Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse edastamine

Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium Meie 05.10.2020 nr 8-1/5917 Arvamuse avaldamiseks: Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Viru Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Eesti Kohtunike Ühing Õiguskantsleri Kantselei Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse edastamine Esitame Teile arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 15 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg minister Lagle Zobel 620 8279 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  28.09.2020 Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus 1. Kohtute töökoormuse ühtlustamine 2. Kohtunike suurem spetsialiseerumine 3. Kohtunike töövõimehüvitise taastamine 4. Kohtunike tagasisidestamine 5. Kohtujuristide arendamine 6. Kohtunikuabide ametisse sisenemine 7. Eestkoste järelevalve osakonna loomine Sissejuhatus Väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) käsitletakse erinevaid esimese ja teise astme kohtute arengukavas (edaspidi kohtute arengukava) välja toodud probleeme, mis puudutavad nii kohtuhaldust ja –korraldust kui ka kohtunike ja muude kohtuteenistujate kutseõigust. Välja on pakutud jätkulahendusi esimeses kohtuarenduseelnõus kehtestatule 1, kuidas tagada esimese ja teise astme kohtutes võimalikult võrdne ja ühtlane töökoormus ja toetada kohtunike spetsialiseerumist. Samuti tehakse VTK-s ettepanek taastada kohtunike töövõimehüvitis ning luua mehhanism, mille abil kõrgema kohtu kolleegiumid saaksid anda kohtunikele suunavat tagasisidet. VTK toob esile ka kohtujuristide arendamise vajaduse ja kohtunikuabide ametisse sisenemise problemaatika. Viimase teemana on VTK-s pakutud välja eestkoste järelevalve osakonna loomine, et ühtlustada eestkoste järelevalve protsessi maakohtutes ning parandada selles valdkonnas erinevate osapoolte koostööd. Kohtute haldamise nõukoda (edaspidi KHN) on VTK sisule oma 111. istungil andnud põhimõttelise heakskiidu, välja arvatud punktis 1.2.2.3 välja pakutud ühe maa- haldus- ja ringkonnakohtu loomise alternatiiv, mida KHN ei toeta2. 1. Kohtute töökoormuse ühtlustamine 1.1 Probleem ja eesmärk 1.1.1 Probleemi kirjeldus Esimese ja teise astme kohtute arengukava toob välja, et õigusemõistmise korraldamisel on oluline kohtunike võimalikult võrdne ja ühtlane töökoormus, mis aitab tagada mõistliku menetlusaja ja kvaliteetsed lahendid.3 Samal ajal näeb Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm ette kohtumajade võrgu praegusel kujul säilitamise4, et õigusemõistmine oleks kättesaadav kõigis Eesti piirkondades. Viimase nelja-viie aasta jooksul on Harju Maakohtu ametis olevate kohtunike töökoormus olnud nii tsiviil- kui süüteoasjades oluliselt kõrgem töökoormusest teistes maakohtutes. Kuna 45% Eesti elanikest ja 58% äriühingutest on koondunud Tallinnasse ja Harjumaale, laekub Harjumaa ja Tallinna tööpiirkonda teenindavasse Harju Maakohtusse ka ligikaudu pool kõikidest kohtuasjadest5, mis 1 Kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (RT I, 20.06.2020, 1). Kättesaadav veebis: https://www.riigiteataja.ee/akt/120062020001 2 Kohtute haldamise nõukoja 9.-10.09.2020 toimunud 111. istungi resolutsioonotsuste protokoll, lk 4. 18.09.2020, kättesaadav Justiitsministeeriumi kohtute talituses. KHN-i protokoll tehakse kohtute veebilehel avalikult kättesaadavaks pärast selle kinnitamist nõukoja järgmisel istungil detsembris 2020. KHN-i seisukohaga on hetkel võimalik tutvuda kohtute veebilehel esitatud pressiteates: https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/kohtute- haldamise-noukoda-arutas-kohtureformi-teemat. 3 Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020 - 2023, lk 6. Kättesaadav kohtute välisveebi lehel: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukav a.pdf 4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, p 4.1. Kättesaadav veebis: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023.pdf 5 sh äriühingute vahelised vaidlused, vaidlused välismaa äriühingutega, suure avaliku huviga majandusalased kriminaalasjad, rahvusvahelise eraõiguse asjad jmt. 1  kindlustavad maakohtu kohtunikele püsivalt suure töökoormuse. Samuti on viimase paari aasta jooksul oluliselt kasvanud Tartu Maakohtusse laekuvate kohtuasjade arv kohtuniku ametikoha kohta (vt ka alltoodud tabelit 1). Igapäevaselt töötavate kohtunike töökoormust mõjutab ka see, et asju ei jagata enam neile kohtunikele, kes ametist või kohtust lahkumas on. Lisaks on lähiaastatel oodata suurt kohtunikkonna põlvkonnavahetust - aastatel 2019 kuni 2023 tekib 58 I ja II astme kohtunikul õigus minna pensionile, kellest 5 suhtes on otsused ametist vabastamise kohta tehtud. Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär saabub 58-st kohtunikust 10-l6. Pensionile läinud kohtunikukoha täitmine ei toimu üleöö ning seniks jaguneb tema töökoormus teiste kohtunike vahel. Tänase seisuga on õigus pensionile minna 14 kohtunikul. Nimetatud asjaolude koosmõjul oli näiteks 2019.a ametis olevate Harju Maakohtu kohtunike keskmiseks tegelikuks („statistilise kohtuniku7“, vt ka alltoodud tabelit 2) koormuseks 437,4 ja Tartu Maakohtu kohtunikel 427,7 kohtuasja. Samas ei ole kõige väiksema koormusega Pärnu Maakohtus (ametikoha koormus 2019.a 350,1 ja „statistilise kohtuniku“ koormus 365,8 kohtuasja) võimalik ametikohti vähendada kahjustamata korrapärast õigusemõistmist väikestes kahe või kolme kohtunikuga kohtumajades. Seega on aastatega kujunenud välja olukord, kus osades maakohtutes aina suuremaks paisunud töökoormus ühelt poolt ning väikestes kohtumajades õigusemõistmise säilitamise vajadus teiselt poolt on püsiprobleem, mis vajab kiirkorras lahendamist, et tagada ühtlaselt korrakohane õigusemõistmine kõikides maakohtutes. Tabel 1: Tabel 2: 1.1.2 Eesmärk Kavandatava muudatuse eesmärgiks on hajutada kõigis Eesti maakohtutes kohtunike töökoormus võimalikult võrdselt ja ühtlaselt, et tagatud oleks mõistlik menetlusaeg ja kvaliteetsed lahendid ning seeläbi suureneks ka menetlusosaliste rahulolu. Kohtute töökoormuse ühtlustamist ja suuremat spetsialiseerumist toetavad nii esimese ja teise astme kohtute arengukava kui ka konkurentsivõime kava 6 Ametis olevate I-II astme kohtunike pensionile siirdumine kuni aastani 2030. Väljavõte tehtud 29.04.2019, Riigikohtult küsitud uuendatud andmeid 28.08.2019. 7 „statistiline kohtunik“ on statistiline näitaja, mis menetlusliikide kaupa kajastab kohtunike ressurssi, kellele aruandeperioodil on kohtuasju jagatud, kusjuures arvestatakse kohtunike menetlusliikide vahelist spetsialiseerumist (vastavalt tööjaotusplaanile) ja pikemaid töölt eemalolekuid (eraldi ei arvestata iga-aastast puhkust) ning vakantseid ametikohti. 2 „Eesti 2020“8 ning Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2013 – 20219 strateegilised eesmärgid. 1.2 Võimalikud mitteregulatiivsed ja regulatiivsed lahendused 1.2.1 Mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine JAH  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) - Ressursside ümberjagamine kohtusüsteemi sees - Vakantsete kohtunikukohtade kiirem täitmine - Kohtute tugiteenuste tsentraliseerimine Senise olukorra säilitamine ei oleks jätkusuutlik, sest kohtuasju ei jää viimaste aastate menetlusstatistika põhjal vähemaks, pigem on kohtusse sissetulevate asjade arv stabiilne ja näitab mõningast kasvu 10. Samas pööratakse üha suuremat tähelepanu tõhusale kohtumenetlusele, sh on suurenenud menetlusosaliste ootused saada oma asjas kiiresti kohtulahend. Seega on kohtunike ebaühtlane töökoormus (eriti Harju Maakohtu ja teiste kohtute lõikes) kujunenud püsiprobleemiks, mis iseenesest ei lahene, vaid vajab otsustavat sekkumist. Üheks variandiks kohtute koormusprobleemi leevendada oleks rakendada võimalikult aktiivselt esimese kohtuarenduseelnõuga kehtestatud mehhanisme, mis võimaldavad ringkonnakohtute esimeestel suunata kohtuasju lahendamiseks teistesse samaliigilistesse kohtutesse ning kohtunikel menetluslähetuses osaleda. Samas on sihtrühmad, sh esimese ja teise astme kohtud, Riigikohus, prokuratuur, advokatuur, õiguskantsler, Eesti Kohtunike Ühing juhtinud tähelepanu ning ka eelnõu seletuskirjas on toodud välja, et neid lahendusi ei saa kasutada mitte niivõrd püsiva hoovana kohtute töökoormuse ühtlustamisel, kui töövoogude reguleerimise erakorralise abinõuna11. Kohtute ebaühtlase töökoormuse leevendamiseks on eelmises lõigus nimetatud sihtrühmad ja kohtute haldamise nõukoda seniste arutelude käigus soovitanud suurendada ka Harju Maakohtus töötavate kohtunike arvu kahe kohtuniku võrra. Kõige lihtsamaks lahenduseks Harju Maakohtu ülekoormuse probleemile olekski kahe kohtunikukoha süsteemi juurde toomine, kui selleks oleks sobivad rahalised võimalused. Samuti tuleks sellisel juhul tuua kohtunikukohti juurde Tartu Maakohtusse. Selleks riigil ressursid praegu aga puuduvad (ühe kohtuniku aastapalk on 2020. aastal koos tööjõumaksudega 68 236 eurot, mis kahe koha kohta teeb kokku 136 472 eurot). Kolmandaks võimalikuks lahenduseks, mis tuli arutusele ka kohtute haldamise nõukoja 29. – 30.05.2019 istungil, oleks ressursside ümberjagamine süsteemi sees: paigutada ministri määrusega mõne teise kohtu kaks täitmata kohta ümber Harju Maakohtusse. KHN selle ettepanekuga ei nõustunud, kuna kohtud ei olnud nõus oma kohtunikukohti vabatahtlikult teisele kohtule loovutama12. Kuid isegi, kui 8 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, lk-d 37-38. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/eesti2020/ee2020_tekstiosa_2018- 2020_heaks_kiidetud_26.4.2018.pdf 9 Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2018 – 2021, alates lk 28. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministeeriumi_arengukava_2018-2021.pdf. 10 Lähiaastate menetlusstatistikaga on kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/kohtute- statistika. 11 Vt eelnõu seletuskirja, lk 10, samas. 12 Arutelu on täpsemalt kajastatud KHN-i 105. istungi protokolli punkti 3 all (lk-d 9-12). Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/kohtute-haldamise-noukoda/istungite-protokollid. 3 KHN oleks sellise plaani heaks kiitnud, jääks lahendus sellisel kujul siiski sümptomaatiliseks, kuna nii Harju Maakohtu kui mõne teise kohtu koormus võib millalgi lähiaastatel taas ootamatult tõusta või hoopis langeda, mis viiks kohtute töökoormuse taas tasakaalust välja. Lisaks soovitasid sihtrühmad, sh esimese ja teise astme kohtud, Riigikohus, prokuratuur, advokatuur, õiguskantsler, Eesti Kohtunike Ühing tagasisidena esimesele kohtuarenduseelnõule 13 kiirendada vakantsete kohtunikukohtade täitmist, et kohtute töökoormust ühtlustada. Kohtunikukohtade täitmine on Riigikohtu pädevuses, kes on kohtunikukonkursi eri elemente ka pikemalt analüüsinud. Kohtunikukonkursside statistika näitab, et 2017. aastast on konkurents kohtunikukohtadele tugevnenud ja kohtusüsteem suudab kohtunikukohad komplekteerida varasemast oluliselt tõhusamalt ja seejuures tugevate kandidaatidega. Sellegipoolest on töökoormuse jaotus kohtute vahel jäänud ebaühtlaseks. Selleks, et soodustada kohturessursside paindlikku kasutamist, võiks kaaluda edasiminekut ka kohtute tugiteenuste tsentraliseerimisega, mis on ühe eesmärgina välja toodud ka kohtute arengukavas. Esmajoones näeb arengukava ette kohtulahendite puhastamise ja jõustamise, tõlketeenuse, arhiiviteenuse ja turvateenuse konsolideerimise ja tugiteenustele ühtsete standardite loomise14. 1.2.2 Regulatiivsed lahendused Eelnevat arvestades vajab kohtusüsteem eelkõige lahendusi, millega reguleerida kohtute töökoormust võimalikult paindlikult ja vajaduspõhiselt. Sellised lahendused eeldavad edasisi regulatiivseid muudatusi kohtute töökorralduses ja/või kohtualluvuses. 1.2.2.1 Kohtuasjade üleriigiline jagamine Püsiva lahendusena kohtute koormuse ühtlustamisel nägid sihtrühmad (sh esimese ja teise astme kohtud, Riigikohus, prokuratuur, advokatuur, õiguskantsler ja Eesti Kohtunike Ühing)15 eelkõige erialluvuste loomist kindlate kohtute alla. Teatud liiki kohtuasjade üleriigilise jagamise võimaldamine kujutakski endast selle ettepaneku paindlikumat edasiarendust. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 15 näeb ette, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja kohustuste rikkumise korral kohtusse. PS kommentaaride järgi on selle § 15 lg 1 koosmõjus §-ga 14 kohtumenetlust puudutav lex generalis, mis sätestab põhiõiguse tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele. See tähendab, et iga subjektiivset õigust peab olema võimalik realiseerida kohtus tõhusas ja ausas menetluses mõistliku aja jooksul16. Selle põhiõigusega on hõlmatud kõik isiku õigusi tagavad kohtumenetlusõiguse aspektid17. PS §-ga 24 kehtestatud seadusega määratud kohtualluvuse põhimõte on käsitatav PS § 15 esimeses lauses sätestatud kohtusse pöördumise põhiõiguse loogilise jätkuna18. PS kommentaarid toovad välja, et kuigi PS § 24 lg 2 järgi on isikutel õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures, ei tähenda see tingimata füüsilist kohalviibimist, vaid väljendab üldist õigust olla kohtu poolt ära kuulatud19. Samuti ei ole ei hagejal ega kostjal tsiviilkohtumenetluses põhiõigust, et nende kohtuasja ajamine toimuks Eestis neile sisuliselt lähimas kohtus ja kohtumajas, mistõttu saab seadusandja otstarbekusest lähtudes kohtualluvust ulatuslikult kindlaks määrata 20. Riigikohus on oma 13 Vt eelnõu kooskõlastustabelit. Menetluskäiguga on võimalik tutvuda veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6c538260-a5f7-4f4b-ba04- 89cb8328a877/Kohtute%20seaduse%20ja%20tsiviilkohtumenetluse%20seadustiku%20muutmise%20seaduse% 20eeln%C3%B5u%20(175%20SE%20III)%20(Riigikogu%20koosseisu%20h%C3%A4%C3%A4lteenamus) 14 Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020 - 2023, lk 3, p 1.1.2. Kättesaadav kohtute välisveebi lehel: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukav a.pdf 15 Vt eelnõu kooskõlastustabelit. Menetluskäiguga on võimalik tutvuda veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6c538260-a5f7-4f4b-ba04- 89cb8328a877/Kohtute%20seaduse%20ja%20tsiviilkohtumenetluse%20seadustiku%20muutmise%20seaduse% 20eeln%C3%B5u%20(175%20SE%20III)%20(Riigikogu%20koosseisu%20h%C3%A4%C3%A4lteenamus) 16 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud veebiväljaanne, 2017, § 15, p 3. Kättesaadav arvutivõrgus: https://pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=29&p=24 17 Samas, p 4. 18 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud veebiväljaanne, 2017, § 24, p 3. Kättesaadav arvutivõrgus: https://pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=29&p=24 19 Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne I, 2017, lk-d 39-40 (I.Järvekülg, Villu Kõve, p 7.3), viidatud PS-Komm/Kergandberg (2012) § 24 p 5. 20 Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne I, 2017, (M.Torga, § 69 p 3.1). 4 lahendis nr 3-4-1-31-15 asunud seisukohale, et kohtualluvuse määramine seaduslikul teel peab justiitshaldustasandil tagama kohtu suurust arvestava kohtunikevahelise tööjaotuse ja seeläbi kohtusüsteemi tõhusa toimimise ning teiselt poolt isikute optimaalse juurdepääsu õigusemõistmisele. Samas lahendis on Riigikohus leidnud ka seda, et kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, mille tõttu võib piirata seadusereservatsioonita põhiõigusi. Seega on kohtumenetluse ökonoomia PS § 12 lõike 1, § 15 lõike 1 ja § 24 lõike 2 riivete legitiimseks eesmärgiks21. Nagu Riigikohus on märkinud, ei tulene ka rahvusvahelisest õigusest nõuet, et riik peaks tagama isikule asja arutamise võimalikult kodu lähedal asuvas kohtus. Samuti ei anna sellist soovitust rahvusvahelised organisatsioonid. European Commission for the Efficiency of Justice (Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindav komisjon) on oma soovituslikus juhendis22 märkinud, et riik peab arvestama erinevate faktoritega, et otsustada ressursside optimaalne jaotus. Leitakse, et kohtute paigutus on sageli jäänuk varasemast ega arvesta kaasaja ühiskondlikke vajadusi, transpordi arengut ega moodsate kommunikatsioonivahendite võimalusi23. Ka Riigikohtu esimees on toonud välja, et selleks, et luua mehhanism, mis võimaldab kohtuasju kohtute vahel efektiivsemalt ümber jagada ja kohtunike koormust seeläbi ühtlustada, tuleb radikaalselt üle vaadata senine arusaam kohtualluvuse fikseeritusest ja kohtumenetluse nõrgema poole asukoha lähedal asumisest – kindlasti ei saa selle tulemuseks olla õigusemõistmise kättesaadavuse oluline halvenemine, mistõttu on selle eelduseks kaugsidevahendite kasutamine kohtuistungi pidamiseks, istungi vajalikkuse korralik läbimõtlemine ja kohtunike valmidus pidada istungeid ka mujal kui oma kohtumajades24. Sellegipoolest peavad kohtualluvuse muudatused olema menetlusosaliste jaoks ettenähtavad. Põhiseaduse § 24 järgi ei tohi kedagi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Põhiõigus seadusega määratud kohtualluvusele peab kindlustama kohtuasjade jaotamise kohtute vahel ette kindlaks määratud objektiivsete kriteeriumide alusel, hoides seeläbi ära asjade kohtutevahelist meelevaldset ad hoc jagamist25. Ka Riigikohus on leidnud, et kuigi kohtualluvuse määramisel ja kohtute paiknemise üle otsustamisel on seadusandjal lai otsustusruum, ei tähenda see, nagu võiks seadusandja selles vallas toimida meelevaldselt. Nii kohtute asukohtade määramine kui ka kohtualluvuse reguleerimine peab olema proportsionaalne seeläbi riivatavate põhiõiguste suhtes26. Eeltoodut paindlikult tõlgendades võib väita, et kuigi üleriigiline jagamine muudaks kohtualluvuse menetlusosaliste jaoks mõnevõrra prognoosimatuks, oleks seadusandjal võimalik seda menetlusökonoomiaga põhjendada juhul, kui see toimub vaid menetlusseadustikes konkreetselt kirjeldatud juhtudel, kus menetlusosaliste õiguste riive ei saa olla suur (nt vangide kaebused, täitmiskohtuniku asjad, kaebused kohtutäituri tegevuse peale, mis 2015 – 2019. aasta menetlusstatistika järgi lahendatakse suurel osal juhtudest kirjalikus menetluses, vt alltoodud tabelid 3 - 5). Seega on vaja menetlusseadustikes täpselt määratleda asjade kategooriad, mida üleriigiliselt jagama hakatakse ning tagada infosüsteemide arendused, mis võimaldaks menetlusosalisi aegsasti teavitada kohtust, mis nende asja lahendama hakkab. Samuti on oluline tagada õigusselgus kohtuistungite korralduse osas (kes kuhu sõidab), kui peaks ilmnema vajadus korraldada istung, millel menetlusosalisel tuleb füüsiliselt kohal olla. 21 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahend nr 3-4-1-31-15, p-d 40 ja 42. Lahend on veebis kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-31-15 22 Guidelines on the Creation of Judicial Maps to Support Access to Justice within a Quality Judicial System, CEPEJ(2013)7, lk 4. Kättesaadav veebis: https://rm.coe.int/1680748151 23 Samas, p 59. 24 Villu Kõve. „Kohtusüsteemi ülesanded muutuvas ajas“. Juridica 9/19, lk 713. 25Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud veebiväljaanne, 2017, § 24, p 2. Kättesaadav arvutivõrgus: https://pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=29&p=24 26 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahend nr 3-4-1-31-15, p 43. Lahend on veebis kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-31-15 5 Tabel 3: Tabel 4: Tabel 5: Üleriigiliseks jagamiseks on tarvis kohtute infosüsteemi (KIS) arendust, mis võimaldaks järgnevaid etappe:  Luuakse võimalus jagada teatud liiki kohtuasju kohtute vahel (praegu on jagamisring kohtumajade ja kohtunike põhine).  Menetlusosaline esitab asja sinna kohtusse, kuhu ta arvab, et see minema peaks (nt Harju Maakohtule).  Infosüsteem teavitab inimest, et sellist tüüpi asi jagatakse kõigi maa- või halduskohtute vahel.  KIS jagab sellised asjad kohtute vahel proportsionaalselt kohtunike arvuga, eelistades isikule lähimat kohut. 6   Kohtu sees jagatakse asi tööjaotusplaani alusel.  Menetlusosalisele läheb automaatne teavitus selle kohta, milline kohus tema asja lahendab. 1.2.2.2 Eeluurimiskohtuniku asjade jagamine kohtute vahel, kelle alluvuses pole kriminaalasja arutamine Harju Maakohtu esimehe kohustuste täitmise järelevalve aruandes on komisjon toonud välja, et iga mahukat kriminaalasja lahendada saavate kohtunike ring aheneb oluliselt, kui sellest välistatakse taandumiskohustusega kohtunikud. Kohtunikul tuleb taanduda, kui ta täitis varem samas asjas eeluurimiskohtuniku ülesandeid ega pruugi näida objektiivne (KrMS § 49). Mida suurem kriminaalasi ja mida raskemad kuriteod, seda rohkem eeluurimiskohtuniku tööd kriminaalasjas on. Aja- ja töömahukate kriminaalmenetluste puhul on ühe asjaga seotud mitu eeluurimiskohtunikku. Sel põhjusel tehtud välistuste tõttu saab mõnd üldmenetluse asja lahendada vaid paar kohtunikku, kelle menetluskalender on aga täis. Seetõttu võib kriminaalasja arutamine märgatavalt edasi lükkuda. Lisaks võib eeluurimistoimingute tegemisest tingitud taandumiskohustus tingida paradoksaalse olukorra, kus mahukad ja keerukad kriminaalasjad tuleb jagada just istungikogemuseta noorkohtunikele, sest nemad pole varem eeluurimiskohtunikud olnud27. 2019. aastal laekusid Harju Maakohtusse peaaegu pooled kõigist eeluurimiskohtuniku asjadest ja muudest kriminaalmenetlusasjadest (vastavalt 48% ja 47% asjadest) 28, mis peegeldab ka eelmiste aastate statistikat. Eelnevat arvestades on järelevalvekomisjon teinud mahukate kriminaalasjade kiiremaks ja tõhusamaks lahendamiseks ettepaneku revideerida kriminaalmenetluse reegleid selliselt, et eeluurimistoiminguks loa andmise otsustaks üldjuhul kohus, kelle alluvuses pole selle kriminaalasja arutamine29. Arvestades komisjoni ettepanekut ja eelmises alapunktis toodud mõtet jagada teatud liiki kohtuasju üleriigiliselt, võiks ühe lahendusvariandina võimaldada eeluurimiskohtuniku asjade (vt 2019. aasta menetlusstatistikat liikide kaupa alltoodud tabelist 6) jagamist teise kohtusse nii, et kohus, kelle alluvuses on kriminaalasja arutamine, on jagamisringist automaatselt välistatud – ehk siis asjade jagamine toimub ülejäänud kolme maakohtu vahel. Alternatiivina võib kaaluda seda, et eeluurimisasjade teise kohtusse jagamise luba antaks sama ringkonnakohtu tööpiirkonnas. Tabel 6: 27 Harju Maakohtu esimehe kohustuste täitmise aruanne, lk 21. Koostatud 24.03.2020. Kättesaadav veebis: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/news-related-files/harju_mk_esimehe_jarelevalve_aruanne.pdf 27 Harju Maakohtu esimehe kohustuste täitmise aruanne, lk 21. Koostatud 24.03.2020. Kättesaadav veebis: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/news-related-files/harju_mk_esimehe_jarelevalve_aruanne.pdf 28 Vt samas, lk 8. 29 Vt samas, lk 4. 7 Teistele kohtutele jagamiseks sobiksid esmajoones sellised eeluurimiskohtuniku asjad, mida saab teha kirjalikult ja elektrooniliselt ning mis ei eelda istungit – vara arestimised, läbiotsimised ning jälitustoimingud30. Vahistamiste (sh pikendamiste) puhul saaks kaaluda nt virtuaalistungite pidamist. Läbi tuleb mõelda, milliseid eeluurimiskohtuniku asju oleks võimalik teistele kohtutele suunata. Lahendus eeldab muudatusi kriminaalmenetluse seadustikus. Kavandatud muudatus vajab ka kohtute infosüsteemi arendust, mida saab käsitleda üleriigilise jagamise lähteülesande raames, samuti võimalikke süsteemiarendusi jälituse infosüsteemis. 1.2.2.3 Üks maa-, üks ringkonna- ja üks halduskohus Kohtute haldamise nõukoda otsustas antud alternatiivi oma 111. istungil mitte toetada 31. Seetõttu on see VTK-s käidud välja vaid idee korras ning vajaks tõsiseltvõetava variandina kindlasti oluliselt põhjalikumat läbimõtlemist ning põhiseaduslikkuse analüüsi. Vaatamata 2006. aastal läbi viidud kohtute struktuurireformile ning muudele KS-s toodud meetmetele näitab menetlusstatistika, et KS praeguse regulatsiooni alusel ei ole endiselt võimalik piisavalt operatiivselt abistada kohtuid, kus tööjõudlus ootamatult väheneb, tekib lahendamata asjade arvu suurenemise oht ning võib pikeneda asja lahendamiseks kuluv aeg32. Nagu eespool mainitud, ei saa kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusega kehtestatud mehhanisme, mis võimaldavad ringkonnakohtute esimeestel suunata kohtuasju lahendamiseks teistesse samaliigilistesse kohtutesse ning kohtunikel menetluslähetuses osaleda, kasutada püsiva hoovana kohtute töökoormuse ühtlustamisel, vaid töövoogude reguleerimise erakorralise abinõuna 33. Vaja on püsivamaid lahendusi. Kohtute arengukava näeb ühe eesmärgina ette analüüsida, mis on erinevate kohtute ülesanded, kuidas neid täidetakse ja mitu maakohut, halduskohut ja ringkonnakohut on Eesti jaoks optimaalne ning töötada välja sellega seonduvad ettepanekud.34 Mõtet liita kohtud kaheks või lausa üheks maakohtuks ja üheks halduskohtuks võimalusega asju paindlikult ümber jagada ja suunata kohtunikke just sinna, kus parasjagu ressursse enim napib, on käsitletud ka kohtute haldamise nõukoja istungitel. 35. Samuti on võimalusele ühendada esimese astme maakohtud üheks või kaheks maakohtuks ning jagada kõik kohtuasjad nende kohtute vahel kohtute 2019. aasta aastaraamatus36 ja kohtusüsteemi arengusuundi käsitlevas artiklis37 viidanud Riigikohtu esimees. Kohtute tööpiirkondade järk-järgulist ühendamist selliselt, et Eestis mõistaks õigust üks maa-, üks haldus- ja üks ringkonnakohus ning Riigikohus (kõik oma praegustes asukohtades paiknevates kohtumajades), võib kaaluda alternatiivina punktides I.2.2.1/2.2.2 kirjeldatud kohtuasjade üleriigilise jagamise mudelile. Nagu on välja toodud kohtute tööpiirkondade ühendamise eelnõu seletuskirjas, on suuremates kohtuasutustes kohtunikuressursi kasutamine paindlikum. See võimaldab ühtlustada kohtunike koormust ja seega ka menetlusaegu. Samuti on suuremas kohtus kohtunikel võimalus spetsialiseeruda kitsamale valdkonnale, mille tulemusena paraneb õigusemõistmise kvaliteet 38. 30 2019. aastal andsid kohtud kokku 726 jälitusluba. Info pärineb: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse- statistika/jalitustegevus.html 31 Kohtute haldamise nõukoja 9.-10.09.2020 toimunud 111. istungi resolutsioonotsuste protokoll, lk 4. 18.09.2020, kättesaadav Justiitsministeeriumi kohtute talituses. KHN-i protokoll tehakse kohtute veebilehel avalikult kättesaadavaks pärast selle kinnitamist nõukoja järgmisel istungil detsembris 2020. KHN-i seisukohaga on hetkel võimalik tutvuda kohtute veebilehel esitatud pressiteates: https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/kohtute- haldamise-noukoda-arutas-kohtureformi-teemat. 32 Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohtute tööpiirkondade ühendamiseks, lk 8. Eelnõu ja seletuskiri kättesaadavad veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1ec36e1e-4e22- 3e8a-8183 323c246ad572/Kohtute%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20kohtute%20t% C3%B6%C3%B6piirkondade%20%C3%BChinemiseks. 33 Vt eelnõu seletuskirja, lk 10, samas. 34 Kohtute arengukava, lk 2. 35 Kohtute haldamise nõukoja 100. istungi protokoll, lk 9. Kättesaadav veebis: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/100._protokoll_21.09.2018.pdf. 36 Kohtute aastaraamat 2019, V.Kõve, õigus- ja kohtusüsteemi arengust; https://aastaraamat.riigikohus.ee/oigus- ja-kohtususteemi-areng/ 37 Villu Kõve. „Kohtusüsteemi ülesanded muutuvas ajas“. Juridica 9/19, lk 713. 38 Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohtute tööpiirkondade ühendamiseks, lk 8. Eelnõu ja seletuskiri kättesaadavad veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1ec36e1e-4e22- 8 Sealjuures ei kaoks õigusemõistmine ühestki senisest kohtumaja asukohast. Kohtumaja ei ole kohtuasutus ega eraldivaadeldav struktuuriüksus, vaid kohtu õigusemõistmise funktsiooni teostamise asukoht39. Kohtute tööpiirkondade ühendamise tulemusena kaoks samaliigiliste kohtute vahelise koormuse ühtlustamise vajadus ning üle- ja alakoormuse probleeme saaks hõlpsalt ja kiirelt lahendada. Samas tuleks paika panna reeglid, mille alusel säiliks õigusemõistmine kõigis praegustes kohtumajades, seda eriti nendes valdkondades, kus on oluline, et kohtupidamine on inimesele võimalikult kodu lähedal. Näiteks saaks menetlusseadustikes panna paika, millist liiki kohtuasju (nt perekonnaasjad, liiklusrikkumised) on vajalik arutada menetlusosalise „kodumaakonna“ kohtumajas. Ülejäänud kohtuasju saaks jagada mitte kohtumaja põhiselt, vaid terve maakohtu tööpiirkonda hõlmava spetsialiseerumise alusel. Viimasel juhul tuleks menetlusosalistel sõita kohale kohtu määratud kohtumajja või osaleda istungil videosilla kaudu. Kohtuasju saaks jagada automaatselt, mis omakorda hõlbustaks kohtunike töökoormuse ühtlustamist. Kõik eelnev eeldab põhjalikke muudatusi kõigis menetlusseadustikes. Kavandatud muudatus võimaldaks luua ka kohtu-sisesed võimalused spetsialiseerumise süvendamiseks ilma, et oleks vajalik seaduse tasandil erandlikke kohtualluvusi kehtestada. Samuti saaks suuremate kohtuasutuste piires haldus- ja tugiressursse kohtuüksuste vahel paindlikumalt jagada ning kasutada eelarvevahendeid otstarbekamalt. Lahenduse kavandamisel tuleks kindlasti analüüsida selle kooskõla PS § 148 punktiga 1, mis nimetab kohtuid mitmuses. Sarnane küsimus tõstatati kohtute tööpiirkondade ühendamise eelnõu ettevalmistamisel, millega kaotati linnakohtud, mida PS senimaani siiski nimetab. Eelnõu seletuskirjas on leitud, et asjaolu, et kohtute struktuurireformi käigus ei jäänud alles ühtegi linnakohut, ei tekitanud vastuolu põhiseadusega, kuna maa- ja linnakohtute funktsioonid on absoluutselt samased ja põhiseaduse mõte ei seisne selles, et mõned kohtud oleksid nimetatud linnakohtuteks 40. Analoogia korras saab väita, et kohtute õigusemõistmise funktsiooni toimimine ei sõltu sellest, kas samaliigilisi kohtuid on riigis üks või mitu. Samas tuleb sellisel juhu kindlasti mõelda läbi, kuidas tagada ühe maakohtu kohtumajade vahel kohtuasjade jaotamisel seniste kohtualluvusreeglite kasutamise jätkuvus Ühes maa- haldus- ja ringkonnakohtus osutuks tõenäoliselt senisest keerukamaks kohtunikukohtade täitmine, kuna kohtunikul peaks olema juba kandideerimise ajal kindel teadmine, kus hakkab olema tema alaline teenistuskoht. Värbamissüsteem peaks tagama, et kedagi tema tahtevastaselt näiteks Tartu kohtumaja asemel Narva kohtumajja tööle ei saadetaks. Kohtunike motivatsioon tuleks tagada töökorralduse piisava paindlikkuse ja muude kompensatsioonimehhanismide, sh kindlasti ka süsteemi väga hea digivõimekuse abil, mis võimaldab tõrgeteta teha kaugtööd ja kasutada menetluse läbiviimist videosilla vahendusel. Samaliigiliste kohtute ühendamine tekitaks vajaduse töötada välja täiesti uus kohtute haldus-, personali- ja sisulise töö juhtimise mudel. Kuna suuremate asutuste juhtimisega kaasneb alati liigse tsentraliseerumise oht, võib siin olla vajadus anda suurem roll struktuuriüksuste juhtidele (nt kohtu aseesimeestele). Kohtute tööpiirkondade ühendamise puhuks tuleks kindlasti kehtestada üleminekusätted, mis tagaksid, et juba algatatud kohtuasjad lahendatakse lõpuni algselt määratletud kohtualluvuse alusel. 1.2.2.4 Kohtutöötajate lihtsam liikumine esimese ja teise astme kohtute vahel Lisaks jätkuvale tugiteenuste tsentraliseerimisele ja kohtuteüleste ametikohtade loomisele võiks alternatiivse lahendusena eeltoodule kaaluda ka avaliku teenistuse seaduse muudatusi, mis võimaldaks kohtuteenistujatel liikuda ühest kohtust teise tööle lihtsustatud tingimustel. Selline muudatus võimaldaks 3e8a-8183 323c246ad572/Kohtute%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20kohtute%20t% C3%B6%C3%B6piirkondade%20%C3%BChinemiseks 39 Vt samas, lk 9. 40 Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohtute tööpiirkondade ühendamiseks, lk 2. Eelnõu ja seletuskiri kättesaadavad veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1ec36e1e-4e22- 3e8a-8183 323c246ad572/Kohtute%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20kohtute%20t% C3%B6%C3%B6piirkondade%20%C3%BChinemiseks 9 kohtuteenistujatel (kantseleitöötajaid, istungisekretäre, kordnikke jne) töökohta senisest paindlikumalt vahetada nii, et nende tööleping vahepeal ei katkeks. Muudatus võib vajada infosüsteemide (nt riigitöötaja portaal) arendusi. 2. Kohtunike suurem spetsialiseerumine 2.1 Probleem ja eesmärk Kohtute arengukavas on toodud välja, et kohtunike väike arv ja jagunemine vaid üld- ja halduskohtute vahel raskendab Eestis kohtunike kitsamat spetsialiseerumist kindlatele õigusvaldkondadele. Ajal kui õigusvaidlused muutuvad aina keerukamaks ning spetsialiseeruvad nii advokaadid kui prokurörid, tuleb paralleelselt kohtuvõrgustiku uuendamisega kindlasti toetada ka kohtunike spetsialiseerumist ja seeläbi suurendada kohtumenetluse kvaliteeti. Nii seadusandja kui kohtute haldamise nõukoda on näinud vajadust suunata kohtunike spetsialiseerumist, toetades seda muuhulgas ka organisatoorsete meetmetega41. Samuti on kohtunike suurem spetsialiseerumine toodud prioriteetsena välja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis42. Kavandatud muudatuse eesmärgiks ongi anda kohtute käsutusse senisest tõhusamad juhtimishoovad, mille abil soodustada kohtunike spetsialiseerumist ning seeläbi arendada ja ühtlustada kohtupraktikat. 2.2 Võimalikud mitteregulatiivsed ja regulatiivsed lahendused 2.2.1 Mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine EI  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI  Muu (palun täpsusta) Ekspertvõrgustike loomine Üheks variandiks kohtunike spetsialiseerumist suurendada oleks luua kohtutesisesed ja -ülesed ekspertvõrgustikud ning toetada nende toimimist. Selline lahendus on pakutud välja ka kohtute arengukavas. Ekspertvõrgustik koondaks teatud kategooria kohtuasjade lahendamisega tegelevaid kohtunikke, kohtujuriste ning vajadusel ka tugipersonali. Ekspertvõrgustiku eesmärk oleks kohtutes praktika arendamise ja ühtlustamise kaudu valdkonna ning tööprotsesside arendamine, koostöö partnerorganisatsioonidega, õigusloomes osalemine ning oskusteabe koondamine ja jagamine. Sellised ekspertvõrgustikud oleks mõistlik luua valdkondades, kus praegu on kõige suurem kohtupraktika ja taustainformatsiooni killustatus või kus lisaks õigusteadmistele on suurem vajadus teiste valdkondade teadmiste ja spetsiifiliste oskuste järele. Selliste valdkondadena saab esmalt nimetada maksejõuetuse ning perekonna- ja eeskoste valdkonnad. 43. Samuti tegeleks võrgustik valdkonna välissuhtlusega ja panustaks õigusloomesse ning väljaõppesse. Valdkonna ekspertvõrgustikul oleks kohtunikust juht ja vajadusel võrgustikku toetavad spetsialistid. Võrgustik ei oleks ühegi kohtu struktuuriüksus, kohtunike tööjaotust ja alluvussuhteid kohtus võrgustiku loomine ei mõjutaks44. Ekspertvõrgustike loomine regulatiivseid muudatusi ei eelda. Küll aga tuleks KS-i täiendada selliselt, et ekspertvõrgustiku juhile oleks võimalik maksta võrgustiku juhtimise eest lisatasu. 41 Esimese ja teise astme kohtute arengukava, 2020 – 2023, lk 2. Kättesaadav veebis: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukav a.pdf 42 Vt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi p 4.1, kättesaadav arvutivõrgus: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023.pdf 43 Esimese ja teise astme kohtute arengukava, 2020 – 2023, lk 2. Kättesaadav veebis: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukav a.pdf 44 Samas. 10 2.2.2 Regulatiivne lahendus Alternatiivina või lisaks punktis 2.1 toodud ekspertvõrgustikele saaks tekitada KS-s võimaluse luua kohtutes nende eraldi struktuuriüksustena osakondi (nt riigihangete osakond, maksejõuetusosakond, alaealiste osakond), mille juhid tegeleksid valdkonna arendamisega ja kellele oleks võimalik maksta administratiivülesannete täitmise eest lisatasu. Osakondade loomine võimaldaks tekitada suuremate kohtute juhtimisstruktuuris45 senisest lihtsamini hallatavaid vaheastmeid ja tõhustada seeläbi kohtujuhtimist. Analoogne lahendus on kasutusel näiteks Soomes, kus kohtud võivad jaguneda osakondadeks, mida juhivad kohtu esimehe poolt maksimaalselt kolmeks aastaks nimetatud osakonnajuhatajad, kellel on olemas selleks vajalik juhtimispädevus. Osakonnajuhataja ülesandeks on planeerida ja korraldada osakonna tööd, et see oleks võimalikult tõhus. Samuti jälgib osakonnajuhataja õiguspõhimõtete ühtset rakendamist ja tõlgendamist osakonnas 46. Osakonnad oleksid spetsialiseerumisüksused KS mõttes, mille loomise võiks otsustada esimehe ettepanekul KHN. Sealjuures tuleks kohtu esimehel põhjendada, miks oleks kohtusse vajalik just sellist osakonda luua. KHN-i otsus annaks kohtu esimehele aluse määrata kohtunikule administratiivülesannete täitmise eest lisatasu. Kui kohtunik on määratud ühe osakonna alla tööle, peaks tal olema võimalus sealt ka teise osakonda edasi liikuda. 3. Kohtunike töövõimehüvitise taastamine 3.1 Probleem ja eesmärk 3.1.1 Probleemi kirjeldus PS kommentaaride järgi on Rahvusvaheline Kohtunike Ühing defineerinud kohtute sõltumatust avaralt kui sõltumatust igasugusest välisest mõjust kohtuniku otsustele kohtuasjades, et tagada kodanikele õiglane õigusemõistmine seaduse alusel. Tänapäeval nähakse probleeme just kohtute sõltumatuse kaudsetes mõjurites, mis võivad muuhulgas tuleneda kohtunike töötasudest ja muudest sotsiaalsetest tagatistest47. Kuigi kohtunike sotsiaaltagatised on kohtunikuteenistuse väga olulisteks tingimuseks, on seadusandja neid viimase kümne aasta jooksul järk-järgult hoopis kärpinud48. Kohtuniku viimase ametipalga suurusest sõltuv invaliidsuspension, mida maksti sõltumata isiku vanusest I ja II grupi invaliidile, kes oli vähemalt 15 aastat kohtunikuna töötanud, sätestati kohtuniku staatuse seaduses juba 1996. aastal. 2002. aastal jõustunud kohtute seaduse (KS) § 78 lõikes 2 nähti ette kohtuniku vanaduspension, mille saamise õigus tekkis 100-, 90- või 80-protsendilise töövõime kaotuse korral pärast 15-aastast kohtunikuna töötamist ka juhul, kui kohtunik ei olnud jõudnud vanaduspensioniikka49. Juunis 2013 kehtinud KS redaktsiooni § 80 järgi oli kohtunikul kohtunikuna töötamise ajal tekkinud püsiva töövõimetuse korral õigus saada kohtuniku töövõimetuspensioni 100- protsendilise töövõime kaotuse korral 75%, 80- või 90-protsendilise töövõime kaotuse korral 70% ning 40-70-protsendilise töövõime kaotuse korral 30% kohtuniku viimasest ametipalgast50. 01.07.2013 jõustunud KS muudatusega otsustas seadusandja töövõimereformi raames kaotada kõik KS-s varem ette nähtud eripensionid, sh kohtuniku töövõimetuspensioni. Esialgu säilis51 õigus kohtuniku töövõimetuspensionile püsiva töövõimetuse korral 01.07.2013 seisuga ametis olnud kohtunikel ning samuti kohtunikel, kes olid olnud kohtunikuametis pärast 31.12.1991 ja kelle püsiv töövõimetus oli tekkinud enne 01.07.2013. Juulis 2016 jõustunud KS muudatustega kadus aga kohtuniku töövõimetuspension sisuliselt ka 01.07.2013 juba ametis olnud kohtunikel ning võrreldava suurusega 45 nt Harju Maakohtus, milles kohtu esimees on praegu vahetuks juhiks 67-le kohtunikule ja lisaks kogu õigusteenistusele. 46 Courts Act (Chapter 8, Sections 4, 5, 6). Kättesaadav veebis: https://finlex.fi/fi/laki/kaannokset/2016/en20160673.pdf 47 Eesti Vabariigi põhiseadus, kommenteeritud väljaanne (2017), § 146, p 15. Kättesaadav veebis: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&p=147 48 Eesti Kohtunike Ühingu 13.03.2019 justiitsministrile edastatud pöördumine, lk 1. Kättesaadav veebis: https://www.ekou.ee/doc/2019-03-13_EKoY-JM-TVpension.pdf 49 Viidatud RKPJKo lahendile nr 5-17-13, p. 42. Kättesaadav veebis: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=5-17-13/10 50 Kohtute seaduse § 80 (RT I, 29.12.2012, 8). Kättesaadav veebis: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122012008 51 Perioodil 01.07.2013 – 30.06.2016 ja kehtinud KS § 1324 ja § 1326 lg 3 alusel. 11 hüvitist püsiva töövõimetuse tekkimise korral kohtunikele ette nähtud ei ole. Kehtiva KS § 1324 lg 1 järgi on alates 01.07.2016 õigus töövõimetuspensioni saada ainult kohtunikel, kellel on püsiv töövõime kaotus tuvastatud juba enne 01.07.2016, sellistele tingimustele vastavaid kohtunikke teadaolevalt Eesti kohtunikkonnas aga ei ole52. Töövõimetoetus, mida kohtunikele 2016. aastal jõustunud töövõimetoetuse seaduse (TVTS) alusel kohtunikele makstakse, on varem sätestatud pensionimääradest drastiliselt väiksem ning selle suurus ei ole seotud kohtuniku varasema sissetuleku ega teenistusstaažiga. Töövõimetoetust makstakse kõikidele toetuse saamiseks õigustatud isikutele samaväärselt TVTS § 14 lg-s 1 toodud päevamäära (11,25 eurot) alusel53. Samuti ei ole kohtunikele ette nähtud hüvitist juhuks, kui nende töövõime kaotus või vähenemine ei ole seotud teenistusülesannete täitmisega54. Samas on kohtunike töövõimetuspensioni endisel kujul ärakaotamist TVTS seletuskirjas põhjendatud aga just avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 49 alates 01.07.2016 kehtiva redaktsiooni kaudu55. Seletuskiri sedastab, et „eelnõuga suurendatakse teenistusülesannete täitmisel saadud vigastuste puhul ATS-i alusel makstavat hüvitist, mistõttu kaob ära sel juhul kohtunikele makstav töövõimetus- ja toitjakaotuspension“56. Veel nähtub seletuskirjast, et „suurema ühekordse hüvitise määra sätestamisel ATS §-s 49 on lähtutud eesmärgist korvata riiki teenides viga saanud inimese tervisekahjustus, kuid samal ajal säilitada inimesel soovi naasta tööturule ja olla kaasatud ühiskonnaellu“. Jääb küsitavaks, kas kohtunike töövõimetuspensioni kaotamine ja selle asendamine ATS §-s 49 sätestatud suurema hüvitise ja (senisest oluliselt väiksema) töövõimetoetusega motiveerib puuduva töövõimega kohtunikke tööturul võimetekohaselt osalema või ametist väärikalt taanduma. Kohtunikul, kellele ATS-i järgi hüvitist ei teki, peaks seletuskirja mõttekäiku järgides sellise soovi tekitama ainult napi suurusega töövõimetoetuse saamine57. Pigem saab väita, et kohtunikele on täna majanduslikult soodsam jätkata kohtunikuametis kuni pensioneerumiseni ka töövõime osalise kaotuse korral, mis omakorda vähendab õigusemõistmise tõhusust 58. PS § 146 kommentaarid toovad välja, et kuigi kohtute sõltumatuse tagamiseks pole üldisi ja kõigile õigussüsteemidele ühiseid nõudeid, on rahvusvahelised ühendused selle minimaalsed mõõdupuud eri dokumentides siiski lahti mõtestanud59. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses CM/Rec (2010) 12 on muuhulgas rõhutatud, et kohtunike töötasu peaks vastama nende ametile ja kohustustele ning olema piisav, et kaitsta neid ahvatluste eest, mis on suunatud nende otsuste mõjutamisele. Sealhulgas peaksid kohtunikel olema garantiid mõistliku tasu säilitamiseks haiguse korral ja samuti vanaduspensioni maksmiseks, mis peaks olema mõistlikus suhtes nende töötasuga 60. Olukorras, kus kohtunikud on jäetud ilma neile seni 20 aasta vältel tagatud olnud töövõimetuspensionist, tekib õigustatud küsimus, kas töövõimereformil on olnud soovitud mõju selliste kohtunike kaasamisel tööturule, kes on oma töövõime osaliselt kaotanud. Pigem võib siinkohal nentida, et selliste kohtunike töövõimehüvitis, kelle tervislik seisund neil piisavalt tõhusalt õigusemõistmises osaleda ei võimalda, ei ole piisavalt mõistlikus suhtes nende töötasuga, mistõttu ei ole neil vaatamata töövõime vähenemisele motivatsiooni kohtunikuametist enne pensioniea saabumist lahkuda. See omakorda avaldab ebasoovitavat mõju õigusemõistmise tõhususele ja seeläbi ka menetlusosaliste rahuolule. 52 Eesti Kohtunike Ühingu 13.03.2019 justiitsministrile edastatud pöördumine, lk 1. Kättesaadav veebis: https://www.ekou.ee/doc/2019-03-13_EKoY-JM-TVpension.pdf 53 TVTS § 13 lg 2 järgi makstakse puuduva töövõime korral toetuse saamiseks õigustatud isikule kalendripäeva eest töövõimetoetust 100% ning osalise töövõime korral 57% § 14 lg-s 1 kirjeldatud päevamäärast. 54 Eesti Kohtunike Ühingu 13.03.2019 justiitsministrile edastatud pöördumine, lk 1. Kättesaadav veebis: https://www.ekou.ee/doc/2019-03-13_EKoY-JM-TVpension.pdf 55 Kohtute seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2018, § 132 4, p 8.1 (J.Põld), lk 401. 56 Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE) juurde, lk 43. Menetlusteave kättesaadac veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b-841339be10cf/ 57 Kohtute seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2018§ 132 4, p 8.4 (J.Põld), lk 401. 58 Eesti Kohtunike Ühingu 13.03.2019 justiitsministrile edastatud pöördumine, lk 1. Kättesaadav veebis: https://www.ekou.ee/doc/2019-03-13_EKoY-JM-TVpension.pdf 59 Eesti Vabariigi põhiseadus, kommenteeritud väljaanne (2017), § 146, p 17. Kättesaadav veebis: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&p=147 60 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec(2010)12 liikmesriikide kohtunike kohta: kohtunike sõltumatus, tulemuslikkus ja vastutus, p. 54. Kättesaadav veebis: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/cmrec_2010_12e_- _kohtunike_soltumatus_eesti_keeles.pdf 12 Lisaks eelnevale on oluline tuua esile, et erinevalt kohtunikest on nt prokuröridel teatud tingimustel õigus saada lisaks ATS §-s 49 kehtestatud hüvitisele ka prokuröri töövõimehüvitist 50-65% prokuröri ametipalgast61. Kohtunikke tuleks kohelda prokuröridega sarnastel tingimustel. 3.1.2 Eesmärk Kavandatava muudatuse eesmärk on taastada kohtunikele senise töövõimetuspensioniga võrreldavad sotsiaalsed tagatised nende töövõime püsiva vähenemise või kaotuse korral 62. Samuti ei tohiks vähenenud töövõimega kohtunikud jääda prokuröridega võrreldes ebasoodsamasse olukorda. Kohtunike töövõimehüvitise taastamist, mis on (lisaks eluaegsusele) kohtunikuameti üheks keskseks garantiiks, on oma 28.03.2019 istungil ühehäälselt toetanud ka kohtute haldamise nõukoda63. Samasugust seisukohta on oma Eesti kohtusüsteemi tulevikusuundi käsitlevas artiklis väljendanud Riigikohtu esimees, lisades vaid, et kohtunike töövõimehüvitise taastamisega peaks kaasnema ka nende töövõimetuse tuvastamise ja ametist vabastamise selgem kord64. Muudatus on vajalik kahel peamisel põhjusel:  Esiteks annaks see kohtunikuametit pidavatele või selle ameti valimist kaaluvatele juristidele kindlustunde, et panustades õigusriigi toimimisse ja tehes pikaajaliselt stressirohket tööd, ulatab riik neile vajadusel abikäe ning nende sissetulek töövõimetuse tekkimisel märkimisväärselt ei lange65. Seega oleks see ametis olevatele kohtunikele ja ameti valimist kaaluvatele inimestele täiendav motivaator, hüve ja kaitse 66. Kohtunikel peab olema kindlus asuda eluaegsesse ametisse ning nad ei peaks pelgama minna tervisekontrolli oma ametist loobumise hirmus.  Teiseks aitaks pensioni või hüvitise maksmine kaasa sellele, et kohtunikuametit ei peaks osaliselt töövõime kaotanud kohtunikud. Praegu oleks selliseid kohtunikke inimlikel põhjustel raske suunata kohtunikuametist ja -palgast loobuma (ning leppima töövõimetoetuse saamisega) või töötama osalise töökoormusega (KS § 371 lg 1 p 2). Teisisõnu võimaldaks kavandatav muudatus lihtsamini ametist loobuda nendel kohtunikel, kelle tervis ei võimalda ametit nõuetekohaselt pidada67. 3.2 Võimalikud mitteregulatiivsed ja regulatiivsed lahendused 3.2.1 Mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI  Muu (palun täpsusta) Kohtunikud sõlmivad eraõiguslikke elukindlustuslepinguid 61 Vt prokuratuuriseadus (RT I, 19.12.2019, 11) § 601. Kättesaadav veebis: https://www.riigiteataja.ee/akt/119122019011 62 Vt ka Eesti Kohtunike Ühingu 13.03.2019 justiitsministrile edastatud pöördumist, lk 2. Kättesaadav veebis: https://www.ekou.ee/doc/2019-03-13_EKoY-JM-TVpension.pdf 63 Kohtute haldamise nõukoja 28.03.2019 toimunud 104. istungi protokoll, p. 4 (lk 6). Kättesaadav veebis: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/104.%20protokoll%2028-03-2019.pdf 64 Villu Kõve. „Kohtusüsteemi ülesanded muutuvas ajas“. Juridica 9/19, lk 716. 65 Eesti Kohtunike Ühingu 13.03.2019 justiitsministrile edastatud pöördumine, lk 2. Kättesaadav veebis: https://www.ekou.ee/doc/2019-03-13_EKoY-JM-TVpension.pdf 66 Kohtute haldamise nõukoja 28.03.2019 toimunud 104. istungi protokoll, p. 4 (lk 6). Kättesaadav veebis: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/104.%20protokoll%2028-03-2019.pdf 67 Kohtute haldamise nõukoja 28.03.2019 toimunud 104. istungi protokoll, p. 4 (lk 6). Kättesaadav veebis: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/104.%20protokoll%2028-03-2019.pdf 13 Kuna kohtunike sotsiaalsete tagatiste taastamine eeldab seadusemuudatust, siis pole probleemi võimalik lahendada olemasolevate sätete parema rakendamise või muude mitteregulatiivsete mehhanismide abil. Praeguse olukorra säilitamist ei saa pidada jätkusuutlikuks. Põhimõtteliselt oleks kohtunikel võimalik kaitsta ennast sissetuleku vähenemise eest ka eraõiguslike elukindlustuslepingute sõlmimise teel - näiteks sisaldab Swedbanki poolt pakutav riskielukindlustuse lahendus68 lisakindlustuskaitsena elukindlustusele (surmajuhtumi kaitsele) puuduvat töövõimet, mille on määranud Eesti Töötukassa vähemalt 12 kuuks. Sellist lahendust, mis asendaks sissetulekut ja mida makstakse kuude kaupa, Swedbank välja ei paku, kuid võimalik on saada kindlustusjuhtumi korral kätte ühekordselt väljamakstav kindlustussumma, mis katab soovituslikult vähemalt 1-2 aasta palga. Kindlustuse hind sõltub võetavast kindlustussummast, isiku vanusest, tervislikust seisundist ja muudest riskidest. Allpool tabelis 8 on toodud välja näidiskindlustusmaksed, mida oma kohtunikupalgast igakuiselt peaksid tegema 38-, 47- ja 51-aastane kohtunik, et saada töövõime kaotuse korral kindlustusmaksena kätte vastavalt 30, 50, 70 ja 100% oma palgast. Näiteks peab 51-aastane kohtunik, selleks, et saada töövõimehüvitist 70% oma sissetulekust, tasuma igakuise kindlustusmaksena 1,5 % oma töötasust. Nagu eeltoodust näha, siis ei ole eraõiguslike lepingutega vähemalt hetkel võimalik saavutada kohtunikele varem kohtute seaduses ette nähtud töövõimetuspensioniga samaväärset kindlustuskaitset töövõime kaotuse puhuks. Isegi kui see oleks võimalik, kaasneksid sellega kohtunike jaoks lisakulud 69. Seetõttu on vajalik siiski regulatiivne muudatus. Tabel 8: * Tegu on indikatiivsete kuumaksetega, mis võivad muutuda läbi terviseriskide hindamise (vanuse kasvuga tõuseb ka kindlustusmakse). Sealjuures tehakse tervislikust seisundist tulenev hinnamuutus vastavalt kroonilise haiguse raskusele, mida tuleb hinnata individuaalselt. ** Kindlustussumma arvestamisel on võetud arvesse 24 kuu ehk kahe aasta sissetulekut. Võimalik on valida ka suurem summa, mis asendaks rohkem kui kaks aastasissetulekut ja see makstakse välja tervikuna juhul, kui Töötukassa ekspertiis tuvastab puuduva töövõime vähemalt 12 kalendrikuuks. 3.2.2 Regulatiivsed lahendused 3.2.2.1 Kohtunike töövõimehüvitise taastamine Põhiseaduse kommentaaride järgi sätestab kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi seadus, täpsemalt kohtute seadus70. Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-17-13 asunud seisukohale, et kohtuniku KS § 1322 lg-s 2 sätestatud pension ei ole riigi vajaduspõhine abi, mille andmine oleks PS § 28 kaitsealas. Õigust sellele pensionile ei taga ka põhiseaduse teised sätted. Ka õiguskantsler on Riigikohtule kohtunike töövõimetuspensioni kaotamise kohta esitatud seisukohas leidnud, et Riigikogu kasutas kohtunikele tehtud soodustuste kaotamiseks talle põhiseadusega antud 68 Info on seisuga 06.07.2020 e-kirja teel saadud Swedbanki nõustamiskeskuse spetsialistilt. 69 Eesti Kohtunike Ühingu 13.03.2019 justiitsministrile edastatud pöördumine, lk 2. Kättesaadav veebis: https://www.ekou.ee/doc/2019-03-13_EKoY-JM-TVpension.pdf 70 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2017), § 146 p-d 16-18. Kättesaadav veebis: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&p=147 14 avarat kaalutlusruumi kooskõlas omandipõhiõigusega ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Seega on õigus ametipensionile, ka kohtuniku vanaduspensionile, seadusandja poolt kohtunikule antud subjektiivne õigus, mille kehtestamist põhiseadus ei nõua 71. Võttes arvesse, et töövõimereformi tulemused ei ole viinud kohtunike jaoks soovitud tulemuseni (probleemi on kirjeldatud pikemalt alapunktis 1.1), oleks seadusandja jaoks loogiliseks sammuks 2016. aastal jõustunud seadusemuudatused taas ümber vaadata ning taastada KS-s kohtunike töövõimehüvitis varasema töövõimetuspensioniga võrreldavas suuruses. Nagu juba eespool mainitud, oli sellise hüvitise suuruseks enne juulit 2013 kehtinud KS redaktsiooni järgi 100-protsendilise töövõime kaotuse korral 75%, 80 või 90-protsendilise töövõime kaotuse korral 70% ning 40-70 protsendilise töövõime kaotuse korral 30% kohtuniku viimasest ametipalgast. Võimalik on võtta eeskuju ka näiteks kehtivast prokuratuuriseadusest ning kehtestada kohtunike töövõimehüvitis osalise töövõime korral 50% ja puuduva töövõime korral 60% ulatuses ametipalgast, eeldusel, et kohtunikule ei ole juba määratud ATS-i §-s 49 määratud hüvitist. Lisaks on Eesti Kohtunike Ühing (EKoÜ) teinud ettepaneku, et töövõimehüvitist võiks laiendada kõigile kohtunikele, mitte ainult nendele, kes on ametis alates 01.07.2013 ning lisada tuleks klausel, et esimesel tööaastal seda saada pole võimalik72. Seadusemuudatuse mõju riigieelarvele on keeruline hinnata, eelduslikult võiks pärast seadusemuudatust lasta oma töövõimet hinnata ja töövõimetushüvitist taotleda 3-4 kohtunikku. Nende lahkumine kohtunikuametist võib aga vähendada tulevikus kohtuniku eripensioni (õigus neil, kes olid ametis enne 1.juuli 2013 jõustunud reformi). Töövõimehüvitise puhul oleks tegemist riigieelarve arvestusliku kuluga sarnaselt kohtunike palkade ja pensionidega Kohtunike töövõimehüvitise taastamise korral tuleks anda kohtusüsteemile ka hoovad kohtunike füüsilise ja vaimse terviseseisundi hindamiseks - praegu on ükskõik millise (sh vaimse) tervisehäirega kohtunikke võimalik ametist vabastada ainult nende endi algatusel, muid mehhanisme kohtusüsteemil selleks võimalik kasutada ei ole73. Sellise muudatuse eesmärgiks on tagada menetlusosalistele kvaliteetne õigusemõistmine74, vältides olukorda, kus nende kohtuasja menetleb kohtunik, kelle tervislik seisund ei võimalda tal tegelikult korrakohaselt õigust mõista. Selliste hoobade tekitamiseks tuleks KS-s seada sisse täpsem korraldus, kuidas hinnata nende kohtunike töövõimet, kellel oleks alust töövõimehüvitist saada. Nagu on kirjas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses, peaks kohtunike ametiaeg olema sätestatud seadusega ning kohtunikku võib ametist tagandada ainult juhtudel, kui tegemist on distsiplinaar- või kriminaalvastutust kaasa toova tõsise rikkumisega või kui kohtunik ei suuda enam korrakohaselt täita oma ametiülesandeid. Ennetähtaegselt pensionile jäämine peaks olema võimalik ainult asjassepuutuva kohtuniku soovil või meditsiinilistel näidustustel75. Seega saaks KS-s luua välisriikide eeskujul mehhanismi, mille abil teha 71 RKPJKo lahend nr 5-17-13, p. 19. Kättesaadav veebis: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=5-17- 13/10 72 Eesti Kohtunike Ühingu 13.03.2019 justiitsministrile edastatud pöördumine, lk 2. Kättesaadav veebis: https://www.ekou.ee/doc/2019-03-13_EKoY-JM-TVpension.pdf 73 KS § 99 lg 1 p 4 lubab kohtuniku ametist vabastada tervise tõttu, mis takistab tal kohtunikuna töötada. Nagu toovad välja PS kommentaarid, jätab seadus aga lahtiseks, kes määrab kindlaks, kas haigus takistab kohtunikuna töötada (PS kommentaarid, § 147, p 3, https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&p=147). KS kommentaarid viitavad sellele, et kohtuniku tervisliku olukorra, mis teeb kohtunikuameti pidamise raskeks või võimatuks (ehk nõuab muutust objektiivses olukorras), alusel ametist vabastamine käib protseduuriliselt sama rada pidi nagu kohtuniku omal soovil vabastamine, selle vahega, et see nõuab ametisse nimetajalt tähelepanelikku ja diskreetset asjaajamist (Kohtute seadus. Kommenteeritud väljaanne. R.Maruste, § 99 p 4, komm.3, lk 340). Seega käib 74 Kohtute arengukava toob välja, et õigusemõistmine on toimunud kvaliteetselt siis, kui isikute vabaduste ja õiguste kaitse on sisuliselt asjakohane, õigeaegne ja kättesaadav ning mõjus, sh kvaliteetse õigusemõistmise aluseks on tõhus kohtumenetlus. Sealjuures teenib kohtumenetluse tõhususe tõstmine eelkõige esimeses kohtuastmes eelkõige menetlusosaliste huve, sh on suunatud menetlusosaliste rahulolu kasvule. Kui menetlusosalistele on kohtu tegevus arusaadav kohtumenetluse algusest peale ning tekib usaldus kohtu suhtes, siis on tõenäolisem, et menetluse käigus jõutakse ka lahenduseni, mis on arusaadav kõikidele osapooltele (Esimese ja teise astme kohtute arengukava, 2020 – 2023, eesmärk 2, lk 4. Kättesaadav veebis: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukav a.pdf) 75 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec(2010)12 liikmesriikide kohtunike kohta: kohtunike sõltumatus, tulemuslikkus ja vastutus, p. 50. Kättesaadav veebis: 15 kindlaks kohtuniku töövõimelisus. Teisisõnu: kehtestada kohtuniku terviseekspertiisi suunamise õiguslikud alused ja selle tagajärjed. Üheks võimaluseks oleks täiendada KS-i Riigikohtu või ringkonnakohtu esimehe volitusega teha kohtunikule ettepanek läbida terviseekspertiis kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis annavad aluse arvata, et tema tervis takistab tal KS § 99 lg 1 p 4 mõttes kohtunikuna töötada76. Asjaolud, mis lubavad kohtuniku töövõimes kahelda, peaksid kindlasti olema selgelt põhjendatud ning dokumenteeritud, kuid võivad sõltuvalt kohtuniku tervisliku seisundi iseloomust varieeruda. Sellistel puhkudel oleks kindlasti oluline mõelda läbi ka ekspertiisi tulemusel tehtud otsuse vaidlustamismehhanism. 4. Kohtunike tagasisidestamine 4.1 Probleem, sihtrühm ja eesmärk 4.1.1 Probleemi kirjeldus Kohtute arengukava toob välja, et viimase menetlusosaliste rahulolu-uuringu tulemuste kohaselt ei ole menetlusosaliste rahulolu kohtulahendite arusaadavusega kuigi suur. Selleks, et parandada kohtulahendite sõnaselgust, oleks oluline arendada lahendi kirjutamise oskusi, anda kohtunikule süsteemselt tagasisidet tema kohtulahendite osas ning suunata neid vajadusel koolitusele 77.Viru Maakohtu esimehe Astrid Asi hinnangul mängib tagasiside, eeskätt tagasiside kõrgema astme kohtult, kohtuniku kujunemisel professionaaliks tähtsat rolli. Seda põhjusel, et kõrgema astme kohtus kujuneb noorkohtuniku lahendite peale esitatud kaebuseid lahendades kõige parem ülevaade selle kohtuniku teadmistest ja oskustest, sellest, mis on hästi ja mis vajaks täiendamist. Sedasorti teavet ei saa aga kohtunikele tagasisidena anda kohtulahendites, seda tuleks teha personaalselt 78. Nagu tollane Tallinna Halduskohtu esimees Kristjan Siigur on kohtute 2018. aasta aastaraamatus märkinud, on kohtuniku töö sisulise kvaliteedi hindamise võimalused kehtivas õiguses aga nõrgalt reguleeritud. Eeskätt puudub üldistatud kohtunikele tagasiside andmise mehhanism79. Kohtunike 2011. aasta täiskogul heaks kiidetud kohtunikule tagasiside andmise metoodikat80 ei ole praktikas rakendatud ning vestlusi kohtunikega selle alusel läbi ei viida. Tagasisidevestlusi peetakse vaid noorkohtunikega ja kauem kui kolm aastat ametis olnud kohtunike puhul on tagasisidevestlused praktikas väga erandlikud. KS kommentaarid rõhutavad, et teenistuslik järelevalve on kohtunike puhul võimalik vaid õigusemõistmise korralduse ja kohtuniku üldiste teenistuskohustuste täitmise vallas. Järelevalve ei tohi puudutada õigusemõistmise sisu, iseäranis mitte seaduse kohaldamist, tõlgendamist, kaalutlusõiguse teostamist ega tõendite hindamist. Siin tagatakse seadusest kinnipidamine edasikaebemenetlusega81. Ka kohtuniku distsiplinaarmenetlus ning KS § 45 lg-s 11 sätestatud kohtu esimehe järelevalvetoimingud https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/cmrec_2010_12e_- _kohtunike_soltumatus_eesti_keeles.pdf 76 Ühe näitena võib tuua välja, et kui Soomes on kohtunik oma töövõime haiguse, puude või vigastuse tõttu kaotanud, on ta kohustatud ametist lahkuma. Juhul, kui töövõimetu kohtunik ise oma ametist ei loobu, otsustab tema ametist vabastamise kiireloomulise küsimusena kõrgema astme kohus (esimese astme kohtu kohtuniku puhul apellatsioonikohus, teise ja kõrgeima astme kohtunike puhul riigikohus, sh on otsus edasikaevatav). Vt Courts Act (Finland), Chapter 16, Section 2 (Relieving a judge of his or her office on the basis of work disability). Kättesaadav veebis: https://finlex.fi/fi/laki/kaannokset/2016/en20160673.pdf. Rootsi seadusandluses on õigus suunata kohtunikke terviseekspertiisi antud kõrgeimale kohtule. Vt The Swedish Code on Judicial Procedure, Chapter 3 (The Supreme Court), Section 3. https://www.ccbe.eu/fileadmin/speciality_distribution/public/documents/National_Regulations/National_Laws_on_t he_Bars/EN_Sweden_Swedish-Code-of-Judicial-Procedure.pdf 77 Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020-2023, lk p 2.4, lk 7. Kättesaadav veebis: Kättesaadav veebis: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukav a.pdf 78 Kohtute aastaraamat 2018. Kohtuvõimu järelevalve iseenda üle (A.Asi), lk-d 103-104. Kättesaadav veebis: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/Riigikohtu%20tr%C3%BCk ised/kohtute%20aastaraamat%20001-208_digi.pdf 79 Kohtute aastaraamat 2018. Kohtuvõimu järelevalve iseenda üle (K.Siigur), lk 107. Kättesaadav veebis: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/Riigikohtu%20tr%C3%BCk ised/kohtute%20aastaraamat%20001-208_digi.pdf 80 Veebis kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/muudetud_metoodika.pdf 81 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne, § 45 p 2.2 (I.Pilving), viidatud õigusemõistmise mõiste osas RKÜKo 3-4-1-29-13, p. 43, veel viidatud EN raport SG/Inf (2016) 3rev, p. 72; CCJE arvamus 1 (2001), p 69; U. Lõhmus – Juridica 2010, lk 83. 16 eeldavad konkreetselt määratletava ja sellisena arvestatava kaaluga rikkumise või vajakajäämise tuvastamist82. Riigikohtu esimees annab KS § 27 lg 3 järgi Riigikogule küll ülevaate õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta (ka Leedus analüüsib kohtupraktika ühtsust kõrgeim kohus83), kuid laiemat arutelu kohtunikkonnas selle pinnalt tehtud järelduste osas teadaolevalt aset ei leia. Kokkuvõttes võib nõustuda, et praegu puudub Eesti õiguskorras mõistlik suunava tagasisidestamise süsteem, reageerimaks kohtuniku ametitegevust ja selle tulemust iseloomustavatele sellistele puudustele, mis distsiplinaar- või järelevalvemenetluse alustamiseks otseselt alust ei anna, kuid mis siiski viitavad puudujääkidele õigusemõistmise kvaliteedis. Olukorras, kus kohtunik teeb pidevalt sama tüüpi menetluslikke vigu või on kohtulahendite põhjendused küll mahukad, kuid segased 84, ei ole lootust, et menetlusosaliste rahulolu kohtulahendite arusaadavusega kasvaks. 4.1.2 Eesmärk Selleks, et parandada kohtunike oskusi teha tõhusalt ja menetlusosalistele võimalikult vähekulukal moel selge ning arusaadav kohtulahend85, on kohtute arengukava näinud ette kohtunikele regulaarse tagasiside andmise süsteemi väljatöötamise. Selle käigus, rõhutab arengukava, on oluline teha koostööd erinevate kohtuasutuste vahel ning küsida järjepidevalt tagasisidet ka menetlusosalistelt86. Muudatuse eesmärgiks ongi luua hästitoimiv kohtunike suunava tagasisidestamise süsteem kohtuvõimu sees. Selline mehhanism, nagu on toonud välja Tallinna Ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa, aitaks kaasa ka õigusemõistmise sõltumatuse tagamisele, kuna näitaks menetlusosalistele selgelt, et „kohtutes puudub semutsemine ja ringkaitse, et ebaprofessionaalsust ja menetlusosaliste häbiväärset kohtlemist ei mätsita kinni“, mistõttu menetlusosalised tunnevad, et õigusemõistmine toimib ning nende usaldus kohtusüsteemi vastu kasvab87. Kuna teave konkreetse esimese astme kohtu kohtuniku töö kvaliteedi kohta on olemas eeskätt selle kohtuniku lahendite peale esitatud edasikaebusi läbi vaatavatel ringkonnakohtu kohtunikel, oleks loogiline, et ka üldistatud ja vajadusel esimese astme kohtunikku suunav nii positiivne kui kriitiline tagasiside tuleks just ringkonnakohtust88. 4.2 Võimalikud mitteregulatiivsed ja regulatiivsed lahendused 4.2.1 Mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI 82 Kohtute aastaraamat 2018. Kohtuvõimu järelevalve iseenda üle (K.Siigur), lk 105. Kättesaadav veebis: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/Riigikohtu%20tr%C3%BCk ised/kohtute%20aastaraamat%20001-208_digi.pdf 83 Law on Courts (Article 23). Kättesaadav veebis: https://www.legislationline.org/download/id/6969/file/Lithuania_law_on_courts_1994_Am2008_en.pdf 84 Kohtute aastaraamat 2018. Kohtuvõimu järelevalve iseenda üle (K.Siigur), lk 105. Kättesaadav veebis: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/Riigikohtu%20tr%C3%BCk ised/kohtute%20aastaraamat%20001-208_digi.pdf 85 Kohtute aastaraamat 2018. Kohtuvõimu järelevalve iseenda üle (K.Siigur), lk 105. Kättesaadav veebis: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/Riigikohtu%20tr%C3%BCk ised/kohtute%20aastaraamat%20001-208_digi.pdf 86 Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020-2023, lk p 2.4, lk 7. Kättesaadav veebis: Kättesaadav veebis: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukav a.pdf 87 Kohtute aastaraamat 2018. Kohtuvõimu järelevalve iseenda üle (V.Lapimaa), lk 100. Kättesaadav veebis: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/Riigikohtu%20tr%C3%BCk ised/kohtute%20aastaraamat%20001-208_digi.pdf 88 Kohtute aastaraamat 2018. Kohtuvõimu järelevalve iseenda üle (K.Siigur), lk 105. Kättesaadav veebis: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/Riigikohtu%20tr%C3%BCk ised/kohtute%20aastaraamat%20001-208_digi.pdf 17   Muu (palun täpsusta) Kohtunike koolitamine Ühe mitteregulatiivse lahendusena näeb kohtute arengukava punkt 2.4.3 ette plaani korraldada koostöös Riigikohtuga kohtunikele ja kohtujuristidele vajalikul määral kohtulahendite kirjutamise koolitusi (teemakohased koolitused on osa kohtunike koolituskavast)89. Sellised koolitused aitaksid eesmärgi saavutamisele kindlasti osaliselt kaasa, kuid vaid selliste kohtunike puhul, kes on ise aktiivsest enesetäiendusest huvitatud. 4.2.2 Regulatiivne lahendus Ühe võimalusena saaks täiendada KS-st andes ringkonnakohtu vastava kolleegiumi esimehele pädevuse esimese astme kohtunikele konstruktiivse tagasiside andmiseks. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehel peaks olema õigus kutsuda esimese astme kohtunik vestlusele, kui ta ise või tema kolleegiumi kohtunikud seda vajalikuks peavad, tunnustamaks kolleegi kordaminekuid ning juhtimaks tema tähelepanu silma hakanud (eeskätt süstemaatilistele) vajakajäämistele. Tegemist peaks olema ühelt poolt alternatiiviga karistamisele või karistamise võimaluse otsimisele, teisalt aga peaks see meede olema piisavalt formaalne ja kontrollitavale kohtunikule kohustuslik (ehk siis seaduse tasandil kehtestatud)90. Ühtlasi saaksid kolleegiumid nii kindlaks teha kohtuniku arenguvajaduse ning suunata teda vajadusel koolitustele. Selliseid „pehmemaid“ sisekontrolli- või tagasisidestamise mehhanisme rakendatakse praegu näiteks Sloveenias, kus kõrgeimal kohtul on õigus nõuda, et talle antaks ülevaateid madalama astme kohtute tööst ja uurida juhuslikke (juba lõpetatud) kaasuseid, et hiljem alama astme kohtunikega kollegiaalse abi ja täienduskoolituse eesmärgil kogemusi ja mõtteid vahetada 91. Soomes jälgivad kohtute (ja kohtu struktuuriüksuste, departments) esimehed õiguspõhimõtete ühetaolist kohaldamist ja tõlgendamist kohtuotsustes92. Soomes viivad kohtu esimehed ja osakonnajuhatajad kohtunikega läbi iga-aastaseid arenguvestluseid, vestlus ei ole kohustuslik, kuid on osa kohtute organisatsioonikultuurist ja seega tavapärane. Lätis on kohtu esimeestel analoogne pädevus ja samuti õigus kutsuda kohtunikke üles diskussioonile kohtupraktika üle93. Hollandis täidab sarnast funktsiooni aga kolmest liikmest koosnev management board, millel on õigus anda kohtunikele ja muudele kohtutöötajatele juhiseid seaduste ühetaolise rakendamise osas, menetlusse siiski sekkumata94. Kuigi kohtunike regulaarne hindamine on mitmes Euroopa riigis (nt Leedus 95 ja Lätis96) seaduse tasandil kehtestatud, siis käesolevas VTK-s kohtunike atesteerimist lahendusvariandina välja ei pakuta. 5. Kohtujuristide arendamine 5.1 Probleem, eesmärk ja sihtrühm 5.1.1 Probleem 89 Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020-2023, lk p 2.4.3, lk 8. Kättesaadav veebis: Kättesaadav veebis: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukav a.pdf 90 Kohtute aastaraamat 2018. Kohtuvõimu järelevalve iseenda üle (K.Siigur), lk 106. Kättesaadav veebis: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/Riigikohtu%20tr%C3%BCk ised/kohtute%20aastaraamat%20001-208_digi.pdf 92 Courts Act (Finland). Kättesaadav veebis: https://finlex.fi/fi/laki/kaannokset/2016/en20160673.pdf 93 Courts Act. Section 33 (42) (Chief Judge of a District (City) Court. Kättesaadav veebis: http://likumi.lv/ta/en/en/id/62847 94 Act of 18 April 1827 on the composition of the judiciary and the organisation of the Justice system (Section 15; Section 24). Kättesaadav veebis: https://www.rechtspraak.nl/SiteCollectionDocuments/Wet-op-de-Rechterlijke-Organisatie_EN.pdf 95 Vt täpsemalt: Law on Courts, Assessment of the Activities of Judges (Section Three). Kättesaadav veebis: https://www.legislationline.org/download/id/6969/file/Lithuania_law_on_courts_1994_Am2008_en.pdf 96 Vt täpsemalt: Courts Act (Chapter 15). Kättesaadav veebis: http://likumi.lv/ta/en/en/id/62847 18 Kohtute arengukava üheks oluliseks eesmärgiks on tõhustada õigusemõistmise tugipersonali (sh kohtujuristide) tööd ning tegelda nende arendamisega. Kohtujuristi ametikoht loodi 2013. aastal eesmärgiga kiirendada kohtumenetlusi ja tõsta õigusemõistmise kvaliteeti. Selle saavutamiseks kehtestati kohtujuristidele ka samad kvalifikatsiooninõuded, mis kohtunikele, s.h õigusteaduse magistrikraad ja kõrged kõlbelised omadused. Tänaseks on selge, et kohtujuristide ametikoha loomine on end igati õigustanud, kohtumenetlus on muutunud kiiremaks ja kvaliteetsemaks ning kohtujuristid moodustavad olulise osa kohtunike järelkasvust97. Eeltoodust hoolimata ei paku kohtusüsteem praegu kohtujuristidele piisavalt arenguvõimalusi. Mõnda aega ametis olnud kohtujuristi igapäevane töö ei ole paljudel juhtudel piisavalt teadmisi ja oskusi arendav, et aitaks kaasa kohtunikueksamiks valmistumiseks ja toetaks edukat kohtunikuks kandideerimist. Samuti saavad pea kõik kohtujuristid ühesugust palka sõltumata vastutusest ja ülesannetest, mida nad täidavad. Kohtute seaduses nimetatud „vanemkohtujuristi“ (KS § 125 1 lg 7) staatusega ei kaasne suuremat pädevust, vastutust ega arenguvõimalusi. 5.1.2 Eesmärk Nagu toob välja kohtute arengukava, siis selleks, et kohtujuristid saaksid piisava ettevalmistuse kohtunikueksami edukaks sooritamiseks ning kohtunikukohale kandideerimiseks, tuleb lisaks sellele, et nad saavad osa kohtunike koolitusprogrammi koolitustest, senisest enam toetada nende arengut. Neile tuleb pakkuda täiendavaid teadmisi ja kogemusi kohtuistungi läbiviimisest ja väljaõpet kohtulahendite kirjutamiseks. Kohtujuristidele konkurentsivõimelise töötasu ja piisavate arenguvõimaluste pakkumine on eelduseks, et kohtusüsteem tuleb toime käimasoleva kohtunike põlvkonnavahetusega 98. Samas võib kohtuniku spetsialiseerumisest, osalisest töökoormusest või muudest asjaoludest tulenevalt olla vajadus kohtujuristide ja muu tugipersonali järele kohtuti erinev ning süsteemi tuleb tuua selles osas paindlikku lähenemist99. Kavandatud muudatuse eesmärgiks ongi toetada kohtujuristide roteerumist kohtusüsteemis, pakkuda erinevates asutustes praktiseerimise võimalust ja omandatud teadmiste ellurakendamist. 5.2 Võimalikud mitteregulatiivsed ja regulatiivsed lahendused 5.2.1 Mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine JAH  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI  Muu (palun täpsusta) Kohtujuristide koolitamine ja arendamine olemasolevate vahenditega kohtusüsteemi sees Ennekõike kannab vastutust kohtujuristi institutsiooni arendamise eest kohtusüsteem ise – juba praegu on võimalik rakendada töökorralduslikke võtteid, et pakkuda kohtujuristidele soovi korral võimalusi roteerumiseks. Kohtuasutused saavad vastastikku pakkuda kohtujuristidele eri liiki asjadele spetsialiseerunud kohtunike juures töötamise võimalust. Samuti ei takista KS kohtutel ka olemasolevates tingimustes diferentseerida kohtujuristide palkasid vastavalt nende vastutusele ja võimekusele (KS § 1251 lg 6 näeb ette vaid palgavahemiku), kuigi selleks võib olla vajalik vähendada 97 Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020-2023, lk p 2.3, lk 7. Kättesaadav veebis: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukav a.pdf 98 Sealsamas. 99 Sealsamas. 19 kohtujuristide arvu kohtus ja see tähendaks tõenäoliselt „üks kohtunik – üks kohtujurist“ mudelist loobumist. Selleks, et kohtud tuleksid töökoormusega toime olukorras, kus kohtujuriste on ametis senisest vähem, saaksid nad võtta tööle nt konsultante, kelle haridusnõue ning seega ka palgaootus ei ole nii kõrge. Kohtuniku spetsialiseerumisest ja tööharjumustest tulenevalt ei vaja tegelikult kõik kohtunikud enda kõrvale magistrikraadiga juristi, on kohtunikke, kes eelistavad kogu juriidilise töö teha ise ja on loobunud võimalusest kohtujuristi abi kasutada, on kohtunikke, kes ka täna kasutavad menetluste läbiviimisel konsultandi, mitte kohtujuristi abi ja on sellise töökorraldusega rahul. Kohtujuristide institutsiooni arendamisel on kohtusüsteemis kujunenud eestvedajaks Tartu Ringkonnakohus, kelle initsiatiivil on loodud ka kohtujuristide töögrupid, mille eesmärgiks on üheskoos välja pakkuda võimalikke lahendusi nii kohtujuristide karjäärisüsteemi ja roteerumisvõimaluste arendamiseks kui ka vanemkohtujuristide jaoks parema väljundi leidmiseks. Justiitsministeerium pakkus kohtujuhtidele välja kohtujuristide koolitusprogrammi, mille idee oli konkursi korras valida välja süsteemist korraga ca 12 kohtujuristi. Programm kestaks ca 9 kuud, sellel ajal oleks igal programmi pääsenud kohtujuristil kohtunikust mentor (soovitavalt teisest asutusest) ja nad läbiksid erinevaid oskusi arendavaid koolitusmooduleid ning programm hõlmaks ka praktikapäevi erinevates justiitsasutustes. Kohtujurist oleks programmi jooksul ca kuu aega oma põhitööst eemal, tema koormust tuleks veidi vähendada ja palk säilitada. Programmi idee kiideti üldjoontes heaks, rahastamise saab otsustada 2021. aasta eelarve koostamise raames. Kuid idee nõrkusena toodi välja, et programmi pääsevad vähesed. Lisaks on Riigikohtu ja Justiitsministeeriumi arutelude käigus toodud välja, et kohtujuristide koolitamisel võiks kasutada senisest rohkem paindlikke lahendusi sh veebiseminare, koolituste salvestamist ja järelvaatamise võimaldamist jne. Selleks, et kohtujuristid saaksid osaleda ka tulevikus kohtunike koolitustel tuleks Justiitsministeeriumil katta kohtujuristide koolitamisega seotud lisakulu, mis on hinnanguliselt 10 000 eurot aastas. Summa sõltub konkreetse aasta kohtunike koolituskavast ning võib osutuda väiksemaks juhul, kui kohtunike koolituste kogumaht väheneb. Juhul, kui tekib vajadus tellida Riigikohtult täiendavaid koolitusi kohtujuristidele (sh koolitusi kohtujuristidele, kes soovivad saada kohtunikeks), siis selles lepitakse eraldi kokku ning see on osa Riigikohtu ja Justiitsministeeriumi vahel sõlmitavast koostöökokkuleppest. Kuigi kõik kirjeldatud mitteregulatiivsed lahendused sobivad teoreetiliselt eesmärgi saavutamiseks, oleks kohtujuristide süsteemseks arendamiseks vajalik siiski ka regulatiivne hoob, mis võimaldaks kohtujuristidel erinevate asutuste vahel roteeruda nii, et ei kohtunik ega kohtu esimees ei saa seda neile keelata. 5.2.2 Regulatiivne lahendus Arvestades, et ringkonnakohtud on kohtujuristi ametikoha arendamise initsiatiivi juba mitteametlikult oma hooleks võtnud, (mõlemal ringkonnakohtu esimehel on valdkonna arengu vastu sügav huvi ja ka valmisolek panustada) siis oleks mõistlik luua neile selleks ka seaduslik alus ja seeläbi vajalikud hoovad ideede elluviimiseks. Näiteks võiks KS-s kehtestada ringkonnakohtute esimeestele volituse töötada välja kohtujuristide stažeerimisprogramm, milles osalemist ei saa kohtu esimees ega veel vähem kohtunik, kelle antud ülesandeid kohtujurist täidab kohtujuristile keelata, kui jurist programmi välja valitakse. Selline programm aitaks hoida kõrge potentsiaaliga inimesi kohtusüsteemis ja tekitada neist ka kohtunike järelkasvu. Programmi ajaline kestus oleks piiritletud. Programmis osalejal oleks seaduse alusel lubatud kohtuniku käe all istungi juhtimist harjutada. Sealjuures võiks võtta eeskuju Taani mudelist100 kohtunikukandidaatide koolitamisel, kus ringkonnakohtute esimeestel on töökohustus korraldada oma kolleegiumis tulevaste esimese astme kohtunike väljasõelumine. Programmi välja valitud kohtujuristid töötaksid põhimahus ringkonnakohtus, 100 Taanis valib kohtunikukandidaadid välja kohtuhaldusorgan. Programm kestab kolm aastat, misjärel tuleb neil sooritada eksam. Kohtunikukandidaatidel on õigus iseseisvalt istungit juhtida. Report by Marco Fabri. Exploratory study on the position of: Court President, Court Manager, Judicial Assistant, and Media Spokespersons in Selected Council of Europe Member States, 18.09.2013, lk-d 26-28. Kättesaadav veebis: https://rm.coe.int/joint- project-on-strengthening-the-court-management-system-in-turkey-j/16807895a0 20 kust neid lähetataks ka mujale kogemusi omandama, sh esimesse kohtuastmesse ja Riigikohtusse. Kaaluda võiks kohtuametnike roteerumist ka väljaspoole kohtusüsteemi (nt prokuratuuri) ja vastupidi. Programmis osalejate hulga kinnitaks minister KHN-i nõusolekul oma käskkirjaga. Programmis osalejate hulk ei tohiks avaldada liiga suurt mõju kohtute töökorraldusele (hinnanguliselt ca 15 juristi 215-st) ega kohtute eelarvele. Kohtujuristid osaleksid stažeerimisprogrammis oma põhitöö kõrvalt, mille koormust selleks ajaks lihtsalt vähendatakse. 6. Kohtunikuabide ametisse sisenemine 6.1 Probleem, eesmärk ja sihtrühm 6.1.1 Probleem Kohtute arengukavas on toodud välja, et kuigi nii kohtujuristile kui kohtunikuabile on kohtusüsteemis kehtestatud samad nõuded kohtumenetluses tehtavate toimingute osas (kohtute seaduse 1251 lg 2), siis on nende ametisse sisenemine erinevalt reguleeritud101. Näiteks ei pea kohtujurist vastupidiselt kohtunikuabile ametisse asumiseks sooritama eksamit ega läbima ettevalmistuskava. Olukorras, kus kohtunikuabidele on tagatud kohtujuristidega küll samaväärne palk 102, kuid neile on ametisse sisenemisel esitatud kõrgendatud nõuded, on keeruline tagada motiveeritud kohtunikuabide järelkasvu. Kohtudirektori ning kohtunikuabidega vestlustest on jäänud kõlama, et kohtunikuabide ametisse sisenemine on kohtujuristidega võrreldes tehtud ebaproportsionaalselt keeruliseks: ettevalmistusteenistus on ajale jalgu jäänud (kohtunikuabi-kandidaadid teevad pika perioodi jooksul sisuliselt tasuta tööd) ja ei toimi soovitud kujul. Viieprotsendilise palgalisaga on raske leida neile ka motiveeritud juhendajaid. Seetõttu on keeruline tuua süsteemi uusi pädevaid inimesi, tulemaks toime kohtunikuabide põlvkonnavahetusega. Kohtunikuabide täiendavate sotsiaalsete tagatiste andmine on kohtunikuabide järelkasvu tagamiseks seega väga oluline103. Lisaks eelnevale on teadlikkus kohtunikuabi institutsioonist õigussüsteemis praegu liiga väike, sh ei ole kandideerijatel tihti head ülevaadet sellest, mida kohtunikuabi küllalt spetsiifiline amet endast kujutab. 6.1.2 Eesmärk Arvestades, et ametis olevatest kohtunikuabidest, keda on praegu kokku 51 (neist 3 osakonnajuhatajad) on praeguse seisuga vanaduspensioniõiguslikke 8 ning kohtunikuabide keskmine vanus on 55,1 eluaastat104, on oluline, et kohtunikuabide ametisse sisenemise süsteem toetaks lähiaastatel uute kompetentsete kohtunikuabide kohtusüsteemi juurde toomist. Seega on kavandatud muudatuse eesmärgiks ühtlustada kohtunikuabide ja kohtujuristidele esitatavaid nõudeid ametisse sisenemisel. 6.2 Võimalikud mitteregulatiivsed ja regulatiivsed lahendused 6.2.1 Mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine JAH  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine EI  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI 101 Sealsamas. 102 Vastavalt 30.06.2020 jõustunud KS § 122 lg-le 1 (RT I, 20.06.2020, 2) on kohtunikuabi palk pool kohtuniku ametipalgast. 103 Näiteks ei pea kohtujurist vastupidiselt kohtunikuabile ametisse asumiseks sooritama eksamit ega täitma kohtute seaduse § 115 lg 1 punktis 2 nimetatud ettevalmistuskava, kuid samas on kohtujuristi palk kohtute seaduse § 1251 lõike 6 järgi seotud kohtuniku ametipalgaga. Kohtujuristile ei laiene keeld olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis, kuid kohtunikuabidele kehtivad kohtute seaduse § 116 kohaselt kohtuniku ametikitsendused. 104 Väljavõtted on kohtute personaliandmikust tehtud 15.04.2020 seisuga. 2020. aasta kevadel ja suvel peaks lisanduma veel 2 pensioniõiguslikku kohtunikuabi. 21   Muu (palun täpsusta) Kohtunikuabidele koolitusmooduli väljatöötamine Üheks võimaluseks leida süsteemi juurde kompetentseid inimesi oleks parandada kohtusüsteemi sisest ja välist kommunikatsiooni, et saada kohtunikuabi amet paremini pildile – nt avaldada meedias vastavasisulisi artikleid ja arvamuslugusid ja tutvustada kohtunikuabide tööd (sh kodutöö võimalust) aktiivsemalt ka kohtutes. Samuti võiks töötada Justiitsministeeriumi ja mõne kõrgkooli koostöös välja koolitusmooduli või valikaine, mis käsitleb kohtunikuabi töö spetsiifikat (maksekäsu- ja äriregistri asjad jmt). Alternatiivne variant oleks korraldada paarinädalasi intensiivkursusi, kaasates võimalusel ka nt Riigikohut, mille raames viiksid oma ala spetsialistid läbi kohtunikuabi kutse baaskoolituse. Koolituskava koostamisse ja koolituse läbiviimisse panustaksid Justiitsministeerium ning kinnistus-, registri- ja maksekäsuosakonnad. Tehnilist poolt võiksid tutvustada Registrite ja Infosüsteemide Keskuse esindajad. Sõltumata regulatiivsetest lahendustest tuleb mitteregulatiivsete lahenduste elluviimisega tegeleda. Kuigi need võivad potentsiaalselt tõsta kohtunikuabi ameti atraktiivsust, siis eesmärgi saavutamiseks need siiski piisavad ei ole, kuna kohtunikuabide ametisse sisenemine on reguleeritud seadusega. 6.2.2 Regulatiivsed lahendused Kohtunikuabide ametisse sisenemine on pandud paika kohtute seadusega. Juhul, kui on vajalik muuta nende ametisse sisenemise nõudeid, on regulatiivne lahendus ainuvõimalik. Üheks võimaluseks oleks kaotada kohtunikuabide ettevalmistuskursus senisel kujul ning asendada see eelmises punktis nimetatud baaskoolitusega, mille läbimine oleks kohtunikuabide konkursil osalemise eeltingimuseks. Osalemisvõimalust võiks pakkuda ka kohtujuristidele, kes valdkonna vastu huvi tunnevad. Samuti saaks (kas alternatiivina eelmises punktis toodud kursuse läbimise nõudele või sellele lisaks) kehtestada kohtunikuabi ametikohale kandideerijatele vähemalt kaheaastase erialase töö staažinõude. Juhul, kui nõue kehtestada alternatiivina, võiksid vajaliku staažiga kandidaadid olla nt vabastatud baaskoolituse läbimise kohustusest. Eksami läbimise kohustus jääks sealjuures alles kõikidele kandideerijatele, samuti jääks samaks konkursikomisjoni koosseis. Konkursi läbinud kohtunikuabidele saaks analoogia korras varem kehtinud kandidaaditeenistusega kohaldada nt 6-kuulist katseaega, mille jooksul oleks kohtunikuabile määratud juhendaja ja ta saaks vähendatud palka. Oluline vahe kandidaaditeenistusega oleks see, et katseaja eduka läbimise korral oleks kohtunikuabile ametikoht tagatud. Kohtunikuabil oleks katseajal õigus kandeid kinnitada, kuid mitte allkirjastada (IT-lahenduse mõttes on tegemist infosüsteemi kasutaja rolli küsimusega). Sisse võiks seada süsteemi, et kui kohtunikuabi hakkab iseseisvaid kandeid tegema, siis juhendaja kontrolliks pärast kande kinnitamist kohtunikuabi tööd pisteliselt ja annaks talle vigade kohta põhjendatud tagasisidet. Sealjuures õpiks süsteem, et kui probleeme tuleb teatud valdkonnas (nt omanikunime vahetus jmt) järjest vähem, siis juhendaja ka kontrollib sarnase sisuga kandeid vähem (vajaks IT- arendust). Ühtlasi näitaks statistika, kui palju vigu on kannete kinnitustes enne nende allkirjastamist leitud, ehk kui palju on keegi pidanud algaja kohtunikuabi asju parandama. Kohtunikuabidele ja kohtujuristidele võiks lisaks eelnevale võimaldada ristroteerumist. Sellisel juhul oleks roteerumissüsteemis osalenud kohtujuristil võimalik kandideerida kohtunikuabiks nt lihtsustatud tingimustel. 22 7. Eestkoste järelevalve osakond 7.1 Probleem ja eesmärk 7.1.1 Probleem 14.9.2015 – 6.9.2016 viidi Eesti maakohtutes läbi tulemusaudit „Eestkoste järelevalve korraldus maakohtutes“. Auditi järeldustes toodi välja, et eestkoste järelevalve korraldus vajaks mõningat parandamist, sh soovitati pöörata tähelepanu eestkoste järelevalve korralduse protsesside ühtlustamisele maakohtutes ning koostöö tõhustamisele kõigi eestkoste järelevalve menetluse osapoolte vahel105. Sealhulgas toodi välja, et eestkoste järelevalve protsessis osalejate (järelevalve spetsialist/kohtujurist, referent ning kohtunik) vastutus ja tööülesanded on maakohtute lõikes erinevad106. See omakorda võib seada menetlusosalised Eesti lõikes ebavõrdsesse olukorda. Auditi tulemusel soovitati vaadata üle ning optimeerida maakohtute lõikes tööjaotus eestkoste järelevalve meeskondades ning ühtlustada eestkostja aruannete kontroll maakohtute lõikes tagamaks eestkostetavale parim kaitse107. Kokkuvõtlikult võib Eesti kohtutes täheldada vajadust eestkoste järelevalve praktikat ühtlustada ja kompetentsi ühise juhtimise alla koondada. Kuigi viimase nelja aasta statistika näitab pigem eestkosteasjade hulga järjepidevat vähenemist (v.a kerge tõus 2019. aastal, vt tabelit 9 kohtutesse saabunud eeskosteasjade kohta), on suurenenud ja suureneb pidevalt eestkoste järelevalvete arv, kuna eestkoste järelevalve protsess on pikk, võib kesta aastakümneid ning eestkostet lõpetatakse harva (vt tabelit 10 eestkosteasjade kohta kohtute menetluses)108. Seevastu järelevalvega tegelevate ametnike arv on praegu ebapiisav109, mistõttu ei ole menetlusi võimalik piisavalt tõhusalt läbi viia. Ka Justiitsministeeriumi eestkoste järelevalve audit tõi välja, et järelevalvemenetluse läbiviijate töökoormust ja ajakulu suurendab eestkoste järelevalve asjade kasv ajas, otsene suhtlemine eestkostjatega/seotud isikutega, lisanduv toimingute arv järelevalvemenetluses ning kohtute infosüsteemi aeglus110. Auditi soovituseks oli analüüsida tööjõuressursi vajadust eestkoste järelevalves pärast eestkoste järelevalve töökorralduse ühtlustamist maakohtute lõikes, ning kaaluda järelevalvemeeskondade tööjaotuse optimeerimist111. 105 Tulemusaudit „Eestkoste järelevalve korraldus maakohtutes“, läbiviimise periood 14.9.2015 – 6.9.2016, lk 1. Hetkel kättesaadav Justiitsministeeriumi siseveebis aadressil https://jmdelta.just.sise/dhs/n/document/c93c7750- df3c-4a12-b56b-55694ba8791b. Avalikkusel on sellega võimalik tutvuda, kontakteerudes Justiitsministeeriumi siseauditi osakonna juhi Karin Karpaga meiliaadressil [email protected]. 106 Samas, lk 3. 107 Samas, lk 4. 108 Alaealiste puhul lõpeb eestkoste nende täisealiseks saamisel või lapsendamisel, samuti vanemate hooldusõiguse taastumisega või eestkostetava surmaga – alaealiste isikute eestkostjaid on ca neljandik kõigist eestkoste järelevalvetest, kõige vähem Tartu (umbes 17,7%) ja kõige rohkem Viru Maakohtus (38,9%). Täisealiste isikute suhtes lõppeb eestkoste kas seoses nende surmaga või eestkostevajaduse lõppemisel. 109 Maakohtutes on kokku eestkoste järelevalvele spetsialiseerunud 9 töötajat, neist 3 kohtujuristi, 1 järelevalvespetsialist (Viru Maakohtus) ja 5 referenti. Hinnang põhineb Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna kohtudirektori Virve Altuhova juulis ja augustis 2019 läbi viidud vestlustel järelevalveametnikega Eesti kohtutes ja selle põhjal koostatud analüüsil. 110 Tulemusaudit „Eestkoste järelevalve korraldus maakohtutes“, läbiviimise periood 14.9.2015 – 6.9.2016, lk 5. Hetkel kättesaadav Justiitsministeeriumi siseveebis aadressil https://jmdelta.just.sise/dhs/n/document/c93c7750- df3c-4a12-b56b-55694ba8791b. Avalikkusel on sellega võimalik tutvuda, kontakteerudes Justiitsministeeriumi siseauditi osakonna juhi Karin Karpaga meiliaadressil [email protected]. 111 Samas. 23 Tabel 9: Tabel 10: 7.1.2 Kavandatava muudatuse eesmärk Kohtute arengukavas on toodud välja, et ajal, kui õigusvaidlused muutuvad aina keerukamaks ning spetsialiseeruvad nii advokaadid kui prokurörid, tuleb paralleelselt kohtuvõrgustiku uuendamisega kindlasti toetada ka kohtunike spetsialiseerumist ja seeläbi suurendada kohtumenetluse kvaliteeti. Nii seadusandja kui kohtute haldamise nõukoda on näinud vajadust suunata kohtunike spetsialiseerumist, 24 kehtestades teatud kohtuasjades kohustusliku spetsialiseerumise112. Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) on leidnud, et spetsialiseerumine on võimalik vaid siis, kui kohtud on piisavalt suured, kuna väiksematel kohtutel võib olla võimatu moodustada nõutaval arvul erikolleegiume113. CCJE leiab ka, et spetsialiseerunud kolleegiumite või kohtute loomist peab rangelt reguleerima. Kõige levinumad vahendid spetsialiseerumise saavutamiseks on kohtu kodukorraga erikolleegiumite või -osakondade loomine. Kohtute seaduse kommenteeritud väljaandes on väljendatud seisukohta, et vähemalt mõõdukas spetsialiseerumine on kasulik nii kohtuotsuste kvaliteedile, kohtupraktika ühtsusele kui ka kohtute jõudlusele114. Kuna eestkoste järelevalvet teostatakse kohtutes erinevalt, mis tekitab probleeme eelkõige eestkostjatele, oleks kavandatava muudatuse eesmärgiks eestkoste järelevalve teostamist riigis ühtlustada. Järelevalvega tegelevate ametnike arv on praegu ebapiisav – muutes töökorraldust ning suurendades järelevalvega tegelevate ametnike arvu, oleks võimalik menetlusi tõhusamalt läbi viia 115. Eestkoste järelevalve osakonna loomine oleks üheks esimeseks sammuks ka nii kohtunike kui kohtuteenistujate valdkondliku spetsialiseerumise suurendamisel. Ka kohtute arengukavas on kohtuteenistujate arendamine ja motiveerimine ühe olulise eesmärgina välja toodud 116. 7.2 Võimalikud mitteregulatiivsed ja regulatiivsed lahendused 7.2.1 Mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine JAH  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) - Kohtuteülese eestkoste järelevalve erialavõrgustiku loomine - Temaatiliste ümarlaudade ja pilootprojektide korraldamine - Eestkoste järelevalve standardite väljatöötamine Ühe mitteregulatiivse lahendusena näeb kohtute arengukava ette nn kompetentsikeskuste loomise, mis kujutaksid endast erialavõrgustikke, kus teatud liiki asjadele (mh eestkoste järelevalve, registriasjad) spetsialiseerunud kohtunikud omavahel asju arutavad ja ühtset praktikat kujundavad 117. Eestkoste järelevalve teemal on 2019. aasta sügisel toimunud ka Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kokku kutsutud ümarlaud, millel arutati erinevate huvipoolte juuresolekul eestkoste 112 Esimese ja teise astme kohtute arengukava, lk 2. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukav a.pdf 113 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 15 (2012) kohtunike spetsialiseerumise kohta, lk 3. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/8_ccje_2012_arvamus_nr_15.pdf 114 Kohtute seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2018, lk 175, viidatud RKPJKo 3-4-1-31-15, p. 42. 115 Hinnang põhineb Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna kohtudirektori Virve Altuhova juulis ja augustis 2019 läbi viidud vestlustel järelevalveametnikega Eesti kohtutes ja selle põhjal koostatud analüüsil. 116 Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020 - 2023, lk 9. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukav a.pdf 117 Vt samas, p 1.1.3, lk 2. 25 järelevalve teemasid (selle kohtumise protokoll ei ole Justiitsministeeriumisse jõudnud). Kuigi selline koostöövorm on väga kasulik selleks, et tõstatada probleeme, ei võimalda see siiski piisava tõhususega lahendada akuutseid probleeme praktikas, kuna osalisi on palju ja seetõttu on konkreetseid kokkuleppeid sellises formaadis keeruline saavutada. 2020. aasta maikuu seisuga on Sotsiaalministeerium käivitanud ka laste eestkoste pilootprojekti, mille eesmärgiks on: • perepõhise asendushoolduse kui lapsele sobivaima kasvukeskkonna soodustamine; • sotsiaal- ja õigussüsteemi vahelise koostöö tõhustamine eestkosteperede ja seal kasvavate laste paremaks toetamiseks; • eestkosteperedes elavate laste heaolu tagamine ja neile pakutava hoolduse kvaliteedi tõstmine läbi ühetaoliste protsesside ja tööjuhiste eestkosteperede hindamise, ettevalmistamise, toetamise ja isikuhooldusõiguse üle teostatava järelevalve. Kavas on piloteerida lahendusi ühes Eesti kohtumaja piirkonnas. Sobiv kohtumaja piirkond selgitatakse piloteerimise ettevalmistavas etapis. Piloodi käigus eelkõige täpsustatakse perede ettevalmistamise, hindamise, toetamise, järelevalve protsesse, antakse soovitusi ning töövahendeid, õpetatakse neid kasutama, soodustatakse valdkondadevahelist koostööd laste ja perede heaolu tagamiseks. Pilootprojekti tulemusi on võimalik regulatiivsete lahenduste kavandamisel ja elluviimisel kindlasti arvesse võtta. Kokkuvõttes võib siiski väita, et praeguse töökorralduse säilitamine ei toeta eestkoste järelevalve praktika ühtlustamist, kuna asjaga tegelevad kohtuametnikud ei puutu üksteisega piisavalt kokku. Teoreetiliselt oleks võimalik välja töötada eestkoste järelevalve standardid ning püüda neid kõikides kohtutes ühetaoliselt täita – kuid kuna arusaamad eestkoste järelevalve teostamisest on suures osas erinevad, võib eeldada, et selline lahendus praeguse korralduse juures toimima ei hakkaks 118. 7.2.2 Regulatiivsed lahendused Nagu eespool mainitud, oleks ühetaolise järelevalvemenetluse toimimiseks otstarbekas moodustada omaette osakond, kus osakonna juhtkond on kohustatud tagama eestkoste järelevalve ühetaolise toimimise kogu riigis. Selleks on vajalik teha muudatused kohtute seadusesse analoogselt teiste (maksekäsu jt) osakondade sätetega või tõsta kõik osakondade suuresti sarnase sisuga sätted kokku ühe paragrahvi alla. Sätestada tuleks, et ühes kindlas maakohtus on eestkoste järelevalve osakond, mille koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Osakonnas pakutaks teenust kohtunikele, kes teostavad järelevalvet eestkostjate tegevuse üle. Praegu teostavad järelevalvet kohtujuristid ja Viru Maakohtus järelevalve spetsialist. Esialgsete plaanide kohaselt kuuluksid osakonna koosseisu 11 kohtuteenistujat, kellest seitset on võimalik rahastada olemasolevate vahenditega. Täiendav lisavajadus on 4 inimest – osakonnajuhataja, kohtunikuabi ja 2 järelevalve spetsialisti. Justiitsministeerium on taotlenud RES 2021 – 2024 protsessis osakonna loomiseks lisavahendeid. Sarnaselt teiste osakondadega võiks edaspidi kaaluda, kas ka eestkoste järelevalve osakonda peaksid kuuluma kohtunikuabid ning seda juhtima samuti kohtunikuabi. Eestkoste järelevalve osakonna loomine võimaldaks ühtlustada tööd kohalike omavalitsuste ja eestkostjatega erinevates piirkondades, mille käigus tekiks ühtne järelevalve teostamise muster. Eestkostjad saaksid pöörduda oma probleemidega mitte nelja kohtu, vaid ühe osakonna poole, kust kõik saavad ühetaolisi vastuseid ja eestkostja ei pea uue ametniku juurde sattudes hakkama täitma teistsuguseid nõudeid kui seni. Samas on oluline rõhutada, et osakonna loomise all on eelkõige mõeldud eestkoste järelevalve kompetentsi koondamist ühtse juhtimise alla, teenistujate senist paindlikku töökorraldust säilitades. 118 Hinnang põhineb eelmise Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna kohtudirektori Virve Altuhova juulis ja augustis 2019 läbi viidud vestlustel järelevalveametnikega Eesti kohtutes ja selle põhjal koostatud analüüsil. 26 8. Sihtrühm ja mõjud 8.1 Kohtute töökoormuse ühtlustamine, kohtunike sotsiaalsed tagatised, kohtunike töövõime hindamine ja tagasisidestamine Eesti esimeses ja teises kohtuastmes on kokku 223 kohtunikukohta. Kavandatud muudatuste sihtrühmaks on kõik esimese ja teise astme kohtunikud, kelle töökoormust, töövõime hindamist, tagasisidestamist ning sotsiaalseid tagatisi muudatused puudutavad. Avaliku sektori töötajaid oli Eestis 2018. aasta seisuga keskmiselt 29 229119, millest kohtunikud moodustavad 0,76% ehk väga väikese osa. Samas oleks VTK-s toodud võimalikel regulatiivsetel lahendustel kohtunike koormusele, töökorraldusele ja heaolule tugev ja otsene mõju. Kuigi osade kohtunike töökoormus võib muudatuste tulemusena senisega võrreldes mõnevõrra tõusta, peab see siiski jääma tavapärase töökoormuse piiresse. Seega on tegu ühekordse muudatusega kohtunike töökorralduses, millega kohtunikel tuleb veidi kohaneda, kuid mille ebasoovitavate mõjude risk nende töömotivatsioonile on pigem madal. Kohtunike jaoks, kelle ülekoormus asjade ümberjagamise arvelt väheneb, on mõju positiivne. Kuigi kohtunike töövõime hindamise ja tagasisidestamise eesmärgiks on parandada kohtumenetluse kvaliteeti tervikuna, võivad need muudatused tekitada kohtunikele juurde ebamugavaid lisakohustusi ning seega mõjuda negatiivselt nende moraalile. Seetõttu on kindlasti vajalik, et sellised muudatused käiksid käsikäes kohtunike töövõimehüvitise taastamisega, mis võimaldaks neil soovi korral väärikalt ametist taanduda. Lisaks on sihtrühmaks ka kõik isikud, kes osalevad või omavad kokkupuudet kohtumenetlusega, kuivõrd ametis olevate kohtunike töökoormusest sõltub kohtuasjade menetlemise kiirus ja ka kvaliteet. Isikuid, kellel oli kokkupuude kohtumenetlusega või kes osalesid kohtumenetluses 2018. a on kohtute infosüsteemi andmetele tuginedes 68 016 isikut (kellest 56 579 olid füüsilised isikud ja 11 437 juriidilised isikud). Statistikaameti andmetel120 elas 01.01.2018 Eestis 1 319 133 inimest, kellest kohtumenetlusega puutus kokku ligikaudu 4,29% (kui arvestada inimesi, kes puutusid kohtumenetlusega kokku korduvalt, on see protsent veelgi väiksem). Kuna inimene puutub keskmiselt kohtumenetlusega kokku juhuslikult ja harva, on muudatuse mõju neile pigem ebaoluline ja väike. Nende inimeste jaoks, kellel kohtumenetluses siiski osaleda tuleb, peaks muudatuse mõju olema pigem positiivne, kuna kohtute töökoormuse ühtlustamise ja nende tagasisidestamise laiemaks eesmärgiks on tagada kõigis kohtutes mõistlik menetlusaeg ja kvaliteetsed lahendid ning seeläbi suurendada ka menetlusosaliste rahulolu. Nende inimeste jaoks, kelle jaoks võivad kavandatud muudatused tuua kaasa vajaduse kodunt kaugemale sõita, võib olla mõju ka negatiivne, kuid selliste inimeste hulk peaks menetlusosaliste koguhulgas olema äärmiselt marginaalne. Muudatustega, mis puudutavad kohtute töökorraldust ning kohtunike tagasisidestamist ja nende töövõime hindamist, riigile olulist lisakulu ega -tulu teadaolevalt tekkima ei peaks. Kohtunike töövõimehüvitise taastamine nõuaks riigilt teatavaid lisakulutusi, mis on kavas täpsemalt lahti kirjutada seletuskirjas pärast seda, kui on tehtud esmased valikud lahendusvariantide osas. Kavandatud muudatused ei avalda mõju ettevõtete ega kodanike halduskoormusele. 1. Kohtujuristide arendamine ja kohtunikuabide ametisse sisenemine Kavandatud muudatuse sihtrühmaks oleksid need kohtujuristid, kes valitakse välja stažeerimisprogrammi. Hinnanguliselt oleks selliseid juriste kokku maksimaalselt 15 ehk umbes 7% (väike osa) kohtujuristide koguarvust (215) ning 0,05% (väga väike osa) avalike teenistujate koguarvust. Samas oleks kavandatud muudatusel programmis osalevate kohtujuristide erialasele arengule ja motivatsioonile tugev otsene ja positiivne mõju. Muudatuse sihtrühma, mis puudutab kohtunikuabide ametisse sisenemist, kuuluvad kõik praegused ja tulevased kohtunikuabid. Kohtunikuabisid on 18.03.2020 seisuga ametis 51 (neist 3 osakonnajuhatajat), 119 Ametnike palkade avalikustamise põhimõtted ja palgaandmete koondnäitajad 2019. aastal. Kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/palgapoliitika, lk 1. 120 Allikas: https://www.stat.ee/pressiteade-2018-050 27 mis avalike teenistujate koguarvuga (29 229 121) võrreldes on väike arv. Mõju esinemise sagedus on väike, kuna võimalikud kohtunikuabi ametisse sisenejad teevad seda elus ühekordselt. Kuna kavandatud muudatusega lihtsustatakse kohtunikuabidele ametisse sisenemise korda, on muudatuse mõju positiivne eelkõige neile kohtunikuabi kandidaatidele, kes tulevikus ametisse sisenevad. Muudatustega riigile lisakulu ega -tulu teadaolevalt tekkima ei peaks. Samuti ei avalda kavandatud muudatused mõju ettevõtete ega kodanike halduskoormusele. 8.2 Eestkoste järelevalve osakond Sihtrühmaks on eestkoste järelevalvega kokku puutuvad menetlusosalised. Maakohtutes oli 2019. a lõpus 8049 eestkoste järelevalvemenetlust (nendest 2073 alaealise isiku eestkostja tegevuse üle ja 5976 piiratud teovõimega täisealise isiku eestkostja tegevuse üle). Kuigi eestkoste järelevalve menetluses osalevate menetlusosaliste hulk on nii rahva kui menetlusosaliste koguarvu arvestades üsna väike, peaks kaasnev mõju muutma kohtupraktika selles valdkonnas ühtlasemaks ja tulema seega pikemas perspektiivis kasuks nende rahulolule. Seega saab muudatuse mõju menetlusosalistele hinnata väikeseks, kuid pigem positiivseks. Lisaks on sihtrühmaks ametnikud, kes eestkoste järelevalvega kohtusüsteemis tegelevad. Aruandeid kontrollivad kohtutes eestkoste järelevalvele spetsialiseerunud kohtujuristid ja järelevalve spetsialistid. Kohtunikud puutuvad järelevalvemenetlusega kokku põhiliselt probleemide esinemise korral, kui tuleb teha määrusi eestkostjale tema ülesannete täitmiseks või kaaluda eestkostja vabastamist. Maakohtutes on kokku eestkoste järelevalvele spetsialiseerunud 9 töötajat, neist 3 kohtujuristi, 1 järelevalvespetsialist (Viru Maakohtus) ja 5 referenti. Arvestades, et kokku on kohtusüsteemis aktiivses töösuhtes hetkel 926 ametikohta (ametikohti kokku 987122), moodustab eestkoste järelevalvega tegelevate ametnike hulk neist 0,97% ehk väikese osa. Kuigi mõjutatud sihtrühm on väike, on kavandatavate töökorralduslike muudatuste mõju nende töökorraldusele otsene ja oluline, sest nad hakkavad tööle uues struktuuriüksuses uue ülemusega. Seega vajab muudatus nende jaoks teatavat kohanemisaega, kuid olulisi lisaülesandeid see endaga tõenäoliselt kaasa ei too. Muudatusega kaasnevad võimalused kolleegidega tihedamalt suhelda ja erialaselt areneda peaksid olema kohtuteenistujate jaoks positiivsed. Seega võib muudatuse mõju kohtuteenistujatele hinnata pigem positiivseks. Seoses uue osakonna/erialluvuse loomisega kaasneva võimaliku restruktureerimisega võib riigile tekkida ühekordne, kuid mitte olulise mõjuga kulu, mis kirjutatakse vajadusel täpsemalt lahti seletuskirjas. Samuti võib kaasneda väiksemahuline kulu seoses ühe või kahe töötaja juurde palkamisega eestkoste järelevalve osakonda. Selline vajadus on väljatöötamiskavatsuse seisuga veel ebaselge ja kirjutatakse vajadusel lahti samuti seletuskirjas. Kavandatud muudatused ei avalda mõju ettevõtete ega kodanike halduskoormusele. 9. Edasine mõjude analüüs Esmase mõjuanalüüsi mõjuanalüüsi käigus ei tuvastatud ühelegi sihtrühmale olulisi negatiivseid mõjusid, mistõttu selgub edasise mõjude analüüsi vajalikkus pärast seda, kui huvirühmad on andnud tagasisidet väljatöötamiskavatsusele. 10. Väljatöötamise tegevuskava 10.1 Valitavad lahendused Muudetakse kehtivaid õigusakte, muudatuste sisu on toodud ära punktides I – VIII. 10.2 Puudutatud ja muudetavad õigusaktid  Kohtute seadus  Kriminaalmenetluse seadustik 121 Ametnike palkade avalikustamise põhimõtted ja palgaandmete koondnäitajad 2019. aastal. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/palgapoliitika, lk 1. 122 Väljavõte kohtute personaliandmetest seisuga 07.08.2019. 28   Halduskohtumenetluse seadustik  Tsiviilkohtumenetluse seadustik  Väärteomenetluse seadustik 11. Edasine kaasamise plaan Väljatöötamiskavatsust on kavas arutada KHN-i istungil ning kohtujuhtide nõupäeval. Samuti saadetakse VTK kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, prokuratuurile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja vajadusel teistele sihtrühmadele. 12. Eeldatav eelnõu kooskõlastamise aeg Eelnõu esitatakse kooskõlastamisele 2020. aasta detsembris. 13. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2021. aasta 1. juuni. 14. Vastutav ametnik Lagle Zobel - [email protected], 620 8279 29 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 05.10.2020 17:14 Adressaat: Harjumk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; Eesti Kohtunike Ühing <[email protected]> Teema: Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse edastamine Manused: 8-15917 05.10.2020 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu väljatöötamiskavatsus. Tagasisidet ootame 26. oktoobriks Link EISi https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/204114d1-1d48-4627-b486-4546495918e0 Pealkiri: Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse edastamine Registreerimise kuupäev: 05.10.2020 Registreerimise number: 8-1/5917. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee