakse projekteerimisel arvestades hoone kavandatud kasutust ja brutopinda, või on mõeldud, et EVS-i kohases parkimislahenduses on lubatud kaalutluse alusel teha mööndusi lähtuvalt reaalsest parkimisvajadusest. Palume sõnastada üheselt mõistetavalt. 13. Põhijoonisel toodud haljastuse käsitlus on ebaselge. Hetkel on vaid osa olemasolevast haljastusest märgitud olemasolevana. Selguse huvides tuleks põhijoonisel kajastada säilitatav kõrghaljastus, mille likvideerimine on võimalik põhjendatud juhul, kui see tuleneb puu halvast seisukorrast ja olemasolev kõrghaljastus, mille säilimine otsustatakse projekteerimise staadiumis lähtuvalt hoonestuse ja ümbritsevate alade lahendusest. 14. Seletuskirja peatükk 2.6 „Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted“. Arvestades, et tegemist on olemasoleva pargiala ümberkruntimisega ja ala kasutusotstarbe muutmisega ning eesmärgiks on säilitada võimalikult palju olemasolevast kõrghaljastusest, on vastuoluline tingimus, et vähemalt 20% kinnistust peaks olema haljastatud. Haljastusprotsendi määramisel palume viia see kavandatud eesmärgiga vastavusse. 15. Olemasolevat olukorda käsitleval joonisel soovitame selguse huvides eristada tugevama värvikontrastiga olemasolevad teed ja hooned. 16. Planeeringu põhijoonisel on selguse ja loetavuse huvides vajalik markeerida tugevamalt krundi hoonestusala. Hoonestusala paiknemine kinnistul on soovitav siduda ja anda kinnistu piiri ja hoonestusala vaheline kaugus. Selguse huvides soovitame muuta tingmärgi „hoone suurim lubatud ehitusalune pind ja näitlik asukoht“ selgitust, tuues joonisel eraldi välja olemasolevad hooned ja uute kavandatavate hoonete võimalikud asukohad, mis koos illustreeriksid ühtlasi krundi suurimat võimalikku ehitisealust pindala. 3 Lisaks palus Tori Vallavalitsus hinnata, kas Rahandusministeeriumi poolt 18.10.2021 kirjas nr 14-11/627-4 toodud seisukoht täiendavate kooskõlastajate määramise osas on jätkuvalt endine. Detailplaneeringu lähteseisukohtades on ette nähtud koostöö Keskkonnaameti, Päästeameti, Keskkonnaagentuuri (Pärnu jõgi V1 valitseja volitatud asutus) ja Terviseametiga. Täiendatud detailplaneeringulahendusega tutvumise järgselt ning PlanS § 142 lõike 4 alusel ja riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust arvestades, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks Pulli külas Koolimaja tee 11 ja Koolipargi kinnistute detailplaneeringule määrata täiendavaid koostöötegijaid lisaks juba lähteseisukohtades toodud Keskkonnaametile, Päästeametile, Keskkonnaagentuurile ja Terviseametile. Koostöö tegemisel tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada avalikest aruteludest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Merilin Rosenberg +372 58041423 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel