dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. august 2020
Viit
1.15-5/2020/4999-1
Registreeritud
7. august 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Planeerijate Ühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Kristo Kaasik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
6. september 2020

Failid

  • 📎2020-08-06 Tuulepargid.asice54 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu majanduskomisjon Rahandusministeerium Meie: 06.08.20 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Tuuleparkide planeerimine Planeerimisseaduse (PlanS) kohaselt on tuuleparke täna võimalik planeerida üleriigilise planeeringuga, kohaliku omavalitsuse tasandil üldplaneeringuga või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga. Kohaliku omavalituse eriplaneeringu peamiseks eesmärgiks on olulise ruumilise mõjuga ehitisele optimaalsema asukoha leidmine. Hetkel on suuremas osas omavalitsustes koostamisel üldplaneeringud. Samas on mitmed omavalitsuse d paralleelselt koostamas ka tuuleparkide eriplaneeringuid. See on tingitud peamiselt kahest asjaolust – üldplaneeringu algatamisel ei olnud selge tuuleparkide kavandamise vajadus ja huvi, teisalt on tuuleparkide kavandamine keerukas . K ui seda tehakse üldplaneeringu koostamise raames, siis keskendub kogu huvi sageli tuuleparkidele ning teised olulised üldplaneeringu teemad võivad muutu da teisejärguliseks . Samuti nõuab tuulikute planeerimine täiendavaid finantsvahendeid ja on aega nõudev protsess . Samuti valitseb selgusetus selles osas, kas ja kuidas on võimalik tuuleparke planeerida üldplaneeringu raames piisava täpsusastmega, et võimaldada edasise sammuna väljastada neile projekteerimistingimused ilma täiendava detailplaneeringu tegemis e nõudeta. Seega on osad omavalitsused otsustanud planeerida tuuleparke ka eraldi protsessidena, mitte üldplaneeringu koostamise raames. Tuuleparkide teema osas on ministeeriumid korraldanud kaks seminari (20.02.2020 ja 11.06.2020). Nendel kokkusaamistel on teemaks olnud ka üldplaneeringu ja eriplaneeringu omavaheline suhestumine. R ahandusministeeriumi seisukohad on olnud meie hinnangul ebaselged ja seega 2015. aastal jõustunud planeerimisseadusega määratud omavalitsuse eriplaneeringu reg ulatsioonid ei ole senini üheselt mõistetavad ning vajavad seaduses täpsustamist. Rahandusministeerium on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga ei ole võimalik kehtivat üldplaneering ut muuta. Sellisel j uhul puudub üldse vajadus eriplaneeringu regulatsiooni järele , kuna rahandusministeeriumi tõlgendus tähendab seda, et kõik ehitised tuleb kavandada läbi üldplaneeringu menetluse . Allakirjutanud leiavad, et Rahandusministeeriumi tõlgendus ei ole korrektne . Kehtiv planeerimisseadus sätestab, et kui üldplaneering ei välista aga ka ei määra selgelt võimalust tuulepark rajada, siis kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu regulatsioon ongi suunatud üldplaneeringu lahenduse täiendamisele ( PlanS § 95 lg 1 ja § 122 lg 3). Tunneme muret viimasel ajal levima hakanud praktika pärast, kus strateegiliste planeeringute (üldplaneeringute) tasemel soovivad ametiasutused jt osapooled projektitasemel keskkonnamõjude hindamist. Juhime tähelepanu, et keskkonnamõjusid saab eri- või üldplaneeringu KSH-s hinnata kooskõlas ning seaduses ette nähtud planeeringu taseme ja detailsusastmega. Keskkonnamõjusid ei saa KSH-s hinnata täpsemalt, kui strateegilises planeeringus käsitletavad sisulised lahendused. Üldplaneeringule võib järgneda eriplaneeringu, detailplaneeringu või tehnilise projekteerimise etapp koos KMH-ga, kus hinnatakse keskkonnamõjusid täpsemalt ning viiakse läbi vajalikud uuringud, kui on vaja lisaandmeid mõjude välja selgitamiseks. Palume teid sellega arvestada p laneeringute KSH menetlustes ning vastavatele dokumentidele tagasiside andmises. Meie hinnangul on eriplaneeringu regulatsioon vältimatult vajalik just üldplaneeringu muutmist võimaldavana. Üldplaneering , mis annab küll pikaajalised maakasutuse suunised, ei sobi aga kõikvõimalike olulise ruumilise mõjuga ehitis te ega asukohtade määramiseks. Läbi erinevate asukohtade kaalumise nõude on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus tagatud laiapõhjaline ruumiline analüüs ja välditakse keerukate objektide rajamist detailplaneeringu või projekteerimistingimuste kaudu. Et eriplaneeringu regulatsioon toimiks, tuleb planeerimisseaduse s teha järgmised korrektiivi d : seaduses selgelt sätestada, et eriplaneeringuga on võimalik kehtivat üldplaneeringut muuta ning paralleelselt võib menetleda nii üldplaneeringut kui eriplaneeringut , kuna nende eesmärk ja menetlus on erinevad . Samuti tuleks sätestada, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga on võimalik muuta maakonnaplaneeringut ja teemaplaneeringut ; kehtiva seaduse kohaselt toimuvad eriplaneeringus protseduuriliselt asukohavaliku ja detailsema lahenduse väljatöötamise etapid (PlanS § 95 lg 7) . Loobuda tuleks seaduses detailse lahenduse regulatsioonist , kuna seaduses on nn detailse lahenduse mõiste ebamäärane. Peale asukohavalikut peaks olema omavalitsusel õigus teha kaalutlusotsus, kas edasi minna ehitise planeerimisel detailplaneeringuga või väljastada kehtestatud eriplaneeringu alusel projekteerimistingimused. Meie hinnangul on tuuleparkide kavandamine just selline juhtum, mille korral võib edasi minna koheselt projekte e rimise faasi. Juhul , kui omavalitsuse territooriumile kavandatakse mitu tuuleparki, ei pruugi olla otstarbekas neile kõigile samaaegselt koostada detailset lahendust ; analüüsida koos eri osapooltega kas olulise ruumilise ehitise puhul peaks analüüsitav territoorium olema kogu omavalitsus, või selle osa või missugustel juhtudel pole asukohavalik üldse vajalik. Eesmärk on tagada parim võimalik asukoht ehitisele (PlanS § 95 lg 3) , praktikas on esinenud juhtumeid, kus asukohta hakatakse valima olemasolevale objektile (Kukruse mäe kaasus) või on kohalik omavalitsus samaaegselt algatamas eriplaneeringuid erinevatele maaomanikele . Avalike arutelude korraldami st tuleks omavalitsusel võimaldada kaalutlus otsus ena, et arutelusid tehtaks eelkõige planeeritava asukohas, mitte kõigis omavalitsuse keskustes ; ehkki ka kehtiv regulatsioon seda ei välista, võiks olla selgemini sätestatud , et ühe eriplaneeringuga võib kavandada mitut sama iseloomuga olulise ruumilise mõjuga ehitist (nt tuuleparki) ja et olulise ruumilise mõjuga ehitis võib paikneda ka mitmes asukohas , st tuulepargi paigutamiseks leitakse mitmeid sobivaid alasid ; p laneeringu koostamisel võivad osapoolteks olla mitmed huvitatud isikud ja nende huvid tuleb eelnevalt välja selgitada. Sarnane põhimõte on olemas riigi eriplaneeringu regulatsioonis PlanS § 28 lg 4. Finantseerijaks võivad olla ka mitmed huvitatud isikud, sama regulatsioon on olemas ka riigi eriplaneeringus ; s arnaselt enne 2015. a kehtinud planeerimisseaduse joonehitistega ei peaks eriplaneeringu kehtivusaeg a piirama seadusega (PlanS § 122 lg 4) , vaid see on omavalitsuse kaalutlusotsus . Taastuvenergeetika eesmärgid on seatud mitmetes riigi tasandi strateegilistes dokumentides. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 sätestab, et taastuvatest energiaallikatest elektri toomine moodustab 50% sisemaisest elektri lõpptarbimisest. Eesti toetab ka kliimaneutraalsus e saavutamist aastaks 2050. Samas on endiselt lahendamata eri ministeeriumide vahelised vastuolud tuuleenergia are ndamisel. Peamised konfliktid planeeringute kontekstis on Majandus- ja K ommunikatsiooni ministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja K aitseministeeriumi huvide vahel , mis on kestnud ca 15 aastat . Lisaks sellele esitatakse sageli ka ühe ametkonna siseselt erinevaid seisukohti ning tõlgendusi. Oleme seisukohal, et need probleemid tuleb lahendada riigi tasandil, mitte panna omavalitsust rolli, kus ta peab lahendama riigi tasandil olevaid vastuolusid. Samas on tegemist just riigi tasandi taastuvenergeetika eesmärkide täitmisega. Positiivseks näiteks on siinkohal merealade planeeringu koostamine, kus erinevad ministeeriumid tegid tulemuslikku koostööd. Selgusetu on ka kogukondliku huvi fikseerimise juriidiline pool – millistel juhtude l on tegemist kogukondliku huviga, kuidas seda on võimalik lepinguliselt määratleda jne. Selge peab olema ka kogukondliku huv i ja võimaliku tekkiva korruptsiooni käsitlus, et see ei pärsiks tuuleparkide rajamist ning majandamist edaspidi . Kuigi sellesisulist analüüsi hetkel koostatakse (esialgsete andmete kohaselt peaks see valmima sel kuul), tuleb tagada, et nimetatud küsimus saab lahendatud ka õiguslikult. Planeeringumenetlusse tuleks kaasata kõik puudutatud isikud . Peame oluliseks pilootprojekti/-planeeringu koostamist mõne konkreetse omavalitsuse näitel. Varasem praktika on tõestanud pilootprojektide olulisust, see pole kasu vaid konkreetsele omavalitsusele vaid kogu sektorile. Praegu on käimas omavalitsuse eriplaneeringu I etapp (hankes polegi detailset lahendust tellitud) Lääne-Nigula vallas ning suurem tuule-energeetika planeerimise huvi on olnud Saarde vallas. Oleme praktikutena huvitatud osalemast edaspidi konstruktiivsetes aruteludes, mis võimaldavad esitatud probleeme ka praktikas lahendad a. Allakirjutanud: Eesti Planeerijate Ühing , Heiki Kalberg, [email protected] , 509 1874 Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Hendrik Puhkim , [email protected] , 5342 3684 Eesti Taastuvenergia Koda, Mihkel Annus, [email protected] , 5691 3094 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Terje Talv, [email protected] , 5063583 Koopia: Eesti Linnade ja Valdade Liit Saatja: Heiki Kalberg <[email protected]> Saadetud: 07.08.2020 14:42 Adressaat: <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Tuulikuparkide kavandamisest Tere! Esitan nelja organisatsiooni ühiskirja. Heade soovidega Heiki Kalberg Tel: 509 1874 AB Artes Terrae OÜ Eesti Planeerijate Ühing
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel