KarS muutmise eelnõu (tingimisi ennetähtaegse vabastamise õiguse piiramine) arvamuse andmiseks

EELNÕU 04.09.2020 Karistusseadustiku muutmise seadus (vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise õiguse piiramine) Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 76 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „kaks kuud“ sõnadega „või kelle vabastamine on välistatud käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel“; 2) paragrahve 89, 90, 231, 232, 2341 ja 235 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo korral ei vabastata tähtajalist vangistust kandvat süüdlast tingimisi enne tähtaega.“; 3) paragrahvi 114 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo korral ei vabastata tähtajalist vangistust kandvat süüdlast tingimisi enne tähtaega, kui teda on varem karistatud käesolevas paragrahvis või §-s 113 sätestatud kuriteo eest.“; 4) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo korral ei vabastata tähtajalist vangistust kandvat süüdlast tingimisi enne tähtaega, kui teda on varem karistatud käesolevas jaos sätestatud kuriteo eest.“; 5) paragrahvi 1411 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo korral ei vabastata tähtajalist vangistust kandvat süüdlast tingimisi enne tähtaega, kui teda on varem karistatud käesolevas jaos sätestatud kuriteo eest.“; 6) paragrahve 1432 ja 145 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo korral ei vabastata tähtajalist vangistust kandvat süüdlast tingimisi enne tähtaega, kui teda on varem karistatud käesolevas jaos sätestatud kuriteo eest.“; 7) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo korral ei vabastata tähtajalist vangistust kandvat süüdlast tingimisi enne tähtaega, kui teda on varem karistatud käesolevas jaos sätestatud kuriteo eest.“; 8) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo korral ei vabastata tähtajalist vangistust kandvat süüdlast tingimisi enne tähtaega kui teda on varem karistatud käesolevas paragrahvis või käesoleva seadustiku §-s 133, 1331, 1332, 1333, 1751, 178, 1781 või 179 sätestatud kuriteo eest.“; 9) paragrahvi 237 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo korral ei vabastata tähtajalist vangistust kandvat süüdlast tingimisi enne tähtaega.“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 ________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) [Allkirjastaja nimi ja ametinimetus]  Karistusseadustiku muutmise seaduse (vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise õiguse piiramine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kavandatu kohaselt tehakse karistusseadustikus (KarS) muudatused, mille eesmärgiks on välistada teatud raskete kuritegude (riigivastaseid ja inimsusvastased kuritegusid sooritanud süüdlased ning korduvalt seksuaalkuritegusid või tapmisi toime pannud süüdlased) toimepanijate tähtajalisest vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalus. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr (620 8118; [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik (620 8270; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga kavandatu kohaselt muudetakse KarS redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 10.07.2020, 18. Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Samuti on eelnõu otseselt seotud Vabariigi Valitsuse 2019-2023 tegevusprogrammi punktiga 2.5. („Seame prioriteediks võitluse raske isikuvastase kuritegevuse, lähisuhtevägivalla ja eriti laste vastu suunatud seksuaalkuritegudega. Loome seksuaalkurjategijate, sh pedofiilide registri.“) Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Kehtiv seadus tagab kõikidele kinnipeetavatele õiguse, et kohus kaaluks teatud karistusaja ärakandmise järel nende vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on kaaluandvaks asjaoluks eeskätt uue kuriteo toimepanemise oht. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsioon on üldistes joontes kehtinud samal kujul alates KarS jõustumisest 2002. aastal. Kuni 2007. aastani otsustasid vanglad, kas esitada süüdlase materjalid kohtule vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks või mitte. Alates 2007. aastast on vangla teatud karistusaja ärakandmise järel kohustatud süüdlase materjalid kohtule edastama. Maa- ja ringkonnakohtud vaatavad aastas läbi ligikaudu 1400 süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalid ja viimase kuue aasta keskmise statistika järgi on 32% süüdimõistetutest vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Praeguseks on selgunud, et teatud kuritegudes süüdi mõistetud isikute tähtajalisest vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine (või isegi selle kaalumine) riivab lubamatult ühiskonna õiglustunnet. Samuti on vaja välistada kindlate kurjategijate gruppide ennetähtaegne vabanemine ühiskonna turvalisuse tagamiseks. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on vaja muuta karistusseadustikku. Eelnõu eesmärgiks on saavutada õiguslik regulatsioon, mis välistab eelnimetatud sihtrühma kuuluvate süüdlaste tähtajalisest vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Eelnõu puudutab kahte sihtrühma. Esiteks välistatakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus teatud raskemate inimsus- ja riigivastaste kuritegude korral. Teiseks sihtrühmaks on korduvalt tapmisi või raskeid seksuaalkuritegusid toime pannud isikud. Kokkuvõtvalt saab eelnõu sihtrühmad esitada järgmises tabelis: Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise õiguse piiramise sihtrühmad KarS Kuriteo kirjeldus Täiendav tingimus vangistusest tingimisi paragrahv, ennetähtaegse vabastamise välistamiseks mille eest süüdlast karistati Sihtrühm I: Riigivastaseid ja inimsusvastased kuritegusid sooritanud süüdlased § 89 inimsusvastane kuritegu - § 90 genotsiid - § 231 Eesti Vabariigi vastu - suunatud vägivaldne tegevus § 232 riigireetmine - 1 § 234 Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni toetamine § 235 Eesti Vabariigi - põhiseadusliku korra vastane ühendus § 237 terrorikuritegu - Sihtrühm II: Korduvalt seksuaalkuritegusid või tapmisi toime pannud süüdlased § 114 mõrv1 Süüdlast on eelnevalt karistatud KarS § 113 või § 114 eest § 141 vägistamine Süüdlast on eelnevalt karistatud KarS 9. peatüki 7. jaos sätestatud kuriteo eest (KarS §-d 141-147) § 1411 muu tahtevastane sugulise Süüdlast on eelnevalt karistatud KarS 9. iseloomuga tegu peatüki 7. jaos sätestatud kuriteo eest (KarS §-d 141-147) § 1432 suguühe või sugulise Süüdlast on eelnevalt karistatud KarS 9. iseloomuga tegu alaealisega peatüki 7. jaos sätestatud kuriteo eest (KarS mõjuvõimu kasutades §-d 141-147) § 144 suguühe või muu sugulise Süüdlast on eelnevalt karistatud KarS 9. iseloomuga tegu järeltulijaga peatüki 7. jaos sätestatud kuriteo eest (KarS §-d 141-147) § 145 suguühe või muu sugulise Süüdlast on eelnevalt karistatud KarS 9. iseloomuga tegu lapsealisega peatüki 7. jaos sätestatud kuriteo eest (KarS §-d 141-147) 1 KarS §-s 113 sätestatud tapmise eest karistatud isikud ei ole sihtrühmana välja toodud, sest varasem karistatus tapmise või mõrva eest tingib vältimatult selle, et uus tegu subsumeeritakse mõrvana (KarS § 114 lg 1 p 4).  § 175 lg 1 inimkaubandus alaealise Süüdlast on eelnevalt karistatud KarS §-s suhtes 133-1333, 175-1751 või 178-179 sätestatud kuritegude eest Eelnõule eelnes 28.01.2020 kooskõlastamisele esitatud väljatöötamiskavatsus2, millele andsid sisulist tagasisidet Riigiprokuratuur, Eesti Advokatuuri põhiõiguste komisjon, Tartu Ringkonnakohus ja Siseministeerium. Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud arvamused võeti teadmiseks. Eelnõuga taotletavate eesmärkide saavutamiseks peeti vajalikuks eelnõuga väljatöötamiskavatsuses pakutud kujul edasi minna. Eelnõuga on kaalumise tulemusel hõlmatud üksnes väga piiratud arv kuritegusid, mis eristuvad teistest oma ühiskondliku taunitavuse ning nendega kaasnevate raskete füüsiliste ja vaimsete kannatuste poolest. Muudatusi ei rakendata nende kinnipeetavate suhtes, kes on juba süüdi mõistetud ning ei saanud nimetatud tagajärgedega tegu toime pannes arvestada (PS § 23 lg 2 ja KarS § 5 lg 3). Lisaks on eelnõu koostamisel arvestatud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga3, mille kohaselt ei tohi täielikult välistada ennetähtaegse vabanemise võimalust eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate puhul ning mis kitsendab omakorda muudatuste sihtgruppi. Tuleb arvesse võtta, et mitmete eelnõuga hõlmatud süütegude puhul on seatud eeltingimuseks kurjategija juriidiline retsidiivsus, mis viitab isiku suutmatusele oma käitumist muuta ning kelle puhul on põhjendatud vanglakaristuse reaalne täideviimine pikema perioodi jooksul. Oluline on ka fakt, et ükski süüdimõistetu ei saa eeldada ennetähtaegset vabastamist vabaduskaotusliku karistuse määramisel. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Vanglakaristusest ennetähtaegselt vabastamise regulatsiooni kehtestamine on seadusandja ainupädevuses ja selle tingimuste sätestamisel on seadusandjal suur otsustamisvabadus. Ennetähtaegse vabanemise regulatsioon on tugevalt seotud süütegude ebaõigusele antava hinnanguga, mis põhineb ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangutel ning mille väljendamiseks on pädev just seadusandlik võim. Samuti on parlamendil sel viisil võimalik kujundada riigi karistuspoliitikat ja mõjutada kuritegelikku käitumist4. Õiguskirjanduses on märgitud, et kuna süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus, ei saa selle langetamisel piirduda üksnes süüdlase isikut iseloomustavate andmete arvestamisega, hindamata igat ennetähtaegset vabastamist õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna.5 Eraldi on toonitatud vajadust hinnata ennetähtaegse vabastamise võimalikkuse üle otsustamisel süüdimõistetud isiku kõrval ka kuriteo toimepanemise asjaolusid (kuriteo raskus, ründeobjekt, tehiolud jne) ja süüdlase varasemat elukäiku (varasem karistus, üldine suhtumine õiguskorda jne).6 Nimetatud kriteeriumite alusel on kõnesoleva seaduseelnõu objektiks valitud süüteod, mis paistavad teiste seast silma oma raskuse poolest või mille ründeobjekt väärib erilist kaitset. Et tagada piirangu proportsionaalsus, on mõnede eelnõus nimetatud süütegude puhul seatud ennetähtaegse vabastamise välistamine lisatingimusena sõltuvusse süüdlase varasemast käitumisest – täpsemalt sellest, kas isikut on varem mõne samalaadse teo eest karistatud. Teadvustada tuleb ka seda, et ennetähtaegne vangistusest vabanemine ei ole süüdimõistetu absoluutne õigus. Ka kehtiva õiguse kohaselt on kohtul õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest toimepandud kuriteo raskuse ja süüdlase varasema karistatuse 2 http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/78efbad8-3309-436a-b7c9-d00b1af0f76a#WEmqw44U 3 EIKo 09.07.2013, nr 66069/09, 130/10 ja 3896/10. Vinter jt vs. Ühendkuningriik. 4 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-4-1-13-15, p 41. 5 J. Sootak. P. Pikamäe (koost). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2015, § 76 komm 4.3. 6 Samas. tõttu. Süüdlase õigust tähtajalisest vangistusest tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele ei ole tuletatud ka EIK praktikas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist.7 Eelnõuga kavandatavaid muudatusi ei rakendata tagasiulatuvalt kinnipeetavatele, kes juba kannavad asjaomaste kuritegude eest vanglakaristust. Tulenevalt karistusseadustiku § 5 lg-st 3 ei ole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu. Olukorra raskendamist kujutab endast ka karistust kandvate isikute ennetähtaegse vabanemise välistamine, mistõttu rakendub ennetähtaegse vabastamise piirang üksnes nende isikute puhul, kes panevad eelnõuga hõlmatud süüteo toime pärast seadusesätete jõustumist. Seaduse jõustumise seisuga juba karistust kandvate isikute suhtes kohaldatakse muudatuseelset õigust. Tagasiulatuva mõjuga ei ole aga tegemist olukorras, kus isiku ennetähtaegse vabastamise lubatavus on seatud sõltuvusse süüdlase varasemast karistatusest. Näiteks ei vabastata isikut ennetähtaegselt sellisel juhul, kui teda on enne seadusemuudatuste jõustumist karistatud tapmise või mõrva eest ning ta paneb pärast muudatuste jõustumist toime (uue) mõrva. Erinevalt juba karistust kandvatest isikutest oli süüdlasel sellisel juhul uut tegu toime pannes võimalik arvesse võtta kaasnevat raskendavat tagajärge, mistõttu ei ole sellisel juhul tegemist KarS § 5 lg-s 3 sätestatud tagasiulatuvuse keelu rikkumisega.8 KarS § 76 lg 3 KarS § 76 sätestab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üldtingimused. Kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt sätestab § 76 kolmas lõige välistuse, mille kohaselt ei vabastata ennetähtaegselt süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Kõnesoleva eelnõuga täiendatakse lõiget selliselt, et süüdlase vangistusest ennetähtaegselt vabastamine on lisaks juba olemasolevale piirangule välistatud ka seadustiku eriosas sätestatud juhtudel. Valitud normitehnilise lahendusega kaasneb vabanemispiirangu sätestamine asjakohaste kuriteokoosseisude juures. KarS § 89 lg 3, § 90 lg 3, § 231 lg 3, § 232 lg 3, § 2341 lg 3, § 235 lg 3, § 237 lg 4 Kõnesolevaid sätteid täiendatakse lõikega, mille kohaselt on nende süütegude eest karistatud isiku ennetähtaegne vabastamine välistatud. Tegemist on inimsuse- ja riigivastaste ning terrorikuritegudega, mille raskus on sedavõrd suur, et ühiskondliku õiglustunde tagamiseks on vaja välistada seadusega nende sätete alusel karistatud süüdlaste ennetähtaegne vanglast vabanemine ning tagada mõistetud karistuse kandmine täies ulatuses. KarS § 114 lg 3 KarS § 114 (mõrv) täiendatakse kolmanda lõikega, mille kohaselt on välistatud isiku tähtajalisest vangistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastamine, kui teda on varem karistatud KarS § 113 (tapmine) või 114 sätestatud süütegude eest. Eelnev karistatus samalaadse süüteo eest on tugev indikaator sellest, et süüdimõistetu ei ole varasema vangistuse jooksul suutnud oma käitumist parandada ning võib jätkata raskete isikuvastaste süütegude toimepanemist. Arvestades kõnealuste sätete raskust (ja korduvust) on põhjendatud jätta kõnealused süüdimõistetud ennetähtaegselt vanglast vabastamata. 7 EIKo 12.12.206, nr 34096/02, Zivulinskas v. Lithuania, § 7. Vt samas J. Mujuzi. A Priosner’s Right to Be Released or Placed on Parole: A Comment on Öcalan v Turkey (No. 2) (18 March 2014). Baltic Journal of Law & Politics 9:1 (2016), lk 69-92. 8 Vt analoogiliselt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-74-15 p 12 ning lahend nr 3-1-1-87-08 p 12. KarS § 141 lg 5, § 1411 lg 7, § 1432 lg 5, § 144 lg 4 ning 145 lg 5 Nimetatud seksuaalsüütegusid reguleerivaid paragrahve täiendatakse lõikega, mille kohaselt ei vabastata tähtajalisest vangistusest ennetähtaegselt isikut, keda on varem karistatud karistusseadustiku 9. peatüki 7. jaos sätestatud kuriteo eest (s.o seksuaalse enesemääratlemise vastased süüteod). Sätte sõnastusest nähtub, et ennetähtaegne vabanemine ei ole automaatselt välistatud kõigi seksuaalkurjategijate puhul, vaid üksnes retsidiivsete seksuaalkurjategijate puhul, kelle puhul võib uute kuritegude toimepanemise risk olla suurem. Arvestades, et seksuaalsüüteod põhjustavad ohvritele sageli raskeid tagajärgi (vaimsed ja füüsilised kannatused, alaealiste puhul ka nt normaalse arengu ohustamine), on põhjendatud retsidiivsete seksuaalkurjategijate puhul ennetähtaegne vabastamine välistada. KarS § 175 lg 4 Lisatava sätte kohaselt ei vabastata KarS § 175 lg 11 eest karistatud isikut ennetähtaegselt, kui teda on eelnevalt karistatud seadustiku §-des 133–1333, 175–1751, või 178–179 sätestatud kuriteo eest. Nimetatud sätted puudutavad inimkaubandust ja alaealiste vastu suunatud süütegusid, mis on äärmiselt taunitavad ning mille puhul on samuti põhjendatud jätta süüdlane ennetähtaegselt vabastamata. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm I: KarS §-des 89, 90, 231, 232, 2341, 235, 237 sätestatud teo toime pannud isikud. Mõju sihtrühm II: KarS § 114, 141, 1411, 1432, 144, 145, 175 lg 11 sätestatud teo toime pannud isikud, keda on varem karistatud samalaadse kuriteo eest. 2019. aasta lõpu seisuga oli vanglates kokku 23 süüdimõistetut, kes kuuluvad eelnõu sihtrühma hulka. Neist omakorda 17 isikut kandsid karistust korduva seksuaalkuriteo eest; 3 isikut korduva tapmise eest ja 3 isikut riigivastase süüteo eest. Muudatus hakkaks mõjutama tulevikus süüdi mõistetud isikuid. Viimaste aastate kohtustatistika järgi on sihtrühma kuuluvate süüdimõistetute arv aastas väike (keskmiselt 3-4 inimest). Avalduv mõju: isikud, kellele mõistetakse vangistus eelnõus nimetatud kuritegude eest (arvestades ka eelnõus nimetatud lisatingimuste täidetust), on senisest pikema aja jooksul ühiskonnast eraldatud. Kuna eelnõu sihtgrupp on ühiskonna turvatunnet eriti suurel määral mõjutatavate kuritegude toimepanijad ning nende isikute vanglas viibimise ajal ei ole neil võimalik nimetatud süütegusid väljaspool vanglat võimalik toime panna, tagab muudatus ühiskonnale suurema õiglus- ja turvatunde. Kohtud vabastavad praegu sihtrühma kuuluvatest isikuvastaseid kuritegusid toime pannud süüdimõistetutest tingimisi enne tähtaega kõigest 5–10%, seega võib reaalne mõju süüdimõistetutele osutuda väiksemaks. Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) Muudatusega loodetakse saavutada üldpreventiivset mõju, heidutades ühelt poolt võimalikke kuriteo toimepanijaid ning kinnitades teiselt poolt õiguskuulekate inimeste usku õigussüsteemi. Mõju puudutab üksnes väikest hulka kurjategijaid. Muudatustega taotletakse ka eripreventiivsete eesmärkide saavutamist, sest ajal, mil süüdlane kannab vangistust, ei ole tema poolt uue kuriteo toimepanemine võimalik. Mõju risk võib ilmneda selles, et ilma vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimaluseta on süüdlasel väiksem motivatsioon saavutada vangistusseaduse § 16 alusel koostatavas individuaalses täitmiskavas uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks ette nähtud eesmärke, mis seisnevad kurjategijate taasühiskonnastamisega seotud tegevustes. Pidades aga silmas, et mõju sihtrühma II kuuluvad isikud on samalaadse kuriteo sooritanud korduvalt, võib eeldada, et olemasolevad meetmed kurjategija taasühiskonnastamiseks ei ole mõjusad uue kuriteo sooritamise ärahoidmiseks. Mõju valdkond III: mõju riigiasutustele, ettevõtetele ja kodanikele Muudatusega ei kaasne mõju ettevõtete ja kodanike töökoormusele. Muudatuse mõju riigiasutustele on kahetine: ühelt poolt ei pea vanglad muudatuse tulemusena sihtrühma kuuluvate süüdlaste materjale vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks ette valmistama ning kohtud ei pea sihtrühma kuuluvate süüdlaste tingimisi ennetähtaegset vabastamist arutama. Seega vähendab muudatus vähesel määral vanglate ja kohtute koormust, samuti hoiab kokku kriminaalhooldajate ressurssi, kes ei pea kõnealuste kurjategijate katseaja üle järelevalvet teostama. Teisalt pikeneb sihtrühma kuuluvate isikute ära kantava vangistuse kestus, sest nad ei vabane vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, mis tähendab aga vanglatele mõningast ressursikulu. Kokkuvõttes riigiasutuste töökoormus muudatuse tulemusel väheneb. Mõju ulatus ja avaldamise sagedus on väike, sest isikute arv, kelle tingimisi ennetähtaegne vabastamine välistatakse, ei ole suur. Seega on tegemist väheolulise mõjuga. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatus mõjutab 3-4 süüdimõistetut aastas. Sihtrühma kuuluvad süüdimõistetud vabanevad tingimisi enne tähtaega pigem erandina ehk siis muudatuse tõttu vanglas karistust kandvate vangide arv reaalselt oluliselt ei kasva. Seega oleks muudatuse mõju vanglate kuludele väike. Ühe vangi ülalpidamiskulud on küll 1977 eurot kuus, kuid sellest moodustavad 90% personali- ja kinnistute kulud9, mis ei muutu eelnõu sihtrühma puhul. Vältimatud muutuvad majanduskulud, mis kaasnevad iga täiendava süüdimõistetu vanglas kinnipidamisega (nt toidu- ja meditsiinikulud), on ligikaudu 4% ehk ligikaudu 80 eurot kuus. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja luua uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte. 9 Vanglateenistuse andmed. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.vangla.ee/et/uudised-ja-arvud/vangistuse- kulud. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele ning arvamuse andmiseks Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2020. a (allkirjastatud digitaalselt)  Ministeeriumid Meie 05.11.2020 nr 8-1/6509 KarS muutmise eelnõu (tingimisi ennetähtaegse vabastamise õiguse piiramine) Edastame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale arvamuse andmiseks karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, millega piiratakse teatud kuritegude eest vangistust kandvate kurjategijate tingimisi ennetähtaegse vabanemise õigust. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul arvates avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg minister /*Lisaadressaadid: Riigikohus Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Õiguskantsleri Kantselei Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Tartu Maakohus Viru Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Ülikooli õigusteaduskond Martin Ziehr 620 8118 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 05.11.2020 13:57 Adressaat: Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Harjumk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]> Teema: KarS muutmise eelnõu (tingimisi ennetähtaegse vabastamise õiguse piiramine) Manused: 8-16509 05.11.2020 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: KarS muutmise eelnõu (tingimisi ennetähtaegse vabastamise õiguse piiramine) Registreerimise kuupäev: 05.11.2020 Registreerimise number: 8-1/6509. Ootame teie arvamusi hiljemalt 26.11.2020 läbi DVK või e-posti aadressile [email protected]. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee