dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Tasandus- ja toetusfondi vahendite jaotus 2022

Rahandusministeerium · 28. veebruar 2022
Viit
1.1-10.1/2071-1
Registreeritud
28. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Eesti Linnade ja Valdade Liit
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Andrus Jõgi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.12071-1 28.02.2022 Väljaminev kiri.asice1780 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] Meie 28.02.2022 nr 1.1-10.1/2071-1 Eelnõu esitamine Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „Tasandus- ja toetusfondi jaotus 2022. aastal” eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: eelnõu ja seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Andrus Jõgi 6113434 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Vabariigi Valitsuse korralduse „Tasandus- ja toetusfondi jaotus 2022. aastal” eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus 1. Sisukokkuvõte Korralduse eelnõuga jaotatakse 2022. aasta riigieelarve seaduse tasandus- ja toetusfondi vahendid. Tasandusfondi vahendite jaotuspõhimõtted on kehtestatud „2022. aasta riigieelarve seaduse“ § 3 lõikega 1. Toetusfondi jaotuspõhimõtted on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” (edaspidi toetusfondi määrus). Tabel 1. 2022. aasta riigieelarve seadusega tasandus- ja toetusfondi arvatud vahendid (summad eurodes) 2021 2022 Muutus Tasandusfond 107 225 000 107 302 000 0% Toetusfond 478 609 465 479 676 210 0% - üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus 357 825 000 380 718 065 6% - toimetulekutoetuse maksmise hüvitis 20 413 613 17 549 315 -14% - rahvastikutoimingute hüvitis 1 127 000 1 127 000 0% - kohalike teede hoiu toetus 29 313 000 29 313 000 0% - üle antud endiste riigiteede toetus 62 778 100% - raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus 2 650 000 2 650 000 0% - huvihariduse ja -tegevuse toetus 14 250 000 10 250 000 -28% - koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus 15 000 000 15 000 000 0% - matusetoetus 4 000 000 4 000 000 0% - asendus- ja järelhooldusteenuse toetus 18 030 852 19 006 052 5% - tulubaasi stabiliseerimise toetus 16 000 000 -100% Käesoleva korraldusega ei jaotata toetusfondi üldhariduskoolide pidamiseks antavat toetust. Need vahendid on ära jaotatud Vabariigi Valitsuse 30.12.2021 korraldusega nr 471 „Toetusfondist üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2022. aastal“. Rahvastikutoimingute registreerimise ja toimetulekutoetuse maksmise hüvitised kohaliku omavalitsuse üksustele on ette nähtud riiklike kohustuste täitmisega kaasnevate kulude katteks. Muud eelnõuga jaotatavad vahendid on olemuselt omavalitsuslike kohustuste täitmise toetamiseks. Tasandus- ja toetusfondi vahendid kantakse kohaliku omavalitsuse üksustele üle rahandusministri 10. septembri 2014. aasta määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ § 20 alusel. Määratud toetustest kantakse üle esimeses kvartalis 28%, teises kvartalis 34%, kolmandas kvartalis 18% ja neljandas kvartalis 20%, sh iga kuu üks kolmandik kvartalis väljamaksmisele kuuluvatest vahenditest. Eeskirjas on sätestatud võimalused avansiliste maksete taotlemiseks. 1 Toetused ja hüvitised on jaotatud euro täpsusega. 2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu koostas Rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi (telefon 6 113 434). Juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (telefon 6 113 349, [email protected]). 3. Märkused Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega ja teiste valdkonda reguleerivate õigusaktidega. Eelnõu ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte. II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1. Tasandusfond 2022. aasta riigieelarve seaduse §-ga 1 (osa 6, Vabariigi Valitsuse kulud) on tasandusfondi määratud 107 302 000 eurot. Tasandusfondiga luuakse kohaliku omavalitsuse üksustele ühetaoline finantsiline võimekus kulude tegemiseks. Selleks võrreldakse nende tulumaksu ja maamaksu laekumist peamiselt nende demograafilisest kooseisust tingitud kuluvajadusega. Kui kuluvajadus on kõrgem kui tulud, siis vahe kaetakse 90% ulatuses. Analoogselt toimub tasandamine ka teistes riikides. 1.1. Tasandusfondi jaotusvalem 2022. aasta riigieelarve seaduse § 3 lõige 1 kehtestab tasandusfondi jaotamiseks alljärgneva valemi: T = (AK – AT) * k + ÜK + KK2022 + VT + HK Valem koosneb tulude-kulude tasanduse osast ((AK – AT) * k), ühinemise mõjude kompensatsioonist (ÜK), keskkonnatasude muutmise kompensatsioonist (KK), väikesaarte lisatoetusest (VT) ning enne 1993. aastat hoolekandeasutusse elama asunud isikute eest makstavast kompensatsioonist (HK). 1.2. Arvestuslik keskmine tegevuskulu vajadus (AK) Arvestuse aluseks on parameetrite ühiku maksumus eurodes: ühe eelkooliealise, kooliealise, põhikooliealise, tööealise, eaka, hooldatava või hooldajateenust saava puudega täiskasvanud isiku, hooldatava puudega lapse ning gümnaasiumiõpilase kohta. Arvestuslik keskmine tegevuskulu saadakse näitajate ning ühiku maksumuse korrutiste summeerimisega. Seega näitab arvestuslik keskmine kuluvajadus summat, mis oleks kohaliku omavalitsuse üksusel vaja, et ta saaks iga eelkooliealise, kooliealise, tööealine, eaka jne kohta kulutada vähemalt sama palju kui määratud parameetri väärtus. 2022. aastal on parameetrite väärtusi suurendatud 5%. 2 Tabel 2. Tegevuskulu vajaduse arvutamisel kasutatud parameetrite väärtused (eurot) Parameetrite väärtused 2019 2020 2021 2022 0-6-aastane 2 866 3169 3326 3491 7-18-aastane muu 467 515 540 567 7-15-aastane põhiharidus 1 187 1312 1377 1445 7-15-aastane ujumine 8 8 9 9 Gümn õp munitsipaalkoolis 1 187 1312 1377 1445 tööealine (19-65) 462 488 512 538 eakas (65 ja üle) 670 680 714 749 hooldatavad täiskasvanud 454 357 259 162 hooldatavad lapsed 1 405 1195 984 773 Elanike arv 1. jaanuari alguse seisuga pärineb rahvastikuregistrist. Üle 18-aastastest võetakse arvesse Eesti kodakondsust tõendava dokumendiga või kehtiva elamisloaga isikud. Seoses Euroopa Liidu kodaniku seaduse jõustumisega 2006. aasta 1. augustil ei pea Euroopa Liidu kodanikud omama Eestis elamiseks elamisluba, vaid nad omandavad rahvastikuregistris elukoha registreerimisega tähtajalise elamisõiguse. Hooldatava või hooldajateenust saava puudega täiskasvanute isikute arv põhineb Sotsiaalministeeriumi aastate 2006–2008 hooldajatoetuse aastaaruannetel (aruande tabel 6). Samuti pärinevad Sotsiaalministeeriumist 2021. a lõpu seisuga nende puudega laste andmed, kellele oli määratud hooldaja. Munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arv elukohajärgselt seisuga 10. novembri 2021. a pärineb Eesti Hariduse Infosüsteemist. Kooliealiste paiknemist võetakse arvesse läbi igale omavalitsusele määratud koefitsiendi. Koefitsiendi aluseks on iga kooliealise isiku elukoht. Piirkondade eest, kus kooliealisi on vähe või nad asuvad hõredalt, on arvestatud koefitsiendiks kuni 2,1. Koefitsiendid on kinnitatud valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni 2018. aasta riigieelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli lisaga 31. 2020. aastast arvestatakse koefitsienti 75% ulatuses, v.a ujumise algõpetuse lisandunud 8 eurot korrutatakse läbi koefitsiendi täisväärtusega. Puudega hooldatavate täiskasvanute ja laste parameetreid vähendatakse järk-järgult eesmärgiga need vastavalt aastaks 2024 ja 2026 kaotada (vabanenud kuluvajadus jaotub ülejäänud vanuserühmade vahel). 1.3. Arvestuslik tulu (AT) Arvestuslike tuludena võetakse arvesse tulumaks ja maamaks. Tulumaksuna võetakse arvesse laekumised 2019–2021 kaalutud keskmisena. Kuna kohaliku omavalitsuse üksustele arvestatud tulumaksu määr on aastati olnud erinev, siis korrigeeritakse tulemusi ühtsele määrale – laekunud üksikisiku tulumaks 2019. aastal on korrutatud 11,96-ga ja jagatuna 11,93- ga. Maamaksu arvestamise aluseks on Maksu- ja Tolliameti 2021. aasta andmed maade kohta, mille eest on maksuteade väljastatud. Seejuures metsamaa, muu maa ja asulamaa osas võetud maksumääraks 2,5% ja haritava maa ning loodusliku rohumaa osas 2% maa maksustamishinnast. Välja on jäetud maad, millel on majandustegevus keelatud ja mille eest 1 https://www.elvl.ee/2018-labiraakimised 3 maksu ei maksta, riigi omandis olevad ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega maad ning maksukohustuseta kodualused maad. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt, looduskaitseseaduse 5. peatükis sätestatud hoiualade maalt, § 50 lõike 1 alusel määratud püsielupaiga piiranguvööndi maalt ja § 68 alusel sätestatud looduse üksikobjekti piiranguvööndi maalt. Arvesse võetakse ka 2022. aastast kehtima hakkavate looduskaitsealade maksusoodustuste arvestuslik mõju maamaksu laekumisele, kui see on suurem kui 1000 eurot kohaliku omavalitsuse kohta kasutavate keskmiste määrade juures. Tasandustoetuse aluseks on arvestusliku keskmise tegevuskulu ja arvestuslike tulude vahe. Vahe kaetakse koefitsiendi k-ga kehtestatud ulatuses. Koefitsiendi suuruseks on 2003. aastast olnud 0,9 ehk tasandatakse 90% arvestuslike tulude ja kulude vahest. Kui kohaliku omavalitsuse üksusele arvutatud toetus on väiksem kui eelmisel aastal, siis antakse tasandusfondist toetust arvestusega, et vähenemine ei oleks suurem kui 2 protsenti arvutatud arvestuslikust keskmisest tegevuskulust. Täiendavalt on arvestatud ühinemisest tingitud tasandusfondi muutuse kompenseerimisega. Summa arvutati välja 2018. a kohta ning seda makstakse 2025. aastani. Tasandusfondist 67% antakse Lõuna- ja Kirde-Eesti ning 30% Kesk- ja Lääne-Eesti kohaliku omavalitsuse üksustele (vt järgnev joonis). Joonis 1. Tasandusfondi regionaalne jaotus aastatel 2003–2022 4 1.4 Väikesaarte arvestuslik kõrgem kuluvajadus Väikesaartel on muudest piirkondadest kõrgem kuluvajadus. Varasematel aastatel on seda arvesse võetud läbi toetusfondis olnud saarvaldade ja saarelise osaga valdade toetuse. 2018. aastast on vastavad vahendid integreeritud tasandusfondi, mis võimaldab ühtlasi hakata arvesse võtma kuluvajaduse kasvu. Vahendite tasandusfondi tõstmisega on muudetud toetuse jaotamise aluseid. Enam ei arvestata maantee pikkuse ja saarte pindalaga, kuid lisandunud on baaskulu komponent (14026 eurot väikesaare kohta). Väikesaarte toetuse osa jaotamisel tulusid ei arvestata. Tabel 3. Püsiasutusega väikesaared ja saart haldavad omavalitsused Elanike Kohalik Saar arv s. omavalitsus 01.01.2022 Saaremaa Abruka 46 Kihnu Kihnu 703 Pärnu linn Manilaid 49 Lääne-Nigula Osmussaare 6 Tartu Piirissaare 102 Muhu Kessulaiu 9 Saaremaa Kõinastu 8 Viimsi Prangli 216 Hiiumaa Heinlaiu 6 Ruhnu Ruhnu 179 Saaremaa Vilsandi 30 Vormsi Vormsi 444 Lääne-Harju Väike-Pakri 9 Viimsi Kräsuli 5 Tallinn Aegna 21 Viimsi Naissaar 22 KOKKU 1855 1.5 Keskkonnatasude muutmise kompensatsioon 2018. aastast sisaldab tasandusfond keskkonnatasude muutmise kompensatsiooni. Kompensatsiooni eesmärk on võimaldada kohaliku omavalitsuse üksustel kohaneda kaheksa eelseisva aasta jooksul kaevandusõiguse tasude laekumiste vähenemisega. 2017. aasta algusest jõustunud maapõueseaduse muudatuse kohaselt kaotati maardlate liigitamine üleriigiliseks ja kohalikuks. Sellest tulenevalt rakendus uus kaevandusõiguse tasude mudel ning kõikide maardlate suhtes hakkasid kehtima ühtsed tasu määrad. Uue mudeli rakendamisel osadel kohaliku omavalitsuse üksustel tulud vähenevad ning selle kompenseerimiseks nähakse ette kaheksa aasta pikkune kompensatsioon. Kompensatsiooni makstakse kohaliku omavalitsuse üksustele aastatel 2017–2024. Kompensatsiooni kogumahuks on 2022. aastal 442 tuhat eurot (81,9% 2021.a kompensatsioonist). Vastavalt üleriigiliste omavalitsusliitudega sõlmitud kokkuleppele väheneb kompensatsioon järk-järgult, kuni 2025. aastast see kaotatakse. Vabanenud vahendid suunatakse tasandusfondi kuluvajaduse kasvatamiseks. 5 1.6 Üldhooldekodudesse enne 1993. aastat paigutatud isikute kohatasu hüvitis Üldhooldekodude kohatasu toetust makstakse nende isikute eest, kes on paigutatud hooldekodusse enne 1993. aastat. Vastavast aastast alates läks üldhooldekoduteenuse finantseerimise kohustus üle inimesele endale või tema seadusjärgsele ülalpidajale, kolmandas järjekorras abistab inimest kohaliku omavalitsuse üksus. Sujuva ülemineku tagamiseks jätkas riik seniste isikute osas vahe kompenseerimist läbi Sotsiaalministeeriumi eelarve. 2017. aastast on vahendid üle toodud toetusfondi ning 2019. aastast tasandusfondi. Isikuid, kelle eest riik kompensatsiooni maksab, on tänaseks alles jäänud 16. Iga isiku kohta on arvestatud toetust 5447 eurot aastas. 2. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus Toetuse eesmärk on motiveerida kohaliku omavalitsuse üksusi lasteaiaõpetajate töötasu alammäära tõstmisel. Toetuseks jaotatakse kokku 15 mln eurot. Lisaks lasteaiaõpetajate töötasu suurendamisele on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik kasutada toetust ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks. Toetuse jaotamise põhimõtted ja kasutamise tingimused on määratud toetusfondi määruse §- ga 12. Toetuse saamiseks tuli kohalikul omavalitsusel hoida 2022. aastal lasteaiaõpetaja töötasu vähemalt 90% ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast (üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäär kasvas 2022. aastal 1412 eurole). Selle nõude täitsid kõik kohalikud omavalitsused ning üle-eestiliselt ei saa lasteaiaõpetaja 2022. aastal madalamat töötasu kui 1270 eurot kuus ja magistrikraadiga õpetaja 1412 eurot kuus. Toetuse moodustab tasandustoetuse (61% toetusest) ja lapsepõhise toetuse (39%) summa. Tasandustoetust arvestatakse samas summas kui 2018. aastal. Ülejäänud vahendid jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt munitsipaal- ja eralasteaedades käivate eelkooliealiste laste arvuga, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil eelneva aasta 10. novembri seisuga. Sh saavad toetust ka kohaliku omavalitsuse üksused, kus puudub lasteaed. Lapsepõhise toetuse jaotamisel arvestatakse ka eralasteaedades käivate lastega. Kohaliku omavalitsuse üksus võib lasteaiakohti võimaldada ka eralasteaedades. Samuti on võimalik teha koostööd teise kohaliku omavalitsuse üksusega lasteaiakoha tagamisel. Sellisel juhul lähtutakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõikest 6, mille kohaselt lasteaia valla- või linnaeelarvest kaetavate kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles lasteaias käivate laste arvuga. Lapsepõhist toetust antakse 2022. aastal 86,81 eurot lapse kohta. 3. Huvitegevuse toetus Toetuse eesmärgiks on suurendada 7–19-aastaste noorte osalust huvihariduses ja huvitegevuses st osalevate noorte arvu või osalusmäära suurenemist võrreldes eelnenud aastaga. Toetus jaotatakse selliselt, et see toetaks peamiste osalemist takistavate kitsakohtade lahedamist – huviringide sotsiaalmajanduslik kättesaamatus ning väljaspool keskusi asuvates piirkondades elavate noorte väiksemad võimalused huvitegevuses osalemiseks. Toetuse mahtu on vähendatud 2021. aastal 4 mln euro võrra 10,25 mln eurole. 6 Toetuse jaotamise põhimõtted ja kasutamise tingimused on määratud toetusfondi määruse §- ga 11. Huvitegevuse ja huvihariduse toetus jaotatakse vastavalt noorsootöö seaduse § 151 lõigetele 1–3. Seadusega on määratud, et huvihariduse ja huvitegevuse toetusest 50% jaotatakse valdadele ja linnadele huvihariduse ja huvitegevuse sotsiaal-majandusliku kättesaadavuse tagamise eesmärgil, lähtudes valla või linna 7–19-aastaste noorte, toimetulekuraskustes peredes elavate noorte ja puudega noorte arvust ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekusest. Ülejäänud 50% jaotatakse valdadele ja linnadele huvihariduse ja huvitegevuse mitmekesisuse tagamise eesmärgil, lähtudes valla või linna 7–19-aastaste noorte ja puudega noorte arvust, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekusest ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlikust kättesaadavusest valla või linna territooriumil asuvate asustusüksuste kaupa. Toetusfondi määruse § 11 lõigetega 2 ja 3 on määratud jaotamisel kasutatavate parameetrite osatähtsus. Toetuse jaotamisel kättesaadavuse tagamise eesmärgil võetakse peamiselt aluseks toimetulekuraskustes peredes elavate 7–19-aastaste noorte arv (80% summast), aga ka 7–19- aastaste noorte koguarvu (10%) ning puuetega laste arvu (10%). Mitmekesisuse toetuse osa suuruse määrab peamiselt 7–19-aastaste noorte arv asustusüksuseti (toetusfondi määruse § 11 lõige 5). Mida vähem noori asustusüksuses, seda väiksemad on ka sealsed võimalused osaleda mitmekesises huvitegevuses ja seda suurem on kohaliku omavalitsuse üksuse sekkumise vajadus. Koefitsient noore kohta on arvestatud selliselt, et kuni 50 noore korral on koefitsient 5 ning iga täiendava noorega see alaneb 0,01112 võrra, kuni 500 noorte koguarvu juures jõuab nulli. Seega alates viiesaja 7–19-aastase noorega asustusüksuse eest mitmekesisuse toetuse osa ei arvestata. Kohaliku omavalitsuse üksuse koefitsient kujuneb asustusüksuste koefitsientide kaalutud keskmisena. Nii kättesaadavuse kui mitmekesisuse tagamise eesmärgil jaotatava toetusosa leidmisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekust (toetusfondi määruse § 11 lõige 4). See leitakse neile eelmisel aastal laekunud tulumaksu, määratud maamaksu ja tasandusfondi (tulu-kulutasanduse osa) laekumisega elaniku kohta suhestamisel riigi keskmisesse näitajasse. Toetusfondi määruse § 11 lõike 7 kohaselt peab toetuse kasutamine olema suunatud huvihariduses ja huvitegevuses osaluse suurendamiseks läbi kitsaskohtade lahendamise ja mitmekesisuse loomise ning lähtuma seejuures noorte vajadustest. 4. Toimetulekutoetuse maksmise hüvitis Toimetulekutoetuse maksmiseks ja selle korraldamise hüvitiseks on 2022. aasta riigieelarves ette nähtud 17,5 mln eurot. Käesoleva korraldusega on kavandatud sellest ära jaotada 14,7 mln eurot. Toimetulekutoetuse maksmise hüvitise arvutamiseks lahutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jooksvale eelarveaastale eelnenud aasta kuludest eelmistel aastatel saadud vahendite jääk. 2019. aastast peale on toimetulekupiir 150 eurot kuus. 2021. aastal kulus kohaliku omavalitsuse üksustel toimetulekutoetuste maksmiseks 16,2 miljonit eurot (kasv 2%) ning toetuse välja maksmata jäägiks kujunes 1,9 miljonit eurot. 7 Vahepeal COVID19 mõjude tõttu kasvama hakanud toetuse vajadus on alates 2021. aasta septembrist pöördunud langusesse. Vastavalt toetusfondi määruse § 2 lõikele 2 jälgib Rahandusministeerium jooksvalt toimetulekutoetuse kulude muutust ning vajadusel algatab lisavahendite jaotamise eelnõu. Lisaks on ka kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik lisavahendeid taotleda. Toimetulekutoetuse taotlusi esitati 2021. aastal ühtekokku 66 tuhat. Nende menetlemise kulude hüvituseks antakse kohalikele omavalitsustele 5,94 eurot taotluse kohta ehk 394 tuhat eurot. 5. Raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus Sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõike 31 kohaselt jaotatakse toetus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste arvuga, lahutades tulemusest jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite jäägi. Seejuures sügava puudega laste arv korrutatakse 4,62-ga. Sügava puudega lapse eest antakse rohkem raha, sest eeldatavasti võivad sügava puudega lapsed vajada suuremas mahus või kulukamat teenust kui raske puudega lapsed. Jääkide arvestamine võimaldab raha selliselt suunata, et igal kohaliku omavalitsuse üksusel saab olema eelarveaastal ühe lapse kohta sama palju raha kasutada. Raske ja sügava puudega laste arvud on võetud toetuse andmise aastale eelneva kalendriaasta 1. novembri seisuga. Kui puude raskusastme tuvastamise otsus on Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud hiljem kui eelneva aasta 1. novembriks ja lapsele on PISTS tulenevalt tekkinud kehtiv puude raskusaste tagasiulatuvalt, ei arvestata neid lapsi raha jaotamisel. Kokku oli 1. novembri 2021. a seisuga 5261 raske ning 626 sügava puudega last. Käesoleva aasta riigieelarves on meetmeks ette nähtud 2,65 mln eurot, lisaks on jäänud kohaliku omavalitsuse üksustel eelmistest aastatest jääke 0,4 mln eurot. Seega on antud otstarbeks neil võimalik lisaks omavahenditele toetuse arvelt kasutada 2022. a 3,0 mln eurot s.o keskmiselt 372 eurot iga raske ja 1718 eurot iga sügava puudega lapse kohta. Kohaliku omavalitsuse üksus hindab iga raske või sügava puudega lapse puhul teenuste vajadust ja osutab hinnatud abivajadusele vastavalt sotsiaalteenuseid. Sealjuures ei ole määratud teenuste osutamisel kindlat piirsummat lapse kohta, vaid see kujuneb lähtuvalt konkreetse lapse abivajadusest. Kohaliku omavalitsuse üksus võib kasutada toetust raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust. Tulemuseks peab olema, et puudega lapse hooldamise aeg väheneb, mis võimaldab lapsevanematel kas puhata, õppida või töötada. 18-aastaseks saanud raske ja sügava puudega isiku puhul võib toetust kasutada kuni sama kalendriaasta lõpuni. Vastavalt SHS §-le 14 tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel sotsiaalhoolekandelise abi andmiseks kehtestada kord, mis sisaldab vähemalt sotsiaalteenusete ja –toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Lapsehoiuteenuse pakkumisel peab kohaliku omavalitsuse üksus juhinduma SHS-s 11. jaotises lapsehoiuteenuse kohta toodud sätetest. 8 6. Asendus- ja järelhooldusteenuse toetus Asendus- ja järelhooldusteenuse eraldisega toetatakse kohalikke omavalitsusi 2018. aastast lisandunud uue kohaliku ülesandega seotud kulude katmisel. Asendushooldusteenust osutatakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel pika- või lühiajaliselt väljaspool oma päritolu perekonda hooldamist vajavatele lastele. Asendushooldusteenuse eesmärgiks on laste heaolu ja õiguste tagamine, lapse põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Järelhooldusteenust osutatakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel noortele, kes kuni täisealiseks saamiseni viibisid asendushooldusel. Teenuse eesmärgiks on iseseisva toimetuleku ning õpingute jätkamise toetamine. Eelarves on toetuseks kavandatud 19,0 mln eurot ning see jaotatakse omavalitsuste vahel asendus- ja järelhooldusteenusel olevate laste arvu alusel. Lisaks on omavalitsustel kasutada eelmise aasta jääke summas 0,9 mln eurot. Kuna teenuse ühikuline maksumus on kõrge, tähendab iga lisanduv laps KOV-le arvestatavat lisakoormust. Selle leevendamiseks võetakse arvesse toimunud muudatusi teenuse saajate arvus aasta keskel. Põhiosa (90%) vahenditest jaotatakse ära käesoleva korraldusega, võttes aluseks asendus- ja järelhooldusel olevate isikute arv eelmise eelarveaasta 1. detsembri seisuga. Ülejäänud 10% vahenditest jaotatakse ära 1. juuni andmete selgumise järgselt arvestusega, et pooles ulatuses arvestatakse teenust saavate isikute arvuga eelmise eelarveaasta 1. detsembri seisuga ja pooles ulatuses eelarveaasta 1. juuni seisuga. Olenevalt laste arvu muutusest üle Eesti võivad II poolaastal toetust juurde saada ka need kohalikud omavalitsused, kus teenusel olijate arv on jäänud samaks. Toetust antakse 2022. aasta I jaotusega 8–19 tuhat eurot lapse kohta olenevalt teenusest – järelhooldusel 8,1 tuhat eurot, hooldusperes asendushooldusel 16,2 tuhat eurot, asenduskodus asendushooldusel 18,7 tuhat eurot ja perekodus asendushooldusel 19,5 tuhat eurot. Olenevalt laste arvu muutusest võivad II jaotusega toetusmäärad suureneda. KOV võib toetust kasutada asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks, korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks. 7. Matusetoetus Matusetoetuseks on ette nähtud 4,0 mln eurot, mis jaotatakse kohalike omavalitsuste vahel 79% ulatuses eakate ja 21% ulatuses tööealiste arvu aluseks võttes. Lisavahendid loovad võimaluse (kohustust ei ole) maksta matusetoetust keskmiselt 250 eurot surmajuhtumi kohta. Lisaks on kohalikel omavalitsustel tekkinud jäägid varasematest aastatest neile eraldatud matusetoetusest mahus 0,5 mln eurot. Seega on neil matusetoetuseks kokku kasutada käesoleval aastal 4,5 mln eurot. Kohalike omavalitsuste lõikes võib surmajuhtumite arv tööealiste või eaka kohta ning ka aastati mõnevõrra erineda. Siiski on igal kohaliku omavalitsuse üksusel olemas finantsiline võimekus maksta nende enda seni matusetoetuseks kasutatud vahendite ja riigi lisatoetuse arvelt iga surmajuhtumi kohta vähemalt 250 eurot toetust. Üksikutel kohalikel omavalitsuste, kes seni ei ole üldse või on teistega võrreldes väga vähe panustanud matusetoetuste maksmisele, võib olla vajalik leida vähesel määral lisaressursse muude tulude arvelt. 9 8. Rahvastikutoimingute kulude hüvitis Maavalitsuste tegevuse lõpetamisega seonduvalt on antud alates 2018. aastast seni maavalitsuste täidetud rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingud riikliku ülesandena täitmiseks maakonnakeskuse kohalikele omavalitsustele. Alates 2019. aasta 1. juulist registreerivad ülejäänud kohalikud omavalitsused sünde ja isikukoode elukoha registreerimisel. Iga rahvastikutoimingu juhtumi kohta antakse hüvitist jooksva aasta riigieelarve seadusega vastava juhtumi kohta kehtestatud kulu hüvitamise määras. 2022. hüvitiste jaotamisel võetakse aluseks juhtumite arv 2021. aastal, mis korrutatakse ühe menetlusjuhtumi kohta toodud määraga. Lisaks juhtumite arvust sõltuvale hüvitisele makstakse maakonna keskuste kohalikele omavalitsustele (Ida-Virumaal lisaks Jõhvile ka Narva) toetusfondi määruses toodud koolitustoetust (Tallinnale 6000 eurot, Tartu linnale 1400 eurot ja teistele 800 eurot). 2021. aastal suurenes kohalike omavalitsuste rahvastikutoimingute arv võrreldes 2021. aastaga 14%, sh isikukoodide andmine elukoha registreerimisel 15%, korduvate tõendite väljastamised 48%, andmehõived välisriigi dokumentidelt 23% jne. COVID-19 levikust tingitud inimeste liikumise piirangud on vähenenud ning suur osa eelnimetatud toimingutest on selle tegevusega seotud – tõendeid võetakse välisriiki esitamiseks, isikukoode antakse välismaalastele jne. Kokku on 2022. aasta riigieelarves rahvastikutoimingute hüvitiseks planeeritud 1 127 tuhat eurot. Lisaks on 2021. aastast 2022. aastasse üle kantud rahvastikutoimingute jääk summas 63 tuhat eurot. Käesoleva korraldusega jaotatakse ära 1 138 tuhat eurot. 9. Kohalike teede hoiu toetus Kohalike teede hoiu toetuse maht on 2022. aasta riigieelarve seaduses 29,3 mln eurot. Toetusfondi määruse § 8 lõike 1 kohaselt jaotatakse kohalike teede hoiu toetus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt kohalike maanteede ja tänavate pikkusega (sh avalikuks kasutamiseks määratud erateed). Seejuures korrutatakse tänavate pikkus viiega. Maanteede ja tänavate pikkuse andmed saadakse riiklikust teeregistrist. Teede inventeerimise tulemusel vaadati üle avalikus kasutuses erateede õiguslikud alused. Kehtivas õiguses peab eratee avalikuks kasutamiseks määramise aluseks olema kas lihtkirjalik leping, servituut või sundvaldus. Paljudel juhtudel on eratee määratud avalikuks kasutamiseks üksnes volikogu otsusega, mis ei ole korrektne alus. Sellised teed võivad olla avalikkuse poolt mitte kasutatavad erateed (sh metsateed), millele teehoiu toetuse eraldamine riigieelarvest ei ole põhjendatud. Kohalike teede hoiu toetuse jaotamisel võetakse 2022. aastal arvesse kas 2021. aasta alguse või 2022. aasta alguse seisuga avalikus kasutuses olevate erateede pikkus olenevalt kumb on suurem. Selleks võeti registrist välja teed, kus erateede pikkus oli vähenenud ning selle võrra oli vähenenud ka tee kogupikkus, ning liideti see pikkus omavalitsuste teedele juurde. See võimaldab omavalitsusel korrektse õigusliku aluseta teedest teeregister puhastada 2022. aasta toetusraha kaotamata ja seejärel hakata määrama sundvaldusi erateedele, mida on vajalik kasutada avalikes huvides. 2023. aastast võetakse arvesse üksnes need avalikus kasutuses olevad erateed, mis on avalikuks kasutamiseks määratud seadusega ette nähtud korras ning mille kohta on 10 teeregistrisse esitatud vastava alusdokumendi (lihtkirjalik või servituudi leping või sundvalduse seadmise otsus) number ja kuupäev. Riikliku teeregistri andmetel oli 2022. aasta 1. jaanuari seisuga kohalike omavalitsuste maanteede pikkuseks 17 573 km ja tänavate pikkuseks 5286 km. Lisaks liideti juurde 2021. aastal vähendatud erateid 461 km ulatuses ning lahutati maha üle antud riigiteed pikkusega 11 km (viimastele kehtib erirahastus, vt järgmine punkt). 9. Üle antud endiste riigiteede toetus Riigitee tunnustele mittevastavate riigiteede üleandmine toimub juhtumipõhise haldusmenetluse tulemusena kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud taotluse või Transpordiameti ettepaneku alusel. Eelarveaasta keskel üle antavate teede hoiu vahendid on kavandatud Transpordiameti eelarvesse. Sellele järgnevast aastast tõstetakse rahad vastava tee osas toetusfondi. Toetusfondist antakse endiste riigiteede toetuseks 2100 eurot iga üle antud kilomeetri pikkuse teelõigu kohta, mis korrutatakse läbi toetusfondi määruse lisas 3 toodud tee laiust, tüüpi ja liiklussagedust arvestavate koefitsientidega. Sildade eest arvestatakse täiendavat toetust 18 eurot ruutmeetri kohta. Et samade teede eest ei antaks raha topelt, ei arvestata üleantud riigiteede pikkusega toetusfondi määruse § 8 alusel jaotatava kohalike teede hoiu toetuse jaotamisel. Endise riigitee üleandmisel kaasantav iga-aastane toetussumma koosneb tee korrashoiukulust ja kulust katendi pealiskihi perioodiliseks remondiks ja uuendamiseks koos truupide ning kraavidega. Toetust kasutatakse kohalike teede hoiuks, kuid millistele teedele ja millal täpsemalt, otsustab kohaliku omavalitsuse üksus. 2022. aastal arvestatakse üle antud riigiteede toetust kogusummas 63 tuhat eurot neljale teed üle võtnud kohaliku omavalitsuse üksusele – Alutaguse vald, Viimsi vald, Kihnu vald ja Tori vald. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. IV. Korralduse rakendamisega seotud kulutused ja eeldatavad tulud Eelnõuga sätestatakse riigieelarve seadusega tasandus- ja toetusfondi määratud toetuste jaotamine ette nähtud mahu piires. Täiendavaid kulusid eelnõu kaasa ei too. V. Jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. VI. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kavand esitati e-mailiga kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule (ELVL), Haridus- ja Teadusministeeriumile, Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooni- 11 ministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile, kes kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Jaotuspõhimõtted on määratud 2022. a riigieelarve seaduse ja toetusfondi määrusega ning käesoleva korraldusega kinnitatakse rahaline jaotus. 22.02.2022 12 EELNÕU 22.02.2022 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tasandus- ja toetusfondi jaotus 2022. aastal Riigieelarve seaduse § 47 lõike 3 ja § 48 lõike 6 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ ja 2022. aasta riigieelarve seaduse § 3 lõikega 1 kinnitada 2022. aasta riigieelarve seaduse tasandus- ja toetusfondi jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lisale. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa Tasandus- ja toetusfondi jaotus Vabariigi Valitsuse …. märtsi 2022. a korraldus nr … „Tasandus- ja toetusfondi jaotus 2022. aastal” lisa Tasandus- ja toetusfondi jaotus (eurot) Raske ja Koolieelsete Üle Huvi- sügava Toimetuleku- Asendus- ja Rahvastiku- lasteasutuste Kohalike antud Tasandus- hariduse ja puudega toetuse Matuse- järelhooldus- toimingute Maakond Kohalik omavalitsus õpetajate teede hoiu endiste KOKKU fondi jaotus -tegevuse lastele abi maksmise toetus teenuse kulude tööjõukulude toetus riigiteede toetus osutamise hüvitis toetus hüvitis toetus toetus toetus Harju Anija vald 365 177 111 299 89 397 13 196 56 433 18 083 322 191 922 248 518 1 225 216 Harju Harku vald 3 981 91 588 109 040 37 639 4 912 34 468 155 820 2 401 251 405 691 254 Harju Jõelähtme vald 80 675 69 233 72 653 10 503 24 529 19 067 18 984 953 134 270 430 867 Harju Keila linn 0 117 770 24 251 30 794 55 287 26 263 28 363 1 291 162 789 446 808 Harju Kiili vald 1 064 58 492 57 640 14 825 2 961 8 726 0 1 300 166 728 311 736 Harju Kose vald 1 318 970 152 705 107 991 12 504 87 468 21 501 92 518 1 168 222 399 2 017 224 Harju Kuusalu vald 617 229 30 819 98 300 12 124 3 205 21 804 18 288 737 229 031 1 031 537 Harju Loksa linn 332 168 47 089 73 632 0 169 363 11 555 101 460 206 67 442 802 915 Harju Lääne-Harju vald 1 059 989 180 321 237 609 30 022 434 107 41 421 295 586 1 348 559 769 2 840 172 Harju Maardu linn 0 200 814 89 504 24 867 155 492 53 725 24 889 1 315 339 655 890 261 Harju Raasiku vald 309 384 104 961 58 517 9 901 13 450 11 738 57 855 864 171 074 737 744 Harju Rae vald 0 212 833 107 828 55 120 29 202 20 828 67 609 5 497 292 537 791 454 Harju Saku vald 0 63 895 96 784 24 815 28 111 17 942 72 953 1 958 188 483 494 941 Harju Saue vald 352 336 157 646 180 788 52 375 265 198 44 330 133 009 4 547 533 853 1 724 082 Harju Tallinna linn 27 393 2 311 477 972 456 814 701 4 425 341 1 176 771 3 518 738 506 261 3 492 762 17 245 900 Harju Viimsi vald 118 575 179 745 113 670 53 952 85 162 30 493 15 080 3 389 255 008 27 461 882 535 Raske ja Koolieelsete Üle Huvi- sügava Toimetuleku- Asendus- ja Rahvastiku- lasteasutuste Kohalike antud Tasandus- hariduse ja puudega toetuse Matuse- järelhooldus- toimingute Maakond Kohalik omavalitsus õpetajate teede hoiu endiste KOKKU fondi jaotus -tegevuse lastele abi maksmise toetus teenuse kulude tööjõukulude toetus riigiteede toetus osutamise hüvitis toetus hüvitis toetus toetus toetus Hiiu Hiiumaa vald 23 012 100 407 142 900 15 733 132 919 28 889 0 5 818 433 528 883 206 Ida-Viru Alutaguse vald 557 508 58 658 73 519 9 961 52 275 17 047 0 417 235 497 22 268 1 027 150 Ida-Viru Jõhvi vald 897 308 201 758 95 585 20 263 207 098 42 832 34 515 56 901 245 580 1 801 840 Ida-Viru Kohtla-Järve linn 5 881 612 929 503 212 861 87 552 685 636 132 951 1 100 721 1 686 537 567 9 570 089 Ida-Viru Lüganuse vald 1 427 706 121 844 101 848 16 826 167 115 36 701 269 439 490 381 232 2 523 201 Ida-Viru Narva linn 16 088 183 1 093 766 199 243 89 906 691 712 218 245 1 084 416 90 125 402 979 19 958 575 Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 1 166 081 52 826 68 462 2 424 89 333 19 185 88 713 257 260 193 1 747 474 Ida-Viru Sillamäe linn 2 155 855 229 009 73 120 14 610 211 478 52 323 361 146 720 104 574 3 202 835 Ida-Viru Toila vald 330 378 80 166 73 584 3 203 56 996 14 952 69 333 340 181 811 810 763 Jõgeva Jõgeva vald 1 987 203 177 539 137 219 12 251 35 650 51 076 210 195 14 292 443 723 3 069 148 Jõgeva Mustvee vald 1 099 514 85 233 92 009 9 618 37 396 22 134 19 478 382 278 434 1 644 198 Jõgeva Põltsamaa vald 1 418 553 130 701 109 784 24 721 29 590 36 840 317 322 895 289 585 2 357 991 Järva Järva vald 1 639 189 158 344 142 116 23 751 8 482 31 803 104 692 1 345 496 972 2 606 694 Järva Paide linn 141 154 161 441 76 216 29 658 33 651 32 495 60 698 12 075 287 834 835 222 Järva Türi vald 1 113 292 128 117 144 594 29 792 164 057 41 411 272 686 1 540 456 912 2 352 401 Lääne Haapsalu linn 1 125 116 146 552 127 293 31 597 233 541 51 630 84 336 14 819 366 746 2 181 630 Lääne Lääne-Nigula vald 1 099 444 67 623 108 022 4 400 92 032 19 414 149 813 838 514 134 2 055 720 Lääne Vormsi vald 117 612 955 1 918 0 2 050 509 0 0 23 177 146 221 Lääne-Viru Haljala vald 113 652 82 799 53 184 2 568 11 513 16 390 0 608 198 428 479 142 3 Raske ja Koolieelsete Üle Huvi- sügava Toimetuleku- Asendus- ja Rahvastiku- lasteasutuste Kohalike antud Tasandus- hariduse ja puudega toetuse Matuse- järelhooldus- toimingute Maakond Kohalik omavalitsus õpetajate teede hoiu endiste KOKKU fondi jaotus -tegevuse lastele abi maksmise toetus teenuse kulude tööjõukulude toetus riigiteede toetus osutamise hüvitis toetus hüvitis toetus toetus toetus Lääne-Viru Kadrina vald 570 401 47 463 64 581 6 268 44 381 13 589 46 259 758 140 329 934 029 Lääne-Viru Rakvere vald 845 205 59 210 85 705 3 203 16 851 15 179 71 189 737 202 907 1 300 186 Lääne-Viru Rakvere linn 1 421 623 136 899 59 302 36 204 143 669 51 514 305 750 38 165 315 270 2 508 396 Lääne-Viru Tapa vald 1 933 180 128 094 139 197 27 701 163 474 40 657 685 772 1 179 457 812 3 577 066 Lääne-Viru Vinni vald 1 525 535 86 941 126 036 8 422 75 289 23 154 100 039 820 482 688 2 428 924 Lääne-Viru Viru-Nigula vald 773 954 93 503 61 505 10 857 35 471 18 655 135 531 522 245 232 1 375 230 Lääne-Viru Väike-Maarja vald 1 232 519 99 615 117 846 10 243 99 964 21 462 58 433 887 320 132 1 961 101 Põlva Kanepi vald 711 966 47 314 85 700 6 285 31 380 16 841 19 478 629 182 496 1 102 089 Põlva Põlva vald 2 065 278 207 577 280 602 29 330 207 297 50 500 128 968 11 867 469 236 3 450 655 Põlva Räpina vald 993 196 50 046 85 456 22 070 27 390 24 270 277 555 663 237 285 1 717 931 Pärnu Häädemeeste vald 1 148 264 44 547 79 908 9 849 53 904 16 589 0 751 196 217 1 550 029 Pärnu Kihnu vald 209 920 4 347 11 112 0 13 743 1 467 0 137 17 644 2 516 260 886 Pärnu Lääneranna vald 791 003 85 498 104 732 0 159 573 21 219 16 338 548 409 773 1 588 684 Pärnu Põhja-Pärnumaa vald 1 384 279 144 734 117 320 1 911 74 985 31 589 114 388 1 018 305 920 2 176 144 Pärnu Pärnu linn 6 117 795 778 266 357 995 128 539 604 822 169 082 476 560 76 892 1 081 488 9 791 439 Pärnu Saarde vald 517 863 50 812 69 613 3 719 66 928 17 027 42 460 587 227 250 996 259 Pärnu Tori vald 2 956 845 187 498 149 149 33 883 70 311 37 445 138 201 1 704 391 063 10 532 3 976 631 Rapla Kehtna vald 828 017 96 505 152 957 6 059 270 364 19 214 361 146 632 252 178 1 987 072 Rapla Kohila vald 633 090 111 325 70 522 17 057 67 284 15 692 276 531 1 309 374 938 1 567 748 4 Raske ja Koolieelsete Üle Huvi- sügava Toimetuleku- Asendus- ja Rahvastiku- lasteasutuste Kohalike antud Tasandus- hariduse ja puudega toetuse Matuse- järelhooldus- toimingute Maakond Kohalik omavalitsus õpetajate teede hoiu endiste KOKKU fondi jaotus -tegevuse lastele abi maksmise toetus teenuse kulude tööjõukulude toetus riigiteede toetus osutamise hüvitis toetus hüvitis toetus toetus toetus Rapla Märjamaa vald 748 575 115 076 133 144 12 222 135 502 27 785 284 048 851 469 173 1 926 376 Rapla Rapla vald 976 724 163 575 207 273 37 171 231 207 31 374 147 697 22 683 384 869 2 202 573 Saare Muhu vald 20 745 15 767 18 912 1 488 5 184 7 892 19 478 309 87 644 177 419 Saare Ruhnu vald 95 726 0 3 401 0 4 088 4 0 41 1 119 104 379 Saare Saaremaa vald 2 288 324 503 390 316 149 72 291 216 371 105 398 249 150 20 157 1 273 341 5 044 571 Tartu Elva vald 2 988 554 269 205 202 433 45 502 118 848 46 939 370 885 2 342 642 819 4 687 527 Tartu Kambja vald 1 718 640 107 377 105 322 22 636 25 586 21 921 64 114 2 696 382 483 2 450 775 Tartu Kastre vald 1 489 627 64 774 81 219 10 485 10 858 13 852 133 908 1 219 166 545 1 972 487 Tartu Luunja vald 783 496 63 470 59 074 12 132 1 895 10 422 18 666 1 229 68 893 1 019 277 Tartu Nõo vald 633 330 56 865 59 321 16 172 3 739 12 775 77 910 573 153 388 1 014 073 Tartu Peipsiääre vald 1 133 866 86 750 87 639 0 25 584 21 159 82 112 612 291 947 1 729 669 Tartu Tartu vald 2 571 012 180 327 146 452 24 213 63 677 30 271 45 448 2 725 398 748 3 462 873 Tartu Tartu linn 2 468 608 1 357 725 453 077 272 005 1 428 217 247 359 1 437 281 122 538 1 195 880 8 982 690 Valga Otepää vald 1 044 582 43 622 112 424 16 313 60 788 22 777 186 660 999 267 254 1 755 419 Valga Tõrva vald 986 685 82 455 90 243 14 966 87 488 23 087 95 765 654 240 989 1 622 332 Valga Valga vald 3 874 250 126 830 311 138 34 678 552 772 58 733 410 652 17 537 472 039 5 858 629 Viljandi Mulgi vald 1 674 194 71 775 162 951 24 957 70 853 30 065 79 791 722 353 756 2 469 064 Viljandi Põhja-Sakala vald 1 646 597 123 816 142 989 0 48 602 30 209 76 287 949 291 739 2 361 188 Viljandi Viljandi vald 2 280 074 157 616 202 269 2 198 21 618 49 358 276 446 1 807 460 840 3 452 226 Viljandi Viljandi linn 1 537 532 311 805 55 805 448 109 148 49 232 198 833 32 903 322 802 2 618 508 Võru Antsla vald 975 763 36 636 74 663 1 359 31 103 16 475 42 654 386 233 068 1 412 107 Võru Rõuge vald 617 400 49 299 97 224 6 925 53 784 20 216 115 719 509 408 859 1 369 935 5 Raske ja Koolieelsete Üle Huvi- sügava Toimetuleku- Asendus- ja Rahvastiku- lasteasutuste Kohalike antud Tasandus- hariduse ja puudega toetuse Matuse- järelhooldus- toimingute Maakond Kohalik omavalitsus õpetajate teede hoiu endiste KOKKU fondi jaotus -tegevuse lastele abi maksmise toetus teenuse kulude tööjõukulude toetus riigiteede toetus osutamise hüvitis toetus hüvitis toetus toetus toetus Võru Setomaa vald 651 485 14 712 79 091 0 78 766 11 937 31 146 390 231 427 1 098 954 Võru Võru vald 2 443 158 157 493 208 606 16 450 58 245 36 096 133 327 1 503 511 025 3 565 903 Võru Võru linn 2 023 807 281 518 96 406 17 617 218 479 43 977 122 026 24 426 237 866 3 066 122 KOKKU 107 302 000 15 000 000 10 250 000 2 650 000 14 672 227 4 000 000 17 105 447 1 138 270 29 313 000 62 777 201 493 721 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel