dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu "Ülevaade äridiplomaatia korraldusest" edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 6. august 2020
Viit
1.1-14/2020/4430-2
Registreeritud
6. august 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikontroll, Peeter Raudsepp, Martin Mark, Martti Kalvik
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-14/S Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-14/2020
Vastutaja
Andres Kikas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎1.1-1420204430-2 06.08.2020 Väljaminev kiri (1).bdoc560 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.07.2020 Kehtib kuni: 15.07.02025 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikontroll Teie 06.07.2020 nr 2-1/80047/5 [email protected] Kiriku 2/4 Meie 06.08.2020 nr 1.1-14/2020/4430-2 15013, Tallinn Tagasiside Riigikontrolli ülevaatele äridiplomaatia korraldusest Austatud Janar Holm Täname Riigikontrolli äridiplomaatia korralduse analüüsimise ja arvamuse avaldamiseks vastavasisulise ülevaate edastamise eest. Äridiplomaatia alased tegevused tervikuna on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi: EAS) oluline instrument Eesti eksportööride toetamisel ja aitamisel välisturgudele, samuti majanduse ja selle innovaatilisuse kasvatamisel läbi teadmusmahukate ning kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute kaasamise. Nii ekspordi kasvatamine kui välisinvesteeringute kaasamine on MKM-ile pikaajaline ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 kohaselt üks olulisemaid majanduspoliitilisi prioriteete, mida viiakse ellu eeskätt läbi EAS-i, kelle teenuste portfell võimaldab toetada ettevõtteid nende kogu arenguteekonna vaates ehk välisturgudele sisenemise eel, ajal ning järel. Ainuüksi 2019. a kasvas EAS-i toetatud ettevõtete müügitulu välisturgudel € 189M ja lisandväärtus € 55M ulatuses, mille tulemusena loodi mitu tuhat täiendavat töökohta ja suurenes riigile laekuv maksutulu. Arvestades äridiplomaatia vahetult positiivset mõju Eesti majanduskasvule ja riigi huvi antud valdkonda seetõttu tugevdada, kutsusime koostöös EAS-i ning Välisministeeriumiga (edaspidi: VM) 2017. a detsembris ellu „Eesti äridiplomaatia strateegia“, mille toel oleme võtnud eesmärgiks äridiplomaatia valdkonda strateegiliselt juhtida ja edasi arendada, õppides nii Eesti enda mineviku kogemusest kui ka teiste riikide parimatest praktikatest. Seetõttu on Riigikontrolli sissevaade teemasse meie seisukohalt väga oluline ja vajalik, mis aitab täiendavalt teadvustada ja tähelepanu pöörata nendele tugevustele, mis Eestile edu tagaks, aga ka kitsaskohtadele, mis meie täispotentsiaali äridiplomaatias endiselt takistab. Olulised tegevused, mille osas oleme tänaseks juba edusamme teinud, kuid millele peame seega ka edaspidiselt tähelepanu pöörama hõlmavad sealhulgas:  Ühtne riigiülene äridiplomaatiliste tegevuste eesmärgistamine ja koordinatsioon  aastapõhiste tegevuskavade loomine ja heakskiitmine valitsuse majandusarengu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 komisjonis, sisaldades sh EAS-i, MKM-i ja VM-i ülest tervikvaadet planeeritavatest tegevustest ning eesmärkidest (2020. a tegevuskava kiideti heaks 10.03 istungil);  ühtsete tööplaanide loomine valitud sihtturgudel;  mõõdetavate eesmärkide seadmine EAS-i ja VM-i välisesindajatele (VM-is hetkel sisuliselt juurutamisel);  sektoripõhiste väärtuspakkumiste loomine kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute tõhusamaks meelitamiseks;  vastastikku kooskõlastatud välisturgudele laienemise kava loomine EAS-i ja VM-i poolt väljaarendatud metoodika alusel;  visiitide ühtseks planeerimiseks visiitide ümarlaua ning visiidid.ee portaali ellu kutsumine ning rakendamine;  vastastikkune infole või infosüsteemidele ligipääsu võimaldamine (näiteks VM-i ligipääs EAS-i tegevuskavade süsteemidele, EAS-i ligipääs VM-i memodele, VM-i infosüsteemi arendus);  EASi ja VMi ühine teenuste kaardistus, vältimaks dubleerimist ning tagamaks ühtset klienditeekonda ja arusaadavaid kontaktipunkte;  EAS-i poolt rahastussüsteemi loomine, mis võimaldab toetada saatkondi täiendavate äridiplomaatiliste tegevuste elluviimisel;  EAS-i ja VM-i vahelised regulaarsed arutelud ja koostööarendused ühtse kliendihalduse tagamiseks (n-ö once-only printsiibi rakendamine) Nagu ka Teie ülevaade kinnitab on äridiplomaatia alane koostöö ja tulemuslikkus viimastel aastatel oluliselt paranenud, sihipäraselt on hakatud ellu viima äridiplomaatia strateegias kokkulepitud tegevusi. Samas, kuna kõiki soovitud muudatusi ei ole suudetud tänaseks piisavalt jõuliselt rakendada, on meie eesmärk kiirendada kokkulepitud koostööarenduste elluviimist ja tõhustada seeläbi infovahetust ning koordinatsiooni veelgi (nii omavahel kui väljapoole). Üheks väljundiks saab siin olla seega ka varasemalt sõlmitud kolmepoolse VM-MKM-EAS koostöömemorandumi uuendamine, mis lisaks äridiplomaatia strateegiale aitab kokku leppida rohkem tööalaseid aspekte jms. Tulevaste uute kokkulepete sõlmimisel ja seeläbi sh omavahelise vastutuse täpsustamisel, peame oluliseks nii eelnevat põhjalikku mõjude hindamist, mis võtab arvesse senist parimat praktikat ja tulemuslikkust (nii välisesinduste töös kui ettevõtluspoliitika juhtimisel ja rakendamisel), kui fakti, et asutuste ülene koordinatsioon on äridiplomaatia tegevuste elluviimisel möödapääsmatu. Eeltoodu on kooskõlas Riigikontrolli poolt ülevaates järeldatuga, ning viitab vajadusele täiustada eeskätt tänaseid protsesse ja kommunikatsiooni, mitte keskenduda ressursside ümbertõstmisele ühest haldusalast teise. Üheks olulisemaks teguriks äridiplomaatia alase koostöö edasiarendamisel on tulemusjuhtimissüsteemide ühtlustamine. EAS on konkreetsete eesmärkide ja tulemusnäitajate põhist tulemusjuhtimissüsteemi juurutanud põhjalikumalt alates 2018. a ning seda edukalt – 2019. a oli EAS-i ekspordinõunike otsene panus teenindatud Eesti eksportööride müügitulu kasvu sihtturgudel € 16,2M ning sellega ületati oluliselt ka seatud eesmärk ja toetati teenindatud ettevõtete ekspordikasvu antud sihtturgudel 18% ulatuses (Eesti eksport tervikuna kahanes samal ajal vastavatesse sihtriikidesse 1%). EAS-i välisinvesteeringute keskus ületas samuti 2019. a seatud eesmärgid ja kaasas (sh koostöös saatkondadega) kokku € 235M välisinvesteeringuid, toetades seeläbi 1241 täiendava töökoha loomist Eestis. Tulemusjuhtimissüsteemi edukale rakendamisele EAS-is on aidanud oluliselt kaasa EAS-i välisesindajate pikaajaline kogemus ja kompetentsus business-to-business suhete loomisel ning arendamisel. Seda kinnitab muu hulgas Eesti eksportööride valdavalt kõrge hinnang 2 (8) EAS-i välisesindajate teenuse kvaliteedile ja panusele, ning mida EAS teenindatud ettevõtetelt regulaarselt kogub. EAS on lähtuvalt senisest kogemusest ja tulemuslikkusest tutvustanud oma välisesindajate eesmärgistamise ja tulemusmõõdikute süsteemi detailselt ka VM-ile, kes plaanib oma tulemusjuhtimissüsteemi juurutada lähiajal, ning mis meie hinnangul aitab äridiplomaatilisele eesmärgistatusele ja tulemuslikkusele oluliselt kaasa. Järgnevalt mõned detailsemad seisukohad Teie peamistele tähelepanekutele: 1. Riigikontrolli tähelepanek (p 37): „ühiselt seatavad eesmärgid ja tööplaanide koordineerimine on eelduseks, et EASi välisesindajate ja saatkondade koostöös tekiks sünergia ja välistatud oleks dubleerimise risk.“ Meie seisukoht: Ühiste eesmärkide seadmine, tööplaanide koostamine ja koordineerimine EAS-i ning VM-i välisesinduste vahel on äridiplomaatia strateegia üks olulisemaid fookuseid. VM ja EAS on jaganud selleks vastastikku sihtturgude põhist infot (ootused ja plaanid nii eesmärkide kui tegevuste lõikes olulisematel sihtturgudel) ja suunanud välisesindajaid regulaarselt infot vahetama ning aastat ettevaatavalt ühiselt planeerima. Järgnevate aastate valguses on eesmärk ühtlustada tööplaanide ülesehitust ja detailsusastet nii riigiti kui EAS-i ning VM-i üleselt. Ettepanekud peatüki täiendamiseks:  Nagu ülevaate eri osades on viidatud (sh tähelepanek punktis 88), siis ühine infoväli on täna osaliselt tagatud kvartaalsete kolmepoolsete kohtumiste (MKM, VM, EAS), visiitide ümarlaudade (kus osalevad samuti täiendavad riigi ja erasektori partnerid), jooksvate tegevuspõhiste arutelude ning samuti koospaiknemise toel – seda riikides, kus see on võimalik ning asjakohane. Palume seega täpsustada lk 2, et osapooltel puudub täna eeskätt ühtne infohaldussüsteem, mida saaksid kasutada kõik äridiplomaatiaga kokkupuutuvad osapooled.  Palume arvestada lk 2 kokkuvõtte sõnastuses, et aastapõhiseid äridiplomaatia tegevuskavasid (sh eesmärgid, tegevused ning tulemusnäitajad asutuste lõikes) esitletakse ja kiidetakse heaks vähemalt kord aastas valitsuse majandusarengu komisjonis. Seeläbi on vähemalt kord aastas tagatud terviklik vaade äridiplomaatia eesmärkidele ja rakendamisele peamiste osapoolte koostöös.  Lk 3 on toodud Riigikogu väliskomisjoni 14. mai 2020 otsuses esitatud Riigikogu väliskomisjoni seisukoht „väliskomisjon on veendunud, et välismajandusega tegeleva ressursi koondamine välisministeeriumi haldusalasse aitab suurendada välismajanduspoliitikale suunatud vahendite kasutamise efektiivsust ja tulemuslikkust (struktuurimuudatus, et EAS-i ekspordinõunikke ja VM-i majandusdiplomaate juhitaks samast ministeeriumist);“. Palume võimalusel täiendada antud lõiku selgitusega, et MKM ja EAS ei olnud vastavale istungile kaasatud ning neilt ei küsitud Riigikogu väliskomisjoni poolt ka asjakohaseid analüüse, mis võimaldaksid hinnata, milline oleks välismajandusega tegelevate välisesindajate VM-i haldusalasse koondamise mõju.  Punktis 8 asendada sõna „ekspordinõunikust“ sõnaga „välisesindusest“.  Äridiplomaatia moodustab vaid ühe lüli riiklikest tegevustest, mida viiakse ellu Eesti majanduse ja ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks ning osana MKM-i juhitavast riiklikust ettevõtluspoliitikast. Palume seega punktis 11 toodu puhul parandada sõnastust järgnevalt: „Eesti majanduse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisse panustav äridiplomaatia valdkond koos vastavate tegevustega on jagunenud Välisministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel. Äridiplomaatiaga seotud olulisemaid küsimusi arutab peaministri juhitav valitsuse 3 (8) majandusarengu komisjon.“.  Palume lisada lk 10 tabelisse nr 2 järgnevad täpsustused: MKM-i puhul järgnevalt: o lisada tegevustena „ministri, kantsleri või asekantsleri poolt esindatavad äridelegatsiooniga visiidid sihtturgudele“ ja „rahvusvaheliste delegatsioonide vastuvõtmine ning neile parimate praktikate (sh ekspordi vaates) turundamine“ o üksuse puhul täiendada järgnevalt: „Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste suhete osakond, sh välisesindajad rahvusvahelistes organisatsioonides (EL, OECD)“ o sõnastada mainitud tegevus järgnevalt: „Riikliku ettevõtluspoliitika – mille olulisemateks osadeks ekspordi, välisinvesteeringute, turismi, tööstuse ja innovatsiooni valdkonna arendamine – kavandamine, juhtimine ning elluviimine“ EAS-i puhul järgnevalt: o Komplekssed teenused ettevõtete toetamiseks ekspordi suurendamisel. (eelnõustamine välisturule sisenemiseks, välisettevõtete ostusoovide teenindamine, ekspordipartneri sihtotsing, kontaktiotsing (kõikides maailma riikides), turuanalüüsid, sihtturuseminarid, ekspordi programm, arenguprogramm, personaalse väliseksperdi leidmine, jpm) o Sissetulevate ja väljaminevate ekspordivisiitide korraldamine (delegatsioonid ja programm). Portaali visiidid.ee haldamine o Investorvisiitide korraldamine Eestisse ja investorite peakontoritesse o Rahvusvaheliste klastrite, koostöövõrgutike jne ökosüsteemidega innovatsioonikoostöö arendamine o Eesti ärivõimalusi, ettevõtlussektoreid ja ärikeskkonda tutvustavad turundustegevused mainekujunduse ja kontaktide loomise eesmärgil o Uute väliskapitali ettevõtete Eesti maandamine o Eestis tegutsevate väliskapitalil ettevõtete järelteenindus, äride laiendamine, integreerimine ja lisandväärtuse tõstmine o Väliskapitali kaasamine Eesti ettevõtetesse o Investeerimiskeskkonna arendamine koostöös erinevate ministeeriumi poliitikakujundajatega vastavalt ettevõtluse vajadustele o Välisspetsialistide meelitamine, maandamine ja integreerimine Eesti tööjõuturule o e-Residentsuse ärimudelitel klientide Eesti maandamine ja nende äride laiendamine Eestis o Välisesindajate, Tallinna, Tartu, Pärnu, Rakvere ja Kuressaare kontorite töö koordineerimine EAS-i välisesindajate puhul järgnevalt: o Ettevõtete nõustamine turule sisenemisel o Kontaktide vahendamine ja loomine o Ekspordipartneri sihtotsingu teenus o Välisettevõtete ostusoovide teenindamine o Erinevatel ürituste (messid, seminarid, konverentsid) korraldamine ja nendel osalemine o Äridelegatsioonide korraldamine ja vastuvõtmine o Eesti innovatsiooni ja ettevõtlussektorite promomine ning müümine välisturgudel o Väärtuspakkumiste koostamine koostöös Tallinna kontoriga Tallinna, Tartu, Pärnu, Rakvere ja Kuressaare kontoritega o Investorite ja potentsiaalsete investorite visiitide korraldamine Eestisse. Investorite ümarlaudade ja tänuürituste korraldamine Eestis ja Välismaal o Investorteenindus uute ettevõtete maandamisest äride ja innovatsioonikoostöö 4 (8) jätkuarendamisteni 2. Riigikontrolli tähelepanek (p 45): „äridiplomaatia valdkonna arengut silmas pidades tuleb kõik äridiplomaatiliste välisesindajate asukohti puudutavad otsused ette valmistada Välisministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tihedas koostöös.“ Meie seisukoht: EAS, VM ja MKM on vahetanud kolmepoolselt infot nii välisturgude valiku aluseks oleva metoodika kujundamisel kui laienemiskavade kinnitamisel (sh valitsuse majandusarengu komisjoni 04.09.19 istungil). Samuti on EAS-i ja VM-i laienemisplaanid alati üheks arutelupunktiks regulaarsete kolmepoolsete (EAS-VM-MKM) kohtumiste käigus, et vajadusel kohandada laienemisplaane vastu muutunud turuolukorda (nt asendada üks sihtturg teisega või leppida kokku, kumb asutus ja miks peaks teatud turule esmalt laienema). EAS-i tegutsemine turul, kus puudub Eesti saatkond võib olla seejuures ajendiks viimase avamiseks seal. Lisaks on EAS-il suurem paindlikkus laieneda sihtriikide eri regioonidesse (nt Saksamaal on esindatus lisaks Berliinile nii Hamburgis kui Nürnbergis), lähtuvalt nende pakutavatest ärivõimalustest ning Eesti ettevõtete huvidest. Ettepanekud peatüki täiendamiseks: Punkti 44 sõnastuse puhul palume arvestada, et MKM-ile teadaolevalt ühtegi konkreetset, dokumenteeritud ettepanekut ja otsust välisesinduste liitmiseks 2019. aasta oktoobris ei tehtud. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister täpsustas küll Riigikogu väliskomisjoni 17. oktoobri 2019. aasta istungil1, et antud kavatsust [loe: EAS-i välisesinduste liitmine VM-i haldusalasse] ei ole välisministriga detailsemalt veel arutatud. 3. Riigikontrolli tähelepanek (p 51): „EASi välisesindajate eelarvet planeeritakse korraga 1–2 aastaks ning see tekitab riske valdkonna juhtimisel. Arvestades, et EASi rahastatakse suuresti Euroopa Liidu toetustest ja et järgmisel eelarveperioodil majandusarengule ettenähtud summad vähenevad, tuleb pikemas vaates otsustada, kuidas ja milliste välisturgudele suunatud ülesannete täitmist jätkatakse.“ Meie seisukoht: täpsustame, et pikaajaline rahastamismudel riigieelarvest puudub nii EAS-il kui VM-il. Välisesindajate tegevus on riigile tulumeede, mistõttu pooldame igati seda, kui tekib võimalus rahastada ekspordinõunikke (lisaks investorkonsultantidele) alternatiivselt ja pikaajaliselt riigieelarve baasrahastusest. Pikas perspektiivis on oluline, et riigi jooksvaid kulutusi ei kaetaks EL vahenditest. Kuna EAS-i kogemus ja tegevusmudel on pikaajaline ning end tänaseks tõestanud, siis on valitsus EAS-i välisesinduste võrgustiku arendamiseks enama kui 10 aasta jooksul rahastuse ka alati taganud. Samuti on EAS-il olnud paindlikkus kasutada vajadusel EL-i struktuurivahendeid ekspordinõunike finantseerimiseks, mis omakorda võimaldab tagada rahastuse järjepidevuse vähemalt 4–5. aastaks. Küll aga muutused struktuurivahendite mahus võivad piirata võimalusi aktiivselt laieneda uutele turgudele. 4. Riigikontrolli tähelepanek (p 69): „senise värbamispoliitika muutumine avatumaks ja paindlikumaks võimaldab palgata äridiplomaatiaks vajalike spetsiifiliste oskustega töötajaid, kuid siiski tuleks ka uusi diplomaate värvates silmas pidada nende potentsiaali täita äridiplomaadi rolli.“ 1 Riigikogu väliskomisjoni istungi protokoll nr 32 5 (8) Meie seisukoht: Arvestades, et äridiplomaatia on saatkondade üks kolmest peamisest fookusest, siis toetame igati selliste diplomaatide lähetamist, kes omavad kogemust või suutlikkust äridiplomaatia alaste tegevuste elluviimisse edukalt panustada. Konkreetselt saadikute puhul mõjutab see otseselt äridiplomaatiaga tegelevate alluvate juhtimist, suunamist ning seeläbi ka nende tulemuslikkust. 5. Riigikontrolli tähelepanek (p 77): „Välisministeeriumi välisesinduste ja EASi välisesindajate asjatundlikkus ja rollid on seni olnud erinevad, kuid teineteist täiendavad. Värvates äri- ja investeeringu-nõustajaid, kes tunnevad regiooni ja majandust, kuid kellel puudub diplomaatiline staatus, muudab Välisministeerium senist EASi välisesindajate ja diplomaatide rollijaotust. Dubleerimise ja konkureerimise riski saab vähendada, kui leppida kokku omavaheline tööjaotus nii laiemalt kui ka konkreetsetes sihtriikides.“ Meie seisukoht: valitsuse üks prioriteete on kasvatada riigi võimekust toetada Eesti eksportööre võimalikult paljudel turgudel. VM-i välisesinduste laiendamine sh eelmainitud äridiplomaatide näol aitab selle eesmärgi saavutamisele oluliselt kaasa. Nõustume seejuures, et sellise profiiliga esindajate värbamisel on omavaheline kooskõlastamine ja koordineeritus veelgi olulisem, vältimaks dubleerimist ning konkureerimist. EAS-i ja VM-i esindajate rollid on erinevad, mistõttu on soovitav suurendada VM-i võimekust ja inimressurssi, mida nt välisesindajate võrgustike ühendamine tingimata kaasa ei tooks. Samas on ressursi jaotamise seisukohalt heal koordinatsioonil tugev mõju. Näiteks leppisime käesoleva aasta kevadel kokku, et EAS laieneb Poola kõigepealt (lähtuvalt EAS-i valmisolekust ja toetamaks Poola turust huvitunud ettevõtteid kriisi ajal esimesel võimalusel) ning VM suunab oma ressursi mõnele teisele turule, mille vastu on Eesti ettevõtetel hetkel tugev huvi. Ettepanekud peatüki täiendamiseks: o Punktis 72 on öeldud, et „VM-i ja majandusdiplomaatide roll on eriti oluline kaugematele, tärkavatele turgudele sisenemisel, mis otseselt EASi prioriteetide hulka ei kuulu, kuid on teatud sektoritele kasvava tähtsusega.“. Palume antud sõnastuse puhul võtta arvesse, et kaugemad turud kuuluvad samuti EAS-i prioriteetide hulka. Sellest lähtuvalt on EAS esindatud täna USA-s, Indias, Singapuris, Hiinas, Jaapanis ja Araabia Ühendemiraatides. Laienemiskava kohaselt lisanduvad ka tulevikus täiendavad kaugemad, Euroopa-välised esindused. Tallinnas asuv Aasia Keskus pakub seejuures täna Eesti ettevõtetele samuti terviklikku lähenemist (n-ö one-stop-shop Aasia suunal), mis lähtuvalt ettevõtte vajadustest kombineerib sihturgudel tegutsevate välisesindajate ja EAS-i Tallinna kontori teenused, seda tihedas ja regulaarses koostöös VM-iga ning turgudel, kus ettevõtjad on huvi eeskätt üles näidanud. o Punktis 74 on selgitatud, et „Kattuvate ülesannetena võib EASi välisesindajate ja majandusdiplomaatide töös välja tuua ettevõtete nõustamise, turuanalüüsi, kohtumiste, sihtturuseminaride korraldamise, kontaktide vahendamise. Need tegevused moodustavad ka märkimisväärse osa majandusküsimustega tegelevate diplomaatide töökoormusest.“ Leiame, et kõiki nimetatud ülesandeid ei ole asjakohane nimetada kattuvateks, sest nende sisu, ulatus ja maht erinevad asutuste lõikes – seda eeskätt nõustamise ja turuanalüüside teenuse puhul, mille pakkumine on 100%-lt äridiplomaatiale keskenduvate EAS-i välisesindajate poolt oluliselt detailsem ja eksportöörile konkreetset kontaktide ning kohtumiste arvu võimaldav. Erinevustele välisesindajate töös viitavad nii Riigikontrolli punktis 77 toodud järeldus kui varasemad arutelud VM-iga. 6 (8) 6. Riigikontrolli tähelepanek (p 88): „esmasel juhtimistasandil on info liikumine asutuste vahel muutunud tõhusamaks, kuid jätkuvalt on probleem, et Välisministeeriumil ja EASil puudub ühine infoedastuskanal või -süsteem või -keskkond. See aitaks aga säästa tööaega, parandada infovahetuse kvaliteeti ja suurendada tegevuste sünergiat.“ Meie seisukoht: EAS-i välisinvesteeringute keskuse investorkonsultantidel ja EAS-i ettevõtluse ning innovatsioonikeskusel on kasutusel aastaid hästi toiminud kliendihaldussüsteemid, millega salvestatakse eksportööride ja partnerite infovahetus. See on üks kesksemaid tööriistasid, mis aitab kõigil EAS-i välisriikides asuvatel välisesindajatel, Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Kuressaares asuvate töötajate vahel vahetada ajakohast infot klientide tulemuslikumaks teenindamiseks. EAS on senise kogemuse pealt pakkunud ka VM-ile võimalust liikuda ühise andmete jagamise süsteemi poole, misläbi EAS koondaks tulemuslikkust puudutava info ja mis omakorda võimaldaks jälgida jagatud eesmärkide täitmist ühiselt ning terviklikult. Lisaks on VM-il arendamisel kõiki VM-i välisesindusi hõlmav infohaldussüsteem (nagu on viidatud ka punktis 87), mis avatakse ka EAS- ile ning pakub seeläbi alternatiivset lahendust vastastikku info kvaliteetsemaks vahetamiseks. Ettepanekud peatüki täiendamiseks: Punkti 79 kirjeldatu osas märgime, et EAS-i poolsel toe pakkumisel eksportööridele on olulisel kohal samuti kasvuprogrammid, mis seovad punktis 79 loetletud (koolitused, seminarid, ühisstendid jm) ja mitmed teised EASi teenused üheks tervikuks. 7. Riigikontrolli tähelepanek (p 102): „kui visiite juhivad ministrid, kantslerid või asekantslerid, oleks võimalik parema planeerimistööga visiitide avalikustamise aega varasemaks tuua. Kõik visiidid, mille toimumine on kokku lepitud, tuleks esimesel võimalusel lisada portaali visiidid.ee. See võiks olla ka toimunud visiitidest ülevaate, tagasiside saamise, turuvajaduste selgitamise koht, mis aitaks edasist tegevust veelgi paremini planeerida ja korraldada.“ Meie seisukoht: leiame, et visiidid.ee portaali kasutajaskonda ja väärtust aitaks suurendada visiitide toimumise pikem etteteatamisaeg. Võimalikult varajane visiidi ja visiidil kõrgetasemelise esindaja osaluse kinnitamine ning avalikustamine on MKM-ile ja EAS-ile ka üks olulisemaid prioriteete antud portaali edasiarendamisel. Selleks on toimunud ja jätkuvad edaspidiselt koostööarendused nii enda kui teiste haldusalade ministrite, asekantslerite ja kantsleritega, samuti ettevõtteid esindavate organisatsioonidega. Peamine kitsaskoht on seni olnud poliitikute tihedas ja muutlikus töögraafiks, mille planeerimises on ärivisiitide kuupäevade kinnitused jäänud tihtipeale vaid mõne kuu lõikesse. Selle lahendamiseks on juba mitmed kokkulepped juba tehtud. Mis puudutab visiitide järelkaja, siis toimiv tagasiside küsimise protsess on visiidid.ee portaali taustal olemas ka juba täna. EAS peab aga arvestama tagasiside küsimisel ja avalikustamisel nii selle valikulisuse kui osalt konfidentsiaalsuse nõuetega. Seetõttu ei avalikustata portaalis iga visiidi kohta laekunud tagasisidet ning seonduvaid jätkutegevusi. MKM, VM ja EAS annavad toimunud visiitidest ülevaate kord aastas valitsuse majandusarengu komisjonis. Lisaks toimuvad infovahetuse eesmärgil visiitide ümarlauad, kuhu kaasatakse ka teised ministeeriumid ning KTK. Lisaks rõhutame, et visiidid.ee portaali näol võimaldame täna ettevõtetele võrdsetel alustel kõrgetasemelise esindatusega visiidil osalemiseks kandideerimist. Seetõttu on MKM-i ja EAS-i huvi visiidid.ee portaali jooksvalt edasi arendada ning suurendada selle kasutajaskonda. Vastupidiselt on see ka aktiivse kasutajaskonna huvi, et selline keskkond eksisteeriks. 7 (8) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem Peeter Raudsepp väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister juhatuse esimees Andres Kikas 715 3402 [email protected] 8 (8)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel