dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Ministri põhitegevuse käskkiriAvalik

Riigi rahanduse programm 2022-2025

Rahandusministeerium · 28. veebruar 2022
Viit
59
Registreeritud
28. veebruar 2022
Dokumendi liik
Ministri põhitegevuse käskkiri
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-4 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-4/2022
Vastutaja
Grete Kindel (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja arendusosakond)

Failid

  • 📎59 28.02.2022 Ministri põhitegevuse käskkiri.asice1668 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 28.02.2022 nr 59 Riigi rahanduse programmi aastateks 2022-2025 kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitada „Riigi rahanduse programm aastateks 2022- 2025“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisa: Riigi rahanduse programm aastateks 2022-2025 Programmi nimi Riigi rahanduse programm Programmi eesmärk Riigi rahandus on kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav Programmi periood 2022-2025 Peavastutaja (ministeerium) Rahandusministeerium Kaasvastutajad (oma Maksu- ja Tolliamet valitsemisala asutused) Joonis 1. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ programmid ja eesmärgid Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve ............................................................................................. 3 Olulisemad tegevused 2022-2025 ........................................................................................................... 5 Meede 1. Eelarvepoliitika .................................................................................................................... 6 Tegevus 1.1. Eelarvepoliitika kujundamine ..................................................................................... 6 Tegevus 1.2. Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve.............................................................. 7 Meede 2. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine ........................................................ 8 Tegevus 2.1. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine .......................................................................... 9 Tegevus 2.2. Maksu- ja tollikorraldus (Maksu- ja Tolliamet) ........................................................ 10 Programmi juhtimiskorraldus ................................................................................................................ 12 1 Sissejuhatus Programmiga panustatakse riigi eelarvestrateegias seatud tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ eesmärgi saavutamisse. Programm viiakse ellu koostöös Riigikantselei ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Tõhusa riigi rahanduse süsteem on hea valitsemise võtmevaldkond, mis võimaldab valitsusel prioriteetidele ressursse suunata parimal võimalikul moel, et parendada elanike elukvaliteeti. Rahandusministeerium koos Maksu- ja Tolliametiga tagab kestliku ja majandustsüklit tasakaalustava riigi rahanduse, mis võimaldab pakkuda elanikkonnale vajalikke teenuseid ja hoida majanduskeskkonda konkurentsivõimelisena. Programmi raames kujundatakse ja rakendatakse eelarvepoliitikat ning maksu- ja tollipoliitikat, mis toetavad riigi strateegiliste eesmärkide saavutamist, tagades seejuures riigi ressursside suunamise elanikele parima väärtuse loomisse. Tulemuslik eelarvepoliitika peab tagama mõjusa ja tõhusa eelarvevahendite kasutamise. Eelarvepoliitika hõlmab valitsuse makromajandus- ja fiskaalpoliitiliste otsuste ettevalmistamist, Eesti osalemist Euroopa Liidu majandus- ja eelarvepoliitikate koordineerimise ja Euroopa Liidu eelarve protsessis; riigi strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise korraldamist ja koordineerimist ning riigi ressursside, sealhulgas välistoetuste kasutamise seiret ja hindamist ning kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise poliitikat ja selle rakendamist. Eelarvepoliitikat viiakse ellu Rahandusministeeriumi eestvedamisel riigiasutustele avalike teenuste osutamiseks vajalike ressursside planeerimise, nende kasutamise korraldamise ja järelevalvega. Selleks koostatakse Rahandusministeeriumis igal aastal koostöös ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonidega:  järgmise aasta riigieelarve ehk riigi aastane rahastamiskava, milles kajastatakse vahendid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada;  järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia ehk keskpikk vaade riigi ja valdkondade arengule;  stabiilsusprogramm ehk valitsuse poliitika vastavus stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevatele nõuetele;  riigieelarve ning riigi eelarvestrateegia aluseks olev majandus- ja rahandusprognoos. Rahandusministeerium korraldab riigi rahavoogude juhtimist. Maksu- ja tollipoliitika lähtub õiglase maksustamise põhimõttest ning tagab soodsa keskkonna majanduse arenguks ja konkurentsivõimelise maksusüsteemi regioonis. Maksu- ja tollipoliitika hõlmab otseste ja kaudsete maksude, riikidevaheliste maksulepingute, riigilõivude ja kohalike maksude ning maksukorralduse ja maksukeskkonna alast poliitikat ning selle rakendamist. Lisaks maksude kogumise regulatsioonidele hõlmab tollipoliitika ka ühiskonnakaitselist aspekti, mis väljendub ohtlike ning keelatud kaupade sisse- ja väljaveo tõkestamises ning tolliprotseduuride lihtsustamise kaudu kaubavahetuse hõlbustamises. 2 Joonis 2. Riigi rahanduse programmi struktuur Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Eesmärk: Riigi rahandus on kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2018 2019 2020 Sihttase Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % -1,4 -0,5 -2,6 -4,4 -2,6 -2,1 -1,4 -0,7 SKPst Maksude osakaal SKPst, % 33,0 33,5 34,6 34,7 33,7 33,1 33,1 33,5 Valitsussektori kulude reaalkasv vastavalt EK 5,4 6,7 9,3 2,8 3,1 3,1 3,1 3,1 Võlakoormus (osakaal SKPst, %), < 8,2 8,6 18,4 17,7 19,7 21,4 21,5 21,0 Likviidsete finantsreservide osakaal SKPst, %, > 7 8,1 12,3 8,3 8,0 7,9 7,6 7,3 Eesti makromajanduslikud näitajad on kooskõlas 0 0 0 0 0 0 0 0 ELis makromajanduslike tasakaalustamatuste identifitseerimiseks ja monitoorimiseks kokkulepitud scoreboard’is toodud tasemetega või ei ületa neid ilma mõjuva põhjuseta madala madala madala madala madala madala madala madala Eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus (EK riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga hinnang) Programmi panustavad Maksu- ja Tolliamet ning Rahandusministeerium 2021. aasta põhjal vastavalt 70% ja 30%. Rahandusministeeriumi Eelarvepoliitika tegevuse kulud sisaldavad lisaks ametikoha ressurssidele struktuurivahendite tehnilise abi vahendamist sihtasutustele ning Eesti riigi poolt võetud laenudelt makstavaid intressikulusid. Joonis 3. Riigi rahanduse programmi tegevuste eelarve 2022. aastal (tuh.eurot) 3 Programmi eelarve täitmine 2021 RE 2022RE Muutus Muutus, Eelarve tegevuste lõikes, tuh eurot % 2023 2024 2025 Riigi rahanduse programm -74 288 -69 981 4 307 -6% -71 736 -64 763 -65 784 Tegevus: Eelarvepoliitika -10 150 -11 862 -1 712 17% -11 687 -5 745 -5 746 kujundamine Tegevus: Riigi rahaasjade -10 717 -5 253 5 464 -51% -7 483 -7 123 -8 119 korraldamine ja järelevalve Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika -1 453 -1 422 31 -2% -1 419 -1 394 -1 395 kujundamine Tegevus: Maksu- ja -51 968 -51 444 524 -1% -51 148 -50 502 -50 524 tollikorraldus Olukorra lühianalüüs Areng hea või väga hea: ⮚ 2020. aastal rakendati esimest korda tegevuspõhist eelarvet, mis võimaldab riigi ressursid seostada eesmärkidega ja nende saavutamist mõõta. Alates 2022. aastast on riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves informatsioon esitatud valitsemisalade, tulemusvaldkondade, programmide ja tegevuste lõikes, mis on suunatud valdkonna arengukavades seatud pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. ⮚ Maksuauk on püsinud viimastel aastatel stabiilsel tasemel. ⮚ Tolli valdkonnas on poliitika raskuskese Euroopa Liidu kui tolliliidu tingimustes Euroopa Liidu institutsioonides (nõukogu ja komisjon), mille tollivaldkonna töögruppides mängib Eesti aktiivset rolli. Eesti on osa maailma ühest edukamast tolliliidust, mis suudab mõjutada ka rahvusvahelisi standardeid ja reegleid. Eesti on valmis olema paljudest ülejäänud liikmesriikidest ambitsioonikam ja osalema aktiivselt, sealhulgas ka juhtrolle võttes, uuenduslikes ettevõtmistes, näiteks Euroopa Liidu idapiiri riikide koostööprojekt Celbet ja ITarenduste tsentraliseerimine. Vajab tähelepanu: ⮚ 2020 aasta COVID-19 kriis tõi kogu maailmas kaasa piirangud majandustele ning koos sellega majanduslanguse 2020. aastal. Piirangute mõju leevendamiseks ning majanduse aktiivsuse tõstmiseks, rakendati kogu maailmas ulatuslikke fiskaalpoliitilisi meetmeid ja eelarvedefitsiidid ning valitsuste võlakoormused kasvasid kõikjal maailmas. Majanduslanguse ja stimuleerivate meetmete tõttu on ka Eestis riigirahanduse olukord nõrgenenud ning valitsussektori võlakoormus hüppeliselt kasvanud. Põhja- ja Balti riikides on koroonapandeemia majandusmõjud olnud siiski mõnevõrra väiksemad kui Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides. ⮚ Koroonakriisi tõttu lubab stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud vabastusklausel Euroopa Liidu liikmesriikidel kalduda kõrvale kesk-pikast eelarve eesmärgist (MTO) või selle suunas liikumisest nii sel kui ka järgmisel aastal1. Samas kehtib endiselt nõue vältida ülemäärast eelarvedefitsiiti ehk nominaalne eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKPst. 2022–2025 aastate riigi eelarvestrateegias otsustas Vabariigi Valitsus parandada struktuurse 1 Riigi eelarvestrateegiaga MTOd ei muudeta, st stabiilsuse ja kasvu pakti mõistes jääb Eesti MTOks valitsussektori struktuurne defitsiit 0,5% SKPst. 4 eelarvepositsiooni eesmärki nii eelmise riigi eelarvestrateegiaga võrreldes, kui ka viimase majandusprognoosi suhtes. ⮚ 2021. aastal ulatub struktuurne eelarvepuudujääk 4,4%ni SKPst. Praeguse eelarvestrateegiaga saavutatakse 2025. aastal struktuurse eelarvedefitsiidi vähenemine 0,7%ni SKPst. Valitsussektori võlakoormus ulatus 2020. aastal 18,4%ni SKPst. Prognoosi kohaselt suureneb tänu eelarve puudujääkidele 2025. aastaks võlakoormus 21,0%ni SKPst. ⮚ Välisvahendite kasutuselevõtul on hetkel kahe perioodi vaheline aeg, mil tuleb ergutada lõppeva perioodi vahendite tulemuslikku ärakasutamist ning valmistuda uueks perioodiks. ⮚ Maksukoormus kriisieelse 2019. aastaga (33,1% SKPst) võrreldes on kasvanud. Alates 2022. aastast hakkab maksukoormus alanema, jõudes 33,5%ni SKPst 2025. aastal. ⮚ Tegevuspõhise eelarve reform on küll lõppenud, kuid eesmärkide saavutamise jälgimiseks on vaja välja töötada ka tulemusaruandluse ja -hindamise süsteem, mis koondab senise eelarve kulude seire, valdkonna arengukavade tulemusaruandluse, Eesti 2035 pikaajalise strateegia aruandluse, tõhustamiskavad, riigi majandusaasta koondaruande ja pikaajalise mõjude hindamise. ⮚ Eelarvestamise protsessi toetavaid infosüsteeme on arendatud eraldiseisvalt ja eri aegadel ning puudub ühtne ning terviklik tehniline lahendus toetamaks valitsemisalasid tegevuspõhise riigieelarve menetlemisel ja rakendamisel. ⮚ Lühi- ja pikaajaliste finantsriskide maandamisel on olulise tähtsusega terviklik rahavoogude juhtimine. Oluline väljakutse on selgitustöö ja avaliku debati kvaliteedi parandamine optimaalsete reservide ning võla-reservide suhte teemal, kus levivad väärtõlgendused, mis võivad poliitika kujundamist ebasoovitavas suunas kallutada. ⮚ Väljakutseks on maksupoliitika ebastabiilsus ja salaturu vähendamine. Ammendunud on võimalused nihutada maksukoormust tööjõult tarbimisele, kuna tarbimismaksude osakaal maksulaekumistes on Euroopa Liidu kõrgemaid ja see on väikese sissetulekuga inimestele liialt koormav. Probleemiks on varamaksude vähene osakaal maksulaekumistes. ⮚ Vananenud kohalike maksude regulatsioon. Olulisemad tegevused 2022-2025 ● Arendatakse riigieelarve tulemusaruandluse ja -hindamise süsteemi, sh infosüsteemi, mis koondab senise eelarve kulude seire, valdkonna arengukavade tulemusaruandluse, tõhustamiskavad ja -riigi majandusaasta koondaruande. ● Ühtlustatakse valdkonna arengukavade, EL seire ja tulemusaruandluse näitajad. Kõikidele riigi olulistele näitajatele tagatakse selge ja läbipaistev metoodika, kvaliteet ning kättesaadavus ava-andmete baasis. Kiirendatakse riigi peamiste majandus- ja sotsiaalnäitajate avalikustamist. ● Edendatakse investorsuhteid, et aidata kaasa riigi võlakirjade õiglasemaks hinnastamiseks ning vähendamaks riski, et kriisiolukorras ei ole riigil võimalik vajalikus mahus ja mõistliku hinnaga võlga kaasata tagamaks riigi arvelduste kohase tegemise. Riigi arvelduste tõhusamaks korraldamiseks kaasajastatakse e-riigikassa infosüsteemi tehnilist platvormi. 5 ● Kasvatatakse Maksu- ja Tolliameti maksu- ja tolliriskide analüüsi võimekust, mis toetab andmetel, teabel ja nende analüüsil põhinevaid otsuseid. Muutuv majanduskeskkond, Euroopa Liidu nõuded ja senisest kiirem analüüsivajadus eeldavad Maksu- ja Tolliameti platvormi kaasajastamist. ● Võrdse majanduskeskkonna ja ühiskonna kaitsmiseks kasvatatakse Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna tehnilist ja IT-võimekusvõimekust kriminaalmenetlusega seotud teabe töötlemiseks ja keeruliste peitkuritegude (rahvusvahelise salakaubanduse ja maksukuritegude) varajaseks avastamiseks ja tõkestamiseks. Samuti tõstetakse uute kriminaaltulu vormidega (krüptoraha) tegelemise võimekust. Meetmete kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused Meede 1. Eelarvepoliitika Eesmärk: Paindlik ja mõjus eelarvepoliitika 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2018 2019 2020 Sihttase Valitussektori nominaalne elarvepositsioon SKPst, % -0,6 0,1 -5,0 -3,3 -2,2 -2,1 -1,4 -0,6 Avatud, läbipaistva ja kaasava eelarvestamise indeks võrreldes OECD riikidega (läbipaistvus, avaandmed, 28,0 - - - - 24 24 24 kaasatus) Tegevus 1.1. Eelarvepoliitika kujundamine Eesmärk: Valitsuse tõhusad ja mõjusad eelarvepoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2018 2019 2020 Sihttase Kehtiva aasta eelarve kulutasemetest kinnipidamine Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah majandusprognoosi paranemisel eelarveaasta kestel Perioodi 2014-2020 struktuurivahendite kasutamine 32 - 57 78 95 100 100 100 (osakaal kogumahust), % Tegevused ja tulemus: Vastavalt riigieelarve seadusele koostatakse makromajandusprognoos ja rahandusprognoos igal aastal jooksva eelarveaasta ja sellele järgneva nelja aasta kohta. Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi väliskeskkonna eeldustena kasutatavad andmed ei tohi prognoosi kavandatud avaldamise ajaks olla vanemad kui kaks kuud. 6 Majandus-, eelarve- ja maksupoliitiliste muudatuste mõjuanalüüside koostamine (sealhulgas eelnõude mõjuanalüüs), kehtivate poliitikate analüüs ja nendest tulenevad soovitused. Samuti nendeks tegevusteks vajalik majanduse ja riigi rahanduse seire. § Riigieelarve baasseaduse muutmine eesmärgiga luua võimalused avaliku sektori finantsjuhtimise terviklikuks ja kvaliteetseks toimimiseks. Jätkatakse valitsemisalade toetamist tegevuspõhise riigieelarve rakendamisel, kuivõrd seos poliitika kujundamise, valitsemisalade juhtimise ja ressursside juhtimise vahel on osaliselt veel ebaühtlane. Seetõttu viiakse 2022. aasta jooksul läbi põhjalik riigi finantsjuhtimise infosüsteemide äri- ning eelanalüüs, mõistmaks kõikide riigieelarve protsessidega seotud osapoolte kasutusvajadusi koosmõjus uuenenud eelarveprotsessiga. Lisaks arendatakse paralleelselt edasi eelarvestrateegia ja riigieelarve ning nende koostamise protsesse, sealhulgas jätkatakse eelarveprotsessi automatiseerimisega ja seostatakse omavahel paremini menetlusprotseduurid riigi tulemus- ja finantsjuhtimisega seotud infosüsteemidega. Jätkatakse riigi arendus- ja finantstöötajate koolitusprogrammiga infosüsteemide kasutusoskuse suurendamiseks ja metoodiliste alusteadmiste täiendamiseks. Riigi eelarvestrateegia, iga-aastase riigieelarve ja stabiilsusprogrammi koostamine ja elluviimise korraldamine selliselt, et see on kooskõlas strateegilise planeerimise raamistikuga ning toetab riigi eesmärkide saavutamist. Rahandusministri ja valitsuse toetamine analüüside ja eelarve otsuste ettepanekute koostamisega, osaleme valitsemisalade horisontaalsete ja valdkondlike poliitikate kujundamises ning Euroopa Liidu ja Norra välisvahendite planeerimises. Tulemusaruandluse kaudu informatsiooni pakkumine viisil, mis tagab nii riigi tegevuste läbipaistvuse kui ka alusinfo otsuste tegemiseks. Hindamiste ja tõhustamiskavade koordineerimise kaudu otsustajatele ekspertiisi pakkumine paremate poliitikakujundamise otsuste tegemiseks ja kokkuhoiuks. Riigi majandusaasta koondaruande, igakuiste seirearuannete ja välistoetuste seirearuannete koostamine. Uuring COVID-19-ga seotud tegevuspiirangute sotsiaalsest ja majanduslikust mõjust ning riigi kriisimeetmete tõhususe hindamine elanikkonna sotsiaalmajandusliku heaolu maksimeerimiseks Tegevus 1.2. Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve Eesmärk: Toimiv riigi rahavoo juhtimine ja riigiarvelduste korraldamine ning välisvahendite sihtotstarbeline kasutamine. 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2018 2019 2020 Sihttase Audiitorite poolt leitud aastane kogu viga üldkogumis (hinnang auditeeritud valimi pinnalt), 1 1 1 2 2 2 2 2 %,< Vahendite olemasolu väljamaksete teostamiseks RM-i kontserni kuuluvatelt kontodelt (s.h toimiv - - - - JAH JAH JAH JAH raamistik) E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt - - - - 100 100 100 100 teostatud väljamaksed (tehniline), %-des 7 Tegevused: Riigi rahavoo juhtimine (sealhulgas konsolideeritud rahavoo planeerimine, finantsvarade paigutamine, võlakohustuste kaasamine), mis tagab riigi vabade finantsvahendite efektiivsema kasutamise, kulude kokkuhoiu pankade teenustasudelt, portfellihaldusteenustelt ja laenuintressidelt ning arvelduste korraldamise e-riigikassa ja kontsernikontode kaudu. Väljamaksete õigeaegseks tegemiseks planeeritakse konsolideeritud rahavoogu, hoitakse riigikassa pangakontsernis piisavat likviidsusvaru (reservi) või võetakse vajadusel laenu. Oluline on järgida nõudeid, mis valitsus on kehtestanud likviidsusreservi ja võlakohustuste võtmise (arvelduskrediidi, lühiajalise krediidilimiidi, laenulimiidi jmt lepingud) miinimumtasemele. Võlakohustuste võtmise valmiduseks luuakse ligipääs kõikide õigusaktides nimetatud võlainstrumentide rakendamiseks (kehtestatakse vajalikud rakendamise aluseks olevad Rahandusministeeriumi käskkirjad, antakse volitused, sõlmitakse lepingud). E-riigikassa tehnilise platvormi uuendamine. Eesmärk on kaasajastada e-riigikassa tarkvararaamistik (sh arhitektuur), mis tagaks infosüsteemi turvalisuse ja häireteta töö kasvavatel koormustel. Laenude andmine või riigigarantiide väljastamine erandjuhtudel olukorras, kui pangad annavad laenu väga ebamõistlikel tingimustel või ei anna üldse. Laene ja riigigarantiisid antakse: 1) avalike ülesannete täitmiseks; 2) finantsasutusele või finantsasutuse kohustuste tagamiseks, et lahendada või ennetada likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võivat finantskriisi; 3) asutustele, kelle raha riik hoiab ja paigutab, või nende kohustuste tagamiseks; 4) äriühingule või äriühingu kohustuste tagamiseks, kui riigil on äriühingus enamusotsustusõigus ja kui see on vajalik riigi huvide tagamiseks sellises äriühingus osalemisel; 5) välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks. Välisvahendite auditeerimise eesmärk on anda kord aastas siseriiklikult ja doonoritele hinnang süsteemide toimivuse ja vahendite kasutamise sihipärasuse ning korrektsuse kohta. Auditeerimine koosneb kahest suunast: kulude auditeerimine statistilise valimi alusel ning toetuse andmise ja kontrolli eest vastutavate asutuste tegevuse auditeerimine. Kokkuleppeliselt on aktsepteeritavaks hinnanguliseks veamääraks aasta jooksul tehtud kulude kogumahust kuni 2%, mille ületamisel loetakse kontrollisüsteemi liiga nõrgaks. Meede 2. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine Eesmärk: Stabiilne, fiskaalselt kestlik ja tõhus maksusüsteem 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2018 2019 2020 Sihttase Maksusüsteemi struktuur ehk kaudsete maksude 42,5 43,0 39,9 39,4 40,2 40,4 39,8 38,9 osakaal kogu maksulaekumistes (%) Tööjõu maksukiil 32,7 33,2 33,4 33,9 34,4 34,7 35,3 36,0 Tarbimise efektiivne maksumäär, % 22,7 23,8 22,5 23,2 23,4 23,2 23,0 22,9 Tööjõu efektiivne maksumäär, % 33,7 33,5 35,0 35,1 35,0 34,1 34,3 35,1 Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus), % 0,7 -0,3 0,1 0 0,0 0,1 0,0 0,0 8 Tegevus 2.1. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine Eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2018 2019 2020 Sihttase Maksusoodustuste mõju maksutuludele 0,8 0,9 1 1,0 1 1 1 1 (maksusoodustuste suhteline maht võrreldes SKPga), % Maksusoodustuste mõju maksutuludele (maksusoodustuste suhteline maht võrreldes 3,0 3,2 3,4 3,4 3,5 3,5 3,5 3,5 riigieelarve maksutuludega), % Eesti koht Tax Foundation mõttekoja rahvusvahelise 1 1 1 5 5 5 5 5 maksualase konkurentsivõimelisuse indeksis, ≤ ELi maksualaste direktiivide ülevõtmisega seotud 0 0 0 0 0 0 0 0 rikkumismenetluste arv Tegevused ja tulemus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine hõlmab maksude, riigilõivude ja tollialast analüüsi, õigusloomet, nõustamist ning valdkonna poliitikate rakendamise koordineerimist. Lisaks maksude kogumise regulatsioonidele hõlmab tollipoliitika ka ühiskonnakaitselist aspekti, mis väljendub ohtlike ning keelatud kaupade sisse- ja väljaveo tõkestamises. Õiguskuulekale kliendile antakse nõu maksuasjades, hõlbustades tema maksu- ja tollialaseid protseduure ning kaitstes teda ebaausa maksukonkurentsi eest. Ausama konkurentsikeskkonna loomiseks seatakse e-kaubanduses tehingute vahendamisega tegelevatele veebiplatvormidele kohustus esitada maksuhaldurile platvormil toimuvate tehingute kohta andmeid, mis omakorda aitab kaasa maksukuulekuse suurendamisele. Oluliseks tegevuseks on globaalse miinimummaksuga seonduvate küsimuste analüüs, eesmärgiga aidata kaasa rahvusvahelise kahjuliku maksukonkurentsi vähendamisele, samal ajal tagades Eesti tulumaksusüsteemi ettevõtlust ja investeeringuid soodustavate joonte säilimise. Maksuvaidlustes Euroopa Liidu kohtu praktika jälgimine ning siseriiklikus õiguses vastavate muudatuste tegemine vähendab rikkumismenetluste algatamise tõenäosust ja koos sellega riikliku maine kahju tekkimise ja täiendavate rahaliste kulutuste tegemise riske. Selleks teeme muudatusi käibemaksuga maksustamises täpsustame tervishoiuteenuste maksuvabastuse ulatust ning arvame kauba või teenuse hinnaga otseselt seotud toetuse käibemaksuga maksustatava väärtuse hulka. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi määrade hoidmine praegusel tasemel koos põhjendatud ning analüüsitud juhtudel nende tõstmisega mitte enam kui 5% korraga ja mitte sagedamini kui üks kord kahe aasta jooksul, võttes arvesse ka tarbijahinnaindeksi muutust. Keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks muudatuste tegemine energiatoodete ja elektri aktsiisiga maksustamise süsteemis ning süsiniku piirimeetme rakendamine energiamahukate toodete impordi suhtes. Ringmajanduse osakaalu suurendamine ja jäätmekäitluse korrastamine seab pakendiringlusele senisest ambitsioonikamad eesmärgid. Nende saavutamiseks tuleb pakendiaktsiisiga maksustamine muuta efektiivseks, sihistatuks ja järelevalve seisukohast toimivaks või asendada pakendiaktsiis pakendi keskkonnatasuga. Tuleviku tööturule sobiva sotsiaalkaitsesüsteemi rahastamise alternatiivide ja töövormide maksustamise analüüs 9 Valdkonna probleemiks on teatud kaootilisus plaanitavate ja realiseeritavate maksumuudatuste analüüsimisel ning krooniline ajapuudus maksumuudatuste menetlemisel. Menetluslikud kitsaskohad võivad samas mõjutada sisu. See on eriti aktuaalne juhul, kui maksumuudatuste tegemise taga on rohkem nende atraktiivsus kui reaalselt esinevate ja sügavalt analüüsitud probleemide lahendamine. Ka sisu enda mõttes on olemas kriitilised probleemid. Soodsa majanduskeskkonna tagamiseks on vajalik hoida maksusüsteemi enam stabiilsemana ja maksukoormuse optimaalsena, arvestades seejuures Eesti kui sotsiaalse riigi kohustustega. Maksukoormuse jaotus peab olema majanduslikult mõistlik ja õiglane. Maksumäärade tõstmisele peaks eelistama maksusoodustuste piiramist ja viimasele juba kehtestatud maksude tõhusamat kokku kogumist. Tegevus 2.2. Maksu- ja tollikorraldus (Maksu- ja Tolliamet) Eesmärk: Riigi maksutulud on kogutud ja ebaaus majandustegevus väheneb. 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2018 2019 2020 Sihttase Riigieelarves prognoositud maksutulude kokku 100,4 101,3 100 100 100 100 100 100 kogumine (%), Deklareerimata jäävate maksude osakaal laekunud 4,15 4,91 4,58 3,68 5 5 5 5 maksudest (%), < Aruandeperioodi nõuete tasumise osakaal (%), > 98,77 99,39 98,92 98 98 98 98 98 Maksutahte indeks, > 65 66,5 68,4 69,6 66 66 66 66 Tegevused ja tulemus: Eesti inimeste maksutahte suurendame. Kasvavate ootuste ja vähenevate ressursside tingimustes on üha olulisemaks muutunud maksuhalduri ennetustöö maksuhoiakute ja -käitumise mõjutamisel. Edukas tegutsemine võimaldab riigi tulude laekumist ja maksuaugu vähenemist ilma järelevalvelisi meetmeid kasutamata. Eelkõige keskendume oma koolitus-, kommunikatsiooni- ja teavitustegevustes noortele, muukeelsele (eelkõige venekeelsele) elanikkonnale ja madalama haridustasemega inimestele. Lihtsad ja mugavad teenused. Kiire tehnoloogia ja e-teenuste areng, nende kõrval meie enda ambitsioon pakkuda lihtsaid ja mugavaid teenuseid seavad kõrged ootused meie teenuste kvaliteedile ja toimivusele. Maksu- ja Tolliamet on viimastel aastatel ellu viinud mitmeid edukaid IT-arendusi, kuid need nõuavad investeeringuid, jätkuarendusi ja kompetentside arendamist, mis toetaksid teenuste ajakohasena ja kvaliteetsena hoidmist. Võrdse maksukonkurentsi ja ühiskonnakaitse tagamine. Maksuauk näitab üldjoontes langevat trendi ja meie varasemad järelevalve tegevused on avaldanud selget mõju. Samas on võrdse maksukeskkonna tagamine endiselt Maksu- ja Tolliameti oluline väljakutse. Suurematest väljakutsetest tegeleme endiselt ümbrikupalga vastu võitlemisega, mis liigub trendina paranevas suunas. Eriti pakub väljakutseid rahvusvaheline maksukeskkond ja piiriülene kaubandus. Järelevalveliste eesmärkide täitmiseks oleme muuhulgas arendamas isikupõhist riskijuhtimist, mis võimaldab oma tegevusi täpsemalt sihtida lähtuvalt isikute riskitasemest. Maksupettusi vähendame ja maksuvõlgnikke mõjutame läbi kvaliteetse väärteo- ja haldusmenetluse. Pöörame järelevalveliste eesmärkide saavutamisel tähelepanu kriminaalmenetluse ja jälitusvõimekuse valdkonnale, et tagada senine püsiv tõendite leidmise, fikseerimise ja vormistamise võimekus. Tolliprotseduuride tõhusa järelevalvet korraldamine ja tollipiiri kaitsmine, et tõkestada pettuseid ja vähendada salaturu (sh salasigarettide) osakaalu. Selleks on oluline hoida kõikide piiripunktide tollikontrolli töös kasutatav tehnika tänapäevasena (nt röntgenid), mis looks suutlikkuse üle 10 vaadata üha suurenevaid kaubavoogusid lühema ajakuluga ning seeläbi hoida piiril kontrollifooni vajalikul tasemel. Lisaks oleme välja töötamas tehisintellekti strateegiat, mis toetaks asutuse võimekust tehisintellekti ja digilahendustega seotud reforme kavandada, arendada ja rakendada. Maksu- ja Tolliametil on sel perioodil plaanis mitmed arendused, mis tulenevad meie rollist nii Eesti riigis kui ka Euroopa Liidus. Panustame nii riigiasutuste koostööprojektidesse (nt sündmusteenused, reaalmajandus, bürokratt), kui viime läbi arendusi Maksu- ja Tolliametile strateegiliselt olulistes teemades: ● Arendame Menetluskeskkonda ehk uut IT süsteemi, mis muudab ameti järelevalvelised tegevused efektiivsemaks ja ühtlasemaks ning toetab üleminekut isikupõhisele riskijuhtimisele. 2021. aastal sai alguse arenduse I etapp. ● Hetkel on eelanalüüsi järgus maade korralisest hindamisest tuleneva maamaksu tõusu kaitsemehhanismi, e-kalkulaatori ja maamaksu infosüsteemi äriloogika muutusega seotud arendusvajaduste kaardistus. Maamaks on sõltuv uutest maksumääradest ja maksustamishindadest, mille aluseks on 2022. aastal toimuv maade korraline hindamine (eelmine 2001). ● Jätkame ja alustame e-tolli infosüsteemide uuendamisega, mis kestab 2024. aastani. Sealjuures osaleme elektroonilise deklaratsioonide vahetuse eCMR projektis ning oleme partner uudsete röntgenlahenduste väljatöötamisel. Maksu- ja Tolliameti teenused: Maksuhalduse administreerimine Maksualaste õigusaktide rakendamise metoodika väljatöötamine ja rakendamise tagamine, sh deklaratsioonide, vormide ja IT-rakenduste väljatöötamine. Teenuse eesmärgiks on tagada, et maksude deklareerimine ja aruannete esitamine on mugav ja lihtne. Maksumaksjate nõustamine ja teenindamine Rahaliste nõuete arvestuse pidamine Võlgade sissenõudmine ja aruandlusdistsipliini tagamine Maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll Tollikontrolli läbiviimine Maksu- ja tollialase kuritegevuse vastu võitlemise teenus Aktsiisikauba käitlemise järelevalve Tolliprotseduuride ja tolliformaalsuste haldamine Tollialaste õigusaktide rakendamine, tolliteenuse kättesaadavuse tagamine eesmärgiga toetada ja lihtsustada rahvusvahelist kaubandust. Teenuse tulemusena on tolliprotseduurid ja tolliformaalsused kliendile kättesaadavad, lihtsad, mugavad ning Maksu- ja Tolliameti infosüsteemides arendatud ja hallatud. 11 Programmi juhtimiskorraldus Riigi rahanduse programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab Rahandusministeerium, kelle peamisteks koostööpartneriteks programmi eesmärgi saavutamisel ja sekkumiste kavandamisel on Eesti Pank, Euroopa Komisjon, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, mitmed eriala- ja huviliidud ning teised valitsusasutused. Riigi rahanduse programmi juhib eelarvepoliitika asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Eelarvepoliitika meetme rakendamist ja seiret koordineerib eelarvepoliitika asekantsler, maksu- ja tollipoliitika meetme rakendamist ja seiret koordineerib finants- ja maksupoliitika asekantsler. Programmi tulemuste seire toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusele „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks valdkonna „Tõhus riik“ tulemusaruandesse. 12
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel