MÄÄRUS
06.08.2020 nr 47
Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava
tehnosüsteemi energiatõhususe hindamise ja
hinnangu kohta ehitisregistrisse kantavate andmete
loetelu ja esitamise kord1
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 693 lõike 6 alusel.
§ 1. Määruse kohaldamisala
Määrusega kehtestatakse olemasoleva hoone suurema kui 70-kilovatise nimivõimsusega kütte- või
jahutussüsteemi (edaspidi hoone olemasolev tehnosüsteem) ja olemasolevasse hoonesse
paigaldatava, seal asendatava või ümberehitatava energiatõhusust oluliselt mõjutava
tehnosüsteemi (edaspidi hoone paigaldatav tehnosüsteem) energiatõhususe hindamise ning
hinnangu kohta ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ja edastamise kord.
§ 2. Tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andmine
(1) Hoone olemasoleva tehnosüsteemi energiatõhususe hinnang antakse ehitisregistri andmete ja
kohapealse ülevaatuse (edaspidi ülevaatuse) alusel.
(2) Hoone paigaldatava tehnosüsteemi energiatõhususe hinnang antakse ehitusprojekti andmete
alusel.
(3) Kui ülevaatuse käigus ilmneb, et ehitisregistrisse pole kantud §-s 4 nimetatud andmeid või
ehitisregistrisse kantud andmed ei vasta tegelikkusele, määratakse §-s 4 toodud andmed
olemasolevate dokumentide alusel.
§ 3. Hinnangus sisalduvad üldandmed
Hinnangu andja kannab ehitisregistrisse:
1) hinnangu andja nime või ärinime, registrikoodi, aadressi, e-posti aadressi ja telefoninumbri;
2) hinnangu andja esindaja ees- ja perekonnanime, aadressi, e-posti aadressi ja telefoninumbri;
3) hinnangu andmise kuupäeva;
4) hoone tehnosüsteemi tehniliste andmete kindlaksmääramise viisi.
§ 4. Hinnangus sisalduvate hoone olemasoleva või paigaldatava tehnosüsteemi tehniliste
andmete loetelu
(1) Hinnangu andja kannab ehitisregistrisse küttesüsteemi soojusallika:
1) soojusvarustuse, soojusallika ja energiaallika liigi vastavalt ehitusseadustiku § 3 lõike 5 alusel
kehtestatud määrusele;
2) nimivõimsuse kilovattides;
3) kasuteguri protsentides või soojuspumba puhul selle soojusteguri.
(2) Kui küttesüsteem ei ole kombineeritud tarbevee soojendamise süsteemiga, siis kannab
hinnangu andja ehitisregistrisse tarbevee soojendamise süsteemi soojusallika kohta käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmed.
(3) Hinnangu andja kannab ehitisregistrisse jahutussüsteemi nimivõimsuse kilovattides.
(4) Hinnangu andja kannab ehitisregistrisse valgustussüsteemi:
1) nimivõimsuse kilovattides;
2) funktsionaalse ulatuse.
(5) Hinnangu andja kannab ehitisregistrisse automaatikasüsteemi:
1) olemasolu;
2) funktsionaalse ulatuse.
(6) Hinnangu andja kannab ehitisregistrisse lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootva
süsteemi nimivõimsuse kilovattides.
§ 5. Hoone olemasoleva või paigaldatava tehnosüsteemi energiatõhususe hinnang
(1) Hoone olemasoleva või paigaldatava tehnosüsteemi kohta esitab hinnangu andja ühe
järgnevatest arvamustest:
1) tehnosüsteem on töökorras ja selle energiatõhusus on optimaalne;
2) tehnosüsteem on töökorras, kuid selle energiatõhusust saab parandada;
3) tehnosüsteem on amortiseerunud.
(2) Energiatõhususe hinnangule lisatakse soovitused tehnosüsteemi energiatõhususe
parandamiseks, välja arvatud juhul, kui soovituse andmiseks puudub mõistlik võimalus või
vajadus. Soovituste loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas.
§ 6. Hinnangu edastamine ehitisregistrisse
(1) Tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andmine toimub üksnes läbi ehitisregistri.
(2) Isik, kes annab tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu, täidab ehitisregistri keskkonnas
nõutud infoväljad ning sisestab hinnangu andmise aluseks olevad lähteandmed. Üleslaetavate
andmete vorming peab vastama ehitisregistri tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andmise
keskkonnas esitatud nõuetele ja ei tohi olla krüpteeritud.
§ 7. Rakendussäte
Käesolevas määruses ehitisregistri kohta sätestatut ei kohaldata riigikaitselise ja julgeolekuasutuse
ehitises asuva tehnosüsteemi hindamisele.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L
153, 18.06.2010, lk 13–35), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/844
(ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91) ja määrusega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–
77);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust,
muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid
2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), muudetud nõukogu direktiiviga
2013/12/EL (ELT L 141, 28.5.2013, lk 28–29), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL)
2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL)
2018/2002 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77), komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/826
(ELT L 137, 23.5.2019, lk 3–9) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/944
(ELT L 158, 14.6.2019, lk 125–199).
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
Lisa: Tehnosüsteemi energiatõhususe hinnang ja energiasäästumeetmete loetelu
Majandus- ja taristuministri
... 2020. a määrus nr …
„Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamise ja
hinnangu kohta ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ja esitamise kord“
Lisa
Tehnosüsteemi energiatõhususe hinnang ja energiasäästumeetmete loetelu
Olemasoleva hoone kütte- ja jahutussüsteemi energiatõhususe hindaja valib hinnangu andmise
meetodid ja mahu, lähtudes parimast praktikast, hinnatavale tehnosüsteemile esitatavatest
nõuetest, ehitise kütte- või jahutusvajadusest. Olemasoleva hoone kütte- või jahutussüsteem
võib olla seejuures kombineeritud ventilatsioonisüsteemiga ning hõlmata ka tarbevee
soojendamise süsteemi.
Seejärel valib energiatõhususe hindaja allpool esitatud nimekirjast need kategooriad, mille osas
soovib ta esitada ettepaneku energiasäästumeetme rakendamiseks. Juhul kui küttesüsteem ei
hõlma tarbevee soojendamise süsteemi, esitab hindaja ettepaneku tarbevee soojendamise
süsteemis energiasäästumeetmete rakendamiseks, kasutades aluseks küttesüsteemi kohta
toodud meetmete nimekirja. Pärast konkreetse kategooria valikut täpsustab hindaja meetme
sisu. Pakutud meetmed peavad olema tehniliselt teostatavad ja majanduslikult põhjendatud.
KÜTTESÜSTEEM
küttesüsteemi energiatõhususe hinnang
terviklik asendamine
torustiku soojustamine
soojussõlme seadmestiku asendamine
kütteseadmete ning nende osade asendamine
süsteemi hüdrauliline tasakaalustamine
küttesüsteemi sektsioneerimine
küttekehade termostaatventiilide asendamine
muu (vaba sisestus)
JAHUTUSSÜSTEEM
jahutussüsteemi energiatõhususe hinnang
terviklik asendamine
jahutusseadmete ning nende osade asendamine
süsteemi hüdrauliline tasakaalustamine
vabajahutuse rakendamine
passiivse jahutuse rakendamine
muu (vaba sisestus)
VENTILATSIOONISÜSTEEM
ventilatsioonisüsteemi energiatõhususe hinnang
terviklik asendamine
ventilatsioonisüsteemi seadmete ning nende osade asendamine
õhuhulkade reguleerimine
muu (vaba sisestus)
27.07.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava
tehnosüsteemi energiatõhususe hindamise ja hinnangu kohta ehitisregistrisse kantavate
andmete loetelu ja esitamise kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Majandus- ja taristuministri määrus „Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi
energiatõhususe hinnangu andmise ja hinnangu kohta ehitisregistrisse kantavate andmete
loetelu ja esitamise kord“ kehtestatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 693 lõike 6 alusel.
Määrus on koostatud majandus- ja taristuministri määrusena, kelle vastutusvaldkondade hulka
kuulub vastavalt peaministri 1. mai 2019. a korraldusele nr 33 „Ministrite pädevus
ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ ka ehitusvaldkond. Määruse
koostamise tingis vajadus Eesti õigusesse üle võtta Euroopa Liidu ja Nõukogu direktiiv (EL)
2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja
direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75–91) (edaspidi
direktiiv 2018/844). Määruse koostamise tingib ka 01.07.2020 jõustunud „Ehitusseadustiku ja
teiste seaduste muutmise seadus“ (Riigikogu menetluses eelnõu 173 SE – edaspidi eelnõu 173
SE).
Käesoleva määrusega kehtestatakse EhS § 693 lõike 6 alusel olemasoleva sisekliima tagamisega
hoone või hoone osa kas suurema kui 70-kilovatise nimivõimsusega kütte- või jahutussüsteemi,
kas siis kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või mitte (edaspidi hoone olemasolev
tehnosüsteem) või hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava paigaldatava, asendatava või
ümberehitatava tehnosüsteemi (edaspidi hoone paigaldatav tehnosüsteem) energiatõhususe
hinnangu andmise ja hinnangu kohta ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ja esitamise
korra. Käesolev määrus asendab majandus- ja taristuministri 5. mai 2015. a määruse nr 39
„Soojus- ja jahutusseadme täpne määratlus, ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ning
edastamise kord“ (edaspidi MTM määrus nr 39). MTM määrus nr 39 on kehtestatud
ehitusseadustiku § 69 lõike 4 alusel. See EhS paragrahv (sh volitusnorm) on alates 1. juulist
2020. a kehtetu.
MTM määrusega nr 39 sätestati nõuded üksnes tehnosüsteemidele, mis tarbivad energiat.
Vastavalt direktiivile 2018/844 kohalduvad tehnosüsteemide nõuded edaspidi ka lokaalsetele
taastuvenergia süsteemidele ehk energiat tootvatele süsteemidele. Seega on käsitletud
tehnosüsteemide koosseisu laiendatud. Seoses sellega asendatakse tehnosüsteemide täiend
„olulise energiatarbega“ täpsustusega „hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav“. Nõuded
rakenduvad juhul, kui olemasolevasse hoonesse paigaldatakse uus tehnosüsteem või
asendatakse vana või ajakohastatakse olemasolevat, samuti rakenduvad nõuded ka
olemasolevale suurema kui 70-kilovatise nimivõimsusega kütte- või jahutussüsteemile
ehitustegevusest sõltumatult.
Käesoleva määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunikud Ivan Sergejev
(
[email protected], 639 7695) ning Margus Tali (teenistussuhe lõppenud). Käesoleva
määruse eelnõu koostamisel osales ka sama ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna
peaspetsialist Ülle Reidi (
[email protected], 6256 457).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (
[email protected], 625 6351).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb seitsmest paragrahvist.
Paragrahviga 1 sätestatakse määruse kohaldamisala.
Käesoleva määruse kehtestamine tuleneb vajadusest võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu ja
Nõukogu direktiiv (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete
energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta. Käesoleva määrusega
asendatav MTM määrus nr 39 tugines direktiivi 2010/31/EL algsele versioonile ja sätestas korra
kütte- ja jahutusüsteemide omaniku nõustamiseks ja nende süsteemide tehniliste andmete
kandmiseks ehitisregistrisse. Tegu oli hoonete energiatõhususe direktiivi artiklites 14 ja 15
sätestatud kütte- ja jahutusüsteemide regulaarse ülevaatuse meetme alternatiivmeetmega.
Direktiivis 2018/844 muudeti direktiiviga 2010/31/EL ettenähtud regulaarse ülevaatus- ja
alternatiivmeetmega kaasnevaid kohustusi. Direktiivi 2010/31/EL algne versioon sisaldas
nõuet kehtestada korrapärase ülevaatuse kohustus hoone kütmiseks kasutatavate üle 20 kW
nimivõimsusega kasutavatele süsteemidele ning üle 12 kW efektiivse nimivõimsusega
kliimaseadmete süsteemidele. Komisjoni poolt tehtud direktiivi 2010/31/EL mõjuhinnangus
leiti, et antud kütte- ja kliimasüsteemide ülevaatust käsitletavad sätted ei olnud tõhusad ega
praktikas piisavalt hästi rakendatavad. Sellest lähtuvalt keskenduti direktiiviga 2018/844 ainult
oluliselt suurema nimivõimsusega tehnosüsteemidele, tõstes olemasolevate kütte- kui
jahutussüsteemide ülevaatuse tegemise nõude 70 kW nimivõimsuse lävendile. Tulemusena
kohaldub uus määrus oluliselt kitsamale seadmete grupile, kui varasem MTM määrus nr 39
ning seega puudutab direktiiviga reguleeritud küte- või jahutussüsteemi nimivõimsuse lävend
eelduslikult olemasolevaid hooneid köetava pinnaga alates u 1500 m2 (sõltuvalt tehnosüsteemi
ülesehitusest). Uutele, asendatavatele või ümberehitatavatele tehnosüsteemidele kohaldub nõue
tehnosüsteemi hindamiseks igal juhul ning 70 kW nimivõimsuse miinimumlävend nende puhul
ei kehti.
Tehnosüsteemi andmed peavad olema ehitisregistris kajastatud lähtuvalt direktiivi 2018/844
artikli 1 osa 5 punktis 9 sätestatud nõuetest, mille järgi tehnosüsteemi energiatõhususe
hindamise tulemusi peab edastama hoone omanikule. See kindlustab, et hoone omanikul on aja-
ja asjakohane informatsioon oma hoones oleva tehnosüsteemi kohta, mille alusel ta saab hallata
oma kinnisvara nõuetele vastavalt ja vajadusel teha adekvaatseid otsuseid kinnisvara
parandamiseks. Lisaks on andmete kajastamine ehitisregistris kasulik ka statistilisel eesmärgil,
kuna see võimaldab näiteks riigil kaaluda potentsiaalsete säästumeetmete väljatöötamist ja
hinnata õigusaktides sätestatud nõuete toimivust. Ehitisregistri andmetele tuginedes on
võimalik välja tuua hetkeolukord ning pikema aja vältel tuvastada ka muudatusi täiendavaid
uuringuid tegemata.
Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse 01.07.2020 jõustunud
redaktsiooni paragrahvi 304 lõikele 2, hoone olemasoleva tehnosüsteemi energiatõhususe
hinnang antakse energiamärgise andmisel või 2025. aasta 1. jaanuariks.
Paragrahv 2 sätestab tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andmise protsessi.
Lõikes 1 sätestatakse, et kui tegu on hoone olemasoleva tehnosüsteemiga, peab sellise süsteemi
energiatõhusust hindama sõltumatult ehitustegevusest. Olemasoleva tehnosüsteemi
energiatõhusust peab hindama selle süsteemi kohta ehitisregistris olevate andmete ja
kohapealse ülevaatuse alusel.
Lõikes 2 sätestatakse, et kui tegu on hoone paigaldatava tehnosüsteemiga, siis hinnatakse
sellise tehnosüsteemi energiatõhusust ehitusprojekti andmete alusel, kuna selleks vajalikud
andmed sisalduvad ehitusprojekti koosseisus. See omakorda võimaldab saada selge
ettekujutuse tehnosüsteemi kõikidest energiatõhusust mõjutavatest parameetritest juba enne
ehituse algust.
Lõige 3 sätestab, et kui ülevaatuse teostamise käigus selgub, et ehitisregistris puuduvad
tehnosüsteemi kohta käivad andmed, siis määratakse andmed visuaalse ülevaatuse ja
olemasolevate dokumentide alusel. Olemasolevateks dokumentideks peetakse siinkohas silmas
nt ehitusprojekti, mille alusel tehnosüsteemi algupäraselt paigaldati, tehnosüsteemi kohta käivat
paigaldusjuhendit või muid dokumente, millest saab asjakohast teavet tehnosüsteemi kohta.
Paragrahvis 3 sätestatakse üldandmeid, mis peavad tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangus
sisalduma, nimelt hinnangu andja andmed, selle esindaja andmed (kui tegu on ettevõtjast
hinnangu andjaga), hinnangu andmise kuupäev ning hinnangu aluseks kasutatud andmete
kindlaksmääramise viis. Need andmed on vajalikud eelkõige järelevalve teostamiseks andmete
esitamise korrektsuse üle. Eelnõu koostamisel on lähtutud eeldusest, et tehnosüsteemide
energiatõhusust hindavad eelkõige energiamärgise andmiseks kutset omavad pädevad isikud.
Siiski ei ole eelnõus tehnosüsteemide hindamiseks kutsenõuet kehtestatud ja tehnosüsteemide
energiatõhususe hindamisel saab lähtuda EhS üldisest asjatundlikkuse põhimõttest, näiteks
tehnosüsteemi hindamist saab teostada ka kinnisvara korrashoiu kutsega isik või muu hinnangu
andmiseks vajalike teadmistega ja oskustega isik. Juhul kui hoone omanik ei ole pädev kütte-
või jahutusüsteemi energiatõhusust hindama, siis teostab energiatõhususe hinnangut vastava
pädevusega spetsialist. Andmete kindlaksmääramise viisina mõistetakse kohapeal
ülevaatamist, ehitisregistris sisalduvaid andmeid tehnosüsteemi kohta, tehnosüsteemi
kasutusjuhendit, ehitusprojekti või muud asjakohast infot, vastavalt sellele, mida käepärast on
ja millega saab kõige objektiivsemalt tehnosüsteemi energiatõhusust määrata. Andmete
kindlaksmääramise viisi ära mainimise nõue on oluline selleks, et hinnangu andmed oleks
võrreldavad ja andmete allikas oleks kontrollitav.
Paragrahvis 4 sätestatakse hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi kohta
ehitisregistrisse esitatavate andmete loetelu: lõikes 1 käsitletakse küttesüsteemi soojusallika
andmeid, lõikes 2 – tarbevee soojendamise süsteemi soojusallika andmeid, juhul kui lõikes 1
käsitletud küttesüsteem ei ole kombineeritud tarbevee soojendamise süsteemiga, lõikes 3 –
jahutussüsteemi andmeid, lõikes 4 – valgustussüsteemi, lõikes 5 – automaatikasüsteemi, ja
lõikes 6 – lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootva süsteemi andmeid. Hinnangu andja poolt
esitatavad andmed varieeruvad lähtuvalt tehnosüsteemi tüübist, näiteks automaatikasüsteemi
puhul pole mõtet nõuda selle energiatõhususe hinnangu esitamist, kuna automaatikasüsteem on
hoone energiatõhususe optimeerimiseks paigaldatav süsteem. Seega on automaatikasüsteemil
energiatõhususe suhtes abistav funktsioon ning kasulikuks informatsiooniks on pigem selle
olemasolu (jah / ei) ning selle ulatus, ehk määratlus, kas tegu on seadmeautomaatikaga või
hoone automaatikaga. Valgustussüsteemi ulatuse puhul mõistetakse samuti seda, kas tegu on
kogu hoone valgustussüsteemiga või konkreetse hoone osa valgustussüsteemiga.
Tehnosüsteemi energiatõhususe hindamise meetodid ja mahu määrab hinnangu andja, lähtudes
parimast praktikast, hinnatavale tehnosüsteemile esitatavatest nõuetest ja ehitise kütte- või
jahutusvajadusest. Võimalikult suures ulatuses on andmete loetelu koostamisel lähtutud MTM
määrusega nr 39 sätestatust.
Paragrahviga 5 sätestatakse tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu vormi.
Lõikes 1 sätestatakse, et hinnangu järeldusi saab olla kolm: a) tehnosüsteem on töökorras ja
selle energiatõhusus on optimaalne, b) tehnosüsteem on töökorras, kuid selle energiatõhusust
saab parendada, või c) tehnosüsteem on amortiseerunud. Hinnangu järelduste variandid on
lihtsustatud vältimaks erinevaid tõlgendusi tehnosüsteemi energiatõhususe kohta ning tagades
hinnangute masinloetavust.
Lõige 2 sätestab, et tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangule peab lisama soovitused
tehnosüsteemi energiatõhususe parandamiseks, välja arvatud juhul, kui neid
parandusettepanekuid pole võimalik mõistlikult realiseerida või puudub reaalne praktiline
vajadus nende järgi. Energiatõhususe parandamise ettepanekuid antakse kasutades alusena
käesoleva määruse lisa. Tegu on praktilise väärtusega sättega, mis võimaldab tehnosüsteemi
omanikul saada praktilisi soovitusi oma tehnosüsteemi töö parandamiseks, ning lähtuvalt sellest
taotleda sellisteks töödeks mõeldud meetmeid, kaasata finantseeringut ja põhjendada nende
vajadust.
Paragrahviga 6 kirjeldatakse tehnosüsteemi andmete edastamise korda, mille kohaselt
tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andev isik edastab andmed elektrooniliselt
ehitisregistrile läbi registri veebilehe.
Lõige 1 sätestab, et tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andmine toimub üksnes läbi
ehitisregistri. Tehnosüsteem peab olema ehitisregistris seotud ehitisega, millesse või mille
teenindamiseks seda paigaldati.
Lõikes 2 on selgitatud, et andmete esitamiseks peab tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu
andja täitma ehitisregistri vastavas keskkonnas nõutud infoväljad ning laadima üles
tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu koos selle andmise aluseks olevate lähteandmetega.
Üleslaetavate andmete vorming peab vastama ehitisregistri tehnosüsteemi energiatõhususe
hinnangu andmise keskkonnas esitatud nõuetele ja ei tohi olla krüpteeritud. Käesoleva määruse
jõustumise ajal esitab hinnangu andja tehnosüsteemi energiatõhususe hinnang koos selle
andmise aluseks olevate lähteandmetega ning, asjakohasel juhul, soovitustega ehitisregistrisse
elektroonilise dokumendina. Praeguste plaanide kohaselt tekib võimalus esitada hinnanguid
ehitisregistrisse masinloetaval kujul 2020. a lõpuks.
Paragrahvis 7 sisalduva rakendussäte kohaselt käesolevas määruses ehitisregistri kohta
sätestatut ei kohaldata riigikaitselises ja julgeolekuasutuse ehitises asuva tehnosüsteemi
hindamisele, ehk ei kohaldata nõuet esitada ehitisregistrisse tehnosüsteemi energiatõhususe
hinnang, hinnangu andja ja muud asjakohased andmed. Nimetatud säte on kooskõlas
ehitisregistri põhimääruse § 43 lõikega 2, mille kohaselt kantakse julgeolekuasutuse ehitise
kohta registrisse vaid selle katastritunnus, ehitise nimetus ja ehitise aadress. Muid andmeid, sh
andmeid tehnosüsteemide või nende energiatõhususe kohta, ehitisregistrisse ei kanta.
Nimetatud säte tähendab seda, et tehnosüsteemide hindamine tuleb küll läbi viia – lähtuvalt nii
direktiivi nõuetest, keskkonnasäästlikkuse põhimõttest, kui hoone omaniku enda huvidest,
kindlustades, et tal on aja- ja asjakohane informatsioon oma hoones oleva tehnosüsteemi kohta
– kuid seda ei tehta ehitisregistri elektroonilise keskkonna vahendusel. Selliselt, riigikaitselise
ja julgeolekuasutuse objekti puhul kujutab tehnosüsteemi energiatõhususe hinnang pigem
enesehinnangut ning on analoogne sama asutuse ehitusprojekti koostamise või ehitusloa
menetlemise protsessiga. Hinnangu esitamine toimub asutusele sobivas vormis – kas
paberkandjal või digitaalselt – ning hinnangule asutusesisese juurdepääsu ja hoiustamise
otsustab asutus lähtuvalt oma sisekorra eeskirjast.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on välja töötatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/844, millega
muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL
energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91) üle võtmiseks Eesti õigusesse.
Vastavustabel Euroopa Liidu õigusele on lisatud seletuskirjale (lisa 1).
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamisega ei kaasne olulisi mõjusid Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a
määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõikes 1 loetletud valdkondades.
Määrusega kehtestatavad nõuded võimaldavad jätkata Eestis kasutatavate hoone
energiatõhusust oluliselt mõjutavate tehnosüsteemide elektroonilise andmebaasi koostamist ja
arendamist, mis sai algatatud MTM määruse nr 39 kehtestamisega. Elektrooniline andmebaas
loob riigile võimalused ülevaate saamiseks ehitistes kasutatavate soojus- ja jahutusseadmete
kohta, ning hoone omanikele – nende vara seisust ja parandamise võimalustest. Ülevaadet on
vaja edaspidiste energiatõhususe meetmete ja poliitikate kavandamiseks ja rakendamiseks, ning
ka kehtestatud energiatõhususe nõuete täitmist.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid, tulusid ega tegevusi kohaliku
omavalitsuse üksustele ega riigile, sest tehnosüsteemide energiatõhususe hindamist ja
ehitisregistris kajastamist jätkatakse sarnaselt sellega, kuidas see toimus vastavalt MTM nr 39
sätestatud nõuetele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määrus esitati eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumiga,
Sotsiaalministeeriumiga, Kultuuriministeeriumiga, Kaitseministeeriumiga, Haridus- ja
Teadusministeeriumiga, Keskkonnaministeeriumiga, Siseministeeriumiga ning Eesti Linnade
ja Valdade Liiduga. Määrus esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Arhitektide Liidule, Omanike
Keskliidule, Eesti Ehitusinseneride Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti
Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusele,
Eesti Korteriühistute Liidule ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
Sotsiaalministeerium kooskõlastas määruse eelnõu märkusteta. Eesti Linnade ja Valdade Liit
kooskõlastas eelnõu märkusega, kõnealuse märkusega ei ole arvestatud, selgitused on toodud
seletuskirja lisas 2. Keskkonnaministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Siseministeerium
kooskõlastas eelnõu tingimusel, et arvestatakse nende poolt esitatud märkusega; märkusega on
arvestatud täielikult. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldas eelnõu kohta
arvamust, esitatud arvamusega on sisuliselt arvestatud, vastused nendele on koondatud
seletuskirja lisasse 2.
Majandus- ja taristuministri määruse
„Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamise ja
hinnangu kohta ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ja esitamise kord“
seletuskirja
Lisa
Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel
EL-i õigusakti EL-i õigusakti normi
EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks
Kommentaarid
norm ülevõtmise kehtestatavad riigisisesed
kohustus õigusaktid
Artikkel, lõige, Jah, ei, Paragrahv,
Pealkiri
punkt valikuline lõige, punkt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi
2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta
(ELT L 156, 19.6.2018, lk 75-91)
Hoone energiatõhusust oluliselt
mõjutavate tehnosüsteemide
energiatõhususe hinnangu
Art. 1 osa 5
Jah § 1‒6 andmine on selle määruse
punkt 9
sisuks ja seega on kogu määrus
koostatud direktiivi
ülevõtmiseks.
Majandus- ja taristuministri määruse
„Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamise ja hinnangu kohta ehitisregistrisse kantavate andmete
loetelu ja esitamise kord“
seletuskirja
Lisa 2
Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andmise ja hinnangu kohta ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ja
esitamise kord
Kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate tagasiside ja otsused arvestamise kohta
Esitaja Ettepanek Otsus
Tarbijakaitse ja Tehnilise Kuidas nähakse ette järelevalve - näiteks SK § 3 4 rida „Need Arvestatud sisuliselt. Tehnosüsteemide hinnanguid kasutatakse muu
Järelevalve Amet andmed on vajalikud eelkõige järelevalve teostamiseks andmete seas ka energiaauditide ja energiamärgiste väljastamisel.
esitamise korrektsuse üle“, kes ja kuidas selle üle järelevalvet Energiamärgiste andmine on regulaarne protsess, kuna energiamärgis
teeb? kehtib 10 a. Sellest tulenevalt, aktiivse järelevalve vajadus on pigem
väike. Lisaks, määruse aluseks oleva ehitusseadustiku ja teiste
Kui tehnosüsteemide energiatõhususe hindamine on osa hoonete seaduste muutmise seaduse (jõustunud 01.07.2020) seletuskirja
energiatõhususest ning selle järelevalve jääb TTJA-le, siis on see punktis 7 on käsitletud uute tegevustega kaasnevat võimalikku
täiendav kulu 1 ametikoha näol. Sest kui EhS-i muudatus järelevalve tegevust ning TTJA rahastamist järgmiselt:
rakendus, ei nähtud ette TTJA täiendavaid kulusid laadimistaristu „Aastaks 2025 … hoonete kütte- ja jahutussüsteemide energiatõhusust
ja kütte-jahutussüsteemide automaatikasüsteemide paigaldamise tuleb hinnata, juhul kui vastavad nõuded kohalduvad. Olemasolevatele
nõuete järelevalveks. Eelpool nimetatud 1 ametikoht leevendaks hoonetele kohalduvad uued nõuded võivad Tarbijakaitse ja Tehnilise
osaliselt TTJA ressursi vajadust ka teiste ülesannete täitmiseks. Järelevalve Ametile kaasa tuua täiendava kohustuse kontrollida
hoonete nõuetele vastavust. Hetkel on keeruline prognoosida, kas ja
kui palju, sellise ülesande rakendumine võib kaasa tuua täiendavat
finantseerimisvajadust. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
hinnangul võivad lisanõuded kaasa tuua ühe täiendava töökoha
vajaduse, mille prognoositav kulu on kuni 35 000€ alates aastast
2025.“
§ 2 lõige 1 Hoone olemasoleva tehnosüsteemi energiatõhususe Arvestatud sisuliselt. Ehitisregistri andmete kvaliteedi parendamine
hinnang antakse ehitisregistri andmete ja kohapealse ülevaatuse on pidev protsess. Hetkel on töös mitmeid vastavaid arendusi. Eraldi
alusel: Kes kontrollib et andmed on õiged ja andmed on edastatud?
järelevalve kehtestamist mingi konkreetse andmete tüübi järgi ei pea
õigeks.
§ 3 Hinnangus sisalduvad üldandmed: Kas määruses eneses ei Mitte arvestatud. Tegemist on EhS §-ides 24 – 25 sätestatud üldise
peaks täpsustama kes on hinnangu andja? Praegu selgitatakse seda printsiibiga, mis loetleb üles tegevusalad, mille puhul on ettenähtud
vaid SK-s kutsenõuded. Seaduse dubleerimine määruse tasandil ei ole vajalik.
Seletuskirja pt 2, paragrahvi 3 kohta: Kui läheb vaidluseks – siis Arvestatud sisuliselt. Juhul, kui tegu on eraõigusliku vaidlusega,
kes annab eksperthinnangu? hinnatakse tehnosüsteemi uuesti üle samaväärsete või paremate
kvalifikatsioonidega isiku poolt ning lõpplikku otsuse teeb kohus. Juhul,
kui tegu on avaliku õigusega, siis hinnangut hindab TTJA.
Siseministeerium Siseministeerium kooskõlastab eelnõu üksnes alltoodud märkusega Arvestatud. Määrusesse on lisatud paragrahv 7, mis käsitleb
arvestamisel. riigikaitselise ja julgeolekuasutuse haldusalas olevas hoones asuva
Eelnõu seletuskiri märgib: „Käesolev määrus asendab majandus- ja tehnosüsteemi energiatõhususe hindamist.
taristuministri 5. mai 2015. a määruse nr 39 „Soojus- ja
jahutusseadme täpne määratlus, ehitisregistrisse kantavate andmete
loetelu ning edastamise kord“ (edaspidi MTM määrus nr 39)“.
Määruse nr 39 § 1 välistas määruse reguleerimisalas olevate
julgeolekuasutuse seadmete andmete ehitisregistrisse kandmise.
Nimetatud määrus kehtis kuni 1. juuli 2020. a, kui jõustus
redaktsioon, millega tunnistati senine volitusnorm
ehitusseadustikus (§ 69 lg 4) kehtetuks. Kooskõlastamiseks
edastatud eelnõus selline välistus puudub.
Märgime, et Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 69
„Ehitisregistri põhimäärus“ § 43 lg 2 kohaselt kantakse
julgeolekuasutuse ehitise kohta registrisse katastritunnus, ehitise
nimetus ja ehitise aadress. Muid andmeid, sh andmeid
tehnosüsteemide või nende energiatõhususe kohta, me sinna esitada
ei soovi ning viimati nimetatud määrus seda ka ei nõua.
Seetõttu kooskõlastame eelnõu üksnes juhul, kui
julgeolekuasutustele on selge välistus andmete esitamise osas
tehtud.
Eesti Linnade ja Valdade Palume täiendada seletuskirja selgitusega, millest peab kohalik Mitte arvestatud. Ehitusprojekti koostamisel vastutab projektis
Liit omavalitsus hindaja asjatundlikkuse üle kontrolli teostamisel sisalduvate andmete õigsuse eest projekteerija. Projekteerija
lähtuma. kvalifikatsiooninõuded on sätestatud EhS §-des 24 – 25. Olemasolevate
tehnosüsteemide hindamisel teeb vajadusel järelevalvet TTJA.
Kohalikule omavalitsusele määruse kehtestamisega täiendavaid
kohustusi ei kaasne.