Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

10.0 5 .2020 Kalapüügiseaduse (KPS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekkepõhjus 1. H arrastus kala püügiõiguseta kalapüük , vas tut ussäte Harrastuskalapüük on üsna levinud rekreatsiooniviise looduses liikumisel. Harrastuskalapüük jaotatakse tinglikult kolme gruppi: 1 ) tasuta õngepüük lihtkäsiõngega ; 2 ) püük harrastus kala püügiõiguse eest tasumisega või soodustust tõendava dokumendi alusel ; 3 ) püük kalastuskaardi alusel. Harrastus kala püügiõiguse eest on võimalik tasuda kolmel viisi l , vastavalt kodaniku soovile: internetimakse, mobiilimakse ja käsimüügipunktid. Kuigi harrastus kala püügiõiguse tasu maksmise kohustus on olnud pikka aega ja makse tegemine on tehtud tänapäevaselt mugavaks, siis on üks enim levinud rikkumisi harrastus kala püügil ikkagi harrastus kala püügiõiguse tasu maksmata jätmine. S tatistiline ülevaade harrastus kala püüdjate kontrollimistest aastatel 2017 – 2019. Aastad 2017 2018 2019 mobK vahendusel kontrollitud isikute arv 3852 3952 4327 Sellest püügiõiguseta ehk andmeid ei ole 857 783 759 TEHA andmetel püügiõiguse tasu maksed (isikute arv, kes teinud hp makse). 46 336 45 427 45 761 Kontrollimiste % ostetud harrastuspüügiõiguse makse järgi 8,31 8,70 9,46 Püügiõiguseta ehk andmeid ei ole , % kontrollitute arvust 22,25 19,81 17,54 Ee s pool esitatud andmetest nähtub, et nende isikute arv, kes kontrollitud isikutest harrastus kala püügiõiguse tasu on jätnud maksmata , ületab 15% . See on arvestatav kogus kõigist kontrollimistest ja näitab, et tegemist on probleemse rikkumisega. Kehtiv KPS näeb harrastus kala püügiõiguseta püügi eest vastutus e KPS i § 75 l õike 1 järgi ning teo eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut . K ui k lassikaliste harrastus kala püügivahenditega (õng, spinning) püügiks piisab vaid pü ügiõiguse eest tasumisest, siis teiste harrastus kala püügivahenditega (nakkevõrk, õngejada , aga ka näiteks liiv, kuurits või vähimõrd) püügiks peab soetama kalastuskaardi . Nakkevõrku , kaldavõrku ja õngejada kasutavad ka kutselised kalurid ning need püügivahendid on efektiivsemad kui nn klassikalised harrastuspüügivahendid , nagu spinning ja õng, seepärast peaks olema ka selgelt määratletud nende püügivahendite ga loata püügi vastutussäte. H arra stus kala püük nakkevõrgu või õngejadaga erineb kutselisest kalapüügist nende püügivahenditega püügi e esmärgi ja püügivahendite arvu poolest . Kui kutselise püügi eesmärk on püüda kala äri eesmärgil, siis harrastuskalapüük on vaba aja veetmise vorm ja kala püütakse enda tarbeks. Kutselisel kalapüügil on püügivahendite arv sõltuv ajaloolisest püügiõigusest, kuid harrastuskalapü ügiks antakse kalastuskaart vaid ühe nakkevõrgu või õngejadaga püügiks (väikesaare elanikule kuni kolm püügivahendit) . 2. Lühimenetlus harrastus kala püügiõiguseta püügi korral Keskkonnainspektsiooni praktika kohaselt piirdutakse õnge ja sikutiga püügiõiguse rikkumisel sageli suulise hoiatusega, kuna rikkumise suurus ja menetlustoimingutele kulutatav aeg ei ole omavahel proportsioonis. 2019. aastal tehti 76 hoiatust, kuid ilmselt on see arv suurem, kuna hoiatus märgitakse ja regist r eeritakse erinevalt ja andmete kättesaamine on selle tõttu raskendatud. Alates aastast 20 18 näeb väärteomenetluse seadustik ette uue menetlusliig i – lühimenetlus e , mis võimaldab reageerida rikkumistele vähem riivavalt, kuid säilitades vajalikus mahus üld- ja eripreventiivse mõju. Lühimenetlust saab kohaldada lihtsamate väärtegude korral, kus inimeste elule ja varale otsest kahju ei teki. Selle tulemusena saab kohtuväline menetleja määrata lühimenetlusele allutatud isikule väärteo toimepanemise kohas lihtsustatud korras kindla trahvimääraga sanktsiooni ehk mõjutustrahvi, mida ei kanta karistusregistrisse. Lühimenetlusega soovitakse vähemalt osaliselt asendada varem väärteomenetluses kehtinud hoiatamismenetlust, mis võimaldas samuti määrata mittekaristuslikke sanktsioone, kuid mis tunnistati koormava rakendusloogika ja vähese kasutamise tõttu 29. märtsil 2015. aastal kehtetuks. Lühimenetluse jõustumine ei ole toonud kaasa selle alusel menetletavate väärteokoosseisude kehtetuks tunnistamist ja määratavatel trahvidel säilib preventiivne eesmärk . Sellega luuakse võimalus vähendada isikule menetlusega kaasnevat mõju, näiteks karistusregistrisse kandmist, menetlusega kaasnevat koormust, ajakulu. Lisaks annab lühimenetlus riigile võimaluse astuda samme kohtuvälise menetluse praktika ühtlustamiseks. Lühimenetluse kohaldamine kehtiva KPS i § 75 l õike 1 järgi oleks võimalik alternatiiv juhul , kui isik on jätnud tasumata harrastus kala püügiõiguse tasu, kasutab kalapüügil õngpüüniseid ning rikkumise tuvastamisel ei ole isikul püütud kala või väljapüütud kala on eluvõimeline ja võimalik on isend vabastada veekogusse (kahju ei ole tekkinud). Lühimenetluse kasutuselevõtmine harrastus kala püügiõiguse tasu maksmata jätmise korral oleks võimalus määrata mittekaristuslikke sanktsioone , et mõjuta da isikut õiguskuulekale käitumisele, samas hoiaks selle menetlusliigi kasut amine kokku kohtuvälise menetleja aega, oleks isiku jaoks vähem riivav ning aitaks ühtlustada praktikat. 3. T õsiste rikkumiste nimistu täiendamine . K alastuskaardita kalapüü k nakkevõrgu, kaldavõrgu ja õngejadaga KPS is on vaja täpsustada lisaks püügiõiguseta püügi sät etele k a tõsiste rikkumiste sätteid . Nii harrastuspüügil kui ka kutselisel püügil nakkevõrgu ga on püügitingimused sarnased . Sellest, kas rikku mine on toime pandud harrastus likul või kutselisel püügil , sõltub se e , kas tegemi st on tõsi s e rikkumisega või mitte ja sellest sõltub ka isiku poolt hüvitatav a keskkonnakahju suurus. KPS i § 73 sätestab, et kalavaru kahjustamise korral §-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel (tõsised rikkumised) on kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta sama paragrahvi lõike 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr. Kui tegemist ei ole tõsise rikkumisega, siis korvatakse tekitatud kahju, kuid mitte viiekordsel määral. Loata harrastuspüü k ei ole seaduse järgi tõsine rikkumine (KPS i § 71 lõige 2), kuna tavaliselt on tegemist õngpüünistega ja keskkonnale tekitatud kahju väike . Ei ole mõeldav, et sel juhul mõistetakse kahju sisse viiekordsel määral , kui tekitatud keskkonnakahju on väike. Kui tegemist on aga suure püügivõimsusega püügivahendiga , nagu nakkevõrk seda on, siis on õigustatud kahju sissenõudmine viiekordsel määral. Nakkevõrk on püügivahend, mis nõuab ka harrastuslikul kalapüügil kalastuskaarti ning selle vahendi kasutamisel ei teki juhuslikku ega teadmatut eksimist, kas püügiluba on vaja või mitte . Õ ngpüünistega püügil on olemas ka tasuta nn igaüheõigus. 4 . J älgimisseadmestiku kasutami ne riikliku järelevalve tegemisel Korrakaitseseadus e § 34 lõige 1 sätestab, et politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. Kalapüügiseadus ei sätesta jälgimisseadmestiku kasutamise võimalust kalakaitse eesmärgil , kuigi Keskkonnainspektsioonil oleks vaja kaameraid kasutada avalikes kohtades , nagu veekogude ääres jne . Probleem on kõige suurem kevadeti lõheliste kudeajal. Kudeajal kasvab hüppeliselt inspektorite koormus, sest vaja oleks tagada kudealadel valve ööpäev ring i . Kaamerate kasutamine röövpüügi tuvastamiseks eelkõige sel ajal oleks suur samm edasi tõhusama järelevalve loomisel. Praegu on olemas ning kättesaadavad mitme suguse d kõrgtehnoloogilised vahendid nagu rajakaamerad, öövaatlusseadmed jms, kuid nende kasutami ne on vaja reguleerida seaduse tasemel . Kaamerate kasutamise, salvestiste säilitamise ja kasutamisega seotud üksikasjad kehtestatakse Keskkonnainspektsiooni peadirektori käskkirjaga . 5 . Videovalvesüsteemide kasutamine kalalaevadel Euroopa Liit näeb kalanduse järelevalve tugevdamise ks ette lisameetmeid ja üheks sell iseks meetmeks on ka kalalaevade pardal kaamerate , geopositsioneerimissüsteemide ja andurite kasutamine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artik li 15 lõike 13 kohaselt peavad liikmesriigid tagama kõikide püügireiside üksikasjaliku ja täpse dokumenteerimise ning piisava suutlikkuse ja vahendid lossimiskohustuse täitmise seireks, kasutades näiteks vaatlejaid, videovalvet ja teisi vahendeid. Kaamerate kasutamine loob paremad võimalused ka kalapüügiandmete kontrolli miseks . Kaamerate kasutamise võimalus kalalaeva pardal on kavandatud ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 ( EL i kontroll i määruse ) muutmise eelnõu lõpliku versiooni artiklis 13 (WK 5173/2020 REV 1) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1139 seoses Läänemere idaosa tursa püügivõimsuse piirangute kehtestamise, andmete kogumise ja kontrollimeetmetega Läänemerel , ning määrust (EL) nr 508/2014 seoses Läänemere idaosa tursa püügiga tegelevate laevastike püügitegevuse püsiva lõpetamisega, COM/2019/564. Selleks et võimaldada lossimiskohustuse nõuetekohast kontrolli, on vaja riskihinnangule tuginedes varustada teatav osa kalalaevadest pidevalt salvestavate videovalvesüsteemiga. Videovalve salvestised peaksid käsitlema üksnes püügivahendeid ja neid laeva osasid, kus kalandustooteid võetakse pardale, käideldakse ja hoiustatakse. Videovalve salvestised tuleks teha kättesaadavaks üksnes liikmesriikide ametiisikutele või liidu inspektoritele eelkõige inspekteerimiste, uurimiste või auditi kontekstis. Samuti on COVID-19 kriis toonud välja järelevalveprobleemi ka kaugpüügil, sh vaatlejate laeva pardale võtmise kontekstis , ja ainuke võimalus probleemi lahendada on kaamerate kasutamine laevadel . Lisaks on ka siseveekogudel vaja luua videovalvesüsteemi ga kontrolli mise võimalus, sest teatud juhtudel p ole muid võimalusi tagasiheite kontrollimiseks, nt individuaalkvoodid rannapüügil. T egemist on erakordse meetmega , aga muid praktilisi võimalusi tagasiheidet kontrollida ei ole. Kaamerate kasutamise, salvestiste säilitamise ja kasutamisega seotud üksikasjad kehtestatakse Euroopa Komisjoni ja keskkonnaministri määrusega. Videovalvesüsteemi kasutamine on vajalik, kuna see tagab loodusvarude tänapäevase kaitse. Meetme elluviimine toimub vastavuses ELi kalanduse kontroll i määruses sätestatuga . Euroopa Parlamendi ja nõukogu m äärusega (EL) nr 1380/201 3 kehtestatud lossimiskohustust on hakatud kohaldama järk-järgult aastatel 2015–2019. Alates 2019. aastast kohaldatakse lossimiskohustust kõigi kalavarude suhtes, millele on kehtestatud püügi piirnormid. Alates 1. jaanuarist 2016 kohaldatakse lossimiskohustust teatava põhjalähedase püügi suhtes Põhjamere l ning Atlandi ookeani loode- ja edelaosa vetes. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15, on komisjon vastu võtnud delegeeritud määrused, milles on sätestatud tagasiheite e rikavad. Liikmesriigid on 2016. aastal esitanud ajakohastatud ühised soovitused, et lossimiskohustust alates 1. jaanuarist 2017 järk-järgult laiendada. 2017. aastal jätkub lossimiskohustuse rakendamine ja liikmesriigid on esitanud ühised soovitused kalavarude kohta, mille suhtes kohaldatakse lossimiskohustust alates 1. jaanuarist 2018. Lossimiskohustuse kontrollimiseks on k omisjon ja liikmesriigid korraldanud eksperimentaalse t püü ki , kasutades ka pardakaamera id . Pardakaamerate kasutamine võib olla üks kõige efektiivsem viis kontrollida, kas kalapüügi käigus tabatud kala visatakse vette tagasi või mitte , kui selleks on kas kohustus (teatud liigid või teatud püügivahendi puhul) või keeld (kui tagasiheitmine on keelatud). Teine sama tõhus lahendus on vaatlejate kasutamine, kuid see pole väikelaevade puhul kõrge kulu ning ruumipuuduse ja praktilisuse seisukohalt reaalne lahendus. 6 . P üütud kalakoguste kandmine püügipäevikusse või lossimisdeklaratsiooni Järelevalve käigus toimu va kala kaalumi se juures viibib ka kapten. Alati ei ole kapten olnud nõus kaalumise tulemusi aluseks võtma ja on keeldunud neid püügipäevikusse või lossimisdeklaratsiooni kandmast . Seega on vaja sätestada, et riikliku järelevalve toimumise korra l kantakse püügipäevikusse või lossimisdeklaratsiooni järelevalve käigus saadud kaalumistulemused ning need on aluseks andmete saajale isiku püütud koguste arvestamisel. 7 . A jaloolisest püügiõigusest loobumise tulemusena avanenud püügivõimaluste välja andmata jätmine KPSi § 60 lõige 3 sätestab, et § 51 lõikes 1 nimetatud ajaloolisest püügiõigusest ja selle alusel arvutatud kasutamata püügivõimalusest võib loobuda, esitades kalapüügiloa andjale kirjaliku avalduse. Avalduses peab olema märgitud loovutatava püügiõiguse ulatus või püügivõimaluse maht. Kui ajaloolisest püügiõigusest ja püügivõimalusest loobutakse toetuse saamise eesmärgil, loetakse isik püügiõigusest ja püügivõimalusest loobunuks toetuse taotluse rahuldamise päevast arvates. Loovutatud püügivõimalused pannakse uuesti ringlusse KPSi § 51 lõike 6 või 7 alusel. Veterinaar- ja Toiduametile ei ole viimas tel aastatel avald us i püügiõigusest loobumiseks esitatud. Küll aga loobuti ajal oolise st püügiõigusest , kui anti püügivõimsuse ja kasutatavate kalavarude vahel tasakaalu tagamise eesmärgil toetust kalapüügi alaliseks lõpetamiseks. Püügikoormuse vähendamiseks peaks siiski jääma need püügivõimalused, millest on loobutud , välja andmata , st neid ei tohiks jagada teiste taotlejate vahel. Muudatus ei puuduta ELi kehtestatud püügi võimalus i, mis kehtestatakse tonnides , vaid püügivahendeid , mille arv on muutumatu olnud aastaid . 8 . Püügivõimaluste kehtestamine kuni viieks aastaks KPSi § 45 sätestab , et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega iga aasta 1. novembriks järgneva aasta püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ja merel veealade, siseveekogude ja püsiasustusega väikesaarte kaupa, lähtudes kala- ja veetaimevaru seisundist . Seda juhul , kui EL ei sea püügivõimalusi hiljem. Juba pikemat aega ei ole püügivahendite arvu muudetud, mi s tõttu on kehtestatavad püügivõimalused püügivahendite arvuna olnud konstantsed vähemalt kümme aastat. On küll toimunud mõned muutused üksikute püügivahendite lõikes (angerjarüsad), kuid need on võrreldes kehtestatavate püügivahendite arvu üldkogusega siiski väga väike sed . Seepärast võib öelda, et igal aastal ei ole vaja muuta püügivahendit e arvu ja seega võiks püügivahendite arvu kui püügivõimalusi kehtestada kuni viie aasta möödudes. Eesmärk on püügivõimalused kehtestada pikemaks ajaks kui üks aasta, kuid KPSi praegune sõnastus seda ei võimalda. Kui teadussoovitused muutuvad, kehtestataks vajaduse korral püügivõimalused lühema aja kui viie aasta möödudes ja võetakse arvesse ka muutused, mis on tingitud püügivahenditest, mis jäetakse uuesti välja andmata loobumise korral . Praegu kehtestab kalapüügivõimalused ja aastasaagi Vabariigi Valitsus. Kuna tegemist on valdkonnaspetsiifilise küsimusega, siis on otstarbekas anda volitus ministri määruse kehtestamiseks. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine. Ka ministri määrused peavad e elnõude i nfosüsteemis läbima kooskõlastusringi ja seepärast saab kõik vajalikud parandusettepanekud enne määruse jõustamist arvesse võtta. 9 . Soodustatud isikute harrastuspüügiõigus KPSi § 28 reguleerib soodustatud isikute harrastuskalapüügiõigust. Soodustatud isikuks loetakse eelkooliealine laps, alla 16-aastane õpilane, pensionär, õigusvastaselt represseeritud või represseerituga võrdsustatud isik, puudega isik ning osalise või puuduva töövõimega isik. Soodustatud isikud tohivad kala püüda harrastuskalapüügivahendiga püügiõiguse eest tasumata, välja arvatud kalapüügil kalastuskaardi alusel. Soodustatud isikul, välja arvatud eelkooliealisel lapsel, peab harrastuskalapüügil kaasas olema soodustust tõendav dokument, milleks on: 1) alla 16-aastasel õpilasel õpilaspilet; 2) pensionäril pensionitunnistus; 3) õigusvastaselt represseeritud isikul ja represseerituga võrdsustatud isikul represseeritu tunnistus; 4) puudega isikul puude raskusastet ja kestust tõendav dokument; 5) osalise või puuduva töövõimega isikul osalist või puuduvat töövõimet tõendav dokument. Õ igusaktidega on kehtestatud nende dokumentide väljaandmise kor d ja dokumentide vormid. Nii on haridus- ja teadusminister on kehtestanud nõuded õpilaspiletile (13. august 2010, määrus nr 42; RT I 2010, 58, 399); sotsiaalminister nõuded puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele (18. juuni 2019, määrus nr 43; RT I 26.06.2019, 1); Vabariigi Valitsus nõuded represseeritu tunnistusele (27.02.2004, määrus nr 52, RT I 2004, 12, 82; RT I 08.12.2016, 11). Kui töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks, annab töötukassa seda tõendava plastikkaardi töövõimetoetuse seaduse § 10 alusel. Kaart on vajalik vähenenud töövõime tõendamiseks ning see kehtib koos isikut tõendava dokumendiga. Rahvusvaheliselt on üldiselt tunnustatud , et harrastuspüügiõiguse saavad tasuta vaid eakad isikud. Kuna Eestis kehtib paljudel soodustustel 63 aasta piir ja on sõltuvuses pensionieaga , siis võiks ka välisriigi kodanikele nagu Eesti kodanikele edaspidi anda tasuta harrastuspüügiõigus 6 3 -aastastele ja vanematele isikutele. 10 . Kalastuskaardi kui harrastuspüügiõigust tõendava dokumendi andmine elektrooniliselt Juba aastaid on olnud probleemiks kalastuskaartide taotlemise võimalused eri kanalite kaudu . Kalastuskaarte saab taotleda nii elektroonilise kanali kaudu kui ka vahetult Keskkonnaametist. Aastatega on elektroonilise kanali kaudu laekuvate taotluste arv suurenenud ja samal ajal on vähenenud otse Keskkonnaametile esitatavate taotluste hulk. E lektroonilise kanali kaudu ja vahetult Keskkonnaametile laekuvate taotluste alusel antavate kalastuskaartide piirarvude määramise aluseks on eelmisel aastal elektroonilise kanali kaudu ja vahetult Keskkonnaametile laekunud taotluste arvude suhe. KPS i § 7 sätestab elektroonilise menetluse põhimõtte rakendamise võimalused, kuid ei välista paberdokumentide alusel kalastuskaartide menetlust. Praegu taotletakse kalastuskaart i nii elektroonilise lt kui ka paber il . Edaspidi taotletakse ja antakse püügiõigus vaid elektroonilise kanali kaudu ja isiku d, kellel puuduvad elektroonilise kanali kaudu taotlemise võimalused , saavad kalastuskaardi soetada Keskkonnaametist . H a lduskoostöö s ea duse ( e d a spidi ka HKTS ) § 3 l õige 1 s ä test a b, e t e raõi g usliku juriidilise isiku võib volitada rii g i h a ldusüles a nn e t täitma s ea dus e g a , s e a duse a lusel a ntud h a ldusaktiga v õi s ea duse a lusel H K TS i s s ä test a tud tin g imustel ja kor r a s sõlmitud h a ldusl e p i n g u g a. Selleks, et vastav ülesanne anda eraõiguslikule juriidilisele isikule, on vaja luua seadusest tulenev alus. Kavandatu kohaselt võib keskkonnaminister anda kalastuskaardi andmise ülesande halduslepingu alusel täitmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule. Ülesande üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule võimaldab Keskkonnaametil rohkem tähelepanu pöörata vee elustiku ja vee-elupaikadega seotud küsimuste lahendamisele . Halduslepingu sõlmimisel kontrollib halduslepingu täitmist Keskkonna ministeerium. Kui vastav haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusül esande edasise täitmise Keskkonna ministeerium. 1 1 . Kalalaeval viibivate vaatlejatega seotud küsimused K alalaevade kohustus võtta pardale vaatleja tuleneb nii rahvusvahelistest lepingutest kui ka ELi õigusaktidest. Selline kohustus on näiteks Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) reguleerimispiirkonnas, Kirde-Atlandi rahvusvahelistes vetes, rannikuriigi liikmesriigi vetes . Vaatleja ülesanne on koguda andmeid pardal oleva ja tagasihei detud kala, kalasaagi eluskaalu ja liigil ise koosseisu kohta , püügivahendite kohta ning need andmed edastada kehtestatud korra kohaselt kas NAFO sekretariaati, Euroopa Komisjonile, Keskkonnainspektsioonile või Keskkonnaministeeriumile. Vaatleja peab olema sõltumatu, tal peavad olema teadmised valdkonna st ja ka mereohutusest. V aatlejate viibimine ei ole kõigil laevadel kohustuslik . Kehtiva seaduse kohaselt määrab Keskkonnainspektsioon igaks aastaks laevad ja iga laeva jaoks ajavahemiku, millal vaatleja pardal viibimise kestust vähendatakse, arvestades konkreetse vaatluse eesmärki ja piirkonnas püüdvate kalalaevade arvu . Sageli on aga vaja püügihooajal (kalendriaastal) vaatleja kohustusega kalalaevade nimistut täiendada või vaatlejate viibimist laeval pikendada . Seda tingivad mitmed asjaolud, mis tulenevad ELi õigusaktidest, mille kohaselt on võimalik valida alternatiivsete võimaluste vahel – võtta pardale vaatleja või paigaldada jälgimisseadme d. Samuti võib olla vajadus vaatlejate arvu suurendada tingi tult andmekogumise programmi töökorraldus est või siis kalandusjärelevalve riskianalüüs ist , mis tuleneb ELi määrustest ja on otsekohalduv kõigile . Keskkonnainspektsioon te eb järelevalve t ja korraldab vaatlejate paigutamist laevadele. Seega on mõnikord vaja muuta – nii suurendada kui ka vähendada – vaatlejatega kaetavate laevade arvu . Vaatlejaga seotud kulude hüvitamiseks on kasutatud EMKF i ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendeid. V aatlejate tööd korralda b kehtiva seaduse kohaselt Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaministeerium . Enamasti on vaatlejad teadusasutuse teadlased, kuna teadustöötajatel on kõige paremad valdkonnapõhised teadmised ning analüüsivõime. Oleks otstarbekas, kui vaatlejate tööd korraldaks teadusasutus, kus ka vaatlejad töötavad. Selleks on vaja luua HTKS i § 3 lõike 1 kohane seaduslik alus ning võimalus vaatlejate töö korraldamine halduslepinguga üle and a avalik õiguslikule juriidilisele isikule . Halduslepingu sõlmimisel kontrollib halduslepingu täitmist Keskkonnaministeerium. Kui vastav haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Keskkonnaministeerium. 1 2 . Kala asustamislubade andmine Kala asustamislubasid annab Keskkonnaamet paberil ja elektrooniliste vahenditega . Seoses asjaajamise lihtsustamise võimalustega on otstarbekas võimaldada kodanikel hankida lube kindla elektroonilis e kanali kaudu. 1 3 . Kalade ülemmõõdu kehtestamine Kalade ülemmõõdu küsimus on ka rahvusvaheliselt olnud kalakaitse üks sõlmküsimusi. Ühelt poolt on tegemist näiduga, mi l o n oluli ne mõju kalade järelkasvule, kuid teiselt poolt on küsimus raskesti lahendatav , kuna püügivahendite selektiivsus on piiratud ja tagasiheitmine või püünisest vabastamine on teatud püüniste korral raske. Nii on võrgu- ja traalpüügil püünisesse sattunud kala juba vigastatud ja vabastada se llist kala ei ole mõtet. Õngpüüniste korral on kala vabastamine mõeldav ja seda on ka rakendatud. Tegemist on kalade järelkasvu ja kalastussuremuse olulise küsimusega . S eetõttu on rahvusvahelised kalandusorganisatsioonid oma teadussoovitustes välja toonud, et on vajalik teatud hulga suurte kalade olemasolu, kes tagavad põlvkondade elujõulisuse ja kelle väljapüük ei ole soovitatav. Viimastel aastatel esineb püükides suuri lõhesid, kelle vabastamine on tõusnud päevakorrale ja kalandusorganisatsioonid on sellele ka tähelepanu juhtinud. Selle võimaluse lubamine annab paremad võimalused konkreetsete ja fokuseeritud meetmete võtmiseks ühe või teise parajasti tuge vajava populatsiooni kaitseks . 1 4 . Veetaimede kogumine ja nende kuuluvus Praegu on vetikate kogumine KPSis piiritletud väga kitsalt vaid agarikuga. On juba olemas huvi ka teiste meretaimede liikide majandusliku kasutamise kohta ja näiteks põisadru juba vähesel määral kogutakse gi . Ming e i d reegleid selleks aga pole. Põisadru on meie ökosüsteemi seisukohalt väga oluline liik – elupaiga looja, aeglase kasvuga (üks taim võib elada 25 – 30 aastaseks), väga aeglase ja keerulise paljunemistsükliga. Samuti on see liik, mis küll ei ole meil kaitse all, tunnustatud nii HELCOMis kui ka mujal Läänemere ökosüsteemi ühe võtmeliigina. M eriheina on samuti varem usinasti majanduslikult kasutatud. Seega tuleks veetaimede kogumist täiendavalt reguleerida või vähemalt anda suund selle valdkonna reguleerimiseks tulevikus. 1 5 . Ajaloolise püügiõiguse vähendamine püügiõiguse omanikel, kellele väljastatud lubade alusel pannakse korduvalt toime kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi Kalapüügiseaduse kohaselt saab kutselise kalapüügiloa ära võtta või loa andmisest keelduda , kui loa omanikul, kaluril või kaptenil on rohkem kui üks kehtiv karistus kalapüüginõuete tõsise rikkumise eest (KPS i § -d 43 ja 44). Loa omaniku püügiõigust ei mõjuta need rikkumised , mille on toime pannud temale välja antud loale kantud kalur või kapten . See välistab loa omaniku vastutus e kalapüügil toime pandud rikkumiste puhul. Loa omanik peab siiski tagama nõuetekohase kalapüügi ja kui kalur või kapten on korduvalt toime pannud rikkumise, siis on põhjendatud ka loa omaniku lt püügiõiguse äravõtmine . Kalapüügiseaduses on ette nähtud juhud, kus isik võib osast või kogu tema ajaloolisest püügiõigusest ilma jääda. Püügivõimaluste jaotamisel võetakse arvesse taotleja eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste summa ja kõikide sama püügivõimaluse taotlejate eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste summa jagatist (KPS i § 51 l õige 1). Püügivõimalus loetakse omandatuks, kui see on loale märgitud ja selle eest on makstud, kui tasu maksmine on nõutav (KPS i § 51 l õige 3). Kui taotleja ei ole tasunud taotluses nimetatud aasta 1. juuliks endale taotletud või talle KPSi § 50 lõike 1 alusel jaotatud püügivõimaluse eest, loetakse püügivõimalused tasumata osas vaban enuks (KPS i § 55 l õige 1). Kui ettevõtja ei ole kolmel järjestikusel aastal võtnud välja luba kalapüügiks talle määratud püügivõimaluse piires või esitanud KPSi § 61 kohaselt kalapüügiandmeid, millest pidi nähtuma, kuidas ta on talle määratud püügivõimalust kasutanud, loetakse ettevõtja selle püügivõimaluse kasutamisest loobunuks ning püügivõimalus vabanenuks (KPS i § 55 l õige 4). Eelnevast nähtub, et ajaloolise püügiõiguse vähenemiseks või sellest ilmajäämiseks peab püügiõiguse omanik kas jätma püügiõiguse taotlemata või püügivõimalused loale kandmata ja nende eest tasumata. Isegi juhul, kui isikul on rohkem kui üks kehtiv karistus kalapüüginõuete tõsise rikkumise eest, mistõttu ei oleks võimalik talle luba väljastada ja mille tõttu isik kaotaks osa ajaloolisest püügiõigusest, ei ole isikul keelatud püügiõiguse eest tasuda ja see teisele isikule kasutada anda või hoopis võõrandada näiteks temaga seotud teisele ettevõtjale. Praktikas karistatakse reeglina kalurit või kaptenit ja loa omanik kannab loale uue kaluri või kapteni, vältides niimoodi loa andmisest keeldumise aluste tekkimist. Kokku määrati aastatel 2016 – 2018 karistus tõsise rikkumise eest 93 korral. Karistus juriidilisele isikule määrati kolmel korral, millest ühe kohus tühistas. Ükski juriidiline isik korduvaid tõsiseid rikkumisi toime ei pannud, küll aga 11 füüsilist isikut. Nimetatud 11 füüsilist isikut olid kantud kokku 13 isiku lubadele, neist 8 puhul oli isiku lubade alusel toime pandud tõsiseid rikkumisi rohkem kui üks. 1 6 . Püügivõimaluste vabastamine nende isikute arvelt, kes ise kutselise kalapüügiga reaalselt ei tegele Kuna kalavarude puhul on tegemist piiratud ressursiga, on ka ligipääs kutselise kalapüügi õigusele piiratud ja sisenemine sektorisse kulukas. On tekkinud olukord, kus osa püügiõiguse omanikke ise reaalselt kalapüügiga ei tegele ja kelle püügiõigus seetõttu on kasutamata või siis on andnud selle tasu eest teistele püügiõiguse omanikele kasutada. Selliselt ei ole täidetud KPS i mõte, mille kohaselt püügiõiguse omanikud eelkõige kasutavad talle kuuluvat püügiõigust ise, mitte ei kasuta omandatud püügiõigusi ainult renditulu teenimise eesmärgil. Püügiõigusest võib KPS i alusel ilma jääda järgmistel juh t udel: kui isik ei esita iga-aastast kalapüügiloa taotlust KPS i § -s 42 sätestatud korras (üks aasta taotlemata jätmist võrdub 1/3 ajaloolise püügiõiguse kaotamisega, aga ainult juhul , kui püügivõimaluse kohta on püügiõiguse omanikke rohkem kui üks . Selliste püügivõimaluste korral , kus püügivõimalus kuulub ühele isikule, kaotaks isik püügiõiguse ainult juhul , kui ta kolmel järjestikusel aastal ei taotle); KPS i § 55 l õike 4 alusel , kui ettevõtja ei ole kolmel järjestikusel aastal võtnud välja luba kalapüügiks talle määratud püügivõimaluse piires või esitanud KPS i § 61 kohaselt kalapüügiandmeid. Sellest on mitu erandit (alla 10 võrgu omanikud; püügivõimaluse aastasisene kasutada andmine juhul , kui saadakse püügivõimalusi ka vastu); k ui isik ei ole püügivõimalust loale kandnud või püügiõigustasu tasunud (KPS i § 51 l õige 3 ja § 55 l õige 1). Näiteid sellest, kus isik ei ole kalapüügiloa taotlust esitanud või on jätnud püügiõigus e tasu tasumata, viimastest aastatest ei ole. Küll aga on näiteid sellest, kus isik ei ole ise oma püügivõimalusi kalapüügiks kasutanud, v aid on andnud kõik teisele ettevõtjale kasutada. Kaluri kalapüügiloa alusel püügil oli püügiõiguse omanike arv, kes ei deklareerinud püüki ajavahemikul 2016–2018 , aastas 76 kuni 121 ning selliste isikute arv on suureneva trendiga. See teeb kõigist kaluri kalapüügiloa alusel püügiõiguse omanikest ligikaudu 6%. Kalalaeva kalapüügiloa alusel püügil oli samal ajal viis püügiõiguse omanik ku , kes ei deklareerinud püüki 2016. aastal , ning neli nii 2017. kui ka 2018. aastal. See teeb kõigist kalalaeva kalapüügiloa alusel püügiõiguse omanikest ligikaudu 17%. 1 7 . Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel elektroonilise püügiandmete esitamise kohustuse kehtestamine ja GPSi ( üleilmne asukoha määramise satelliitnavigatsiooni süsteem) sead mete kasutamise kohustuse laiendamine. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikorralduse muudatuste kontseptsioonis oli ettepanek algatada KPS i muudatus kohustuslikule elektroonilisele andmeedastusele üleminekuks PERK (püügiandmete esitamise rakendus kaluritele) kaudu ja GPS i kohustuse laiendamiseks talvisel püügil kasutatavatele mootorsõidukitele järvedel. Muudatuste peamiseks eesmärgiks on ebaseadusliku kalapüügi ohjeldamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Kokku määrati perioodil 2016 – 2018 karistus tõsise rikkumise eest 93 korral. Karistus juriidilisele isikule määrati kolmel korral, millest ühe kohus tühistas. Ükski juriidiline isik korduvaid tõsiseid rikkumisi toime ei pannud, küll aga 11 füüsilist isikut. Nimetatud 11 füüsilist isikut olid kantud kokku 13 isiku lubadele, neist 8 puhul oli isiku lubade alusel toime pandud tõsiseid rikkumisi rohkem kui üks . Nendest 13 loa omanikust 6 omasid püügivõimalust ja kalapüügilube ainult Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti-Vene kohtumise protokolli kohaselt te gi Keskkonnainspektsioon 2019. a asta kümne kuuga veekogul 573 toimingut ning lossimisi kontrolliti 787 korral. Kalandust reguleerivate õigusaktide rikkumisi avastati 100 korral, nendest 8 ko rral alustati kriminaalmenetlus . Kalavarudele tekitatud kahju arvestati summas 114 743 eurot. See tähendab, et 7,4% kontrollimistest avastati rikkumisi. 2. Sihtrühm 1. Harrastuskalapüügiõiguseta kalapü ük Sihtrühmaks on isikud, kes tegelevad kalapüügiga, eelkõige puudutab muudatus neid isikud, kes püüavad kala ilma vastava loata ( 2019 . aastal 750 rikkumist ) , aga muudatus puudutab ka kutselis i kalur e id (2246) , harrastuspüüdjad (150 000) ja Keskkonnainspektsiooni inspektoreid, kes menetlevad rikkumisi (50) . 2. Lühimenetlus harrastuskalapüügiõiguseta püügi korral Sihtrühmaks on röövpüüdjad (441 väärteomenetlust 2019. a astal ) , aga ka harrastuspüüdjad ja administratsioon. 3. Tõsiste rikkumiste nimistu täiendamine. Kalastuskaardita või harrastuskalapüügiõiguse eest tasumata jätmise korral kalapüü k nakkevõrgu, kaldavõrgu ja õngejadaga Sihtrühmaks on nakkevõrgu, kaldavõrgu või õngejadaga püüdjad , aga ka harrastuskalapüüdjad ja kutselised kalapüüdjad . 2019. aasta andmetel püüdsid: n akkevõrguga – 4489 isikut (kalastuskaarte võeti 12 803); k aldavõrguga – 902 isikut (kalastuskaarte võeti 1348); õ ngejadaga – 456 isikut (kalastuskaarte võeti 821). 4 . Jälgimisseadmestiku kasutamine riikliku järelevalve tegemisel Sihtrühmaks on röövpüüdjad, kutselised kalurid, harrastuspüüdjad ja administratsioon. 5 . Sisetelevisioonikaamerate (CCTV) kasutamine kalalaevadel Sihtrühmaks on kutselised kalurid ja administratsioon. Laevade arv, kus kaameraid kasutatakse, sõltub Euroopa Liidu määrustega kehtestatavatest sellekohastest nõuetest. 6 . Püütud kala koguste kandmine püügipäevikusse ja lossimisdeklaratsiooni Sihtrühmaks on kutselised kalurid ja administratsioon. 7 . A jaloolisest püügiõigusest loobumise tulemusena avanenud püügivõimaluste välja andmata jätmine Sihtrühmaks on kutselised kalurid ja administratsioon. 8 . Püügivõimaluste kehtestamine kuni viieks aastaks Sihtrühmaks on kutselised kalurid, kes kasutavad püügivõimalusi, mis on kehtestatud püügivahendite arvuna , ja administratsioon. 9 . Soodustatud isikute harrastuspüügiõigus Sihtrühmaks on harrastuspüüdjad. 10 . Kalastuskaardi kui harrastuspüügiõigust tõendava dokumendi andmine Sihtrühmaks on harrastuspüüdjad. 1 1 . Kalalaeval viibivate vaatlejatega seotud küsimused Si htrühmaks on kutselised kalurid ja administratsioon. 1 2 . Kala asustamislubade andmine Sihtrühmaks on kalakasvandused (50) , kutselised kalurid, harrastuspüüdjate ühendused ja kohalikud omavalitsused. 1 3 . Kalade ülemmõõdu kehtestamine Sihtrühmaks on kalastajad ja teadlased. 1 4 . Veetaimede kogumine ja nende kuuluvus Sihtrühmaks on veetaimede kogujad ( kaks firmat) , kelle tegevusel on majanduslik ulatus. 1 5 . Ajaloolise püügiõiguse vähendamine püügiõiguse omanikel, kellele väljastatud lubade alusel pannakse korduvalt toime kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi Sihtrühmaks on kalapüügiloa omanikud ja kaudselt ka kalurid. Kalapüügiloa omanikke oli 2019. aasta seisuga 1392 ja loale kantud kalureid 2369. Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel oli 84 kalapüügiloa omanikku ja 259 loale kantud kalurit. 1 6 . Püügivõimaluste vabastamine nende isikute arvelt, kes ise kutselise kalapüügiga reaalselt ei tegele Sihtrühmaks on püügiõiguse omanikud . Püügiõiguse omanike arv, kes aastatel 2016–2018 on andnud kõik talle eraldatud püügivõimalused teistele isikutele kasutada , on vahemikus 38–58 aastas. 1 7 . Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel elektroonilise püügiandmete esitamise kohustuse kehtestamine ja GPS - seadmete kasutamise kohustuse laiendamine. Sihtrühmaks on nendel veekogudel püüdvad kutselised kalurid. 2018. aasta andmetel 264. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus 1. H arrastuskalapüügiõiguseta kalapüük Eesmärk on vähendada rikkumiste arvu harrastuspüügil , suurendades püüdjate vastutust , ja t äp sustada vastu tu ssätet. Kui isik püüab kala nakkevõrgu, kaldavõrgu või õngejadaga harrastuskalapüügiõigust omamata, peaks ka trahvimäär olema suurem senisest trahvimäärast ning see peaks olema võrreldav , kuid mitte sama suur, kui on kutselisel kalapüügil sama püügivahendiga loata püügi eest ette nähtud karistusmäär, mis on 300 trahviühikut. Harrastuskalapüügiks harpuunipüssi ja harpuuni, räimeõnge, kuuritsa, liivi, vähinata ja vähimõrra ja kadiskaga oleks otstarbekas nende püügivahenditega püügil ilma loata ehk kalastuskaardita ette näha madalam trahvimäär, kui on nakkevõrgu või õngejadaga püügil, kuid kõrgem trahvimäär, kui on klassikaliste harrastuskalapüügivahenditega püügiõiguseta püügi eest ettenähtud rahatrahv 100 trahviühikut. Harrastuskalapüük klassikaliste harrastuskalapüügivahenditega , nagu spinning, õng ja sikuti , püügil on võimalik korraga vähem kala püüda ja seejuures peab püüdja olema püügiga aktiivselt hõivatud kogu püügi aja l , seepärast peaks ka sellise püügiõiguse eest tasu maksmata jätmise korral ette nägema võrreldes ee spool mainitud rikkumistega väiksema trahvimäära ehk siis kehtiva trahvi 100 trahviühikut. 2. Lühimenetlus harrastuskalapüügiõiguseta püügi korral Uue menetlusvõimaluse eesmärk on vähendada ülekriminaliseeritust ning edaspidi hoida kokku nii lühimenetlusele allutatud isiku kui ka kohtuvälise menetleja aega. Väärteomenetluse seadustikus (VTMS) sätestatud lühimenetlust saab kohaldada lihtsamate väärtegude korral, mis on lihtsasti tõendatavad ning mille korral ei teki kahju. Otstarbekas on lühimenetlust kohaldada harrastuspüügil õngpüünistega püügiõiguseta püügi korral. Täna kulub harrastuspüügiõiguse maksmata jätmise korral kiirmenetluse ks (menetlusaluse isiku ülekuulamine, kiirmenetluse otsuse koostamine) minimaalselt 30 min utit . Lühimenetluse korral oleks see aeg, arvestades PPA keskmist, hinnanguliselt kuni 10 min utit . Aastatel 2017 – 2019 tuvastatud harrastuspüügiõiguse eest tasumata jätmise juhtumite arvu (2399) põhjal oleks kiirmenetluste ajaline kulu kokku minimaalselt umbes 1200 tundi, lühimen etluse korral maksimaalselt 360 tundi. Seega ligikaudu kaks kolmandikku ajalis es t ressurs ist , mis täna nendele menetlustele kulub või peaks kulutama, oleks võimalik tulevikus suunata teistele olulistele tegevustele. Mõjutustrahv peaks olema võrreldes muudes väärteomenetluse liikides ( v.a kirjalik hoiatusmenetlus ) määratavate trahvidega väiksemad ja seega isikule vähem koormavad. Väärteomenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt võeti lühimenetluse loomisel eesmärgiks vähendada trahvisummasid väärtegude eest määratavate trahviühikute maksimumist viis korda , et kompenseerida proportsionaalselt asjaolu, et lühimenetluses tehakse teatud mööndusi tõendamiskohustuses ja isiku menetlusõigustes . KPS näeb ette harrastuspüügiõiguse rikkumise e est karistuse 100 trahviühikut. Arvestades teiste Eesti seaduste rakendamise kogemusi, varasemate aastate praktikat ja väärtegude eest määratud trahvisummasid , oleks lühimenetluses püügiõiguseta õngejada ja spinninguga püügi eest isikule määratav mõjutustrahv 80 eurot . Mõjutustrahvi ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega süüteo eest ette nähtud muude õigusjärelmite kohaldamisel. Selle eesmärk on siduda mõjutustrahv lahti süüteomenetluses kohaldatavate karistuste üldisest süsteemist ja muuta seeläbi isikule vähem koormavaks . Võrreldes teiste VTMS is sätestatud menetlusliikidega on lühimenetluse kohaldamine menetluse alustamisel kohustuslik. See tähendab, et erinevalt kiirmenetlusest isiku nõusolekut lühimenetluse kohaldamisel ei küsita ja kohtuväline menetleja on kohustatud menetluse alustamisel kohaldama lühimenetlust. Lühimenetluses ei vormistada tõendeid ja otsus koostatakse ja edastatakse isikule elektrooniliselt. M enetleja l on õigus VTMS i § 3 1 alusel menetlust mitte alustada, kui tegemist on vähetähtsa teoga, ning piirduda vaid isiku suulise hoiatamisega. Samuti peab kohtuväline menetleja järgima VTMS i §-des 29 ja 30 sätestatut, mille kohaselt tuleb alustatud menetlus lõpetada, kui esinevad loetletud asjaolud või esinevad VTMS i §-s 30 sätestatud eeldused. 3. Tõsiste rikkumiste nimistu täiendamine. Kalastuskaardita kalapüü k nakkevõrgu, kaldavõrgu ja õngejadaga Kalapüügieeskirja (KPE) § 6 lõike 2 kohaselt on lubatud nakkepüünis – nakkevõrk , mis koosneb ühest võrgutükist, mille ülemise selise pikkus on kuni 70 m, või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadast, mille kogupikkus on kuni 70 m, ja mida hoitakse ujukite ja raskustega vees vertikaalasendis. Harrastuspüügil on kehtestatud piirangud. Keskkonnaminister võib kalapüügiseaduse § 29 alusel kalavarude kaitse eesmärgil rakendada piiranguid kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite, püügi aja või püütavate kalade kohta, ja määrata piirkonnad, kus on harrastuspüügil lubatud kasutada nakkevõrku (kuni 70 m), põhjaõngejada (kuni 100 konksust koosnev), liivi, kuuritsat, vähinatta ja vähimõrda. Nendes piirkondades ja vahenditega annab harrastuspüügiõiguse kalastuskaart . Pikemat kui 70 m nakkevõrgu jada harrastuspüügil kasutada ei tohi. Kutselisel kalapüügil on lubatud kasutada pik emat nakkevõrgu jada. Loata nakkevõrgu, kaldavõrgu ja õngejadaga püük ei ole tõsine rikkumine harrastuspüügil ( § 71 lõige 2) ning sel juhul ei kohaldata § 73 kohaselt kahju hüvitamist, mi s määrata ks e nakkevõrgu ja õngejada kutselise püügiloata püügi korral kalaliigi isendi või kilogrammi kohta ehk § 73 lõike 3 või 5 alusel määratud viiekord ses määr as . Eesmärk on nii kutselise kui ka harrastuspüügi loata nakkevõrgu ja õngejadaga püügil kohalda da ühesugust keskkonnakahju nõuet ning käsit ada rikkumisi tõsise rikkumisena. On loomulik, et kui keskkonnale tekitatud kahju ületab teatud summa, siis on tegemist tõsise rikkumisega harrastuspüügil kasutatavast püügivahendist sõltumata . 4 . J älgimisseadmestiku kasutami ne Eesmärk on tõhustada kudekalade (lõheliste) kaitset näiteks Keila, Vasalemma, Kunda, Selja ja teistel olulistel kudejõgedel. Lõheliste kudeajal 15.10 – 15 .11, mil lõhelise püük on kõikides lõhejõgedes keelatud, on oluline tõhustada järelevalvet . Ennetamaks rikkumisi või et neid rikkumisi kohe avastada tuleb jõgede kudealade juures tagada pea ööpäevaring ne järelevalve . Praegu on keskkonnakaitseinspektoritel abiks politsei , aga ka vabatahtlikud, kes on aidanud kudeperioodil nimetatud jõgede ääres patrullida. Kuna siiski füüsiliselt ei jõu t a kõiki kudealasid valvata, siis aitavad videokaamerad tõhustada järelevalvet, sh katta alasid, kuhu mehitatud valvet alaliselt paigutada on raske. Keskkonnainspektsioon alustas 2018. aastal lõhejõgedel kokku 19 ja 2019. aastal 29 süüteomenetlust. On õnnestunud paljud rikkumised ära hoida, aga siiski leidub neid, kes on valmis vahelejäämisega risk i ma ning üritavad keelatud vahenditega ja keelatud viisil kala püüda. Jälgimisseadme kasutamise korra l oleks võimalik veelgi paremini tõhustada järelevalvet ja aidata kaasa lõhepopulatsiooni taastamisele lõhejõgedes. Eesmärk on kasutada ka inspektori vormikaamerat, mis kinnitub vormivestile ning sellega salvestab keskkonnainspektor toiminguid, mida ta kalapüügi järelevalves teeb. Muuhulgas tagab vormikaamera inspektori turvalisust ning annab võimaluse tagantjärele vaieldavaid olukordi tõenduspõhiselt lahendada. Vormikaamera salvestised aitavad edasi anda sündmuste olustikku ja neid saab kasutada ka tõendina, sest neid saab hiljem kasutada süüteomenetlustes või kaebuste lahendamisel. Keskkonnainspektor võib salvestada iga talle seadusega lubatud toimingu: vestluse, laeva läbivaatuse, sunni rakendamise, eravaldusse sisenemise või muu. Tehnilisek s vahendiks on kas videokaamera, vormikaamera või muu analoogne pilti monitorile või salvestusseadmesse edastav seade. Avalikus kohas toimuvat võib tehnilise vahendi abil kas ainult jälgida, salvestada või teha korraga mõlemat. Saadud salvestist võib hiljem Keskkonnainspektsioon kasutada avalikku korda ähvardava ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks, korrarikkumise kõrvaldamiseks . Toimuvat on võimalik jälgida reaalajas, samuti on võimalik vaadat a toimunut hiljem salvestiselt. Kuna jälgimisseadmestiku kasutamine riivab paratamatult isikute õigusi ja vabadusi, siis on alati vaja sellest ette hoiatada. Isikutel on õigus teada, et nad viibivad kohas, kus toimuvat tehnilise abivahendi abil jälgitakse ehk on videovalve. Seatakse üles teated või hoiatavad märgid Vabariigi Valitsuse vastava korra kohaselt. Riikliku järelevalve toimingute korral, mille käigus kasutatakse vormikaamerat , on keskkonnainspektoril selgitamiskohustus, mis tähendab ka muuhulgas salvestamisest teavitamist. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse isikuandmete seaduses sätestatud nõuetest. Korrakaitseseaduse § 12 sätestab riikliku järelevalve meetme kohaldamise dokumenteerimise ja aruandluse. L isaks kirjaliku protokolli koostamisele hõlmab dokumenteerimise mõiste ka salvestamist. Salvestist säilitatakse vähemalt kuu ja mitte kauem kui üks aasta salvestamise päevast arvates (KoRS i § 34 l õige 2). Üldjuhul tuleb tähtaja möödudes salvestis hävitada. Salvestise hävitamine toimub salvestise andmekandjalt kustutamise teel. Juhul kui salve stist kasutatakse tõendina süüteomenetluses, ei kustutata salvestist , ning siis tuleb juhinduda süüteomenetluse asitõendite kohta k ehtestatud korrast . 5 . Videovalvesüsteemi kasutamine kalalaevadel Eesmärk on paigutada kalalaevade pardale CCTV - kaamerad, mis võimaldavad jälgida laeval toimuvat ja saada täpsemaid andmeid kalapüügi kohta . See meede on tõhus lossimiskohustus e täitmise tagamisel ning meetme näeb ka ette Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artik kel 15 . Nimetatud kohustus on kavandatud ka EL i kontroll i määruse muutmise eelnõu versiooni artiklis 13, mi lle kohaselt liikmesriigid peavad tagama tõhusa lossimiskohustuse kontrollimise ning et kalalaeva pardal kasutatakse kaameraid. 6 . Püütud kala koguste kandmine püügipäevikusse või lossimisdeklaratsiooni , kui kalakogused määrati järelevalve käigus Eesmärk on tegelikult püütud koguste täpne kajastamine püügipäevikus ja lossimisdeklaratsioonis. Saavutada on vaja olukord, kus püüg iandmed peegeldavad täpselt püütu d koguseid, mis on tarvilikud ka teadussoovituste koostamiseks . Teades täpsemalt püütud koguseid , on võimalik täpsemalt prognoosida varu dünaamikat ja biomassi. 7 . A jaloolisest püügiõigusest loobumise tulemusena vabanenud püügivõimaluste välja andmata jätmine Täiendavalt vabanenud püügivõimalus i edaspidi uuesti ringlusse KPSi § 51 lõike 6 või 7 alusel ei panda , nagu seda tehakse praegu . Seega isegi siis, kui kalavarude olu kord on halb, võetakse praegu vabanenud püügivõimalused uuesti kasutusele. Seda ei tohiks lubada, eriti siis , kui varu olukord seda ei võimalda. Seega on vaja loobutud püügivõimalus ed ringlusest kõr valda da, mis on oluliselt leebem viis võrreldes püügivõimaluste vähendamisega, samas toob see pikaajalisel rakendamisel kaasa püügivõimsuse vastavuse varudele püüdjaid liigselt piiramata ja nende õigusi kitsendamata. Ringlusest kõrvaldamine toimuks siis sel teel, et vabanenud püügivõimaluste kasutusele võtmist ei toimu . Püügivõimalused tonnides jääksid püüdjatele samaks, aga väheneks vaid püügivõimalus püügivahendite arvuna. 8 . Püügivõimaluste kehtestamine kuni viieks aastaks Eesmärk on kehtestada kaluritele püügivõimalus ed pikema ks ajaks kui üks kalendriaasta , samuti vähendada kalandusadministratsiooni töökoormus t. P üügivõimalus i on säilita tud eelneva aasta tasemel, aga seda on tehtud iga-aastase püügivõimaluste määrusega. Eesmärk on vähendada administratiivset koormust ning võimaldada kehtestada püügivõimalused pikema ks a ja ks nendele kaluritele, kes kasutavad püügivõimalusi püügivahendite arvuna. Euroopa Liit ei kehtesta Eestile püügivahendite arvu , vaid kogupüügimahu tonnides, mille ammendumisel püük sulgetakse. Samuti on eesmärk anda volitusnorm püügivõimaluste ja aastasaagi kehtestamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile. Praegu kehtestab nimetatud määrused Vabariigi Valitsus. Kuna püügivõimaluste ja aastasaagi kehtestamine on valdkonnaspetsiifiline ja Keskkonnaministeeriumi valdkonda kuulub riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, siis on otstarbekas anda volitusnorm rakendusakti kehtestamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile, kelleks on keskkonnaminister. 9 . Soodustatud isikute harrastuspüügiõigus Eesmärk on anda tasuta harrastuspüügiõigus 6 3 -aastastele või vanematele välisriigi kodanikele , ilma et välisriigi kodanik peaks tegelema välisriigi pensionitunnistuste autentsuse tõendamisega . 10 . Kalastuskaardi kui harrastuspüügiõigust tõendava dokumendi andmine Eesmärk on kehtestada piirarvuta kalastuskaartide taotlemis e võimalus üksnes elektroonilise kanali kaudu ja alternatiivina säilitada kalastuskaardi taotle mise võimalus nendele veekogudele, kus on kehtestatud kalastuskaardi piirarv, ka Keskkonnaameti kaudu. Praegu on taotlejatel võimalus soetada kalastuskaart elektrooniliselt või Keskkonnaameti kaudu . Kui kalastuskaardile on kehtestatud piirarv, siis kehtestataks igaks aastaks kaks eraldi kalastuskaartide piirarvu – elektroonilise kanali kaudu taotlejatele ja Keskkonnaameti kaudu taotlejatele. Kaalumisel on kaks alternatiivi. Esimene alternatiiv on kehtestada kalastuskaardid enamuses piirarvuvabalt ja piirarv veekogudele, kus kalavarud ei võimalda piiramatut kalapüüki . Taotlemine toimuks elektrooniliselt. Nendel veekogudel, kus piirar ve ei kehtestata, kaob nn ajakriitilisus kalastuskaardi taotlemisel ning enam ei kehti kes - ees - see - mees -põhimõte. S enis e statistika järgi on neid kalastuskaarte, millele ei ole kehtestatud piirarve, taotletud Keskkonnaameti kaudu alla 1% lubadest (nt 2017 . aastal 7394 loast 6, 2018 . aastal 5455 loast 32). See näitab selgelt, et inimesed eelistavad elektroonilist kalastuskaartide taotlemist ning selleks leitakse võimalused ühel või teisel viisil. Üksnes elektroonilise taotlemise p robleemiks on see , et kõi gil soovijatel ei ole võimalik elektroonilise kanali kaudu kalastuskaarti soetada. Nendes piirkondades, kus on kehtestatud kalastuskaartide piirarvud , võib seetõttu tekkida ka kalastuskaartide defitsiit. Ja seega ühe piirarvu puhul jääksid osad isikud tõenäoliselt taotlemisel kehvemasse seisu. Probleemile ei ole ka lahendust, sest siseveekogudel on kalastuskaartide arv nii väike, et ka elektroonilisel teel taotleja jääb suure tõenäosusega ilma . 2019. aasta lõpuks oli Keskkonnaameti jagatavatest püügivõimalus test vaba limiiti järel 643 ja 153 väikesemahulist püügivõimalust oli ammendunud. 2019. aastaks oli püügivõimalusi aasta algul kokku 2299. Teine alternatiiv on seadust muuta nii , et nendes piirkondades , kus püügivõimalused võimaldavad piiramatult püüda , piirarve ei kehtestata ning nendes piirkondades püügiks saab taot luse esitada elektrooniliselt. N endes pii rkondades, kus püügivõimalused on piiratud , kehtestatakse kalastuskaartide eraldi piirarvud elektroonilise kanali kaudu ja Keskkonnaameti kaudu taotlemiseks. Eurostati andmetel puudub praegu 10% Eesti kodudel erinevatel põhjustel internetiühendus. Seega võib tekkida olukord, kus ligikaudu 5 kuni 1 0 000 harrastuspüüdja l kalastuskaardi taotleja l ei olegi võimalik saada kalastuska arti. Seepärast on nn leevendusmeetmena planeeritud rakendada ka kalastuskaartide soetamisvõimalus Keskkonnaameti kaudu. Kavandatud on volitada halduslepinguga ülesannet täitma juriidilisi isikuid. 1 1 . Kalalaeval viibivate vaatlejatega seotud küsimused Eesmärk on kajastada kalalaevadel püüki jälgivate vaatlejate teema t täpsem alt KPSis. Olulisemad küsimused on vaatlusaluste laevade arvu muutmine vastavalt vajadusele, vaatlejatega seotud rahastamise täpsem reguleerimine ja vaatlejatega seotud töökorralduse delegeerimine teadus- ja kalakaitseasutustele. 1 2 . Kala asustamislubade andmine Eesmärk on asustamislubade andmine elektroonilise lt . Praegu antakse asustamisl ube – aasta s mitukümmend – paberil ja elektrooniliselt, kuid mitte kindla elektroonilise kanali kaudu . Elektroonilise kanali kasutamine võib lihtsustada asjaajamist. 1 3 . Kalade ülem mõõdu kehtestamine Eesmärk on saavutada olukor d , kus väga suured kalad vabastatakse õngpüünisest ja lastakse tagasi loodusesse . Selle tulemusena suureneb kalade järelkasv. Need kalad annavad looduses palju järglasi ja on sugukaladena palju tähtsamad kui pannikaladena. Eelkõige on vabastamine võimalik harrastuspüügil , kus kasutatakse õngpüüniseid. Kaladele ülemmõõdu kehtestamise võimalus pakub lahenduse ka püügi korral veekogude s , kus näiteks jõeforelli püük on lubatud , aga meriforelli püük ei ole lubatud. Kuna tegemist on ühe ja sama liigi kahe eri vormiga, siis nende eristamine väliste tunnuste alusel on kalastajatele raske. Kuna meriforell ei jää terveks eluks elama jõkke , vaid rändab merre tagasi, on tema kasv oluliselt suurem. Ülemmõõdu kehtestamise korral saaks ne i d ka ht kala eristada omavahel pikkuse järgi, mis on hobikalastajale jõukohasem kui nende eristamine väliste tunnuste alusel . See meetod tagab tegelikkuses forelli eri vormide eristamise väga suure tõenäosusega ning meriforelli ülepüügi riski ei teki. 1 4 . Veetaimede kogumine ja nende kuuluvus Eesmärk on reguleerida veetaimede kogumist laiemalt kui praegu. Praegu on reguleeritud ainult agarikupüü k. Olulised liigid võivad olla veel nt põisadru ja merihein. Vetikate ja veetaimede kasutamne on maailmas kasvav suundumus ning ka Eesti peab käima ajaga kaasas ning olema õiguslikult valmis kaubanduslikul eesmärgil vetikate ja veetaimede kogumise reguleerimiseks , kui selleks vajadus tekib. 1 5 . Ajaloolise püügiõiguse vähendamine püügiõiguse omanikel, kellele väljastatud lubade alusel pannakse korduvalt toime kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi Eesmärk on, et kutselise kalapüügi õigust omavad isikud ei pane toime kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi. Kutselise kaluri poolt kalapüüginõuete korduva tõsise rikkumise korral ei vastuta mitte ainult see konkreetne kalur, vaid ka kalapüügiloa omanik, et suurendada kalapüügiloa omanike hoolsuskohustust ja vastutust temale antud lubade alusel tõsiste rikkumiste toimepanemisel. 1 6 . Püügivõimaluste vabastamine nende isikute arvelt, kes ise kutselise kalapüügiga reaalselt ei tegele Eesmärk on püügivõimaluste andmine nendele isikutele, kes ise vahetult tegelevad kalapüügiga, et soodustada rannakalurite tegevust ja parandada püügitegevuse jä lgitavust . 1 7 . Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel elektroonilise püügiandmete esitamise kohustuse kehtestamine ja GPS-seadme te kasutamise kohustuse laiendamine. Püügiandmete elektrooniline raporteerimine Eesti suurimal siseveekogul võimaldab operatiivselt omada ülevaadet, kus ja millal püük toimub. Selle abil on Keskkonnainspektsiooni töö efektiivsem. Elektroonilise andmeedastuse korral on võimalik kaluritelt nõutud andmed samaaegselt edastada kõigile eri asutustele (Keskkonnainspektsioonile, Veterinaar- ja Toiduametile kui ka Politsei- ja Piirivalveametile), mis lihtsustab nii kaluri enda toiminguid ja vähendab nende koormust eri allikatesse andmete esitamisel kui ka tagab, et sama kvaliteediga info jõuab operatiivselt kõigile vajalikele adressaatidele. Kui paberpüügipäeviku andmed jõuavad Veterinaar- ja Toiduametile kord kuus, siis elektroonilisel raporteerimisel pärast igat püügireisi. Ka mootorsõidukid peavad olema varustatud GPS -seadmega, kui neid kasutatakse talvel kalapüügiks. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Õigusaktid , seotud strateegiad ja arengukavad 1. Harrastuspüügiõiguseta kalapüük Kalapüügiseadus ja korrakaitseseadus ja karistusseadustik on põhilised valdkonda reguleerivad seadused. 2. Lühimenetlus harrastuskalapüügiõiguseta püügi korral Kalapüügiseadus ja korrakaitseseadus ja karistusseadustik on põhilised valdkonda reguleerivad seadused. 3. Tõsiste rikkumiste nimistu täiendamine. Kalastuskaardita või harrastuskalapüügiõiguse eest tasumata jätmise korral kalapüügi teostamine nakkevõrgu, kaldavõrguga ja õngejadaga Kalapüügiseaduse § 71. 4 . Jälgimisseadmestiku kasutamine riikliku järelevalve tegemisel Korrakaitseseaduse § 34. 5 . Sisetelevisioonikaamerate (CCTV) kasutamine kalalaevadel CCTV kaamerate kasutamine eravalduse jälgimiseks keskkonnainspektorite poolt ei ole reguleeritud. Kalalaevadel kasutatakse sate l liitjälgimisseadmeid laeva asukoha määramiseks, mis on sätestatud KPSis. 6 . K alakoguste kandmine püügipäevikusse või lossimisdeklaratsiooni , kui kogused määrati järelevalve käigus Kalapüügiandmete esitamist, sh kala kaalumist , reguleeri vad KPSi § -d 61 ja 61 1 . 7 . Ajaloolisest püügiõigusest loobumise tulemusena avanenud püügivõimaluste välja andmata jätmine Loobutud püügivõimaluste kasutamist reguleerib KPSi § 60 lõige 4. 8 . Püügivõimaluste kehtestamine kuni viieks aastaks Püügivõimalus ed kaluri kalapüügiloa alusel kehtestatakse KPSi § 45 lõike 1 kohaselt. Eelseisva aasta püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ja merel veealade, siseveekogude ja püsiasustusega väikesaarte kaupa, lähtudes kala- ja veetaimevaru seisundist, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega eelneva aasta 1. novembriks, kui EL ei sea püügivõimalusi hiljem. 9 . Soodustatud isikute harrastuspüügiõigus Soodustatud isikute kalapüügiõigust reguleerib KPSi § 28. 10 . Kalastuskaardi kui harrastuspüügiõigust tõendava dokumendi andmine Teemaga on seotud KPSi § -d 25 – 27 ja 29. 1 1 . Kalalaeval viibivate vaatlejatega seotud küsimused Teemaga on seotud KPSi § 68. 1 2 . Kala asustamislubade andmine Teemaga on seotud KPSi § 16. 1 3 . Kalade ülemmõõt Teema ei ole KPSis reguleeritud, kuid on reguleeritud kalade alammõõt. 1 4 . Veetaimede kogumine ja nende kuuluvus Teemaga on seotud KPSi § -d 3 ja 4. 1 5 . Ajaloolise püügiõiguse vähendamine püügiõiguse omanikel, kellele väljastatud lubade alusel pannakse korduvalt toime kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi KPS ei reguleeri püügiõiguste vähendamist sõltuvalt rikkumistest. 1 6 . Püügivõimaluste vabastamine nende isikute arvelt, kes ise kutselise kalapüügiga reaalselt ei tegele KPS ei reguleeri piisavalt KPS i § 42, § 51 lõi k e 1, 3, § 55 lõike 1, 4 ja § 61 alusel püügiõiguste vabastamist kalapüügiga vahetult tegelevatele isikutele. 1 7 . Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel elektroonilise püügiandmete esitamise kohustuse kehtestamine ja GPS- seadmete kasutamise kohustuse laiendamine KPSi § -d 7, 70 ja 61 ei reguleeri olukorda , kui veealale kehtestatakse ainult elektroonilise andmete esitamise kohustus. GPS- seadmete kasutamist reguleerib Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel § 70. Kõik probleemid on seotud Eesti maaelu arengukavaga (MAK) 2014–2020 ja Eesti kal anduse strateegiaga 2014–2020. 5. Tehtud uuringud Eraldi uuringuid tehtud ei ole, kuid probleemid on üles kerkinud seaduse rakendamisel . V äärteomenetluses uue menetlusliigi rakendami ne Eestis võimaldab reageerida rikkumistele vähem riivavalt, kuid säilita b vajalikus mahus üld- ja eripreventiivse mõju. Lühimenetlus on väärteomenetluse seadustiku (VTMS) uus menetlusliik, mille kaudu tahetakse vähendada sanktsioonide kohaldamist, mida saaks ka kasutada KPSis. Ebaseaduslike püügivahendite probleemi on arutatud mitme valitsusasutusega ning kalandussektori ettevõtjatega. Püügivahendite arvu ja püügikoormuse hinnanguid on pikka aega teinud Eesti Mereinstituut. Rajakaamerate, sisetelevisioonikaamerate ja vormikaamerate probleemi on tõstatanud Keskkonnainspektsioon. Püütud kalakoguste arvestamisega seotud probleemid, püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni kannete küsimused on tõstatanud Keskkonnainspektsioon, Veterinaar- ja Toiduamet. Ajaloolisest püügiõigusest loobumise tulemusena avanenud püügivõimaluste kasutusele võtmise probleem i on tõstata n ud Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium. Tasuta h arrastuspüügi õiguse kasutamise kohta uuringud puuduvad, kuid teada on, et paljudes riikides ei pea eakad isikud maksma püügiõiguse eest. Kalastuskaardi kui harrastuspüügiõigust tõendava dokumendi andmise kohta uuringuid tehtud ei ole, kuid elektroonilise kanali kaudu saab kalastuskaardi 95% kalastuskaardi taotlejatest ning piirarvuvabade püügivõimaluste korral kasutab elektroonilist kanalit üle 99% kalastajatest. On koostatud harrastuspüügi arengukava. Kalalaeval viibivate vaatlejatega seotud küsimustega seoses uuringuid tehtuid ei ole, kuid selleks puudub ka vajadus. Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1, Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2009. a määruse nr 186 „ Keskkonnaministeeriumi põhimäärus “ § 11 punkti 1 alusel ja toetudes oma 11.05.2016 käskkirjale nr 446 „ Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukava 2017–2020 “ on keskkonnaminist e r kinnita n ud kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2016–2019, perspektiiviga kuni 2023. Kalade alam mõõtude piirväärtuste korrigeerimis t parasjagu uuritakse, uuringu tulemused selguvad sel aastal. Agariku kohta on teinud uuringuid Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. Samal asutusel on ka plaan teha KIKi le taotlus, et välja töötada soovitused, kuidas tuleks põisadru säästlikult majanda da . Ajaloolise püügiõiguse äravõtmine või vähendamine püügiõiguse omanikel, kellele väljastatud lubade alusel pannakse korduvalt toime kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi , ja püügivõimaluste vabastamine nende isikute arvelt, kes ise kutselise kalapüügiga reaalselt ei tegele – neid teemasid on käsitletud Maaeluministeeriumi kalandusnõukogus 6. augustil 2018, 4. veebruaril 2019 ja 4. märtsil 2020. Nendele kohtumiste jär el said asjast huvitatud (sektor, teadlased, ametiasutused, kohalikud omavalitsused, kolmas sektor) esitada enda seisukohad ja Maaeluministeerium on need kokku kogunud. Arutelud püügivõimaluste jaotussüsteemi üle algatati 31. oktoobri 2017. a kalandusnõukogus ning VTK väljatöötamisel on tuginetud nende küsimuste analüüsile ja kalandusnõukogus peetud aruteludele ning saadud tagasisidele, mille kohta saab informatsioon i järgmistelt linkidelt: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/komisjonid/ka landusnoukogu/kn-2018-08-06-soome.pdf ; https://www.agri.ee/sites/default/files/content/komisjonid/kalandusnoukogu/kn-2020-03-04-soome-02.p df . Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügi st elektroonilise raporteerimise kohustuse kehtestamine – teemat on kirjeldatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikorralduse muudatuste kontseptsioonis, mis esitati jaanuaris 2020 maaeluministrile. Kontseptsiooni koostamisele eelnes neli kohtumist 2019. aastal ametkondade, teadlaste ja Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kutseliste kalurite esindusorganisatsioonide vahel, kust saadi vajalik ud seisukohad kontseptsiooni koostamiseks. 6. Kaasatud osa lised Kutselised kalurid, harrastuspüüdjad, kalandusadministratsioon Maaeluministeeriumis ja Keskkonnaministeeriumis. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimaliku d mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine E i E i Ei Ei Ei  Rahastamise suurendamine  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine  Senise õiguse parem rakendamine  Muu (palun täpsusta) 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Avalikkuse teavitamine, rahastamise suurendamine ja senise seaduse parem rakendamine tagavad küll olukorra paranemise ja nende võimalikku kasutamist analüüsiti , kuid need ei ole piisavad olukorra muutmiseks. T egemist on nende õiguste ja kohustuste reguleerimisega seaduse alusel , mis valdavalt tulenevad Euroopa Liidu määruste rakendamise vajadusest või mida juba on reguleeritud KPSis, kuid mida täpsustatakse. KPSi ja Euroopa Liidu määruste kohta on eelnevad õiguslikud hinnangud regulatiivsuse kohta antud nende õigusaktide vastuvõtmise le eelnenud menetluse käigus. Elektrooniline püügiandmete esitamine eeldab kaluritelt nutiseadme olemasolu, samuti on kalureid vaja koolitada ja juhendada. Eesti kalurkonna keskmine vanus on ligikaudu 53 aastat. Kuigi väljapakutud elektrooniline lahendus on lihtsasti kasutatav, on arusaadav, et kalurite keskmist vanust arvestades ei ole täiesti uue lahenduse selgeks õppimine lihtne . Täpsemad nõuded sätestatakse rakendusaktis , milleks on VV 23.12.2016 määrus nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“. Ka analüüsiti võimalusi, mille tulemusena suureneks paberimajandus ja inimeste osalust andmete esitamisel ja kalavalves jne , kuid selge on see, et arvutite kasutamine ja andmete elektrooniline esitamine loob palju eeliseid ja see on tulevik, milleta edasiminekut ei ole. Kalavalve on tähtis, kuid selle võimalused on piiratud. Keskkonnainspektsioon ja Eesti Kalastajate Selts teevad juba mitmendat aastat vaba tahte lepingu alusel koostööd, et tagada lõhe ja meriforelli maksimaalne kuderahu. Kalavalvet on aasta-aastalt laiendatud ning juba paar viimast aastat saavad lisaks eelmainituile kalavalves osaleda ka vabatahtlikud. Lisaks Keila ja Jägala jõele käivad kalavalvurid ka Valgejõel, Vääna, Pirita, Loobu, Selja, Kunda ning Purtse jõel. Pisteliselt kontrollitakse lisaks lõhejõgedele ka väiksemaid meriforellidele sobivaid kudejõgesid. Erilist tähelepanu pööratakse jõelõikudele, kus kalade kontsentratsioon rände ajal suureneb . Kudemisaegne püügirahu ning vabatahtlik kudevalve on eelmistel aastatel andnud märkimisväärse panuse lõhe ja meriforelli arvukuse suurendamisse, kuid selle võimalused on piiratud. Igale kalalaevale ei ole võimalik paigutada vaatlejat . Mõnel juhul on vaatleja paigutamine kohustuslik , kui Eesti laevad püüavad kala näiteks lõuna pool Läänemeres või NAFO piirkonnas . Aastas heidetakse surnult või surevana merre tagasi miljoneid tonne soovimatult võrku sattunud või lubatud püügimäära ületavaid kalu, merelinde ja -imetajaid. Eestis tehtud prooviuuring näitas, et aastas hukkub kalapüünistes ligikaudu 2000–5000 veelindu. Kui kaaspüügiks pidada kõiki olendeid, kes on võrku sattunud mittesihilikult, ilma et nende varude üle peetaks arvet, ulatub selle osakaal 40 protsendini üleilmsest kalasaagist. Arvestusest jääb välja laialdaselt toimuv reguleerimata ebaseaduslik püük, millest jagusaamiseks napib paljudel valitsustel kas siis jõudu või pealehakkamist. Näiteks Soome lahe lõhede kehva seisundi peamiseks süüks peab Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) röövpüüki. Veel üheks probleemiks on kummituspüük, mille all mõeldakse kaotatud või omanikuta püügivahendeid, mis veeolendeid – kalu, imetajaid ja linde – edasi tapavad. ÜRO Keskkonnaprogrammi 2009. aasta uuringu järgi satub Euroopas igal aastal merre 640 000 tonni sünteetilisest kiust triiv- ja põhjavõrke, mis jäävad sinna kuudeks kuni aastateks. Võrkudesse takerduvad veeolendid, meelitades kerge saagina ligi järgmisi, kuni võrk doominoefekti saatel elusate ja surnute raskusel põhja vajub. Omanikuta püügivahendite probleemiga on Eesti veekogudes tegeletud aastaid ja näiteks Peipsi järvel korraldatakse koristustalguid omanikuta püügivahendite eemaldamiseks. 2018. aasta esimesel poolaastal toimunud talgul toodi Peipsi järvest välja 624 peremeheta nakkevõrku arvatava kogupikkusega 43,6 km, 2019. aasta suvel toimunud talgul 663 nakkevõrku arvatava kogupikkusega 46,4 km. Kõigi selliste probleemide lahendamiseks ei jätku inimesi ja selleks on vaja kaameraid, mis jälgivad tegevusi ja mille kasutamine on looduse ja inimese huvides. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse te lahendus t e sobimatusest Avalikkuse teavitamine ega rahastuse suurendamine ei ole käesoleva VTK sisu arvestades asjakohased. Samuti ei ole võimalik eesmärke saavutada ka nõuete parema rakendamisega, sest põhjus peitubki valdavalt just sellest, et seadus vajab muutmist, täiendamist. Seetõttu on põhimõtteliselt ainukese alternatiivina võimalik kaaluda mitte midagi tegemist, kuid sellega ei ole võimalik saavutada VTKs toodud eesmärke. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Seaduseelnõu koostamisel analüüsitakse asjakohaseid Euroopa Liidu määruseid, kuna ELi riigid lähtuvad nendest, sest kalanduses kehtib ühine kalanduspoliitika. Välisriikides on erinevad lahendused, kuid ükski neist ei kattu Eesti õigusnormidega , kuna ühendus ei reguleeri küsimusi määrustega detailselt. Kalapüügi süütegude menetlemine ja püügivõimaluste jaotamine on peamiselt liikmes riigi pädevuses . Harrastuspüüki reguleeritakse ELi määrustega piiratud ulatuses ja püügiõiguse annab liikmesriik. Kala asustamislubade andmine on samuti rii gisisene küsimus. K alanduse eripära poolest on meile sarnasemad Läti ja Soome lahendused. Samas, arvestades, et plaanis ei ole radikaalsed KPS i muudatused, vaid olemasoleva üldplaanis toimiva süsteemi parendused, ei ole õigusvõrdlev analüüs asjakohane. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 1. H arrastuskalapüügiõiguseta kalapüük , vastavussäte § 74 1 . Harrastuskalapüügiõiguseta kalapüük harrastuspüügivahendiga (1) Kalapüügi eest § 25 lõike 1 p unktis 1 sätestatud püügiõiguse tasu maksmata – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Kalapüügi eest § 25 lõike 1 p unktis 2 sätestatud kalastuskaardita või kalastuskaardi tingimusi rikkudes: 1) kui kasutatakse ühte käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 1 nimetatud kalapüügivahendit – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut ; 2) k ui kasutatakse ühte käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktides 2, 3 ja 6–9 n imetatud harrastuspüügivahendit – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ; 3) k ui kasutatakse ühte käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktides 4, 5 ja lõikes 2 nimetatud harrastuspüügivahendit – karistatakse rahatrahviga kuni 25 0 trahviühikut. KPS i § 75 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „ ( 2 ) Kalapüügi eest kutselisel kalapüügil lubatud kalapüügivahendiga ilma kaluri- või kalalaeva kalapüügiloata või loa nõudeid rikkudes või kalapüügi eest merel kalalaevatunnistuseta laevaga või sertifitseerimat a mootorivõimsusega kalalaevaga – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. “ KPS i § 89 lõi keid 2 ja 3 täiendatakse p ärast arvu „74“ arvuga „74 1 “. 2. Lühimenetlus harrastuskalapüügiõiguseta püügi korral „§ 89 1 . Lühimenetluse kohaldamine (1) Kohtuväline menetleja kohaldab väärteomenetluse alustamisel lühimenetlust käesoleva seaduse § 7 4 1 lõikes 1 sätestatud väärteokoosseisu korral. Lühimenetlust ei kohaldata käesoleva seaduse § 7 4 1 lõikes 1 sätestatud väärteokoosseisude korral, kui nimetatud rikkumistega on kalavarule tekitatud kahju käesoleva seaduse § 73 mõistes. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul määratakse mõjutustrahv suurusega 80 eurot . “ 3. Tõsiste rikkumiste nimistu täiendamine KPSi § 71 lõiget 2 täiendatakse punktidega 8 ja 9 : „8) kalapüüki kalastuskaarti omamata nakkevõrgu, kaldavõrgu ja õngejadaga püügil ; 9) rikkumist, mille korral § 73 lõike 3 kohaselt kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju on suurem kui 96 eurot . “ Punkt 8 reguleerib olukorda, kus ilma kalastuskaardita kasutatakse nakkevõrku, kalavõrku ja õngejada nende parameetritega, mi da näeb ette kalapüügieeskiri. Punkt 9 reguleerib olukorda , ku s keskkonnale tekitatud kahju ületab piirmäära. Siis kohaldub automaatselt tõsine rikkumine ja kahju hüvitatakse viiekordse s määras . See on analoogne karistusseadustikus kriminaalmenetluse rakendamis el , kui kahju ületab piirmäära. Oluline on, et väikeste kalakoguste korral loata püügil tõsiseid rikkumisi ei kohaldata. Kui aga kogused on suured , nagu talvine sikutipüük või õngejadadega püük, siis piirmäära ületamisel arvestatakse tõsist rikkumist, s . o siis , kui kahju on suurem kui 96 eurot. Selline olukord tekib , kui püütakse ebaseaduslikult rohkem kui 10 koha või 48 lesta või rohkem kui 1 lõhe või 14 haugi või 30 ahvenat. 4 . Jälgimisseadmestiku kasutamine riikliku järelevalve tegemisel KPSi § 64 täiendatakse pärast tek s tiosa „30–32,“ tekstiosaga „ 34, “. 5 . Videovalvesüsteemide kasutamine kalalaevadel „§ 70 2 . Videovalvesüsteemide kasutamine kalalaevadel Kalalaevad e pardal peab olema pilti edastav või salvestav jälgimissüsteem . Laevade, millel on selliste pilti edastavate või salvestatavate jälgimissüsteemi omamine kohustuslik, nimekirja kehtestab riskianalüüsi põhjal keskkonnaminister määrusega.“ 6 . K alakoguste kandmine püügipäevikusse või lossimisdeklaratsiooni , kui kogused määrati järelevalve käigus KPSi § 61 1 täiendatakse lõikega 6: „ (6) R iikliku järelevalve ja süüteomenetluse käigus saadud kaalumise tulemused kalaliikide kaupa peab kalur, kapten või tema esindaja kandma püügipäevikusse või lossimisdeklaratsiooni. Vaidlused lahendatakse väärteomenetluse seaduse § -des 77 ja 78 esitatud korras . “ 7 . Ajaloolisest püügiõigusest loobumise tulemusena avanenud püügivõimaluste välja andmata jätmine Paragrahvi 60 lõige t 4 täiendatakse järgmise lausega: „Kui püügivõimalused on kehtestatud püügivahendite arvuna, siis täiendavalt avanenud püügivõimalus i välja ei jagata .“ 8 . Püügivõimaluste kehtestamine kuni viieks aastaks „ § 45. Püügivõimaluste kehtestamine kaluri kalapüügiloa alusel (1) Eelseisva aasta püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ja merel veealade, siseveekogude ja püsiasustusega väikesaarte kaupa, lähtudes kala- ja veetaimevaru seisundist, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega igal aasta l 1. detsembriks , kui EL ei sea püügivõimalusi hiljem. ( 2 ) Püügivõimalused kehtestatakse väljapüügimahu, püügipäevade arvu, püügivahendite arvu, laevade püügikoormuse või püügivõimsuse või kalalaevade arvu piires. ( 3 ) Püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ja merel veealade, siseveekogude ja püsiasustusega väikesaarte kaupa, lähtudes kala- ja veetaimevaru seisundist, võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada kuni viieks järgnevaks aastaks kalendriaasta 1. detsembriks . ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kuni viieks aastaks kehtestatud püügivõimalusi võib valdkonna eest vastutav minister muuta eelneva aasta 31 . detsembriks kalakaitse- või teadusasutuse ettepanekul, teadusuuringute ja kalapüügiga seotud statistiliste andmete alusel või kui selline vajadus tuleneb rahvusvahelisest lepingust või ELi õigusaktist. ( 5 ) Kalapüügivõimalused, mis saadakse teiste riikidega püügivõimaluste vahetamise tulemusena, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 60 tööpäeva jooksul püügivõimaluste vahetamisest arvates .“ Vastavalt muudetakse ka KPS i § 46, § 47, § 48 lõige t 1, § 52 lõige t 4 ja § 59 1 lõige t 4. 9 . Soodustatud isikute harrastuspüügiõigus Paragrahv 28 sõnastatakse järg miselt : „ § 28 . Soodustatud isikute harrastuskalapüügiõigus (1) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse soodustatud isiku ks eelkooliealine laps, alla 16 aastane õpilane, pensionär, õigusvastaselt represseeritud või represseerituga võrdsustatud isik, puudega isik , osalise või puuduva töövõimega isik ning Eesti vanaduspensioni eas olev välisriigi kodanik. (2) Soodustatud isikud tohivad kala püüda harrastuskalapüügivahendiga püügiõiguse eest tasumata, välja arvatud kalapüügil kalastuskaardi alusel. (3) Soodustatud isikul, välja arvatud eelkooliealisel lapsel või Eesti vanaduspensioni eas oleval välisriigi kodanikul, peab harrastuskalapüügil kaasas olema Eesti Vabariigis välja antud soodustust tõendav dokument, milleks on: 1) alla 16-aastasel õpilasel õpilaspilet või isikut tõendav dokument ; 2) pensionäril pensionitunnistus või isikut tõendav t unnistus ; 3) õigusvastaselt represseeritud isikul ja represseerituga võrdsustatud isikul represseeritu tunnistus; 4) puudega isikul puude raskusastet ja kestust tõendav dokument; 5) osalise või puuduva töövõimega isikul osalist või puuduvat töövõimet tõendav dokument. ( 4 ) Eesti vanaduspensioni eas oleval välisriigi kodanikul peab harrastuspüügil kaasas olema soodustust tõendav dokument , milleks on ID - kaart või pass. “ . 10 . Kalastuskaardi kui harrastuspüügiõigust tõendava dokumendi andmine Paragrahvi 29 lõi kes 7 asendatakse sõna „piirarvud“ sõna dega „ piirarvud e summa “. Paragrahvi 29 lõige 8 tunnistatakse keh tetuks . Nähakse ette volitusnorm keskkonnaministrile anda halduslepinguga eraõiguslikule juriidilisele isikule üle kalastuskaardi taotluse menetlemine ja kalastuskaardi andmine. 1 1 . Kalalaeval viibivate vaatlejatega seotud küsimused Paragrahv i 68 täiendatakse lõigetega 6 – 9 järgmises sõnast uses : „(6) Vaatlejate tööd koordineerib ning kogutud andmeid analüüsib ja nende üle arvestust peab Keskkonnaministeerium. Valdkonna eest vastutav minister võib vaatlejate töö koordineerimise ja vaatlejate kogutud andmete analüüsi miseks ja arvestuse pidamiseks sõlmida halduslepingu kuni kolmeks aastaks halduskoostöö seaduses sätestatud korras avalik - õigusliku juriidilise isikuga, kelle põhikirjas on põhiülesanne veeökosüsteemidega seotud õppe- ning teadus- ja arendustöö ja kes peab tagama peamiselt: 1) vaatlejate asjakohase väljaõppe käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud ja EL i õigusaktides sätestatud kohustuste, ülesannete ja nõuete täitmiseks; 2) vaatlejate paigutamise kalalaevadele EL i õigusakti de s kehtestatud kohustuse täitmiseks , arvestades käesoleva paragrahvi lõigete 2, 4 ja 5 alusel kehtestatud korda ja tingimusi ning EL i õigusaktides kehtestatud tingimusi , ning vaatlejate paigutamisega seotud teabe edastamise Euroopa Komisjonile; 3) kalandussektori bioloogiliste, tehniliste, keskkonnaalaste ja sotsiaalmajanduslike lähteandmete kogumise ja analüüsi mise; 4) andmete ja teabe käitlemise isikuandmete kaitse seaduse kohaselt. (7) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud halduslepingu alusel jätkata haldusülesande saanud isikul haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Keskkonnaministeerium. (8) Halduslepingu täitmise üle te eb järelevalvet Keskkonnaministeerium. (9) Eelnimetatud avalik - õiguslik juriidili ne isik ja vaatleja loetakse haldusülesande piires TEHA volitatud töötlejaks ja neile laieneb isikuandmete kaitse seaduses sätestatu. ( 10 ) Vaatleja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisega seotud otsesed kulud , nagu toitlustamine ja majutamin e , hüvitab va atleja pardale võtnud kalalaev. Vaatlejaga seotud muud kulud hüvitab riik. (11) Vaatleja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse tä itmisega seotud muud kulu d võib hüv itada kalalaev, kui vaatleja paigutamine kalalaevale ei ole kohustuslik . (12) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamise korra ja ulatuse määrusega. Vaatlejatega seotud kuludeks loetakse vaatleja töötasu, lähetustasu, kindlustus vaatlemise perioodiks, kulutus ed laevale jõudmiseks ja koju naasmiseks, kui laev väljub välisriigi sadamast , ja kulutus ed töövahenditele ja - rõivastele.“ 1 2 . Kala asustamislubade andmine Paragrahvi 1 6 lõike 2 lõppu lisatakse lause: „ Keskkonnaamet annab a sustamisloa elektrooniliselt ja kannab loa andmed teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogusse.“ 1 3 . Kalade ülemmõõdu kehtestamine KPSi § 9 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja asendatakse sõna „ alammõõdud “ sõnadega „alam- ja ülemmõõdud“. KPSi § 29 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „Kala ülemmõõdu võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega . “ 1 4 . Veetaimede kogumine ja nende kuuluvus KPSi § 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „(4) Veetaime kogumine on kalalaevaga veetaimede kogumine merest majanduslikul eesmärgil . “ KPSi § 4 pealk iri muudetakse ja sõnastatakse j ärg miselt: „Kala ja veetaimede kuuluvus “ . KPSi § 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt: „ (3) Veetaimed meres on riigi omand. Kaldale uhutud veetaimed on kaldal asuva kinnisasja omaniku omand. “ 15. Ajaloolise püügiõiguse vähendamine püügiõiguse omanikel, kellele väljastatud lubade alusel pannakse korduvalt toime kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi KPS i § 51 lõike 5 sõnastust muudetakse järgmiselt: „(5) Ajaloolise püügiõiguse ulatuse arvutamisel arvatakse ajaloolisest püügiõigusest maha püügiõigus: 1) mille taotleja on käesoleva seaduse § 60 lõike 1 kohaselt võõrandanud või 2) millest taotleja on käesoleva seaduse § 60 lõike 3 kohaselt loobunud või 3) mis on taotleja püügiõigusest maha arvatud käesoleva seaduse § 71 1 kohaselt.“ Lisa takse § 71 1 järgmiselt: „ § 71 1 . Kalapüüginõuete korduv tõsine rikkumine (1) K ui ajaloolise püügiõiguse omanikul või tema kalapüügiloa alusel kala püü dnud kaluril või kaptenil on ühel ja samal veealal rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, mida on kohaldatud seoses käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumisega, vähendatakse ajaloolise püügiõiguse omaniku selle veeala ajaloolist püügiõigust ja sama aasta püügivõimalust 20%. (2) L õikes 1 nimetatud aasta püügivõimaluse vähendamise tõttu vabanenud püügivõimalused jagatakse enampakkumisel isikute vahel, kellel puudub ajalooline püügiõigus. (3) K alapüüginõuete tõsised rikkumised, mille korral kohaldatakse lõikes 1 sätestatut , on järgmised : keelatud püügiviiside kasutamine ; lossimise deklaratsioon i , kalalaeva kalapüügiloa alusel püügil esitatud püügiandme te , kaluri kalapüügiloa alusel esitatud püügiandme te , üleandmise deklaratsioon i , püügisertifikaadi võltsimine või valeandmete esitamine; kalastamine ilma loata; kalastamine keelupiirkonnas, keelatud perioodil, ilma kvoodita või pärast kvoodi täit u mist; keelu all oleva kalavaru sihtpüük; keelatud või nõuetele mittevastava püügivahendi kasutamine. Lisaks ei lubata võõrandada ajaloolis t püügiõigus t seotud isikule ning seda ei või jooksval aastal teisele isikule kasutada and a isik, kellel on kehtiv karistus kalapüüginõuete tõsise rikkumise eest või kelle lubade alusel toime pandud kalapüüginõuete tõsise rikkumise eest määratud karistus on karistusregistrist kustutamata. Selleks tehakse ettepanek täiendada KPS i § 58, § 59 ja § 60: KPS i § 58 lisada uus lõige 8 järgmises sõnastuses: „(8) Kui e ttevõtjal või tema kalapüügiloa alusel kala püü dnud kaluril või kalalaeva kaptenil on kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, mida on kohaldatud seoses käesoleva seaduse § 71 1 lõikes 3 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumisega, ei või ta temale taotluses nimetatud aastaks määratud püügivõimalust anda samal aastal kasutamiseks teisele Eesti ettevõtjale. “ KPS i § 59 lisada uus lõige 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui e ttevõtjal või tema kalapüügiloa alusel kala püü dnud kaluril või kalalaeva kaptenil on kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, mida on kohaldatud seoses käesoleva seaduse § 71 1 lõikes 3 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumisega, ei või ta temale taotluses nimetatud aastaks määratud püügivõimalust anda samal aastal kasutamiseks teise riigi ettevõtjale. “ KPS i § 60 lisada uus lõige 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kui e ttevõtjal või tema kalapüügiloa alusel kala püü dnud kaluril või kalalaeva kaptenil on kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, mida on kohaldatud seoses käesoleva seaduse § 71 1 lõikes 3 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumisega, ei või ta temale kuuluvat ajaloolist püügiõigust võõrandada. “ 1 6 . Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügiandmete elektroonilise esitamise kohustuse kehtestamine ja GPS- seadmete kasutamise kohustuse laiendamine Ettepanek täiendada KPS i § 61 volitusnormiga, et oleks võimalik kehtestada Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel kutselise l kalapüügi l kalapüügiandmete elektroonili s e esitami se kohustus . „ (8 1 ) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada nõude esitada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel kalapüügiga seotud andmed Veterinaar- ja Toiduametile üksnes elektrooniliselt.“ . 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Põhiseaduse § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. ELis kehtib ühine kalanduspoliitika. Rahvusvahelised kalandusorganisatsioonid korraldavad rahvusvaheliselt kalavaru kaitset. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Kavandatav muudatus 1 1 1. 1 . Harrastuspüügiõiguseta kalapüük , vast ut ussäte Kavandatava muudatusega täpsus tatakse KPSi harrastuspüügi rikkumiste vast ut ussäte t . 11.1.1 . Mõju välissuhetele puudub. 11.1.2 . Mõju majandusele on ei ole oluline . 11.1.3 . Mõju riigi julgeolekule on minimaalne . 11.1.4 . Muudatustega ei kaasne prognoositavat sotsiaalset mõju. 11.1.5 . Mõju regionaalarengule puudub. 11.1.6 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on keskmine , süütegude menetlemine muutub selgemaks . Ka praegu nähakse ette harrastuskalapüügil loa ta püügi eest vastutus . Muudatus muudab selgemaks rikkumise si su ja näeb ette teo raskust arvesta va trahvimäära rikkumise eest. Kokkuvõttes ei ole mõju oluline, ilma loata püük on küll probleemne rikkumine (rikkumisi 2019 aastal oli 750) , aga ei puuduta otseselt neid paljusid kalastuskaardi soetanud harrastus kalastajaid , keda on u 150 000 . 11.2. Kavandatav muudatus 2 1 1. 2 . Lühimenetluse kasutamine harrastuspüügi nõuete rikkumise korral, püügiõiguseta püük Menetlus muutub aega säästvamaks . 11.2.1 . Mõju välissuhetele on positiivne , kuna teiste riikide kodanike süütegude menetlemine on kiirem . 11. 2 .2 . Mõju majandusele on vähene, kuna reguleeritakse süütegu de menetlemist 11. 2 .3 . Mõju riigi julgeolekule puudub. 11. 2 .4 . Muudatustega ei kaasne prognoositavat sotsiaalset mõju. 11. 2 .5 . Mõju regionaalarengule ei avalda. 11. 2 .6 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on keskmine, süütegude menetlemine muutub selgemaks. Järelevalveasutusel jääb menetlustele kuluva ressursi vähenemise arvelt rohkem aega sisuliseks järelevalveks. Kokkuvõttes ei ole mõju oluline, lühimenetlus puudutab vaid rikkujaid (2019 . aastal oli 750 rikkumist ) , aga ei puuduta oluliselt paljusid harrastuskalastajaid, keda on u 150 000. Pealegi saab lühimenetlust kasutada piiratud ulatuses. 11. 3. Kavandatav muudatus 3 1 1. 3 Tõsiste rikkumiste nimistu täiendamine. Kalastuskaardita kalapüü k nakkevõrgu, kaldavõrgu ja õngejadaga 11.3.1. Mõju välissuhetele ei ole määratav. 11.3.2. Mõju majandusele on positiivne, kuna ettevõtjatele muutub süütegude menetlemine selgemaks. Administratsioonil on menetlemisel väiksemad kulutus ed . 11.3.3. Mõju riigi julgeolekule on minimaalne. 11.3.4. Muudatustega ei kaasne prognoositavat sotsiaalset mõju. 11.3.5. Mõju regionaalarengule puudub. 11.3.6. Mõju kohaliku omavalitsusele on väike, kuna küsimus on kitsaspektriline. Kokkuvõttes ei ole mõju oluline, kuna kalastuskaardi rikkumisi võrreldes kogu harrastuspüügiga on vaid osa. 2019. aastaks oli püügivõimalusi kokku 2299. 11 . 4 . Kavandatav muudatus 4 1 1.4 . Jälgimisseadmestiku kasutamine riikliku järelevalve tegemisel Kavandatava muudatusega luuakse võimalus Keskkonnainspektsioonil ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. 11 . 4 .1 . Muudatustega ei kaasne prognoositavat sotsiaalset mõju. 11. 4 .2 . Mõju riigi julgeolekule on positiivne, kuna paranevad võimalused korrarikkumiste avastamiseks . 11. 4 .3 . Mõju välissuhetele on positiivne, kuna järelevalve rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides paraneb. 11. 4 . 4 . Mõju elu- ja looduskeskkonnale on oluline , kuna paraneb järelevalve tõhusus. 11. 4 . 5 . Mõju regionaalarengule on vähene. 11. 4 . 6 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on keskmine . Kokkuvõttes ei ole mõju oluline, kuna kaamerate kasutamine toimub vaid probleemsemates piirkondades ja nende arv jääb alla 50. 11. 5 . Kavandatav muudatus 5 1 1.5 . Sisetelevisioonikaamerate kasutamine kalalaevadel Kavandatava muudatusega luuakse uue tehnika kasutamise tingimused järelevalveks. 11. 5 .1 . Muudatustega ei kaasne prognoositavat sotsiaalset mõju. 11. 5 .2 . Mõju riigi julgeolekule ei avalda. 11. 5 .3 . Mõju välissuhetele on positiivne, kuna järelevalve rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides paraneb. 11. 5 . 4 . Mõju elu- ja looduskeskkonnale on oluline , kuna paraneb järelevalve. 11. 5 . 5 . Mõju regionaalarengule on vähene. 11. 5 . 6 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on keskmine , kuna paraneb järelevalve. Kokkuvõttes ei ole mõju oluline, kuna kalalaevade arv, millele paigaldatakse kaamerad, ei ole suur ja jääb alla 50 isegi siis , kui meedet kasutatakse ka Peipsil. 11. 6 . Kavandatav muudatus 6 1 1.6 . K alakoguste kandmine püügipäevikusse või lossimisdeklaratsiooni Kavandatava muudatu s ega luuakse soodsamad tingimused järelevalveks, paraneb andmete esitamine. 11. 6 .1 . Muudatustega ei kaasne prognoositavat sotsiaalset mõju. 11. 6 .2 . Mõju riigi julgeolekule ei avalda. 11. 6 .3 . Mõju välissuhetele on positiivne, kuna järelevalve rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides paraneb. 11. 6 . 4 . Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne , kuna paraneb järelevalve. 11. 6 . 5 . Mõju regionaalarengule on vähene. 11. 6 . 6 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on keskmine , kuna paraneb järelevalve. Kokkuvõttes ei ole mõju oluline, kuna sündmuse esinemine hõlmab vaid alla 1% kontrollimiste st ja nende arv jääb aastas alla kahekümne. 11. 7 . Kavandatav muudatus 7 1 1.7 . Ajaloolisest püügiõigusest loobumise tulemusena avanenud püügivõimaluste välja andmata jätmine Kavandatava muudatusega luuakse soodsamad tingimused varu kasutamiseks ja teadussoovituste elluviimiseks. 11. 7 .1 . Muudatustega ei kaasne prognoositavat sotsiaalset mõju. 11. 7 .2 . Mõju riigi julgeolekule ei avalda. 11. 7 .3 . Mõju välissuhetele on positiivne, kuna varu seis paraneb . 11. 7 . 4 . Mõ ju elu- ja looduskeskkonnale võib olla oluline , kuna paraneb kalavaru olukord . 11. 7 . 5 . Mõju regionaalarengule on vähene. 11. 7 . 6 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ei ole prognoositav. Kokkuvõttes ei ole mõju oluline, kuna loobujate arv jääb piiratuks ja nende arv ei ületa 30. 11. 8 . Kavandatav muudatus 8 1 1.8 . Püügivõimaluste kehtestamine kuni viieks aastaks Kavandatava muudatusega luuakse KPSis soodsamad tingimused kalavarude kasutamiseks. 11. 8 .1 . Muudatustega ei kaasne prognoositavat sotsiaalset mõju. 11. 8 .2 . Mõju riigi julgeolekule ei avalda. 11. 8 .3 . Mõju välissuhetele ei kaasne. 11. 8 .4 . Mõju riigieelarvele on kuni viieks aastaks planeeritav. 11. 8 .5 . Mõju elu- ja looduskeskkonnale on oluline , kuna paraneb loodusressursi kasutamise planeerimine. 11. 8 .6 . Mõju regionaalarengule on vähene. 11. 8 .7 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on keskmine. Kokkuvõttes ei ole mõju oluline, kuna püügivõimalused aastaks kehtestatakse vaid mõne määrusega ja olulist muutust ei toimu ja ettevõtjate tavaharjumusi see ei mõjuta. 11. 9 . Kavandatav muudatus 9 1 1 .9 . Soodustatud isikute harrastuspüügiõigus Kavandatava muudatusega luuakse õigusselgus eakate harrastuspüügi küsimustes. 11. 9 .1 . Muudatustega ei kaasne prognoositavat sotsiaalset mõju. 11. 9 .2 . Mõju riigi julgeolekule ei avalda. 11. 9 .3 . Mõju välissuhetele on positiiv ne, kuna harrastuspüük eakatele, sh välisriigi kodanikele, muutub selgemaks. 11. 9 .4 . Mõju riigieelarvele ei ole oluline. 11. 9 .5 . Mõju elu- ja looduskeskkonnale ei ole oluline. 11. 9 .6 . Mõju regionaalarengule on vähene. 11. 9 .7 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsus e korraldusele ei ole oluline. Väheneb järelevalve ajakulu püügiõiguse kontrollimisel. Kokkuvõttes ei ole mõju oluline, kuna nende soodustatud isikute arv, kes saabuvad välismaalt, on võrreldes kogu harrastuspüüdjatega väike ja jääb alla 10 000. Nende käitumisharjumusi kalapüügiõiguse omandamisel on vaja selgitada , kaasates harrastuspüügiorganisatsioonid. 11. 10 . Kavandatav muudatus 10 1 1 .10 . Kalastuskaardi kui harrastuspüügiõigust tõendava dokumendi andmine Kavandatava muudatusega viiakse kalastuskaartide taotlemine ja andmine elektroonilisse kanalisse ja jääb võimalus taotleda kohapeal müügipunktides . Kehtestatakse ühine piirarv sõltumata taotlemise viisist , alternatiivina kaks piirarvu . 11. 10 .1 . Muudatustega ei kaasne prognoositavat sotsiaalset mõju, kuid teenuse kättesaadavus võib mõningal määral üksikute inimeste jaoks halveneda , kuna 10% majapidamiste l ei ole internetiühendust ja puuduvad müügikohad. 11. 10 .2 . Mõju riigi julgeolekule ei avalda. 11. 10 .3 . Mõju välissuhetele ei ole prognoositav. 11. 10 .4 . Mõju riigieelarvele ei ole oluline , kuid on vähesel määral positiivne. 11. 10 .5 . Mõju elu- ja looduskeskkonnale ei ole oluline. 11. 10 .6 . Mõju regionaalarengule on vähene. 11. 10 .7 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ei ole oluline. Kokkuvõttes ei ole mõju oluline, kuna kalastuskaardi omandamise muudatus mõjutab vaid mõn d tuhande t inimes t . Harrastuspüük kalastuskaardiga on v aid osa harrastuspüügist. 2019. aastaks oli kalastuskaardi püügivõimalusi kokku 2299 . Isikud , kellel puudub elektroonilise taotlemise võimalus , saavad kasutada võimalust soetada kalastuskaart Keskkonnaametist või Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlmi n ud juriidilise isiku vahendusel ja seega saavad nad harjumuspäraselt omandada kaarte. 11.1 1 . Kavandatav muudatus 1 1 1 1 .11 . Kalalaeval viibivate vaatlejatega seotud küsimused Kavandatava muudatusega reguleeritakse täpsemalt vaatlejate paigutamine kalalaeva pardale ja vaatlejate rahastamine . 11.1 1 .1 . Muudatustega ei kaasne prognoositavat sotsiaalset mõju. 11.1 1 .2 . Mõju riigi julgeolekule ei avalda. 11.1 1 .3 . Mõju välissuhetele ei ole prognoositav. 11.1 1 .4 . Mõju riigieelarvele ei ole oluline. 11.1 1 .5 . Mõju elu- ja looduskeskkonnale ei ole oluline. 11.1 1 .6 . Mõju regionaalarengule on vähene. 11.1 1 .7 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ei ole oluline. Kokkuvõttes ei ole mõju oluline, kuna vaatlejate arv laevadel jääb alla mõnekümne inimese. 11.1 2 . Kavandatav muudatus 1 2 1 1.12 . Kala asustamislubade andmine Kavandatava muudatusega võimaldatakse asustamislubade andmi n e elektrooniliselt. 11.1 2 .1 . Muudatustega ei kaasne prognoositavat sotsiaalset mõju. 11.1 2 .2 . Mõju riigi julgeolekule ei avalda. 11.1 2 .3 . Mõju välissuhetele ei ole prognoositav. 11.1 2 .4 . Mõju riigieelarvele ei ole oluline. 11.1 2 .5 . Mõju elu- ja looduskeskkonnale ei ole oluline. 11.1 2 .6 . Mõju regionaalarengule on vähene. 11.1 2 .7 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ei ole oluline. Kokkuvõttes ei ole mõju oluline, kuna asustamislubade arv aastas jääb alla 10 ja see ei mõjuta nende taotlemisharjumusi. Vaja on teada vaid i nternetikeskkonda. 11.1 3 . Kavandatav muudatus 1 3 1 1. 1 3 . Kala ülemmõõtude kehtestamine Kavandatava muudatusega võimaldatakse kala ülemmõõdud kehtestada eelkõige harrastuspüügil, mida Euroopa Liit oluliselt ei reguleeri . R eguleeritakse seda siis , kui harrastuspüügil on oluline mõju varude olukorrale . 11.1 3 .1 . Muudatustega ei kaasne prognoositavat sotsiaalset mõju. 11.1 3 .2 . Mõju riigi julgeolekule ei avalda. 11.1 3 .3 . Mõju välissuhetele ei ole prognoositav. 11.1 3 .4 . Mõju riigieelarvele ei ole oluline. 11.1 3 .5 . M uudatuse m õju elu- ja looduskeskkonnale on keskmi ne , kuna väga suurte kalade arv kudekarjas on väike , kuid nende roll sigimisedukusele on märkimisväärne . 11.1 3 .6 . Mõju regionaalarengule on vähene. 11.1 3 .7 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ei ole oluline. Kokkuvõttes ei ole mõju oluline, kuna suuri kalu ei saa kätte kõi k 150 000 harrastaja st ega kuni paar ist tuhande st kutselise st püüdja st . Kuid sellist piirangut peavad kõik teadma. 11.1 4 . Kavandatav muudatus 1 4 1 1. 1 4 . Veetaimede kogumine ja nende kuuluvus Kavandatava muudatusega võimaldatakse koguda veetaim i majanduslikul eesmärgil merest kalalaevaga . 11.1 4 .1 . Muudatustega ei kaasne prognoositavat sotsiaalset mõju. 11.1 4 .2 . Mõju riigi julgeolekule ei avalda. 11.1 4 .3 . Mõju välissuhetele ei ole prognoositav. 11.1 4 .4 . Mõju riigieelarvele ei ole oluline. 11.1 4 .5 . Mõju elu- ja looduskeskkonnale on praegu väike , kuna veetaimede kogumine on väikesemahuline, kui arvestada osa, mis lisandub agarikupüügile. 11.1 4 .6 . Mõju regionaalarengule on vähene , kuid võib olla positiivne juhul , kui hakatakse veetaimi kasutama ärilisel eesmärgil. 11.1 4 .7 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ei ole oluline. See on küllaltki uus teema ja praegu puudub suurem huvi veetaimede korjamise vastu merest. Vaid paar ettevõtjat püüavad agarikku. Kokkuvõttes ei ole mõju oluline. 11.1 5 . Kavandatav muudatus 1 5 1 1. 1 5 . Ajaloolise püügiõiguse vähendamine püügiõiguse omanikel, kellele väljastatud lubade alusel pannakse korduvalt toime kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi Kavandatava muudatusega vähendatakse ajaloolist püügiõigust , kui ettevõtja on toime pan n ud tõsiseid rikkumisi . 11.1 5 .1. Muudatustega kaasne b negatiivne sotsiaal ne mõju isikutele , kes kaotavad püügivõimalusi. Positiivne on mõju teistele , kes saavad juurde püügivõimalusi. 11.1 5 .2. M õju riigi julgeolekule ei avaldu . 11.1 5 .3. Mõju välissuhetele ei ole arvestatav . 11.1 5 .4. Mõju riigieelarvele ei ole oluline. 11.1 5 .5. Mõju elu- ja looduskeskkonnale on väike n e , kuna juhtumite arv ja ulatus on väike. 11.1 5 .6. Mõju regionaalarengule puudub . 11.1 5 .7. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ei ole oluline , kuigi võib kaasneda mõningane koormuse kasv seoses ümbervormistamistega. Kokkuvõttes ei ole mõju oluline, kuna rikkumised kutseliste kalurite poolt ei ole massilised ja kindlasti vähenevad , kui sellest hakkab sõltuma püügiõigus. Seega ei ole mõju üldine ulatus suur, kuid see on oluline kalurite käitumiskultuurile. 2018. aastal kanti erinevatele kalapüügilubadele 2246 kutselist kalurit. Seega on oletatav, et tõsiseid rikkumisi ei leia aset aastas rohkem kui mõnikümmend. Seda kinnitavad ka möödunud aastad. 11.1 6 . Kavandatav muudatus 1 6 1 1 . 1 6 . Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügiandmete elektroonilise esitamise kohustuse kehtestamine ja GPS- seadmete kasutamise kohustuse laiendamine. Elektrooniline andmete esitamine ja GPS -seade talvel mootorsõidukitele. 11.1 6 .1. Muudatustega ei kaasne prognoositavat sotsiaalset mõju. Isikud peavad arvestama uue töökeskkonnaga – i nternet iga . 11.1 6 .2. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, kuna suureneb kalapüügi jälgitavus . 11.1 6 .3. Mõju välissuhetele on positiivne . 11.1 6 .4. Mõju riigieelarvele ei ole oluline. 11.1 6 .5. Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne , kuna suureneb kalapüügi jälgitavus. 11.1 6 .6. Mõju regionaalarengule on vähene. 11.1 6 .7. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ei ole oluline , kuigi väheneb paberimajandus . Kokkuvõttes ei ole mõju oluline, kuna püügiandmete elektrooniline edastamine puudutab küll kõiki kalureid Peipsi piirkonnas, kuid nende arv ei ole suur ja nad oskavad igapäevaelus elektroonikaseadme id kasuta da . Kindlasti on probleem isikutega, kes ei kasuta i nternetti ja nende arv võib jääda saja piir e sse. Nendele peab tagama väljaõppe või teiste isikute kaudu võimalused probleeme lahendada. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Halduskoormus väheneb elektrooniliste lahenduste kasutamisel. 13. Edasine mõjude analüüs M õju analüüsi mist jätkatakse juhul, kui eelnõu koostamisel selgub, et kavandatava te muudatustega kaasneb oluline mõju, mida VTK koostamisel ei prognoositud. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 14. Valitav lahendus Kavandatavaks lahenduseks on KPSi täiendamine. 14.1. Tö ötatakse välja uus tervikseadus 14.2. Muudatused teha kse senise seaduse struktuuris x 14.3 . Selgitus KPSi s tehtavad muudatused ei ole niivõrd mahukad, et töötada välja uus tervikseadus. 15. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid KPS ja alamaktid . VV 23.12.2016 määrus nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“, VV 17.11.2017 määrus nr 164 „Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taot luse ning kalapüügiloa vormid“. 16. Edasine kaasamisplaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Peamiseks koostööpartneriks on Maaeluministeerium ja Keskkonnainspektsioon ning kalurite ja harrastuspüüdjate ühendused. 17. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalik k u mõjuanalüüsi ei kavandata, sest tegemist ei ole valdkonna esmase reguleerimisega. 18. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) Eelnõu kontse ptsiooni ei ole kavas koostada. 19. Eeldatav avaliku konsultatsiooni toimumis e aeg II kvartal 2020 20. Eeldatav eelnõu kooskõlastamisele saatmise aeg IV kvartal 20 20 21. Õi gusakti eeldatav jõustumise aeg I V kvartal 20 21 22. Vastutavate a metnike nimed ja kontaktandmed Herki Tuus [email protected] , 626 0714 Saatja: Aare Tuvi <[email protected]> Saadetud: 10.09.2020 14:08 Adressaat: Harjumk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; advokatuur advokatuur ee <[email protected]> Teema: [VÄLJAST] Kalapüügiseaduse VTK Manused: 1007-AS-Helen 0503-KPS_muutmise_seaduse_VTK_kooskõlastamisele 11.05 parandustega (1).docx Tere, Edastame Teile KPS muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse. Dokumendid on saadaval EISis. Lugupidamisega Aare Tuvi Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna nõunik