Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste konsultatsioonidokument

Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER FINANTSTEENUSTEGA SEOTUD VAIDLUSTE KOHTUVÄLISE LAHENDAMISE MUDELI VÄLJATÖÖTAMISKAVATSUS Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................................................................................2 2. Hetkeolukord ..............................................................................................................................................................4 2.1. Tarbijavaidluste komisjon ..................................................................................................................................4 2.2. Kindlustuse lepitusorgan ja liikluskindlustuse lepitusorgan ..........................................................................5 2.3. Finantsinspektsioon ............................................................................................................................................6 2.4. Vahekohtud ........................................................................................................................................................6 2.5. Kokkuvõte vaidluste ja kaebuste lahendamise võimalustest ...................................................................7 3. Probleemid, eesmärgid ja sihtrühm .......................................................................................................................9 3.1. Probleemid ja eesmärgid.................................................................................................................................9 3.2. Sihtrühm .............................................................................................................................................................11 4. Tehtud uuringud ja analüüsid, kehtivad regulatsioonid ning rahvusvahelised soovitused ......................13 4.1. Tehtud uuringud ...............................................................................................................................................13 4.2. Kehtiv regulatsioon ......................................................................................................................................14 4.3. Maailmapanga soovitused .......................................................................................................................18 5. Kaalutud lahendused .............................................................................................................................................20 5.1. Finantsinspektsiooni mudel .............................................................................................................................20 5.2. Turumudel......................................................................................................................................................23 5.3. Tarbijavaidluste komisjoni mudel ..............................................................................................................25 5.4. Kokkuvõte .....................................................................................................................................................28 6. Teiste riikide praktika ja regulatsioonid ................................................................................................................29 6.1. Madalmaad ......................................................................................................................................................29 6.2. Iirimaa ............................................................................................................................................................30 6.3. Rootsi ..............................................................................................................................................................30 7. Mõjude eelanalüüs .................................................................................................................................................32 7.1. Finantsinspektsiooni mudeli mõjuanalüüs ...............................................................................................32 7.2. Turumudeli mõjuanalüüs ............................................................................................................................34 7.3. Tarbijavaidluste komisjoni mudeli mõjuanalüüs .....................................................................................35 8. Seotud strateegiad ja arengukavad ..................................................................................................................38 9. Eeldatav ajakava ....................................................................................................................................................38 10. Kaasatavad valitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid ..............................................................38 11. Väljatöötamiskavatsuse ettevalmistajad ........................................................................................................38 Lisa 1. Ülevaade finantsteenuste osutajatest 2020. aasta aprilli seisuga ning finantsteenustest. .....................39 Lisa 2. Finantssektori EL õigusaktid .................................................................................................................................41 Lisa 3. Vaidluste kohtuvälise lahendamise mudelite võrdlus ...................................................................................47 Lisa 4. Näited finantsteenustega seotud vaidlustest .................................................................................................54 Lisa 5. Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuväliselt lahendamise üksused teistes riikides .......................58 1  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER 1. SISSEJUHATUS Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamise mudeli väljatöötamiskavatsuse (VTK) eesmärk on analüüsida, kuidas muuta Eestis finantsteenustega soetud vaidluste kohtuväliselt lahendamise võimalused efektiivsemaks. Mis on vaidluste kohtuväline lahendamine? Vaidluste kohtuväline lahendamine on menetlus, kus kliendi ja teenuse osutaja/toote pakkuja vaheline vaidlus lahendatakse ilma kohtusse pöördumata. See hõlmab erapooletut institutsiooni – vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse – kaasamist. See on lihtsam ja kulusäästlik ning üldjoontes vähem formaalne kui kohtumenetlus. Selline kohtuväline üksus vastab üldjoontes järgmistele tunnustele:  tagatud on erapooletus;  see on kliendile taskukohane;  see on tõhus, sh kiire menetlus;  tagatud on läbipaistvus;  vaidluste lahendajate asjatundlikkus vaidluste valdkonnas. Eestis tegutsevatest finantsteenustega seotud kohtuvälistest üksustest on esitatud ülevaade VTK punktis 2, kuid kokkuvõtlikult võib välja tuua, et ühtne, kõiki finantsteenuste osutajaid ja kliente hõlmav ning ainult finantsteenustele spetsialiseerunud kohtuväliste vaidluste lahendamise üksus Eestis puudub. Finantsteenuste klientidel on keeruline orienteeruda, kuhu finantsteenuse kasutamisest tekkinud vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks oleks kõige õigem pöörduda. Võib eeldada, et paljud kliendid ei teagi, et tekkinud vaidluse võiks lahendada ka kohtuväliselt, kaasates selleks kolmanda osapoole. Joonis 1. Kaebuste esitamise ja vaidluste lahedamise võimalused Eestis (vt ka lisas 4 esitatud näidet 1) Finantsteenused muutuvad elanike igapäevaelus järjest tähtsamaks ning sellega seoses suureneb ka finantsteenuste kasutamisest tulenevate vaidluste hulk. Finantsteenuse mõistet võib tõlgendada erinevat moodi. Finantsteenuse osutajad, kes kuuluvad Finantsinspektsiooni (FI) järelevalve1 alla, on näiteks pangad, kindlustusandjad- ja vahendajad, fondivalitsejad, investeerimisühingud ja krediidiandjad, samuti vahendajad, makseasutused ja e-raha asutused. Lisaks sellele pakuvad finantsteenuseid ka isikud, kes ei 1 Vt lisa 1 – loetelud finantsteenuse osutajatest ja finantsteenustest Eestis 2  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER kuulu VTK väljatöötamise hetkel finantsjärelevalve alla (hoiu-laenuühistud, valuutavahetusteenuse pakkujad, liisinguandjad, ühisrahastuse platvormid ning virtuaalvääringu teenuse pakkujad). Samuti võivad finantsteenuste valdkonna vaidlused oma loomult oluliselt erineda. Näiteks kindlustusvaidlused on tihti seotud hüvitise saamise ja selle suurusega, sealjuures on iga juhtum erinev ja olukorrapõhine (nt ükski liiklusavarii pole täpselt samasugune ning sellest tulenevalt ka liikluskindlustusvaidlused), samas kui mitmed muud finantsteenuste osutamisest tekkinud vaidlused tulenevad tihti finantsregulatsioonide ja teenusetingimuste tõlgendamisest (nt tüüptingimuste kohaldamine või lepingueelse teabe andmine). 3  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER 2. HETKEOLUKORD Selleks, et probleeme ja eesmärke täpsemalt kirjeldada, on asjakohane kaardistada need institutsioonid, kuhu finantsteenuste klient saab kehtivate normide ja praktika kohaselt vaidluse tekkimisel kohtuväliselt pöörduda. Euroopas on vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks riigiti erinevad võimalused. Vaidluste kohtuvälise lahendamise teenuseid pakuvad näiteks lepitajad, vahendajad, vahekohtunikud, ombudsmanid ja tarbijakaitseametid, aidates lahenduse leidmiseks kokku viia klient ja teenuse osutaja/toote pakkuja (vt ka lisa 5 ülevaadet Euroopa kohtuvälistest vaidluste lahendamise üksustest). Nad saavad teha lahendusettepaneku või isegi määrata siduva lahenduse (nt vahekohus). Eestis saab finantsteenuste osutamisega seotud vaidluste lahendamiseks kohtuväliselt pöörduda järgmiste üksuste poole (kui teenuse osutajaga kokkuleppele ei ole võimalik jõuda):  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) juures tegutsev tarbijavaidluste komisjon (edaspidi TVK), (kaebuse esitajaks saab olla ainult füüsiline isik) - rahastaja on riik;  Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKSL) loodud kindlustuse lepitusorgan (kindlustuslepingust tõusetuvad vaidlused) - rahastus liidu liikmemaksudest;  Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juures tegutsev liikluskindlustuse lepitusorgan (üksnes liikluskindlustuselepingust tõusetuvad vaidlused) - rahastus fondi liikmemaksudest;  vahekohtud – Tallinna Börsi ja kindlustuse vahekohus (mis oma olemuselt on kohtule sarnased, kuid siiski kohtuvälised). Seega on finantssektoris loodud vaid kindlustusvaidluste lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni kõrvale eraldi kaks lepitusorganit, mis on ühtlasi riigi poolt tunnustatud üksused tarbijakaitseseaduse tähenduses. Kui soovitakse esitada järelevalve alla kuuluva subjekti tegevuse kohta kaebus, puutub finantsteenuste valdkonna probleemküsimustega igapäevaselt kokku järelevalveasutusena ka Finantsinspektsioon. Kaebuse teenuseosutaja tegevuse kohta saab esitada ka TTJA-le. 2.1. Tarbijavaidluste komisjon TVK on tarbijakaitseseaduse alusel tegutsev tarbijavaidlusi lahendav sõltumatu ja erapooletu üksus, mis lahendab tarbijavaidlusi. Selle pädevuses on lahendada tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tulenevaid nii riigisiseseid kui ka piiriüleseid tarbija algatatud tarbijavaidlusi, mille üheks osapooleks on kaupleja, kelle asutamiskoht on Eestis. 2019. aasta tegevusaruande2 kohaselt on tarbijad esitanud TVK-le 2375 avaldust3, aastal 2018 oli avalduste arv 3383, 2017. aastal oli avalduste arv 3246 ning 2016. aastal 2816. Seega on tarbijavaidluste arv Eestis olnud suur. TVK praktika kohaselt laheneb suur osa avaldustest iga-aastaselt menetluse käigus poolte kokkuleppel või kaupleja poolt vabatahtlikult nõude rahuldamisega. Tarbijavaidluste komisjoni otsusega lahendati 2019. aastal 612 avaldust (koos lepituskokkulepetega). Komisjoni puhul on menetluse efektiivsust ja tulemuslikkust mõjutavate oluliste aspektidena aruannetes välja toodud tõendite kogumise temaatika ning komisjoni õiguslikult mitte siduvate otsuste täidetavus. 2 https://komisjon.ee/sites/default/files/komisjoni_2019_tegevuse_aruanne.pdf 3 Avalduste vähenemine on tingitud klassifitseerimise metoodika muutusest 4  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER Finantsteenustest pöörduti komisjoni poole 2019. aastal kõige enam kindlustuse vaidlustega, erinevad kindlustusliigid jagunesid küllaltki ühtlaselt. Finantsteenustega seotud avaldusi esitati 2019. aastal kokku 86, avalduste arv on jäänud ligikaudselt sarnaseks võrreldes 2018. aastaga. TVK-l on võimalik avaldusi lahendada ja menetleda üksnes poolte esitatud dokumentaalsete tõendite alusel. Juhul, kui tõendid puuduvad või on ebapiisavad, ei pruugi taotletava eesmärgi saavutamine kohtuvälises menetluses olla mõttekas. Aastal 2018 olid 445-l juhtumil menetlusega seotud asjaolud sellised, et avalduse lahendamist komisjoni menetluses ei võimaldanud. Tekkis vajadus asja põhjalikult uurida ja ära kuulata tunnistajad, probleemiks oli tõendite kogumine ning asjaolu, et otsuse täitmine ei olnud perspektiivikas. See tõi kaasa menetluse lõpetamise, sest asi osutus komisjonimenetluseks sobimatuks. Pädevuse puudumise tõttu jäeti 144 avaldust menetlusse võtmata. Vaidluses puudus tarbija ja kaupleja suhe, vaidlust oli lahendatud teises vaidluste lahendamise organis, vaidluse sisu ei olnud komisjoni pädevusega vastavuses ning kaupleja oli registreeritud väljaspool Eestit, seega selliselt esitatud kujul puudus komisjonil pädevus selle lahendamiseks. TVK otsuste täitmiseks puuduvad vahetud sunnivahendid (otsused on nö soovitusliku iseloomuga ja täitmiseks vabatahtlikud). Juhul, kui kaupleja ei täida komisjoni otsust, mis on tehtud tarbija kasuks, lisatakse kaupleja nimi komisjoni veebilehel olevasse musta nimekirja (komisjoni otsuseid mittetäitnud ettevõtjate nimekiri) ning teavitatakse sellest avalikkust. 2018 aastal lisati eelnimetatud nimekirja 151 otsust. Tabel 1. Tarbijavaidlused 2015–2019.a 2015 2016 2017 2018 2019 Esitatud avaldusi kokku 2058 2816 3246 3383 2375 Esitatud avaldusi, finantsteenused 72 85 86 Menetlusse võetud, finantsteenused 3 (1) 7 (3) - (6) 30 (18) 40 (sulgudes kindlustus) Finantsteenuses tarbijale kasulik otsus4 3 7 - (6) 10 - 2.2. Kindlustuse lepitusorgan ja liikluskindlustuse lepitusorgan Kindlustuse lepitusorgan lahendab kindlustuslepingust, selle vahendamisest või ettevalmistamisest tulenevaid vaidlusi. Liikluskindlustuse lepitusorgan lahendab liikluskindlustuse seadusest, liikluskindlustuse lepingust, kahju hüvitamisest või liikluskindlustuse seaduse alusel esitatud tagasinõudest tulenevaid vaidlusi. Lepitusorganite avaldatud statistika5 kohaselt esitati 2019. aastal lepitusorganitele lepitusmenetluse algatamiseks 291 avaldust, 2018. aastal 332 avaldust ning 2017. aastal 324. Vastavalt algatati neist 266 (2019.a), 295 (2018.a) ja 307 (2017.a) menetlust. Vaidluste sisuks on põhiliselt hüvitise saamine ja selle suurus, moodustades 80–90% vaidlustest. Lepitusorgani menetluse eelduseks on poolte valmidus lepitusele allutada ning tulemuseks on poolte kokkulepe. 2019. aastal lõppes 68% kindlustuse lepitusorganis lõpetatud lepitustest kokkuleppega ning liikluskindlustuse asjadest lõppes lepitustest 75% kokkuleppega. Lepitusmenetluse tagasisidele vastajatest 61% leidis, et lepitusvõimalusest oli kasu. 2020. aasta esimeses pooles registreeriti 147 avaldust, mis on 16 avaldust vähem, kui 2019. aasta esimeses pooles. 4 Otsusega seotud menetluse algus võib jääda eelmisesse perioodi 5 https://www.lkf.ee/sites/default/files/Lepitusorgan_aruanne_2019%287%29.pdf?433 5  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER Tabel 2. Kindlustuse lepitusorganite statistika 2015 – 2019.a 2015 2016 2017 2018 2019 Esitatud avalduste arv 232 321 324 332 291 Menetlusse võetud avalduste arv 213 304 307 295 266 Kokkuleppele jõutud lepituste arv 200 211 202 2.3. Finantsinspektsioon FI poole on võimalik pöörduda, kui soovitakse esitada järelevalve alla kuuluva subjekti tegevuse kohta kaebus, kuid arvestades FI pädevust, ei ole kaebuste menetlemise eesmärk mitte pooltevahelise vaidluse lahendamine, vaid järelevalve subjekti tegevuse suunamine, kontrollimine. Kaebuse esitajaks võib olla nii tarbija kui muu finantsteenuste klient. FI-l puudub vaidluste lahendamise pädevus ning FI ei anna konkreetsetes juhtumites hinnangut, kas poole tegevus on õiguspärane. FI saab kaebuse alusel teha finantsasutusele järelepärimise ning kontrollida, kas selle tegevus vastab seadusele, selle põhjal annab FI kaebajale selgitusi. Kliendikaebuste registreerimine ja süstematiseerimine annab FI-le ülevaate finantsteenuste turu peamistest vaidlustest. See aitab kaasa riskipõhise järelevalvemudeli rakendamisele teenusejärelevalve valdkonnas.6 Finantsteenustega seotud ja kliendi esitatud kaebuste maht, sh teenuseliigi- ja pakkuja lõikes on FI summeeritult välja toonud oma aastaraamatutes7. 2019. aastal esitati FI-le finantsteenuste kohta kokku 233 kaebust, aasta varem oli neid olnud 196 ning 2017. aastal 186. Seega nähtub, et klientide kaebuste arv finantsteenuste kohta on kasvamas. Tabel 3. Finantsinspektsioonile esitatud kaebuste arv valdkonna kaupa 2015.–2019. a 2015 2016 2017 2018 2019 Pangateenused 78 102 92 121 139 Kindlustus, sh kindlustusvahendus 31 45 44 45 42 Krediidiandjad ja -vahendajad 19 47 23 39 Muud 3 8 3 7 13 Kokku 112 174 186 196 233 Pankade puhul esitatakse kõige rohkem kaebusi arvelduste, peamiselt maksetehingute täitmise kohta. Samuti laekus kaebusi selle kohta, et pank on keeldunud kliendisuhte loomisest või otsustanud kliendisuhte lõpetada. Krediidiandjate ja -vahendajate puhul tekib kõige rohkem erimeelsusi krediidi kulukuse määra ja lepingujärgsete kohustuste täitmise üle. Kindlustuses vaieldakse kõige sagedamini kahjude hüvitamisest keeldumise ja hüvitise suuruse üle, kuid ka kahjujuhtumite menetlemise aja ja kahjude hüvitamise meetodite üle. 2.4. Vahekohtud Vahekohus ehk arbitraaž on alternatiivne vaidluste lahendamise vorm, milles õigusliku vaidluse osapooled annavad oma seisukohad sõltumatule kolmandale osapoolele otsustamiseks. Vahekohtu otsus on 6 Finantsinspektsiooni aastaraamat 2018. lk 39: https://www.fi.ee/sites/default/files/2019-05/fi_aa_2018.pdf 7 https://fi.ee/et/teema/aastaraamat 6  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER võrreldav kohtuotsusega. Kui seda vabatahtlikult ei täideta, rakendatakse tavapärast täitemenetlust. Üldiselt on vahekohtus vaidluste lahendamine kiirem kui kohtusüsteemis ning sellega ei pruugi kaasneda ka kohtumenetlusele omaseid kulusid. Nasdaq Tallinna vahekohus. Vahekohtu reglement on aastast 2004, mistõttu kannab vahekohus nimetust Tallinna Börsi Vahekohus8. Tegemist on alaliselt tegutseva sõltumatu vahekohtuga, mille eesmärgiks on Börsil tehingute tegemise või väärtpaberite noteerimisega või muul viisil Börsiga seotud vaidluste lahendamine, kui poolte vahel on olemas kehtiv vahekohtu kokkulepe. Viimasel viiel aastal on vahekohtus lahendatud kolm vaidlust (2018. aastal 2 ja 2017. aastal 1). Kindlustuse vahekohus. Kindlustuse vahekohtus9 lahendatakse kindlustusvaidlus siis, kui vaidlevad pooled on selles kokku leppinud. Tavaliselt lahendatakse vahekohtus kindlustusandjate omavahelisi vaidlusi. Vahekohtu menetlus võib olla lepitusmenetluse jätk, kui pooled lepituse käigus nii kokku lepivad. 2019. aastal ühtegi vaidlust vahekohtus ei menetletud. Aastatel 2018 ja 2017 menetleti kummalgi aastal üks vaidlus. 2.5. Kokkuvõte vaidluste ja kaebuste lahendamise võimalustest Kokkuvõttes on Eestis kohtuväliseks vaidluse lahendamiseks võimalik finantsteenuse puhul pöörduda kindlustuse valdkonnas lepitusorgani poole ja tarbijatel sõltumata valdkonnast TVK poole. Praktikas pöördutakse siiski olulisel määral ka FI ning TTJA poole, lootuses saada tuge oma õiguste kaitseks. Seega puudub ühtne, kõiki finantsteenuseid hõlmav kohtuväliselt vaidluste lahendamise üksus. Joonis 2: Koondjoonis TVK-le ja kindlustuse lepitusorganitele esitatud avaldustest ning Finantsinspektsiooni poole pöördutud kaebustest (allikas: Rahandusministeerium) Kohtuväliselt esitatud finantsteenuste klientide kaebused 4000 Avaldused TVK-le Avaldused TVK-le finantsteenustes Kaebused FI-le 3000 Avaldused lepitusorganitele 2000 1000 0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Jooniselt 2 nähtub, et finantsteenustega seotud kaebuste arvud nii komisjonile, lepitusorganitele kui ka FI-le moodustavad üsna väikese osa TVK-le esitatud kaebuste koguarvust. 8 https://www.nasdaqbaltic.com/files/tallinn/oigusaktid/ee_bors_vahekohtu_reglement.pdf 9 https://www.lkf.ee/sites/default/files/Vahekohtu_reglement_kinnitatud.pdf 7  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER Siit saab tõstatada järgmised küsimused:  Kas finantsteenustega seotud vaidlusi ongi pigem vähe või ongi vaidluste arv proportsioonis finantsteenuste mahtudega?  Kas finantsteenuste tarbijad pöörduvad erimeelsuste korral pigem kohtusse või jäävadki probleemid lahenduseta, st erimeelsuste korral loobutakse edasisest vaidlemisest?  Kas finantsteenuste kliendid pole piisavalt teadlikud vaidluste kohtuväliselt lahendamise võimalustest?  Kas finantsteenuste osutajatega on lihtsam jõuda kokkuleppele ja kas erapooletu üksuse abi pole vaidluste lahendamisel asjakohane? Kui võrrelda aga 2019. aastal kindlustuse lepitusorganite menetlusse võetud avalduste arvu (261) ja TVK-s menetlusse võetud kindlustusvaidluste arvu (10), siis nende suurusjärgu erinevus tuleneb asjaolust, et kindlustusandjate kindlustustingimustes on üldjuhul vaidluste lahendamise üksusena välja toodud just (liiklus)kindlustuse lepitusorgan. Samuti soovitab tarbijavaidluste komisjon ise asjakohastel juhtudel tarbijatel pöörduda pigem lepitusorgani poole. Sealjuures saab tarbija ka pärast lepitusorgani lepitusmenetlust pöörduda sama vaidlusega tarbijavaidluste komisjoni poole. Alati jääb tarbijale õigus pöörduda pärast ebaõnnestunud lepitust oma õiguste kaitseks sama vaidluse lahendamiseks kohtusse. Kui võrrelda FI-le esitatud kaebuste ning TVK-s menetletud avalduste arvu, võib eeldada, et finantsteenusega seondub olulisel määral vaidlusküsimusi, mis vajavad eraldi ja valdkonnapõhist tähelepanu. VTK lisas 4 on esitatud näide kliendi valikukohtadest seoses vaidluse lahendamisega ning näited finantsteenustega seotud vaidlustest, sealhulgas nii aastate vältel avalikkuse ette jõudnud õiguslikult keerulistest vaidlustest kui ka lihtsamatest tarbijavaidlustest. 8  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER 3. ROBLEEMID, EESMÄRGID JA SIHTRÜHM 3.1. Probleemid ja eesmärgid PROBLEEM 1. EESMÄRK 1. Klient ei ole motiveeritud pöörduma või ta ei tea Kliendid teavad, kuhu pöörduda ja julgevad kuhu pöörduda, kui ta soovib finantsteenuse pöörduda osutajaga vaielda (ilma, et peaks kohtusse 1.1. Informatsioon vaidluste lahendamise nn pöörduma) üksuse ja tema tegevuse kohta on 1.1. Avalikkuse informeerimine on puudulik vaidluse piisavalt kättesaadav. kohtuväliselt lahendamiste võimalustest 1.2. Vastav menetlus on reglementeeritud ja (puudub lihtne teavituskanal/portaal). eeskirjad avalikud. 1.2. Finantsinspektsioon ei lahenda vaidlusi. 1.3. Huvide konflikti olukorrad on maandatud. 1.3. Kindlustuslepitusorgan lahendab üksnes 1.4. Vaidlustega seotud statistika on avalik. kindlustusvaidlusi, teised erialaliidud (Pangaliit) ei ole vastavat lepitusorganit moodustanud või mõnes finantsteenuste valdkonnas puudub erialaliit. 1.4. Kliendid ei pruugi usaldada erialaliidu moodustatud lepitusorganit. PROBLEEM 2. EESMÄRK 2. Kõik kliendid ei saa finantsteenustega seotud Võimalikult suur osa finantsteenuste klientidest vaidlusi kohtuväliselt lahendada või kõiki saab oma vaidluse kohtuväliselt lahendada finantsteenustega seotud vaidlusi ei lahendata 2.1. Üldjuhul saavad kohtuvälisel teel oma 2.1. Juriidilisest isikust klient ei saa pöörduda TTJA vaidlust lahendada kõik finantsteenuste juures oleva komisjoni (TVK) poole (samas EL kliendid, nii tarbijad kui juriidilised isikud. õigus näeb ette ka sellise võimaluse juriidilistest 2.2. Üldjuhul lahendatakse kõiki isikutest klientidele). finantsteenustest tõstatuvaid vaidlusi (sh 2.2. Kõik finantsteenuste pakkujad ei kuulu ka Finantsinspektsiooni järelevalve alla Finantsinspektsiooni järelevalve alla. mittekuuluvate subjektide pakuvate 2.3. Kohati on ebaselge, kas tegemist on teenustega seotud vaidlusi – nt hoiu- finantsteenusega (nt krüptovaldkond). laenuühistute pakutavad teenused või nn krüptoteenused). 2.3. Vaidluste lahendamine on kliendile tasuta või mõistliku tasu eest. PROBLEEM 3. EESMÄRK 3. Tänane vaidluste kohtuväliselt lahendamise Vaidluste kohtuväliselt lahendamise süsteem korraldus/süsteem ei pruugi kliendi ja/või on efektiivne, sh suunab finantsteenuste järelevalve jaoks olla efektiivne/tulemuslik osutajaid ja kliente mõistlikule käitumisele 3.1. Ebapiisav ressurss (vähe on isikuid, kes vaidluste 3.1. Menetlus on tõhus ja kiire: lahendamisega tegelevad)10. 10 Näiteks VTK punktis 4.1 viidatu EY raporti kohaselt „TVK lahendatavad tarbijavaidlused puudutavad väga erinevaid valdkondi ning TVK-s ei eksisteeri komisjoni esimeeste hulgas spetsialiseerumist konkreetsetele toodetele või teenustele, mis võib viia olukorrani, kus komisjoni esimees ei ole konkreetse vaidluse lahendamiseks piisavalt kompetentne.“ 9  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER 3.2. Teadmiste nappus või vähene kokkupuude - süsteem on kulusäästlik (võimalusel finantsteenuste turuga TVK-s (arvestades, et kasutatakse süsteemi loomiseks finantsteenustega seotud vaidlused on sageli olemasolevaid struktuure); keerulised). - menetlustähtajad on mõistlikud ja neist 3.3. Menetlus ei pruugi alati olla ülemäära kiire11. peetakse üldjuhul kinni ning 3.4. TVK otsused ei ole osapooltele siduvad ülekoormuse vältimiseks leitakse kiireid (teenuseosutaja ei ole kohustatud otsust ja tõhusaid viise; täitma). - rakendatakse filtreid või eelmenetlust, 3.5. Vähene kaebuste integreeritus kus on lihtsad kaasused (näiteks poolte finantsjärelevalve planeerimisse ja omavahelised möödarääkimised), mis protsessidesse. lahenevad eelkõige tänu selgitamisele; - vaidluspooled täidavad vastuvõetud otsuseid/kokkulepet (juhul kui otsuste täitmine on vabatahtlik, mitte siduv); - olukordades, kus lahendust ei sünni, pakub süsteem siiski lisaväärtust, nt oma seisukoha näol; - tüüpvaidluste olemus ja otsuste sisu avaldatakse sobivas üldistusastmes, et suunata klientide ja teenusepakkujate praktikat. 3.2. Süsteem on jätkusuutlik - tagatud on stabiilne rahastamine (kas läbi riigieelarve või tasudega, mida maksavad otseselt finantsteenuse osutajad; - personal on järjepidevalt koolitatud ja töö piisavalt tasustatud; - võimekus teha vajadusel koostööd nii Eesti kui ka välisriikide kolleegidega; 3.3. Võimaluse korral panustab süsteem ka elanike finantsteadmiste edendamisse. Eesmärkide saavutamiseks on käesoleva VTK punktis 5 analüüsitud kolme vaidluste kohtuvälise lahendamise mudelit:  FI mudel. FI juures tegutseva finantsteenuste ombudsmani loomine, mille pädevusse kuuluks kõiki finantsteenuste osutajaid ja finantsteenuseid hõlmav vaidluste menetlus. Paralleelselt säilib võimalus lahendada vaidlusi erasektori initsiatiivil loodud lepitusorganites (nt kindlustus), kui selliseid on loodud, kuid TTJA juures tegutsev komisjon FI mudeli loomise korral finantsteenuste alaseid vaidlusi enam ei lahendaks. Eraldi vajab otsustamist kohustusliku liikluskindlustuse alaste vaidluste lahendamise asukoht, 11 TVK aruande (https://komisjon.ee/sites/default/files/komisjoni_2019_tegevuse_aruanne.pdf) kohaselt “Üle poole vastanutest (u 60%) jäi menetluse tähtaegadega pigem või väga rahule. Samas on paljudel menetluses osalenud tarbijatel ja kauplejatel arusaam ning ootus, et menetlus peaks olema veelgi kiirem. Üldistatud tagasisides tõid tarbijad välja soovi, et otsuste täitmine võiks olla kauplejatele kohustuslik, ning ootuse kiiremale menetlusele. “ 10  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER mille iseloomust tulenevalt võib olla otstarbekas jätta nende lahendamine igal juhul Liikluskindlustuse Fondi juures tegutseva lepitusorgani juurde 12. FI mudeli korral oleks eelkõige vaja muuta Finantsinspektsiooni seadust.  Turumudel. Turuosaliste erialaliitude juures tegutsev(ad) finantsteenuste osutamisega seotud vaidluste lahendamise lepitusorgan(id). Selle mudeli korral ei ole tõenäoliselt vaja õigusakte muuta (vajab samas veel eraldi hindamist). Paralleelselt säilib tarbijatel võimalus lahendada vaidlusi TTJA juures tegutsevas komisjonis.  TVK mudel. TTJA juures juba tegutsev komisjon. Paralleelselt säilib võimalus lahendada vaidlusi erasektori initsiatiivil loodud lepitusorganites (nt kindlustus), kui selliseid on loodud, kuid FI juures finantsteenuste alaseid vaidlusi lahendada ei saaks. Ka selle mudeli puhul tuleks eraldi otsustada liikluskindlustuse vaidluste küsimus (vt FI mudel). Selle mudeli korral oleks vaja õigusakte muuta (nt et tagada ka juriidilistest isikutest klientidele vaidlemise võimalus, lisaks mitmed menetlusnormid võivad vajada täiendamist). 3.2. Sihtrühm Peamised sihtrühmad, keda potentsiaalsed muudatused võivad mõjutada, on eelkõige:  tarbijad, ent ka juriidilisest isikust finantsteenuste kliendid;  finantsteenuste osutajad, nagu pangad, krediidiandjad ja -vahendajad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, makseasutused, kindlustusandjad ja -vahendajad ning ka finantsjärelevalve alla (veel) mitte kuuluvad teenuse osutajad (vt lisa 1);  välisriigi finantsteenuste osutajate filiaalid Eestis;  järelevalve ja vaidluste lahendamise üksused, nagu TVK, kindlustuse lepitusorganid ja FI, kohtutäiturid, kohtud, erialaliidud. Joonis 3. Finantsjärelevalve alla kuuluva sihtrühma suurus mahtudes (allikas: Finantsinspektsioon: Eesti finantsasutuste osutatud investeerimis- ja pangateenuste maht 2019. aasta lõpu seisuga; joonis: Rahandusministeerium) Finantsteenuste mahud (mln eur) Muud finantsinstrumendid 233 687 Investeerimis- ja muud hoiused 527 Tähtajalised ja säästuhoiused 1592 3565 Nõudmiseni ja üleööhoiused 6489 16266 Krediidiandjate laenud 0 1164 Pangalaenud 9171 19811 Individuaalportfellid 102 594 Investeerimisriskiga elukindlustuse eraldised 287 287 Eestis pakutavad välisfondid 69 83 Pensionifondid 4955 4955 Avalikud investeerimisfondid 0 495 0 4000 8000 12000 16000 20000 Sellest EE eraisik Maht 12 Ligikaudu 80% vaidlustest puudutavad kas liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid või saadava hüvitise suurust. 11  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER Eesti Liisinguühingute Liitu kuuluvate liisinguettevõtjate uusmüügi maht oli 2020. aasta veebruaris 66,2 miljonit eurot ning jääk veebruari seisuga 2 547,8 miljonit eurot. Hoiu-laenuühistud väljastasid 2019. aastal laene 125 884,30 tuhande euro eest ning kaasasid hoiuseid 128 131,70 euro eest. Sihtrühma määratlust mõjutavad tegurid:  Finantsteenuse klient - kohtuvälise vaidluse algatajaks on finantsteenuse klient. VTK eelduseks on, et lisaks tarbijatele vajavad vaidluste kohtuvälist lahendamise võimalust ka juriidilisest isikust kliendid. Eraldi vajab täpsustamist, kas vaidluste kohtuvälise lahendamise mudeliga peaks olema kaetud vaid väikeettevõtjast kliendid. Lisaks, kas tuleks ette näha piirangud seoses tarbijate finantsteadlikkusega (kutselised investorid), välistades nad vaidlustest. VTK punktis 4.2.1 ja lisas 2 on välja toodud EL õigusest lähtuvad normid, mille kohaselt tuleb tagada kohtuväliste vaidluste lahendamise võimalus teatud juhul mitte üksnes tarbijatele, vaid kõigile klientidele. Üheks selliseks näiteks on makseteenused, mis ettevõtluse toimimise seisukohalt seoses õiguse ja võimalusega käsutada oma vara makseteenuse raames on võrdselt olulised nii eraisikute kui ettevõtjate jaoks. Vaadates FI ja kindlustuse lepitusorganite poole kaebustega pöördumiste statistikat, siis on näha, et oma vaidlusele finantsteenuse pakkujaga otsivad kohtuvälist lahendust sageli ka juriidilised isikud.  Finantsteenuse osutaja, kes ei kuulu finantsjärelevalve alla – kuivõrd eesmärgiks on võimalusel luua kõiki finantsteenuseid hõlmav vaidluste lahendamise süsteem, on käesoleva VTK eelduseks, et sinna alla kuuluvad ka teenuseosutajad, kes ei kuulu FI finantsjärelevalve alla. Näiteks 2019. aastal oli TVK- s menetluses kolm finantsteenuste valdkonna kaebust seoses teenusosutajatega, kes ei kuulu FI finantsjärelevalve alla (nt valuutavahetusteenus ja virtuaalvääringute teenus). 12  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER 4. TEHTUD UURINGUD JA ANALÜÜSID, KEHTIVAD REGULATSIOONID NING RAHVUSVAHELISED SOOVITUSED 4.1. Tehtud uuringud Ernst & Young Baltic AS viis 2019. aastal Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi analüüsi „Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis“ 13 (edaspidi EY raport). Uuringu eesmärk oli analüüsida Eesti tänase tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise skeemi toimimist ning võimalusi selle parendamiseks, et tagada usaldusväärsete, jätkusuutlike ja tõhusate tarbijavaidlusi kohtuväliselt lahendavate üksuste olemasolu. Uuringu tulemusena toodi välja järgmised hetkel Eesti kohtuväliste tarbijavaidluste süsteemis esinevad probleemid:  komisjoni esimeeste valdkondlike teadmiste vähesus;  TVK ebapiisava rahastuse tõttu ei ole võimalik tasustada erialaliitude esindajate tööd komisjonis;  valdavalt kauplejatel lasuv tõendamiskohustus ning musta nimekirja mõju;  küsitlusele vastanud kauplejate madal usaldusmäär komisjoni ja menetlusprotsessi osade vastu. Lõpparuanne sisaldab ka ettepanekuid tänase tarbijavaidluste süsteemi parendamise ning efektiivsemaks muutmise kohta, kuid käesolevas VTK-s on eelkõige välja toodud finantsteenuste valdkonnaga seotud soovitused. Aruande punktis 8.3.3 (lk 105) on kirjas, et intervjuudest FinanceEstonia krediidiandjate nõukogu esindajaga, Bigbanki esindajaga ning FI esindajaga selgus, et eraldiseisva kohtuvälise tarbijavaidluste lahendamise üksusena oleks mõttekas luua finantsvaidlustele spetsialiseerunud üksus. Konkreetne üksus saaks olla kas TVK-st eraldiseisev või selle juurde kuuluv erialane finantsvaidlustele keskendunud üksus ning üksus võiks toimida ja olla üles ehitatud EKsL-i ning LKF-i lepitusorganite põhimõttel. See tähendab, et iga Eestis tegutsev finantsasutus liituks selle üksusega vabatahtlikult. Selle rahastamine oleks kaetud liikmemaksudest ning menetluse liigiks oleks lepitusmenetlus. Selline üksus aitaks finantssektoris esineda võivaid tarbijavaidlusi ühe üksuse alla koondada ja ühtlustada menetluspraktikat, suurendada tarbijate õigusi ning tagada tarbijatele vaidluste lahendamisel ühtse kvaliteedi. Finantsvaidlusi lahendava üksuse haldusalasse kuuluksid kõik FI-lt tegevusloa saanud organisatsioonid (v.a EKsL-i ja LKF-i lepitusorganitesse kuuluvad kindlustusandjad) – pangad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, investeerimis- ja pensionifondid, makseasutused, e-raha asutused, krediidiandjad- ja vahendajad ning väärtpaberitega tegelevad isikud. Lisaks tuleks kaaluda võimalust anda ADR-üksusele võimalus lahendada ka hetkel FI-lt tegevusluba mittesaanud hoiu- ja laenuühistuid ning muid finantsteenuseid pakkuvaid kolmandaid isikuid puudutavaid vaidlusi. EY raporti järgi eksisteerib eraldiseisva finantsvaidlustega tegeleva üksuse loomiseks kaks võimalust: 13 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/uuringud/tarbijavaidluste_kohtuvalise_lahendamise_voimalikud_mudelid_eestis.pdf 13  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER  FI avaldas seisukohta, et selline üksus peaks eksisteerima loogiliselt hetkel finantsjärelevalvet tegeva FI juures.  FinanceEstonia ning Bigbank esindasid seisukohta, et finantsüksus võiks eksisteerida eraldiseisva ning vabatahtlikkuse alusel loodava üksusena, mis ei kuuluks FI haldusalasse ega oleks otseselt FI poolt kontrollitud. EY aruande koostajate soovitus on, et finantsüksuse kui kohtuvälise tarbijavaidlusüksuse tegevus oleks loodud FI juurde eraldiseisva haruna. Lisaks hõlmab EY raporti punkt 8.5 Business to business (B2B) vaidluste lahendamise võimalusi. Raporti kohaselt avaldas FI seisukohta, et B2B vaidluste lahendamine väike- ja mikroettevõtete ning finantsasutuste vahel oleks kindlasti vajalik ning FI on ka seisukohal, et kui luua nende juurde vaidlustega tegelev finantsüksus, oleks mõttekas ning ka efektiivne nii kulude kui ka kompetentsi ja õigusloome poolest anda finantsüksusele õigus lahendada ka B2B vaidlusi. Rahastusskeem B2B vaidluste lahendamiseks oleks identne finantsüksuse juures toimuvate tarbijavaidluste lahendamise skeemiga. Üksuse rahastamine toimuks FI-le makstavatest tasudest ning ettevõtetele peaks rakendama menetlustasu, millel oleks ühtlasi distsiplineeriv iseloom ja mis tagastataks ettevõtjale, kui B2B vaidlus võidetakse. FinanceEstonia ning Bigbanki esindajad arvasid samuti, et Eesti kontekstis oleks mõttekas luua kas TVK juures eraldiseisev või selle haldusalasse kuuluv B2B kohtuväline vaidluste lahendamise üksus, mis tegeleks mikro- ja väikeettevõtete ning finantsteenuste osutaja vaheliste vaidlustega. Peamiseks puuduseks peetakse hetkel üldkohtumenetlusele kuluvat aega (3-4 aastat) ning raha. Samuti ei pakkuvat lahendust eksisteerivad vahekohtud, nagu Eesti Kaubandus ja Tööstuskoja arbitraažikohus tulenevalt finantssektori spetsiifikast ning seda reguleerivast keerulisest õiguslikust raamistikust. FinanceEstonia ja Bigbanki esindajad leidsid uuringu käigus, et eraldiseisev B2B-üksus annaks võimaluse finantsasutustele ja võlausaldajatele lahendada vaidlusi kiirelt ning efektiivselt väiksema aja- ja rahakuluga. Vaidlusüksus lahendaks ka investeerimisteenustega ja vara valitsemisega seotud vaidlusi ning pakuks börsil noteeritud äriühingute väikeaktsionäridele kaitset. Samuti aitaks sellise üksuse olemasolu ühtlustada menetluspraktikat ning samuti võiks tekkiv menetluspraktika olla sisendiks seadusandjale tulevikus õigusliku raamistiku kujundamisel. Rohkem kõnealuses valdkonnas viimastel aastatel uuringuid läbi viidud ei ole. 4.2. Kehtiv regulatsioon 4.2.1. Euroopa Liidu õigusest tulenevad nõuded ja soovitused Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv Eestis kehtiv kohtuväline tarbijavaidluste lahendamise korraldus baseerub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta 14, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta ning 1. märtsil 2016 jõustunud tarbijakaitseseadusel. Direktiivist lähtuvalt on liikmesriigid kohustatud tagama tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise üksuste olemasolu, mis menetleksid kaupade ja teenuste müügilepingutest tulenevaid vaidlusi. Tarbijakaitseseadus näeb ette, et tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi viivad läbi vastavad vaidluste kohtuvälise lahendamisega tegelevad üksused, keda on vastava asutusena 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/11/EL, tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv) (21. mai 2013) 14  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER tunnustanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (vt VTK punkte 2.1 ja 2.2, kui tunnustatud finantsteenustega seotud vaidluste lahedamise üksused). Direktiivi põhipunktid:  ELi riigid peavad tagama, et kõik lepinguõiguslikud vaidlused, mis tekivad ELis elavate tarbijate ja ELis registreeritud kauplejate vahel seoses kaupade müügi või teenuste osutamisega, saaksid esitada vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele. Seda kohaldatakse nii internetipõhistele kui ka interneti vahenduseta müügile või teenuse osutamisele.  Vaidluste kohtuväline lahendamine pakub tarbijatele taskukohase, lihtsa ja kiire vaidluste lahendamise võimaluse, juhul kui kaupleja keeldub toote parandamisest või raha tagastamisest, kui tarbijal on selleks õigus.  Vaidluste kohtuvälise lahendamise üksused tegutsevad neutraalsel viisil, nt vahendaja, ombudsmani või vaidluskomisjoni kaudu, kes üritab lahendada vaidlust vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse teel. Olenevalt konkreetse vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse kasutatavast menetluse vormist võib erapooletu osapool kas: o pakkuda või määrata lahenduse või o tuua pooled kokku, eesmärgiga jõuda kokkuleppeni.  Menetluste puhul, mille eesmärk on vaidluse lahendamine määratud lahenduse abil, võib kõnealune lahendus olla poolte suhtes siduv ainult siis, kui pooli teavitatakse eelnevalt selle lahenduse siduvast iseloomust ning nad on sellega selgesõnaliselt nõus. Kaupleja ei pea väljendama selgesõnalist nõusolekut, kui siseriiklike eeskirjadega on ette nähtud, et lahendused on kauplejate suhtes siduvad.  Kõik vaidluste kohtuvälise lahendamise üksused peavad vastama siduvatele kvaliteedinõuetele, mis tagavad nende tõhusa, õiglase, sõltumatu ja läbipaistva tegevuse.  Iga ELi riik peab määrama ühe või mitu pädevat asutust, kes teostavad siseriiklikul tasandil järelevalvet vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuste üle ja tagavad kvaliteedinõuetele vastavuse. Pädevad asutused koostavad vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuste siseriiklikud nimekirjad.  Kauplejad, kes kohustuvad või on kohustatud kasutama vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusi, peavad teavitama tarbijaid oma veebisaidil vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustest ja müügi või teenuse osutamise üldtingimustest. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada vahetult tarbija ja kaupleja vahel, peavad nad lisaks teavitama tarbijat vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustest.  Läbipaistvuse huvides tagavad liikmesriigid, et vaidluste kohtuvälise lahendamise üksused annavad oma veebisaitidel selget ja kergesti mõistetavat teavet. Sealhulgas peavad nad märkima oma kontaktandmed, nende pädevusse kuuluvate vaidluste liigid, vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse keskmise kestuse ja kulud ning vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse tulemuse õigusliku tagajärje. Vaidluste kohtuvälise lahendamise üksused peavad oma veebilehel avaldama ka oma tegevuse aastaaruanded, mis sisaldavad teavet menetletud vaidluste kohta. Finantsteenuste direktiivid ja määrused Käesoleva VTK lisas 2 on välja toodud EL finantsteenuste direktiivid ja määrused, mille järgi peavad liikmesriigid looma finantsteenuste osutamisest tulenevate vaidluste lahendamiseks kohtueelse (või kohtuvälise) menetluse süsteem. Esmaseks eesmärgiks peetakse vajadust kaitsta finantsteenuste kasutajat kui finantsteenuse osutajaga sõlmitava lepingu nõrgemat poolt ning lisaks tagada vaidluste kiirem ja odavam lahendamine. 15  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER EL finantsteenuseid puudutavates õigusaktides on kohtuvälise vaidluste lahendamise üksuste pädevust kajastatud subjektide suhtes mõnevõrra erinevalt. Kui teatud osa õigusaktidest kohustab looma kohtuvälist vaidluste lahendamise üksust eelkõige tarbijate kaebuste jaoks, siis on mitmed direktiivid ja määrused, mis laiendavad üksuse pädevust ka muudele klientidele. Selline kohustus tuleneb ka näitena määrusest (EÜ) 924/2009 piiriüleste maksete kohta ja määrusest (EL) 2015/751 kaardipõhiste makseteenuste vahendustasude kohta. Direktiividena laiendavad kohtuväliste vaidluste lahendamise üksuse pädevust näiteks direktiiv 2016/97/EL kindlustuse turustamise kohta, direktiiv 2009/110/EÜ e-raha asutuste kohta, direktiiv 2009/138/EÜ kindlustustegevuse kohta ja direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta. Vaidluste lahendamise sätete täpne sõnastus võib EL õigusaktides olla erinev, kuid üldistavalt võib tuua välja järgmised tunnused ja põhimõtted:  tagada tuleb kohtueelne või -väline vaidluste lahendamise kord (out-of-court settlement of disputes);  vaidluste kohtuvälise lahendamise kord on mõistlik, erapooletu, läbipaistev ja tulemuslik;  menetlus on tõhus ja kiire (võrreldes kohtumenetlusega). Menetluse tõhusus hõlmab ka nõuet, et menetlus oleks tarbijale või muule finantsteenuse kliendile rahaliselt kättesaadav;  EL õiguses antud suunisest soodustada kohtuväliste vaidluste lahendamise üksuste teket on alates 2008.a. saanud riigi kohustus tagada vastava üksuse olemasolu, kuid EL õigus ei määratle üksuse vormi;  subjektidena tarbijate, kuid teatud ulatuses ka muude klientide hõlmamine;  suunitlus juba olemasolevate struktuuride (using existing bodies where appropriate) kasutamisele, kui see on asjakohane;  rõhuasetus on ka finantsteenuste osutamisest tulenevate piiriüleste vaidluste lahendamisel. Piiriüleste vaidluste lahendamise võimaldamiseks pannakse liikmesriikidele kohustus kas tagada (ensure) või soodustada (encourage) liikmesriigis asuva ja finantsteenuste osutamisest tulenevaid kohtueelseid vaidlusi lahendava asutuse õigust ja võimalusi teha koostööd teiste liikmesriikide samasuguste asutustega. Koostöö eesmärgina peetakse (eelkõige) silmas piiriüleste vaidluste lahendamise sujuva läbiviimise tagamist. Lisaks on Euroopa Komisjon oma teatises „Tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskava: paremad tooted ja laiem valik“15 rõhutatud tarbijatele suunatud finantsteenuste järelevalve rolli tugevdamise vajadust, mille üheks osaks on tarbijate teadlikkus ja võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks pädeva alternatiivse vaidluste lahendamise organi poole. Komisjon on loonud FIN-NETi võrgustiku16, mis ühendab riiklikke asutusi, kes tegelevad tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamisega finantsteenuste valdkonnas. FIN-NETi eesmärk on soodustada koostööd finantsteenuste valdkonnas tegutsevate riiklike ombudsmanide vahel ning aidata tarbijatel finantsteenustega seotud piiriüleste vaidluste puhul hõlpsasti kasutada neile sobivat kohtuvälist vaidluste lahendamise menetlust. FIN NET 2018. aasta statistikast 17 selgub, et kokku oli 2649 piiriülest vaidlust 15 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskava: paremad tooted ja laiem valik. 23.3.2017 COM(2017) 139 final https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:055353bd-0fba-11e7-8a35- 01aa75ed71a1.0018.02/DOC_1&format=PDF 16 https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/banking-and-finance/consumer-finance-and-payments/retail-financial- services/financial-dispute-resolution-network-fin-net_et 17 https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/2018-activity-report_en.pdf 16  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER finantsteenuste valdkonnas, millest panganduses oli 1382, kindlustuses 343, investeerimises 458 ja muid finantsteenuste valdkonnaga seotud vaidlusi oli 465. Euroopa Komisjoni avaldatud 2018. aasta tarbijaturgude tulemustabeli 18 kohaselt on enamikus ELi liikmesriikides tarbijate jaoks finantssektor kolme kõige problemaatilisema valdkonna hulgas. Täpsemalt nähakse, et finantsteenuste sektor tekitab tarbijatele probleemide korral kõige rohkem kahju (rahalist kahju või ajakulu). Aruande kohaselt on vähemalt 35%-le tarbijatest, kel on olnud probleeme muu hulgas kodukindlustuse, hüpoteeklaenude, laenude ja krediidiga, tekkinud tõsine kahju. Probleemset valdkonda iseloomustavad näiteks ka sellised näitajad, nagu teenuste valik ja nende võrreldavus, teenuseosutaja vahetamise lihtsus, tarbija tunnetus, et teenuseosutaja arvestab tarbijaõigustega, samuti teenuse hinnad. Võrrelduna Euroopaga on Eesti puhul kõige problemaatilisema tarbijaturu sektorina tabelis välja toodud investeerimis- ja pensionitooted ning väärtpaberid19. Tõusetuvate probleemide lahendamise seisukohalt on olulisel kohal vaidluste lahendamise võimalus ja tulemuslikkus vastavas riigis. Tarbijate teadlikkust ja võimalusi oma õigusi kaitsta, seal hulgas tarbijakaebuste ja vaidluste lahendamisega seonduvat kajastab Euroopa Komisjoni koostatav tarbijatingimuste tulemustabel20. Tulemustabeli 2019. a avaldatud väljaande kohaselt paistab Eesti puhul silma vajadus lihtsustada vaidlusmehhanismides osalemist ja tõhustada nende toimimist, kuna tarbijate usaldus kohtuväliste vaidluse lahendamise üksuste tõhususe suhtes on üks EL-i madalamaid21. 4.2.2. Õigusraamistik Eestis Eestis reguleerib vaidluste kohtuvälise lahendamise riikliku tasandi üksuse ehk TVK tegevust tarbijakaitseseadus. Tarbijakaitseseaduse § 40 kohaselt on tarbijavaidluste tarbijavaidlusi lahendav sõltumatu ja erapooletu üksus, mis tegutseb TTJA juures Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas ning lahendab vaidlusi sõltumatult, lähtudes seadusest ja muudest õigusaktidest. Komisjoni pädevuses on lahendada tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tulenevaid nii riigisiseseid kui ka piiriüleseid tarbija algatatud tarbijavaidlusi, mille üheks osapooleks on kaupleja, kelle asutamiskoht on Eesti Vabariigis. EY raporti lehekülgedel 18–20 on esitatud õiguslik ülevaade TVK tööst, toimimisest ja vaidluste menetlemisest. Kindlustuse lepitusorganid lähtuvad oma tegevuses lepituste menetluskorrast ja lepitusseadusest. Finantsteenuste eriseadustes nähakse ette järgmised vaidluste kohtuvälise lahendamise korra kehtestamise või sellisest üksusest kliendi teavitamise sätted:  Kindlustustegevuse seaduse § 192 lõike 2 punkti 13 kohaselt peab kindlustusmaakler esitama kliendile teabe kohtuvälise lahendamise üksuse kohta, kelle poole klient võib pöörduda kindlustuslepingut puudutava vaidluse lahendamiseks. 18 2018. aasta tarbijaturgude tulemustabel: eurooplaste usaldust teenuste vastu tuleb suurendada: https://ec.europa.eu/estonia/news/20181012_tarbijaturgude_uuring_et 19 2018 edition, Consumer Markets Scoreboard. Making markets work for consumers: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/eujus15a-1816-i02_-_the_consumer_markets_scoreboard_2018_-_accessibility_final.pdf 20 Consumer Conditions Scoreboard. Consumers at home in the Single Market. 2019 EDITION https://ec.europa.eu/info/publications/consumer-conditions-scoreboard-consumers-home-single-market-2019-edition_en2017 EDITION 21 Consumer Conditions Scoreboard. Consumers at home in the Single Market. 2019 EDITION. Lk 29. https://ec.europa.eu/info/publications/consumer-conditions-scoreboard-consumers-home-single-market-2019-edition_en. 17  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER  VÕS § 541 lõike 1 punkti 17 kohaselt peab finantsteenuse osutaja esitama tarbijale sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse lepingu korral andmed tarbija võimaluste kohta pöörduda kohtuvälise kaebusi ja vaidlusi lahendava organi poole ning pöördumise tingimused.  VÕS § 404 lõike 2 punkti 10 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija tahteavalduses olema märgitud teave tarbijakrediidilepingust tulenevate vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste kohta.  VÕS § 4171 lõike 11 punkti 6 kohaselt peab krediidivahendaja elamukinnisvaraga seotud krediidi vahendamise korral esitama tarbijale teabe krediidivahendaja kohta kaebuste esitamise sisemise korra kohta, mida võivad kasutada tarbija ja muud huvitatud isikud, ning asjakohasel juhul võimalused vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse kasutamiseks.  VÕS § 428 lõike 1 punkti 10 kohaselt peab kindlustusandja tagama, et isikut, kes soovib sõlmida kindlustuslepingut, teavitatakse kohtuvälise lahendamise üksusest, kelle poole kindlustusvõtja võib pöörduda kindlustuslepingut puudutava vaidluse lahendamiseks.  VÕS § 711 lõike 1 punkti 24 kohaselt peab makseteenuse pakkuja esitab makseteenuse lepingu tingimuste kohta igale kliendile teabe vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste kohta.  Krediidiasutuste seaduse § 63 lõike 2 punkti 3 kohaselt peab olema krediidiasutusel kehtestatud tarbija vaidluste lahendamise kord.  Investeerimisfondide seaduse § 90 lõike 1 punkti 1 ja § 269 lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb fondivalitsejal valitsetava fondi kohta teha investorile kättesaadavaks vaidluste lahendamise kord. Vahekohtu tegevust reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku 14. osa. Lisaks on väärtpaberituru seaduse (VpTS) 22. peatükis ette nähtud sätted Eesti turu korraldaja moodustatava vahekohtu toimimiseks. Vahekohus lahendab turu ja selle korraldajaga seotud lepingu- ja teistest tsiviilõiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi. 4.2.3. Võimalikud muutmist vajavad õigusaktid Sõltuvalt kaalutud lahendustest, võib osutada vajalikuks muuta järgmisi õigusakte:  Finantsinspektsiooni seadus (RT I, 08.01.2020, 5);  kohtute seadus (RT I, 19.12.2019, 8);  tarbijakaitseseadus (RT I, 08.01.2020, 3);  tsiviilkohtumenetluse seadustik (RT I, 19.03.2019, 23);  täitemenetluse seadustik (RT I, 19.03.2019, 16);  finantssektori seadused lepitusseadus (RT I 2009, 59, 385).  4.3. Maailmapanga soovitused Tuginedes 2010. aastal Maailmapanga poolt Eestile esitatud soovitustele22, peaks Maailmapanga ekspertide hinnangul vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteem vastama järgmistele põhimõtetele:  süsteemi tõhusus;  erapooletus ja sõltumatus;  lahendatavate vaidluste võimalikult lai ulatus. 22 Alternative Dispute Resolution Mechanisms – Finding the Most Effective Option for Estonia 18  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER Maailmapanga eksperdid soovitavad erinevate riikide kogemustele tuginedes finantsteenuste kohtuvälise vaidluste lahendamise mudeli juurutamisel lähtuda ja arvesse võtta eelkõige järgmisi kriteeriume:  kaebuse esitajal (eraisikud ja väikeettevõtjad) peab olema kohustus esitada kõigepealt oma nõue finantsteenuse osutajale;  kaebuse esitaja ja finantsteenuse osutaja vahelise kokkuleppe mittesaavutamisel on finantsteenuse osutajaga lepingu sõlminud isikul õigus pöörduda vaidluste lahendaja poole;  vaidluste lahendajaks on üks õigusvahemees (financial ombudsman), kes on nii vaidluse esitaja nõustajaks kui ka finantskirjaoskuse23 edendajaks;  õigusvahemehe erapooletus ja sõltumatus on tagatud seadusega, mis kindlustab nii teenuseosutajate kui ka tarbijate usalduse;  õigusvahemehe vahendusel on vaidluste lahendamiseks efektiivsed, selged ja läbipaistvad menetlusreeglid;  õigusvahemehel on sanktsioonijõuga tagatud õigus nõuda vaidluse osapooltelt ning kolmandatelt isikutelt vaidluse lahendamiseks vajalikku teavet ja dokumente;  õigusvahemehel on õigus langetada vaidluses sisuline otsus juhul, kui vaidluse osapooled kokkuleppele ei jõua;  õigusvahemehe poolt tehtud otsused avalikustatakse;  menetlusosalistel on edasikaebeõigus maakohtusse;  õigusvahemehe tegevuse üle teostab üksikutesse otsustesse sekkumiseta järelevalvet teenusepakkujate, tarbijate ning riigiasutuste esindajatest koosnev järelevalve nõukogu;  vaidluste lahendamise rahastamine peaks olema teenusepakkujate kohustuseks;  süsteemi juurutamisel tuleks võimalikult palju kasutada ära olemasolevaid struktuure;  valitavad lahendused peaksid arvestama riigi traditsioone ning olemasolevat konteksti. 23 Finantskirjaoskus on rahaasjades arukate otsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. 19  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER 5. KAALUTUD LAHENDUSED VTK põhiküsimus 1. Milline punktides 5.1–5.3 esitatud finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamise mudelitest on asjakohane ja sobilik Eesti finantsteenuste osutajate ja klientide jaoks? 5.1. Finantsinspektsiooni mudel FI juures tegutsev eraldiseisev üksus, mille pädevusse kuuluksid kõikide finantsteenuste osutajatega tekkinud vaidluste lahendamised ning see hõlmaks lisaks tarbijavaidlustele ka ettevõtjate poolt esitatud kaebuste menetlemist. Menetluses osalemine oleks teenuse osutajale kohustuslik. 5.1.1. Eesmärk. Võimalikult suur osa finantsteenuste klientidest saab oma vaidluse kohtuväliselt lahendada Vaidluste ulatus a. FI mudel hõlmaks kõiki finantsteenustega seotud vaidlusi ehk mis on esitatud nii finantsjärelevalve alla kuuluvate teenuseosutajate kui ka selliste finantsteenuse osutajate vastu, kes (veel) ei kuulu FI järelevalve alla. Samuti peaks mudeliga hõlmatud olema Eestis asutatud finantsteenuste filiaalid (vt lisas 1, millised finantsteenuste vaidlused peaksid mudeliga hõlmatud olema). b. FI mudel ei välista käesoleva VTK punktis 5.2. kirjeldatud finantsteenuste erialaliitude lepitusorganite loomist (nö. turumudel) ja kindlustuse lepitusorganite jätkamist. Vajadusel saab klient ka kindlustusvaidluse korral FI poole pöörduda. Eraldi vajab otsustamist kohustusliku liikluskindlustuse alaste vaidluste lahendamise asukoht, mille iseloomust tulenevalt võib olla otstarbekas jätta nende lahendamine igal juhul Liikluskindlustuse Fondi juures tegutseva lepitusorgani juurde. c. FI mudeli loomisel TVK-s finantsteenuste vaidlusi üldjuhul edaspidi ei menetleta. d. Kaebuse võivad esitada finantsteenuste kliendid, olenemata, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga. e. Täiendavalt vajab analüüsimist, kas on otstarbekas ja võimalik näha ette piirangud seoses kaebuse esitanud juriidilisest isikust kliendi suurusega (näiteks hõlmata vaidluste lahendamise mudeliga ainult väike- ja mikroettevõtjad), tarbija finantsteadlikkusega (nt välistada kutselised investorid) või maandada nö „suurte vaidluste“ riski vaidlustele rahalise ülempiiri kehtestamisega. f. Täiendavalt vajab analüüsimist, kas nõue peaks kaebuse esitamise ajal tingimata olema rahaliselt hinnatav? Kas sellisel juhul on üldse asjakohane ette näha vaidluste hinna alam- ja/või ülempiiri, kui teatud juhtudel ei ole vaidluse rahaline suurus hinnatav. Vaidluse tasu g. Tarbijast kliendile on kaebuse esitamine ja läbivaatamine tasuta h. Juriidilisest isikust kliendile oleks ette nähtud mõistlik avalduse esitamise tasu, mis oleks kas iga kliendi jaoks sama ehk fikseeritud või sõltub proportsionaalselt konkreetse vaidluse summast (sealjuures tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et kõikidel juhtudel ei pruugi olla vaidlusel rahalist mõõdet). Välistused i. FI mudeli pädevusest välja jäävad vaidlused oleksid: ­ täitemenetlust puudutavad vaidlused; ­ finantsteenuste osutajate vahelised vaidlused; ­ lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevad vaidlused; ­ finantsteenuste osutaja õigust kliente valida, v.a. maksekontot puudutavas osas; 20  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER ­ finantsteenuste osutaja majandustegevuse üldisi põhimõtteid (näiteks hinnakirjad, kindlustusmaksete kalkulatsioonide alused) puudutavad vaidlused. VTK küsimused 2. Kas nõustute, et FI mudeli korral menetletakse ka selliseid vaidlusi, mis on esitatud FI järelevalve alla mitte kuuluvate finantsteenuse osutajate vastu (vt lisa 1)? 3. Kas nõustute, et FI mudel peaks hõlmama lisaks tarbijatele ka juriidilisest isikust kliente? Kas ette tuleks näha piirangud ettevõtja suurusele? Kui jah, siis millised? 4. Kas kutselised investorid tuleks FI mudeli ulatusest välistada? 5. Kas kehtestada tuleks vaidluste rahalised alam-/ülempiirmäärad? 6. Kas või millised täiendavad kriteeriumid tuleks seoses vaidluste ulatusega ette näha? Kas nõustute väljapakutud vaidluste kataloogiga, mis jäävad FI mudeli pädevusest välja või tuleks selles teha muudatusi? 5.1.2. Eesmärk. Vaidluste kohtuväliselt lahendamise süsteem on efektiivne, sh suunab finantsteenuste osutajaid ja kliente mõistlikule käitumisele Vaidluste lahendamise süsteemi toimimine ja rahastamine a. FI mudel on eelduslikult kulusäästlik ja tõhus, tuginedes osaliselt juba olemasolevale struktuurile ja võimaldades kasutada olemasolevaid kogemusi ja teadmisi (finantsteenustega seotud vaidluste lahendamine eeldab eriteadmisi finantsteenuste regulatsioonidest). Võimalik hoida kokku süsteemi,- asutamis- ja tegevuskulude pealt. b. Samas, tuleks tagada järelevalve ja vaidluste lahendamise ülesannete lahusus FI siseselt (ühelt poolt oleks FI vaidluse ühe osapoole järelevalveasutus, kuid teiselt poolt eelduslikult neutraalne vaidluse lahendaja). Samal ajal võib nende ülesannete täitmine ka üksteist toetada, näiteks vajalikku infovahetust hõlbustades. c. Tagatud oleks stabiilne rahastamine, eelkõige läbi finantsteenuse osutaja poolt makstavate tasude. Täiendavalt tuleks analüüsida, kas ette näha täiendav finantseerimine riigieelarvest. d. Üldise põhimõttena võiks finantsteenuse osutaja poolt makstav tasu arvestada õiglaselt konkreetse sektori (nt pangandus, makseteenus, kindlustusteenus jms) mahtu ja vaidluste osakaalu kogu vaidluste arvust ning samuti võiks kaaluda teenuseosutaja põhise lisatasu rakendamist, mis lähtub tema suhtes eelmisel arvestusperioodil esitatud kaebuste arvust (teenuseosutajate jaoks, kelle suhtes esitatakse palju kaebusi, on tasu kõrgem ja vastupidi). e. Rahastamise osakaalu sidumine teenuseosutajate vastu esitatavate kaebuste arvuga on positiivseks faktoriks turuosaliste suunal soodustades teenuste kvaliteedi tõstmist. f. Jätkussuutlik rahastamine peaks tagama, et vaidluste lahendamise töö on piisavalt tasustatud ning vajadusel on vaidluste lahendajatele võimalik ette näha asjakohaseid koolitusi. Menetluse tõhusus ja kiirus g. Eesmärk on, et vaidluste menetlemine oleks võrreldes kohtumenetlusega kiirem. h. Vaidluste lahendamine oleks eelkõige suunatud lepitamisele, kuid vajadusel menetlusosalisi kohustav. Kokkulepped (teatud juhtudel lepitusettepanekud) oleksid osapooltele siduvad (sealjuures kohtusse edasikaevatavad). Kokkulepete sundtäitmisega tegeleb kohtutäitur. i. Ettevõtjatevaheliste vaidluse lahendamise liigiks peaks olema lepitusmenetlus, mis oma olemuselt suunab vaidlevaid pooli otsima kompromissi, mis oleks mõlemale poolele rahuldav ning seeläbi oleks tagatud ka otsuste täidetavus24. Piiriülene koostöö 24 B2B vaidluste lahendamise liigi kirjelduse aluseks on EY raporti lk 126 kirjeldatud FI seisukoht. 21  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER j. FI mudeliga oleks tagatud ka piiriülene koostöö teiste riikide pädevate asutustega seoses piiriüleste vaidlustega. FI teeb tihedat koostööd teiste liikmesriikide finantsjärelevalveasutustega. k. Lisaks on tarbijakaitsealase koostöö määruse rakendamisel FI pädevaks asutuseks mitme direktiivi puhul ja peaks vajadusel tegema koostööd teiste liikmesriikide asjakohaste pädevate asutustega, sealhulgas mitte finantsjärelevalveasutustega. Viidatud koostöö ei hõlma juriidilisest isikust klientidega seotud vaidlusi. VTK küsimus 7. Kuidas teie hinnangul peaks olema korraldatud FI mudeli rahastamine? 8. Kas ja kuidas peaks teie hinnangul olema tagatud kokkulepete täitmine? 5.1.3. Eesmärk. Kliendid teavad kuhu pöörduda ja julgevad pöörduda a. Kuivõrd üks eesmärkidest on tõsta klientide teadlikkust vaidlemiste võimalustest, on FI mudeli puhul asjakohane platvorm selleks juba olemas, nt minuraha veebileht. FI saab kasutab minuraha veebiplatvormi vaidluste lahendamise võimaluste „reklaamimiseks“ (klientide teavitamine). b. FI-l on järelevalvelised vahendid, et hinnata, kui nõuetekohaselt FI järelevalve alla kuuluvad teenuseosutajad täidavad finantssektori eriseadustest tulenevat kohustust teavitada kliente vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalustest. Vaidluste laheduste avalikustamine c. Kuivõrd lahendite avalikustamine võib motiveerida teenuseosutajaid paremini järgima kehtivat õigust, tegevusala head kehtivat tava ning arvestama kliendi huvidega, tuleks täpsemalt analüüsida tüüpvaidluste olemuse ja otsuste sisu avaldamist sobivas üldistusastmes, võttes arvesse isikuandmete kaitse seadust. VTK küsimus 9. Kuidas teie hinnagul saab veel tõsta kliendi teadlikkust kohtuvälistest vaidluste lahendamise võimalustest? 10. Kas teie hinnangul tuleks vaidluste lahendid avalikustada (arvestades isikuandmete kaitse nõudeid)? 5.1.4. Üldine õiguslik alus ja seaduste muutmiste vajadus FI mudeli toimimise aluseks oleks lepitusseadus ja Finantsinspektsiooni seadus. Viimases nähakse ette loodava üksuse üldine korraldus ja selle tegevuse rahastamise alused ning menetluse erisused võrreldes lepitusseadusega, samuti finantsteenuse osutajate, kes ei kuulu FI järelevalve alla, kaasamise võimalused protsessi. Tegemist oleks lepitusorganiga lepitusseaduse § 19 lõike 1 tähenduses, kuid tema poolt läbiviidavale menetlusele kohalduksid järgmised erisused 25 võrreldes lepitusseadusega: a. finantsteenuse osutaja kohustus lepitusmenetluses osaleda – lepitusseaduse § 22 lõikest 2 tulenevalt võib lepitusorgan kohustada poolt menetluses osalema; b. tuleks ette näha finantsteenuse osutaja, sh FI järelevalve alla mitte kuuluva teenuseosutaja, kohustused asjakohase teabe esitamisel; c. erandid tuleks kehtestada lepitusseaduse § 25 lõigetest 5 ja 6, mille kohaselt seisukoha esitamata jätmist käsitatakse ettepanekuga mittenõustumisena ja lepitaja tunnistab lepitusmenetluse 25 Erandite tegemise võimalus tuleneb lepitusseaduse § 19 lõikest 2, mis sätestab, et lepitusmenetluse seaduses sätestatud lepituskorda kohaldatakse lepitusorganile niipalju, kui lepitusorgani menetlust reguleerivas õigusaktis ei sätestata teisiti. 22  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER ebaõnnestunuks neil juhtudel, mil kas üks või kumbki lepitusmenetluse osapooltest ei väljenda kümne tööpäeva jooksul oma nõustumist lepitaja tehtud lepitusettepanekuga. Vastupidiselt lepitusseaduse § 25 lõikes 6 sätestatule, tuleks lepitusettepanek lugeda pooltele siduvaks kokkuleppeks ka neil juhtudel, mil pool või pooled ettepanekuga ei nõustu, samuti juhul, kui finantsteenuse osutaja ei ole oma seisukohta esitanud (vaatamata sellele, et kokkulepe on talle kättetoimetatud). Kui finantsteenuse osutaja, kes lepitusettepanekuga ei nõustu, ei soovi ka kohtusse pöörduda, siis on lepituskokkulepe täitedokument lepitusseaduse § 28 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel. Sellise reegli kehtivuse eelduseks on mõlemale poolele tagatud võimalus nende seisukohtade eelnevaks ära kuulamiseks ja poolte esitatud tõendite igakülgne hindamine. Üldist korraldust puudutavates sätetes tuleb reguleerida muuhulgas lepitaja(te) ametisse nimetamise korda ja tähtaega, ametiaja pikkust ja ametist vabastamise aluseid. 5.2. Turumudel Turuosaliste erialaliitude kokkuleppel tegutsev finantsteenuste osutamisega seotud vaidluste lahendamise lepitusorgan. Tegemist oleks kindlustuse lepitusorganite analoogiga. 5.2.1. Eesmärk. Võimalikult suur osa finantsteenuste klientidest saab oma vaidluse kohtuväliselt lahendada Vaidluste ulatus a. Kaebuse saaksid esitada nii finantsteenuste tarbijad kui ka juriidilisest isikust kliendid kõigi kokkuleppega liitunud finantsteenuse osutajate vastu. b. Ülesse võib kerkida küsimus eeskätt erialaliitudesse mitte kuuluvate teenuseosutajate soovist kokkuleppega liituda. c. Analoogselt FI mudeliga tuleks analüüsida, kas tuleks ette näha piirangud kaebuse esitanud juriidilisest isikust kaebaja suurusele, tarbija finantsteadlikkusele ja/või piirmäärad vaidluse hinnale. d. Näiteks kindlustuse lepitusorganis on ette nähtud, et lepitusmenetlust ei toimu lepitusorgani kaudu, kui lepitusasja hind ületab 350 000 eurot, välja arvatud juhul, kui osapooled sellega nõustuvad. Lepitusasja hinna määramisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus tsiviilasja hinna kohta sätestatust. e. Turumudel ei välista finantsteenustega seotud kaebuste jätkuvat esitamist TVK-i. Vaidluse tasu f. Tarbijast kaebajale võiks kaebuse esitamine ja läbivaatamine olla tasuta, kuid see sõltub täpsemalt, kuidas see menetluskorras kokku lepitakse. g. Täiendavalt tuleks analüüsida vajadust kehtestada juriidilisest isikust klientidele nö. distsiplineeriv avalduse esitamise tasu. Välistused h. Lepitusorgani pädevusse ei kuuluks: ­ lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevad vaidlused, s.h vaidlused selle üle, kas teenuseosutajal oli õigus lepingu sõlmimisest keelduda (lepinguvabaduse põhimõte), ­ vaidlused teenuseosataja tüüptingimuste sisu ja hinnapakkumuse adekvaatsuse üle; ­ välistatud peaks olema ka selliste vaidluste lahendamine, mis oma olemuselt ei sobi lepitusmenetluseks. Täpsemalt tuleks välistused ette näha menetluskorras. VTK küsimus 23  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER 11. Kas nõustute turumudeli pädevuse ulatusega, sh sellega, et mudel peaks hõlmama lisaks tarbijatele ka juriidilisest isikust kliente? 12. Kas tuleks kehtestada piirangud, millised tarbijad ja ettevõtjad saavad kaebusi esitada? 13. Kas kehtestada tuleks vaidluste rahalised alam/ülem piirmäärad? 5.2.2. Eesmärk. Vaidluste kohtuväliselt lahendamise süsteem on efektiivne, sh suunab finantsteenuste osutajaid ja kliente mõistlikule käitumisele Vaidluste lahendamise süsteemi toimimine ja rahastamine a. Turumudeli puhul võib tekitada küsitavust kogu finantsteenuste turgu kaasava süsteemi loomise võimalikkus ja võimekus. b. Tagatud oleks kõrge finantsteadmiste tase, keskendumine üksnes finantsvaldkonnale. c. Turumudeli jätkusuutlikkuse peaksid tagama lepitussüsteemiga liitunud turuosalid: osaliselt vastava turuosaliste erialaliidu liikmemaksust koguneva eelarve vahenditest ja osaliselt konkreetses vaidluses osalenud ettevõtja. d. Menetluskorras nähakse ette lepitajale esitatud nõuded, et tagada lepitaja sõltumatus. Menetluse tõhusus ja kiirus e. Vaidluste menetlemine oleks võrreldes kohtumenetlusega kiirem. Kuigi lepitusseadusest ei tulene tähtaega, mille jooksul lepitusosalised võivad lepitaja poole pöörduda ega lepitusmenetluse läbiviimise vormi, kuid need saaks määratleda kokkuleppelises menetluskorras. f. Lepitusmenetlus ei pruugi alati olla efektiivne, kuna lepitusmenetluses osalemine on üldreeglina vabatahtlik ja osalemisest võib loobuda igas faasis kuni kokkuleppe kinnitamiseni. g. Kokkuleppe saavutamisele kohalduksid lepitusseaduse sätted. h. Kui osapooled ei jõua kokkuleppele, esitatakse lepitusettepanek, mis ei ole kummagi lepitusosalise jaoks siduv. Kui ka siis ei lõppe lepitusmenetlus kokkuleppega, viitab lepitaja avaldaja õigusele pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. i. Kui kokkulepet vabatahtlikult ei täideta, on võimalik tunnistada kokkulepe täidetavaks läbi kohtu. Lepitusmenetluse tulemusel sõlmitud kokkuleppe tunnistab täidetavaks maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 627 ja 627 sätestatud korras . 1 2 26 j. Lepitusorgani kinnitatud kokkuleppe puhul on edasikaebamine lubatud väga piiratud ulatuses (lepitusseadus § 29 lg 4), lepitaja kinnitatud kokkuleppe puhul ei sätesta ei lepitusseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik selgelt edasikaebamise õigust. Piiriülene koostöö k. Kui lepitusorgan on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tunnustatud üksus, peab ta tegema mh koostööd tarbijaõigusi käsitlevate õigusaktide täitmise tagamisega tegelevate riikliku järelevalve ülesannet täitvate asutustega. Juriidilisest isikust klientidega seotud vaidlusi see ei hõlma. VTK küsimus 14. Kuidas motiveerida, et finantssektori erialaliidud looksid selliseid üksuseid? 15. Kuidas tagada, et kui erialaliit on sellise üksuse loonud, siis vaidluste kohtuväliselt lahendamise kokkuleppega liituksid ka erialaliitudesse mitte kuuluvad finantsteenuste osutajad? 5.2.3. Eesmärk. Kliendid teavad kuhu pöörduda ja julgevad pöörduda 26 Kindlustuse lepitusorgani menetluskorrast 24  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER a. Kuna erialaliit esindab teenuseosutajaid, kes on vaidluses üheks osapooleks, vajab eraldi tähelepanu autoriteedi saavutamine ja sõltumatuse tagamine nii teenuseosutaja, avalikkuse kui kliendi silmis. b. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tunnustatud lepitusorgan peab vastama TKS-s kehtestatud nõuetele. c. Tagada tuleks lepitusorgani üle järelevalve teostamine. Näiteks EKSL’i kindlustuse lepitusorgani üle teostab järelevalvet nõukoda, kuhu kuuluvad esindajad TTJA-st, Finantsinspektsioonist, Rahandusministeeriumist, Eesti Kindlustus-maaklerite liidust, Eesti Kindlustusseltside liidust. d. TTJA teostab järelevalvet mh TKS § 26 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmise üle, mille kohaselt kaupleja teavitab tarbijat TKS alusel tunnustatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusest, kelle poole tarbija võib pöörduda kauplejaga tekkiva vaidluse lahendamiseks. Teave peab sisaldama vähemalt vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse või selle loonud isiku nime, kontaktandmeid, veebilehe aadressi ja infot selle kohta, kus saab tutvuda vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse menetlusreeglitega. Vaidluste laheduste avalikustamine e. Lepitust koordineeriv erialaliit avalikustab oma veebilehel vaidlustega seotud statistika ja üldise teabe lepitusvõimaluste kohta. f. Variandiks oleks kokkulepete avaldamine n.ö anonüümsete näidiskaasustena, võttes selleks eelnevalt lepitusosalistelt nõusoleku. Lepitusosaliste nimesid seejuures ei avalikustata. 5.2.4. Üldine õiguslik alus a. Lepitusorgani õiguslik alus tuleneks lepitusseadusest. b. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tunnustatud lepitusorgan peaks mh järgima TKS- s tunnustutud vaidluste lahendamise üksuse kohta sätestatut. c. Eraõiguslikest juriidilistest isikutest moodustatud vaidluse osapoolte lepitamise üksuse saab moodustada ilma õigusakte muutmata. 5.3. Tarbijavaidluste komisjoni mudel Tegemist oleks eksisteeriva, TTJA juures tegutseva TVK menetlusnormide täiendamisega või ka alternatiivvariandina erialase (finantsteenuste) komisjoni loomisega, tagamaks, et finantsteenustega seotud vaidluste lahendamine oleks spetsialiseeritum ning hõlmaks lisaks ka juriidilisest isikust klientidega seotud vaidluste menetlemist. Siinjuures on oluline meeles pidada asjaolu, et tulenevalt EY raporti ühest eesmärgist – esitada ettepanekud tänase tarbijavaidluste süsteemi parendamise ning efektiivsemaks muutmise kohta – sõltub käesoleva mudeli lahendus suuresti ka sellest, kuidas otsustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel TVK vaidluste lahendamise korda tulenevalt EY raporti ettepanekutest muuta. VTK küsimus 16. Kas teie hinnangul tuleks luua TTJA juurde finantsteenuste erikomisjon, mis lahendaks lisaks tarbijavaidlustele ka juriidilisest isikust klientide kaebusi, või piisab eesmärgi saavutamiseks olemasoleva komisjoni menetluskorra täiendamisest? Kui piisab menetluskorra täiendamisest, siis mis osas ja ulatuses seda tuleks teha? 25  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER 5.3.1. Eesmärk. Võimalikult suur osa finantsteenuste klientidest saab oma vaidluse kohtuväliselt lahendada Vaidluste ulatus a. TVK mudel hõlmaks kõiki lisas 1 nimetatud finantsteenustega seotud vaidlusi. b. TVK mudel ei välista kindlustuse lepitusorganite toimimise jätkamist, kuid vajadusel saab klient ka kindlustusvaidluse korral TVK poole pöörduda. c. Kaebuse võivad esitada finantsteenuste kliendid, olenemata, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga, kuid täiendavalt tuleks ette näha kriteeriumid, millised vaidlused võetakse menetlusse. d. Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivil 2013/11/EL kohaselt on liikmesriigil lubatud kehtestada vaidlustele eelnevalt kindlaks määratud rahalised piirmäärad, et piirata juurdepääsu vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlustele, kuid neid ei tohiks kehtestada sellisel tasemel, et need oluliselt halvendaksid tarbijate juurdepääsu kaebusi menetlevatele vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustele. e. Tarbijakaitseseaduse kohaselt võib komisjon jätta avalduse menetlusse võtmata, kui vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 30 euro. Ülempiiri kehtestatud pole. Vaidluse tasu f. Kehtiva korra kohaselt on menetlusprotsess nii tarbijatele kui ka kauplejatele tasuta. Tarbijavaidluste direktiivi kohaselt peab vaidluste lahendamine olema tarbijale tasuta, sümboolse tasu eest või tagastatakse tarbijale tasu tarbijavaidluse positiivse tulemi korral. g. Juriidilisest isikust kliendile oleks ette nähtud mõistlik avalduse esitamise tasu, mis oleks kas iga kliendi jaoks sama ehk fikseeritud või sõltuma proportsionaalselt konkreetse vaidluse summast (sealjuures tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et kõikidel juhtudel ei pruugi olla vaidlusel rahalist mõõdet). Välistused h. Komisjon ei lahenda vaidlust, mille puhul kahjunõue tuleneb surmajuhtumist, kehavigastusest või tervisekahjustusest, samuti vaidlust, mille lahendamise kord on ette nähtud teistes seadustes kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuetega. VTK küsimus 17. Kas nõustute TVK mudeli pädevuse ulatusega, sh sellega, et mudel peaks hõlmama lisaks tarbijatele ka juriidilisest isikust kliente? 18. Kas tuleks kehtestada piirangud, millised tarbijad ja ettevõtjad saavad kaebusi esitada? 19. Kas kehtestada tuleks vaidluste rahalised alam/ülem piirmäärad? 5.3.2. Eesmärk. Vaidluste kohtuväliselt lahendamise süsteem on efektiivne, sh suunab finantsteenuste osutajaid ja kliente mõistlikule käitumisele Vaidluste lahendamise süsteemi toimimine ja rahastamine a. Juba täna on olemas struktuur ja ressursid vaidluste lahendamiseks. b. Suhteliselt kõrge erapooletuse tase, kuna rahastatakse riigieelarvest ja vaidlusi lahendavate komisjonide esimehed on neutraalsed isikud, tarbijakaitseseaduses on komisjoni sõltumatus expressis verbis sätestatud (§ 33 lg 1). c. Vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuses vaidluste lahendamise eest vastutavad füüsilised isikud peavad olema sõltumatud, erapooletud ja piisavalt asjatundlikud. d. Pikaajaline tarbijate kaebuste menetlemise kogemus. Eelis nende kaebuste lahendamisel, mis lisaks finantsteenusele sisaldab ka muud tavalise toote või teenuse komponenti (nt liisingteenused). e. Tagatud on menetlejate koolitused. 26  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER f. Menetlus on kohtumenetlusest kiirem27. g. Tegevust rahastatakse riigieelarvest TTJA-le selleks eraldatud vahendite arvel, kuid oluline on siinjuures see, kas või kuidas muudetakse tulenevalt EY raportis esitatule üldiselt tarbijavaidluste komisjoni rahastamise ja menetlustasude korda (vt EY raporti lk 98 ja 99). Sealhulgas tuleks analüüsida varianti, et siduda rahastamine finantsteenustest tõusetuvate vaidluse arvuga. h. Rahastamine riigieelarvest ja sidumatus finantsteenustest tõusetuvate vaidluste arvuga ei motiveeri finantsteenuste osutajaid oma teenuste kvaliteedi tõstmisel edasiste vaidluste ärahoidmiseks. Menetluse tõhusus ja kiirus i. Komisjon teeb igas vaidluskaasuses otsuseid ja need on sundtäidetavad (kehtiva korra kohaselt puuduvad TVK-l otsuste täitmiseks vahetud sunnivahendid, otsused on nö. soovitusliku iseloomuga ja täitmiseks vabatahtlikud). j. Vt ka EY raporti lk 99 on kirjeldatud kaheastmelist TVK menetluskorra ettepanekut. Piiriülesed vaidlused ja koostöö teiste pädevate asutustega k. Tagatud on koostöö teiste liikmesriikide pädevate asutustega tänu FIN-NET võrgustikule, kuid see hõlmab vaid tarbijavaidlusi. l. TVK on mh ODR-platvormi28 Eestipoolne kontaktpunkt, aidates lahendada piiriülesed e-teenusega seotud vaidlusi. VTK küsimus 20. Kas teie hinnagul peaks menetlus peaks olema rohkem lepitusmenetlus või siduvatele otsustele suunatud ? 5.3.3. Eesmärk. Kliendid teavad kuhu pöörduda ja julgevad pöörduda a. TVK veebilehel29 on üksikasjalik ülevaade, kuidas avaldus esitada, menetluskäigust, menetluskulude kandmisest ja komisjoni istungitest. b. Finantskirjaoskuse edendamine - TTJA avalikustab oma veebilehel muuhulgas finantsteenustega seotud teavet30. Finantsteadlik klient oskab teadlikumalt hinnata teenusega kaasnevaid riske ja võimalikke ohte teenuseosutajaga. c. TTJA teostab järelevalvet mh TKS § 26 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmise üle, mille kohaselt kaupleja teavitab tarbijat TKS alusel tunnustatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusest, kelle poole tarbija võib pöörduda kauplejaga tekkiva vaidluse lahendamiseks. Teave peab sisaldama vähemalt vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse või selle loonud isiku nime, kontaktandmeid, veebilehe aadressi ja infot selle kohta, kus saab tutvuda vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse menetlusreeglitega. Vaidluste laheduste avalikustamine d. Komisjoni otsus ilma vaidluses osalenud tarbija isikuandmeteta avaldatakse TTJA veebilehel kahe tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest arvates. a. Ametil on lisaks õigus teavitada üldsust komisjoni otsuse täitmata jätnud kauplejast. 27 2019. aastal oli kõigi lõpetatud menetluste puhul oli menetlusmediaan keskmiselt 46 päeva ehk kõigist pöördujatest said vähemalt pooled tagasiside oma menetluse lõppemise, komisjoni otsuse vm lahenduse kohta pooleteise kuu jooksul. 28 ODR-platvorm (Online Dispute Resolution ehk veebipõhine vaidluste lahendamine) asub aadressil http://ec.europa.eu/odr ja on mõeldud teiste Euroopa Liidu liikmeriikide kauplejatega tekkinud ehk piiriüleste vaidluste lahendamiseks aga soovi korral saab seda kasutada ka siseriiklike kaebuste puhul. Platvorm võimaldab tarbijal edastada oma kaebus elektrooniliselt kauplejale, eesmärgiga leppida kokku vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse kasutamises, misjärel edastab platvorm kaebuse automaatselt ja viivitamata vastavale kohtuvälisele vaidluste lahendamise üksusele. Eestis täidab vastava üksuse ülesandeid tarbijavaidluste komisjon. 29 https://komisjon.ee/et 30 https://www.ttja.ee/et/tarbijale/finantsteenused 27  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER 5.3.4. Tarbijavaidluste komisjoni üldine õiguslik alus a. TVK õiguslik alus tuleneb tarbijakaitseseadusest. b. Juriidiliste isikute vaidluste lahendamise tagamiseks on vajalik seaduse muudatus. c. Samuti võib osutada vajalikuks muuta seadust, kui otsustatakse luua finantsteenuste erikomisjon ja lepitusseaduse sätete kohaldamiseks, sh tehes lepitusseadusest erisusi, nt lepitusettepaneku siduvaks muutmine. 5.4. Kokkuvõte  FI mudel vastaks juba täna paljudele esitatud vaidluste lahendamise mudeli eesmärkidele. Üksuse loomine FI juurde võimaldab kasutada juba olemasolevaid kogemusi ja teadmisi finantsteenustega seonduvalt (tuginemine olemasolevale struktuurile). FI-l on võimalik tõhusamalt koguda tõendeid ja muud asjakohast teavet turukäitumise kohta ning tekitada sünergia erinevate finantsregulatsioonide rakendamisega. Kuivõrd ühtne ja kõiki finantsteenuseid hõlmav vaidluste lahendamise üksus täna puudub, on praktikas see info struktureerimata ja keeruline järelevalve eesmärkidel kasutada. Õiguslikku regulatsiooni ja lahendust vajavad FI järelevalve alla mittekuuluvate finantsteenuse osutajate kaasamine rahastamisesse. Finantskirjaoskuse edendamise küsimuses on juba täna FI-l toimivad lahendused ning vajalik pädevus olemas (Näiteks: www.minuraha.ee, seminarid, teemakohaste materjalide koostamine). FI nõustab täna nii juriidilisi kui eraisikuid finantsteenustega seotud küsimustes, mistõttu on võimalik teenindada vaidluste lahendamise küsimuses nii juriidilisi kui eraisikuid.  Turuosaliste mudel vastaks nimetatud kriteeriumitele kõige vähem. Eelkõige on küsitav kogu finantsteenuste turgu kaasava struktuuri loomise võimalikkus ja võimekus (erinevate finantsteenuste osutajate erialaliitude konsensuse puudumine ühise kohtueelse menetluse süsteemi loomiseks). Samuti on küsitav sõltumatuse ja lahendite siduvuse tagamise võimalikkus. Turuosaliste esindusorgani puhul on eeliseks rahastamise sidumise võimalikkus teenuseosutajatega ning väga head teadmised finantsteenustest ja -toodetest, mis koordineeritud tegevuste kaudu toetaks tugevalt finantskirjaoskuse teadlikkuse arendamist. Selline süsteem on rangelt vabatahtlik, st. kui teenuseosutaja ei soovi ühineda, siis kohustust tal selleks ei ole ja samuti ei ole vaidluste lahendajal pädevust teha sisulist otsus siis, kui pooled ise kokkuleppele ei jõua. Samuti võib vaidluste lahendamine vaidluste ühe osapoole ehk teenuseosutaja juures tuua kaasa finantsteenuse klientide usaldamatuse.  TVK mudeli puhul on juba käesoleval ajal nii ressursid kui ka vahendid finantsteenustest tõusetuvate vaidluste lahendamiseks (olemasolev struktuur) ning omab avalikkuse suunal sõltumatu tarbijavaidluste lahendaja reputatsiooni (sõltumatus ja usaldusväärsus). Tulenevalt asjaolust, et TVK tegeleb täna ainult tarbijate poolt esitatud kaebustega, tuleks läbi seadusemuudatuste luua juriidiliste isikute vaidluste lahendamise võimalus (ligipääsuõigus vaidluste kohtuvälisele lahendamisele). Lahendite siduvuse ja rahastamise küsimuste lahendamiseks on vajalikud muudatused seadusandluses. Rahastamine riigieelarvest ja sidumatus finantsteenustest tõusetuvate vaidluste arvuga ei motiveeri finantsteenuste osutajaid oma teenuste kvaliteedi tõstmisel edasiste vaidluste ärahoidmiseks. 28  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER 6. TEISTE RIIKIDE PRAKTIKA JA REGULATSIOONID Finantsteenuste klientide huvide kaitseks ning teenusega seotud kohtuväliste vaidluste lahendamiseks on Euroopas kasutusel erinevaid struktuure, põhinedes kas riiklikult loodud ühel või mitmel vaidluste lahendamise organil, mis võib olla omakorda spetsialiseerunud valdkonna põhiselt, või tuginedes erialaliitude juures asuvatel vaidlusorganitel. EY raportis (lk 35 - 69) on põhjalik ülevaade Soome, Taani, Austria ja Ühendkuningriigi vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustest. Finantsteenuste puhul on omane teenuste riigipiiride ülene mõõde, seega on nendega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamise lihtsustamiseks Euroopa Komisjon loonud Euroopa Majanduspiirkonda katva FIN- NET võrgustiku31, mis võimaldab tarbijatel leida kontakti vastavate vaidlusorganitega. Tarbijate võimekus realiseerida oma õigusi ning sellega seotud teenuste usaldusväärsuse tajumine erinevate kohtuväliste vaidluste lahendamise skeemide puhul erineb EL-s oluliselt nii riigiti kui teenuste sektorite põhiselt. Teiste riikide praktikat uurides võib leida näiteid kõigi kolme mudeli edukast toimimisest. Eestile sobiva finantsteenustest tõusetuvate vaidluste lahendamise mudeli valiku tegemisel on vajalik arvestada iga mudeli eeliseid ja puuduseid ning finantssektori kohtuväliste vaidluste lahendamise rahvusvahelist õiguslikku raamistikku. Lisaks EY raportis esitatud riikide ülevaadetele on VTK lisas 5 välja toodud tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise üksused riigiti. Kuna VTK eesmärk on leida ühtne finantsteenustega seotud vaidluste lahendamise üksus, on käesoleva VTK punktis 6.1–6.3 lühidalt kirjeldatud neid üksusi, milles lahendatakse kõiki finantsteenustega seotud vaidlusi. 6.1. Madalmaad Kifid - finantsteenustega seotud kaebuste amet (eraõiguslik), mille pädevusse kuuluvad maksete, hoiuste, krediidi ja laenude, hüpoteegi, elu- ja kahjukindlustuse, investeeringute, pensionide ja väärtpaberitega seotud vaidlused. Kaebuse saavad esitada nii tarbijad, SME-d kui ka töötajateta FIE-d. Kifid on asutatud turuosaliste poolt iseregulatsiooni teel Madalmaade finantsjärelevalve seaduse raames. Kifid on kohustuslik kõigile litsentsi omavatele finantsasutustele (pangad, kindlustusandjad, kindlustusvahendajad, enamik hüpoteegipanku, enamik hüpoteegivahendajaid, enamik krediidiühistuid, mõned investeeringupakkujad, mõned investeerimisvahendajad, mõned pensionivahendajad, mõned väärtpaberivahendajad). Limiidid:  esmalt peaks kaebust menetlema finantsteenuste osutaja, seejärel saab Kifidile kaebuse esitada;  kaebus tuleb esitada vähemalt üks aasta pärast kaebuse esitamist finantsteenuse pakkujale;  nõue ei tohi ületada 1 000 000 eurot;  kaebust ei tohi olla menetletud varem kohtus ega sarnases ADR komisjonis;  finantsteenuse osutaja (kelle vastu kaebus on suunatud) peab olema seotud Kifidiga; 31 Finantsvaidluste lahendamise võrgustik: FIN-NET, https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/banking-and-finance/consumer-finance- and-payments/consumer-financial-services/financial-dispute-resolution-network-fin-net_et 29  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER  nõude esitaja peab vastama komisjoni määruses tarbija määratlusele. Kaebuse esitamine on tasuta. Kifid on sihtasutus, mida rahastavad ühendatud finantsteenuste osutajad (2017. aastal umbes 7600). Sihtasutuse juhatus moodustatakse kolme liikmega. Juhatuse liikmed nimetatakse ametisse rahandusministri nõusolekul. Nad ei osale otsuste tegemises. Samuti ei mõjuta see kaebuste esitamise korda. Kifidi otsustusstruktuur hõlmab vaidluste komisjoni ja apellatsioonikomisjoni. Vaidluste komisjoni otsused on siduvad. Kui kaebus on vähemalt 25 000 eurot, siis võib tarbija või ettevõtja pärast vaidluste komisjoni siduva arvamuse saamist ikkagi pöörduda Kifidi apellatsioonikomisjoni poole. Sama erand kehtib ka finantsteenuse osutaja kohta. Mõlemad pooled peavad sellest viimasest siduvast otsusest kinni pidama. Vaidluste komisjoni liikmed ja apellatsioonikomisjoni liikmed on sõltumatud. Nad on kohtunikud, juristid, raamatupidajad, investeerimiseksperdid või arstid. Nad ei ole Kifidi töötajad, kuid saavad tasu. 6.2. Iirimaa Finantsteenuste ja pensionide ombudsman on avalik-õiguslik sõltumatu üksus, mille pädevusse kuuluvad maksete, hoiuste, krediidi ja laenude, hüpoteegi, elu- ja kahjukindlustuse, investeeringute, väärtpaberite ja teatud pensionidega seotud vaidlused. Üksust rahastavad finantsasutused, kuid tagatud on ka sihtfinantseerimine valitsuse poolt. Kaebuse saavad esitada finantsteenuste kliendid, aktsiaseltsid, mille käive on alla 3 miljoni euro ning heategevusühingud, klubide usaldusühingud ja seltsingud. Esialgu käsitletakse kaebust mitteametlikult, suheldes nii kaebuse esitaja kui ka teenuseosutajaga. Eesmärk on aidata vahendaja kaudu teenuseosutajaga kokkuleppele jõuda. Vahendus on mitteametlik ja täiesti konfidentsiaalne. Sageli toimub see telefoni teel. Vahenduse võimalikud tulemused on, et kaebus lahendatakse (osapooled jõuavad osas kokkuleppele), kaebusega seotud probleem on selgeks tehtud ja kaebust ei jätkata või kaebust ei lahendata või kolmanda variandina kaebus jätkub ametliku menetlusega, mis on juba aeganõudvam. Selle käigus küsitakse teenuseosutajalt ja kliendilt kaebuse kohta lisateavet. Kaebuse kohta tehakse otsus, mis on õiguslikult siduv, mis tähendab, et selle saab edasi kaevata ainult kõrgemale kohtule. 6.3. Rootsi Ombudsmaniteenuste (tarbijavaidlused) üksus on avalik-õiguslik, mis koosneb 12 osakonnast, sh panganduse osakonnast ja kindlustuse osakonnast. Üksuse pädevusse kuuluvad lisaks kõikidele muudele tarbijavaidlustele vaidlused seoses maksete, hoiuste, krediidi ja laenude, hüpoteegi, elu- ja kahjukindlustuse, investeeringute, pensionide ja väärtpaberitega. Üksuse peamine ülesanne on proovida erapooletult lahendada tarbija ja ettevõtjate vahelisi vaidlusi. Nõuded esitab tarbija. Enne kaebuse esitamist peab ettevõtja olema kaebuse osaliselt või täielikult tagasi lükanud (või ei ole üldse vastanud tarbijakaebusele). Üksus esitab soovitused vaidluste lahendamise kohta, soovitused ei ole siduvad, kuid enamik ettevõtteid järgib neid. Tavaliselt kulub nõude saamisest kuni otsuseni umbes kuus kuud. Kaebuse esitamine on tasuta. Nõue peab ületama teatud piirmäära. Näiteks finantsteenuse puhul on ette nähtud, et nõue peab olema vähemalt 2000 SEKi (~ 183 eurot). Samas, kui vaidlus on põhimõttelist laadi või kui esinevad muud erilised asjaolud, võib üksus võtta vaidluse menetlusse ka väiksemat suuruse korral. 30  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER 6.4. Leedu Riiklik Tarbijakaitseamet – kaebused eelkõige seoses finantsteenustega seotud lepingute tingimustes. Leedu Pank – alates 2012. aasta 1. jaanuarist menetleb finansteenustega seotud tarbijakaebusi Leedu Pank. Esialgu peab tarbija pöörduma kolme kuu jooksul teenuse osutaja poole. Kui tarbija ei ole rahul teenuseosutaja lahendusega või kui teenuse osutaja ei esita lahendust, saab ta oma murega pöörduda ühe aasta jooksul Leedu Panga poole, kes menetleb kaebust 90 päeva (erijuhtudel pikendades 30 päeva võrra). Tarbija saab Panga pool pöörduda tasuta. Pank vahendab ja abistab osapooli tasakaalustatud kokkuleppe saavutamisel, kui vaidluse asjaolusid arvestades on kokkuleppele jõudmine võimalik. Kui see pole võimalik, teeb otsuse Pank, mis on soovitusliku iseloomuga ning seda ei saa edasi kaevata. Makseteenuse ja tarbijakrediidi seaduste rikkumisega seotud ostused on teenuse osutaja suhtes siduvad. 2016. aastal tuli Leedu Pank välja tehnoloogilise lahendusega, mis toetab kaebuste kohta laekunud info koordineerimist ühtsesse andmebaasi ja selle järelevalvelistel eesmärkidel kasutamist. Kasutusele võetud elektrooniline süsteem võimaldab kaebus esitada online’s ning Leed Pank saab sellest andmebaasist talletada ja jälgida kaebuse menetlusega seotud protsessi. Süsteemis olev teave on integreeritud järelevalveliste riskide hindamisse, nii teenuseosutaja kui ka turu tasandil. See süsteem koosneb kahest komponendist: veebipõhine kaebuste ja vaidluste esitamise platvorm, mis asub Panga veebisaidil ja sisemine andmebaas, kuhu on salvestatud asjakohased juhtumiga seotud dokumendid ja otsused. Kui tarbija on esitanud platvormi kaudu avalduse, sobitatakse see automaatselt andmebaasis vastava teenuseosutaja kirjega. Andmebaas võimaldab luua selle teenusesotaja riskiprofiili seoses tema turukäitumisega. Andmeid analüüsitakse, et teha kindlaks teenuseosutajate nõrkused ja riskid. 31  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER 7. MÕJUDE EELANALÜÜS Mõjude täpsem hindamine viiakse läbi sõltuvalt valitud lahendusest võimaliku eelnõu koostamise raames. Käesolevas VTK-s on tõstatanud mitmeid vailikukohti, mis mõjutavad mõjude ulatuse hindamist. Kontseptsiooni koostamist ei plaanita. 7.1. Finantsinspektsiooni mudeli mõjuanalüüs Muudatuse sisuks on FI juurde vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse loomine, milles osalemine on finantsteenuse osutajatele kohustuslik. Kaebuse saavad esitada nii eraisikust kui ka juriidilisest isikust finantsteenuste kliendid. Otsused on osapooltele siduvad. Mõju valdkond I: majanduslik mõju Mõju sihtrühm I: finantsteenuste kliendid Finantsteenuste klientide all on mõeldud kõiki eraisikust finantsteenuste kliente, kuid lisaks on käesoleva VTK eesmärk välja selgitada, kas kaebuse esitamise õigus peaks olema kõikidel juriidilistel isikutel või ainult mikro- ja väikeettevõtjatel. Sellest sõltub ka sihtrühma suurus. Sealjuures kuuluvad sihtrühma ka selliste teenuste osutajate, kes ei kuulu finantsjärelevalve alla, kliendid. Sihtrühma suurust klientide arvu mõttes on käesoleval hetkel keeruline hinnata, kuid arvestades, et ainuüksi arvelduskonto on Eestis 98%-l elanikkonnast, võib väita, et sihtrühma suurusega on hõlmatud peaaegu kogu Eesti elanikkond. Sihtrühma osaline suurus teenuste mahu mõttes on esitatud VTK punktis 3.2 (ei hõlma FI järelevalve mitte kuuluvate teenuseosutajate mahte). Avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Hinnanguliselt võib välja tuua kolm majanduslikku mõju finantsteenuste kliendile. Esiteks kokkuhoid kohtukuludelt. Isegi, kui kehtestada kaebuse esitamisele sisenemistasu ja klient ei pruugi seda tagasi saada, on rahaline kaotus väiksem kui kohtumenetluse korral. Teiseks majanduslikuks mõjuks võibki pidada sisenemistasu. Kuivõrd käesolevas VTK-s on alles tõstatatud küsimus, kas sisenemistasu peaks olema fikseeritud või proportsionaalne vaidluse summast, sõltub mõju kliendile tehtavast valikust. Proportsionaalse lahenduse korral on sisenemistasu sõltuvuses vaidluse summast ja ka sellest, kas nähakse ette ülempiir vaidlusele. Kolmandaks mõjuks on kahjunõude suurus. Tulenevalt vaidluse lõpplahendusest, klient kas siis „võidab“ rahaliselt või „kaotab“ ja mõju sõltub vaidluse summast. Kindlasti on teatud mõju ka selles, et tehtavad otsused on siduvad, kuid see ei välista kohtu poole pöördumist. Kaudne mõju avaldub ka ajalises kokkuhoius ehk samal ajal kui kohtus käia, saab klient suunata oma ajalise ja rahalise ressursi majandusliku heaolu suurendamisele. Siiski, võttes arvesse kaebuste arvu nii FI-le, TVK-le ja kindlustuse lepitusorganitele ja sihtrühma nr 1 suurust, võib mõju pidada siiski väheoluliseks, kuivõrd mõjutab siiski väikest osa finantsteenuste klientidest. Mõju sihtrühm II: finantsteenuste osutajad FI mudel mõjutaks kõiki finantsteenuste osutajaid (vt lisa 1). 32  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER Avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Esiteks avaldub majanduslik mõju selles, et finantsteenuse osutajad rahastavad sellise üksuse tegevust, sealjuures, mida rohkem kaebusi esitatakse teenuseosutaja vastu, seda rohkem peab ta ka rahastamisesse panustama (lisaks baasmaksele). Käesolev mõjude eelanalüüs ei hõlma konkreetseid suurusi, kuid baasmakse määrade kehtestamise alused on analoogsed järelevalvetasu määrade kehtestamise alustega ja konkreetsed määrad sõltuvad juba FI töömahust ja tööjõukuludest ning ka sellest, kas või kui suures osas kannavad menetluskulusid finantsteenuste osutajad. Eraldi tähelepanu vajab kindlustusandjatele avalduv rahaline mõju, kuivõrd nad juba rahastavad kindlustuse lepitusorganite tegevust liikmemaksude näol. Teiseks majandust mõjutavaks faktoriks on kahjunõude suurus ja asjaolu, kas teenuseosutaja peab seoses vaidluse lahendusega kliendile selle nõude hüvitama või mitte. Kolmandaks mõjutavad teenuseosutaja majanduslikku seisu menetluskulud. Käesolevas VTK-s on välja pakutud, et kui vaidluse lahendus on teenuseosutaja kahjuks, siis mõistetakse menetluskulu tervikuna välja temalt. Majanduslik mõju teenuseosutajale avaldub selles, et mida usaldusväärsem on teenuseosutaja sihtrühma nr 1 silmis, seda paremad võimalused on tal oma kliendibaasi suurendada. Mõju sihtrühm III: Riik, Finantsinspektsioon ja TTJA Avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Vaidluste lahendamise üksuse loomine (nt isikute värbamine, IT lahendused, tasude määrade väljatöötamine) võib esialgu tähendada kulusid FI eelarvest, kuid üksuse edasine rahastamine toimuks teenuseosutajate poolt, sh halduskoormuse tõus kaetakse vastavast rahastamise skeemist. Lisaks on käesolevas VTK-s tõstatatud küsimus riigipoolse panuse vajalikkuse üle. Otsene mõju riigieelarvele avaldub juhul, kui riik hakkab osaliselt FI mudelit finantseerima. Kuivõrd FI-le ei tähendaks üksuse loomine lisakulusid põhifunktsiooni ehk järelevalvetegevuse arvelt, võib mõju pidada väheoluliseks. Kuivõrd FI mudeli puhul on üheks eelduseks, et TVK enam finantsteenustega seotud vaidlusi üldjuhul ei menetle, võib majanduslik mõju TTJA-le avaldused menetluskulude vähenemises. Mõju valdkond II: muud mõjud Mõju sihtrühm: kõik sihtrühma kuuluvad isikud. Teaduslikult tõestatud faktidele viitamata võib siiski oletada, et kohtus käimine ja üleüldiselt vaidlemine (stressiolukord) võib tähendada terviseriske kliendile. Seega, mida kiiremini (ehk kohtuväliselt) vaidluses lahenduseni jõutakse, seda väiksemad kahjud võivad olla ka klientide tervisele. Mõju võib avaldub ka klientide finantskirjaoskuse edendamises ja teadlikkuse tõstmises, et oma õiguste kaitseks on neil võimalik pöörduda ka vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse poole. 33  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER Mõju tööjõuturu aspektist vaadatuna avaldub selles, et uue üksuse loomine tähendaks ka esialgsete hinnangute kohaselt uusi töökohti. Tagamaks vaidluste lahendaja usaldusväärsus ja kompetents, tuleb vastav ametikoht täita isikuga, kes omab piisavat finantsturu ja õigusalast kogemust. FI mudeli puhul on arvatud, et see võiks hõlmata näiteks ühe õigusvahemehe ja kahe nõustava ja menetlusi ettevalmistava juristi palkamist. Finantsinspektsiooni töötaja keskmine töötasu 2019. aastal oli 2561 eurot kuus. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengutele ei leitud. Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele sõltub sellest, kuivõrd mõjutab uue finantsteenuste vaidlemise lahendamise üksuse loomine FI juurde TVK menetluskulusid ja sellega seoses ka eelarvet. 7.2. Turumudeli mõjuanalüüs Muudatuse sisuks on turuosaliste poolt lepitusorgani loomine, milles osalemine on finantsteenuse osutajatele vabatahtlik. Kaebuse saavad esitada nii eraisikust kui ka juriidilisest isikust finantsteenuste kliendid. Kaebuste lahendamine põhineb lepitusmenetlusel. Mõju valdkond I: majanduslik mõju Mõju sihtrühm I: finantsteenuste kliendid Sihtrühma suurus sõltub sellest, kui paljud finantsteenuse osutajad lepitusorgani kokkuleppega liituvad ehk kui paljude teenuseosutajate kliendid saavad lepitusorgani poole kaebustega pöörduda. Seega sihtrühma maksimaalne suurus, kui vaidluse esitajale ja vaidluse suurusele piiranguid ei seata, on kõik finantsteenuse kliendid. Avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Mõju klientidele on sarnane lahenduse nr 1 osas kirjeldatud mõjuga ehk hinnanguliselt võib välja tuua kolm majanduslikku mõjutegurit finantsteenuste kliendile. Esiteks kokkuhoiud kohtukuludelt. Teiseks majanduslikuks mõjuks võib pidada sisenemistasu. Käesolevas VTK-s on välja pakutud, et tarbijale võiks olla kaebuse esitamine tasuta, kuid analüüsida tuleks, kas näha ette sisenemisetasu ettevõtjale. Kolmandaks mõjuks on kahjunõude suurus. Tulenevalt kokkuleppest, klient kas siis „võidab“ rahaliselt või „kaotab“ ja mõju sõltub vaidluse summast. Võttes arvesse kaebuste arvu nii FI-le, TVK-le kui ka kindlustuse lepitusorganitele ja sihtrühma nr 1 suurust, võib mõju pidada siiski väheoluliseks, kuivõrd mõjutab siiski väikest osa finantsteenuste klientidest. Mõju sihtrühm II: finantsteenuste osutajad. Mudel mõjutab finantsteenuste osutajaid (vt lisa 1), kes lepitusorgani kokkuleppega liituvad. Avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Esiteks avaldub majanduslik mõju selles, et kokkuleppega liitunud finantsteenuse osutajad rahastavad turumudelit (nt erialaliitude liikmemaksud). Samuti toimuks rahastamine osaliselt nende teenuseosutajate 34  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER arvelt, kes konkreetselt vaidlustes osalevad. Teiseks majandust mõjutavaks faktoriks on kahjunõude suurus ja asjaolu, kas teenuseosutaja peab seoses vaidluse lahendusega kliendile selle nõude hüvitama või mitte. Lepitusorganiga liitumine oleks finantsteenuste osalistele vabatahtlik, mistõttu ei ole tegemist olulise mõjuga. Mõju sihtrühm III: erialaliidud ja TTJA Avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Lepitusorgani mudeli toimimise eest vastutab/vastutavad turuosalised (erialaliitude kaudu), mistõttu sõltub palju lepitusmenetluse korras kokkulepitust. Kindlasti on üheks mõjufaktoriks halduskoormuse kasv. Näiteks kindlustuse lepitusorganis on lepitusmenetluse tasu suurus 264,081 eurot ühe lepitusasja kohta, millest lepitusasja haldustasu on 50 eurot iga lepitusasja kohta, kindlustuslepitaja tasu on 160 eurot iga lepitusreeglite kohaselt läbiviidud lepitusasja eest, millele lisandub sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kokku 214,08 eurot. Majanduslikku mõju TTJA-le on käesoleval hetkel keeruline hinnata, kuivõrd ei ole teada, kas lepitusorgani loomine vähendab ka reaalselt TVK-le esitatavate finantsteenustega seotud kaebuste arvu ning seoses sellega ka menetluskulusid. 7.3. Tarbijavaidluste komisjoni mudeli mõjuanalüüs Muudatuse sisuks on TTJA juures tegutseva TVK menetluskorra muutmine või alternatiivina finantsteenuste erikomisjoni loomine. Kaebuse saaksid esitada nii eraisikust kui ka juriidilisest isikust finantsteenuste kliendid. Komisjoni otsused on osapooltele siduvad. Mõju valdkond I: majanduslik mõju Mõju sihtrühm I: finantsteenuste kliendid Finantsteenuste klientide all on mõeldud kõiki finantsteenuste tarbijaid, kuid lisaks on käesoleva VTK eesmärk välja selgitada, kas kaebuse esitamise õigus peaks olema kõikidel juriidilistel isikutel või ainult mikro- ja väikeettevõtjatel. Samuti, kas vaidluse suurusele on ette nähtud muud piirangud. Sellest sõltub ka sihtrühma suurus. Avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Hinnanguliselt võib välja tuua kolm majanduslikku mõjutegurit finantsteenuste kliendile. Esiteks kokkuhoiud kohtukuludelt. Kui kehtivate normide kohaselt on kaebuse esitamine tarbijale tasuta, siis käesoleva VTK raames on välja toodud, et lõplik lahendus sõltus siiski sellest, kas või kuidas muudetakse tulenevalt EY raportis esitatule üldiselt TVK rahastamise ja menetlustasude korda. EY raportis on kirjeldatud kaheastmelist TVKmenetluskorda. Tarbija maksab I astmes avalduse esitamise eest riigilõivuseaduses kehtestatud korra alusel avalduse esitamise tasu – fikseeritud summas 10 eurot, mida tarbijale olenemata tarbijavaidluse tulemusest ei tagastata. II astmes maksab tarbija avalduse esitamise eest riigilõivuseaduses kehtestatud korra alusel avalduse esitamise tasu fikseeritud summas järgmiselt: 10 eurot, kui tarbija nõude väärtus jääb 35  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER vahemikku 30–100 eurot, 20 eurot, kui nõude väärtus jääb vahemikku 101– 1000 eurot, ning 50 eurot, kui nõude väärtus on üle 1000 euro.. Tarbijale tagastatakse avalduse esitamise tasu juhul, kui tarbijavaidlus laheneb tarbija jaoks positiivselt. Kolmandaks mõjuks on kahjunõude suurus. Tulenevalt vaidluse lõpplahendusest, klient kas siis „võidab“ rahaliselt või „kaotab“ ja mõju sõltub vaidluse summast. Sarnaselt kõikidele vaidluste kohtuväliselt lahendamise mudelitele avaldub kaudne mõju ka ajalises kokkuhoius ehk samal ajal kui kohtus käia, saab klient suunata oma ajalise ja rahalise ressursi majandusliku heaolu suurendamisele. Võttes arvesse kaebuste arvu nii FI-le, TVK-le ja kindlustuse lepitusorganitele ja sihtrühma suurust, võib mõju pidada siiski väheoluliseks, kuivõrd mõjutab siiski väikest osa finantsteenuste klientidest. Mõju sihtrühm II: finantsteenuste osutajad. Kaalutud lahendus mõjutab kõiki finantsteenuste osutajaid (vt lisa 1). Avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Mõju ulatus sõltub sellest, kas või kuidas kavandatakse tulenevalt EY raportist muuta rahastamise ja menetlustasude korda. EY raportis on kirjeldatud varianti, et kaupleja tasuks fikseeritud määras vaidluse lahendamise tasu II astmes vastavalt menetluse tulemusele – tasu kauplejale tarbijaga kokkuleppele jõudmisel oleks 100 eurot ning tarbijale tarbija avalduse esitamise tasu. Tasu kauplejale tarbija avalduse rahuldamise korral oleks 200 eurot ning tarbija avalduse mitterahuldamisel osalustasu ei rakenduks. Teise võimalusena pakutud välja proportsionaalse osalustasude mudeli rakendamist. Sellisel juhul oleks tasu kaupleja jaoks proportsionaalselt sõltuv nõude väärtusest ning mudeli rakendamise puhul oleks sätestatud minimaalne ja maksimaalne potentsiaalne makstav osalustasu. Teiseks majandust mõjutavaks faktoriks on kahjunõude suurus ja asjaolu, kas teenuseosutaja peab seoses vaidluse lahendusega kliendile selle nõude hüvitama või mitte. Kaudne majanduslik mõju teenuseosutajale avaldub selles, et mida usaldusväärsem on teenuseosutaja sihtrühma silmis, seda rohkem kliente neil on. Mõju sihtrühm III: TTJA Avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Täpset mõju on võimalik hinnata siis, kui on selgem, kas või kuidas kavandab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EY raportist tulenevalt vaidluste kohtuvälise lahendamise mudelit, sh rahastamist ja menetluskorda. 2018. aastal rahastati TVK tegevust TTJA eelarvest 264 840 euroga. Mõju valdkond II: muud mõjud. Mõju sihtrühm: kõik sihtrühma kuuluvad isikud. Muud mõjud on analoogsed kõikide kaalutud lahenduste puhul. 36  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER Rahastamise ja osalustasude mudeli muutmisest sõltub, kas menetlustesse on võimalik kaasata rohkem erialaseid spetsialiste või pakkuda esimeestele võimalust osaleda finantsalastel koolitustel. Erialase erikomisjoni loomise variandi kasuks otsustamine tähendaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt põhjalikumat mõjuanalüüsi. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale ning regionaalarengutele ei leitud. Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele sõltub sellest, kas rahastamise mudelit muudetakse ning kas luuakse erialane komisjon või mitte. 37  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER 8. SEOTUD STRATEEGIAD JA ARENGUKAVAD  Rahandusministeeriumi finantspoliitika üheks strateegiliseks eesmärgiks on konkurentsivõimelise ja usaldusväärse finantskeskkonna tagamine.  Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programmis aastateks 2013–2020 on kirjas, et Eesti elanike finantsteenustealase teadlikkuse taseme tõstmisel on oluline teoreetiliste teadmiste ja praktika sidumine. Et inimesed mõistaksid finantsteenuste sisu ja olemust ning oskaksid nende abil oma rahaasju igas eluetapis planeerida ja korraldada, keskendutakse programmi elluviimisel tegevussuundadele, mille tulemusena mõistavad inimesed finantsteenuste olemust ja neil on piisavad teadmised finantsteenustega seotud võimalustest, õigustest, kohustustest ja riskidest, aga ka finantsteenustega seotud vaidluste lahendamise võimalustest.  Tarbijakaitseameti strateegia 2017-2021. Eesmärk on tagada tarbija seaduslikud õigused, sh tõhusa TVK töö võimaldamine ning selleks ettevalmistuste tegemine. 9. EELDATAV AJAKAVA  VTK arvamuse avaldamiseks esitamine 2020. aasta sügis  Arutelud ja võimaliku eelnõu 2020. aasta sügis-talv ettevalmistamine  Õigusakti eeldatav vastuvõtmise aeg 2021. aasta suvi  Õigusakti eeldatav rakendamise aeg Sõltub rakendatavast mudelist 10. KAASATAVAD VALITSUSASUTUSED JA VALITSUSVÄLISED ORGANISATSIOONID VTK edastatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks erinevatele kaasatavatele sihtrühmadele, sealhulgas FI-le, TTJA-le, Eesti Pangale, Riigikohtule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, FinanceEstoniale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Võlausaldajate Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti Fondihaldurite Liidule, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Pensionikeskusele, Liisinguühingute Liidule, Nasdaq CSD SE Eesti filiaale, Eesti krüptorahade Liidule ning investeerimisühingutele. 11. VÄLJATÖÖTAMISKAVATSUSE ETTEVALMISTAJAD Käesoleva VTK on koostanud Rahandusministeeriumist:  finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ([email protected]);  finantsturgude poliitika osakonna nõunik Janika Aben ([email protected]);  kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ([email protected]);  kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Kristiina Kubja ([email protected]). 38  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER Lisa 1. Ülevaade finantsteenuste osutajatest 2020. aasta augusti seisuga ning finantsteenustest. Finantsteenuste osutajad Arv Välisriikide 1. Finantsinspektsiooni järelevalve all olevad subjektid: Eestis asutatud subjektide filiaalid Eestis Krediidiasutused (sulgudes neist pandikirja täiendava 9 (2) 5 tegevusloaga) Krediidiandjad (sulgudes neist Eestis erandi all tegutsevad) 56 (11) - Krediidivahendajad 9 - Kindlustusandjad 9 9 Kindlustusmaaklerid 40 7 Kindlustusagendid 387 - Fondivalitsejad (sulgudes fondide arv – avalik/mitte avalik) 11 (48/11) - Investeerimisühingud 5 - Investeerimisagendid 1 - Reguleeritud turu korraldaja 1 - Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja 1 - E-raha asutused 1 - E-raha edasimüüjad - - Makseasutused (sulgudes neist erandi kohaldamisega) 11(2) 1 Makseagendid 10 - Aruandlusteenuse osutajad - - Finantsjärelevalve alla mitte kuuluvad teenuse osutajad 2. Hoiu-laenuühistud 23 - 3. Ühisrahastuse platvormid 35 4. Liisinguteenuste osutajad 8 5. Virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse osutajad 254 6. Krüptorahakotid 223 7. Valuutavahetusteenuse pakkujad 44 Finantsteenused KAS § 6 lg 1 p-des 1-15 nimetatud  hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tehingute ja toimingute teostamisega tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks; seotud teenused:  laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute finantseerimise tehingud;  liisingutehingud;  makseteenused makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses;  mittesularahaliste maksevahendite, näiteks elektrooniliste maksevahendite, e-raha, reisitšekkide ja vekslite väljastamine ja haldamine;  tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud;  tehingud nii oma kui ka klientide arvel VpTS §-s 2 sätestatud kaubeldavate väärtpaberitega ning välisvaluutaga ja muud 39  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega;  väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud;  klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriühingute ühinemise, jagunemise või nendes osaluse omandamisega seotud tehingud ja toimingud;  rahamaakleri tegevus;  vara valitsemine ning investeerimisalane nõustamine;  väärtpaberite hoidmine ning haldamine;  krediidiinfo kogumine, töötlemine ja edastamine;  vara hoidmine;  muud tehingud ja toimingud, mis on sisult sarnased eelnevates punktides loetletud finantsteenustega. Kindlustuse turustamine:  kindlustuslepingutega seotud nõustamine ja kindlustuslepingute soovitamine, ettevalmistamine, sõlmimine ning nende haldamisel ja täitmisel abistamine;  teabe andmine ühe või mitme kindlustuslepingu kohta vastavalt kriteeriumitele, mille klient valib veebilehe, rakenduse või muu sellise keskkonna kaudu, kindlustusteenuste pingerea koostamist, hindade ja teenuste võrdlemist;  teabe andmine hinnasoodustuste kohta, kui klient saab sellise protsessi tulemusel otse või kaudselt sõlmida kindlustuslepingu veebilehe, rakenduse või muu sellise keskkonna kaudu. RahaPTS kohaselt lisaks:  valuutavahetusteenus;  virtuaalvääringu vahetamise teenus;  virtuaalvääringu rahakoti teenus. 40  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER Lisa 2. Finantssektori EL õigusaktid Õigusakt Artikkel Euroopa Parlamendi ja Artikkel 24. Vaidluste kohtuväline Article 24. Out-of-court dispute nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ, lahendamine resolution 23. aprill 2008, mis käsitleb 1. Liikmesriigid tagavad asjakohase ja 1. Member States shall ensure that tarbijakrediidilepinguid ja tõhusa krediidilepinguid käsitlevate adequate and effective out-of-court millega tunnistatakse kehtetuks tarbijavaidluste lahendamise dispute resolution procedures for the nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ: kohtuvälise menetluse, kasutades settlement of consumer disputes olemasolevaid asutusi, kui see on concerning credit agreements are put https://eur-lex.europa.eu/legal- asjakohane. in place, using existing bodies where content/ET/TXT/?qid=15477400 2. Liikmesriigid julgustavad kõnealuseid appropriate. 62381&uri=CELEX:02008L0048- asutusi tegema koostööd ka piiriüleste 2. Member States shall encourage 20180101 krediidilepinguvaidluste lahendamiseks. those bodies to cooperate in order to also resolve cross-border disputes concerning credit agreements. Euroopa Parlamendi ja Artikkel 100 Article 100 nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 1. Liikmesriigid tagavad, et 1. Member States shall ensure that 13. juuli 2009, vabalt kehtestatakse tulemuslik ja tõhus efficient and effective complaints and võõrandatavatesse kaebuste lahendamise ning kahju redress procedures are in place for the väärtpaberitesse ühiseks hüvitamise menetlus tarbijavaidluste out-of-court settlement of consumer investeeringuks loodud kohtuväliseks lahendamiseks seoses disputes concerning the activity of UCITS ettevõtjaid (eurofondid) eurofondide tegevusega, kasutades using existing bodies where käsitlevate õigus- ja selleks võimaluse korral olemasolevaid appropriate. haldusnormide kooskõlastamise asutusi. 2. Member States shall ensure that the kohta: 2. Liikmesriigid tagavad, et õigus- või bodies referred to in paragraph 1 are haldusnormid ei takista lõikes 1 osutatud not prevented by legal or regulatory https://eur-lex.europa.eu/legal- asutustel teha tõhusat koostööd provisions from cooperating effectively content/ET/TXT/?qid=15477394 piiriüleste vaidluste lahendamisel. in the resolution of cross-border disputes. 65119&uri=CELEX:02009L0065- 20140917 Euroopa Parlamendi ja Artikkel 13. Vaidluste kohtuväline Article 13. Out-of-court complaint and nõukogu direktiiv 2009/110/EÜ, lahendamine ja kahju hüvitamine redress procedures for the settlement of 16. september 2009, mis käsitleb Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi disputes e-raha asutuste asutamist ja kohaldamist, kohaldatakse direktiivi Without prejudice to this Directive, tegevust ning 2007/64/EÜ IV jaotise 5. peatükki mutatis Chapter 5 of Title IV of Directive usaldatavusnormatiivide mutandis e-raha väljastajate 2007/64/EC shall apply mutatis mutandis täitmise järelevalvet ning käesolevast jaotisest tulenevate to electronic money issuers in respect of millega muudetakse direktiive kohustuste suhtes. their duties arising from this Title. 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv [Artikkel 83. Kohtuväline kahju [Article 83. Out-of-court redress 2000/46/EÜ: hüvitamine 1. Member States shall ensure that 1. Liikmesriigid tagavad, et adequate and effective out-of-court https://eur-lex.europa.eu/legal- kehtestatakse piisavad ja tõhusad complaint and redress procedures for content/ET/TXT/?uri=CELEX:020 kohtuväliste kaebuste lahendamise ja the settlement of disputes between 09L0110- kahju hüvitamise menetlused, et payment service users and their 20180113&qid=1548056643447 lahendada makseteenuse kasutajate ja payment service providers are put in nende makseteenuse pakkujate vahelisi place for disputes concerning rights and vaidlusi, mis käsitlevad käesolevast obligations arising under this Directive, direktiivist tulenevaid õigusi ja kohustusi, using existing bodies where kasutades selleks vajaduse korral appropriate. olemasolevaid asutusi. 41  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER 2. Piiriüleste vaidluste korral tagavad 2. In the case of cross-border disputes, liikmesriigid nende asutuste aktiivse Member States shall make sure that koostöö.] those bodies cooperate actively in resolving them.] Euroopa Parlamendi ja Artikkel 203. Vahekohus Article 203. Arbitration Nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, Õigusabikulude kindlustusandja ja Member States shall, for the settlement 25. november 2009, kindlustus- kindlustatud isiku vaheliste vaidluste of any dispute between the legal ja edasikindlustustegevuse lahendamiseks ning ilma et see piiraks expenses insurance undertaking and alustamise ja jätkamise kohta liikmesriigi õigusega ette nähtud mis the insured and without prejudice to (Solventsus II): tahes õigust pöörduda kohtusse, any right of appeal to a judicial body näevad liikmesriigid ette võrreldava which might be provided for by national https://eur-lex.europa.eu/legal- erapooletuse tagava vahekohtu- või law, provide for arbitration or other content/ET/TXT/?uri=CELEX:020 muu menetluse. procedures offering comparable 09L0138- Kindlustuslepinguga nähakse ette guarantees of objectivity. 20190113&qid=1548057389333 kindlustatud isiku õigus kasutada selliseid The insurance contract shall provide for menetlusi. the right of the insured person to have recourse to such procedures. Euroopa Parlamendi ja Artikkel 11. Kohtuväline kaebuste Article 11. Out-of-court complaint and nõukogu määrus (EÜ) nr lahendamise ja kahju hüvitamise redress procedures 924/2009, 16. september 2009, menetlus 1. Member States shall establish piiriüleste maksete kohta 1. Liikmesriigid kehtestavad piisava ja adequate and effective out-of-court ühenduses ja millega tõhusa kohtuvälise kaebuste complaint and redress procedures for tunnistatakse kehtetuks määrus lahendamise ja kahju hüvitamise the settlement of disputes concerning (EÜ) nr 2560/2001: menetluse, et lahendada rights and obligations arising under this makseteenuse kasutajate ja Regulation between payment service https://eur-lex.europa.eu/legal- makseteenuse pakkujate vahelisi users and their payment service content/ET/TXT/?uri=CELEX:020 vaidlusi, mis käsitlevad käesolevast providers. For those purposes, Member 09R0924- määrusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. States shall designate existing bodies, 20120331&qid=1548056215959 Selle jaoks määravad liikmesriigid where appropriate, or establish new olemasolevad organid, kui see on bodies. asjakohane, või asutavad uued 2. Member States shall notify the organid. Commission of those bodies by 29 April 2. Liikmesriigid teatavad komisjonile 2010. They shall notify the Commission kõnealustest organitest hiljemalt 29. without delay of any subsequent aprillil 2010. Nad teatavad komisjonile change concerning those bodies. viivitamata kõik kõnealuste asutustega 3. Member States may provide that this seotud edasised muutused. Article applies only to payment service 3. Liikmesriigid võivad sätestada, et users which are consumers or micro- käesolevat artiklit kohaldatakse ainult enterprises. In such event Member nendele makseteenuse kasutajatele, States shall inform the Commission kes on tarbijad või mikroettevõtjad. accordingly. Sellistel juhtudel teavitab liikmesriik sellest komisjoni. Euroopa Parlamendi ja Artikkel 39. Vaidluste lahendamine Article 39. Dispute resolution nõukogu direktiiv 2014/17/EL, 4. 1. Kasutades võimaluse korral mechanisms veebruar 2014, olemasolevaid organeid, tagavad 1. Member States shall ensure that elamukinnisvaraga seotud liikmesriigid asjakohase ja tõhusa appropriate and effective complaints tarbijakrediidilepingute kohta kaebuste ja kahjunõuete menetlemise and redress procedures are established ning millega muudetakse kohtuväliselt krediidilepinguga seotud for the out-of-court settlement of direktiive 2008/48/EÜ ja vaidluste lahendamiseks tarbijate ning consumer disputes with creditors, credit 2013/36/EL ja määrust (EL) nr krediidiandjate, -vahendajate ja intermediaries and appointed 1093/2010: määratud esindajate vahel. Liikmesriigid representatives in relation to credit tagavad, et menetlus oleks kohaldatav agreements, using existing bodies 42  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER https://eur-lex.europa.eu/legal- krediidiandjate ja -vahendajate suhtes where appropriate. Member States shall content/ET/TXT/?qid=15477397 ning laieneks ka määratud esindajate ensure that such procedures are 60402&uri=CELEX:32014L0017 tegevusele. applicable to creditors and credit 2. Liikmesriigid nõuavad intermediaries and cover the activities tarbijavaidluste kohtuvälise of appointed representatives. lahendamise eest vastutavatelt 2. Member States shall require the organitelt koostöö tegemist piiriüleste bodies responsible for the out-of-court krediidilepinguvaidluste lahendamiseks. settlement of consumer disputes to cooperate so that cross-border disputes concerning credit agreements can be resolved. Euroopa Parlamendi ja Artikkel 75. Tarbijate kaebuste Article 75. Extra-judicial mechanism for nõukogu direktiiv 2014/65/EL, kohtuvälise lahendamise kord consumers complaints 15. mai 2014, 1. Liikmesriigid tagavad tulemuslike ja 1. Member States shall ensure the finantsinstrumentide turgude tõhusate kaebuste lahendamise ja setting-up of efficient and effective kohta ning millega muudetakse heastamismenetluste kehtestamise complaints and redress procedures for direktiive 2002/92/EÜ ja tarbijate vaidluste kohtuväliseks the out-of-court settlement of consumer 2011/61/EL: lahendamiseks seoses investeerimis- ja disputes concerning the provision of kõrvalteenuste osutamisega investment and ancillary services https://eur-lex.europa.eu/legal- investeerimisühingute poolt, kasutades provided by investment firms, using content/ET/TXT/?qid=15477375 selleks asjakohasel juhul olemasolevaid existing bodies where appropriate. 68714&uri=CELEX:32014L0065 asutusi. Lisaks tagavad liikmesriigid, et Member States shall further ensure that kõik investeerimisühingud on seotud ühe all investment firms adhere to one or või mitme kaebuste lahendamise ja more such bodies implementing such heastamismenetlusi rakendava complaint and redress procedures. asutusega. 2. Member States shall ensure that 2. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused those bodies actively cooperate with asutused teevad piiriüleste vaidluste their counterparts in other Member lahendamiseks aktiivset koostööd teiste States in the resolution of cross-border liikmesriikide sarnaste asutustega. disputes. 3. Pädevad asutused teavitavad 3. The competent authorities shall notify Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ESMA of the complaint and redress lõikes 1 osutatud kaebuste lahendamise procedures referred to in paragraph 1 ja heastamismenetlustest, mis on nende which are available under its jurisdiktsioonis kättesaadavad. jurisdictions. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ESMA shall publish and keep up-to-date avaldab kõigi kohtuväliste kordade a list of all extra-judicial mechanisms on loetelu oma veebisaidil ja ajakohastab its website. seda. Euroopa Parlamendi ja Artikkel 15. Kohtuväline kaebuste Article 15. Settlement, out of court nõukogu määrus (EL) 2015/751, lahendamise ja kahju hüvitamise kord complaints and redress procedures 29. aprill 2015, kaardipõhiste 1. Liikmesriigid tagavad asjakohase ja 1. Member States shall ensure and maksetehingute tõhusa kaebuste kohtuvälise promote adequate and effective out- vahendustasude kohta: lahendamise ja kahju hüvitamise korra of-court complaint and redress ja soodustavad selle kasutamist või procedures or take equivalent https://eur-lex.europa.eu/legal- võtavad samaväärseid meetmeid, et measures for the settlement of disputes content/ET/TXT/?qid=15477383 lahendada makse saajate ja arising under this Regulation between 14702&uri=CELEX:32015R0751 makseteenuse pakkujate vahelisi payees and their payment service vaidlusi, mis tulenevad käesoleva providers. For those purposes, Member määruse kohaldamisest. Selleks States shall designate existing bodies, määravad liikmesriigid olemasolevad where appropriate, or establish new asutused, kui see on asjakohane, või bodies. The bodies shall be asutavad uued asutused. Kõnealused independent from the parties. 43  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER asutused peavad vaidluse osapooltest 2. Member States shall notify the olema sõltumatud. Commission of those bodies by 9 June 2. Liikmesriigid teatavad komisjonile 2017. They shall notify the Commission kõnealustest asutustest hiljemalt 9. without delay of any subsequent juuniks 2017. Nad teatavad komisjonile change concerning those bodies. viivitamata kõigist kõnealuste asutustega seotud edasistest muutustest. Euroopa Parlamendi ja Artikkel 101. Vaidluste lahendamine Article 101. Dispute resolution nõukogu direktiiv (EL) 1. Liikmesriigid tagavad, et 1. Member States shall ensure that 2015/2366, 25. november 2015, makseteenuse pakkujad kehtestavad payment service providers put in place makseteenuste kohta siseturul, piisavad ja tõhusad kaebuste and apply adequate and effective direktiivide 2002/65/EÜ, lahendamise menetlused ja complaint resolution procedures for the 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja kohaldavad neid, et lahendada settlement of complaints of payment määruse (EL) nr 1093/2010 kaebused, mis makseteenuse kasutajad service users concerning the rights and muutmise ning direktiivi esitavad seoses käesoleva direktiivi III ja obligations arising under Titles III and IV 2007/64/EÜ kehtetuks IV jaotise alusel tulenevate õiguste ja of this Directive and shall monitor their tunnistamise kohta: kohustustega, ning jälgivad nende performance in that regard. menetluste toimimist. Those procedures shall be applied in https://eur-lex.europa.eu/legal- Menetlust kohaldatakse igas liikmesriigis, every Member State where the content/ET/TXT/?qid=15477386 kus makseteenuse pakkuja payment service provider offers the 45631&uri=CELEX:32015L2366 makseteenuseid pakub, ning see on payment services and shall be available ligipääsetav asjakohase liikmesriigi in an official language of the relevant ametlikus keeles või ühes ametlikus Member State or in another language if keeles või mõnes muus makseteenuse agreed between the payment service pakkuja ja makseteenuse kasutaja provider and the payment service user. vahel kokku lepitud keeles. 2. Member States shall require that 2. Liikmesriigid nõuavad, et payment service providers make every makseteenuse pakkujad teevad kõik possible effort to reply, on paper or, if endast oleneva, et vastata kas agreed between payment service paberkandjal või, kui makseteenuse provider and payment service user, on pakkuja ja makseteenuse kasutaja another durable medium, to the vahel on nii kokku lepitud, mõnel muul payment service users’ complaints. püsival andmekandjal makseteenuse Such a reply shall address all points kasutajate kaebustele. Selline vastus raised, within an adequate timeframe esitatakse mõistliku tähtaja, kuid and at the latest within 15 business days hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates of receipt of the complaint. In kaebuse kättesaamisest ning selles exceptional situations, if the answer käsitletakse kõiki tõstatatud küsimusi. cannot be given within 15 business days Erandjuhtudel, kui vastust ei saa esitada for reasons beyond the control of the 15 tööpäeva jooksul makseteenuse payment service provider, it shall be pakkujast sõltumatutel põhjustel, on required to send a holding reply, clearly makseteenuse pakkuja kohustatud indicating the reasons for a delay in saatma vahevastuse, esitades selgelt answering to the complaint and kaebusele vastamisel tekkinud viivituse specifying the deadline by which the põhjused ja konkreetse tähtaja, mille payment service user will receive the jooksul makseteenuse kasutaja saab final reply. In any event, the deadline for lõpliku vastuse. Ühelgi juhul ei ole lõpliku receiving the final reply shall not exceed vastuse saamise tähtaeg pikem kui 35 35 business days. tööpäeva. Member States may introduce or Liikmesriigid võivad kehtestada või jätta maintain rules on dispute resolution kehtima vaidluste lahendamise procedures that are more menetluse normid, mis on advantageous to the payment service 44  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER makseteenuse kasutajate jaoks user than that referred to in the first soodsamad kui esimeses lõigus subparagraph. Where they do so, those sätestatud normid. Sellisel juhul rules shall apply. kohaldatakse neid menetlusnorme. 3. The payment service provider shall 3. Makseteenuse pakkuja teavitab inform the payment service user about makseteenuse kasutajat vähemalt at least one ADR entity which is ühest vaidluste kohtuvälise lahendamise competent to deal with disputes üksusest, mis on pädev lahendama concerning the rights and obligations vaidlusi seoses III ja IV jaotise alusel arising under Titles III and IV. tulenevate õiguste ja kohustustega. 4. The information referred to in 4. Lõikes 3 osutatud teave esitatakse paragraph 3 shall be mentioned in a selgelt, arusaadavalt ja kergesti clear, comprehensive and easily kättesaadaval viisil makseteenuse accessible way on the website of the pakkuja veebisaidil (kui see on olemas), payment service provider, where one filiaalis ning makseteenuse pakkuja ja exists, at the branch, and in the general makseteenuse kasutaja vahelise terms and conditions of the contract lepingu üldtingimustes. Selles between the payment service provider selgitatakse, kuidas saada täiendavat and the payment service user. It shall teavet vaidluste kohtuvälise specify how further information on the lahendamise üksuse ja selle poole ADR entity concerned and on the pöördumise tingimuste kohta. conditions for using it can be accessed. Artikkel 102 Vaidluste kohtuvälise Article 102 ADR procedures lahendamise menetlus 1. Member States shall ensure that 1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas adequate, independent, impartial, asjakohase siseriikliku ja liidu õigusega ja transparent and effective ADR vastavalt Euroopa Parlamendi ja procedures for the settlement of nõukogu direktiivile 2013/11/EL (35) disputes between payment service kehtestatakse piisav, sõltumatu, users and payment service providers erapooletu, läbipaistev ja tõhus concerning the rights and obligations vaidluste kohtuvälise lahendamise arising under Titles III and IV of this menetlus, et lahendada makseteenuse Directive are established according to kasutajate ja nende makseteenuse the relevant national and Union law in pakkujate vahelisi vaidlusi, mis accordance with Directive 2013/11/EU käsitlevad käesoleva direktiivi III ja IV of the European Parliament and the jaotisest tulenevaid õigusi ja kohustusi, Council (35), using existing competent kasutades selleks olemasolevaid bodies where appropriate. Member pädevaid asutusi, kui see on States shall ensure that ADR procedures asjakohane. Liikmesriigid tagavad, et are applicable to payment service selline menetlus on kohaldatav providers and that they also cover the makseteenuse pakkujate suhtes, activities of appointed representatives. hõlmates ka määratud esindajate 2. Member States shall require the tegevust. bodies referred to in paragraph 1 of this 2. Liikmesriigid kehtestavad nõude, et Article to cooperate effectively for the käesoleva artikli lõikes 1 osutatud resolution of cross-border disputes organid teeksid tulemuslikult koostööd III concerning the rights and obligations ja IV jaotisest tulenevaid õigusi ja arising under Titles III and IV. kohustusi käsitlevate piiriüleste vaidluste lahendamiseks. Euroopa Parlamendi ja Artikkel 15. Vaidluste kohtuväline Article 15. Out-of-court redress nõukogu direktiiv 2016/97/EL, lahendamine 1. Member States shall ensure that mis käsitleb kindlustustoodete 1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas adequate and effective, impartial and turustamist: asjaomaste liidu seadusandlike aktide ja independent out-of-court complaint 45  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER liikmesriigi õigusega kehtestatakse and redress procedures for the https://eur-lex.europa.eu/legal- tõhus, erapooletu ja sõltumatu vaidluste settlement of disputes between content/ET/TXT/?qid=15864244 kohtuvälise lahendamise menetlus, et customers and insurance distributors 52779&uri=CELEX:32016L0097 lahendada klientide ja concerning the rights and obligations kindlustustoodete turustajate vahelisi arising under this Directive are vaidlusi, mis käsitlevad käesolevast established in accordance with the direktiivist tulenevaid õigusi ja kohustusi, relevant Union legislative acts and kasutades selleks asjakohasel juhul national law, using existing bodies olemasolevaid asutusi. where appropriate. Member States shall Liikmesriigid tagavad, et need ensure that such procedures are kindlustustoodete turustajad, kelle vastu applicable, and the relevant body’s menetlus algatatakse, kuuluvad competence effectively extends, to asjaomaste asutuste insurance distributors against whom the pädevusvaldkonda ja et selline procedures are initiated. menetlus on nende suhtes kohaldatav. 2. Member States shall ensure that the 2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 bodies referred to in paragraph 1 osutatud asutused teevad käesolevast cooperate in the resolution of cross- direktiivist tulenevate õiguste ja border disputes concerning rights and kohustuste alusel tekkivate piiriüleste obligations arising under this Directive. vaidluste lahendamisel koostööd. Euroopa Parlamendi ja Artikkel 51. Kohtuväline vaidluste Article 51. Out-of-court redress nõukogu määrus (EL) 2019/1238 lahendamine 1. Adequate, independent, impartial, üleeuroopalise personaalse 1. Käesolevast määrusest tulenevate transparent and effective ADR pensionitoote (PEPP) kohta: õiguste ja kohustuste üle PEPPi klientide procedures for the settlement of ja PEPPi pakkujate või PEPPi turustajate disputes between PEPP customers and https://eur-lex.europa.eu/legal- vahel tekkinud vaidluste lahendamiseks PEPP providers or PEPP distributors content/ET/TXT/?uri=CELEX:320 kehtestatakse, vajaduse korral concerning the rights and obligations 19R1238 olemasolevaid pädevaid asutusi arising under this Regulation shall be kasutades, Euroopa Parlamendi ja established in accordance with nõukogu direktiivi Directive 2013/11/EU of the European 2013/11/EL (21) kohane mõistlik, Parliament and the Council (21), using sõltumatu, erapooletu, läbipaistev ja existing competent bodies where tulemuslik vaidluste kohtuvälise appropriate. Such ADR procedures shall lahendamise kord. Sellist vaidluste be applicable, and the relevant ADR kohtuvälise lahendamise korda body’s competence shall effectively kohaldatakse ja asjaomase vaidluste extend, to PEPP providers or PEPP kohtuvälise lahendamise üksuse distributors against whom the pädevust laiendatakse ka PEPPi procedures are initiated pakkujate või PEPPi turustajate suhtes, 2. The bodies referred to in paragraph kelle vastu on menetlus algatatud. 1 shall cooperate effectively for the 2. Lõikes 1 osutatud asutused teevad resolution of cross-border disputes käesolevast määrusest tulenevate concerning rights and obligations arising õiguste ja kohustuste üle peetavate under this Regulation. vaidluste lahendamiseks tulemuslikku koostööd. 46  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER Lisa 3. Vaidluste kohtuvälise lahendamise mudelite võrdlus FI mudel Turumudel TVK mudel Olemasolev Omab süvendatud teadmisi ja praktikat Eraõiguslikest juriidilistest isikutest moodustatud Juba täna on olemas struktuur ja ressursid struktuur ja finantsvaldkonnas. vaidluse osapoolte lepitamise organi saab vaidluste lahendamiseks (TVK). kogemused moodustada ilma õigusakte muutmata. Suur finantssektorit reguleerivate Pikaajaline eraisikust tarbijate kaebuste seaduste rakendamise kogemus, sh Head teadmised finantsteenuste ja menetlemise kogemus. Eelis nende kaebuste ollakse enim kursis EL finantsteenuste finantstoodete sisust, luues eelduse vaidluste lahendamisel, mis lisaks finantsteenusele osutamise regulatsioonide arengutega. asjatundlikuks lahendamiseks. sisaldab ka muud tavalise toote või teenuse Olemasolev koostöö teiste riikide komponenti (nt liisingteenused). finantsjärelevalve asutustega on eeliseks piiriüleste vaidluste efektiivsel lahendamisel. Ühtne süsteem FI ei teosta täna finantsjärelevalvet Eeldab vaidlusorganite asutamist alaliitude Juriidiliste isikute vaidluste lahendamise finantssektoris kõikide finantsteenuste osutajate üle (nt juurde või ühe organi loomist mitme alaliidu tagamiseks on vajalik seaduse muudatus. liisingfirmad, ühisrahastuse platvormid). poolt. Samas pole kõik finantsteenuste Vajalikud seadusemuudatused uue valdkonnad omale liitusid loonud ja kõik süsteemi loomiseks ja rakendamiseks. teenuseosutajad pole ka olemasolevate liitude liikmed. Õiguslik alus Tuleb täiendada Finantsinspektsiooni Lepitusseadus, mis teatud punktides viitab edasi TVK tegevus on reguleeritud seadust (FIS). tsiviilkohtumenetluse seadustikule. Tulevikus tarbijakaitseseaduse §-des 40—60. Õigusakte peaksid lisanduma turuosaliste (erialaliitude) muuta ei ole tarvis, kui ei soovita muuta Kaalutud lahendusena on pakutud välja kokkulepped ja finantsteenuste osutamise praegust töökorraldust. Nimelt ei piira seadus FI juurde loodava kohtueelse vaidluste lepingute üldtingimuste täiendused. juba praegu TVK-s finantsteenuste osutamisest lahendamise süsteemi kujundamist tulenevate vaidluste lahendamist. lepitusorganiks lepitusseaduse § 2 punkti Seadusi muuta ei ole tarvis. 4 ja §-de 19—29 tähenduses (eeldaks FIS- Samas ei võimalda tänane regulatsioon i täiendamist ja lepitusseadusest erisuste juriidilisest isikutest klientide vaidluste käsitlemist. tegemist) Lisaks tõusetub õigusaktide muutmise vajadus juhul, kui muuta otsused siduvaks või kui luua eraldi finantsteenuste vaidluste erikomisjon. Pädevus Finantsteenuste osutamisest tulenevad Finantsteenuste osutamisest tulenevad Finantsteenuste osutamisest tulenevad vaidlused. Kaalutud lahenduse kohaselt vaidlused. vaidlused. kuuluksid ka kindlustusteenused üksuse pädevusse. a) kaebajate järgi, Kõik finantsteenuste kasutajateks olevad Kõik finantsteenuse kliendid olevad (füüsilised ja Tarbijate ja kauplejate vahelistest lepingutest s.o kes võib füüsilised isikud ja juriidilised isikud. juriidilised isikud). Täiendavalt tuleb analüüsida, tulenevad vaidlused. Lisaks peaks vaidluste esitada kaebuse Juriidilisest isikust kaebuse esitaja puhul 47  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER vajab täiendavalt analüüsimist, kas kas näha ette piirang ettevõtja suurusele ja/või lahendamise mudeliga hõlmatud olema piirang seoses ettevõtja suuruse või tarbija finantsteadlikkusele. juriidilised isikud. tarbija finantsteadlikkusega on kooskõlas teatud EL direktiividega, mille kohaselt tuleks kaebuse esitamise võimalus tagada kõikidele klientidele ehk olenemata nende suurusest. b) teenuse- Kaebuse saaks esitada kõikide Kaebuse saaks esitada kõigi kokkuleppega Kaebuse saaks esitada kõigi kauplejate vastu — osutaja järgi, s.o finantsteenusete osutajate vastu, sh liitunud finantsteenuse osutajate vastu, kuid võib kauplejateks loetakse isikuid, kes oma kelle vastu võib tuleks leida lahendus, kuidas tagada üles kerkida küsimus eeskätt esindus- majandus- ja kutsetegevuses pakuvad ja esitada kaebuse finantsjärelevalve alla mitte kuuluvate organisatsioonidesse mitte koondunud müüvad või muul viisil turustavad kaupa või subjektide kohustuslik kaasatus teenusepakkujate soovist kokkuleppega liituda. osutavad teenust. Hõlmab nii FI menetlustega. finantsjärelevalve subjekte kui ka muid finantsteenuste osutajaid, näiteks liisinguandjad, valuutavahetajad, hoiu-laenuühistud. c) vaidlused, mida Üldreeglina ei lahenda lepingueelsetest Ei lahenda lepingueelsetest läbirääkimistest Tarbijakaitseseaduse § 32 lõike 1 kohased ei lahenda läbirääkimistest tulenevaid vaidlusi, s.h tulenevad vaidlusi, s.h vaidlusi selle üle, kas kaebused ehk kui: vaidlusi selle üle, kas teenuseosutajal oli teenuseosutajal oli õigus lepingu sõlmimisest 1) tarbija ei ole kaebuse lahendamiseks õigus lepingu sõlmimisest keelduda ning keelduda (lepinguvabaduse põhimõte), pöördunud asjaomase kaupleja poole, et vaidlusi teenuseosutaja tüüptingimuste vaidlused teenuseosutaja tüüptingimuste sisu ja probleemi vahetult kauplejaga lahendada; sisu ja hinnakujunduse adekvaatsuse üle. hinnapakkumuse adekvaatsuse üle. 2) vaidlus on sisutühi või pahatahtlik; Hindamine, kas kaebuse esitaja vastas Välistatud peaks olema ka selliste vaidluste 3) vaidlust menetleb või on eelnevalt konkreetsel juhul teenuseosutaja lahendamine, mis oma olemuselt ei sobi menetlenud ja teinud otsuse teine tunnustatud tüüptingimustele, või mitte, eriti juhtudel, lepitusmenetluseks. Täpsemalt tuleks välistused vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus või kui tegemist on kohustusliku ette näha menetluskorras. kohus; kindlustusega, võiks kuuluda siiski FI 4) nõude väärtus on väiksem või suurem vaidluskomisjoni pädevusse. eelnevalt kindlaksmääratud rahalisest piirmäärast; 5) vaidluse lahendamine häiriks tõsiselt vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse tõhusat toimimist vaidluse keerukuse tõttu; 6) tarbija kaebusega kaupleja poole pöördumisest on möödunud rohkem kui 12 kuud. 48  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER Tüüp Õiguslikult sisuline lahend, mis kujuneb Lepitaja lepitusseaduse § 2 punkti 1 Komisjon teeb igas vaidluskaasuses otsuseid ja lepitamise tulemusel ja tehtud tähenduses.32 need on sundtäidetavad. kokkuleppe ettepanekul. Võib teha seaduses sätestatud juhul siduva otsuse ka juhul, kui pooled ise omavahel kokkuleppele ei jõua. B2B vaidluse lahendamise liigiks peaks olema lepitusmenetlus, mis oma olemuselt suunab vaidlevaid pooli otsima kompromissi, mis oleks mõlemale poolele rahuldav ning seeläbi oleks tagatud ka otsuste täidetavus. Rahastamine Kulud kaetakse FI eelarvest, kuid Rahastavad lepitussüsteemiga liitunud Rahastatakse riigieelarvest, kuid rahastamise täiendavalt on vaja analüüsida turuosalised: osaliselt vastava turuosaliste mudel sõltub ka sellest, kas või kuidas riigipoolset finantseerimist FI järelevalve erialaliidu liikmemaksust koguneva eelarve muudetakse rahastamise korda tulenevalt EY alla mittekuuluvate isikute vastu esitatud vahenditest ja osaliselt konkreetses vaidluses raporti ettepanekutest. vaidluste rahastamiseks. osalenud ettevõtja. a) maksumus Sõltub rahastamise allikate lõplikust Erialaliitude liikmemaksudest eraldatakse osa Pooltele, s.h ka finantsteenuse osutajale on finantsteenuse skeemist. Teenuseosutaja kohustusliku üldiste kulude katmiseks, lisaks konkreetses kaebuse läbivaatamine praegu tasuta osutajale makse puhul toimuks kulude jaotus: 1) vaidluses osalenud ettevõtja tasub selle (tarbijakaitseseaduse § 45 lg 4). Siiski, näiteks püsikulu, mis jagatakse turuosaliste vahel vaidlusega seotud kulud. Seega rahastavad ekspertiisi või õigusabi kulud tuleb vaidlevatel vastavalt sektori (pangandus, kindlustus eelkõige teenuseosutajad ise. pooltel endil kanda. jne) mahtude ja kaebuste arvu suhtele sektoris 2) turuosalise vastu eelmisel Samas sõltub menetlustasude kord ka sellest, kas arvestusperioodil esitatud rahuldatud või kuidas muudetakse tasude korda tulenevalt kaebuste suhe. EY raporti ettepanekutest. b) maksumus Kaebuse esitanud tarbijatele tasuta, kuid Tarbijast kaebajale on kaebuse esitamine ja Pooltele, s.h kaebajale on kaebuse esitamine ja kaebajale ettevõtetele eksisteeriks tasu, mis omaks läbivaatamine tasuta, kuid täiendavalt tuleks läbivaatamine praegu tasuta distsiplineerivat iseloomu ja mis võidakse analüüsida vajadust kehtestada juriidilisest isikust (tarbijakaitseseaduse § 45 lg 4). Siiski, vaidlevatel tagastada, kui kokkulepe on kaebaja klientidele sisenemistasu. pooltel tuleb kanda näiteks ekspertiisi või kasuks. õigusabi kulud. 32 Lepitaja võib tegutseda juriidilise isiku kaudu, näiteks turuosalise erialaliitude kaudu ja siinkohal peetaksegi silmas just sellist lepitajat (vastandina nt riigi või KOV juures tegutsevale lepitusorganile lepitusseaduse § 2 p 4 alusel) 49  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER Samas sõltub menetlustasude kord ka sellest, kas või kuidas muudetakse tasude korda tulenevalt EY raporti ettepanekutest. c) kaebuse hinna Valikukoht, kas näha ette ülem- ja/või Turuosaliste endi valikukoht, kas näha ette ülem- Tarbijakaitseseaduse § 47 lg 3 punkt 4 kohaselt ülem- või alampiir alampiir. ja/või alampiir. võib komisjon jätta avalduse menetlusse võtmata, kui vaidlusaluse kauba või teenuse Näiteks on 350 000 eurot kindlustuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 30 euro. lepitusorganis ülempiiriks. Ülempiiri kehtestatud pole. Valikukohaks on kaebuse hinna alampiiri muutmine ja/või ülempiiri sisseseadmine. Inimesed Koosseisu nimetab FI nõukogu. FO büroo Lepitajate nimetamise kord on lahtine, sõltub Komisjoni esimehed nimetab majandus- ja töötajatele samased nõuded FI turuosaliste kokkulepetest. Tegemist võib olla kas kommunikatsioonimister kooskõlastatult töötajatega. lepitajate nimekirjast valitava lepitajaga või ühe justiitsministriga. Ülejäänud liikmed nimetatakse õigusvahemehega. TTJA ametnike, turuosaliste ja tarbijate esindusorganisatsioonide ettepanekul (tarbijakaitseseaduse § 41). a) õigusemõistjad Rakenduvad FI juhatuse liikmetega Lepitajate nimetamise kord on lahtine, sõltub Majandus- ja kommunikatsiooniministri samaväärsed nõuded, eelduslikult turuosaliste kokkulepetest. kinnitatud komisjoni esimeeste ja komisjoni juriidilise taustaga. liikmete nimekiri, kusjuures liikmeteks on nii ettevõtlusorganisatsioonide, turuosaliste esindusorganisatsioonide kui ka tarbijaühenduste esindajad. b) vaidlust Vajab täpsustamist. Üks lepitaja valitakse lepitajate nimekirjast välja Iga vaidluse jaoks kinnitatakse eraldi vaidlust lahendav koosseis kaebuse esitaja poolt iga konkreetse vaidluse lahendava komisjoni koosseis. Komisjoni (kollegiaalne või korral , v.a. kui on üks lepitaja. koosseisus on vähemalt kolm liiget: esimees ning mitte) võrdne arv ettevõtjate ja tarbijate esindajaid. Ettevõtlus- või kutseliidu esindaja määratakse komisjoni koosseisu sõltuvalt vaidlusega seotud kaupleja tegevusvaldkonnast (tarbijakaitseseaduse § 41 lg 11 ja 111) 50  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER c) tugipersonal FO büroo töötajatele samased nõuded FI Erialaliitude töötajad. TTJA töötajad töötajatega. Menetlusreeglid Poolte valikul kas suuline või kirjalik Lepitaja läbiviidav menetlus, kas kirjalikus või Kui tarbija ei ole avaldanud soovi asja suuliselt menetlus, üldjuhul kinnine istung, suulises (lepituskohtumise) vormis, ei ole avalik. arutada (istung) ja komisjoni esimees ei pea läbiviimise reeglid üsna detailsed. poolte suulist ärakuulamist vajalikuks, lahendatakse vaidlus kirjalikus menetluses. a) menetluse Finantsinspektsiooni seadus, Lepitusseadus, mida täiendavad turuosaliste Tarbijakaitseseadus ja selle rakendusaktide läbiviimise reeglite lepitusseadus ning täiendavalt sõlmitavad kokkulepped (kokkuleppeline vastavad sätted, menetlusreeglid on alus, nende selgus kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse menetluskord) tarbijakaitseseaduses üksikasjalikult sätestatud . ja üksikasjalisus seadustikku. b) teenuseosutaja Teenuseosutajal on kaebusele vastamise Lepitusmenetluses osalemine on üldreeglina Kui vaidlev pool jätab mõjuva põhjuseta menetluses kohustus ning kui teenuseosutaja ei vasta vabatahtlik ja osalemisest võib loobuda igas istungile ilmumata, vaadatakse vaidlus läbi osalemise ega ilmu ka istungile, siis loetakse, et on faasis kuni kokkuleppe kinnitamiseni. tema kohalolekuta. (tarbijakaitseseaduse § 51 kohustus, kas saab kokkuleppe ettepanekuga nõustunud Näiteks: kindlustuse lepitusorgani menetluskorra lg 5) tegutseda ilma tingimusel, et on olemas andmed kohaselt lahendab vaidluse lepitusorgan vaid vastaspoole asjakohaste dokumentide juhul, kui osapooled on jõudnud lepitusorgani Valikukoht, kas tarbijakaitseseaduse sätteid osaluseta kättetoimetamise kohta. kasutamise osas kokkuleppele. täiendada selliselt, et kaupleja kohustus Näiteks kindlustuslepingulistes suhetes teenuse kaebusele vastata (menetluses osaleda) oleks kasutajatega võib menetluses osalemise tagatud sanktsiooni kasutamise võimalusega. kindlustusandja jaoks kohustuslikuks teha kindlustusandja tüüptingimuste kaudu. Lepitaja ei saa teha tagaseljaotsust, kokkuleppega peavad nõustuma mõlemad pooled — kui kokkuleppele ei jõuta, siis otsust teha ei saa. c) otsuse Avalikustatakse üksnes need Lepitusläbirääkimised ei ole avalikud Otsused avaldatakse ilma vaidluses osalenud avalikustamine õigusvahemehe otsused, mille puhul (lepitusseaduse § 4, lõiked 1—4). tarbija isikuandmeteta TTJA veebilehel 2 pooled ei saavutanud kokkulepet, tööpäeva jooksul (tarbijakaitseseaduse § 59 lg sealhulgas teenuseosutaja nimi, kelle Koostatakse iga-aastane sisuline ja statistiline 2). Ametil on lisaks õigus teavitada üldsust vastu kaebus esitati + iga-aastane üldine kokkuvõte, kuid ühtegi otsust eraldi ei komisjoni otsuse täitmata jätnud kauplejast statistiline ja sisuline ülevaade (nt. avalikustata. Variandiks oleks kokkulepete kaebuste koguarv, keskmiselt kaebuse avaldamine n.ö anonüümsete läbivaatamisele kulunud aeg). näidiskaasustena, võttes selleks eelnevalt 51  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER lepitusosalistelt nõusoleku. Lepitusosaliste nimesid seejuures ei avalikustata. e) nõude Nõude esitamise tähtaega ei ole Lepitusseadusest ei tulene tähtaega, mille Nõude esitamise tähtaega ei ole reguleeritud; esitamise tähtaeg; reguleeritud; kaebuse läbivaatamine jooksul lepitusosalised võivad lepitaja poole kaebuse läbivaatamine üldjuhul ühe kuu jooksul otsuse tegemise üldjuhul kahe kuu jooksul kaebuse pöörduda ega lepitusmenetluse läbiviimise kaebuse esitamisest arvates. tähtaeg esitamisest arvates. vormi, kuid need saaks määratleda kokkuleppelises menetluskorras. Otsuse iseloom ja Kuigi olemuselt oleks tegemist Lepitaja kinnitatud kokkulepe; lepitaja suunab Esmalt proovitakse lepitamist, kuid kui see ei otsuse õigusjõud lepitusmenetlusega, peaksid otsused pooli kokkuleppe saavutamise poole, kuid kui toimi, siis saaks ikkagi teha siduva otsuse? olema osapooltele õiguslikult siduvad. kokkulepet ei saavutata, siis piirdub üksnes lepitusettepaneku tegemisega vaidluse B2B vaidluse lahendamise liigiks peaks osapooltele. Sisulist otsust lepitaja ei tee. olema lepitusmenetlus, mis oma olemuselt suunab vaidlevaid pooli otsima kompromissi, mis oleks mõlemale poolele rahuldav ning seeläbi oleks tagatud ka otsuste täidetavus. a) Lepitusseaduse kohaselt saab kohtusse Lepitusorgani kinnitatud kokkuleppe puhul on Kui pooled komisjoni otsusega ei nõustu ja seda edasikaebamise pöörduda piiratud juhtudel edasikaebamine lubatud väga piiratud ulatuses ei järgi, võivad nad pöörduda sama vaidluse võimalus (lepitusseaduse § 29 alusel). Samas võib (lepitusseadus § 29 lg 4), lepitaja kinnitatud läbivaatamiseks maakohtusse tarbija suhtes olla otsus siduv vaid juhul, kokkuleppe puhul ei sätesta ei lepitusseadus (tarbijakaitseseaduse § 60 lg 2). kui tarbijat on sellest eelnevalt ega tsiviilkohtumenetluse seadustik selgelt informeeritud ja ta sellega nõustub ning edasikaebamise õigust (pärast kokkuleppe säilib kohtusse pöördumise õigus. tunnistamist täitedokumendiks ilmselt edasi kaevata ei saa). b) otsus, kui Kinnitatud kokkulepe on pooltele Lepitaja kinnitatud kokkulepe on Kehtivate normide kohaselt ei ole täitedokument täitmiseks kohustuslik. Kui kokkulepet ei täitedokument, kui selle tunnistab täidetavaks täitedokument, kuid valikohaks on kohaldada ole 30 päeva tähtaja jooksul täidetud, maakohus oma määrusega (lepitusseaduse § lepitusseaduse sätteid, mistõttu kokkulepe oleks võib pool esitada kokkuleppe 14 lõige 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § ka täitedokument. kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse 6272). seadustikus sätestatud korras. Tegevuse erapooletus ja kompetents a) finantsalased Kõrge finantsteadmiste tase ja Kõrge finantsteadmiste tase; keskendumine TTJA kaubandustalistuses on kaks teadmised ja finantssektori seaduste rakendamise üksnes finantsvaldkonnale. finantsteenuste suunitlusega juristi. finantssektori kogemus; keskendumine üksnes seaduste finantsvaldkonnale. rakendamise kogemus 52  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER b) erapooletus ja Tähelepanu vajab potentsiaalne huvide Tulenevalt asjaolust, et erialaliit esindab Võib eeldada suhteliselt kõrget erapooletuse huvide konflikti konflikti oht FI erinevate ülesannete vahel teenuseosutajad, kes on vaidluses üheks taset, kuna rahastatakse riigieelarvest ja vaidlusi vältimine (ühelt poolt vaidluse ühe osapoole osapooleks, vajab eraldi tähelepanu lahendavate komisjonide esimehed on järelevalveasutus, teiselt poolt aga autoriteedi saavutamine ja sõltumatuse neutraalsed isikud, tarbijakaitseseaduses on eelduslikult neutraalne vaidluse tagamine nii teenuseosutajate, avalikkuse kui komisjoni sõltumatus expressis verbis sätestatud lahendaja) — samal ajal võib nende klientide silmis. (§ 33 lg 1). Vaidluste kohtuvälise lahendamise ülesannete täitmine ka üksteist toetada, üksuses vaidluste lahendamise eest vastutavad näiteks vajalikku infovahetust Tähelepanu vajab lepitaja valimise protsess füüsilised isikud peavad olema sõltumatud, hõlbustades. (sõltumatus) – erapooletuse küsimus võib üles erapooletud ja piisavalt asjatundlikud. kerkida, kui lepitaja või ka abistava personali liige on tööalaselt seotud mõne finantsteenuse osutajaga. Kui tegemist on teenuseosutajate esindusliitude juures tegutseva lepitaja või lepitajatega, võib tekkida ka küsimus erapooletuna näimisest (õigusemõistmine peab mitte ainult olema, vaid ka näima erapooletu). Näiteks on EKSL-i Kindlustuslepitusorgani menetluskorras kirjeldatud kindlustuslepitajale esitatud nõuded, et tagada kindlustuslepitaja sõltumatus. c) järelevalve Vajab täpsustamist, kuid võib siduda Vajab täpsustamist, kuid näiteks EKSL’i Komisjon tegutseb TTJA juures Majandus- ja lepitusorgani sellega, kellel on ametisse nimetamise ja kindlustuse lepitusorgani üle teostab Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegevuse üle (ei ametist vabastamise õigus. Samuti on järelevalvet nõukoda, kuhu kuuluvad esindajad ning lahendab vaidlusi sõltumatult, lähtudes puuduta tehtud variant luua FI (järelevalve)nõukoda, TTJA-st, Finantsinspektsioonist, seadusest ja muudest õigusaktidest. otsuste õiguslikku kuhu kuuluks võrdselt nii turuosaliste kui ka Rahandusministeeriumist, Eesti Kindlustus- külge, vaid tarbijate esindajaid. Tegemist oleks üldise maaklerite liidust, Eesti Kindlustusseltside liidust. tegevuse üldist õigusvahemehe tegevuse järelevalvega, erapooletust ja kus ei anta hinnanguid üksikutele kooskõla lahenditele – seda teeb ainult kohus. seadustega) 53  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER Lisa 4. Näited finantsteenustega seotud vaidlustest (nii kohtumenetlused kui ka kohtuvälised) Näide 1. Kliendi valikukohad finantsteenusega seotud vaidluse lahendamisel Tarbija laenas krediidiandjalt kolmeks kuuks 300 eurot, kuid viimase osamakse (100 eurot) tagasimaksega hilines 1 päeva ning maksis seetõttu viivist 0,6% päeva eest. Krediidiandja väitel oli ühepäevase viivituse korral kohustus tasuda intress (57 eurot) ja täiendavad tasud, sest lepingust tulenevalt on kohustus tasuda intress ja viivis kogu laenusummalt, mitte laenu tagastamata osalt. Klient tasus täiendavalt 65,27 eurot, kuid leidis, et nõue oli alusetu. Klient soovib laenuandjalt 65,27 euro tagastamist33. Selleks on tal tarbijana järgmised võimalused: Krediidiandja poolt kaebuse lahendamine. KAVS § 44 lg 3 p 12 kohaselt peab olema krediidiandjal kehtestatud tarbija kaebuste lahendamise kord. Samasisuline nõue laieneb näiteks ka pankadele, investeerimisühingutele, fondivalitsejatele. Näitena kasutatud korras on kaebuse lahendamise ajaks märgitud 15 päeva. Kaebuse esitamine on kliendile tasuta. Saavutatud kokkulepe või otsus on täidetav hea tahte alusel. Samuti on kindlustusandja kohustatud esitama kliendile enne lepingu sõlmimist kaebuste lahendamise korra. TVK. Menetluse läbiviimise aeg keskmiselt 74,5 päeva34. Menetlus on nii tarbijale kui kauplejale tasuta. Tarbijal ei ole vajal õigusabi kasutada. Kuid kokkuleppe või otsuse täitmine on vabatahtlik ja näiteks 2018. aastal oli täitmata lahendite osakaal 48% tarbija kasuks tehtud otsustest. Kindlustusvaidluse korral on võimalik pöörduda näiteks (sõltuvalt tootest) kindlustuse lepitusorganisse või liikluskindlustuse lepitusorganisse, milles menetluse läbiviimise aeg on keskmiselt 62 päeva ning menetlus on tasuta, kuid lepituses saavutatud kokkuleppe täitmine on samuti vabatahtlik. Teadaolevalt on aga praktikas kõik saavutatud kokkulepped täidetud. Kohus. Menetlusaeg I astme kohtus on keskmiselt 9935 päeva. Hagiavalduse esitamisel riigilõiv sõltuvalt nõude suurusest. Näiteks kuni 350 euro suuruse nõude korral on riigilõiv 75 eurot36. Õigusabi kasutamise korral saab nõuda hagi rahuldamisel õigusabikulude hüvitamist, mille suurusjärgu määrab kohus. Otsuse jõustumise korral on see täidetav. 33 Tarbijavaidluste kohta tehtud otsused: https://takis.ttja.ee/avalik/otsused?rid=5499488304438587&sort=-dokument.algus%2C- dokument.id&alates=&kuni=&nr=&pealkiri=&tstext=laenu&on_kasuks=1&on_kasuks=0&otsi=N%C3%A4ita 34 https://www.mkm.ee/sites/default/files/tarbijavaidluste_kohtuvaline_lahendamine_aruanne_2018.pdf lk 3. 35https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/i_ja_ii_astme_kohtute_2017.a_statistilised_koondandmed. pdf 36 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1010/2201/9012/lisa1.pdf#resid 54  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER Näide 2. Luminori krediitkaart koos ERGO reisikindlustusega (ehk nii pangateenuse kui ka kindlustusteenusega seotud vaidlus)37 Tarbija omas Luminor Gold krediitkaarti, millega kaasnes kogu maailmas kehtiv reisikindlustus temale ja tema pereliikmetele, sealjuures oli Luminor ise kindlustusvõtja, kes oli sõlminud ERGO Insurance SEga kindlustuslepingu. Enne reisi pöördus tarbija Luminor'i kontorisse ja teavitas oma pere eelseisvast reisist USA-sse ja palus reisikindlustuse kohta dokumente, mille ta ka sai. Reisil juhtus tarbija lapsega õnnetus. Sellega seoses pidi ta pöörduma haiglasse, saades jätkata reisi hiljem.Tarbija pidi selleks ostma uued lennupiletid. Kindlustusandja hüvitas tarbijale vastavalt reisikindlustuse hüvitislimiitidele 2000 eurot, millest arvati maha omavastutus 15%, tarbijale maksti reisitõrkega seoses kaupleja poolt sõlmitud kindlustuslepingu alusel välja 1700 eurot, kuid tarbija lisakulud uutele lennupiletitele, majutusele ja transpordile olid kokku 3371,88 eurot. Tarbija soovis Luminorilt lisakulude hüvitamist summas 1371 eurot. Tarbija leidis, et teda ei teavitatud reisikindlustusega seotud piirangutest - omavastutus, hüvitamislimiitidest ja kaupleja pidanuks seega ise hüvitama selle osa kahjust, mida ei hüvitanud kindlustusandja. Luminor leidis, et on omalt poolt kõik kindlustuslepingu sõlmimise ja teavitamisega seotud kohustused täitnud, sealjuures tuues välja, et kindlustust pakub kindlustusandjaks olev ERGO Insurance SE mitte pank. Lisaks olevat kliendinõustaja esitanud tarbijale nõutud poliisi ja andnud täiendavalt soovituse tutvuda reisikindlustuse tingimuste ning hüvitislimiitidega panga veebilehel. Panga poolsete teavituste sisuga tutvumise riisiko lasub kliendil ja pangal puuduvad täiendavad sunnivahendid, sundimaks klienti panga teavitusi lugema. TVK tõi välja, et poolte vahel sõlmiti finantsteenuse osutamise leping (krediitkaardi leping) ning selle täitmisel teatas kaupleja tarbijale, et tagab tarbijale kui krediitkaardi lepingu poolele kogu maailmas kehtiva reisikindlustuse. Luminor ei teatanud, et tema poolt lubatud reisikindlustus sisaldab omavastutust ja hüvitamise piiranguid. Tarbija oli esitanud nõude krediitkaardi lepingu alusel ja nõudis kauplejalt täitmist selle lepingu alusel. Luminori täitmise kohustus on kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepingu, mitte kaupleja ja kindlustusandja vahel sõlmitud lepingu alusel. Kaupleja ja tarbija lepingus ei sisaldunud hüvitise vähendamise piiranguid. Komisjon leidis, et Luminor peab tarbijale hüvitama nõutud summa. Näide 3. Gildi Bakuu investeeringud AS Gild Financial Advisory Services kogus juulis 2007 Seaside Residence Baku OÜ (SRB) võlakirjaemissiooni käigus üle 12 miljoni euro, et osta Aserbaidžaanis Bakuu külje all mereäärne 147-hektarine maatükk, kehtestada detailplaneering, ehitada välja infrastruktuur ning siis maa maha müüa. Paraku ei teeninud investorid emissioonist kasumit ega saanud oma raha tagasi. Investorite nimekirja olid emissiooni pakkumise käigus saanud nii erinevad äriühingud kui ka eraisikud suuremate ja väiksemate investeeringutega38. Hilisema uurimise käigus selgus, et SRB kontolt liikus pea kogu emissiooniga kogutud raha lühikese aja jooksul pärast emissiooni USAs registreeritud offshore-firma Law Firm BM LLC arvelduskontole Läti Parex Bankas. Asja lahendamiseks esitasid kohtule hagi üle 30 kannatanu – isikute kahjud ulatusid asjas kuni mitme miljoni euroni. Kohtuhagile eelnevalt püüdsid investorid leida kaitset oma õigustele suhtluses järelevalveasutusega. Arvestades investeeringuks kasutatud struktuuri ja kaasatud rahasummasid oli kannatanute jaoks esmalt ebaselge, kuidas finantsteenust kvalifitseerida, kas tegemist oli suunatud või avaliku investeerimisvõimaluse pakkumisega (viimasele laienevad oluliselt suuremad investorkaitse nõuded). Finantsteenuse osutamine põhineb usaldusel ja oskusteabel ning alusmaterjalide jõudmine klientideni, mis võimaldaks veendunult esitada teenuse osutaja hoolsuskohustuse rikkumist või investeerimiskelmust, on tulenevalt teabe asümmeetriast oluliselt raskendatud. 37 Tarbijavaidluse komisjoni otsus nr 28-1-19-006745 38 Kohtuotsuse kohaselt mõisteti näiteks eraisikutele välja tsiviilhagi põhjal summasid suurusjärgus 1000 eurot kui 290 000 eurot. 55  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER Menetluste tulemusena jõustus 10. veebruaril 2015 Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2014. a otsus39 kriminaalasjas nr 1‑12‑5921, millega mõisteti Erki Piirsalu, Tõnis Haavel, Harles Liiv ja AS Gild Financial Advisory Services (uue nimega AS GFAS) süüdi kõnealuste võlakirjade emissiooniga seotud investeerimiskelmuses. Kohtumenetluse käigus oli AS GFAS muutunud täielikult maksejõuetuks, seega kuulusid menetluses kannatanutena osalenud äriühingud ja eraisikud vastavalt pankrotimenetluse lõpparuandele valdavalt rahuldamata nõuete omanike nimekirja40. Arvestades menetluse pikkust ning keerulisust, oli see investorite jaoks finantsturu usaldusväärsust oluliselt mõjutav vaidlus, mille kohtuotsusele järgnes veel investorite hagi riigi vastu tegevusetusest põhjustatud kahju hüvitamiseks. See nõue hinnati kohtumenetluses aegunuks41. Näide 4. Liikluskindlustuse vaidlus lepitusorganis42 Sõiduk Audi parkis kortermaja hoovis. Majanaaber nägi, et veok sõitis Audile otsa ja kahjustas Audit. Veoki juht lahkus sündmuskohalt Audi omanikku või Politseid teavitamata. Audi juht selgitas veoki registreerimismärgi järgi LKF-i päringu abil välja veoki liikluskindlustuse kindlustusandja ja esitas kindlustusandjale nõude. Kindlustusandja käsitles nõuet ja, tuginedes Politseilt saadud teabele, et juhtumit ei menetleta, kuna õnnetuse teine osapool on teadmata, keeldus ta kahju hüvitamast. Kindlustusandja ei hüvitanud nõuet, sest ei olnud tõendatud, et veoki juht kahju tekitas. Audi omanik andis seepeale Politseile veoki registreerimismärgi. Politsei käivitas menetluse, mis päädis Politsei tellitud ekspertiisiga, mille kohaselt võis Audi omanikule tekitatud kahju olla tekitatud veokiga. Ekspert võrdles fotosid Audi ja veoki vigastustest. Audi omanik edastas uue teabe kindlustusandjale, kuid kindlustusandja pöördumisele ei reageerinud. Audi omanik pöördus liikluskindlustuse lepitusorgani poole. Lepitaja kaasabil tõdesid osapooled, et tõendid on piisavad, et olla veendunud kindlustusjuhtumi toimumises. Kokkuleppe kohaselt nõustus kindlustusandja kandma Audi remondiga seotud kulu. Näide 5. AS Eesti Telekom aktsiate ülevõtmine 04.12.2009 AS Eesti Telekom (uue nimega Telia Eesti AS, TE) erakorralisel üldkoosolekul otsustati TeliaSonera AB poolt ülejäänud aktsionäridele (v.a Baltic Tele AB) kuuluva 3 338 472 (2,42% kõigist aktsiatest) Eesti Telekomi aktsia ülevõtmine vastavalt VpTS §-le 182¹. Vähemusaktsionäridele tasumisele kuuluvaks hüvitiseks määrati 93 krooni iga ülevõetud aktsia eest. 12. jaanuaril 2010 kandis Eesti Väärtpaberite Keskregistri pidaja Telia Eesti vähemusaktsiad üle TeliaSonerale. Väikeaktsionärid leidsid, et Telia Eesti erakorralisel üldkoosolekul väikeaktsionäridele määratud hüvitis 93 krooni (5,943 eurot) aktsia kohta ei ole õiglaseks hüvitiseks VpTS § 1821 ja ÄS § 3631 tähenduses. Toodi välja, et hüvitise maksmiseks kohustatud isik ei määranud hüvitise suuruse määramisel kõrgeimat hinda, mida ülevõtja või temaga kooskõlastatult tegutsevad isikud olid pakkumisele eelnenud kuue kuu jooksul selle aktsia eest maksnud, kasutades aktsiate õiglase väärtuse kindlaksmääramiseks VpTS ja ÄS kohaselt nõutavaid meetodeid, samuti ei arvestatud väärtpaberituru olukorda. 18.01.2010 esitas AS Kawe Kapital Harju Maakohtule avalduse Telia Eesti AS aktsia hinna suhtes hüvitise suuruse määramiseks Avaldusega liitusid ka teised väikeaktsionärid (rohkem kui 1500 väikeaktsionäri) ning nõude sisuks oli määrata TeliaSonera AB poolt vähemusaktsionäridele aktsiate eest makstavaks hüvitiseks 10 eurot 9 senti (157 krooni 87 39 Tallinna Rkk 1-12-5921/240: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=147388412 40 Tallinna Rkk 2-15-4746/30: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=202747274 41 Riigikohus HK 3-16-519: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-16-519/21 42 http://www.eksl.ee/sites/default/files/Lepitus_naidisjuhtumid_202001.pdf?961 56  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER senti) aktsia kohta ning mõista kohtu poolt määratud õiglane hüvitis hüvitise saamiseks õigustatud isikute kasuks välja. Kohtumenetlus keskendus õiglase hüvitise määramise metoodikale kombineerituna finantsturu toimimise eripäradega. Menetlus erinevates kohtuetappides kestis kokku üle kuue aasta jõudes lahendini juulis 201643, mille kohaselt sai väikeaktsionäridele hüvitisesummaks 64 euro senti aktsia kohta, ühiselt oli selleks märkimisväärne summa (vähemalt 951 834,88 eurot). Kuid lahendi jõustumine ei toonud kõigile väikeaktsionäridele kaasa veel hüvitise tegelikku väljamakset. Vaidlus aktsionäride esindamise ja väljamaksete protsessi ning menetluskulude üle on jätkunud ning toonud kaasa uue kohtumenetluse. Näide 6. Swedbank AS Rumeenia investeeringud 9. mail 2006 sõlmisid Swedbank AS ja AS IPC Real Estate investeeringute vahendamise ja info edastamise kokkuleppe, mille eesmärk oli edastada panga personaalse varahalduse osakonna klientidele IPC Real Estate korraldatavate võlakirjaemissioonide raames tehtud võlakirjade pakkumise kohta informatsiooni. Kokkuleppe järgi sai Swedbank teenuse osutamise eest vahendustasu, mille suurus sõltus vahendatud võlakirjade omandamise eest tasutud summadest. 2. oktoobril 2006 otsustas IPC Real Estate nõukogu alustada investeerimisprogrammiga Rumeenia erinevates piirkondades kinnisvara ostmiseks. Samas asutati selleks otstarbeks ka tütaräriühing IPC Land Portfolio OÜ (uue ärinimega Nord Hill Land Portfolio OÜ), mis korraldas 2007. aastal võlakirjaemissiooni kogumahus 8 467 000 eurot eesmärgiga omandada emissiooniga kaasatud raha eest erineva sihtotstarbega maad (ehk 46,6 ha põllumaad) Rumeenias ning teenida tulu maa väärtuse kasvust. Esialgsete märkimistulemuste kohaselt märkis suure hulga võlakirjadest Swedbank, osa portfellihalduse teenuse raames ning osa oma privaatpanganduse klientidele. Maatükid omandas IPC Land Portfolio tütarettevõtja Rumeenias, kellele anti maade omandamiseks tagamata laenu 8 465 000 eurot intressiga 7% aastas. Võlakirjade lunastustähtaeg pidi saabuma 14. jaanuaril 2011, mida emitend juhatus pikendas kuni 31. märtsini 2015. Ühtegi omandatud maad ei õnnestunud aga võõrandada ning võlakirjad jäid investoritele lunastamata. Alates 2015 on investorid teinud investeerimisprogrammi korraldajatele kompromissettepanekuid, püüdnud pidada läbirääkimisi, mis investorite jaoks on jäänud tulemuseta. Seega järgmise sammuna esitati järelevalvele kaebus (2016) põhjendusega, et Swedbank AS ei ole lahendanud kliendi kaebuseid sisuliselt vastavalt kaebuste lahendamise korrale ning pole andnud piisavalt informatsiooni. Investorite tegevus tulemust ei ole andnud ning vaidlusküsimus on lahendamata. Käeolevaks ajaks on investeerimisskeemi vahendanud emitent maksejõuetu ning pankrotihalduri esindamisel on kohtus menetlemisel nõue Swedbank AS vastu. Riigikohus on selle nõude saatnud uuesti tagasi ringkonnakohtule menetlemiseks ja asjaolude täpsustamiseks44. Investorite, kelle nimekirjas on nii eraisikuid kui äriühinguid, põhiliseks raskuskohaks suhtluses emitendi ja Swedbank AS- ga on olnud teabe kättesaadavus, dokumentide puudumine investeeringute täpsemate asjaolude kohta. Infovahetuse raskustest tulenevalt on investeeringu tegemisest möödunud oluline aeg ning taaskord on investorite jaoks lahenduse saavutamisel hoopis määravaks asjaoluks aegumise kohaldamise otsustamine. 43 Tallinna RKK 2-10-2551/220: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=187259789 44 RK TK 2-16-4918/86: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=226847599 57  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER Lisa 5. Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuväliselt lahendamise üksused teistes riikides (allikas: FIN-NET) Austria Austria pangandussektori lepitusnõukogu hüpoteegipangad, makseasutused, investeeringupakkujad, enamik panku, enamik krediidiühistuid Tarbijatehingute vahekohus hüpoteegivahendajad, kindlustusandjad, kindlustusvahendajad, investeerimisvahendajad, pensionivahendajad, mõned pangad, mõned hüpoteegipangad, mõned krediidiühistud, mõned investeeringupakkujad, mõned pensionipakkujad. Belgia Kindlustusombudsman kindlustusandjad, mõned hüpoteegivahendajad, mõned pensionivahendajad. Omdusfin pangad, hüpoteegipangad, krediidiühistud, investeeringupakkujad, investeerimisvahendajad, väärtpaberivahendajad. Bulgaaria - Horvaatia Horvaatia kindlustusameti vahekohus kindlustusandjad Horvaatia majanduskoja vahekohus kõik Küpros - Tšehhi Tšehhi Vabariigi finantsvahekohus pangad, hüpoteegipangad, krediidiühistud, enamik hüpoteegivahendajaid, enamik investeeringupakkujaid, muud makseteenuste pakkujad (välispangad, välisriikide finantsasutused, riiklikud ja välisriikide e-raha asutused, väikesemahulised e-raha väljastajad, välisriikide ja riiklikud makseasutused, väikesemahulised makseasutused). Taani Taani väärtpaberi- ja börsikaebuste komisjon enamik investeerimisvahendajaid. Finantsettevõtetega seotud kaebuste lahendamise pangad, hüpoteegiasutused ja investeerimisfondid. nõukogu Taani kindlustuskaebuste amet kindlustusandjad, enamik pensionipakkujaid. Soome Investeerimiskaebuste amet pangad, hüpoteegipangad, hüpoteegivahendajad, enamik investeeringupakkujaid, enamik investeerimisvahendajaid. Tarbijavaidluste amet pangad, hüpoteegipangad, hüpoteegivahendajad, krediidiühistud, kindlustusandjad, kindlustusvahendajad, mõned investeeringupakkujad, mõned investeerimisvahendajad, mõned pensionipakkujad, mõned pensionivahendajad. Soome panganduskaebuste amet pangad, hüpoteegipangad, hüpoteegivahendajad, krediidiühistud. Soome kindlustuskaebuste amet kindlustusandjad, enamik kindlustusvahendajaid, enamik pensionipakkujaid, enamik pensionivahendajaid. Prantsusmaa Finantsturuameti ombudsman investeeringupakkujad, enamik investeerimisvahendajaid, enamik väärtpaberivahendajaid, mõned pensionipakkujad. Prantsuse finantsettevõtete ühenduse vahekohus enamik krediidiühistuid, mõned pangad, mõned hüpoteegipangad. Kindlustusvahekohus kindlustusandjad, mõned krediidiühistud, mõned kindlustusvahendajad, mõned pensionipakkujad. 58  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER Saksamaa Mitte-finantsvarade ja investeerimisfondide alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad, kinniste fondide pakkujad, ombudsman usaldusfondid, alternatiivsed investeerimisfondid, kinnised fondid. Saksa hoiupankade ühendus ainult Saksa hoiupangad. Saksa ühistupankade ombudsman enamik panku, mõned hüpoteegipangad. Saksa avaliku sektori pankade ombudsman mõned pangad. Erakommertspankade ombudsman enamik panku, enamik hüpoteegipanku. Eratervisekindlustuse ja pikaajalise hoolduse mõned kindlustusandjad. kindlustuse ombudsman Investeerimisfondide ombudsman mõned investeerimisteenuste pakkujad, mõned pangad ja mõned depoopangad. Saksa Föderaalpanga (Deutsche Bundesbank) hüpoteegivahendajad, investeerimisteenuste pakkujad, investeerimisteenuste vahekohus vahendajad, väärtpaberivahendajad, mõned pangad, mõned hüpoteegipangad, mõned krediidiühistud. Föderaalse Finantsjärelevalveameti (BaFin) kõik BaFini järelevalve all olevad asutused. vahekohus Eraviisiliste asutuste Bausparkassen liit - Vahekohus ainult eraviisiliste asutuste Bausparkassen liitu kuuluvad eraasutused. Avaliku sektori asutused Bausparkassen ei ole kavaga seotud. Kindlustusombudsman kindlustusandjad, kindlustusvahendajad. Kreeka Kreeka finantsombudsman – vaidluste alternatiivse pangad, investeerimisteenustega tegelevad ettevõtjad, lahendamise mittetulundusühendus (HFO – ADRO) portfelliinvesteeringutega tegelevad ettevõtjad, usaldusfondid, maakleräriühingud. Ungari Budapesti vahekohus mõned investeerimisvahendajad. Finantsvahekohus pangad, hüpoteegipangad, hüpoteegivahendajad, krediidiühistud, kindlustusandjad, kindlustusvahendajad, investeeringupakkujad, investeerimisvahendajad, pensionivahendajad, väärtpaberivahendajad, enamik pensionipakkujaid. Iirimaa Finantsteenuste ombudsman pangad, hüpoteegipangad, hüpoteegivahendajad, krediidiühistud, kindlustusandjad, kindlustusvahendajad, investeeringupakkujad, investeerimisvahendajad, väärtpaberivahendajad, mõned pensionipakkujad, mõned pensionivahendajad. Itaalia ABF – pangandus- ja finantsombudsman pangad, hüpoteegipangad, hüpoteegivahendajad, krediidiühistud, makseasutused, e-raha asutused, Poste Italiane S.p.A (Itaalia postiteenistus). Itaalia kindlustussektori järelevalveasutus kindlustusandjad, kindlustusvahendajad. Pangandusombudsman pangad, investeeringupakkujad, investeerimisvahendajad. ACF – väärtpaberi- ja finantsombudsman pangad, krediidiühistud, mõned kindlustusandjad, mõned investeeringupakkujad, enamik investeerimisvahendajaid, enamik väärtpaberivahendajaid, depositooriumid. Läti - Liechtenstein Pangandusombudsman pangad, hüpoteegipangad, hüpoteegivahendajad, krediidiühistud. 59  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER Kreeditkorraldusega tehtud välismakseid pangad, hüpoteegipangad, hüpoteegivahendajad, krediidiühistud. käsitlevate vaidluste lahendamisega tegelev vahekohus Leedu Riiklik tarbijakaitseamet / Leedu keskpank pangad, hüpoteegipangad, hüpoteegivahendajad, krediidiühistud, mõned kindlustusandjad, mõned kindlustusvahendajad, mõned investeeringupakkujad, mõned investeerimisvahendajad, mõned pensionipakkujad, mõned pensionivahendajad, mõned väärtpaberivahendajad. Luksemburg Aufsichtskommission für den Finanzsektor – CSSF pangad, hüpoteegipangad, investeeringupakkujad, investeerimisvahendajad. Malta Finantsteenuste vahekohus pangad, hüpoteegipangad, hüpoteegivahendajad, kindlustusandjad, kindlustusvahendajad, investeeringupakkujad, investeerimisvahendajad, pensionipakkujad, pensionivahendajad, väärtpaberivahendajad, depositooriumid, makseteenuse pakkujad. Kõik finantsteenuste osutajad, kellel on Malta finantsjärelevalveameti väljastatud litsents või muu asjaomane luba. Holland Finantsteenustega seotud kaebuste amet pangad, kindlustusandjad, kindlustusvahendajad, enamik hüpoteegipanku, enamik hüpoteegivahendajaid, enamik krediidiühistuid, mõned investeeringupakkujad, mõned investeerimisvahendajad, mõned pensionivahendajad, mõned väärtpaberivahendajad. Poola pangandusombudsman (Poola Pangaliit) enamik panku, enamik hüpoteegipanku. finantsombudsman pädevusse kuuluvad finantsasutused: pangad, hüpoteegipangad, enamik hüpoteegivahendajaid, kindlustusandjad, mõned kindlustusvahendajad, enamik investeeringupakkujaid, enamik investeerimisvahendajaid, mõned pensionipakkujad, mõned pensionivahendajad, mõned väärtpaberivahendajad. Poola finantsjärelevalveameti vahekohus pangad, hüpoteegipangad, hüpoteegivahendajad, krediidiühistud, kindlustusandjad, kindlustusvahendajad, investeeringupakkujad, investeerimisvahendajad, pensionipakkujad, pensionivahendajad, väärtpaberivahendajad. Portugal Portugali väärpaberituru järelevalveamet (CMVM) pangad, krediidiühistud, investeeringupakkujad, investeerimisvahendajad, väärtpaberivahendajad, enamik kindlustusandjaid. Lissaboni tarbijavaidluste vahekohus pangad, hüpoteegipangad, hüpoteegivahendajad, krediidiühistud, kindlustusandjad, kindlustusvahendajad, mõned investeeringupakkujad, mõned investeerimisvahendajad. Rumeenia - Slovakkia Slovakkia pangaliit (SBA) enamik panku, enamik hüpoteegipanku, enamik makseteenuste pakkujaid. Sloveenia Sloveenia kindlustusliidu vahekohus kõik kindlustusandjad, enamik pensionipakkujaid. Hispaania Investoritoe amet – CNMV investorite üksus pangad, investeeringupakkujad, investeerimisvahendajad, väärtpaberivahendajad. 60  Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisemudeli väljatöötamiskavatsus, 2020 SEPTEMBER Kindlustus- ja pensionifondide peadirektoraadi kindlustusandjad, kindlustusvahendajad, pensionipakkujad, kaebuste talitus pensionivahendajad. Turukäitumise ja nõuete osakond (Banco de pangad, hoiupangad, laenuühistud, makseasutused ja mõned muud asutused. España) Rootsi Ombudsmaniteenused (tarbijavaidlused) pangad, hüpoteegipangad, hüpoteegivahendajad, krediidiühistud, kindlustusandjad, kindlustusvahendajad, investeeringupakkujad, investeerimisvahendajad, pensionipakkujad, pensionivahendajad, väärtpaberivahendajad. 61 Saatja: Kristiina Kubja <[email protected]> Saadetud: 27.10.2020 08:18 Adressaat: Harjumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]> Teema: Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste konsultatsioonidokument Manused: RAM_Fin vaidlused_VTK_2020.pdf Tere! Rahandusministeerium on saatnud erinevatele osapooltele, sh Justiitsministeeriumile arvamuse avaldamiseks finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste konsultatsioonidokumendi. Palume võimalusel ka 17. novembriks kohtute arvamust dokumendis esitatu kohta. Tervitades Kristiina Kubja Peaspetsialist Kindlustuspoliitika osakond Rahandusministeerium