Rahandusministeerium · 28. veebruar 2022
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
28.02.2022 nr 59
Riigi rahanduse programmi aastateks 2022-2025
kinnitamine
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitada „Riigi rahanduse programm aastateks 2022-
2025“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisa: Riigi rahanduse programm aastateks 2022-2025
Programmi nimi Riigi rahanduse programm
Programmi eesmärk Riigi rahandus on kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav
Programmi periood 2022-2025
Peavastutaja (ministeerium) Rahandusministeerium
Kaasvastutajad (oma Maksu- ja Tolliamet
valitsemisala asutused)
Joonis 1. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ programmid ja eesmärgid
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve ............................................................................................. 3
Olulisemad tegevused 2022-2025 ........................................................................................................... 5
Meede 1. Eelarvepoliitika .................................................................................................................... 6
Tegevus 1.1. Eelarvepoliitika kujundamine ..................................................................................... 6
Tegevus 1.2. Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve.............................................................. 7
Meede 2. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine ........................................................ 8
Tegevus 2.1. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine .......................................................................... 9
Tegevus 2.2. Maksu- ja tollikorraldus (Maksu- ja Tolliamet) ........................................................ 10
Programmi juhtimiskorraldus ................................................................................................................ 12
1
Sissejuhatus
Programmiga panustatakse riigi eelarvestrateegias seatud tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ eesmärgi
saavutamisse. Programm viiakse ellu koostöös Riigikantselei ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Tõhusa riigi rahanduse süsteem on hea valitsemise võtmevaldkond, mis võimaldab valitsusel
prioriteetidele ressursse suunata parimal võimalikul moel, et parendada elanike elukvaliteeti.
Rahandusministeerium koos Maksu- ja Tolliametiga tagab kestliku ja majandustsüklit tasakaalustava
riigi rahanduse, mis võimaldab pakkuda elanikkonnale vajalikke teenuseid ja hoida
majanduskeskkonda konkurentsivõimelisena. Programmi raames kujundatakse ja rakendatakse
eelarvepoliitikat ning maksu- ja tollipoliitikat, mis toetavad riigi strateegiliste eesmärkide saavutamist,
tagades seejuures riigi ressursside suunamise elanikele parima väärtuse loomisse.
Tulemuslik eelarvepoliitika peab tagama mõjusa ja tõhusa eelarvevahendite kasutamise.
Eelarvepoliitika hõlmab valitsuse makromajandus- ja fiskaalpoliitiliste otsuste ettevalmistamist, Eesti
osalemist Euroopa Liidu majandus- ja eelarvepoliitikate koordineerimise ja Euroopa Liidu eelarve
protsessis; riigi strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise korraldamist ja koordineerimist ning riigi
ressursside, sealhulgas välistoetuste kasutamise seiret ja hindamist ning kohalike omavalitsuste
finantseerimise ja finantsjuhtimise poliitikat ja selle rakendamist. Eelarvepoliitikat viiakse ellu
Rahandusministeeriumi eestvedamisel riigiasutustele avalike teenuste osutamiseks vajalike
ressursside planeerimise, nende kasutamise korraldamise ja järelevalvega. Selleks koostatakse
Rahandusministeeriumis igal aastal koostöös ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonidega:
järgmise aasta riigieelarve ehk riigi aastane rahastamiskava, milles kajastatakse vahendid, mida
riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada;
järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia ehk keskpikk vaade riigi ja valdkondade arengule;
stabiilsusprogramm ehk valitsuse poliitika vastavus stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevatele
nõuetele;
riigieelarve ning riigi eelarvestrateegia aluseks olev majandus- ja rahandusprognoos.
Rahandusministeerium korraldab riigi rahavoogude juhtimist.
Maksu- ja tollipoliitika lähtub õiglase maksustamise põhimõttest ning tagab soodsa keskkonna
majanduse arenguks ja konkurentsivõimelise maksusüsteemi regioonis. Maksu- ja tollipoliitika hõlmab
otseste ja kaudsete maksude, riikidevaheliste maksulepingute, riigilõivude ja kohalike maksude ning
maksukorralduse ja maksukeskkonna alast poliitikat ning selle rakendamist. Lisaks maksude kogumise
regulatsioonidele hõlmab tollipoliitika ka ühiskonnakaitselist aspekti, mis väljendub ohtlike ning
keelatud kaupade sisse- ja väljaveo tõkestamises ning tolliprotseduuride lihtsustamise kaudu
kaubavahetuse hõlbustamises.
2
Joonis 2. Riigi rahanduse programmi struktuur
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Eesmärk: Riigi rahandus on kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % -1,4 -0,5 -2,6 -4,4 -2,6 -2,1 -1,4 -0,7
SKPst
Maksude osakaal SKPst, % 33,0 33,5 34,6 34,7 33,7 33,1 33,1 33,5
Valitsussektori kulude reaalkasv vastavalt EK 5,4 6,7 9,3 2,8 3,1 3,1 3,1 3,1
Võlakoormus (osakaal SKPst, %), < 8,2 8,6 18,4 17,7 19,7 21,4 21,5 21,0
Likviidsete finantsreservide osakaal SKPst, %, > 7 8,1 12,3 8,3 8,0 7,9 7,6 7,3
Eesti makromajanduslikud näitajad on kooskõlas 0 0 0 0 0 0 0 0
ELis makromajanduslike tasakaalustamatuste
identifitseerimiseks ja monitoorimiseks
kokkulepitud scoreboard’is toodud tasemetega
või ei ületa neid ilma mõjuva põhjuseta
madala madala madala madala madala madala madala madala
Eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus (EK
riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga
hinnang)
Programmi panustavad Maksu- ja Tolliamet ning Rahandusministeerium 2021. aasta põhjal vastavalt
70% ja 30%. Rahandusministeeriumi Eelarvepoliitika tegevuse kulud sisaldavad lisaks ametikoha
ressurssidele struktuurivahendite tehnilise abi vahendamist sihtasutustele ning Eesti riigi poolt võetud
laenudelt makstavaid intressikulusid.
Joonis 3. Riigi rahanduse programmi tegevuste eelarve 2022. aastal (tuh.eurot)
3
Programmi eelarve täitmine 2021 RE 2022RE Muutus Muutus, Eelarve
tegevuste lõikes, tuh eurot % 2023 2024 2025
Riigi rahanduse programm -74 288 -69 981 4 307 -6% -71 736 -64 763 -65 784
Tegevus: Eelarvepoliitika -10 150 -11 862 -1 712 17% -11 687 -5 745 -5 746
kujundamine
Tegevus: Riigi rahaasjade -10 717 -5 253 5 464 -51% -7 483 -7 123 -8 119
korraldamine ja järelevalve
Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika -1 453 -1 422 31 -2% -1 419 -1 394 -1 395
kujundamine
Tegevus: Maksu- ja -51 968 -51 444 524 -1% -51 148 -50 502 -50 524
tollikorraldus
Olukorra lühianalüüs
Areng hea või väga hea:
⮚ 2020. aastal rakendati esimest korda tegevuspõhist eelarvet, mis võimaldab riigi ressursid
seostada eesmärkidega ja nende saavutamist mõõta. Alates 2022. aastast on riigi
eelarvestrateegias ning riigieelarves informatsioon esitatud valitsemisalade,
tulemusvaldkondade, programmide ja tegevuste lõikes, mis on suunatud valdkonna
arengukavades seatud pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.
⮚ Maksuauk on püsinud viimastel aastatel stabiilsel tasemel.
⮚ Tolli valdkonnas on poliitika raskuskese Euroopa Liidu kui tolliliidu tingimustes Euroopa Liidu
institutsioonides (nõukogu ja komisjon), mille tollivaldkonna töögruppides mängib Eesti
aktiivset rolli. Eesti on osa maailma ühest edukamast tolliliidust, mis suudab mõjutada ka
rahvusvahelisi standardeid ja reegleid. Eesti on valmis olema paljudest ülejäänud
liikmesriikidest ambitsioonikam ja osalema aktiivselt, sealhulgas ka juhtrolle võttes,
uuenduslikes ettevõtmistes, näiteks Euroopa Liidu idapiiri riikide koostööprojekt Celbet ja
ITarenduste tsentraliseerimine.
Vajab tähelepanu:
⮚ 2020 aasta COVID-19 kriis tõi kogu maailmas kaasa piirangud majandustele ning koos sellega
majanduslanguse 2020. aastal. Piirangute mõju leevendamiseks ning majanduse aktiivsuse
tõstmiseks, rakendati kogu maailmas ulatuslikke fiskaalpoliitilisi meetmeid ja eelarvedefitsiidid
ning valitsuste võlakoormused kasvasid kõikjal maailmas. Majanduslanguse ja stimuleerivate
meetmete tõttu on ka Eestis riigirahanduse olukord nõrgenenud ning valitsussektori
võlakoormus hüppeliselt kasvanud. Põhja- ja Balti riikides on koroonapandeemia
majandusmõjud olnud siiski mõnevõrra väiksemad kui Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides.
⮚ Koroonakriisi tõttu lubab stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud vabastusklausel Euroopa Liidu
liikmesriikidel kalduda kõrvale kesk-pikast eelarve eesmärgist (MTO) või selle suunas
liikumisest nii sel kui ka järgmisel aastal1. Samas kehtib endiselt nõue vältida ülemäärast
eelarvedefitsiiti ehk nominaalne eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKPst. 2022–2025
aastate riigi eelarvestrateegias otsustas Vabariigi Valitsus parandada struktuurse
1
Riigi eelarvestrateegiaga MTOd ei muudeta, st stabiilsuse ja kasvu pakti mõistes jääb Eesti MTOks
valitsussektori struktuurne defitsiit 0,5% SKPst.
4
eelarvepositsiooni eesmärki nii eelmise riigi eelarvestrateegiaga võrreldes, kui ka viimase
majandusprognoosi suhtes.
⮚ 2021. aastal ulatub struktuurne eelarvepuudujääk 4,4%ni SKPst. Praeguse eelarvestrateegiaga
saavutatakse 2025. aastal struktuurse eelarvedefitsiidi vähenemine 0,7%ni SKPst.
Valitsussektori võlakoormus ulatus 2020. aastal 18,4%ni SKPst. Prognoosi kohaselt suureneb
tänu eelarve puudujääkidele 2025. aastaks võlakoormus 21,0%ni SKPst.
⮚ Välisvahendite kasutuselevõtul on hetkel kahe perioodi vaheline aeg, mil tuleb ergutada
lõppeva perioodi vahendite tulemuslikku ärakasutamist ning valmistuda uueks perioodiks.
⮚ Maksukoormus kriisieelse 2019. aastaga (33,1% SKPst) võrreldes on kasvanud. Alates 2022.
aastast hakkab maksukoormus alanema, jõudes 33,5%ni SKPst 2025. aastal.
⮚ Tegevuspõhise eelarve reform on küll lõppenud, kuid eesmärkide saavutamise jälgimiseks on
vaja välja töötada ka tulemusaruandluse ja -hindamise süsteem, mis koondab senise eelarve
kulude seire, valdkonna arengukavade tulemusaruandluse, Eesti 2035 pikaajalise strateegia
aruandluse, tõhustamiskavad, riigi majandusaasta koondaruande ja pikaajalise mõjude
hindamise.
⮚ Eelarvestamise protsessi toetavaid infosüsteeme on arendatud eraldiseisvalt ja eri aegadel
ning puudub ühtne ning terviklik tehniline lahendus toetamaks valitsemisalasid tegevuspõhise
riigieelarve menetlemisel ja rakendamisel.
⮚ Lühi- ja pikaajaliste finantsriskide maandamisel on olulise tähtsusega terviklik rahavoogude
juhtimine. Oluline väljakutse on selgitustöö ja avaliku debati kvaliteedi parandamine
optimaalsete reservide ning võla-reservide suhte teemal, kus levivad väärtõlgendused, mis
võivad poliitika kujundamist ebasoovitavas suunas kallutada.
⮚ Väljakutseks on maksupoliitika ebastabiilsus ja salaturu vähendamine. Ammendunud on
võimalused nihutada maksukoormust tööjõult tarbimisele, kuna tarbimismaksude osakaal
maksulaekumistes on Euroopa Liidu kõrgemaid ja see on väikese sissetulekuga inimestele liialt
koormav. Probleemiks on varamaksude vähene osakaal maksulaekumistes.
⮚ Vananenud kohalike maksude regulatsioon.
Olulisemad tegevused 2022-2025
● Arendatakse riigieelarve tulemusaruandluse ja -hindamise süsteemi, sh infosüsteemi,
mis koondab senise eelarve kulude seire, valdkonna arengukavade tulemusaruandluse,
tõhustamiskavad ja -riigi majandusaasta koondaruande.
● Ühtlustatakse valdkonna arengukavade, EL seire ja tulemusaruandluse näitajad.
Kõikidele riigi olulistele näitajatele tagatakse selge ja läbipaistev metoodika, kvaliteet ning
kättesaadavus ava-andmete baasis. Kiirendatakse riigi peamiste majandus- ja
sotsiaalnäitajate avalikustamist.
● Edendatakse investorsuhteid, et aidata kaasa riigi võlakirjade õiglasemaks
hinnastamiseks ning vähendamaks riski, et kriisiolukorras ei ole riigil võimalik vajalikus
mahus ja mõistliku hinnaga võlga kaasata tagamaks riigi arvelduste kohase tegemise. Riigi
arvelduste tõhusamaks korraldamiseks kaasajastatakse e-riigikassa infosüsteemi tehnilist
platvormi.
5
● Kasvatatakse Maksu- ja Tolliameti maksu- ja tolliriskide analüüsi võimekust, mis toetab
andmetel, teabel ja nende analüüsil põhinevaid otsuseid. Muutuv majanduskeskkond,
Euroopa Liidu nõuded ja senisest kiirem analüüsivajadus eeldavad Maksu- ja Tolliameti
platvormi kaasajastamist.
● Võrdse majanduskeskkonna ja ühiskonna kaitsmiseks kasvatatakse Maksu- ja Tolliameti
uurimisosakonna tehnilist ja IT-võimekusvõimekust kriminaalmenetlusega seotud teabe
töötlemiseks ja keeruliste peitkuritegude (rahvusvahelise salakaubanduse ja
maksukuritegude) varajaseks avastamiseks ja tõkestamiseks. Samuti tõstetakse uute
kriminaaltulu vormidega (krüptoraha) tegelemise võimekust.
Meetmete kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid;
Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused
Meede 1. Eelarvepoliitika
Eesmärk: Paindlik ja mõjus eelarvepoliitika
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Valitussektori nominaalne elarvepositsioon SKPst, % -0,6 0,1 -5,0 -3,3 -2,2 -2,1 -1,4 -0,6
Avatud, läbipaistva ja kaasava eelarvestamise indeks
võrreldes OECD riikidega (läbipaistvus, avaandmed, 28,0 - - - - 24 24 24
kaasatus)
Tegevus 1.1. Eelarvepoliitika kujundamine
Eesmärk: Valitsuse tõhusad ja mõjusad eelarvepoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide
elluviimiseks
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Kehtiva aasta eelarve kulutasemetest kinnipidamine
Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah
majandusprognoosi paranemisel eelarveaasta kestel
Perioodi 2014-2020 struktuurivahendite kasutamine
32 - 57 78 95 100 100 100
(osakaal kogumahust), %
Tegevused ja tulemus:
Vastavalt riigieelarve seadusele koostatakse makromajandusprognoos ja rahandusprognoos igal
aastal jooksva eelarveaasta ja sellele järgneva nelja aasta kohta. Makromajandusprognoosi ja
rahandusprognoosi väliskeskkonna eeldustena kasutatavad andmed ei tohi prognoosi kavandatud
avaldamise ajaks olla vanemad kui kaks kuud.
6
Majandus-, eelarve- ja maksupoliitiliste muudatuste mõjuanalüüside koostamine (sealhulgas
eelnõude mõjuanalüüs), kehtivate poliitikate analüüs ja nendest tulenevad soovitused. Samuti nendeks
tegevusteks vajalik majanduse ja riigi rahanduse seire.
§ Riigieelarve baasseaduse muutmine eesmärgiga luua võimalused avaliku sektori finantsjuhtimise
terviklikuks ja kvaliteetseks toimimiseks.
Jätkatakse valitsemisalade toetamist tegevuspõhise riigieelarve rakendamisel, kuivõrd seos poliitika
kujundamise, valitsemisalade juhtimise ja ressursside juhtimise vahel on osaliselt veel ebaühtlane.
Seetõttu viiakse 2022. aasta jooksul läbi põhjalik riigi finantsjuhtimise infosüsteemide äri- ning
eelanalüüs, mõistmaks kõikide riigieelarve protsessidega seotud osapoolte kasutusvajadusi koosmõjus
uuenenud eelarveprotsessiga. Lisaks arendatakse paralleelselt edasi eelarvestrateegia ja riigieelarve ning
nende koostamise protsesse, sealhulgas jätkatakse eelarveprotsessi automatiseerimisega ja seostatakse
omavahel paremini menetlusprotseduurid riigi tulemus- ja finantsjuhtimisega seotud infosüsteemidega.
Jätkatakse riigi arendus- ja finantstöötajate koolitusprogrammiga infosüsteemide kasutusoskuse
suurendamiseks ja metoodiliste alusteadmiste täiendamiseks.
Riigi eelarvestrateegia, iga-aastase riigieelarve ja stabiilsusprogrammi koostamine ja elluviimise
korraldamine selliselt, et see on kooskõlas strateegilise planeerimise raamistikuga ning toetab riigi
eesmärkide saavutamist.
Rahandusministri ja valitsuse toetamine analüüside ja eelarve otsuste ettepanekute koostamisega,
osaleme valitsemisalade horisontaalsete ja valdkondlike poliitikate kujundamises ning Euroopa Liidu ja
Norra välisvahendite planeerimises.
Tulemusaruandluse kaudu informatsiooni pakkumine viisil, mis tagab nii riigi tegevuste läbipaistvuse
kui ka alusinfo otsuste tegemiseks. Hindamiste ja tõhustamiskavade koordineerimise kaudu otsustajatele
ekspertiisi pakkumine paremate poliitikakujundamise otsuste tegemiseks ja kokkuhoiuks. Riigi
majandusaasta koondaruande, igakuiste seirearuannete ja välistoetuste seirearuannete koostamine.
Uuring COVID-19-ga seotud tegevuspiirangute sotsiaalsest ja majanduslikust mõjust ning riigi
kriisimeetmete tõhususe hindamine elanikkonna sotsiaalmajandusliku heaolu maksimeerimiseks
Tegevus 1.2. Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve
Eesmärk: Toimiv riigi rahavoo juhtimine ja riigiarvelduste korraldamine ning välisvahendite
sihtotstarbeline kasutamine.
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Audiitorite poolt leitud aastane kogu viga
üldkogumis (hinnang auditeeritud valimi pinnalt), 1 1 1 2 2 2 2 2
%,<
Vahendite olemasolu väljamaksete teostamiseks
RM-i kontserni kuuluvatelt kontodelt (s.h toimiv - - - - JAH JAH JAH JAH
raamistik)
E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt
- - - - 100 100 100 100
teostatud väljamaksed (tehniline), %-des
7
Tegevused:
Riigi rahavoo juhtimine (sealhulgas konsolideeritud rahavoo planeerimine, finantsvarade paigutamine,
võlakohustuste kaasamine), mis tagab riigi vabade finantsvahendite efektiivsema kasutamise, kulude
kokkuhoiu pankade teenustasudelt, portfellihaldusteenustelt ja laenuintressidelt ning arvelduste
korraldamise e-riigikassa ja kontsernikontode kaudu. Väljamaksete õigeaegseks tegemiseks planeeritakse
konsolideeritud rahavoogu, hoitakse riigikassa pangakontsernis piisavat likviidsusvaru (reservi) või võetakse
vajadusel laenu.
Oluline on järgida nõudeid, mis valitsus on kehtestanud likviidsusreservi ja võlakohustuste võtmise
(arvelduskrediidi, lühiajalise krediidilimiidi, laenulimiidi jmt lepingud) miinimumtasemele. Võlakohustuste
võtmise valmiduseks luuakse ligipääs kõikide õigusaktides nimetatud võlainstrumentide rakendamiseks
(kehtestatakse vajalikud rakendamise aluseks olevad Rahandusministeeriumi käskkirjad, antakse volitused,
sõlmitakse lepingud).
E-riigikassa tehnilise platvormi uuendamine. Eesmärk on kaasajastada e-riigikassa tarkvararaamistik
(sh arhitektuur), mis tagaks infosüsteemi turvalisuse ja häireteta töö kasvavatel koormustel.
Laenude andmine või riigigarantiide väljastamine erandjuhtudel olukorras, kui pangad annavad laenu
väga ebamõistlikel tingimustel või ei anna üldse. Laene ja riigigarantiisid antakse: 1) avalike ülesannete
täitmiseks; 2) finantsasutusele või finantsasutuse kohustuste tagamiseks, et lahendada või ennetada
likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada
võivat finantskriisi; 3) asutustele, kelle raha riik hoiab ja paigutab, või nende kohustuste tagamiseks; 4)
äriühingule või äriühingu kohustuste tagamiseks, kui riigil on äriühingus enamusotsustusõigus ja kui see on
vajalik riigi huvide tagamiseks sellises äriühingus osalemisel; 5) välisriigi, euroala või selle liikmesriigi
finantsstabiilsuse tagamiseks.
Välisvahendite auditeerimise eesmärk on anda kord aastas siseriiklikult ja doonoritele hinnang
süsteemide toimivuse ja vahendite kasutamise sihipärasuse ning korrektsuse kohta. Auditeerimine koosneb
kahest suunast: kulude auditeerimine statistilise valimi alusel ning toetuse andmise ja kontrolli eest
vastutavate asutuste tegevuse auditeerimine. Kokkuleppeliselt on aktsepteeritavaks hinnanguliseks
veamääraks aasta jooksul tehtud kulude kogumahust kuni 2%, mille ületamisel loetakse kontrollisüsteemi
liiga nõrgaks.
Meede 2. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine
Eesmärk: Stabiilne, fiskaalselt kestlik ja tõhus maksusüsteem
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Maksusüsteemi struktuur ehk kaudsete maksude
42,5 43,0 39,9 39,4 40,2 40,4 39,8 38,9
osakaal kogu maksulaekumistes (%)
Tööjõu maksukiil 32,7 33,2 33,4 33,9 34,4 34,7 35,3 36,0
Tarbimise efektiivne maksumäär, % 22,7 23,8 22,5 23,2 23,4 23,2 23,0 22,9
Tööjõu efektiivne maksumäär, % 33,7 33,5 35,0 35,1 35,0 34,1 34,3 35,1
Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus), % 0,7 -0,3 0,1 0 0,0 0,1 0,0 0,0
8
Tegevus 2.1. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine
Eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide
elluviimiseks
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Maksusoodustuste mõju maksutuludele
0,8 0,9 1 1,0 1 1 1 1
(maksusoodustuste suhteline maht võrreldes SKPga), %
Maksusoodustuste mõju maksutuludele
(maksusoodustuste suhteline maht võrreldes 3,0 3,2 3,4 3,4 3,5 3,5 3,5 3,5
riigieelarve maksutuludega), %
Eesti koht Tax Foundation mõttekoja rahvusvahelise
1 1 1 5 5 5 5 5
maksualase konkurentsivõimelisuse indeksis, ≤
ELi maksualaste direktiivide ülevõtmisega seotud
0 0 0 0 0 0 0 0
rikkumismenetluste arv
Tegevused ja tulemus:
Maksu- ja tollipoliitika kujundamine hõlmab maksude, riigilõivude ja tollialast analüüsi,
õigusloomet, nõustamist ning valdkonna poliitikate rakendamise koordineerimist. Lisaks maksude
kogumise regulatsioonidele hõlmab tollipoliitika ka ühiskonnakaitselist aspekti, mis väljendub ohtlike
ning keelatud kaupade sisse- ja väljaveo tõkestamises. Õiguskuulekale kliendile antakse nõu
maksuasjades, hõlbustades tema maksu- ja tollialaseid protseduure ning kaitstes teda ebaausa
maksukonkurentsi eest.
Ausama konkurentsikeskkonna loomiseks seatakse e-kaubanduses tehingute vahendamisega
tegelevatele veebiplatvormidele kohustus esitada maksuhaldurile platvormil toimuvate tehingute
kohta andmeid, mis omakorda aitab kaasa maksukuulekuse suurendamisele.
Oluliseks tegevuseks on globaalse miinimummaksuga seonduvate küsimuste analüüs, eesmärgiga
aidata kaasa rahvusvahelise kahjuliku maksukonkurentsi vähendamisele, samal ajal tagades Eesti
tulumaksusüsteemi ettevõtlust ja investeeringuid soodustavate joonte säilimise.
Maksuvaidlustes Euroopa Liidu kohtu praktika jälgimine ning siseriiklikus õiguses vastavate
muudatuste tegemine vähendab rikkumismenetluste algatamise tõenäosust ja koos sellega riikliku
maine kahju tekkimise ja täiendavate rahaliste kulutuste tegemise riske. Selleks teeme muudatusi
käibemaksuga maksustamises täpsustame tervishoiuteenuste maksuvabastuse ulatust ning arvame
kauba või teenuse hinnaga otseselt seotud toetuse käibemaksuga maksustatava väärtuse hulka.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi määrade hoidmine praegusel tasemel koos põhjendatud
ning analüüsitud juhtudel nende tõstmisega mitte enam kui 5% korraga ja mitte sagedamini kui üks
kord kahe aasta jooksul, võttes arvesse ka tarbijahinnaindeksi muutust.
Keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks muudatuste tegemine energiatoodete ja elektri
aktsiisiga maksustamise süsteemis ning süsiniku piirimeetme rakendamine energiamahukate toodete
impordi suhtes.
Ringmajanduse osakaalu suurendamine ja jäätmekäitluse korrastamine seab pakendiringlusele
senisest ambitsioonikamad eesmärgid. Nende saavutamiseks tuleb pakendiaktsiisiga maksustamine
muuta efektiivseks, sihistatuks ja järelevalve seisukohast toimivaks või asendada pakendiaktsiis pakendi
keskkonnatasuga.
Tuleviku tööturule sobiva sotsiaalkaitsesüsteemi rahastamise alternatiivide ja töövormide
maksustamise analüüs
9
Valdkonna probleemiks on teatud kaootilisus plaanitavate ja realiseeritavate maksumuudatuste
analüüsimisel ning krooniline ajapuudus maksumuudatuste menetlemisel. Menetluslikud kitsaskohad
võivad samas mõjutada sisu. See on eriti aktuaalne juhul, kui maksumuudatuste tegemise taga on
rohkem nende atraktiivsus kui reaalselt esinevate ja sügavalt analüüsitud probleemide lahendamine.
Ka sisu enda mõttes on olemas kriitilised probleemid. Soodsa majanduskeskkonna tagamiseks on vajalik
hoida maksusüsteemi enam stabiilsemana ja maksukoormuse optimaalsena, arvestades seejuures Eesti
kui sotsiaalse riigi kohustustega. Maksukoormuse jaotus peab olema majanduslikult mõistlik ja õiglane.
Maksumäärade tõstmisele peaks eelistama maksusoodustuste piiramist ja viimasele juba kehtestatud
maksude tõhusamat kokku kogumist.
Tegevus 2.2. Maksu- ja tollikorraldus (Maksu- ja Tolliamet)
Eesmärk: Riigi maksutulud on kogutud ja ebaaus majandustegevus väheneb.
2021 2022 2023 2024 2025
Mõõdik 2018 2019 2020
Sihttase
Riigieelarves prognoositud maksutulude kokku
100,4 101,3 100 100 100 100 100 100
kogumine (%),
Deklareerimata jäävate maksude osakaal laekunud
4,15 4,91 4,58 3,68 5 5 5 5
maksudest (%), <
Aruandeperioodi nõuete tasumise osakaal (%), > 98,77 99,39 98,92 98 98 98 98 98
Maksutahte indeks, > 65 66,5 68,4 69,6 66 66 66 66
Tegevused ja tulemus:
Eesti inimeste maksutahte suurendame. Kasvavate ootuste ja vähenevate ressursside tingimustes
on üha olulisemaks muutunud maksuhalduri ennetustöö maksuhoiakute ja -käitumise mõjutamisel.
Edukas tegutsemine võimaldab riigi tulude laekumist ja maksuaugu vähenemist ilma järelevalvelisi
meetmeid kasutamata. Eelkõige keskendume oma koolitus-, kommunikatsiooni- ja
teavitustegevustes noortele, muukeelsele (eelkõige venekeelsele) elanikkonnale ja madalama
haridustasemega inimestele.
Lihtsad ja mugavad teenused. Kiire tehnoloogia ja e-teenuste areng, nende kõrval meie enda
ambitsioon pakkuda lihtsaid ja mugavaid teenuseid seavad kõrged ootused meie teenuste
kvaliteedile ja toimivusele. Maksu- ja Tolliamet on viimastel aastatel ellu viinud mitmeid edukaid
IT-arendusi, kuid need nõuavad investeeringuid, jätkuarendusi ja kompetentside arendamist, mis
toetaksid teenuste ajakohasena ja kvaliteetsena hoidmist.
Võrdse maksukonkurentsi ja ühiskonnakaitse tagamine. Maksuauk näitab üldjoontes langevat
trendi ja meie varasemad järelevalve tegevused on avaldanud selget mõju. Samas on võrdse
maksukeskkonna tagamine endiselt Maksu- ja Tolliameti oluline väljakutse. Suurematest
väljakutsetest tegeleme endiselt ümbrikupalga vastu võitlemisega, mis liigub trendina paranevas
suunas.
Eriti pakub väljakutseid rahvusvaheline maksukeskkond ja piiriülene kaubandus. Järelevalveliste
eesmärkide täitmiseks oleme muuhulgas arendamas isikupõhist riskijuhtimist, mis võimaldab oma
tegevusi täpsemalt sihtida lähtuvalt isikute riskitasemest. Maksupettusi vähendame ja
maksuvõlgnikke mõjutame läbi kvaliteetse väärteo- ja haldusmenetluse. Pöörame järelevalveliste
eesmärkide saavutamisel tähelepanu kriminaalmenetluse ja jälitusvõimekuse valdkonnale, et
tagada senine püsiv tõendite leidmise, fikseerimise ja vormistamise võimekus.
Tolliprotseduuride tõhusa järelevalvet korraldamine ja tollipiiri kaitsmine, et tõkestada pettuseid
ja vähendada salaturu (sh salasigarettide) osakaalu. Selleks on oluline hoida kõikide piiripunktide
tollikontrolli töös kasutatav tehnika tänapäevasena (nt röntgenid), mis looks suutlikkuse üle
10
vaadata üha suurenevaid kaubavoogusid lühema ajakuluga ning seeläbi hoida piiril kontrollifooni
vajalikul tasemel.
Lisaks oleme välja töötamas tehisintellekti strateegiat, mis toetaks asutuse võimekust tehisintellekti
ja digilahendustega seotud reforme kavandada, arendada ja rakendada.
Maksu- ja Tolliametil on sel perioodil plaanis mitmed arendused, mis tulenevad meie rollist nii Eesti
riigis kui ka Euroopa Liidus. Panustame nii riigiasutuste koostööprojektidesse (nt sündmusteenused,
reaalmajandus, bürokratt), kui viime läbi arendusi Maksu- ja Tolliametile strateegiliselt olulistes
teemades:
● Arendame Menetluskeskkonda ehk uut IT süsteemi, mis muudab ameti järelevalvelised
tegevused efektiivsemaks ja ühtlasemaks ning toetab üleminekut isikupõhisele riskijuhtimisele.
2021. aastal sai alguse arenduse I etapp.
● Hetkel on eelanalüüsi järgus maade korralisest hindamisest tuleneva maamaksu tõusu
kaitsemehhanismi, e-kalkulaatori ja maamaksu infosüsteemi äriloogika muutusega seotud
arendusvajaduste kaardistus. Maamaks on sõltuv uutest maksumääradest ja
maksustamishindadest, mille aluseks on 2022. aastal toimuv maade korraline hindamine
(eelmine 2001).
● Jätkame ja alustame e-tolli infosüsteemide uuendamisega, mis kestab 2024. aastani. Sealjuures
osaleme elektroonilise deklaratsioonide vahetuse eCMR projektis ning oleme partner uudsete
röntgenlahenduste väljatöötamisel.
Maksu- ja Tolliameti teenused:
Maksuhalduse administreerimine
Maksualaste õigusaktide rakendamise metoodika väljatöötamine ja rakendamise tagamine, sh
deklaratsioonide, vormide ja IT-rakenduste väljatöötamine. Teenuse eesmärgiks on tagada, et maksude
deklareerimine ja aruannete esitamine on mugav ja lihtne.
Maksumaksjate nõustamine ja teenindamine
Rahaliste nõuete arvestuse pidamine
Võlgade sissenõudmine ja aruandlusdistsipliini tagamine
Maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll
Tollikontrolli läbiviimine
Maksu- ja tollialase kuritegevuse vastu võitlemise teenus
Aktsiisikauba käitlemise järelevalve
Tolliprotseduuride ja tolliformaalsuste haldamine
Tollialaste õigusaktide rakendamine, tolliteenuse kättesaadavuse tagamine eesmärgiga toetada ja
lihtsustada rahvusvahelist kaubandust. Teenuse tulemusena on tolliprotseduurid ja tolliformaalsused
kliendile kättesaadavad, lihtsad, mugavad ning Maksu- ja Tolliameti infosüsteemides arendatud ja
hallatud.
11
Programmi juhtimiskorraldus
Riigi rahanduse programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab Rahandusministeerium, kelle
peamisteks koostööpartneriteks programmi eesmärgi saavutamisel ja sekkumiste kavandamisel on
Eesti Pank, Euroopa Komisjon, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Majandusliku Koostöö ja Arengu
Organisatsioon (OECD), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, mitmed eriala- ja
huviliidud ning teised valitsusasutused.
Riigi rahanduse programmi juhib eelarvepoliitika asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi
koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine.
Eelarvepoliitika meetme rakendamist ja seiret koordineerib eelarvepoliitika asekantsler, maksu- ja
tollipoliitika meetme rakendamist ja seiret koordineerib finants- ja maksupoliitika asekantsler.
Programmi tulemuste seire toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusele „Riigi
eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite
ülekandmise kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“. Iga lõppenud
aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks valdkonna „Tõhus riik“
tulemusaruandesse.
12