dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Rahandusministeeriumi sisend: kaubanduse sunnimeetmed

Rahandusministeerium · 28. veebruar 2022
Viit
11-3.1/2066-1
Registreeritud
28. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.1/2022
Vastutaja
Sirje Rank (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎11-3.12066-1 28.02.2022 Väljaminev kiri.asice337 KB

Sisu (failidest)

Välisministeerium Meie 28.02.2022 nr 11-3.1/2066-1 Rahandusministeeriumi sisend: kaubanduse sunnimeetmed Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/21-02899 esitab rahandusministeerium omapoolse sisendi Eesti seisukohtade kujundamiseks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu kohta kaubandusmehhanismi loomiseks, et ära hoida kolmandate riikide sunnimeetmeid. Sisendi koostasid riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Evelin Karindi-Kask ning ja maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Eve-Ly Kübard. 1. Riigihangete aspektist Riigihankeid puudutab eelnõu lisa 1 punkt d, mille kohaselt võib Euroopa Komisjon ühe meetmena kehtestada sisuliselt uue riigihangetelt kõrvaldamise aluse konkreetsest kolmandast riigist pärit ettevõtjatele või kui pakkumuses pakutavad asjad teenused või ehitustööd on sellest riigist pärit, või siis pakkumuste hindamisel maksumusele lisaks arvutatavad nö trahvipunktid, mis vähendavad nende ettevõtjate võimalust riigihankelepinguid saada. Meetmed on sarnased nendele, mis on ette nähtud kaubandusküsimuste töögrupis arutatud IPI määruses (International Procurement Instrument, eelnõu on praegu triloogide staadiumis), mistõttu võiks eeldada, et neid rakendatakse samamoodi. Hankija poolt vaadates tekivad küsimused, et kuidas hankijad vastu võetud meetmetest teada saavad. Kuigi eelnõus on kirjas, et need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, on selge, et hankijad seal kindlasti oma hankeid korraldades midagi kontrollimas ei käi. Kuna kõrvaldamine võib käia ka liidu enda ettevõtjate kohta, kelle pakkumuses sisalduvad tooted on pärit kolmandast riigist, on ebaselge, kui paljusid riigihankeid see võib puudutada. Kui IPI määruses ja ka ühes teises määruses, mis puudutab kolmandatest riikidest saadud subsiidiume, on sätestatud piirmäärad, alates millise maksumusega riigihangetest me üldse räägime, siis siin ei ole piirmäära kehtestatud. Ilmselt ei saa see olla allapoole riigihangete direktiivides sätestatud piirmäärasid, ent kas see võiks olla ka suurem, eelnõust kuidagi ei selgu. Riigi vaates nõuab see teatud arendusi kindlasti ka riigihangete registris, ent sellele küsimusele, milliseid täiendusi tuleks teha ja kui palju see kõik võiks maksta, on praeguses staadiumis võimatu vastata. Ühe teise komisjoni algatuse raames anti mõista, et Valitsuse seisukohtadesse on mõttekas panna ainult selliseid punkte, mida on reaalselt võimalik saavutada. Ma ei usu, et näiteks Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ettepanek riigihanke-alased meetmed nimekirjast välja jätta mingitki edu saavutaks. Küll aga tekib tõesti lisaks eespool nimetatule veel mitmeid pisikesi praktilisi küsimusi ja tegelikult on selle regulatsiooni mõju Eesti riigihangete kontekstis üldse väga raske hinnata, sest puudub igasugune indikatsioon, kui palju hankeid võiks olla puudutatud. Kuna riigihanke-alased meetmed on ainult üks punkt terve rea punktide seas, siis ei oska ka arvata, millistes olukordades võiks komisjon arvata, et see on nüüd kõige parem meede. Kogu eelnõu annab komisjonile väga suure vabaduse neid meetmeid valida. Kokkuvõttes pean tunnistama, et ei oska kuidagi mõju suurust hinnata. Otseselt ka vastu olla ei saa, sest IPI-ga juba väga sarnased meetmed kindlasti kehtestatakse. 2. Tollipoliitika aspektist Määrusega soovitakse luua õiguslik alus Euroopa Komisjonile juhuks, kui ELil peaks tekkima vajadus operatiivselt ja ühepoolselt kehtestada vastumeetmed kolmanda riigi poolt rakendatavate kaubandust piiravatele meetmetele. Määruses on ära toodud, et need meetmed võivad mh olla tollitariifid, eriload, sisse- ja väljaveo piirangud. Ehkki need on meetmed, mida Maksu- ja Tolliamet järelevalveasutusena rakendab, siis kuna eelnõu on pigem alusakt, millele toetudes vajadusel alles hakatakse konkreetse riigi suhtes x meetmeid välja töötama/kehtestama, siis antud faasis selle üldmääruse kohta ei ole tollipoliitika kontekstis midagi lisada ega märkusi esitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Kuningas osakonnajuhataja Sirje Rank 6113199 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel