Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Rahandusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/20-01720
Resolutsiooni teema: Nõukogu direktiiv maksustamisalase koostöö kohta
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 1 ja Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva
algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase
halduskoostöö kohta (COM(2020) 314, EISi toimiku nr: 20-1735).
Tähtaeg: 24.08.2020
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Rahandusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud
eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 14.08.2020
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 03.09.2020 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi §
6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (26.08.2020) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid
EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 24.08.2020.
Kinnitaja: Karin Kondor-Tabun, Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Euroopa Liidu asjade direktori
asetäitja ülesannetes
Kinnitamise kuupäev: 04.08.2020
Resolutsiooni koostaja: Ann Saks
[email protected], 693 5201
ANDMED Nimetus
Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL
ALGATUSE maksustamisalase halduskoostöö kohta
KOHTA
Eelnõu nr KOM(2020) 314 Esitamise kuupäev: 15.07.2020 Menetluskord EL-is: ühehäälsus
1
RKKTS § 152 lg 1
1. p1
- algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist
RKKTS § 1521 lg 1
SEISUKOHA 2. - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju
p2
VALITSUSSE
TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue
4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine)
5. VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is))
VALITSUSELE
Kuupäev
KOKis 26.08; EL menetluse
ESITAMINE VVs 3.09. ajakava
SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud Sotsiaalpartnerid,
MENETLUS min RAM ministeeriumid MKM huvigrupid
EELNÕU ÜLEVAADE
KOKKUVÕTE
EELÕU SISUST JA Ettepanekuga hakataks ELi maksustamise läbipaistvuse eeskirju kohaldama ka digiplatvormide
EESMÄRKIDEST suhtes. Selle eesmärk on tagada, et ka need isikud, kes teenivad raha kauba või teenuse müügist
digiplatvormidel, maksavad õiglase osa maksudest.
Ettepaneku järgi vahetaksid liikmesriigid automaatselt teavet tulude kohta, mida müüjad saavad
digiplatvormidelt. Nähakse ette aruandvate platvormihaldurite kohustus koguda ja kontrollida teavet
kooskõlas hoolsusmeetmetega. Platvormihaldurid peavad esitama teabe aruandlusega hõlmatud
müüjate kohta, kes kasutavad nende hallatavat platvormi oma kauba müümiseks, teenuste
osutamiseks või investeerimiseks või ühisrahastamise raames laenuandmiseks. Esitatud teave tuleb
edastada selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus aruandlusega hõlmatud müüja on resident, või
selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus kinnisasi asub.
See aitab maksuhalduritel identifitseerida olukordi, mille puhul peaks maksu maksma, aga vähendab
ka platvormide halduskulusid, kes seni peavad erinevaid aruandlusnõudeid täitma. Digiplatvormi
halduritele ettenähtud aruandlusnõuete aluseks on OECD-s tehtud töö.
Ettepanekuga tugevdatakse ja selgitatakse ka eeskirju muudes valdkondades, kus liikmesriigid
teevad koostööd maksualaste kuritarvituste vastu võitlemisel, näiteks ühiste maksuauditite kaudu.
Näiteks kehtestatakse pädeva asutuse kohustus vastata 30 päeva jooksul taotlusele, mis puudutab
teise liikmesriigi ametniku kohalolekut uurimise ajal. Samuti peaks 30 päeva jooksul vastama
taotluse saanud asutused teise liikmesriigi asutusele üheaegse kontrolli ettepaneku kohta.
VÕIMALIKUD
SOTS-MAJ.
MÕJUD
VÕIMALIKUD
ÕIGUSLIKUD
MUUDATUSED
MÕJU
EELARVELE
KOMMENTAARID
SEISUKOHAD
EESTI
SEISUKOHT
TEISTE RIIKIDE
SEISUKOHAD
KOMMENTAARID
1/1 Alustatud: 03/10/2006 13:42:00 Muudetud: 04.08.2020
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 7.1.1/20-1735 - COM(2020) 314 Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta
Arvamuse andmine eelnõu kohta Rahandusministeeriumile vastavalt Riigikantselei 04.08.2020 resolutsioonile.
Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Tähtaeg: 14.08.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/813d86d3-9df5-44a7-a0ad-4076921528a7
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/813d86d3-9df5-44a7-a0ad-4076921528a7?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal Fair taxation is one of the main foundations of the European social market economy and amongst the key pillars of the Commission’s commitment for “ an economy that works for people ” . Fair taxation promotes social justice and a level playing field in the EU. A fair tax system should be based on tax rules that ensure everybody pays their fair share, while making it easy for taxpayers, whether businesses or citizens, to comply with the rules. Fair and efficient taxation is crucial to safeguard sufficient revenues for public investment in people and infrastructure, while creating a business environment within the single market in which innovative firms can prosper. The COVID-19 pandemic adds urgency to the need to protect public finances and limit its socio-economic consequences. Member States will require adequate tax revenues to finance their considerable efforts to contain the negative economic impact of the measures against the COVID-19 pandemic, while ensuring that the most vulnerable groups do not bear the burden in raising these revenues. Ensuring tax fairness by preventing tax fraud, tax evasion and tax avoidance has become more important than ever. In this context, strengthening the administrative cooperation and exchange of information is crucial in the fight against tax avoidance and tax evasion in the Union. As stressed in the Commission Communication ‘Europe's moment: Repair and Prepare for the Next Generation’ , to ensure that solidarity and fairness is at the heart of the recovery, the Commission will step up the fight against tax fraud and other unfair practices. This will help Member States generate the tax revenue needed to respond to the major challenges of the current crisis. The present legislative proposal is part of a package for fair and simple taxation supporting the recovery of the EU, which includes a Communication for an Action Plan presenting a number of upcoming initiatives for fair and simple taxation supporting the recovery strategy , and a Commission Communication on Tax good governance in the EU and beyond , which will review the progress made in enhancing tax good governance in the EU but also externally and suggest areas for improvement. In the past years, the EU has focused its efforts on tackling tax fraud, tax evasion and tax avoidance and boosting transparency. While major improvements have been made in particular in the field of exchange of information, the evaluation of the application of Council Directive 2011/16/EU of 15 February 2011 on administrative cooperation in the field of taxation showed that there is still a need to improve existing provisions that relate to all forms of exchanges of information and administrative cooperation. In particular, the notions of foreseeable relevance and requests for information for a group of taxpayers emerged among the most problematic elements of the framework due to their lack of clarity. The evaluation also demonstrated that the rules for using simultaneous controls and allowing the presence of officials of a Member State during an enquiry in another Member State lacked a legal base in some of the national systems, which currently has the outcome of preventing the efficient use of those provisions. The 2018 report of the Joint Transfer Pricing Forum on transfer pricing controls within the EU discusses this point in more detail. The report drew on the existing practice of Member States to highlight current flaws and suggest possible improvements for the use of transfer pricing controls in two or more Member States. The report recommended to adopt “a coordinated approach to transfer pricing controls [that] would contribute to a better functioning of the internal market on two fronts: it would offer tax administrations a transparent and efficient tool to facilitate the allocation of taxing rights and also prevent the occurrence of double taxation and double non taxation” . There is therefore a clear need to improve the existing framework for exchange of information and administrative cooperation in the EU. Indeed, at the start of her mandate, the president of the Commission emphasised the need to examine how cooperation between national authorities can be improved . Improving the exchange of information and administrative cooperation in the EU plays a central role. In addition to reinforcing existing rules, the expansion of administrative cooperation to new areas is required in the EU, in order to address the challenges posed by the digitalisation of the economy and help tax administrations better and more efficiently collect taxes and keep pace with new developments. The characteristics of the digital platform economy make the traceability and detection of taxable events by tax authorities very difficult. The problem is intensified in particular when such transactions are engaged via digital platform operators established in another jurisdiction. The lack of reporting of income earned by sellers for providing services or selling goods through the digital platforms leads to a shortfall of Member States’ tax revenues. It also provides sellers with an advantage compared to those who are not active on digital platforms. If this regulatory gap is not addressed, the objective of fair taxation cannot be ensured. • Consistency with existing policy provisions in the policy area The proposed legislation addresses the broad political priority for transparency in taxation, which is a pre-requisite for effectively fighting against tax fraud, tax evasion and tax avoidance. In recent years, EU Member States agreed a series of legislative instruments in the field of transparency as part of which national tax authorities have to cooperate closely in exchanging information. Council Directive 2011/16/EU replaced Council Directive 77/799/EEC11 and marked the beginning of enhanced administrative cooperation amongst tax authorities in the EU. It established useful tools for better cooperation in the following fields: exchanges of information on request; spontaneous exchanges; automatic exchanges on an exhaustive list of fields (i.e. income from employment; director's fees; life insurance products not covered by other Directives; pensions; and ownership of and income from immovable property); the participation of foreign officials in administrative enquiries; simultaneous controls; and notifications of tax decisions to other tax authorities. The Council Directive 2011/16/EU was amended several times with the following initiatives: Council Directive 2014/107/EU of 9 December 2014 (DAC2) as regards the automatic exchange of financial account information between Member States based on the OECD Common Reporting Standard (CRS) which prescribes the automatic exchange of information on financial accounts held by non-residents; Council Directive (EU) 2015/2376 of 8 December 2015 (DAC3) as regards the mandatory automatic exchange of information on advance cross-border tax rulings; Council Directive (EU) 2016/881 of 25 May 2016 (DAC4) as regards the mandatory automatic exchange of information on country-by-country reporting (CbCR) amongst tax authorities; Council Directive (EU) 2016/2258 of 6 December 2016 (DAC5) as regards access to anti-money-laundering information by tax authorities; Council Directive (EU) 2018/822 of 25 May 2018 (DAC6) as regards mandatory automatic exchange of information in the field of taxation in relation to reportable cross-border arrangements. • Consistency with other Union policies The existing provisions of the Directive interact with the General Data Protection Regulation (GDPR) in several instances where personal data becomes relevant and at the same time include specific provisions and safeguards on data protection. The proposed amendments will continue to follow and respect these safeguards. Any possible negative impact on personal data will be minimised by IT and procedural measures. The exchange of data will pass through a secured electronic system that encrypts and decrypts the data and, in every tax administration, only authorised officials should have access to this information. As joint data controllers, they will have to ensure secure and specific data storage. The Commission is active in several policy areas relevant to the digital economy, including digital platform operators covered by the proposed initiative. The proposed initiative does not impinge on other simultaneously ongoing Commission projects, as it is specifically aimed at addressing certain tax related issues. It is without prejudice to any information requirements that may be considered for digital service providers as part of the Digital Services Act package in the context of the upcoming revision of the existing E-commerce Directive , or under an initiative aimed at improving the labour conditions of people working through digital platforms. The scope of the proposed rules includes crowdfunding services that consist of both investment- and lending-based crowdfunding. Considering this and in order to ensure consistency with the Union policies in the field of financial market regulation, the definition of crowdfunding services and service providers refers to the relevant legislation in that area. . 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis Article 115 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU) is the legal base for legislative initiatives in the field of direct taxation. Although no explicit reference to direct taxation is made, Article 115 refers to directives for the approximation of national laws as those directly affect the establishment or functioning of the internal market. For this condition to be met, it is necessary that proposed EU legislation in the field of direct taxation aims to rectify existing inconsistencies in the functioning of the internal market. Furthermore, given that the information exchanged under the Directive can be also used in the field of VAT and other indirect taxes, Article 113 of the TFEU is also quoted as a legal base. As the proposed initiative amends the Directive, it is inherent in it that the legal base remains the same. Indeed, the proposed rules that aim to improving the existing framework with respect to the exchange of information and administrative cooperation do not deviate from the subject matter of the Directive. Most notably, the envisaged modifications will provide a clear definition of foreseeable relevance and an explicit legal framework for the conduct of joint audits. The consistent application of these provisions can only be achieved through the approximation of national laws. In addition to the existing framework, the proposal introduces rules on reporting by digital platform operators as a response to problems arising out of the use of digital platforms in various activities. The digital nature of platforms allows sellers of goods and services to make use of such digital platforms for carrying out their activity, while potentially not reporting income earned in the Member State of their residence. As a consequence, the Member States suffer from unreported income and loss of tax revenue. Such a situation also gives rise to conditions of unfair tax competition against individuals or businesses that do not carry out their activities via digital platforms, which distorts the operation of the internal market. It follows that such a situation can only be tackled through a uniform approach, as prescribed in Article 115 TFEU. • Subsidiarity (for non-exclusive competence) The proposal fully observes the principle of subsidiarity as set out in Article 5 TFEU. It addresses administrative cooperation in the field of taxation. This includes certain modifications in the rules to improve the functioning of the existing provisions that deal with cross-border cooperation between tax administrations from different Member States. The proposal also involves extending the scope of automatic exchange of information to digital platform operators by placing an obligation on them to report on the income earned by sellers of goods and services who make use of the relevant platforms. The application of existing provisions of the Directive has shown significant discrepancies among Member States. While some Member States are willing to fully cooperate and exchange information, other Member States take a restrictive approach or even reject exchanges of information. Further, certain provisions have proved insufficient for addressing the needs of tax administrations in cooperating with other Member State(s) over time. In addition, the increased use of digital platforms for providing services and selling goods has led to inconsistent declarations of income by sellers, which poses a high risk of tax evasion. While a few Member States have imposed a reporting obligation in their national law, experience shows that national provisions against tax evasion cannot be fully effective, especially when the targeted activities are carried out cross-border. Legal certainty and clarity can only be ensured by addressing these inefficiencies through a single set of rules to apply to all Member States. The internal market needs a robust mechanism to address these loopholes in a uniform fashion and rectify existing distortions by ensuring that tax authorities receive appropriate information on a timely basis. A harmonised framework across the EU for reporting seems indispensable in particular in light of the prevalent cross-border dimension of the services provided by platform operators. Considering that the reporting obligation with respect to the income earned via the use of digital platforms aims to primarily inform tax authorities about activities with a dimension beyond a single jurisdiction, it is necessary to embark on any such initiative through action at the level of the EU, in order to ensure a uniform approach to the identified problem. Therefore, the EU is better placed than individual Member States to address the problems identified and ensure the effectiveness and completeness of the system for the exchange of information and administrative cooperation. First, it will ensure a consistent application of the rules across the EU. Second, all digital platforms in scope will be subject to the same reporting requirements. Third, the reporting will be accompanied with exchange of information and, as such, enable the tax administrations to obtain a comprehensive set of information regarding the income earned through a digital platform. • Proportionality The proposal consists of improving existent provisions of the Directive and extends the scope of automatic exchanges to certain specific information reported by the digital platform operators. The improvements do not go beyond what is necessary to achieve the objective of exchanges of information and more broadly, administrative cooperation. Considering that the identified distortions in the functioning of the internal market usually expand beyond the borders of a single Member State, EU common rules represent the minimum necessary for tackling the problems in an effective manner. Thus, the proposed rules contribute to a more clear, consistent and effective application of the Directive leading to better ways of achieving its objectives. The envisaged obligation of digital platform operators to report on the income earned by their users, i.e. the sellers, also offers a workable solution against tax evasion through the use of mechanisms for the exchange of information that have previously already been tried for DAC2 and DAC4. In this vain, one can claim that the proposed initiative represents a proportionate answer to the identified inconsistencies in the Directive and also aims to tackle the problem of tax evasion. • Choice of the instrument The legal base for this proposal is dual: Articles 113 and 115 TFEU, which lay down explicitly that legislation in this field may only be enacted in the legal form of a Directive. It is therefore not permissible to use any other type of EU legal act when it comes to passing binding rules in taxation. In addition, the proposed Directive constitutes the sixth amendment to the DAC; it thus follows Council Directives 2014/107/EU, (EU) 2015/2376, (EU) 2016/881, (EU) 2016/2258 and (EU) 2018/822 3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Evaluations of existing legislation In 2019, the Commission evaluated the effectiveness, efficiency, relevance, coherence and EU added value of existing rules concerning administrative cooperation in the field of direct taxation. The evaluation concluded that cooperation brings about important benefits, yet there is still scope for improvement. It demonstrated that differences persist in the way Member States exploit the available tools of administrative cooperation. The information exchanged could be used more efficiently and the benefits of cooperation could be analysed in a more comprehensive manner. Building upon the evaluation, this legislative proposal presents a set of specific interventions to improve the functioning of administrative cooperation. • Stakeholder consultations On 10 February 2020, the Commission launched a Public Consultation to gather feedback on the way forward for EU action on strengthening the exchange of information framework in the field of taxation. A number of possible options were presented and stakeholders gave their feedback in a total of 37 responses. In addition, the Commission carried out targeted consultations by holding a meeting on 27 February 2020 with various representatives of digital platform operators. There was a consensus among representatives of digital platform operators on the benefits of having a standardised EU legal framework for gathering information from platforms, as compared to several disparate national reporting rules. In addition, the representatives of digital platform operators have advocated for a solution similar to a one-stop-shop that can be found in VAT which would enable to report the information only to the tax administration in a Member State where the platform is resident. Concerning joint audits, the public consultation results stressed the need to enhance their role in the administrative cooperation framework at the EU level. • Member States’ consultations The European Commission carried out targeted consultations via a questionnaire for the Member States. In addition, o n 26 February 2020, DG TAXUD organized a meeting of Working Party IV and Member States had the opportunity to debate a possible proposal for an amendment to the DAC. The meeting focused on the reporting and exchange of information on income earned through digital platforms. Overall, broad support was recorded for a possible EU initiative for the exchange of information on income earned by sellers via digital platforms. A majority of Member States favoured a broad scope for the new legal framework that in addition to income from renting immovable property and the provision of personal services, would also include the sale of goods, rentals of any mode of transport and crowdfunding services. • Outcome of consultations Both public and targeted consultations seem to converge on the challenges that the new rules addressed to digital platform operators should aim to tackle: underreporting in the digital platform economy and inefficiencies; and the need to improve the current EU administrative cooperation framework, such as in the field of joint audits. • Impact assessment The Commission conducted an impact assessment of relevant policy alternatives which received a positive opinion from the Regulatory Scrutiny Board on 5 May 2020 (SEC(2020)271). The Regulatory Scrutiny Board made a number of recommendations for improvements that have been taken into account in the final impact assessment report (SWD(2020)131). Different policy options have been assessed against the criteria of effectiveness, efficiency and coherence in comparison to the baseline scenario. At the highest level of analysis, a choice is due between the status quo or baseline scenario and a scenario where the Commission would act by way of either a non-regulatory or a regulatory fashion. Non-regulatory action would consist in issuing a Recommendation. The regulatory option involved a legislative initiative to amend certain specific elements of the existing administrative cooperation framework. A legislative amendment was identified as a preferred option when it comes to amending existing rules, in order to ensure consistency and effectiveness. Regarding digital platform operators, the Impact Assessment indicates that the regulatory option at the EU level is the most appropriate for meeting the identified policy. The status quo or baseline scenario was shown to be the least effective, efficient or coherent option. Differently from the baseline scenario, an EU mandatory common standard would ensure that all EU tax administrations have access to the same type of data. In other words, an EU regulatory action would put all tax authorities on an equal footing when it comes to the access to information collected for an identified tax purpose. This also allows for the automatic exchange of information at the EU level on the basis of common standards and specifications. Once implemented, it is the only scenario in which the tax authorities in the Member State of a seller’s residence can verify that the seller has accurately reported its income earned via digital platforms, without the need for ad hoc, time consuming requests and inquiries. In addition, an EU mandatory common reporting standard would ensure that digital platform operators do not face fragmented national solutions when it comes to the tax related reporting obligations. Economic impacts Benefits The obligation to report income earned through digital platforms and the exchange of such information will help Member States receive a full set of information in order to collect tax revenues due. Common reporting rules will also help create a level playing field between sellers that use digital platforms and those that do not, and between digital platform operators, who currently may face very different reporting obligations. Transparency on income earned by the sellers with the use of digital platforms would increase the level playing field with more traditional businesses. Having a single EU mandatory instrument could also have positive social impacts and contribute to a positive perception of tax fairness and to a fair-burden sharing across taxpayers. It is assumed that the broader the scope of the rules, the stronger the perception of tax fairness, given that there are issues of underreporting across all types of activities. The same reasoning applies to benefits in terms of fair-burden sharing: the wider the scope of the intervention, the better Member States can ensure that taxes due are effectively collected. The fiscal benefits of EU action are much larger where the reporting obligation has a broad scope, i.e. it applies to all services and sale of goods. Limiting the scope solely to EU-based digital platforms could significantly decrease the tax revenues of each option. Costs Irrespective of the scope, the one-off costs derived from implementing automatic EU-wide reporting are estimated in the order hundreds of millions of euros for the totality of the digital platform operators and tax administrations, the recurrent costs in the order of tens of millions of euros. One-off and recurrent costs are mainly due to IT systems’ development and operations. Tax administrations will also incur enforcements costs. For the sake of cost efficency, the Member States are encouraged to enable digital reporting and ensure interoperability of systems and at data level between the digital platforms and tax administrations to the extent possible. • Regulatory fitness and simplification The proposal is designed to reduce regulatory burdens for digital platform operators, taxpayers and tax administrations. The preferred policy response represents a proportionate answer to the identified problem since it does not exceed what is necessary for achieving the objective of the Treaties for a better functioning of the internal market without distortions. Indeed, the common rules will be limited to creating the minimum necessary common framework for reporting income earned through a digital platform. For example: (i) The rules ensure that there is no double reporting (i.e. single point of registration and reporting); (ii) the automatic exchange is limited to the relevant Member States; and (iii) the imposition of penalties for non-compliance will remain under the sovereign control of Member States. In addition, harmonisation does not go further than ensuring that the competent authorities be informed about the income earned. Thereafter, it is for Member States to decide on the tax due. • Fundamental rights This Directive respects the fundamental rights and observes the principles recognised in particular by the Charter of Fundamental Rights of the European Union. In particular, the set of data elements to be transmitted to tax administrations are defined in a way to capture only the minimum data necessary to detect non-compliant underreporting or non-reporting, in line with the with the GDPR obligations. 4. BUDGETARY IMPLICATIONS See Legislative Financial Statement. 5. DETAILED EXPLANATION OF THE SPECIFIC PROVISIONS OF THE PROPOSAL The amendment proposes changes to the existing provisions on exchanges of information and administrative cooperation as well as extends the scope to the automatic exchange of information with respect to the information reported by digital platform operators. The rules on reporting for digital platform operators are inspired by the work done at the OECD. (i) Exchange of information on request • Foreseeable relevance Article 5a provides for a definition of the standard of foreseeable relevance that applies in case of a request for information. The definition lays down the elements of the standard and procedural requirements that the requesting authority has to observe. The request for information can relate to one or more taxpayers, as long as they are individually identified. As laid down in paragraph 10 of Article 8a, the standard of foreseeable relevance should not apply where request for information is sent as a follow up to the exchanged cross-border ruling or an advance pricing agreement pursuant to Council Directive (EU) 2015/2376 of 8 December 2015. Article 17(1) is amended in order to clarify the meaning of exhaustiveness of the usual sources of information. Before requesting information, the requesting authority is obliged to exhaust all of the usual sources of information that it could have used in the circumstances for obtaining the information requested and pursued all available means. However, if by doing so the requesting authority faces disproportionate difficulties and runs the risk of jeopardising the achievement of its objectives, the obligation does not apply. In case the requesting authority did not respect this obligation, the requested authority may refuse to provide the information. Amendment to Article 20(2) will ensure the forms for the exchange of information on request are adapted accordingly. • Group requests Article 5b addresses group requests in the context of a request for information. Group requests relate to a group of taxpayers that cannot be individually identified, but are instead described by a common set of characteristics. Due to the nature of the request, the required information varies if a request is related to an individual taxpayer. Thus, the standard of foreseeable relevance as defined in Article 5a does not apply. Instead, the requesting authority has to provide to the requested authority a set of information including (i) a comprehensive description of the characteristics of the group; and (ii) an explanation of the applicable law and of the facts and circumstances that led to the request. (ii) Automatic exchange of information • Categories of income Article 8(1) lays down the categories of income subject to mandatory automatic exchange between the Member States. Royalties are added to the categories of income which are subject to the exchange of information. The amendment will oblige the Member States to exchange all information that is available, but on at least two for taxable periods until 2024 and on at least four categories of income with other Member States with respect to taxable periods as of 2024 in accordance with Article 8(3). • Reporting rules for platform operators will be subject to mandatory automatic exchange of information Article 8ac lays down the scope and conditions for the mandatory automatic exchange of information which will be reported by platform operators to competent authority. Detailed rules are laid down in Annex V. As a first step, the rules provides for an obligation on the reporting platform operators to collect and verify the information in line with due diligence procedures. As a second step, the reporting platform operators have to report information on the reportable sellers, which use their platform on which they operate, to sell their goods, provide their services or invest and lend in the context of crowdfunding. The third step is about communicating the reported information to the competent authority of the Member State where the reportable seller is a resident or to the competent authority of the Member State where the immovable property is located. Scope Annex V, Section I provides for definitions which determine the scope of the rules for reporting. Who bears the burden of reporting The rules include definitions of what is a Platform, Platform Operator and Reporting Platform Operator. The concept of a Platform does not include software exclusively allowing the (i) processing of payments, (ii) users to list or advertise a Relevant Actvity, or (iii) redirecting or transferring of users to a Platform. A Reporting Platform Operator is any platform operator that is either a tax resident in a Member State or is incorporated under the laws of a Member State or has its place of management or a permanent establishment in a Member State (commonly referred as ‘EU platforms’). In addition, the scope of the rules also includes platform operators which do not meet any of these conditions but facilitate the performance of a relevant activity by reportable sellers that are residents for the purposes of this Directive in a Member State or with respect to the rental of immovable property located in a Member State (commonly referred as ‘foreign platforms’). In order to be active within the Union, such platforms have to register in a Member State (i.e. single registration) in accordance with Article 8ac(4). Annex V, Section IV, paragraph F lays down the details of the registration. In order to ensure uniform conditions for the implementation of the proposed rules and more precisely, the registration and identification of Reporting Platform Operators, subparagraph 3 of Article 8ac(4) confers the implementing powers to adopt a standard form to the Commission. These powers shall be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council. Platform operators already identified for VAT purposes within the Union shall not register in any Member State other than that of VAT identification. Which activities are reportable A Relevant Activity includes the rental of immovable property, the provision of personal services, the sale of goods, the rental of any mode of transport, and investment and lending in the context of crowdfunding. A Relevant Activity shall not include an activity carried out by a Seller acting as an employee of the Reporting Platform Operator. A Personal Service is a service involving time- or task-based work performed by one or more individuals that act either independently or on behalf of an Entity. This service is carried out at the request of a user, either online or physically offline after having been facilitated via a platform. Whose activities are reportable A Seller is a platform user that is registered on the platform and carries out any of the Relevant Activities. A governmental entity is not considered as a Seller. An Active Seller is any seller that provided Relevant Activity during the reportable period. A Reportable Seller is any Active Seller that during the reportable period (i) had its primary address in a Member State, or (ii) had a TIN or VAT identification number issued in a Member State, or (iii) for a Seller that is an entity, had a permanent establishment in a Member State. A Reportable Seller fulfilling any of the listed conditions shall be considered as a resident in a Member State for the purposes of this Directive. In addition, any Active Seller that rented out immovable property located in a Member State during the reportable period is also a Reportable Seller. Only the activities of a Reportable Seller are reportable. Due diligence procedures A Reporting Platform Operators shall carry out due diligence procedures laid down in Annex, Section II in order to identify Reportable Sellers. Paragraph B, Section II lays down the specific information that a Reporting Platform Operator needs to collect on a Reportable Seller. A Reporting Platform Operator must verify the collected information using all information and documents available to the Reporting Platform Operator in its records, as well as any electronic interface made available by a Member State or the Union free of charge to ascertain the validity of the TIN or VAT identification number. Alternatively, the Reporting Platform Operator can directly confirm the identity and residence of a Seller through an electronic identification service made available by a Member State or the Union. A Reporting Platform Operator shall consider a Seller resident in the Member State of the Seller’s Primary Address. Where different from the Member State of the Seller’s Primary Address, a Reporting Platform Operator shall consider Seller resident also in the Member State of issuance of TIN or VAT identification number or the Member State where the Seller has a permanent establishment. In case the Reporting Platform Operator uses the electronic identification service made available by a Member State or the Union, then the Seller is considered a resident in each Member State confirmed by such electronic identification service. A Reporting Platform Operator shall collect the required information, verify it and have it available by 31 December of the Reportable Period. A Reporting Platform Operator may rely on the due diligence procedures conducted in previous Reportable Periods, provided that (i) the required information has been collected or verified within the last 36 months, and (ii) it does not have reason to know that the information collected has become unreliable or incorrect. A Reporting Platform Operator may designate another Platform Operator or a third party to assume the obligations with respect to due diligence procedures. Reporting to the competent authority The information, as collected and verified, shall be reported within one month following the end of the Reportable Period in which the Seller is identified as a Reportable Seller. Reporting shall only take place in one Member State (i.e. single reporting). A Reporting Platform Operator that is an ‘EU platform’ shall report in the Member State in which it fulfils any of the conditions listed in Section I, paragraph A(3) point (a). In the event that it fulfils any of these conditions in more than one Member State, the Reporting Platform Operator shall elect one Member State in which to report. A Reporting Platform Operator that is a ‘foreign platform’ shall report in the Member State in which it has registered in accordance with Article 8ac(4). Information about the Consideration and other amounts shall be reported in respect of the quarter of the Reportable Period in which the Consideration was paid or credited. The definition of the Consideration excludes any fees, commissions or taxes withheld or charged by the Reporting Platform. In accordance with amended Article 25(3), the Reporting Platform Operators have to inform each individual concerned that information relating to this individual will be collected and reported to the authorities pursuant to this Directive and provide all information the data controllers are required to provide under the GDPR. The Platform Operators have to supply each individual all information and in any case, before the information is reported. This is without prejudice to data subject’s right under the GDPR. Automatic exchange of information reported by the Platform Operators The information reported by Platform Operators has to be communicated by the competent authorities of the Member States where the reporting took place to the Member States where the Reportable Seller is a resident within the meaning of Annex V, Section I, paragraph B(3)and/or the immovable property is located. Paragraph 2 of Article 8ac lays down which information shall be reported to those Member States. The exchange will take place within 2 months following the end of the reportable period. Such timely exchanges will provide the tax authorities with a complete set of information, to allow for preparing pre-populated yearly tax assessments. The automatic exchange of information will take place electronically via the EU common communication network (CCN) by using an XML schema developed by the Commission. Effective implementation and the closure of accounts of the Sellers If a Reportable Seller does not provide the required information after two reminders, the Reporting Platform Operator has to close the account of such Seller and prevent the Seller from re-registering on the Platform for the period of six months or withhold the payment of the Consideration to the Seller (Section IV, paragraph A). Effective penalties for non-compliance at national level Article 25a on penalties is amended to include information reported by Platform Operators in accordance with Article 8ac. This is to ensure that Member States provide for penalties to apply to cases where the obligations laid down in this Directive are not respected. The penalties provided for shall be effective, proportionate and dissuasive. (iii) Administrative cooperation • Presence of officials of a Member State during an enquiry in another Member State The amendment to Article 11(1) introduces an obligation on the requested competent authority to respond to a request for the presence of an official of another Member State during an enquiry. The deadline for response is 30 days to confirm its agreement or a reasoned refusal to the requesting authority. Article 11(2), as amended, enables interviewing individuals and examining records without the limitation of national law of the requested Member State. The option to participate in administrative enquiries through the use of electronic means of communication was also added, to address the new modes of communication. • Simultaneous controls Article 12(3) was amended in order to provide for a deadline of 30 days within which the requested authorities have to respond to the proposal for a simultaneous control. • Joint audits Section IIa is added to the Directive to lay down an explicit and clear legal framework for the conduct of joint audits between two or more Member States. Article 12a(1) includes a definition of what is a joint audit: an administrative enquiry jointly conducted by the competent authorities of two or more Member States. The competent authorities of the Member States involved proceed, in a pre-agreed and co-ordinated manner, to examine a case linked to one or more persons of common or complementary interest to them. Request for a joint audit By a competent authority of a Member State Article 12a(2) addresses the situation where a competent authority of a Member State requests a competent authority of another Member State to jointly conduct an audit. The requested authority shall respond to the request within 30 days from the receipt of the request. A request may be rejected on justified grounds. Paragraph 3 of Article 12a gives a non-exhaustive list of reasons for rejection. By a person Article 12a(4) addresses a situation where a person requests a competent authority of two or more Member States to jointly conduct an audit. The requested authorities have to respond to the request within 30 days from the receipt of the request. A request may be rejected and the reasons for the rejection have to be notified to the requesting person. The meaning of a person is defined in Article 3 of the Directive 2011/16/EU. The procedure Article 12a(5) clarifies that the exchange of information related to commercial, industrial or professional secrets or to a commercial process, or information the disclosure of which would be contrary to public policy, should not be refused in the context of a joint audit. Such exchanged information should however remain confidential among the engaged competent authorities and not be disclosed to third parties. Article 12a(6) determines that the joint audit shall be carried out in accordance with the procedural agreements applicable in the Member State where the actions of an audit take place. The evidence collected during the joint audit should be mutually recognised by all competent authorities of the participating Member State(s). Article 12a(10) deals with the linguistic arrangements for joint audits and details that these shall be agreed by the Member States involved. Final report Article 12a(7) lays down an obligation on the competent authorities of participating Member States to agree on the facts and circumstances of the case and calls upon competent authorities of Member States to endeavour to reach an agreement on how to interpret the tax position of the audited person(s). The conclusions of the joint audit need to be presented in a final report. The final report of the joint audit should have equivalent legal value to the relevant national instruments that are issued as a result of an audit in the participating Member States. In accordance with Article 12a(9), the outcome of the joint audit and the final report should be notified to the audited person(s) within 30 days of the issuance of the final report. Corresponding adjustment Article 12a(8) establishes an obligation for Member States pursuant to which in transposing the Directive, Member States have to provide for the legal framework that allows them to perform corresponding adjustments. (iv) Other provisions • Use of exchanged information Article 16(1) is amended in order to clarify that the information exchanged under this Directive can be used for the administration, assessment and enforcement of VAT and other indirect taxes. • Mandatory communication of evaluation results Article 23(2) is amended to create an obligation for Member States to examine and evaluate, in their jurisdiction, the effectiveness of administrative cooperation under the Directive and communicate the results of their evaluation to the Commission on an annual basis. • Suspension of exchanges Article 25(5) enables Member States to mitigate the risks of data breaches in the context of the exchange of information. In the event of a personal data breach, competent authorities of Member States, as joint data controllers, may decide to ask the Commission to suspend exchanges of information with the Member State(s) where the breach occurred. The Commission shall restore the process for the exchanges of information after the competent authorities ask the Commission to enable again the exchanges of information under this Directive with the Member State where the breach occurred. Such suspension comes in addition to the measures required under GDPR to address the data breach. 2020/0148 (CNS) Proposal for a COUNCIL DIRECTIVE amending Directive 2011/16/EU on administrative cooperation in the field of taxation THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION , Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Articles 113 and 115 thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, After transmission of the draft legislative act to the national parliaments, Having regard to the opinion of the European Parliament , Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee , Acting in accordance with a special legislative procedure, Whereas: (1) In order to accommodate new initiatives of the Union in the field of tax transparency, Council Directive 2011/16/EU has been the subject of a series of amendments over the last years. These changes mainly introduced reporting obligations, followed by communication to other Member States, related to financial accounts, advance cross-border rulings and advance pricing arrangements, country-by-country reports and reportable cross-border arrangements. In such a way, these amendments extended the scope of the automatic exchange of information. The tax authorities now have a broader set of cooperation tools at their disposal, to detect and tackle forms of tax fraud, tax evasion and tax avoidance. (2) In the past years, the Commission has been monitoring the application and, in 2019, completed an evaluation of Directive 2011/16/EU . While significant improvements have been made in the field of automatic exchange of information, there is still a need to improve existing provisions that relate to all forms of exchanges of information and administrative cooperation. (3) Pursuant to Article 5 of Directive 2011/16/EU, following a request of a requesting authority, the requested authority is to communicate to the requesting authority any information it has in its possession, or that it obtains as a result of administrative enquiries, which is foreseeably relevant to the administration and enforcement of the domestic laws of the Member States concerning the taxes falling within the scope of that Directive. To ensure effectiveness of the exchanges of information and prevent unjustified refusals of requests, as well as to provide legal clarity and certainty for both tax administrations and taxpayers, the standard of foreseeable relevance should be clearly delineated. In this context, it should also be clarified that the standard of foreseeable relevance should not apply to requests for additional information following an exchange of information in accordance with Article 8a of Directive 2011/16/EU concerning an advance cross-border ruling or an advance pricing arrangement. (4) In the practical experience of tax administrations, there is sometimes a need for addressing requests for information that concern groups of taxpayers who cannot be identified individually, but rather can only be described on the basis of a common set of characteristics. Considering this, it is necessary to grant tax administrations the possibility to make group requests for information. (5) It is important that information related to income derived from intellectual property be exchanged between Member States, as this is prone to profit shifting arrangements due to its highly mobile underlying assets. Therefore, royalties should be included in the categories of income subject to mandatory automatic exchange of information in order to improve the fight against tax fraud, tax evasion and tax avoidance. (6) The digitalisation of the economy has been growing rapidly over the last years. This has given rise to an increasing number of complex situations linked to tax evasion. The cross-border dimension of the services offered through the use of digital platform operators has created a complex environment where it can be challenging to enforce tax rules and ensure tax compliance. Tax compliance is suboptimal and the value of unreported income is significant. Member States' tax administrations have insufficient information to correctly assess and control gross income earned in their country from commercial activities performed with the intermediation of digital platforms. This is particularly problematic where the income or taxable amount flows via platforms established in another jurisdiction. (7) Tax administrations frequently request information from digital platform operators. This causes platform operators significant administrative and compliance costs. At the same time, some Member States have imposed a unilateral reporting obligation, which creates an additional administrative burden for platform operators, as they have to comply with multitude of national standards of reporting. It would therefore be essential that a standardised reporting obligation apply across the internal market. (8) Considering that most of the income or taxable amounts of the sellers on digital platforms flow cross-border, the reporting of information related to the relevant activity would bring additional positive results if this were also communicated to the Member States that would be eligible for taxing the earned income. In particular, the automatic exchange of information between tax authorities is crucial in order to provide those authorities with the necessary information to enable them to assess income taxes and VAT due in an appropriate manner. (9) To ensure the proper functioning of the internal market, the design of reporting rules should be efficient yet simple. Recognising the difficulties in detecting taxable events that occur while performing a commercial activity which is facilitated through digital platforms and also taking account of the additional administrative burden that tax administrations would have to face in such a case, it is necessary to impose a reporting obligation on platform operators. The platform operators are better placed to collect and verify the necessary information on all sellers operating on and making use of a specific platform. (10) Given the wide use of digital platforms in performing commercial activities, both by individuals and entities, it is crucial to ensure that the information is reportable regardless of the legal nature of the seller. Nevertheless, an exception should be provided for governmental entities, which should not be captured by the reporting obligation. (11) The reporting of income earned through such activities should provide tax administrations with a comprehensive set of information necessary for correctly assessing the income tax due. (12) For the sake of simplification and mitigation of compliance costs, it would be reasonable to require platform operators to report income earned by the sellers through the use of the platform in one single Member State. (13) Given the digital nature and flexibility of digital platforms, the reporting obligation should extend to those platform operators that perform commercial activity in the Union but are neither residents for tax purposes, nor incorporated or managed nor have a permanent establishment in a Member State. This would ensure a level playing field among the platforms and prevent unfair competition. In order to facilitate this, foreign platforms should be required to register and report in one single Member State for the purpose of operating in the internal market. (14) Considering the developments in the digitalised economy, the reporting of commercial activity should include the rental of immovable property, personal services, sales of goods, the rental of any mode of transport and investing and lending in the context of crowdfunding. Activities carried out by a seller acting as an employee of the platform operator should not fall within the scope of reporting. (15) The objective of preventing tax evasion and avoidance could be ensured by requiring digital platform operators to report income earned through platforms at an early stage, before the national tax authorities carry out their yearly tax assessments. To facilitate the work of Member States’ tax authorities, the reported information should be exchanged within one month following the reporting. In order to facilitate the automatic exchange of information and enhance the efficient use of resources, exchanges should be carried out electronically through the existing common communication network (‘CCN’) developed by the Union. (16) The evaluation of Directive 2011/16/EU carried out by the Commission demonstrated the need for consistent monitoring of the effectiveness in the application of that Directive and of the national transposing provisions enabling this application. In order for the Commission to continue to properly monitor and evaluate the effectiveness of the automatic exchanges of information under Directive 2011/16/EU, Member States should be obliged to communicate the statistics on such exchanges to the Commission on an annual basis. (17) It is necessary to strengthen the mechanisms of Directive 2011/16/EU regarding the presence of officials of the tax administration of one Member State in the territory of another Member State and the carrying out of simultaneous controls by two or more Member States in order to ensure their effective application. It follows that responses to requests for the presence of officials of another Member State and for simultaneous controls should be provided within a specified timeframe. Where foreign officials are present in the territory of another Member State during an administrative enquiry, or participate through the use of electronic means of communication, they should be allowed to directly interview individuals and examine records. (18) A Member State that intends to carry out a simultaneous control is required to communicate its intention to the other Member States concerned. While the competent authority of each Member State concerned is obliged to respond to the proposal, it is important to ensure that the response is given within a reasonable time limit. Therefore, the competent authority of each Member State concerned should respond to the proposal within 30 days from receipt. (19) Multilateral controls carried out with the support of the Fiscalis 2020 programme established by Regulation (EU) No 1286/2013 of the European Parliament and of the Council have demonstrated the benefit of co-ordinated controls of one or more taxpayers that are of common or complementary interest to two or more tax administrations in the Union. As there is no explicit legal base for conducting joint audits, such joint actions are currently conducted based on the combined provisions of Directive 2011/16/EU regarding the presence of foreign officials in the territory of other Member States and on simultaneous controls. However, in many cases this practice has proven to be insufficient and lacking legal clarity and certainty. (20) Member States should adopt a clear and efficient legal framework to allow their tax authorities to perform joint audits of persons with cross-border activity. Joint audits are administrative enquiries conducted jointly by the competent authorities of two or more Member States, to examine a case linked to one or more persons of common or complementary interest to these Member States. Joint audits can play an important role in contributing to the better functioning of the internal market. Joint audits should be structured to offer legal certainty to taxpayers through clear procedural rules, including for mitigating the risk of double taxation. (21) In order to ensure the effectiveness of the process, responses to requests for joint audits should be provided within a given timeframe. Rejections of requests should be duly justified. The procedural arrangements applicable to a joint audit should be those of the Member State where the relevant audit action takes place. Accordingly, evidence collected during a joint audit should be mutually recognised by the participating Member State(s). It is equally important that the competent authorities agree on the facts and circumstances of the case and endeavour to reach an agreement on how to interpret the tax position of the audited person(s). In order to ensure that the outcome of a joint audit can be implemented in the participating Member States, the final report should have equivalent legal value to the relevant national instruments that are issued as a result of an audit in the participating Member States. Where necessary, Member States should provide the legal framework for the performance of a corresponding adjustment. (22) Recognising that joint audits are founded on mutual trust between the competent authorities of the participating Member States, the exchange of information related to commercial, industrial or professional secrets or to a commercial process, or information the disclosure of which would be contrary to public policy, should not be refused in the context of a joint audit. Such exchanged information should however remain confidential and not be disclosed to third parties. (23) It is also important to ensure the effective exchange of information on request and cooperation among competent authorities. Therefore, competent authorities that receive information in accordance with Article 5 or 9 of Directive 2011/16/EU should be obliged to provide feedback to the competent authority that provided such information with respect to all exchanges on request within 30 days after the outcome of the use of the requested information is known. (24) It is important that, as a matter of principle, the information communicated under Directive 2011/16/EU is used for the assessment, administration and enforcement of taxes which are covered by the material scope of that Directive. On this premise and considering the significance that VAT has for the functioning of the internal market, it is appropriate to clarify that communicated information between Member States may also be used for the assessment, administration and enforcement of VAT and other indirect taxes. (25) It is essential to effectively protect the personal data that is exchanged between Member States under Directive 2011/16/EU. If there is a personal data breach within the meaning of point 12 of Article 4 of Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council in one or more Member State, Member States, as joint controllers of the data, should decide whether the breach requires that exchanges of information be suspended with the Member State(s) where the breach occurred and whether the Commission, as processor, should be asked to suspend such exchanges. The suspension should last until the Member States ask the Commission to enable again the exchanges of information under Directive 2011/16/EU with the Member State where the breach occurred. (26) In order to ensure uniform conditions for the implementation of Directive 2011/16/EU and in particular, for the automatic exchange of information between tax authorities, implementing powers should be conferred on the Commission to adopt a standard form, with a limited number of components, including the linguistic arrangements. Those powers should be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council . (27) The European Data Protection Supervisor was consulted in accordance with Article 42 of Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council . (28) Any processing of personal data carried out within the framework of this Directive must comply with Regulations (EU) 2016/679 and (EU) 2018/1725. (29) This Directive respects the fundamental rights and observes the principles recognised in particular by the Charter of Fundamental Rights of the European Union. (30) The objective of this Directive, namely efficient administrative cooperation between Member States under conditions compatible with the proper functioning of the internal market, cannot sufficiently be achieved by the Member States. Its aim to improve the cooperation between tax administrations requires uniform rules that can be effective in cross-border situations, and therefore be better achieved at Union level. The Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on European Union. In accordance with the principle of proportionality, as set out in that Article, this Directive does not go beyond what is necessary in order to achieve that objective. (31) Directive 2011/16/EU should therefore be amended accordingly, HAS ADOPTED THIS DIRECTIVE: Article 1 Directive 2011/16/EU is amended as follows: (1) In Article 3, point 9 is amended as follows: (a) Point (a) of the first subparagraph is replaced by the following: ‘(a) for the purposes of Article 8(1) and Articles 8a, 8aa, 8ab and 8ac, the systematic communication of predefined information to another Member State, without prior request, at pre-established regular intervals.’ (b) Point (c) of the first subparagraph is replaced by the following: ‘(c) for the purposes of provisions of this Directive other than Article 8(1) and (3a) and Articles 8a, 8aa and 8ac, the systematic communication of predefined information provided in points (a) and (b) of this point.’ (c) The second subparagraph is replaced by the following: ‘In the context of Articles 8(3a), 8(7a) and 21(2) and Article 25(2) and (3), any capitalised term shall have the meaning that it has under the corresponding definitions set out in Annex I. In the context of Article 8aa and Annex III, any capitalised term shall have the meaning that it has under the corresponding definitions set out in Annex III. In the context of Article 8ac and Annex V, any capitalised term shall have the meaning that it has under the corresponding definitions set out in Annex V.’. (2) The following Articles are inserted: ‘Article 5a Foreseeable relevance 1. For the purposes of a request as referred to in Article 5, the requested information shall be deemed to be foreseeably relevant where at the time the request is made the requesting authority considers that, in accordance with its national law, there is a reasonable possibility that the requested information be relevant to the tax affairs of one or several taxpayers, whether identified by name or otherwise, and be justified for the purposes of the investigation. 2. With the aim to demonstrate the foreseeable relevance of the requested information, the requesting competent authority shall provide the requested authority with supporting information, in particular on the tax purpose for which the information is requested and the grounds that point to the requested information as being held by the requested authority or as being in the possession or control of a person within the jurisdiction of the requested authority. Article 5b Group requests A request, as referred to in Article 5, may relate to a group of taxpayers who cannot be identified individually by name or otherwise but can only be described on the basis of a common set of characteristics. In such cases, the requesting competent authority shall provide the following information to the requested authority: (a) a comprehensive description of the common characteristics of the group; and (b) an explanation of the applicable law and of the facts based on which there is reason to believe that the taxpayers in the group have not complied with the applicable law, including facts and circumstances related to the involvement of a third party that actively contributed to the potential non-compliance of the taxpayers in the group with the law.’. (3) In Article 6, paragraph 2 is replaced by the following: ‘2. The request referred to in Article 5 may contain a reasoned request for an administrative enquiry. If the requested authority takes the view that no administrative enquiry is necessary, it shall immediately inform the requesting authority of the reasons thereof.’. (4) Article 8 is amended as follows: (a) Paragraphs 1 and 2 are replaced by the following: ‘1. The competent authority of each Member State shall, by automatic exchange, communicate to the competent authority of any other Member State all information that is available concerning residents in that other Member State, on the following specific categories of income and capital as they are to be understood under the national legislation of the Member State which communicates the information: (a) income from employment; (b) director’s fees; (c) life insurance products not covered by other Union legal instruments on exchange of information and other similar measures; (d) pensions; (e) ownership of and income from immovable property; (f) royalties. For taxable periods starting on or after 1 January 2023, the communication of the information mentioned in the first subparagraph shall include the Tax Identification Number (TIN) of the Member State of residence. Member States shall inform the Commission annually of at least two categories of income and capital mentioned in the first subparagraph with regard to which they communicate information concerning residents of another Member State. 2. Before 1 January 2023, Member States shall inform the Commission of at least four categories listed in paragraph 1 in respect of which the competent authority of each Member State shall, by automatic exchange, communicate to the competent authority of any other Member State, information concerning residents in that other Member State. The information shall concern taxable periods starting on or after 1 January 2024.’. (b) In paragraph 3, the second subparagraph is deleted. (c) Paragraph 6 is replaced by the following: ‘6. The communication of information pursuant to paragraphs 1 and 3a shall take place annually, within nine months following the end of the calendar year or other appropriate reporting period to which the information relates.’. (5) Article 8a is amended as follows: (a) In paragraph 5, point (a) is replaced by the following: ‘(a) in respect of information exchanged pursuant to paragraph 1 – without delay after the advance cross-border rulings or advance pricing arrangements have been issued, amended or renewed and at the latest three months following the end of half of the calendar year during which the advance cross-border rulings or advance pricing arrangements were issued, amended or renewed;’. (b) In paragraph 6, point (b) is replaced by the following: ‘(b) a summary of the advance cross-border ruling or advance pricing arrangement, including a description of the relevant business activities or transactions or series of transactions and any other information that could assist the competent authority in assessing a potential tax risk, without leading to the disclosure of a commercial, industrial or professional secret or of a commercial process, or of information whose disclosure would be contrary to public policy.’. (c) Paragraph 10 is replaced by the following: ‘10. Notwithstanding the reference to foreseeable relevance in paragraph 1 of Article 1 and the conditions of foreseeable relevance laid down in Article 5a, Member States may, in accordance with Article 5, and having regard to Article 21(4), request additional information, including the full text of an advance cross-border ruling or an advance pricing arrangement.’. (6) The following Article is inserted: ‘Article 8ac Scope and conditions of mandatory automatic exchange of information reported by Platform Operators 1. Each Member State shall take the necessary measures to require Reporting Platform Operators to carry out the due diligence and reporting requirements laid down in Sections II and III of Annex V. Each Member State shall also ensure the effective implementation of, and compliance with, such rules in accordance with Section IV of Annex V. 2. Pursuant to the applicable due diligence and reporting requirements contained in Sections II and III of Annex V, the competent authority of each Member State shall, by automatic exchange, communicate within the time limit laid down in paragraph 3 to the competent authority of the Member State in which the Reportable Seller is resident within the meaning of the second subparagraph of paragraph B(3) of Section I of Annex V and/or the immovable property is located, the following information regarding each Reportable Seller for Reportable Periods as from 1 January 2022: (a) the name, registered office address and TIN of the Reporting Platform Operator, as well as the business name(s) of the Platform(s) in respect of which the Reporting Platform Operator is reporting; (b) the first and last name of the Seller that is an Individual and legal name of the Seller that is an Entity; (c) the Primary Address; (d) any TIN or, in the absence of a TIN, a functional equivalent issued to the Seller, including each Member State of issuance; (e) the business registration number of the Seller that is an Entity; (f) the value added tax (VAT) identification number of the Seller, where available; (g) the date of birth for Sellers that are Individuals; (h) the Financial Account Identifier to which the Consideration is paid or credited, insofar as it is available to the Reporting Platform Operator and the competent authority of the Member State where the Seller is resident has not notified the competent authorities of all other Member States that it does not intend to use the Financial Account Identifier for this purpose; (i) where different from the name of the Reportable Seller, the name of the holder and number of the financial account to which the Consideration is paid or credited, to the extent available to the Reporting Platform Operator, as well as any other financial identification information available to the Reporting Platform Operator with respect to that account holder; (j) each Member State in which the Reportable Seller is resident within the meaning of the second subparagraph of paragraph B(3) of Section I of Annex V; (k) the total Consideration paid or credited during each quarter of the Reportable Period; (l) any fees, commissions or taxes withheld or charged by the Reporting Platform during each quarter of the Reportable Period. Where the Reportable Seller provides immovable property rental services, the following additional information shall be communicated to the competent authority of the Member State in which the Reportable Seller is resident for tax purposes: (a) the address of each Property Listing, determined on the basis of the procedures set out in paragraph E of Section II of Annex V and respective land registration number, where available; (b) where available, the number of days each Property Listing was rented during the Reportable Period and the type of each Property Listing. 3. The communication pursuant to paragraph 2 shall take place using the standard form referred to in Article 20(7) within 2 months following the end of the Reportable Period to which the reporting obligations of the Reporting Platform Operator relate. 4. For the purpose of complying with the reporting obligations pursuant to paragraph 1, each Member State shall lay down the necessary rules to require a Reporting Platform Operator within the meaning of subparagraph A(3)(b) of Section I of Annex V to register within the Union. The competent authority of the Member State of registration shall allocate an individual identification number to such Reporting Platform Operator. Member States shall lay down rules pursuant to which a Reporting Platform Operator may choose to register with the competent authorities of a single Member State in accordance with the rules laid down in paragraph F of Section IV of Annex V. The Commission shall, by means of implementing acts, lay down the practical arrangements necessary for the registration and identification of Reporting Platform Operators. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the procedure referred to in Article 26(2).”. (7) Article 8b is amended as follows: (a) Paragraph 1 is replaced by the following: ‘1. Member States shall provide the Commission on an annual basis with statistics on the volume of automatic exchanges under Articles 8(1), 8(3a), 8aa and 8ac and with information on the administrative and other relevant costs and benefits relating to exchanges that have taken place and any potential changes, for both tax administrations and third parties.’. (b) Paragraph 2 is deleted. (8) Article 11 is amended as follows: (a) Paragraph 1 is replaced by the following: ‘1. With a view to exchanging the information referred to in Article1(1), the competent authority of a Member State may request the competent authority of another Member State that officials authorised by the former and in accordance with the procedural arrangements laid down by the latter: (a) be present in the offices where the administrative authorities of the requested Member State carry out their duties; (b) be present during administrative enquiries carried out in the territory of the requested Member State; (c) participate in the administrative enquiries carried out by the requested Member State through the use of electronic means of communication, where appropriate. A competent authority shall respond to a request in accordance with the first subparagraph within 30 days, to confirm its agreement or communicate its reasoned refusal to the requesting authority. Where the requested information is contained in documentation to which the officials of the requested authority have access, the officials of the requesting authority shall be given copies thereof.’. (b) In paragraph 2, the first subparagraph is replaced by the following: ‘Where officials of the requesting authority are present during administrative enquiries, or participate through the use of electronic means of communication, they may interview individuals and examine records.’. (9) In Article 12, paragraph 3 is replaced by the following: ‘3. The competent authority of each Member State concerned shall decide whether it wishes to take part in simultaneous controls. It shall confirm its agreement or communicate its reasoned refusal to the authority that proposed a simultaneous control within 30 days of receiving the proposal.’ . (10) The following Section is inserted: ‘SECTION IIa Joint Audits Article 12a Joint audits 1. For the purposes of this Directive, “joint audit” shall mean an administrative enquiry which is jointly conducted by the competent authorities of two or more Member States that proceed, in a pre-agreed and co-ordinated manner, to examine a case linked to one or more persons of common or complementary interest to their respective Member States. 2. Where a competent authority of one Member State requests a competent authority of another Member State (or other Member States) to conduct a joint audit of one or more persons of common or complementary interest to all their respective Member States, the requested authorities shall respond to the request within 30 days from the receipt of the request. 3. A request for a joint audit by a competent authority of a Member State may be rejected on justified grounds and, in particular, for any of the following reasons: (a) the requested joint audit would involve carrying out enquiries or communicating information in breach of the legislation of the requested Member State; (b) the requesting authority is unable, for legal reasons, to communicate information similar to what the requested Member State would be expected to provide during the joint audit. 4. Where one or more persons requests a competent authority of two or more Member States to jointly audit the person(s), the requested authorities shall respond to the request within 30 days. Where a requested authority rejects the request, it shall inform the requesting perso n(s) of the grounds for doing so. 5. Notwithstanding the limits laid down in Article 17(4), the provision of information to the competent authority of a Member State in the context of a joint audit pursuant to this Article may not be refused on the grounds that it would lead to the disclosure of a commercial, industrial or professional secret or of a commercial process, or of information whose disclosure would be contrary to public policy . This shall be without prejudice to the obligation of the receiving competent authority not to pass on or, in any way, disclose this information to third parties. 6. Joint audits shall be carried out in accordance with the procedural arrangements that apply in the Member State where the conduct of actions related to the audit takes place. Evidence collected in the context of a joint audit in one Member State pursuant to its law shall be mutually recognised by all other competent authorities of the Member States which participate in the joint audit. 7. Where competent authorities of two or more Member States conduct a joint audit, they shall agree on the facts and circumstances of the case and endeavour to reach an agreement on the tax position of the audited person(s) based on the results of the joint audit. The conclusions of the audit shall be incorporated in a final report which shall have equivalent legal value to the relevant national instruments issued following an audit. 8. For the purpose of implementing the final report, Member States shall provide by law for the possibility to perform a corresponding adjustment. 9. The competent authorities of the Member States that conducted a joint audit shall notify the outcome of the audit, including the final report, to the audited person(s) within 30 days of the issuance of the final report. 10. The linguistic arrangements of a joint audit shall be agreed by the competent authorities involved in it.’. (11) In Article 14, paragraph 1 is replaced by the following : ‘1. Where a competent authority provides information pursuant to Articles 5 or 9, the competent authority which receives the information shall, without prejudice to the rules on tax secrecy and data protection applicable in its Member State, send feedback to the competent authority which provided the information as soon as possible and no later than 30 days after the outcome of the use of the requested information is known. The Commission shall , by means of implementing acts, lay down the practical arrangements for the provision of feedback in such cases. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the procedure referred to in Article 26(2).’ . (12) Article 16 is amended as follows: (a) In paragraph 1, the first subparagraph is replaced by the following: ‘Information communicated between Member States in any form pursuant to this Directive shall be covered by the obligation of official secrecy and enjoy the protection extended to similar information under the national law of the Member State which received it. Such information may be used for the assessment, administration and enforcement of the domestic laws of the Member States concerning the taxes referred to in Article 2 as well as VAT and other indirect taxes.’. (b) Paragraph 2 is replaced by the following: ‘2. With the permission of the competent authority of the Member State communicating information pursuant to this Directive, and only in so far as this is allowed under the legislation of the Member State of the competent authority receiving the information, information and documents received pursuant to this Directive may be used for other purposes than those referred to in paragraph 1. The competent authority of each Member State shall communicate to the competent authorities of all other Member States a list of purposes for which, in accordance with its domestic law, information and documents may be used. other than those referred to in paragraph 1. The competent authority that receives information may use the received information and documents without the permission referred to in the first subparagraph for any of the purposes listed by the communicating Member State.’. (13) In Article 17, paragraph 1 is replaced by the following: ‘1. A requested authority in one Member State shall provide a requesting authority in another Member State with the information referred to in Article 5 provided that the requesting authority has exhausted the usual sources of information which it could have used in the circumstances for obtaining the information requested and pursued all available means except for those that would give rise to disproportionate difficulties, without running the risk of jeopardising the achievement of its objectives.’. (14) Article 20 is amended as follows: (a) In paragraph 2, the first subparagraph is replaced by the following: ‘2. The standard form referred to in paragraph 1 shall include at least the following information to be provided by the requesting authority: (a) the identity of the person under examination or investigation and, in the case of group requests as referred to in Article 5b, a comprehensive description of the common characteristics of the group; (b) the tax purpose for which the information is sought.’. (b) Paragraphs 3 and 4 are replaced by the following: ‘3. Spontaneous information and its acknowledgement pursuant to Articles 9 and 10 respectively, requests for administrative notifications pursuant to Article 13, feedback information pursuant to Article 14 and communications pursuant to Articles 16(2) and (3) and 24(2) shall be sent using the standard forms adopted by the Commission in accordance with the procedure referred to in Article 26(2). 4. The automatic exchange of information pursuant to Article 8 and 8ac shall be carried out using a standard computerised format aimed at facilitating such automatic exchange, adopted by the Commission in accordance with the procedure referred to in Article 26(2).’. (15) In Article 21, the following paragraph is added: ‘7. The Commission shall develop and provide technical and logistical support for a secure central interface on administrative cooperation in the field of taxation where Member States communicate with the use of standard forms pursuant to Article 20(1) and (3). The competent authorities of all Member States shall have access to that interface. For the purpose of collecting statistics, the Commission shall have access to information about the exchanges recorded to the interface and which can be extracted automatically. The access by the Commission shall be without prejudice to the obligation of Member States to provide statistics on exchanges of information in accordance with Article 23(4). The Commission shall, by means of implementing acts, lay down t he necessary practical arrangements. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the procedure referred to in Article 26(2).’. (16) In Article 22, paragraph 1a is replaced by the following: ‘1a. For the purpose of the implementation and enforcement of the laws of the Member States giving effect to this Directive and to ensure the functioning of the administrative cooperation it establishes, Member States shall provide by law for access by tax authorities to the mechanisms, procedures, documents and information referred to in Articles 13, 30, 31, 32a and 40 of Directive (EU) 2015/849 of the European Parliament and of the Council * . * Directive (EU) 2015/849 of the European Parliament and of the Council of 20 May 2015 on the prevention of the use of the financial system for the purposes of money laundering or terrorist financing, amending Regulation (EU) No 648/2012 of the European Parliament and of the Council, and repealing Directive 2005/60/EC of the European Parliament and of the Council and Commission Directive 2006/70/EC (OJ L 141, 5.6.2015, p. 73).’. (17) In Article 23, paragraph 2 is replaced by the following:: ‘2. Member States shall examine and evaluate, in their jurisdiction, the effectiveness of administrative cooperation in accordance with this Directive in combating tax evasion and tax avoidance and shall communicate annually the results of their evaluation to the Commission.’ . (18) In Article 23a, paragraph 2 is replaced by the following: ‘2. Information communicated to the Commission by a Member State under Article 23, as well as any report or document produced by the Commission using such information, may be transmitted to other Member States. Such transmitted information shall be covered by the obligation of official secrecy and enjoy the protection extended to similar information under the national law of the Member State which received it. Reports and documents produced by the Commission, referred to in the first subparagraph, may be used by the Member States only for analytical purposes, and shall not be published or made available to any other person or body without the express agreement of the Commission. Notwithstanding the first and second subparagraphs, the Commission may publish annually anonymised summaries of the statistical data that Member States communicate to it in accordance with Article 23(4).’. (19) Article 25 is amended as follows: (a) Paragraphs 2 and 3 are replaced by the following: ‘2. Reporting Financial Institutions, intermediaries, Reporting Platform Operators and the competent authorities of each Member State shall be considered to be joint data controllers and the Commission shall be considered to be data processor within the meaning of Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council*. 3. Notwithstanding paragraph 1, each Member State shall ensure that its competent authority or each Reporting Financial Institution or intermediary or Reporting Platform Operator, as the case may be, which is under its jurisdiction: (a) informs each individual concerned that information relating to this individual will be collected and transferred in accordance with this Directive; (b) provides to each individual all information that the individual is entitled to from the data controller in sufficient time for the individual to exercise his data protection rights and, in any case, before the information is reported. Notwithstanding point (b) of the first subparagraph, each Member State shall lay down rules obliging Reporting Platform Operators to inform Reportable Sellers of the reported Consideration. * Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016 on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection Regulation) (OJ L 119, 4.5.2016, p. 1).’. (b) The following paragraph is added: ‘5. Member States shall ensure that, in the event of a personal data breach in the meaning of point 12 of Article 4 of Regulation (EU) 2016/679, the competent authorities may ask the Commission, as processor, to suspend, as a mitigating measure, the exchanges of information under this Directive with the Member State where the breach occurred. The suspension shall last until the competent authorities ask the Commission to enable again the exchanges of information under this Directive with the Member State where the breach occurred.’. (20) Article 25a is replaced by the following: ‘Article 25a Penalties Member States shall lay down the rules on penalties applicable to infringements of national provisions adopted pursuant to this Directive and concerning Articles 8aa, 8ab and 8ac, and shall take all measures necessary to ensure that they are implemented. The penalties provided for shall be effective, proportionate and dissuasive.’. (21) A new Annex V, the text of which is set out in the Annex to this Directive, is added. Article 2 1. Member States shall adopt and publish, by 31 December 2021 at the latest, the laws, regulations and administrative provisions necessary to comply with this Directive. They shall forthwith communicate to the Commission the text of those provisions. They shall apply those provisions from 1 January 2022. When Member States adopt those provisions, they shall contain a reference to this Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of their official publication. Member States shall determine how such reference is to be made. 2. Member States shall communicate to the Commission the text of the main provisions of national law which they adopt in the field covered by this Directive. Article 3 This Directive shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal of the European Union . Article 4 This Directive is addressed to the Member States. Done at Brussels, For the Council The President LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT 1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 1.1. Title of the proposal/initiative 1.2. Policy area(s) concerned in the ABM/ABB structure 1.3. Nature of the proposal/initiative 1.4. Objective(s) 1.5. Grounds for the proposal/initiative 1.6. Duration and financial impact 1.7. Management mode(s) planned 2. MANAGEMENT MEASURES 2.1. Monitoring and reporting rules 2.2. Management and control system 2.3. Measures to prevent fraud and irregularities 3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected 3.2. Estimated impact on expenditure 3.2.1. Summary of estimated impact on expenditure 3.2.2. Estimated impact on operational appropriations 3.2.3. Estimated impact on appropriations of an administrative nature 3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework 3.2.5. Third-party contributions 3.3. Estimated impact on revenue LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT 1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 1.1. Title of the proposal/initiative Proposal for a Council Directive amending Directive 2011/16/EU on administrative cooperation in the field of taxation 1.2. Policy area(s) concerned in the ABM/ABB structure 14 14.03 1.3. Nature of the proposal/initiative The proposal/initiative relates to a new action The proposal/initiative relates to a new action following a pilot project/preparatory action The proposal/initiative relates to the extension of an existing action The proposal/initiative relates to an action redirected towards a new action 1.4. Objective(s) 1.4.1. The Commission's multiannual strategic objective(s) targeted by the proposal/initiative The Commission work programme for 2020 lists among its priorities fight against tax evasion. Following up on this, the key area for action is to further strengthen the fight against tax evasion and increase transaparency and exchange of information. 1.4.2. Specific objective(s) and ABM/ABB activity(ies) concerned Specific objective The aim of the proposed legislation is to improve the functioning of the existing policy provisions of Directive 2011/16/EU on administrative cooperation. The proposed improvements relate to all forms of exchange of information and administrative cooperation. They also aim at broadening the scope of automatic exchanges of information as regards information reported by the platform operators . ABM/ABB activity(ies) concerned ABB 3 1.4.3. Expected result(s) and impact Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted. Improving the existing provision should have positive impact on the efficient application of Directive 2011/16/EU on administrative cooperation. Addressing the current inefficiencies in a uniform fashion will ensure legal certainty and clarity. The reporting obligation with respect to the income earned via the use of digital platforms aims to primarily inform tax authorities about activities with a dimension beyond a single jurisdiction. The information reported and exchanged with the relevant jurisdictions will enable the competent authorities to assess tax due based on correct and complete information. In addition, by imposing a reporting requirement on the digital platforms, the income of sellers will be reported and in such a way that a level playing field will be created between the sellers, regardless of whether they operate via digital platforms. In addition, all platform operators that will be subject to the same requirements. 1.4.4. Indicators of results and impact Specify the indicators for monitoring implementation of the proposal/initiative. The proposal will be governed by the requirements of Directive 2011/16/EU on administrative cooperation (which it amends) in relation to the following: (i) the annual provision by Member States of statistics on information exchanges; and (ii) the submission of a report by the Commission on the basis of those statistics, including on the effectiveness of the automatic exchange of information. 1.5. Grounds for the proposal/initiative 1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term Directive 2011/16/EU on administrative cooperation will be amended to improve the functioning of existing provisions immediately as of taking effect and to introduce obligations on digital platform operators, in order to collect and report information on income generated by taxpayers through digital platforms. 1.5.2. Added value of EU involvement An action at the level of the EU will bring an added value, as compared to individual Member State initiatives in the field. First, it will ensure a consistent application of the rules across the EU. Second, all platforms in scope will be subject to the same reporting requirements. Third, the reporting will be accompanied with exchange of information and, as such, enable the tax administrations to obtain a comprehensive set of information regarding the income earned through a digital platform. Thus, coordinated action at the level of the EU can ensure the effectiveness and completeness of the system for the exchange of information and administrative cooperation better than individual initiatives by Member States. 1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past With respect to the digital platform operators, 12 Member States have legislation and/or administrative guidance in place on the basis of which platform operators would have to report information to tax administrations on sellers active on their platform. Another four Member States are planning to introduce such legislation or administrative guidance. In addition, most Member States have conducted compliance checks targeting transactions facilitated by platforms, such as audits, letters or information campaigns. 1.5.4. Compatibility and possible synergy with other appropriate instruments As the proposal is designed to amend the Directive 2011/16/EU on administrative cooperation, the procedures, arrangements and IT tools already established or under development in the context of that Directive will be available for use for the purposes of this proposal. 1.6. Duration and financial impact Proposal/initiative of limited duration Proposal/initiative in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY Financial impact from YYYY to YYYY Proposal/initiative of unlimited duration Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY, followed by full-scale operation. 1.7. Management mode(s) planned Direct management by the Commission by its departments, including by its staff in the Union delegations; by the executive agencies Shared management with the Member States Indirect management by entrusting budget implementation tasks to: third countries or the bodies they have designated; international organisations and their agencies (to be specified); the EIB and the European Investment Fund; bodies referred to in Articles 208 and 209 of the Financial Regulation; public law bodies; bodies governed by private law with a public service mission to the extent that they provide adequate financial guarantees; bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with the implementation of a public-private partnership and that provide adequate financial guarantees; persons entrusted with the implementation of specific actions in the CFSP pursuant to Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act. If more than one management mode is indicated, please provide details in the ‘Comments’ section. Comments This proposal builds on the existing framework and systems for the automatic exchange of information which was developed pursuant to Article 21 of Directive 2011/16/EU in the context of a previous amendment. The Commission, in conjunction with Member States, shall develop standardised forms and formats for information exchange through implementing measures. As regards the CCN network which will permit the exchange of information between Member States, the Commission is responsible for the development of such a network and Member States will undertake to create the appropriate domestic infrastructure that will enable the exchange of information via the CCN network. 2. MANAGEMENT MEASURES 2.1. Monitoring and reporting rules Specify frequency and conditions. Member States undertake to: - Communicate to the Commission a yearly assessment of the effectiveness of the automatic exchange of information in Directive referred to in Articles 8, 8a, 8aa, 8ab and the proposed 8ac as well as the practical results achieved; - Provide a list of statistical data which is determined by the Commission in accordance with the procedure of Article 26(2) (implementing measures) for the evaluation of this Directive. In Article 27, the Commission has undertaken to submit a report on the application of the Directive every five years, which started counting following 1 January 2013. The results of this proposal (which amends the DAC) will be included in the report to the European Parliament and to the Council that will be issued by 1 January 2028. 2.2. Management and control system 2.2.1. Risk(s) identified The following potential risks have been identified: - Member States undertake to provide the Commission with statistical data which will then inform the evaluation of the Directive. The Commission undertakes to submit a report based on this data every 5 years. Specifically on the automatic exchange of information, Member States undertake to communicate to the Commission a yearly assessment of the effectiveness of such exchange. The potential risk associated to this is that the data received by the Commission is not of the quality expected. 2.2.2. Information concerning the internal control system set up Fiscalis will support the internal control system, in accordance with Regulation (EU) No 1286/2013 of 11 December 2013 , by providing funds for the following: - Joint Actions (e.g. in the form of project groups); - The development of the technical specifications, including the XML Schema. The main elements of the control strategy are: Procurement contracts The control procedures for procurement defined in the Financial Regulation: any procurement contract is established following the established procedure of verification by the services of the Commission for payment, taking into account contractual obligations and sound financial and general management. Anti-fraud measures (controls, reports, etc.) are foreseen in all contracts concluded between the Commission and the beneficiaries. Detailed terms of reference are drafted and form the basis of each specific contract. The acceptance process follows strictly the TAXUD TEMPO methodology: deliverables are reviewed, amended if necessary and finally explicitly accepted (or rejected). No invoice can be paid without an "acceptance letter". Technical verification of procurement DG TAXUD performs controls of deliverables and supervises operations and services carried out by contractors. It also conducts quality and security audits of their contractors on a regular basis. Quality audits verify the compliance of the contractors' actual processes against the rules and procedures defined in their quality plans. Security audits focus on the specific processes, procedures and set-up. In addition to the above controls, DG TAXUD performs the traditional financial controls: Ex-ante verification of commitments All commitments in DG TAXUD are verified by the Head of the Finances and the HR business correspondent Unit. Consequently, 100% of the committed amounts are covered by the ex-ante verification. This procedure gives a high level of assurance as to the legality and regularity of transactions. Ex-ante verification of payments 100% of payments are verified ex-ante. Moreover, at least one payment (from all categories of expenditures) per week is randomly selected for additional ex-ante verification performed by the head of the Finances and HR business correspondent Unit. There is no target concerning the coverage, as the purpose of this verification is to check payments "randomly" in order to verify that all payments were prepared in line with the requirements. The remaining payments are processed according to the rules in force on a daily basis. Declarations of the Authorising Officers by Sub-Delegations (AOSD) All the AOSD sign declarations supporting the Annual Activity Report for the year concerned. These declarations cover the operations under the programme. The AOSD declare that the operations connected with the implementation of the budget have been executed in accordance with the principles of the sound financial management, that the management and control systems in place provided satisfactory assurance concerning the legality and regularity of the transactions and that the risks associated to these operations have been properly identified, reported and that mitigating actions have been implemented. 2.2.3. Estimate of the costs and benefits of the controls and assessment of the expected level of risk of error The controls established enable DG TAXUD to have sufficient assurance of the quality and regularity of the expenditure and to reduce the risk of non-compliance. The above control strategy measures reduce the potential risks below the target of 2% and reach all beneficiaries. Any additional measures for further risk reduction would result in disproportionately high costs and are therefore not envisaged. The overall costs linked to implementing the above control strategy – for all expenditures under Fiscalis 2020 programme – are limited to 1.6% of the total payments made. It is expected to remain at the same ratio for this initiative. The programme control strategy limits the risk of non-compliance to virtually zero and remains proportionate to the risks entailed. 2.3. Measures to prevent fraud and irregularities Specify existing or envisaged prevention and protection measures. The European Anti-fraud Office (OLAF) may carry out investigations, including on-the-spot checks and inspections, in accordance with the provisions and procedures laid down in Regulation (EC) No 1073/1999 of the European Parliament and of the Council and Council Regulation (Euratom, EC) No 2185/96 with a view to establishing whether there has been fraud, corruption or any other illegal activity affecting the financial interests of the Union in connection with a grant agreement or grant decision or a contract funded under this Regulation. 3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected Existing budget lines In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Heading of multiannual financial framework Budget line Type of expenditure Contribution 14.03.01 Diff./Non-diff. from EFTA countries from candidate countries from third countries within the meaning of Article 21(2)(b) of the Financial Regulation 1A – Competitiveness for growth and jobs Improving the proper functioning of the taxation systems Diff. NO NO NO NO New budget lines requested In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Heading of multiannual financial framework Budget line Type of expenditure Contribution Number […] [Heading………………………………………] Diff./Non-diff. from EFTA countries from candidate countries from third countries within the meaning of Article 21(2)(b) of the Financial Regulation […] [XX.YY.YY.YY] YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO 3.2. Estimated impact on expenditure 3.2.1. Summary of estimated impact on expenditure EUR million (to three decimal places) Heading of multiannual financial framework 1A Competitiveness for growth and jobs DG: TAXUD Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Year N+4 Year N+5 TOTAL Operational appropriations Number of budget line 14.03.01 Commitments (1) 0.4 0.4 0.1 0.1 0.1 1.1 Payments (2) 0.0 0.4 0.4 0.1 0.1 0.1 1.1 Number of budget line Commitments (1a) Payments (2a) Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes Number of budget line (3) TOTAL appropriations for DG TAXUD Commitments =1+1a +3 0.4 0.4 0.1 0.1 0.1 1.1 Payments =2+2a +3 0.0 0.4 0.4 0.1 0.1 0.1 1.1 TOTAL operational appropriations Commitments (4) 0.4 0.4 0.1 0.1 0.1 1.1 Payments (5) 0.0 0.4 0.4 0.1 0.1 0.1 1.1 TOTAL appropriations of an administrative nature financed from the envelope for specific programmes (6) TOTAL appropriations under HEADING 1A of the multiannual financial framework Commitments =4+ 6 0.4 0.4 0.1 0.1 0.1 1.1 Payments =5+ 6 0.0 0.4 0.4 0.1 0.1 0.1 1.1 If more than one heading is affected by the proposal / initiative: TOTAL operational appropriations Commitments (4) 0.4 0.4 0.1 0.1 0.1 1.1 Payments (5) 0.000 0.4 0.4 0.1 0.1 0.1 1.1 TOTAL appropriations of an administrative nature financed from the envelope for specific programmes (6) TOTAL appropriations under HEADINGS 1 to 4 of the multiannual financial framework (Reference amount) Commitments =4+ 6 0.4 0.4 0.1 0.1 0.1 1.1 Payments =5+ 6 0.0 0.4 0.4 0.1 0.1 0.1 1.1 Heading of multiannual financial framework 5 ‘Total Administrative expenditure’ EUR million (to three decimal places) Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Year N+4 TOTAL DG: TAXUD Human resources 0.069 0.069 0.028 0.014 0.014 0.194 Other administrative expenditure 0.004 0.004 0.002 0.001 0.001 0.012 TOTAL DG TAXUD Appropriations 0.073 0.073 0.030 0.015 0.015 0.206 TOTAL appropriations under HEADING 5 of the multiannual financial framework (Total commitments = Total payments) 0.073 0.073 0.030 0.015 0.015 0.206 EUR million (to three decimal places) Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Year N+4 Year N+5 TOTAL TOTAL appropriations under HEADINGS 1 to 5 of the multiannual financial framework Commitments 0.473 0.473 0.130 0.115 0.115 1.306 Payments 0.073 0.473 0.430 0.115 0.115 0.100 1.306 3.2.2. Estimated impact on operational appropriations The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below: Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places) Indicate objectives and outputs Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Year N+4 TOTAL OUTPUTS Type Average cost No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost Total No Total cost SPECIFIC OBJECTIVE No 1 … Specifications 0.400 0.100 0.500 Development 0.280 0.280 Maintenance 0.050 0.050 0.050 0.150 Support 0.010 0.030 0.030 0.030 0.100 Training ITSM (Infrastructure, hosting, licences, etc.), 0.010 0.020 0.020 0.020 0.070 Subtotal for specific objective No 1 0.400 0.400 0.100 0.100 0.100 1.100 SPECIFIC OBJECTIVE No 2 ... - Output Subtotal for specific objective No 2 TOTAL COST 0.400 0.400 0.100 0.100 0.100 1.100 3.2.3. Estimated impact on appropriations of an administrative nature 3.2.3.1. Summary The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an administrative nature The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative nature, as explained below: EUR million (to three decimal places) Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Year N+4 TOTAL HEADING 5 of the multiannual financial framework Human resources 0.069 0.069 0.028 0.014 0.014 0.194 Other expenditure of an administrative nature 0.004 0.004 0.002 0.001 0.001 0.012 Subtotal HEADING 5 of the multiannual financial framework 0.073 0.073 0.030 0.015 0.015 0.206 Outside HEADING 5 of the multiannual financial framework Human resources Other expenditure of an administrative nature Subtotal outside HEADING 5 of the multiannual financial framework TOTAL 0.073 0.073 0.030 0.015 0.015 0.206 The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature will be met by appropriations from the DG that are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. 3.2.3.2. Estimated requirements of human resources The proposal/initiative does not require the use of human resources. The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained below: Estimate to be expressed in full time equivalent units Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Year N+4 Establishment plan posts (officials and temporary staff) XX 01 01 01 (Headquarters and Commission’s Representation Offices) 0.5 0.5 0.2 0.1 0.1 XX 01 01 02 (Delegations) XX 01 05 01 (Indirect research) 10 01 05 01 (Direct research) External staff (in Full Time Equivalent unit: FTE) XX 01 02 01 (AC, END, INT from the ‘global envelope’) XX 01 02 02 (AC, AL, END, INT and JED in the delegations) XX 01 04 yy - at Headquarters - in Delegations XX 01 05 02 (AC, END, INT - Indirect research) 10 01 05 02 (AC, END, INT - Direct research) Other budget lines (specify) TOTAL 0.5 0.5 0.2 0.1 0.1 XX is the policy area or budget title concerned. The human resources required will be met by staff from the DG who are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. Description of tasks to be carried out: Officials and temporary staff Preparation of meetings and correspondence with Member States; work on forms, IT formats and the Central Directory; Commission of external contractors to do work on the IT system. External staff N/A 3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework The proposal/initiative is compatible the current multiannual financial framework. The proposal/initiative will entail reprogramming of the relevant heading in the multiannual financial framework. Explain what reprogramming is required, specifying the budget lines concerned and the corresponding amounts. […] The proposal/initiative requires application of the flexibility instrument or revision of the multiannual financial framework. Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned and the corresponding amounts. […] 3.2.5. Third-party contributions The proposal/initiative does not provide for co-financing by third parties. The proposal/initiative provides for the co-financing estimated below: Appropriations in EUR million (to three decimal places) Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) Total Specify the co-financing body TOTAL appropriations co-financed 3.3. Estimated impact on revenue The proposal/initiative has no financial impact on revenue. The proposal/initiative has the following financial impact: on own resources on miscellaneous revenue EUR million (to three decimal places) Budget revenue line: Appropriations available for the current financial year Impact of the proposal/initiative Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) Article …………. For miscellaneous ‘assigned’ revenue, specify the budget expenditure line(s) affected. […] Specify the method for calculating the impact on revenue. […]
ANNEX ‘ANNEX V REPORTING RULES FOR platform operators This Annex lays down the reporting and due diligence rules that shall be applied by the Reporting Platform Operators in order to enable the Member States to communicate, by automatic exchange, the information referred to in Article 8ac of this Directive. This Annex also describes the rules and administrative procedures that Member States shall have in place to ensure effective implementation of, and compliance with, the reporting and due diligence procedures set out in it. SECTION I DEFINED TERMS The following terms shall have the meaning set forth below: A. Reporting Platform Operators “Platform” means any software, including a website or a part thereof and applications, including mobile applications, accessible by users and allowing Sellers to be connected to other users for the purpose of carrying out a Relevant Activity, directly or indirectly, to such users. It also includes any arrangement for the collection and payment of a Consideration in respect of Relevant Activity. The term “Platform” shall not include software that without any further intervention in carrying out a Relevant Activity exclusively allows any of the following,: processing of payments in relation to Relevant Activity; users to list or advertise a Relevant Activity; redirecting or transferring of users to a Platform. “Platform Operator” means an Entity that contracts with Sellers to make available all or part of a Platform to such Sellers. “Reporting Platform Operator” means a Platform Operator who is in any of the following situations: it is resident for tax purposes in a Member State or, where a Platform Operator does not have a residence for tax purposes in a Member State, it fulfils any of the following conditions: (i) it is incorporated under the laws of a Member State; (ii) it has its place of management (including effective management) in a Member State; (iii) it has a permanent establishment in a Member State; it is neither resident for tax purposes, nor incorporated or managed in a Member State, nor has a permanent establishment in a Member State, but facilitates the carrying out of a Relevant Activity by Reportable Sellers or the rental of immovable property located in a Member State. “Relevant Activity” means an activity carried out for Consideration and being any of the following: the rental of immovable property; a Personal Service; the sale of goods; the rental of any mode of transport. investing and lending in the context of crowdfunding, as defined in Union financial markets legal framework. The term “Relevant Activity” shall not include an activity carried out by a Seller acting as an employee of the Reporting Platform Operator or a related Entity of the Platform Operator. “Consideration” means compensation in any form, net of any fees, commissions or taxes withheld or charged by the Reporting Platform Operator, that is paid or credited to a Seller in connection with the Relevant Activity, the amount of which is known or reasonably knowable by the Platform Operator. “Personal Service” means a service involving time- or task-based work performed by one or more individuals, acting either independently or on behalf of an Entity, and which is carried out at the request of a user, either online or physically offline after having been facilitated via a platform. B. Reportable Sellers “Seller” means a Platform user, either an individual or an Entity, that is registered at any moment during the Reportable Period on the Platform and carries out the Relevant Activity. “Active Seller” means any Seller that either provides a Relevant Activity during the Reportable Period or is paid or credited Consideration in connection with a Relevant Activity during the Reportable Period. “Reportable Seller” means any Active Seller, other than an Excluded Seller, that is resident in a Member State or that rented out immovable property located in a Member State. A Reportable Seller shall be considered as a resident in a Member State within the meaning of the first subparagraph if it fulfils any of the following conditions during the Reportable Period: it had its Primary Address in a Member State; it had a TIN or VAT identification number issued in a Member State; for a Seller that is an Entity, it had a permanent establishment in a Member State. “Excluded Seller” means any Seller that is a Governmental Entity. C. Other definitions “Entity” means a legal person or a legal arrangement, such as a corporation, partnership, trust or foundation. “Governmental Entity” means the government of a Member State or other jurisdiction, any political subdivision of a Member State or other jurisdiction (which includes a state, province, county, or municipality), or any wholly owned agency or instrumentality of a Member State or other jurisdiction or of any one or more of the foregoing (each, a “Governmental Entity”). “TIN” means a Taxpayer Identification Number or functional equivalent in the absence of a Taxpayer Identification Number. “VAT identification number” means the unique number that identifies a taxable person or a non-taxable legal entity that is registered for value added tax purposes. “Primary Address” means the address that is the primary residence of a Seller that is an individual, as well as the address that is the registered office of a Seller that is an Entity. “Reportable Period” means the calendar year in respect of which reporting is being completed pursuant to Section III. “Property Listing” means all immovable property units located at the same street address and offered for rent on a Platform by the same Seller. “Financial Account Identifier” means the unique identifying number or reference available to the Platform Operator of the bank account or other similar payment services account to which the Consideration is paid or credited. SECTION II DUE DILIGENCE PROCEDURES The following procedures shall apply for the purpose of identifying Reportable Sellers. A. Sellers not Subject to review For the purpose of determining whether a Seller that is an Entity qualifies as an Excluded Seller described in subparagraph B(4), a Reporting Platform Operator may rely on publicly available information or a confirmation from the Entity Seller. B. Collection of Seller information The Reporting Platform Operator shall collect the following information for each Seller that is an individual: the first and last name; the Primary Address; any TIN issued to the Seller, including each Member State of issuance; the VAT identification number of the Seller, where available; the date of birth. The Reporting Platform Operator shall collect the following information for each Seller that is an Entity and not an Excluded Seller: the legal name; the Primary Address; any TIN issued to the Seller, including each Member State of issuance; the VAT identification number of the Seller, where available; the business registration number; the existence of a permanent establishment in the Union, where available, indicating each respective Member State, where such a permanent establishment is located . Notwithstanding subparagraphs B(1) and (2), the Reporting Platform Operator is not required to collect information referred to in points (b) to (e) of subparagraph B(1) and points (b) to ( f ) of subparagraph B(2) in case it relies on direct confirmation of the identity and residence of the Seller through an identification service made available by a Member State or the Union to ascertain the identity and tax residence of the Seller. Notwithstanding point (c) of subparagraph B(1) and points (c) and (e) of subparagraph B(2), the TIN or the business registration number, as the case may be, are not required to be collected in any of the following situations: the Member State of residence of the Seller does not issue a TIN or business registration number to the Seller; the Member State of residence of the Seller does not require the collection of the TIN issued to such Seller. C. Verification of Seller information The Reporting Platform Operator shall determine whether the information collected pursuant to p aragraph A, subparagraph B(1), points (a) to (e) of subparagraph B(2) and p aragraph E is reliable, using all information and documents available to the Reporting Platform Operator in its records, as well as any electronic interface made available by a Member State or the Union free of charge to ascertain the validity of the TIN and/or VAT identification number. Notwithstanding sub paragraph C(1), for the completion of the due diligence procedures pursuant to subparagraph F(2), the Reporting Platform Operator may determine whether the information collected pursuant to p aragraph A, subparagraph B(1), points (a) to (e) of subparagraph B(2) and p aragraph E is reliable , using information and documents available to the Reporting Platform Operator in its electronically searchable records. In application of subparagraph F(3)(b) and notwithstanding subparagraphs C(1) and C(2), in instances where the Reporting Platform Operator has reason to know that any of the information items described in p aragraph B or E may be inaccurate by virtue of information provided by the competent authority of a Member State in a request concerning a specific Seller , it shall request the Seller to correct information items that were found to be incorrect and to provide supporting documents, data or information , which is reliable and of independent source, such as: (a) valid government-issued identification document, (b) recent tax residency certificate. D. Determination of Member State(s) of residence of Seller for the purposes of this Directive A Reporting Platform Operator shall consider a Seller resident in the Member State of the Seller’s Primary Address. Where different from the Member State of the Seller’s Primary Address, a Reporting Platform Operator shall consider Seller resident also in the Member State of issuance of TIN or VAT identification number . W here the Seller has provided information with respect to the existe nce of a permanent establishment pursuant to point (f) of subparagraph B(2), a Reporting Platform Operator shall cons ider a Seller resident also in th e respective Member State as specified by the Seller . Notwithstanding subparagraph D(1), a Reporting Platform Operator shall consider a Seller resident in each Member State confirmed by an electronic identification service made available by a Member State or the Union pursuant to subparagraph B(3). E. Collection of information on rented immovable property Where a Seller is engaged in Relevant Activity involving the rental of immovable property, the Reporting Platform Operator shall collect the address of each Property Listing and, where issued, respective land registration number. F. Timing and validity of due diligence procedures A Reporting Platform Operator shall complete the due diligence procedures set out in p aragraphs A to E by 31 December of the Reportable Period. Notwithstanding subparagraph F(1), for Sellers that were already registered on the Platform as of 1 January 2022 or as of the date on which an Entity becomes a Reporting Platform Operator, the due diligence procedures set out in p aragraphs A to E are required to be completed by 31 December of the second Reportable Period for the Reporting Platform Operator. Notwithstanding sub paragraph F(1), a Reporting Platform Operator may rely on the due diligence procedures conducted in respect of previous Reportable Periods, provided that: the Seller information required in sub paragraphs B(1) and B(2) has been either collected and verified or confirmed within the last 36 months; and the Reporting Platform Operator does not have reason to know that information collected pursuant to p aragraphs A, B and E is or has become unreliable or incorrect. G. Application of the due diligence procedures to Active Sellers only A Reporting Platform Operator may elect to complete the due diligence procedures pursuant to p aragraphs A to F in respect of Active Sellers only. H. Completion of the due diligence procedures by third parties A Reporting Platform Operator may rely on a third party service provider to fulfil the due diligence obligations laid down in this Section, but such obligations shall remain the responsibility of the Reporting Platform Operator. Where a Platform Operator fulfils the due diligence obligations for a Reporting Platform Operator with respect to the same Platform pursuant to subparagraph H(1), such Platform Operator shall carry out the due diligence procedures pursuant to the rules laid down in this Section. SECTION III REPORTING REQUIREMENTS A. Time and manner of reporting A Reporting Platform Operator within the meaning of point (a) of subparagraph A(3) of Section I shall report to the competent authority of the Member State determined in accordance with point (a) of subparagraph A(3) of Section I the information set out in p aragraph B of this Section with respect to the Reportable Period no later than 31 January of the year following the calendar year in which in which the Seller is identified as a Reportable Seller. If a Reporting Platform Operator within the meaning of point (a) of subparagraph A(3) of Section I fulfils any of the conditions listed therein in more than one Member State, it shall elect one of these Member States, to carry out the reporting requirements set out in this Section. Such a Reporting Platform Operator shall report the information listed in p aragraph B of this Section with respect to the Reportable Period to the competent authority of the Member State of election, as this is determined in accordance with subparagraph E(1) of Section IV, no later than 31 January of the year following the calendar year in which Consideration is paid or credited to a Reportable Seller for the Relevant Activity. A Reporting Platform Operator within the meaning of point (b) of subparagraph A(3) of Section I shall report the information set out in p aragraph B of this Section with respect to the Reportable Period to the competent authority of the Member State of registration, as this is determined in accordance with subparagraph F(1) of Section IV, no later than 31 January of the year following the calendar year in which Consideration is paid or credited to a Reportable Seller for the Relevant Activity. A Reporting Platform Operator shall also provide the information set out in subparagraphs B(2) and B(3) to the Reportable Seller to which it relates , no later than 31 January of the year following calendar year in which Consideration is paid or credited to a Reportable Seller for a Relevant Activity . The information with respect to the Consideration paid or credited in a fiat currency shall be reported in the currency in which it was paid or credited. In case the Consideration was paid or credited in a form other than fiat currency, it shall be reported in the local currency, converted or valued in a manner that is consistently determined by the Reporting Platform Operator. The information about the Consideration and other amounts shall be reported in respect of the quarter of the Reportable Period in which the Consideration was paid or credited. B. Information to be reported Each Reporting Platform Operator shall report the following information: The name, registered office address and TIN of the Reporting Platform Operator, as well as the business name(s) of the Platform(s) in respect of which the Reporting Platform Operator is reporting. With respect to each Reportable Seller that carried out Relevant Activity, other than immovable property rental: (a) the information items required to be collected pursuant to p aragraph B of Section II; (b) the Financial Account Identifier, insofar as it is available to the Reporting Platform Operator and the competent authority of the Member State where the Reportable Seller is resident has not notified the competent authorities of all other Member States that it does not intend to use the Financial Account Identifier for this purpose; (c) where different from the name of the Reportable Seller, the name of the holder of the financial account to which the Consideration is paid or credited, to the extent available to the Reporting Platform Operator, as well as any other identifying information available to the Reporting Platform Operator with respect to that account holder; (d) each Member State in which the Reportable Seller is resident for the purposes of this Directive pursuant to paragraph B(3) of Section I; (e) the total Consideration paid or credited during each quarter of the Reportable Period; (f) any fees, commissions or taxes withheld or charged by the Reporting Platform during each quarter of the Reportable Period. With respect to each Reportable Seller that provided immovable property rental services: (a) the information items required to be collected pursuant to paragraph B of Section II; (b) the Financial Account Identifier, insofar as it is available to the Reporting Platform Operator and the competent authority of the Member State where the Reportable Seller is resident has not notified the competent authorities of all other Member States that it does not intend to use the Financial Account Identifier for this purpose; (c) where different from the name of the Reportable Seller, the name of the holder of the financial account to which the Consideration is paid or credited, to the extent available to the Reporting Platform Operator, as well as any other financial identification information available to the Reporting Platform Operator with respect to the account holder; (d) each Member State in which the Reportable Seller is resident for the purposes of this Directive pursuant to sub paragraph B(3) of Section I; (e) the address of each Property Listing, determined on the basis of the procedures set out in paragraph E of Section II and respective land registration number, where available; (f) the total Consideration paid or credited during each quarter of the Reportable Period; (g) any fees, commissions or taxes withheld or charged by the Reporting Platform Operator during each quarter of the Reportable Period; (h) where available, the number of days each Property Listing was rented during the Reportable Period and the type of each Property Listing. SECTION IV EFFECTIVE IMPLEMENTATION Pursuant to Article 8ac, Member States shall have rules and administrative procedures in place to ensure effective implementation of, and compliance with, the due diligence and reporting obligations set out in Section II and III of this Annex. A. Rules to enforce the collection and verification requirements laid down in Section II Member States shall take the necessary measures to require Reporting Platform Operators to enforce the collection and verification requirements under Section II in relation to their Reportable Sellers. Where a Reportable Seller does not provide the information required under Section II after two reminders following the initial request by the Reporting Platform Operator, the latter shall close the account of the Seller and prevent the Seller from re-registering on the Platform for the period of six months or withhold the payment of the Consideration to the Seller. B. Rules requiring Reporting Platform Operators to keep records of the steps undertaken and any information relied upon for the performance of the due diligence procedures and reporting requirements and adequate measures to obtain those records Member States shall take the necessary measures to require Reporting Platform Operators to keep records of the undertaken steps and any information relied upon for the performance of the due diligence procedures and reporting requirements set out in Sections II and III. Such records shall remain available for a sufficiently long period of time and in any event for a period of not less than 5 years but not more than 7 years following the end of the Reportable Period to which they relate. Member States shall take the necessary measures, including the possibility of addressing an order for reporting to Reporting Platform Operators, in order to ensure that all necessary information is reported to the competent authority so that the latter can comply with the obligation to communicate information in accordance with Article 8ac( 2 ). C. Administrative procedures to verify Reporting Platform Operators’ compliance with the due diligence procedures and reporting requirements Member States shall lay down administrative procedures to verify the compliance of Reporting Platform Operators with the due diligence procedures and reporting requirements set out in Sections II and III. D. Administrative procedures to follow up with a Reporting Platform Operator where incomplete or inaccurate information is reported Member States shall lay down procedures for following up with Reporting Platform Operators where the reported information is incomplete or inaccurate. E. Administrative procedure for election of a single Member State in which to report If a Reporting Platform Operator within the meaning of point (a) of subparagraph A(3) of Section I fulfils any of the conditions listed therein in more than one Member State, it shall elect one of these Member States, to carry out its reporting requirements pursuant to Section III. The Reporting Platform Operator shall notify all the competent authorities of these Member States of its election. F. Administrative procedure for single registration of a Reporting Platform Operator A Reporting Platform Operator within the meaning of point (b) of subparagraph A(3) of Section I shall register with the competent authority of any Member State pursuant to Article 8ac(4) when it commences its activity as a Platform Operator. Where such a Reporting Platform Operator is already identified for VAT purposes within the Union under the special scheme provided in Article 358a et seq. of Council Directive 2006/112/EC or under the special scheme provided for in Article 369a et seq. of that Directive, it shall not register in any other Member State. The Reporting Platform Operator shall communicate to the Member State of its single registration the following information about itself: name; postal address; electronic addresses, including websites; any TIN issued to the Reporting Platform Operator; a statement that the Platform is not already identified for VAT purposes within the Union. The Reporting Platform Operator shall notify the Member State of single registration of any changes in the information provided under subparagraph F(2). The Member State of single registration shall allocate an individual identification number to the Reporting Platform Operator and shall notify it by electronic means. The Member State of single registration shall delete a Reporting Platform Operator from the register in the following cases: the Platform Operator notifies that Member State that it no longer carries out any activity as a Platform Operator; in the absence of a notification pursuant to point a), there are grounds to assume that the activity of a Platform Operator has ceased; the Platform Operator no longer meets the conditions laid down in point (b) of subparagraph A(3) of Section I.’.
LISA „V LISA ARUANDLUSEESKIRJAD PLATVORMIHALDURITELE Käesolevas lisas on sätestatud aruandlus- ja hoolsusmeetmete eeskirjad, mida aruandvad platvormihaldurid peavad kohaldama, et võimaldada liikmesriikidel edastada automaatse teabevahetuse teel käesoleva direktiivi artiklis 8ac osutatud teavet. Käesolevas lisas kirjeldatakse ka eeskirju ja haldusmenetlusi, mis peavad liikmesriikides kehtima, et tagada lisas esitatud aruandlus- ja hoolsusmeetmete tõhus rakendamine ja täitmine. I JAGU TERMINITE MÄÄRATLUSED Järgmistel terminitel alltoodud tähendused. A. Aruandvad platvormihaldurid „Platvorm“ – igasugune tarkvara, sealhulgas veebisait või selle osa, ja rakendused, sealhulgas mobiilirakendused, millele kasutajatel on juurdepääs ja mis võimaldab müüjatel olla ühenduses teiste kasutajatega, et nad saaksid selliste kasutajate jaoks otseselt või kaudselt asjaomast tegevust läbi viia. See hõlmab ka asjaomase tegevusega seotud tasu kogumise ja maksmise korda. Mõiste „platvorm“ ei hõlma tarkvara, mis asjaomasesse tegevusse muul viisil sekkumata võimaldab üksnes järgmist: asjaomase tegevusega seoses maksete töötlemist; kasutajatel asjaomaste tegevuste loetlemist või reklaamimist; kasutajate platvormile ümbersuunamist või üleviimist. „Platvormihaldur“ – üksus, kes sõlmib müüjatega lepingu platvormi või selle osa müüjatele kättesaadavaks tegemiseks. „Aruandev platvormihaldur“ – platvormihaldur, kes on mis tahes järgmises olukorras: ta on liikmesriigi maksuresident või, kui platvormihaldur ei ole liikmesriigi maksuresident, vastab ta ühele järgmistest tingimustest: i) ta on asutatud selle liikmesriigi õigusaktide kohaselt; ii) tema juhtimise koht (sh tegeliku juhtimise koht) on kõnealuses liikmesriigis või iii) tal on liikmesriigis püsiv tegevuskoht; ta ei ole liikmesriigi maksuresident, ta ei ole liikmesriigis asutatud või teda ei juhita liikmesriigis ja tal ei ole liikmesriigis püsivat tegevuskohta, kuid ta vahendab aruandlusega hõlmatud müüjate asjaomast tegevust või liikmesriigis asuva kinnisasja rendileandmist. „Asjaomane tegevus“ – tegevus, mida tehakse tasu eest ja mis on üks järgmistest: kinnisasja rendileandmine; isiklik teenus; kaupade müük; mis tahes liiki transpordivahendi rendileandmine; investeerimine ja laenuandmine ühisrahastamise raames, nagu on määratletud liidu finantsturgude õigusraamistikus. Mõiste „asjaomane tegevus“ ei hõlma tegevust, mida teeb müüja, kes on aruandva platvormihalduri töötaja või platvormihalduriga seotud üksus. „Tasu“ – mis tahes vormis tasu, millest on maha arvatud kõik teenustasud, vahendustasud või maksud, mille aruandev platvormihaldur on kinni pidanud või sisse nõudnud ja mis on asjaomase tegevusega seoses müüjale makstud või krediteeritud ning mille summa on platvormihaldurile teada või peaks talle mõistlikult eeldades teada olema. „Isiklik teenus“ – teenus, mis hõlmab aja- või ülesandepõhist tööd, mida teeb üks või mitu iseseisvalt või üksuse nimel tegutsevat üksikisikut ja mida osutatakse kasutaja taotlusel kas veebis või füüsiliselt väljaspool veebi pärast seda, kui teenus on platvormi kaudu vahendatud. B. Aruandlusega hõlmatud müüjad „Müüja“ – platvormi kasutaja, kas üksikisik või üksus, kes on aruandlusperioodi jooksul platvormil registreeritud ja viib läbi asjaomast tegevust. „Tegutsev müüja“ – mis tahes müüja, kes viib aruandlusperioodil läbi asjaomast tegevust või kellele makstakse või krediteeritakse aruandlusperioodil tasu seoses asjaomase tegevusega. „Aruandlusega hõlmatud müüja “ – iga tegutsev müüja, välja arvatud välistatud müüja, kes on liikmesriigi resident või kes annab rendile liikmesriigis asuvat kinnisasja. Aruandlusega hõlmatud müüjat käsitatakse liikmesriigi residendina esimese lõike tähenduses, kui ta vastab aruandlusperioodi jooksul ühele järgmistest tingimustest: tema peamine asukoht on liikmesriigis; tal on liikmesriigis väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number või käibemaksukohustuslasena registreerimise number; üksusest müüjal on liikmesriigis püsiv tegevuskoht. „Välistatud müüja“ – iga müüja, kes on valitsusüksus. C. Muud mõisted „Üksus“ on juriidiline isik või muu õiguslik moodustis, näiteks äriühing, partnerlus, usaldusfond või fond. „Valitsusüksus” – liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsus, liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni mis tahes poliitiline allüksus (mis hõlmab osariiki, provintsi, maakonda või valda/linna) või täielikult liikmesriigile või muule jurisdiktsioonile või ühele või mitmele mis tahes eespool nimetatule üksusele kuuluv asutus või amet (igaüks neist on „valitsusüksus”). „TIN-number“ – maksukohustuslasena registreerimise number või kui maksukohustuslasena registreerimise numbrit ei ole, siis selle toimiv ekvivalent. „KMKR number“ – kordumatu number käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslase või mittemaksukohustuslasest juriidilise isiku tuvastamiseks. „Peamine asukoht“ – aadress, mis on üksikisikust müüja peamine elukoht, ning aadress, mis on üksusest müüja registrijärgne asukoht. „Aruandlusperiood“ – kalendriaasta, mille kohta koostatakse III jao kohane aruanne. „Kinnistusüksus“ – kõik kinnisasjad, mis asuvad samal aadressil ja mida sama müüja pakub platvormil rentimiseks. „Finantskonto tunnuskood“ – platvormihaldurile kättesaadav kordumatu tunnusnumber või viide pangakontole või muule sarnasele makseteenuse kontole, millele tasu makstakse või krediteeritakse. II JAGU HOOLSUSMEETMED Aruandlusega hõlmatud müüjate kindlakstegemiseks kohaldatakse järgmisi meetmeid. A. Müüjad, kelle kohta andmeid ei esitata Selleks et teha kindlaks, kas üksusest müüjat saab käsitada lõike B punktis 4 kirjeldatud välistatud müüjana, võib aruandev platvormihaldur tugineda avalikult kättesaadavale teabele või üksusest müüja kinnitusele. B. Andmete kogumine müüja kohta Aruandev platvormihaldur kogub iga müüja kohta, kes on üksikisik, järgmist teavet: ees- ja perekonnanimi; peamine asukoht; müüjale omistatud maksukohustuslasena registreerimise number, sealhulgas iga selle väljastanud liikmesriik; müüja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on teada; sünnikuupäev. Aruandev platvormihaldur kogub järgmist teavet iga müüja kohta, kes on üksus ja kes ei ole välistatud müüja: täielik ärinimi; peamine asukoht; müüjale omistatud maksukohustuslasena registreerimise number, sealhulgas iga selle väljastanud liikmesriik; müüja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas; ettevõtte registreerimisnumber; püsiv tegevuskoht liidus, kui see on olemas, märkides iga liikmesriigi, kus selline püsiv tegevuskoht asub. Olenemata lõike B punktidest 1 ja 2 ei ole aruandev platvormihaldur kohustatud koguma lõike B punkti 1 alapunktides b–e ning lõike B punkti 2 alapunktides b–f osutatud teavet, kui ta tugineb müüja isiku ja residentsuse kohta liikmesriigi või liidu identifitseerimisteenuse kaudu saadud otsesele kinnitusele, et teha kindlaks müüja isik ja maksuresidentsus. Olenemata lõike B punkti 1 alapunktist c ja lõike B punkti 2 alapunktidest c ja e, ei nõuta maksukohustuslasena registreerimise numbri või ettevõtte registreerimisnumbri tuvastamist järgmistel juhtudel: müüja residentsuse liikmesriik ei väljasta müüjale maksukohustuslasena registreerimise numbrit ega ettevõtte registreerimisnumbrit; müüja residentsuse liikmesriik ei nõua sellele müüjale omistatud maksukohustuslasena registreerimise numbri tuvastamist. C. Müüja antud teabe kontrollimine Aruandev platvormihaldur teeb kindlaks, kas lõike A, lõike B punkti 1 ning lõike B punkti 2 alapunktide a–e ja lõike E kohaselt kogutud teave on usaldusväärne, kasutades kogu teavet ja kõiki dokumente, mis on aruandvale platvormihaldurile tema andmekogudes kättesaadavad, samuti mis tahes elektroonilist liidest, mille liikmesriik või liit on maksukohustuslasena registreerimise numbri ja/või käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivuse kontrollimiseks tasuta kättesaadavaks teinud. Olenemata lõike C punktist 1 võib aruandev platvormihaldur lõike F punkti 2 kohaste hoolsusmeetmete lõpuleviimiseks teha kindlaks, kas lõike A, lõike B punkti 1 ning lõike B punkti 2 alapunktide a–e ja lõike E kohaselt kogutud teave on usaldusväärne, kasutades teavet ja dokumente, mis on aruandvale platvormihaldurile kättesaadavad tema elektroonilist otsingut võimaldavates andmetes. Lõike F punkti 3 alapunkti b kohaldamisel ning olenemata lõike C punktidest 1 ja 2 nõuab aruandev platvormihaldur müüjalt juhul, kui tal on alust arvata, et mõni lõikes B või E esitatud teabeelement võib olla liikmesriigi pädeva asutuse poolt konkreetset müüjat käsitlevas taotluses esitatud teabe alusel ebatäpne, ebaõigeks tunnistatud teabe parandamist ning usaldusväärsete ja sõltumatust allikast saadud tõendavate dokumentide, andmete või teabeelementide esitamist, milleks on näiteks: a) valitsusasutuse väljastatud kehtiv isikut tõendav dokument; b) viimane maksuresidentsuse tõend. D. Müüja residentsuse liikmesriigi (-liikmesriikide) kindlaksmääramine käesoleva direktiivi kohaldamisel Aruandev platvormihaldur käsitab müüjat tema peamise asukoha liikmesriigi residendina. Kui müüja residentsuse liikmesriik on muu kui müüja peamise asukoha liikmesriik, käsitab aruandev platvormihaldur müüjat maksukohustuslasena registreerimise numbri või käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri väljaandnud liikmesriigi residendina. Kui müüja on esitanud teabe püsiva tegevuskoha olemasolu kohta vastavalt lõike B punkti 2 alapunktile f, käsitab aruandev platvormihaldur müüjat residendina ka müüja määratud asjaomases liikmesriigis. Olenemata lõike D punktist 1 käsitab aruandev platvormihaldur müüjat residendina igas liikmesriigis, mille kohta ta on kinnituse saanud liikmesriigi või liidu identifitseerimisteenuse kaudu vastavalt lõike B punktile 3. E. Teabe kogumine rendile antud kinnisvara kohta Kui müüja tegeleb kinnisvara rendileandmisega, teeb aruandev platvormihaldur kindlaks iga kinnistusüksuse aadressi ja vastava kinnistusraamatu numbri, kui see on olemas. F. Hoolsusmeetmete ajastus ja kehtivus Aruandev platvormihaldur viib lõigetes A–E sätestatud hoolsusmeetmed lõpule aruandlusperioodi 31. detsembriks. Olenemata lõike F punktist 1 tuleb müüjate puhul, kes on platvormil registreeritud juba alates 1. jaanuarist 2022 või alates kuupäevast, mil üksusest saab aruandev platvormihaldur, viia lõigetes A–E sätestatud hoolsusmeetmed lõpule aruandva platvormihalduri teise aruandlusperioodi 31. detsembriks. Olenemata lõike F punktist 1 võib aruandev platvormihaldur tugineda eelmistel aruandlusperioodidel rakendatud hoolsusmeetmetele, tingimusel et: lõike B punktides 1 ja 2 nõutud müüja teave on kogutud ja kontrollitud või kinnitatud viimase 36 kuu jooksul ning aruandval platvormihalduril ei ole põhjust teada, et lõigete A, B ja E kohaselt kogutud teave on ebausaldusväärne või ebaõige või on muutunud ebausaldusväärseks või ebaõigeks. G. Hoolsusmeetmete kohaldamine üksnes tegutsevate müüjate suhtes Aruandev platvormihaldur võib otsustada viia lõigete A–F kohased hoolsusmeetmed lõpule üksnes tegutsevate müüjate suhtes. H. Hoolsusmeetmete lõpuleviimine kolmandate isikute poolt Aruandev platvormihaldur võib usaldada käesolevas jaos sätestatud hoolsuskohustuse täitmise kolmandast isikust teenuseosutajale, kuid selliste kohustuste täitmise eest vastutab siiski aruandev platvormihaldur. Kui platvormihaldur täidab lõike H alapunkti 1 kohast aruandva platvormihalduri hoolsuskohustust sama platvormi suhtes, viib see platvormihaldur hoolsusmeetmeid ellu vastavalt käesolevas jaos sätestatud eeskirjadele. III JAGU ARUANDLUSNÕUDED A. Aruandluse aeg ja viis Aruandev platvormihaldur I jao lõike A punkti 3 alapunkti a tähenduses esitab I jao lõike A punkti 3 alapunkti a kohaselt kindlaksmääratud liikmesriigi pädevale asutusele käesoleva jao lõikes B sätestatud teabe aruandlusperioodi kohta hiljemalt selle aasta 31. jaanuariks, mis järgneb kalendriaastale, mil müüja on määratud aruandlusega hõlmatud müüjaks. Kui aruandev platvormihaldur I jao lõike A punkti 3 alapunkti a tähenduses vastab mõnele selles loetletud tingimusele enam kui ühes liikmesriigis, valib ta ühe neist liikmesriikidest käesolevas jaos sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks. Selline aruandev platvormihaldur esitab käesoleva jao lõikes B loetletud teabe aruandlusperioodi kohta valitud liikmesriigi pädevale asutusele, nagu on ette nähtud IV jao lõike E punktis 1, hiljemalt selle kalendriaasta 31. jaanuariks, mis järgneb kalendriaastale, mil aruandlusega hõlmatud müüjale asjaomase tegevuse eest tasu maksti või krediteeriti. Aruandev platvormihaldur I jao lõike A punkti 3 alapunkti b tähenduses esitab käesoleva jao lõikes B sätestatud teabe aruandlusperioodi kohta registreerimisliikmesriigi pädevale asutusele, nagu on ette nähtud IV jao lõike F punktis 1, hiljemalt selle kalendriaasta 31. jaanuariks, mis järgneb kalendriaastale, mil aruandlusega hõlmatud müüjale asjaomase tegevuse eest tasu maksti või krediteeriti. Aruandev platvormihaldur esitab lõike B punktides 2 ja 3 sätestatud teabe ka aruandlusega hõlmatud müüjale, kelle kohta see käib, hiljemalt selle kalendriaasta 31. jaanuariks, mis järgneb kalendriaastale, mil aruandlusega hõlmatud müüjale asjaomase tegevuse eest tasu maksti või krediteeriti. Teave usaldusrahas makstud või krediteeritud tasu kohta esitatakse vääringus, milles see maksti või krediteeriti. Kui tasu maksti või krediteeriti muus vormis kui usaldusraha, esitatakse teave selle kohta kohalikus vääringus ning see konverteeritakse või seda vääringustatake viisil, mille aruandev platvormihaldur on ühtlustatult kindlaks määranud. Teave tasu ja muude summade kohta esitatakse selle aruandlusperioodi kvartali kohta, mille jooksul tasu maksti või krediteeriti. B. Esitatav teave Iga aruandev platvormihaldur esitab järgmise teabe: Aruandva platvormihalduri nimi, registrijärgne asukoht ja maksukohustuslasena registreerimise number ning selle platvormi / nende platvormide ärinimi/ärinimed, mille kohta aruandev platvormihaldur aruande esitab. Iga aruandlusega hõlmatud müüja puhul, kes tegeles asjaomase tegevusega, v.a kinnisasja rendileandmine: a) teabeühikud, mis tuleb koguda vastavalt II jao lõikele B; b) finantskonto tunnuskood, kui aruandval platvormihalduril on võimalik seda teada saada ja kui selle liikmesriigi pädev asutus, mille resident aruandlusega hõlmatud müüja on, ei ole teatanud kõigi teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, et ta ei kavatse finantskonto tunnuskoodi sel eesmärgil kasutada; c) kui finantskonto omaniku nimi erineb aruandlusega hõlmatud müüja nimest, siis selle finantskonto omaniku nimi, millele tasu makstakse või krediteeritakse, niivõrd, kui see teave on aruandvale platvormihaldurile kättesaadav, ning mis tahes muud tuvastamisandmed, mis on aruandvale platvormihaldurile kõnealuse konto omaniku kohta teada; d) iga liikmesriik, mille resident aruandlusega hõlmatud müüja on käesoleva direktiivi tähenduses vastavalt I jao lõike B punktile 3; e) aruandlusperioodi igas kvartalis makstud või krediteeritud tasu kokku; f) mis tahes teenustasud, vahendustasud või maksud, mille aruandev platvormihaldur aruandlusperioodi igas kvartalis kinni pidas või sisse nõudis. Iga aruandlusega hõlmatud müüja puhul, kes osutas kinnisasja rendileandmise teenuseid: a) teabeühikud, mis tuleb koguda vastavalt II jao lõikele B; b) finantskonto tunnuskood, kui aruandval platvormihalduril on võimalik seda teada saada ja kui selle liikmesriigi pädev asutus, mille resident aruandlusega hõlmatud müüja on, ei ole teatanud kõigi teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, et ta ei kavatse finantskonto tunnuskoodi sel eesmärgil kasutada; c) kui finantskonto omaniku nimi erineb aruandlusega hõlmatud müüja nimest, siis selle finantskonto omaniku nimi, millele tasu makstakse või krediteeritakse, niivõrd, kui see teave on aruandvale platvormihaldurile kättesaadav, ning mis tahes muud finantsalased tuvastamisandmed, mis on aruandvale platvormihaldurile kõnealuse konto omaniku kohta teada; d) iga liikmesriik, mille resident aruandlusega hõlmatud müüja on käesoleva direktiivi tähenduses vastavalt I jao lõike B punktile 3; e) iga kinnistusüksuse aadress, mis on kindlaks tehtud II jao lõikes E sätestatud korra kohaselt, ja vastav kinnistusraamatu number, kui see on teada; f) aruandlusperioodi igas kvartalis makstud või krediteeritud tasu kokku; g) mis tahes teenustasud, vahendustasud või maksud, mille aruandev platvormihaldur aruandlusperioodi igas kvartalis kinni pidas või sisse nõudis; h) kui see on teada, siis iga kinnistusüksuse kohta nende päevade arv, mil seda aruandlusperioodil renditi, ja iga kinnistusüksuse liik. IV JAGU TÕHUS RAKENDAMINE Artikli 8ac kohaselt kehtestavad liikmesriigid õigus- ja haldusnormid, et tagada käesoleva lisa II ja III jaos sätestatud hoolsus- ja aruandluskohustuste tõhus rakendamine ja täitmine. A. II jaos sätestatud teabe kogumise ja kontrollimise nõuete täitmise tagamise eeskirjad Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kohustada aruandvaid platvormihaldureid tagama aruandlusega hõlmatud müüjate suhtes II jaos sätestatud teabe kogumise ja kontrollimise nõuete täitmine. Kui aruandlusega hõlmatud müüja ei esita pärast aruandva platvormihalduri esialgset taotlust esitatud kahe meeldetuletuse järel II jaos nõutud teavet, sulgeb viimane müüja konto ja takistab müüjat end platvormil kuue kuu jooksul uuesti registreerimast või jätab müüjale tasu maksmata. B. Eeskirjad, mille kohaselt peavad aruandvad platvormihaldurid pidama arvestust tehtud toimingute üle ja kogu selle teabe üle, millele nad hoolsusmeetmete rakendamisel ja aruandlusnõuete täitmisel tuginesid, ning kehtestama piisavad meetmed säilitatud andmete leidmiseks Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nõuda aruandvatelt platvormihalduritelt, et nad peaksid arvestust tehtud toimingute üle ja kogu selle teabe üle, millele nad II ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmete rakendamisel ja aruandlusnõuete täitmisel tuginesid. Neid andmeid tuleb säilitada piisavalt pika aja jooksul ja igal juhul mitte vähem kui viis aastat, kuid mitte kauem kui seitse aastat pärast selle aruandlusperioodi lõppemist, mille kohta need andmed käivad. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, sealhulgas võimaluse esitada aruandvatele platvormihalduritele aruandluskorraldus, et tagada kogu vajaliku teabe edastamine pädevale asutusele, et viimane saaks täita teabe edastamise kohustust vastavalt artikli 8ac lõikele 2. C. Haldusmenetlused, millega kontrollitakse, kas aruandvad platvormihaldurid järgivad hoolsusmeetmeid ja aruandlusnõudeid Liikmesriigid kehtestavad haldusmenetlused, et kontrollida, kas aruandvad platvormihaldurid järgivad II ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmeid ja aruandlusnõudeid. D. Haldusmenetlused aruandvate platvormihaldurite suhtes järelmeetmete võtmiseks, kui teatatakse puudulikust või ebatäpset teabest Liikmesriigid kehtestavad menetlused järelmeetmete võtmiseks aruandvate platvormihaldurite suhtes, kui esitatud teave on puudulik või ebatäpne. E. Haldusmenetlus ühe liikmesriigi valimiseks, kus aruanne esitatakse Kui aruandev platvormihaldur I jao lõike A punkti 3 alapunkti a tähenduses vastab mõnele selles loetletud tingimusele enam kui ühes liikmesriigis, valib ta ühe neist liikmesriikidest III jaos sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks. Aruandev platvormihaldur teatab kõigile pädevatele asutustele, millised liikmesriigid ta valis. F. Haldusmenetlus aruandva platvormihalduri ühekordseks registreerimiseks Aruandev platvormihaldur I jao lõike A punkti 3 alapunkti b tähenduses registreerib end mis tahes liikmesriigi pädevas asutuses vastavalt artikli 8ac lõikele 4, kui ta alustab tegevust platvormihaldurina. Kui selline aruandev platvormihaldur on juba liidus käibemaksukohustuslasena registreeritud nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 358a ja sellele järgnevates artiklites sätestatud erikorra või kõnealuse direktiivi artiklis 369a ja sellele järgnevates artiklites sätestatud erikorra alusel, ei registreeri ta end enam üheski teises liikmesriigis. Aruandev platvormihaldur edastab oma ühekordse registreerimise liikmesriigile enda kohta järgmise teabe: nimi; postiaadress; elektronpostiaadressid, sealhulgas veebisaidid; aruandvale platvormihaldurile omistatud maksukohustuslasena registreerimise number; avaldus selle kohta, et platvorm ei ole liidus juba käibemaksukohustuslasena registreeritud. Aruandev platvormihaldur teavitab ühekordse registreerimise liikmesriiki mis tahes muudatustest lõike F punkti 2 kohaselt esitatud teabes. Ühekordse registreerimise liikmesriik omistab aruandvale platvormihaldurile individuaalse identifitseerimisnumbri ja teatab talle sellest elektrooniliselt. Ühekordse registreerimise liikmesriik kustutab aruandva platvormihalduri registrist järgmistel juhtudel: platvormihaldur teatab liikmesriigile, et ta ei tegutse enam platvormihaldurina; kuigi punkti a kohast teadet ei esitata, on alust eeldada, et platvormihalduri tegevus on lõppenud; platvormihaldur ei vasta enam I jao lõike A punkti 3 alapunktis b sätestatud tingimustele.“
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Õiglane maksustamine on Euroopa sotsiaalse turumajanduse alustala ja komisjoni võetud kohustuse saavutada „inimeste teenistuses olev majandus“ üks peamisi tugisambaid . Õiglane maksustamine suurendab sotsiaalset õiglust ja võrdseid võimalusi Euroopa Liidus. Õiglane maksusüsteem peaks põhinema maksueeskirjadel, mis tagavad, et kõik maksavad õiglase osa maksudest, ja teevad maksumaksjatele – nii ettevõtjatele kui ka kodanikele – eeskirjade järgimise lihtsaks. Õiglane ja tõhus maksustamine on äärmiselt oluline, et tagada piisav tulu avaliku sektori investeeringuteks inimestesse ja taristusse ning luua ühtsel turul ettevõtluskeskkond, mis võimaldab innovaatilistel ettevõtetel edukalt tegutseda. COVID-19 pandeemia suurendab veelgi vajadust kaitsta riikide rahandust ja leevendada pandeemia sotsiaal-majanduslikke tagajärgi. Liikmesriigid vajavad piisavalt suurt maksutulu, et rahastada oma märkimisväärseid jõupingutusi COVID-19 pandeemia vastaste meetmete negatiivse majandusliku mõju ohjamiseks, tagades samas selle, et nende tulude kogumise koormus ei jääks kõige haavatavamate inimeste kanda. Õiglase maksustamise tagamine maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ennetamise kaudu on muutunud tähtsamaks kui kunagi varem. Sellega seoses on äärmiselt oluline tugevdada liidus halduskoostööd ja teabevahetust võitluses maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu. Nagu rõhutati komisjoni teatises „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“, tõhustab komisjon võitlust maksupettuste ja muude ebaausate tavade vastu tagamaks, et majanduse taastamise keskmes on solidaarsus ja õiglus. See aitab liikmesriikidel saada maksutulu, mida on vaja praegusest kriisist tulenevate peamiste probleemide lahendamiseks. Käesolev seadusandlik ettepanek kuulub ELi majanduse taastamist toetavasse õiglase ja lihtsa maksustamise paketti, mis sisaldab järgmisi dokumente: teatis tegevuskava kohta, milles esitatakse mitu majanduse taastamise strateegiat toetavat tulevast õiglase ja lihtsa maksustamise algatust, ning komisjoni teatis hea maksuhaldustava kohta ELis ja väljaspool, milles vaadatakse läbi hea maksuhaldustava edendamisel tehtud edusammud nii ELis kui ka väljaspool ning tehakse ettepanekuid täiustamist vajavate valdkondade kohta. Euroopa Liit on viimastel aastatel keskendunud maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu võitlemisele ning läbipaistvuse suurendamisele. Kuigi on tehtud suuri edusamme, eelkõige teabevahetuse valdkonnas, näitas nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) kohaldamise hindamine, et teabevahetuse ja halduskoostöö eri vorme käsitlevaid kehtivaid sätteid on endiselt vaja parandada. Ebaselguse tõttu osutusid raamistiku kõige probleemsemateks elementideks eeskätt eeldatava asjakohasuse mõiste ja maksumaksjate rühmale esitatavad teabetaotlused. Hindamine näitas ka, et eeskirjadel, mis käsitlevad üheaegsete kontrollide tegemist ja liikmesriigi ametnike kohaloleku lubamist uurimise ajal teises liikmesriigis, puudub mõnes riiklikus süsteemis õiguslik alus, mis takistab praegu nende sätete tõhusat kasutamist. Seda küsimust käsitletakse üksikasjalikumalt ühise siirdehindade foorumi 2018. aasta aruandes siirdehindade kontrolli kohta ELis . Aruandes lähtuti liikmesriikide praegusest tavast, et tuua esile puudused ja soovitada võimalikke parandusi siirdehindade kontrolli kasutamisel kahes või enamas liikmesriigis. Aruandes soovitati võtta vastu „siirdehindade kontrolli kooskõlastatud lähenemisviis, mis toetaks siseturu paremat toimimist kahel viisil: see annaks maksuhalduritele läbipaistva ja tõhusa vahendi maksustamisõiguste jaotamise hõlbustamiseks ning hoiaks ära topeltmaksustamise ja topeltmaksuvabastuse“. Seega on olemas selge vajadus parandada olemasolevat teabevahetuse ja halduskoostöö ELi raamistikku. Komisjoni president rõhutas oma ametiaja alguses vajadust uurida, kuidas saaks koostööd liikmesriikide ametiasutuste vahel parandada . Kesksel kohal on teabevahetuse ja halduskoostöö parandamine ELis. Peale kehtivate eeskirjade tugevdamise on ELis vaja laiendada halduskoostööd uutele valdkondadele, et tegeleda majanduse digiteerimisest tulenevate probleemidega ning aidata maksuhalduritel makse paremini ja tõhusamalt koguda ja uute arengusuundumustega sammu pidada. Platvormimajanduse iseärasuste tõttu on maksuhalduritel väga keeruline maksustatavaid sündmusi jälgida ja tuvastada. Kui tehingud tehakse teises jurisdiktsioonis asutatud digiplatvormi haldurite kaudu, muutub probleem eriti tõsiseks. Aruandluse puudumine tulu kohta, mida müüjad digiplatvormide kaudu teenuste osutamise või kaupade müügiga teenivad, toob kaasa liikmesriikide maksutulude vähenemise. Samuti annab see müüjatele eelise võrreldes nendega, kes ei tegutse digiplatvormidel. Seda õiguslikku lünka kõrvaldamata ei ole võimalik õiglase maksustamise eesmärki saavutada. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Kavandatavas õigusaktis käsitletakse maksustamise läbipaistvuse üldist poliitilist prioriteeti, mis on eeltingimus selleks, et tõhusalt võidelda maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu. ELi liikmesriigid on viimastel aastatel kokku leppinud mitmes läbipaistvuse valdkonna õigusaktis, mille raames peavad riikide maksuhaldurid tegema teabe vahetamisel tihedat koostööd. Nõukogu direktiiviga 2011/16/EL asendati nõukogu direktiiv 77/799/EMÜ11 ja see tähistas tõhusama halduskoostöö algust liidu maksuhaldurite vahel. Kõnealuse direktiiviga loodi kasulikud vahendid paremaks koostööks järgmistes valdkondades: teabevahetus taotluse alusel; omaalgatuslik teabevahetus; automaatne teabevahetus ammendavas loetelus nimetatud valdkondades (st hüvitised töötajatele, juhtide tasud, elukindlustustooted, mis ei ole hõlmatud muude direktiividega, pensionid ning kinnisomand ja kinnisvaratulu); välisriikide ametnike osalemine haldusuurimistes; üheaegsed kontrollid ja maksuotsustest teistele maksuhalduritele teatamine. Nõukogu direktiivi 2011/16/EL muudeti mitu korda järgmiste õigusaktidega: nõukogu 9. detsembri 2014. aasta direktiiv 2014/107/EL (DAC2) seoses finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetusega liikmesriikide vahel, mis põhineb OECD ühisel aruandlusstandardil, millega nähakse ette automaatne teabevahetus mitteresidentide finantskontode puhul; nõukogu 8. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2376 (DAC3) seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega piiriüleste maksualaste eelotsuste puhul; nõukogu 25. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/881 (DAC4) seoses riigipõhiste aruannete alase kohustusliku automaatse teabevahetusega maksuhaldurite vahel; nõukogu 6. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2258 (DAC5) seoses maksuhaldurite juurdepääsuga rahapesuvastasele teabele; nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/822 (DAC6) seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Paljudel isikuandmetega seotud juhtudel toimivad direktiivi kehtivad sätted koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega ning samal ajal sisaldab direktiiv andmekaitset käsitlevaid erisätteid ja kaitsemeetmeid. Kavandatud muudatuste puhul järgitakse neid kaitsemeetmeid ja võetakse neid jätkuvalt arvesse. Võimalikku negatiivset mõju isikuandmetele vähendatakse IT alaste ja menetluslike meetmetega. Andmevahetus toimub turvalise elektroonilise süsteemi kaudu, mis krüpteerib ja dekrüpteerib andmed, ning kõik maksuhaldurid peaksid andma sellele teabele juurdepääsu ainult volitatud ametnikele. Nad peavad kaasvastutavate töötlejatena tagama andmete turvalise ja konkreetse säilitamise. Komisjon tegutseb mitmes poliitikavaldkonnas, mis puudutavad digimajandust, sealhulgas kavandatud õigusaktiga hõlmatud digiplatvormi haldurid. Kavandatud õigusakt ei mõjuta teisi samaaegselt käimasolevaid komisjoni projekte, kuna see on konkreetselt suunatud teatavate maksudega seotud küsimuste lahendamisele. See ei piira teabele esitatavate nõuete kohaldamist, mida võidakse digiteenuste osutajate puhul kaaluda digiteenuste õigusakti paketi raames seoses kehtiva e-kaubanduse direktiivi eelseisva läbivaatamisega või algatuse raames, mille eesmärk on parandada digiplatvormide kaudu töötavate inimeste töötingimusi. Kavandatud eeskirjadega reguleeritakse muu hulgas ühisrahastusteenuseid, mis hõlmavad nii investeeringutel kui ka laenudel põhinevat ühisrahastust. Seda arvesse võttes ja eesmärgiga tagada kooskõla liidu poliitikaga finantsturgude reguleerimise valdkonnas viidatakse ühisrahastusteenuste ja teenuseosutajate määratluses nimetatud valdkonna asjakohastele õigusaktidele. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Otsese maksustamise valdkonnas on seadusandlike algatuste õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 115. Kuigi artiklis 115 puudub selge viide otsesele maksustamisele, viidatakse selles neid liikmesriikide õigusakte ühtlustavatele direktiividele, mis otseselt mõjutavad siseturu rajamist või toimimist. Et see tingimus oleks täidetud, on vaja, et otsese maksustamise valdkonnas kavandatavate ELi õigusaktidega püütaks kõrvaldada olemasolevaid ebakõlasid siseturu toimimises. Samuti on õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 113, sest direktiivi alusel vahetatavat teavet saab kasutada ka käibemaksu ja muude kaudsete maksude valdkonnas. Kuna kavandatud õigusaktiga muudetakse direktiivi, jääb õiguslik alus loomulikult samaks. Kavandatud eeskirjad, mille eesmärk on kehtivat teabevahetuse ja halduskoostöö raamistikku parandada, ei kaldu kõrvale direktiivi reguleerimisesemest. Eelkõige nähakse kavandatud muudatustega ette eeldatava asjakohasuse selge määratlus ja ühisauditite tegemise selge õigusraamistik. Nende sätete ühtset kohaldamist on võimalik saavutada üksnes liikmesriikide õigusaktide ühtlustamisega. Lisaks olemasolevale raamistikule kehtestatakse ettepanekuga digiplatvormi haldurite aruandlust käsitlevad eeskirjad, et lahendada probleemid, mis tulenevad digiplatvormide kasutamisest mitmesugustes tegevustes. Platvormide digitaalne olemus võimaldab kaupade müüjatel ja teenuste pakkujatel kasutada selliseid digiplatvorme oma tegevuse teostamiseks ning jätta teenitud tulu oma residentsuse liikmesriigis deklareerimata. Selle tulemusena jääb liikmesriikidele tulu deklareerimata ja nad kaotavad maksutulu. Selline olukord loob ka ebaausa maksukonkurentsi tingimused nende üksikisikute või ettevõtjate jaoks, kes ei teosta oma tegevust digiplatvormide kaudu, ning moonutab seega siseturu toimimist. Sellest järeldub, et niisugust olukorda on võimalik lahendada ainult ühtse lähenemisviisi kaudu, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 115. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Ettepanekus järgitakse täielikult Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet. Selles käsitletakse maksustamisalast halduskoostööd. Ettepanekuga tehakse eeskirjades teatavaid muudatusi, et parandada eri liikmesriikide maksuhaldurite piiriülest koostööd käsitlevate kehtivate sätete toimimist. Samuti laiendatakse ettepanekuga automaatse teabevahetuse ulatust, kohustades digiplatvormide haldureid aru andma sellise tulu kohta, mida asjaomaseid platvorme kasutavad kaupade müüjad ja teenuste pakkujad teenivad. Direktiivi kehtivate sätete kohaldamisel on liikmesriikide vahel ilmnenud suured erinevused. Kui mõned liikmesriigid on valmis tegema täielikku koostööd ja vahetama teavet, rakendavad teised liikmesriigid piiravat lähenemisviisi või isegi keelduvad teabevahetusest. Samuti on teatavad sätted osutunud ebapiisavaks, et rahuldada teiste liikmesriikidega koostööd tegevate maksuhaldurite vajadusi pikema aja vältel. Lisaks sellele on digiplatvormide suurem kasutamine teenuste osutamisel ja kaupade müümisel tekitanud olukorra, kus müüjad deklareerivad tulu ebaühtlaselt; see kujutab endast suurt maksudest kõrvalehoidumise ohtu. Kuigi üksikud liikmesriigid on oma siseriiklikus õiguses kehtestanud aruandluskohustuse, näitavad kogemused, et maksudest kõrvalehoidumise vastased siseriiklikud õigusnormid ei ole kuigi tõhusad, eriti kui asjaomast tegevust teostatakse piiriüleselt. Õiguskindlust ja selgust saab tagada üksnes nende puuduste kõrvaldamisega ühtsete eeskirjade abil, mida kohaldatakse kõigi liikmesriikide suhtes. Siseturg vajab tugevat mehhanismi, et tegeleda seaduselünkadega ühtsel viisil ja kõrvaldada olemasolevad moonutused, tagades, et maksuhaldurid saavad õigel ajal asjakohast teavet. Kogu ELi hõlmav ühtlustatud aruandlusraamistik näib olevat hädavajalik, võttes eeskätt arvesse platvormihaldurite osutatavate teenuste valdavalt piiriülest mõõdet. Kuna digiplatvormide kaudu teenitud tulu puudutava aruandluskohustuse eesmärk on eelkõige teavitada maksuhaldureid tegevustest, mis hõlmavad mitut jurisdiktsiooni, on probleemile ühtse lähenemisviisi tagamiseks vaja, et mis tahes algatus hõlmaks meetmeid ELi tasandil. Seetõttu on ELil tuvastatud probleemide lahendamiseks ning teabevahetuse ja halduskoostöö süsteemi tõhususe ja täielikkuse tagamiseks üksikute liikmesriikidega võrreldes paremad võimalused. Esiteks tagatakse sellega eeskirjade järjepidev kohaldamine kogu liidus. Teiseks kohaldatakse kõigile õigusakti kohaldamisalasse kuuluvatele digiplatvormidele samu aruandlusnõudeid. Kolmandaks kaasneb aruandlusega teabevahetus ja see võimaldab maksuhalduritel saada digiplatvormi kaudu teenitud tulu kohta põhjalikku teavet. • Proportsionaalsus Ettepanekuga parandatakse direktiivi kehtivaid sätteid ja laiendatakse automaatse teabevahetuse ulatust teatavale konkreetsele teabele, mille esitavad digiplatvormi haldurid. Parandused ei lähe teabevahetuse ja laiemalt halduskoostöö eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kuna kindlakstehtud moonutused siseturu toimimises laienevad üldjuhul ühest liikmesriigist väljapoole, on probleemide tõhusaks lahendamiseks vaja vähemalt ELi ühiseid eeskirju. Seega toetavad kavandatud eeskirjad direktiivi selgemat, järjepidevamat ja tõhusamat kohaldamist, mis aitab paremini saavutada selle eesmärke. Kavandatav digiplatvormi haldurite kohustus anda aru oma kasutajate, st müüjate teenitud tulust pakub ka toimivat lahendust maksudest kõrvalehoidumise vastu, kuna kasutatakse DAC2 ja DAC4 puhul juba katsetatud teabevahetuse mehhanisme. Selles mõttes võib väita, et kavandatud algatus on proportsionaalne vastus tuvastatud vastuoludele direktiivis ja sellega püütakse ka lahendada maksudest kõrvalehoidumise probleemi. • Vahendi valik Käesoleval ettepanekul on kaks õiguslikku alust, ELi toimimise lepingu artiklid 113 ja 115, milles on sõnaselgelt sätestatud, et selle valdkonna õigusakte võib kehtestada üksnes direktiivi vormis õigusaktina. Seepärast ei ole siduvate maksueeskirjade vastuvõtmisel lubatud kasutada ühtegi muud ELi õigusakti. Lisaks on kavandatav direktiiv halduskoostöö direktiivi kuues muudatus; see on jätkuks nõukogu direktiividele 2014/107/EL, (EL) 2015/2376, (EL) 2016/881, (EL) 2016/2258 ja (EL) 2018/822. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide hindamine 2019. aastal hindas komisjon otsese maksustamise alast halduskoostööd käsitlevate kehtivate eeskirjade tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust. Hindamise tulemusena leiti, et koostöö toob olulist kasu, kuid arenguruumi veel on. Ilmnes, et liikmesriigid kasutavad olemasolevaid halduskoostöövahendeid siiani erinevalt. Vahetatud teavet saaks tõhusamalt kasutada ja koostööst tulenevat kasu saaks põhjalikumalt analüüsida. Sellele hindamisele tuginedes esitatakse käesolevas seadusandlikus ettepanekus konkreetsed meetmed halduskoostöö toimimise parandamiseks. • Konsulteerimine sidusrühmadega 10. veebruaril 2020 algatas komisjon avaliku konsultatsiooni tagasiside saamiseks selle kohta, milliseid ELi meetmeid oleks maksustamisalase teabevahetuse raamistiku tugevdamiseks vaja. Esitati mitu võimalikku varianti ja sidusrühmad andsid tagasisidet kokku 37 vastuses. Lisaks viis komisjon läbi sihipärased konsultatsioonid, korraldades 27. veebruaril 2020 kohtumise digiplatvormi haldurite esindajatega. Digiplatvormi haldurite esindajad olid üksmeelel, et paljude erinevate riiklike aruandlusnõuete asemel on platvormide kaudu teabe kogumiseks vaja standarditud ELi õigusraamistikku. Samuti toetasid digiplatvormi haldurite esindajad käibemaksu valdkonnas kasutatava ühtse kontaktpunktiga sarnanevat lahendust, mis võimaldaks anda teavet ainult platvormi asukohaliikmesriigi maksuhaldurile. Avaliku konsultatsiooni tulemustes rõhutati vajadust suurendada ühisauditite rolli ELi tasandi halduskoostöö raamistikus. • Liikmesriikidega konsulteerimine Euroopa Komisjon viis liikmesriikidele suunatud küsimustikku kasutades läbi sihipärased konsultatsioonid. Lisaks sellele korraldas maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat 26. veebruaril 2020 IV töörühma koosoleku ning liikmesriikidel oli võimalus arutada võimalikku ettepanekut halduskoostöö direktiivi muutmiseks. Koosolekul keskenduti digiplatvormide kaudu teenitud tulu käsitleva teabe esitamisele ja vahetamisele. Üldiselt väljendati laialdast toetust võimalikule ELi algatusele, mis käsitleb teabevahetust tulu kohta, mida müüjad digiplatvormide kaudu teenivad. Enamik liikmesriike pooldas uue õigusraamistiku laia kohaldamisala, mis hõlmaks peale kinnisasja rentimisest ja isiklike teenuste osutamisest saadava tulu ka kaupade müüki, mis tahes transpordivahendite rentimist ja ühisrahastusteenuseid. • Konsultatsioonide tulemused Näib, et nii avaliku konsultatsiooni kui ka sihipäraste konsultatsioonide tulemused ühtivad küsimustes, mida digiplatvormi halduritele suunatud uued eeskirjad peaksid püüdma lahendada: andmete piiratud esitamine platvormimajanduse puhul ja ebatõhusus ning vajadus parandada praegust ELi halduskoostöö raamistikku, näiteks ühisauditite valdkonnas. • Mõjuhinnang Komisjon viis läbi asjakohaste poliitikavariantide mõjuhinnangu, mille kohta esitas õiguskontrollikomitee 5. mail 2020 positiivse arvamuse (SEC(2020)271) . Õiguskontrollikomitee tegi mitu parandusettepanekut, mida on lõplikus mõjuhinnangu aruandes arvesse võetud (SWD(2020)131) . Erinevaid poliitikavariante hinnati tõhususe, tulemuslikkuse ja sidususe seisukohast võrreldes lähtestsenaariumiga. Kõrgeimal analüüsitasandil tuleb valida kas praeguse olukorra säilitamine ehk lähtestsenaarium või stsenaarium, kus komisjon võtaks mitteregulatiivseid või regulatiivseid meetmeid. Mitteregulatiivne meede tähendaks soovituse esitamist. Regulatiivne variant hõlmas seadusandlikku algatust kehtiva halduskoostöö raamistiku teatavate konkreetsete elementide muutmiseks. Kehtivate eeskirjade muutmise puhul eelistati järjepidevuse ja tõhususe tagamiseks õigusakti muutmist. Mõjuhinnangust selgub, et digiplatvormi halduritega seoses on kindlaksmääratud poliitika elluviimiseks sobivaim ELi tasandi regulatiivne meede. Praeguse olukorra säilitamine ehk lähtestsenaarium osutus kõige vähem tulemuslikuks, tõhusaks või sidusaks variandiks. Erinevalt lähtestsenaariumist tagaksid ELi kohustuslikud ühised nõuded, et kõigil liidu maksuhalduritel on juurdepääs sama liiki andmetele. Teisisõnu loodaks ELi regulatiivse meetmega kõigile maksuhalduritele võrdsed tingimused juurdepääsul teabele, mis on kogutud kindlaksmääratud maksustamiseesmärgil. See võimaldab ka ELi tasandil automaatset teabevahetust ühtsete nõuete ja tingimuste alusel. Rakendamise korral on see ainus stsenaarium, mille puhul müüja residentsuse liikmesriigi maksuhaldurid saavad aeganõudvate sihtotstarbeliste taotluste ja päringuteta kontrollida, kas müüja on esitanud digiplatvormide kaudu teenitud tulu kohta õiged andmed. Lisaks tagaksid ELi kohustuslikud ühised aruandlusnõuded, et digiplatvormi haldurid ei pea maksualase aruandluskohustuse puhul toime tulema riikide killustatud lahendustega. Majanduslik mõju Kasu Kohustus teatada digiplatvormide kaudu teenitud tulust ja sellise teabe vahetamine aitab liikmesriikidel saada täielikku teavet saadaoleva maksutulu kogumiseks. Ühtsed aruandlusnõuded aitavad ka luua võrdsed võimalused digiplatvorme kasutavatele ja neid mittekasutavatele müüjatele ning digiplatvormi halduritele, kelle aruandluskohustused võivad praegu olla väga erinevad. Digiplatvormide kasutamise kaudu müüjate teenitud maksutulu läbipaistvus suurendaks traditsioonilisemate ettevõtete võrdseid võimalusi. Ühtsel ELi kohustuslikul vahendil võib olla ka positiivne sotsiaalne mõju ja see võib aidata luua positiivset arvamust õiglasest maksustamisest ning soodustada koormuse õiglast jaotamist maksumaksjate vahel. Kuna andmete piiratud esitamist esineb kõigil tegevusaladel, siis eeldatakse, et mida laiem on eeskirjade kohaldamisala, seda rohkem peetakse maksustamist õiglaseks. Sama põhjendus kehtib ka koormuse õiglasest jaotamisest saadava kasu kohta: mida laiem on meetme ulatus, seda paremini saavad liikmesriigid tagada tasumisele kuuluvate maksude tõhusa kogumise. ELi meetmest saadav maksualane kasu on palju suurem, kui aruandluskohustus on laiaulatuslik, st seda kohaldatakse kõigi teenuste ja kaupade müügi suhtes. Kui piirdutaks üksnes ELi-põhiste digiplatvormidega, võib maksutulu olla iga variandi puhul oluliselt väiksem. Kulud Sõltumata ulatusest on kogu ELi hõlmava automaatse aruandluse rakendamisest tulenevad ühekordsed kulud kõikide digiplatvormi haldurite ja maksuhaldurite kohta hinnanguliselt mitusada miljonit eurot, kusjuures korduvad kulud on mitukümmend miljonit eurot. Ühekordsed ja korduvad kulud tulenevad peamiselt IT-süsteemide arendamisest ja toimimisest. Maksuhalduritel tekivad ka täitmiskulud. Kulutõhususe huvides julgustatakse liikmesriike võimaldama digitaalset aruandlust ja tagama süsteemide koostalitlusvõime ning digiplatvormide ja maksuhaldurite vaheline koostalitlusvõime andmete tasemel nii suures ulatuses kui võimalik. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Ettepaneku eesmärk on vähendada digiplatvormi haldurite, maksumaksjate ja maksuhaldurite regulatiivset koormust. Eelistatud poliitikavariant on proportsionaalne võimalus tuvastatud probleemi lahendamiseks, sest see ei lähe aluslepingute eesmärgi – tagada paremini toimiv ja moonutusteta siseturg – saavutamiseks vajalikust kaugemale. Ühtsete eeskirjadega piirdutakse digiplatvormi kaudu teenitud tulust teatamiseks vajaliku minimaalse ühise raamistiku kehtestamisega. Näiteks: i) eeskirjadega tagatakse, et ei toimu topeltaruandlust (st registreerimise ja aruandluse ühtne kontaktpunkt); ii) automaatne teabevahetus piirdub asjaomaste liikmesriikidega ning iii) karistuste määramine nõuete täitmata jätmise eest jääb liikmesriikide suveräänse kontrolli alla. Lisaks ei lähe ühtlustamine kaugemale selle tagamisest, et pädevaid asutusi teavitatakse teenitud tulust. Tasumisele kuuluva maksu suuruse otsustavad liikmesriigid. • Põhiõigused Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ning järgitakse eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige on maksuhalduritele edastatavad andmeelemendid määratletud selliselt, et need hõlmaksid üksnes miinimumandmeid, mis on vajalikud nõuetele mittevastava andmete piiratud esitamise või esitamata jätmise tuvastamiseks kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud kohustustega. 4. MÕJU EELARVELE Vt finantsselgitus. 5. ETTEPANEKU SÄTETE ÜKSIKASJALIK SELGITUS Muudatusettepanekuga nähakse ette muuta teabevahetust ja halduskoostööd käsitlevaid kehtivaid sätteid ning laiendatakse kohaldamisala digiplatvormi haldurite esitatava teabega seotud automaatsele teabevahetusele. Digiplatvormi halduritele ettenähtud aruandlusnõuete aluseks on OECD tehtud töö. i) Teabevahetus taotluse alusel • Eeldatav asjakohasus Artiklis 5a on sätestatud teabetaotluse korral kohaldatava eeldatava asjakohasuse nõude määratlus. Määratluses on sätestatud standard- ja menetlusnõuete elemendid, mida taotluse esitanud asutus peab järgima. Teabetaotlus võib olla seotud ühe või mitme maksumaksjaga, kui nad on individuaalselt tuvastatud. Nagu on sätestatud artikli 8a lõikes 10, ei tuleks eeldatava asjakohasuse nõuet kohaldada, kui teabetaotlus saadetakse pärast piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe kohta teabe vahetamist vastavalt nõukogu 8. detsembri 2015. aasta direktiivile (EL) 2015/2376. Artikli 17 lõiget 1 muudetakse, et selgitada kõigi tavapäraste teabeallikate kasutamise tähendust. Enne teabe taotlemist peab taotluse esitanud asutus olema kasutanud kõiki tavapäraseid teabeallikaid, mida ta kõnealustel tingimustel sai nõutud teabe saamiseks kasutada, ning kõiki olemasolevaid vahendeid. Seda kohustust siiski ei kohaldata, kui taotluse esitanud asutusel esineb seda täites ebaproportsionaalseid raskusi ja see võib ohustada tema eesmärkide saavutamist. Kui taotluse esitanud asutus ei täitnud kõnealust kohustust, võib taotluse saanud asutus teabe esitamisest keelduda. Artikli 20 lõike 2 muudatusega tagatakse taotluse alusel toimuva teabevahetuse vormide asjakohane kohandamine. • Rühmataotlused Artiklis 5b käsitletakse teabe saamiseks esitatavaid rühmataotlusi. Rühmataotlused on seotud maksumaksjate rühmaga, keda ei ole võimalik individuaalselt tuvastada, vaid keda kirjeldatakse selle asemel ühiste tunnustega. Kui taotlus on seotud konkreetse maksumaksjaga, on nõutav teave taotluse laadi tõttu erinev. Artiklis 5a sätestatud eeldatava asjakohasuse nõuet seega ei kohaldata. Selle asemel peab taotluse esitanud asutus esitama taotluse saanud asutusele konkreetse teabe, sealhulgas i) rühma tunnuste põhjaliku kirjelduse ja ii) kohaldatava õiguse ning taotluse esitamiseni viinud faktide ja asjaolude selgituse. ii) Automaatne teabevahetus • Tulukategooriad Artikli 8 lõikes 1 on sätestatud tulukategooriad, mille suhtes kohaldatakse kohustuslikku automaatset teabevahetust liikmesriikide vahel. Teabevahetuse alla kuuluvatele tulukategooriatele lisatakse litsentsitasud. Selle muudatusega kohustatakse liikmesriike vahetama artikli 8 lõike 3 kohaselt teiste liikmesriikidega kogu kättesaadavat teavet, kuid 2024. aastale eelnenud maksustamisperioodide puhul vähemalt kahe tulukategooria kohta ja alates 2024. aastast vähemalt nelja tulukategooria kohta. • Platvormihalduritele kehtestatud aruandlusnõuetega nähakse ette kohustuslik automaatne teabevahetus Artiklis 8ac on sätestatud platvormihaldurite poolt pädevale asutusele automaatselt esitatava kohustusliku teabe ulatus ja tingimused. V lisas on sätestatud üksikasjalikud nõuded. Esiteks nähakse nendega ette aruandvate platvormihaldurite kohustus koguda ja kontrollida teavet kooskõlas hoolsusmeetmetega. Teiseks peavad aruandvad platvormihaldurid esitama teabe aruandlusega hõlmatud müüjate kohta, kes kasutavad nende hallatavat platvormi oma kauba müümiseks, teenuste osutamiseks või investeerimiseks või ühisrahastamise raames laenuandmiseks . Kolmandaks tuleb esitatud teave edastada selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus aruandlusega hõlmatud müüja on resident, või selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus kinnisasi asub. Kohaldamisala V lisa I jaos on sätestatud mõisted, millega määratakse kindlaks aruandluseeskirjade kohaldamisala. Kes peab täitma aruandluskohustust? Eeskirjad sisaldavad platvormi, platvormihalduri ja aruandva platvormihalduri määratlusi. Platvormi mõiste ei hõlma tarkvara, mis võimaldab üksnes i) maksete töötlemist, ii) kasutajatel asjaomast tegevust noteerida või reklaamida või iii) kasutajate ümbersuunamist või üleviimist platvormile Aruandev platvormihaldur on iga platvormihaldur, kes on liikmesriigi maksuresident või asutatud liikmesriigi õiguse alusel või kelle juhatuse asukoht või püsiv tegevuskoht on liikmesriigis (edaspidi „ELi platvormid“). Lisaks sellele kuuluvad eeskirjade kohaldamisalasse ka platvormihaldurid, kes ei vasta ühelegi neist tingimustest, kuid kes vahendavad selliste aruandlusega hõlmatud müüjate asjaomast tegevust, kes on käesoleva direktiivi kohaldamisel või seoses liikmesriigis asuva kinnisasja rentimisega liikmesriigi residendid (edaspidi „välisplatvormid“). Liidus tegutsemiseks peavad sellised platvormid olema vastavalt artikli 8ac lõikele 4 liikmesriigis registreeritud (st ühtne registreerimine). Registreerimise kord on sätestatud V lisa IV jao punktis F. Selleks et tagada kavandatud eeskirjade ühetaolised rakendamistingimused ja täpsemalt aruandvate platvormihaldurite registreerimine ja tuvastamine, antakse artikli 8ac lõike 4 kolmanda lõiguga komisjonile rakendamisvolitused tüüpvormi vastuvõtmiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011. Platvormihaldurid, kes on liidus juba käibemaksukohustuslasena registreeritud, ei pea end registreerima üheski teises liikmesriigis peale selle, kus nad on käibemaksukohustuslasena registreeritud. Millised tegevused on aruandlusega hõlmatud? Asjaomane tegevus hõlmab kinnisasja rentimist, isiklike teenuste osutamist, kaupade müüki, mis tahes transpordivahendi rentimist ning ühisrahastuse raames investeeringute tegemist ja laenude andmist. Asjaomane tegevus ei hõlma tegevust, mida teostab aruandev platvormihalduri töötajana tegutsev müüja. Isiklik teenus on teenus, mis hõlmab aja- või ülesandepõhist tööd, mida teeb üks või mitu üksikisikut, kes tegutsevad sõltumatult või mõne üksuse nimel. Seda teenust osutatakse kasutaja soovil kas veebis või füüsiliselt väljaspool veebi pärast seda, kui selle osutamist on platvormi kaudu vahendatud. Kelle tegevused on aruandlusega hõlmatud? Müüja on platvormi kasutaja, kes on platvormil registreeritud ja teostab mõnda asjaomast tegevust. Valitsusüksust ei käsitata müüjana. Valitsusüksust ei käsitata müüjana. Tegutsev müüja on müüja, kes teostas aruandlusperioodil asjaomast tegevust. Aruandlusega hõlmatud müüja on iga tegutsev müüja, i) kelle peamine asukoht oli aruandlusperioodil liikmesriigis või ii) kellel oli liikmesriigis väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number või käibemaksukohustuslasena registreerimise number või iii) kellel oli (majandus)üksusena püsiv tegevuskoht liikmesriigis Aruandlusega hõlmatud müüjat, kes vastab mõnele loetletud tingimusele, käsitatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel liikmesriigi residendina. Lisaks on aruandlusega hõlmatud müüja iga tegutsev müüja, kes annab aruandlusperioodil rendile liikmesriigis asuvat kinnisasja. Teave tuleb esitada ainult aruandlusega hõlmatud müüja tegevuse kohta. Hoolsusmeetmed Aruandvad platvormihaldurid rakendavad aruandlusega hõlmatud müüjate tuvastamiseks lisa II jaos sätestatud hoolsusmeetmeid. II jao B osas on sätestatud konkreetne teave, mida aruandev platvormihaldur peab aruandlusega hõlmatud müüja kohta koguma. Aruandev platvormihaldur peab kogutud teavet kontrollima, kasutades kõiki talle kättesaadavaid andmeid ning elektroonilist liidest, mille liikmesriik või liit on maksukohustuslasena registreerimise numbri või käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivuse kontrollimiseks tasuta kättesaadavaks teinud. Teise võimalusena võib aruandev platvormihaldur müüja isikusamasust ja residentsust otse kinnitada liikmesriigi või liidu identifitseerimisteenuse kaudu. Aruandev platvormihaldur käsitab müüjat müüja peamise asukoha liikmesriigi residendina. Kui müüja residentsuse liikmesriik on muu kui müüja peamise asukoha liikmesriik, käsitab aruandev platvormihaldur müüjat maksukohustuslasena registreerimise numbri või käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri väljaandnud liikmesriigi residendina. Kui aruandev platvormihaldur kasutab liikmesriigi või liidu identifitseerimisteenust, käsitatakse müüjat iga sellise liikmesriigi residendina, mille kohta identifitseerimisteenuse kaudu kinnitus saadi. Aruandev platvormihaldur peab nõutavat teavet koguma, seda kontrollima ja tegema selle kättesaadavaks aruandlusperioodi 31. detsembriks. Aruandev platvormihaldur võib tugineda eelmistel aruandlusperioodidel rakendatud hoolsusmeetmetele, tingimusel et i) nõutav teave on kogutud või seda on kontrollitud viimase 36 kuu jooksul ja ii) tal ei ole alust teada, et kogutud teave on muutunud ebausaldusväärseks või vääraks. Aruandev platvormihaldur võib määrata hoolsusmeetmete rakendamisega seotud kohustusi täitma teise platvormihalduri või kolmanda isiku. Aruandlus pädevale asutusele Kogutud ja kontrollitud teabe kohta antakse aru ühe kuu jooksul pärast selle aruandlusperioodi lõppu, mille jooksul on müüja tuvastatud aruandlusega hõlmatud müüjana. Aruandlus toimub ainult ühes liikmesriigis (st ühtne aruandlus). ELi platvormiks liigitatud aruandev platvormihaldur annab aru selles liikmesriigis, kus ta vastab mõnele I jao A osa punkti 3 alapunktis a loetletud tingimusele. Kui aruandev platvormihaldur vastab mõnele nimetatud tingimusele mitmes liikmesriigis, valib ta aruande esitamiseks ühe liikmesriigi. Välisplatvormiks liigitatud aruandev platvormihaldur annab aru selles liikmesriigis, kus ta on registreeritud kooskõlas artikli 8ac lõikega 4. Tasu ja muid summasid käsitlev teave esitatakse aruandlusperioodi selle kvartali kohta, mille jooksul tasu maksti või krediteeriti. Tasu määratlus ei hõlma mis tahes teenustasusid, vahendustasusid ega makse, mida aruandev platvormihaldur peab kinni või nõuab. Vastavalt muudetud artikli 25 lõikele 3 peavad aruandvad platvormihaldurid teavitama iga asjaomast isikut sellest, et temaga seotud teavet kogutakse ja edastatakse käesoleva direktiivi kohaselt ametiasutustele, ning esitama kogu teabe, mida vastutavad töötlejad peavad isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt esitama. Platvormihaldurid peavad esitama igale isikule kogu teabe igal juhul enne teabe kohta aruandmist. See ei piira isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid andmesubjekti õigusi. Platvormihaldurite esitatud teabe automaatne vahetamine Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus aruandlus toimus, peavad edastama platvormihaldurite esitatud teabe liikmesriikidele, kus aruandlusega hõlmatud müüja on resident V lisa I jao B osa punkti 3 tähenduses ja/või kus kinnisasi asub. Artikli 8ac lõikes 2 on sätestatud, millist teavet tuleb neile liikmesriikidele edastada. Teabevahetus toimub kahe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Selline õigeaegne teabevahetus tagab, et maksuhalduritel on olemas täielik teave, mis võimaldab koostada eeltäidetud iga-aastaseid maksuotsuseid. Automaatne teabevahetus toimub elektrooniliselt ELi ühise teabevõrgu (CCN) kaudu, kasutades komisjoni väljatöötatud XML skeemi. Tõhus rakendamine ja müüjate kontode sulgemine Kui aruandlusega hõlmatud müüja ei esita nõutud teavet pärast meeldetuletust, peab aruandev platvormihaldur sulgema sellise müüja konto ja takistama müüjal end platvormil uuesti registreerida või pidama kinni müüjale makstava tasu (IV jao A osa). Tõhusad karistused mittevastavuse eest riiklikul tasandil Karistusi käsitlevat artiklit 25a muudetakse, et kaasata teave, mida platvormihaldurid esitavad kooskõlas artikliga 8ac. Sellega tagatakse, et liikmesriigid näevad ette karistused juhuks, kui käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi ei täideta. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. iii) Halduskoostöö • Liikmesriigi ametnike kohalolek uurimise ajal teises liikmesriigis Artikli 11 lõike 1 muudatusega kehtestatakse taotluse saanud pädeva asutuse kohustus vastata taotlusele, mis puudutab teise liikmesriigi ametniku kohalolekut uurimise ajal. Vastamiseks on aega 30 päeva, et kinnitada taotluse esitanud asutusele oma nõusolekut või teatada keeldumisest ja seda põhjendada. Muudetud artikli 11 lõige 2 võimaldab küsitleda isikuid ja kontrollida andmeid, ilma et see piiraks taotluse saanud liikmesriigi siseriiklikku õigust. Uute sidemeetodite arvessevõtmiseks lisati ka võimalus osaleda haldusuurimistes elektrooniliste sidevahendite abil. • Üheaegsed kontrollid Artikli 12 lõiget 3 muudeti, et näha ette 30-päevane tähtaeg, mille jooksul peavad taotluse saanud asutused üheaegse kontrolli ettepanekule vastama. • Ühisauditid Direktiivile lisatakse IIa jagu, et kehtestada üksikasjalik ja selge õigusraamistik kahe või enama liikmesriigi ühisauditite tegemiseks. Artikli 12a lõige 1 sisaldab ühisauditi määratlust: haldusuurimine, mille teevad ühiselt kahe või enama liikmesriigi pädevad asutused. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused vaatavad eelnevalt kokkulepitud ja kooskõlastatud viisil läbi juhtumid, mis on seotud ühe või mitme isikuga, kes pakuvad neile ühist või täiendavat huvi. Ühisauditi taotlus Liikmesriigi pädeva asutuse taotlus Artikli 12a lõikes 2 käsitletakse olukorda, kus liikmesriigi pädev asutus taotleb teise liikmesriigi pädevalt asutuselt ühisauditi läbiviimist. Taotluse saanud asutus peab taotlusele vastama 30 päeva jooksul taotluse saamisest. Taotluse võib põhjendatud juhtudel tagasi lükata. Artikli 12a lõikes 3 on esitatud tagasilükkamise põhjuste mittetäielik loetelu. Isiku taotlus Artikli 12a lõikes 4 käsitletakse olukorda, kus isik taotleb kahe või enama liikmesriigi pädevalt asutuselt ühisauditi läbiviimist. Taotluse saanud asutused peavad taotlusele vastama 30 päeva jooksul taotluse saamisest. Taotluse võib tagasi lükata ja taotluse esitajat tuleb tagasilükkamise põhjustest teavitada. Isiku mõiste on määratletud direktiivi 2011/16/EL artiklis 3. Menetlus Artikli 12a lõikes 5 selgitatakse, et ühisauditi raames ei tohiks keelduda äri-, tööstus- või ametisaladuste või ärivõttega seotud teabe vahetamisest või sellise teabe vahetamisest, mille avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga. Asjaomased pädevad asutused peaksid siiski tagama sellise vahetatud teabe konfidentsiaalsuse ja seda ei tohiks avalikustada kolmandatele isikutele. Artikli 12a lõikes 6 on sätestatud, et ühisaudit viiakse läbi vastavalt auditi toimumise liikmesriigis kohaldatavatele menetluspõhimõtetele. Ühisauditi käigus kogutud tõendeid peaksid vastastikku tunnustama kõik osaleva liikmesriigi (osalevate liikmesriikide) pädevad asutused. Artikli 12a lõikes 10 käsitletakse ühisauditite keelelist korraldust ja nähakse ette, et asjaomased liikmesriigid lepivad selle korralduse kokku. Lõpparuanne Artikli 12a lõikes 7 on sätestatud osalevate liikmesriikide pädevate asutuste kohustus leppida kokku juhtumi faktides ja asjaoludes ning kutsutakse liikmesriikide pädevaid asutusi üles püüdma jõuda auditeeritava(te) isiku(te) maksu alase olukorra tõlgenduses kokkuleppele. Ühisauditi järeldused tuleb esitada lõpparuandes. Ühisauditi lõpparuandel peaks olema samaväärne õigusjõud kui osalevates liikmesriikides auditi tulemusena välja antud asjakohastel siseriiklikel õigusaktidel. Vastavalt artikli 12a lõikele 9 tuleks auditeeritavat isikut (auditeeritavaid isikuid) teavitada ühisauditi tulemusest ja lõpparuandest 30 päeva jooksul lõpparuande esitamisest. Vastav kohandamine Artikli 12a lõikega 8 pannakse liikmesriikidele kohustus kehtestada direktiivi ülevõtmisel õigusraamistik, mis võimaldab neil teha vastavaid kohandusi. iv) Muud sätted • Vahetatud teabe kasutamine Artikli 16 lõiget 1 muudetakse selgitamaks, et käesoleva direktiivi alusel vahetatud teavet võib kasutada käibemaksu ja muude kaudsete maksude arvutamiseks, haldamiseks ja sissenõudmiseks. • Hindamistulemuste kohustuslik edastamine Artikli 23 lõiget 2 muudetakse, et kehtestada liikmesriikidele kohustus uurida ja hinnata oma jurisdiktsioonis direktiivi alusel tehtava halduskoostöö tõhusust ning edastada oma hindamise tulemused igal aastal komisjonile. • Teabevahetuse peatamine Artikli 25 lõige 5 võimaldab liikmesriikidel maandada andmetega seotud rikkumiste riski teabevahetuse raames. Liikmesriikide pädevad asutused kui kaasvastutavad töötlejad võivad isikuandmetega seotud rikkumise korral paluda komisjonil peatada teabe vahetamine liikmesriigiga (liikmesriikidega), kus rikkumine aset leidis. Kui pädevad asutused paluvad komisjonil uuesti võimaldada käesoleva direktiivi kohast teabevahetust liikmesriigiga, kus rikkumine aset leidis, taastab komisjon teabevahetuse. Sellist peatamist kohaldatakse lisaks isikuandmete kaitse üldmäärusega ette nähtud meetmetele, mis on vajalikud andmetega seotud rikkumiste käsitlemiseks. 2020/0148 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 113 ja 115, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust , võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust , toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Selleks et võtta arvesse liidu uusi algatusi maksustamise läbipaistvuse valdkonnas, on nõukogu direktiivi 2011/16/EL viimaste aastate jooksul korduvalt muudetud. Nende muudatustega nähti ette peamiselt aruandekohustused, aga ka finantskontosid puudutav teabeedastus teistele liikmesriikidele, piiriülesed eelotsused ja siirdehindade eelkokkulepped, riigipõhised aruanded ja aruantavad piiriülesed skeemid. Sel viisil laiendati nende muudatustega automaatse teabevahetuse ulatust. Maksuhaldurite käsutuses on nüüd rohkem koostöövahendeid, et avastada ja tõkestada maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vorme. (2) Viimastel aastatel on komisjon teinud järelevalvet direktiivi 2011/16/EL kohaldamise üle ja viinud 2019. aastal lõpule selle direktiivi hindamise. Kuigi automaatse teabevahetuse valdkonnas on tehtud märkimisväärseid edusamme, on siiski vaja parandada kehtivaid sätteid, mis on seotud igasuguse teabevahetuse ja halduskoostööga. (3) Direktiivi 2011/16/EL artikli 5 kohaselt peab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutuse taotlusel edastama taotluse esitanud asutusele kogu teabe, mis on tema valduses või mida ta saab haldusuurimise käigus ning mis on eeldatavasti oluline liikmesriikide kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid makse käsitlevate siseriiklike õigusnormide haldamiseks ja jõustamiseks. Selleks et tagada teabevahetuse tõhusus ja hoida ära taotluste põhjendamatut tagasilükkamist ning tagada õigusselgus ja -kindlus nii maksuhalduritele kui ka maksumaksjatele, tuleks eeldatava asjakohasuse standard selgelt piiritleda. Sellega seoses tuleks samuti selgitada, et eeldatava asjakohasuse standardit ei tuleks kohaldada lisateabe taotluste suhtes, mis esitatakse pärast direktiivi 2011/16/EL artikli 8a kohast teabevahetust piiriülese eelotsuse või siirdehindade eelkokkuleppe kohta. (4) Maksuhaldurite praktiliste kogemuste põhjal on mõnikord vaja vastata teabetaotlustele, mis puudutavad maksumaksjate rühmi, keda ei ole võimalik individuaalselt tuvastada, vaid keda saab pigem kirjeldada ühiste tunnuste alusel. Seda arvesse võttes on vaja anda maksuhalduritele võimalus esitada teabe saamiseks rühmataotlusi. (5) On oluline, et liikmesriigid vahetaksid omavahel teavet, mis on seotud intellektuaalomandist saadud tuluga, kuna selle väga liikuva alusvara tõttu on olemas kasumi ümberpaigutamise oht. Seetõttu tuleks litsentsitasud lisada tulude kategooriatesse, mille suhtes kohaldatakse kohustuslikku automaatset teabevahetust, et tõhustada maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastast võitlust. (6) Majanduse digiteerimine on viimastel aastatel kiiresti suurenenud. See on põhjustanud üha rohkem keerukaid olukordi, mis on seotud maksudest kõrvalehoidumisega. Digiplatvormide haldurite kaudu pakutavate teenuste piiriülene mõõde on loonud keerulise keskkonna, kus maksueeskirjade täitmise ja maksukuulekuse tagamine võib olla keeruline. Maksukuulekus ei ole piisaval tasemel ja deklareerimata tulu väärtus on märkimisväärne. Liikmesriikide maksuhalduritel ei ole küllaldaselt teavet, et õigesti hinnata ja kontrollida oma riigis digiplatvormide vahendusel toimunud äritegevusest saadud brutotulu. See on eriti problemaatiline juhul, kui tulu või maksustatav summa liigub teises jurisdiktsioonis asutatud platvormide kaudu. (7) Maksuhaldurid küsivad sageli digiplatvormide halduritelt teavet. See põhjustab platvormihalduritele märkimisväärseid haldus- ja nõuete täitmisega seotud kulusid. Samal ajal on mõned liikmesriigid kehtestanud ühepoolse aruandluskohustuse, mis tekitab platvormihalduritele täiendava halduskoormuse, kuna nad peavad järgima paljusid riiklikke aruandlusstandardeid. Seetõttu on oluline, et kogu siseturul kehtiks standardne aruandluskohustus. (8) Võttes arvesse, et suurem osa digiplatvormidel tegutsevate müüjate tulust või maksustatavatest summadest liigub piiriüleselt, annaks asjaomase tegevusega seotud teabe esitamine veelgi positiivsemaid tulemusi, kui see teave edastataks ka liikmesriikidele, kellel on pädevus teenitud tulu maksustada. Automaatne teabevahetus maksuhaldurite vahel on eriti oluline, et nad saaksid vajalikku teavet, mis võimaldab neil nõuetekohaselt hinnata tasumisele kuuluvat tulumaksu ja käibemaksu. (9) Siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks peaksid aruandluseeskirjad olema tõhusad, kuid lihtsad. Tunnistades raskusi selliste maksustatavate sündmuste tuvastamisel, mis toimuvad digiplatvormide kaudu vahendatava äritegevuse käigus, ning võttes ka arvesse täiendavat halduskoormust, mis maksuhalduritele sellisel juhul tekib, on vaja platvormihalduritele kehtestada aruandluskohustus. Platvormihalduritel on suuremad võimalused koguda ja kontrollida vajalikku teavet kõigi müüjate kohta, kes konkreetset platvormi käitavad ja kasutavad. (10) Arvestades digiplatvormide laialdast kasutamist äritegevuses nii üksikisikute kui ka üksuste poolt, on väga oluline tagada, et teavet oleks võimalik anda müüja õiguslikust laadist sõltumata. Siiski tuleks erand ette näha valitsusasutustele, kelle suhtes aruandluskohustust ei kohaldata. (11) Sellise tegevusega teenitud tulust teatamine peaks andma maksuhalduritele põhjaliku teabe, mis on vajalik tasumisele kuuluva tulumaksu nõuetekohaseks hindamiseks. (12) Lihtsustamise ja nõuete täitmisega seotud kulude vähendamise huvides oleks mõistlik nõuda, et platvormihaldurid esitaksid andmed tulu kohta, mida müüjad on teeninud platvormi kasutamisel ühes liikmesriigis. (13) Võttes arvesse digiplatvormide digitaalset olemust ja paindlikkust, peaks aruandluskohustus laienema nendele platvormihalduritele, kes tegelevad liidus äritegevusega, kuid ei ole liikmesriigi maksuresidendid, ei ole liikmesriigis asutatud või neid ei juhita liikmesriigis või neil ei ole liikmesriigis püsivat tegevuskohta. See tagaks platvormidele võrdsed võimalused ja hoiaks ära ebaausa konkurentsi. Selle hõlbustamiseks tuleks nõuda, et välismaised platvormid peaksid selleks, et siseturul tegutseda, end registreerima ja aruandeid esitama ühes liikmesriigis. (14) Võttes arvesse digimajanduse arengut, peaks äritegevust puudutav aruandlus hõlmama kinnisasja rendileandmist, isiklikke teenuseid, kaupade müüki, mis tahes liiki transpordivahendi rendileandmist ning ühisrahastamise raames investeerimist ja laenuandmist. Aruandluskohustust ei peaks kohaldama platvormihalduri töötajana tegutseva müüja tegevuse suhtes. (15) Maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ennetamise eesmärgi saavutamise võiks tagada nii, et digiplatvormide haldurid peavad teatama platvormide kaudu teenitud tulust varakult enne seda, kui riiklikud maksuhaldurid teevad oma iga-aastaseid maksuotsuseid. Liikmesriikide maksuhaldurite töö hõlbustamiseks tuleks esitatud teavet vahetada ühe kuu jooksul pärast aruande esitamist. Automaatse teabevahetuse lihtsustamiseks ja ressursside tõhusa kasutamise edendamiseks peaks teabevahetus toimuma elektrooniliselt liidu loodud ühise teabevõrgu (CCN) kaudu. (16) Direktiivi 2011/16/EL hindamine komisjoni poolt näitas, et kõnealuse direktiivi ja selle kohaldamist võimaldavate siseriiklike ülevõtmissätete kohaldamise tõhusust on vaja järjepidevalt jälgida. Selleks et komisjon saaks ka edaspidi nõuetekohaselt jälgida ja hinnata direktiivi 2011/16/EL kohase automaatse teabevahetuse tõhusust, peaksid liikmesriigid olema kohustatud sellise teabevahetuse kohta komisjonile igal aastal statistikat edastama. (17) On vaja tugevdada direktiiviga 2011/16/EL kehtestatud mehhanisme, mis puudutavad ühe liikmesriigi maksuasutuse ametnike viibimist teise liikmesriigi territooriumil ja kahe või enama liikmesriigi üheaegset kontrolli, et tagada nende mehhanismide tõhus kohaldamine. Sellest järeldub, et teise liikmesriigi ametnike kohalolekuks ja üheaegsete kontrollide läbiviimiseks esitatud taotlustele tuleks vastata kindlaksmääratud aja jooksul. Kui välisriigi ametnikud viibivad teise liikmesriigi territooriumil haldusuurimise juures või osalevad selles uurimises elektrooniliste sidevahendite abil, peaks neil olema lubatud üksikisikuid otse küsitleda ja dokumentidega tutvuda. (18) Liikmesriik, kes kavatseb üheaegset kontrolli teha, peab teatama oma kavatsusest teistele asjaomastele liikmesriikidele. Kuigi iga asjaomase liikmesriigi pädev asutus on kohustatud ettepanekule vastama, on oluline tagada, et vastus antakse mõistliku aja jooksul. Seetõttu peaks iga asjaomase liikmesriigi pädev asutus vastama ettepanekule 30 päeva jooksul alates selle kättesaamisest. (19) Mitmepoolsed kontrollid, mida tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2013 loodud programmi „Fiscalis 2020“ abil, on esile toonud kasu, mida on võimalik saada, kui koordineeritult kontrollitakse ühte või mitut maksumaksjat, kes pakuvad ühist või täiendavat huvi kahele või enamale liidu maksuhaldurile. Kuna ühisauditite läbiviimiseks puudub sõnaselge õiguslik alus, võetakse praegu selliseid ühismeetmeid välisriigi ametnike teiste liikmesriikide territooriumil viibimist ja üheaegseid kontrolle käsitlevate direktiivi 2011/16/EL sätete koostoime alusel. Kuid paljudel juhtudel on see tava osutunud ebapiisavaks ega taga õigusselgust ja -kindlust. (20) Liikmesriigid peaksid kehtestama selge ja tõhusa õigusraamistiku, mis võimaldaks nende maksuhalduritel teha piiriüleselt tegutsevate isikute suhtes ühisauditeid. Ühisauditid on haldusuurimised, mida viivad ühiselt läbi kahe või enama liikmesriigi pädevad asutused, et uurida juhtumit, mis on seotud ühe või mitme isikuga, kes pakuvad neile liikmesriikidele ühist või täiendavat huvi. Ühisaudititel võib olla oluline roll siseturu paremale toimimisele kaasaaitamisel. Ühisauditid peaksid olema üles ehitatud nii, et need annaksid maksumaksjatele selgete menetluseeskirjade kaudu õiguskindluse, sealhulgas selleks, et vähendada topeltmaksustamise ohtu. (21) Selle protsessi tõhususe tagamiseks tuleks ühisauditite taotlustele vastata ettenähtud aja jooksul. Taotluste tagasilükkamist tuleks nõuetekohaselt põhjendada. Ühisauditi suhtes tuleks kohaldada selle liikmesriigi menetluskorda, kus asjaomane audit toimub. Seetõttu peaksid osalevad liikmesriigid ühisauditi käigus kogutud tõendeid vastastikku tunnustama. Sama oluline on, et pädevad asutused lepiksid kokku juhtumi faktides ja asjaoludes ning püüaksid jõuda kokkuleppele selles, kuidas tõlgendada auditeeritava(te) isiku(te) maksualast olukorda. Selleks et tagada ühisauditi tulemuste rakendamine osalevates liikmesriikides, peaks lõpparuandel olema samaväärne õigusjõud kui osalevates liikmesriikides auditi tulemusena välja antud asjakohastel siseriiklikel aktidel. Vajaduse korral peaksid liikmesriigid kehtestama vastava kohanduse tegemiseks õigusraamistiku. (22) Tunnistades, et ühisauditid põhinevad osalevate liikmesriikide pädevate asutuste vastastikusel usaldusel, ei tohiks ühisauditi raames keelata äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõttega seotud teabe või sellise teabe vahetamist, mille avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga. Selline vahetatud teave peaks siiski jääma konfidentsiaalseks ja seda ei tohiks avaldada kolmandatele isikutele. (23) Samuti on oluline tagada tõhus teabevahetus taotluse korral ja koostöö pädevate asutuste vahel. Seepärast peaksid pädevad asutused, kes saavad teavet vastavalt direktiivi 2011/16/EL artiklile 5 või 9, olema kohustatud andma taotluse korral tagasisidet sellise teabe esitanud pädevale asutusele kogu teabevahetuse kohta 30 päeva jooksul pärast seda, kui taotletud teabe kasutamise tulemus on teada. (24) On oluline, et direktiivi 2011/16/EL alusel edastatavat teavet kasutataks põhimõtteliselt kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate maksude arvutamiseks, haldamiseks ja sissenõudmiseks. Sellest lähtudes ja võttes arvesse käibemaksu tähtsust siseturu toimimisel, on asjakohane selgitada, et liikmesriikide vahel edastatud teavet võib kasutada ka käibemaksu ja muude kaudsete maksude arvutamiseks, haldamiseks ja sissenõudmiseks. (25) Oluline on kaitsta tõhusalt isikuandmeid, mida liikmesriigid direktiivi 2011/16/EL alusel vahetavad. Kui ühes või mitmes liikmesriigis on toime pandud isikuandmetega seotud rikkumine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 12 tähenduses, peaksid liikmesriigid andmete kaasvastutavate töötlejatena otsustama, kas rikkumise tõttu on vaja peatada teabevahetus liikmesriigiga (liikmesriikidega), kus rikkumine aset leidis, ning kas komisjonil kui volitatud töötlejal tuleks paluda selline teabevahetus peatada. Teabevahetuse peatamine peaks kestma seni, kuni liikmesriigid paluvad komisjonil lubada uuesti direktiivi 2011/16/EL kohast teabevahetust liikmesriigiga, kus rikkumine toime pandi. (26) Selleks et tagada direktiivi 2011/16/EL ühetaolised rakendamistingimused, eelkõige seoses automaatse teabevahetusega maksuhaldurite vahel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu piiratud arvu elementidega tüüpvorm, sealhulgas keeleline korraldus. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 . (27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 kohaselt konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga. (28) Käesoleva direktiivi raames toimuv isikuandmete töötlemine peab olema kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725. (29) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. (30) Liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva direktiivi eesmärki tagada tõhus halduskoostöö liikmesriikide vahel siseturu nõuetekohase toimimisega kooskõlas olevatel tingimustel. Direktiivi eesmärk parandada maksuhaldurite vahelist koostööd nõuab ühtseid eeskirju, mis on tõhusad piiriülestes olukordades ja mida on seetõttu parem saavutada liidu tasandil. Liit võib võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. (31) Direktiivi 2011/16/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: Artikkel 1 Direktiivi 2011/16/EL muudetakse järgmiselt. 1) Artikli 3 punkti 9 muudetakse järgmiselt: a) esimese lõigu punkt a asendatakse järgmisega: „a) artikli 8 lõike 1 ning artiklite 8a, 8aa, 8ab ja 8ac kohaldamisel eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine eelnevalt kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant teisele liikmesriigile ilma eelneva taotluseta.“ b) esimese lõigu punkt c asendatakse järgmisega: „c) kõikide käesoleva direktiivi sätete (välja arvatud artikli 8 lõiked 1 ja 3a ning artiklid 8a, 8aa ja 8ac) kohaldamisel käesoleva punkti alapunktides a ja b sätestatud eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine.“ c) teine lõik asendatakse järgmisega: „Artikli 8 lõigete 3a ja 7a, artikli 21 lõike 2, artikli 25 lõigete 2 ja 3 kontekstis on kõigil mõistetel I lisas vastava määratluse kohta esitatud tähendus. Artikli 8aa ja III lisa kontekstis on terminitel III lisas vastava termini määratluses esitatud tähendus. Artikli 8ac ja V lisa kontekstis on terminitel V lisas vastava termini määratluses esitatud tähendus.“ 2) Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 5 a Eeldatav asjakohasus 1. Artiklis 5 osutatud taotluse puhul käsitatakse taotletavat teavet eeldatavasti asjakohasena, kui taotluse esitanud asutus leiab taotluse esitamise ajal, et siseriikliku õiguse alusel on põhjendatult võimalik, et taotletav teave on asjakohane ühe või mitme maksumaksja maksuasjades, olenemata sellest, kas nende isik on tuvastatud nimeliselt või muul viisil, ning on uurimise seisukohast põhjendatud. 2. Taotletava teabe eeldatava asjakohasuse tõendamiseks esitab taotluse esitanud pädev asutus taotluse saanud asutusele tõendava teabe, eelkõige selle maksueesmärgi kohta, milleks teavet taotletakse, ning andmed, mis osutavad sellele, et taotletud teave on taotluse saanud asutuse valduses või taotluse saanud asutuse valitsemisalas oleva isiku valduses või kontrolli all. Artikkel 5b Rühmataotlused Artiklis 5 osutatud taotlus võib olla seotud maksumaksjate rühmaga, keda ei ole võimalik individuaalselt nimeliselt või muul viisil tuvastada, vaid keda saab kirjeldada üksnes ühiste tunnuste alusel. Sellisel juhul esitab taotluse esitanud pädev asutus taotluse saanud asutusele järgmise teabe: a) rühma ühiste omaduste põhjalik kirjeldus ning b) selgitus kohaldatava õiguse ja nende asjaolude kohta, mille alusel on põhjust arvata, et rühma kuuluvad maksumaksjad ei ole kohaldatavat õigust järginud, sealhulgas faktid ja asjaolud, mis on seotud sellise kolmanda isiku kaasatusega, kes aitas aktiivselt kaasa sellele, et rühma kuuluvad maksumaksjad võisid õigusnorme mitte järgida.“ 3) Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Artiklis 5 osutatud taotlus võib sisaldada põhjendatud taotlust viia läbi haldusuurimine. Kui taotluse saanud asutuse arvates ei ole haldusuurimist vaja, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata selle põhjused.“ 4) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt: a) lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega: „1. Iga liikmesriigi pädev asutus edastab automaatse teabevahetuse teel iga teise liikmesriigi pädevale asutusele kogu kättesaadava teabe seoses kõnealuse teise liikmesriigi residentidega järgmiste konkreetsete tulu ja kapitali kategooriate kohta, nagu neid mõistetakse teavet edastava liikmesriigi siseriiklike õigusnormide alusel: a) hüvitised töötajatele; b) juhtide tasud; c) elukindlustustooted, mis on hõlmamata muude teabevahetust käsitlevate liidu õigusaktidega ja muude sarnaste meetmetega; d) pensionid; e) kinnisomand ja kinnisvaratulu. f) litsentsitasud. 1. jaanuaril 2023 või pärast seda algavate maksustamisperioodide puhul tuleb esimeses lõigus nimetatud teabe edastamisel esitada ka residentsuse liikmesriigis omistatud maksukohustuslasena registreerimise number. Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal vähemalt kaks esimeses lõigus osutatud tulu ja kapitali kategooriat, millega seoses nad edastavad teavet teise liikmesriigi residentide kohta. 2. Enne 1. jaanuari 2023 teatavad liikmesriigid komisjonile vähemalt neli lõikes 1 loetletud kategooriat, millega seoses edastab iga liikmesriigi pädev asutus automaatse teabevahetuse teel teise liikmesriigi pädevale asutusele teabe kõnealuse teise liikmesriigi residentide kohta. See teave hõlmab maksustamisperioode, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või hiljem.“ b) lõike 3 teine lõik jäetakse välja; c) lõige 6 asendatakse järgmisega: „6. Lõigete 1 ja 3a kohane teabe edastamine toimub igal aastal üheksa kuu jooksul pärast selle kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi lõppu, mida teave käsitleb.“ 5) Artiklit 8a muudetakse järgmiselt: a) lõike 5 punkt a asendatakse järgmisega: „a) lõike 1 kohaselt vahetatava teabe puhul viivitamata pärast piiriüleste eelotsuste või siirdehindade eelkokkulepete tegemist, muutmist või uuendamist ning hiljemalt kolm kuud pärast selle kalendriaasta poolaasta lõppu, mille jooksul piiriülesed eelotsused või siirdehindade eelkokkulepped tehti, neid muudeti või uuendati;“ b) lõike 6 punkt b asendatakse järgmisega: „b) piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe sisu kokkuvõte, sealhulgas asjakohase äritegevuse või tehingu või tehingute kogumi kirjeldus ja mis tahes muu teave, mis võiks aidata pädeval asutusel hinnata võimalikku maksuriski ja millega ei kaasne äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte või sellise teabe avalikustamist, mille avaldamine oleks vastuolus avaliku korraga.“ c) lõige 10 asendatakse järgmisega: „10. Olenemata artikli 1 lõikes 1 sisalduvast viitest eeldatavale asjakohasusele ja artiklis 5a sätestatud eeldatava asjakohasuse tingimustest, võivad liikmesriigid kooskõlas artikliga 5 ja artikli 21 lõiget 4 arvesse võttes taotleda lisateavet, sealhulgas piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe kogu teksti.“ 6) Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 8ac Platvormihaldurite esitatud teabe kohustusliku automaatse teabevahetuse ulatus ja tingimused 1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et nõuda aruandvatelt platvormihalduritelt V lisa II ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmete ja aruandlusnõuete järgimist. Iga liikmesriik tagab ka selliste eeskirjade tõhusa rakendamise ja täitmise kooskõlas V lisa IV jaoga. 2. V lisa II ja III jaos sätestatud kohaldatavate hoolsus- ja aruandlusnõuete kohaselt edastab iga liikmesriigi pädev asutus automaatse teabevahetuse teel lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille resident aruandlusega hõlmatud müüja on V lisa I jao lõike B alapunkti 3 teise lõigu tähenduses ja/või kus asub kinnisasi, alates 1. jaanuarist 2022 iga aruandlusega hõlmatud müüja kohta aruandlusperioodi arvestuses järgmise teabe: a) aruandva platvormihalduri nimi, registrijärgne asukoht ja maksukohustuslasena registreerimise number ning selle platvormi / nende platvormide ärinimi/ärinimed, mille kohta aruandev platvormihaldur aruande esitab; b) üksikisikust müüja ees- ja perekonnanimi ja üksusest müüja ärinimi; c) esmane aadress; d) müüjale omistatud maksukohustuslasena registreerimise number või kui maksukohustuslasena registreerimise numbrit ei ole, siis selle toimiv ekvivalent, sealhulgas iga selle omistanud liikmesriik; e) üksusest müüja ettevõtte registreerimisnumber; f) müüja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas; g) üksikisikutest müüja sünnikuupäev; h) selle finantskonto tunnuskood, millele tasu makstakse või krediteeritakse, kui aruandval platvormihalduril on võimalik seda teada saada ja kui selle liikmesriigi pädev asutus, mille resident müüja on, ei ole teatanud kõigi teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, et ta ei kavatse finantskonto tunnuskoodi sel eesmärgil kasutada; i) kui finantskonto omaniku nimi erineb aruandlusega hõlmatud müüja nimest, siis selle finantskonto number ja omaniku nimi, millele tasu makstakse või krediteeritakse, niivõrd, kui see teave on aruandvale platvormihaldurile kättesaadav, ning mis tahes muud finantsalased tuvastamisandmed, mis on aruandvale platvormihaldurile kõnealuse konto omaniku kohta teada; j) iga liikmesriik, mille resident aruandlusega hõlmatud müüja on V lisa I jao lõike B punkt 3 teise lõigu tähenduses; k) aruandlusperioodi igas kvartalis makstud või krediteeritud tasu kogusumma; l) mis tahes teenustasud, vahendustasud või maksud, mille aruandev platvormihaldur aruandlusperioodi igas kvartalis kinni pidas või sisse nõudis. Kui aruandlusega hõlmatud müüja osutab kinnisasja rendileandmise teenuseid, edastatakse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus aruandlusega hõlmatud müüja on maksuresident, järgmine lisateave: a) iga kinnistusüksuse aadress, mis on kindlaks tehtud V lisa II jao lõikes E sätestatud korra kohaselt, ja vastav kinnistusraamatu number, kui see on teada; b) võimaluse korral päevade arv, mil iga kinnistusüksus oli aruandlusperioodi jooksul rendile antud, ja iga kinnistusüksuse liik. 3. Lõike 2 kohane teabevahetus toimub artikli 20 lõikes 7 osutatud standardvormi kasutades kahe kuu jooksul pärast selle aruandeperioodi lõppu, millega on seotud aruandva platvormihalduri aruandluskohustus. 4. Lõike 1 kohase aruandluskohustuse täitmise tagamiseks kehtestab iga liikmesriik vajalikud eeskirjad, et nõuda V lisa I jao lõike A punkti 3 alapunkti b tähenduses aruandvalt platvormihaldurilt, et ta end liidus registreeriks. Registreerimisliikmesriigi pädev asutus annab sellisele aruandvale platvormihaldurile individuaalse identifitseerimisnumbri. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad, mille kohaselt aruandev platvormihaldur võib otsustada registreeruda ühe liikmesriigi pädevas asutuses kooskõlas V lisa IV jao lõikes F sätetega. Komisjon kehtestab rakendusaktidega aruandvate platvormihaldurite registreerimiseks ja tuvastamiseks vajaliku praktilise korralduse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.“ 7) Artiklit 8b muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal statistika artikli 8 lõigete 1 ja 3a, artikli 8aa ja artikli 8ac alusel toimunud automaatse teabevahetuse mahu kohta ja teabe toimunud teabevahetusega seotud haldus- ja muu asjakohase kulu ja kasu kohta ning kõik võimalikud muudatused nii maksuhaldurite kui ka kolmandate isikute jaoks.“ b) lõige 2 jäetakse välja. 8) Artiklit 11 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Liikmesriigi pädev asutus võib artikli 1 lõikes 1 osutatud teabe vahetamiseks taotleda teise liikmesriigi pädevalt asutuselt, et esimesena nimetatud pädeva asutuse poolt volitatud ametnikud võivad viimati nimetatud pädeva asutuse kehtestatud menetluskorra alusel: a) viibida ametiruumides, kus taotluse saanud liikmesriigi haldusasutused täidavad oma ülesandeid; b) olla kohal taotluse saanud liikmesriigi territooriumil läbiviidava haldusuurimise ajal; c) osaleda taotluse saanud liikmesriigi haldusuurimistes, kasutades vajaduse korral elektroonilisi sidevahendeid. Pädev asutus vastab esimese lõigu kohasele taotlusele 30 päeva jooksul, et kinnitada oma nõusolekut või teavitada taotluse esitanud asutust oma põhjendatud keeldumisest. Kui soovitav teave sisaldub dokumentides, millele taotluse saanud asutuse ametnikel on juurdepääs, esitatakse taotluse esitanud asutuse ametnikele nendest koopiad.“ b) lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Kui taotluse esitanud asutuse ametnikud viibivad haldusuurimise juures või osalevad selles uurimises elektrooniliste sidevahendite abil, peaks neil olema lubatud üksikisikuid otse küsitleda ja dokumentidega tutvuda.“ 9) Artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Iga asjaomase liikmesriigi pädev asutus otsustab, kas ta soovib üheaegsel kontrollil osaleda. Ta kinnitab üheaegse kontrolli ettepaneku teinud asutusele oma nõusolekut või teatab keeldumisest ning põhjendab seda 30 päeva jooksul ettepaneku saamisest.“ 10) Lisatakse järgmine jagu: „IIa JAGU Ühisauditid Artikkel 12a Ühisauditid 1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „ühisaudit“ haldusuurimist, mida viivad ühiselt läbi kahe või enama liikmesriigi pädevad asutused, kes vaatavad eelnevalt kokkulepitud ja kooskõlastatud viisil läbi juhtumi, mis on seotud ühe või mitme isikuga, kes pakuvad oma liikmesriigile ühist või täiendavat huvi. 2. Kui ühe liikmesriigi pädev asutus taotleb teise liikmesriigi (või teiste liikmesriikide) pädevalt asutuselt ühe või mitme kõigile asjaomastele liikmesriikidele ühist või täiendavat huvi pakkuva isiku suhtes ühisauditi läbiviimist, vastavad taotluse saanud asutused taotlusele 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest. 3. Liikmesriigi pädeva asutuse esitatud ühisauditi taotluse võib tagasi lükata põhjendatud juhtudel ja eelkõige järgmistel põhjustel: a) taotletud ühisaudit hõlmaks päringute tegemist või teabe edastamist taotluse saanud liikmesriigi õigusnorme rikkudes; b) taotluse esitanud asutus ei saa õiguslikel põhjustel edastada teavet, mis sarnaneb teabega, mida taotluse saanud liikmesriigilt ühisauditi käigus oodatakse. 4. Kui üks või mitu isikut taotlevad kahe või enama liikmesriigi pädevalt asutuselt isiku(te) suhtes ühisauditi tegemist, vastavad taotluse saanud asutused taotlusele 30 päeva jooksul. Kui taotluse saanud asutus lükkab taotluse tagasi, teavitab ta taotluse esitanud isikut/isikuid selle põhjustest. 5. Olenemata artikli 17 lõikes 4 sätestatud piirangutest ei tohi käesoleva artikli kohase ühisauditi raames liikmesriigi pädevale asutusele teabe esitamisest keelduda põhjusel , et see tooks kaasa äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte avalikustamise või sellise teabe avalikustamise, mille avaldamine oleks vastuolus avaliku korraga. See ei piira taotluse saanud pädeva asutuse kohustust seda teavet kolmandatele isikutele mitte edastada ega mingil viisil avaldada. 6. Ühisauditid viiakse läbi vastavalt menetluskorrale, mida kohaldatakse liikmesriigis, kus auditiga seotud toiminguid tehakse. Ühes liikmesriigis selle õiguse kohaselt läbiviidud ühisauditi käigus kogutud tõendeid tunnustavad vastastikku kõik teised ühisauditis osalevad liikmesriikide pädevad asutused. 7. Kui kahe või enama liikmesriigi pädevad asutused viivad läbi ühisauditi, lepivad nad kokku juhtumi faktides ja asjaoludes ning püüavad jõuda ühisauditi tulemuste põhjal kokkuleppele auditeeritava(te) isiku(te) maksualases olukorras. Auditi järeldused lisatakse lõpparuandesse, millel on samaväärne õigusjõud kui auditi tulemusena välja antud asjakohastel siseriiklikel aktidel. 8. Lõpparuande rakendamiseks näevad liikmesriigid seadusega ette võimaluse teha vastav kohandus. 9. Ühisauditi teinud liikmesriikide pädevad asutused teavitavad auditeeritavat isikut (auditeeritavaid isikuid) auditi tulemustest, sealhulgas lõpparuandest, 30 päeva jooksul pärast lõpparuande esitamist. 10. Ühisauditi keelelises korralduses lepivad kokku ühisauditis osalevad pädevad asutused.“ 11) Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega : „1. Kui pädev asutus esitab teavet vastavalt artiklitele 5 või 9, saadab teabe saanud pädev asutus tagasiside teabe esitanud pädevale asutusele nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 30 päeva jooksul pärast seda, kui taotletud teabe kasutamise tulemus on teada, tingimusel et see ei piira asjaomases liikmesriigis kehtivate maksusaladust ja andmekaitset käsitlevate eeskirjade kohaldamist. Komisjon kehtestab rakendusaktidega sellistel juhtudel tagasiside andmiseks vajaliku praktilise korralduse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.“ 12) Artiklit 16 muudetakse järgmiselt: a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Liikmesriikide vahel käesoleva direktiivi kohaselt mis tahes kujul edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi siseriiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Sellist teavet võib kasutada ainult seoses artiklis 2 osutatud makse, käibemaksu ja muid kaudseid makse käsitlevate liikmesriikide siseriiklike õigusnormide hindamise, haldamise ja jõustamisega.“ b) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Vastavalt käesolevale direktiivile teavet edastava liikmesriigi pädeva asutuse loal ja ainult siis, kui see on lubatud teavet ja dokumente saava pädeva asutuse liikmesriigi õigusaktidega, võib vastavalt käesolevale direktiivile saadud teavet ja dokumente kasutada muudel kui lõikes 1 nimetatud eesmärkidel. Iga liikmesriigi pädev asutus edastab kõikide teiste liikmesriikide pädevatele asutustele loetelu eesmärkidest, milleks võib vastavalt tema siseriiklikule õigusele kasutada muid kui lõikes 1 osutatud teavet ja dokumente. Teavet saav pädev asutus võib kasutada saadud teavet ja dokumente ilma esimeses lõigus osutatud loata mis tahes eesmärgil, mille on loetlenud teavet edastav liikmesriik.“ 13) Artikli 17 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Ühe liikmesriigi taotluse saanud asutus esitab teise liikmesriigi taotluse esitanud asutusele artiklis 5 osutatud teabe, tingimusel et taotluse esitanud asutus on kasutanud kõiki tavapäraseid teabeallikad, mida ta kõnealustel tingimustel nõutud teabe saamiseks kasutada sai, ning kõiki olemasolevaid vahendeid, välja arvatud need, mis võivad tekitada ebaproportsionaalseid raskusi, ohustamata oma eesmärgi saavutamist.“ 14) Artiklit 20 muudetakse järgmiselt: a) lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega: „2. Lõikes 1 osutatud tüüpvorm sisaldab vähemalt järgmist taotluse esitanud asutuse antud teavet: a) kontrollitava või uurimisaluse isiku andmed ning artiklis 5b osutatud rühmataotluste korral rühma ühiste tunnuste põhjalik kirjeldus; b) maksueesmärk, mille kohta teavet taotletakse.“ b) lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega: „3. Artiklite 9 ja 10 kohane omaalgatuslik teave ja selle väljastusteade, artikli 13 kohane haldusliku teatamise taotlus, artikli 14 kohane tagasiside ning artikli 16 lõigete 2 ja 3 ning artikli 24 lõike 2 kohane teave saadetakse komisjoni poolt artikli 26 lõikes 2 osutatud korras vastuvõetud tüüpvorme kasutades. 4. Artiklite 8 ja 8ac kohane automaatne teabevahetus toimub automaatset teabevahetust hõlbustava elektroonilise tüüpvormi abil, mille komisjon võtab vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.“ 15) Artiklisse 21 lisatakse järgmine lõige: „7. Komisjon töötab välja tehnilise ja logistilise toe ning pakub seda maksustamisalase halduskoostöö turvalisele keskliidesele, mille kaudu liikmesriigid suhtlevad, kasutades tüüpvorme vastavalt artikli 20 lõigetele 1 ja 3. Sellele liidesele on juurdepääs kõigi liikmesriikide pädevatel asutustel. Statistika kogumiseks on komisjonil juurdepääs liidesesse salvestatud teabevahetust käsitlevale teabele, mida saab automaatselt välja võtta. Komisjoni juurdepääs ei piira liikmesriikide kohustust esitada statistikat teabevahetuse kohta vastavalt artikli 23 lõikele 4. Komisjon kehtestab rakendusaktidega vajaliku praktilise korralduse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.“ 16) Artikli 22 lõige 1a asendatakse järgmisega: „1a. Selleks et rakendada liikmesriikide õigusakte, millega jõustatakse käesolev direktiiv, ja tagada nende täitmine, ning selleks, et tagada käesoleva direktiiviga loodava halduskoostöö toimimine, annavad liikmesriigid maksuhalduritele õigusaktidega juurdepääsu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 * artiklites 13, 30, 31, 32a ja 40 osutatud mehhanismidele, menetlustele, dokumentidele ja teabele. * Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73). 17) Artikli 23 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Liikmesriigid analüüsivad ja hindavad oma jurisdiktsioonis käesoleva direktiivi kohase halduskoostöö tõhusust maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastases võitluses ning edastavad oma hindamistulemused igal aastal komisjonile.“ 18) Artikli 23a lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Liikmesriigi poolt komisjonile artikli 23 alusel edastatud teabe ja komisjonis sellist teavet kasutades koostatud mis tahes aruande või dokumendi võib edastada teistele liikmesriikidele. Sellise edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi õiguse alusel. Liikmesriigid võivad kasutada esimeses lõigus osutatud komisjoni koostatud aruandeid ja dokumente üksnes analüüsimiseks ning neid ei või avaldada ega teha kättesaadavaks ühelegi muule isikule ega asutusele ilma komisjoni sõnaselge nõusolekuta. Olenemata esimesest ja teisest lõigust võib komisjon igal aastal avaldada anonüümseks muudetud kokkuvõtted statistilistest andmetest, mille liikmesriigid edastavad komisjonile vastavalt artikli 23 lõikele 4.“ 19) Artiklit 25 muudetakse järgmiselt: a) lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega: „2. Aruandekohustuslikud finantsasutused, vahendajad, aruandvad platvormihaldurid ja iga liikmesriigi pädevad asutused loetakse kaasvastutavateks töötlejateks ning komisjon volitatud töötlejaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679* tähenduses. 3. Olenemata lõikest 1 tagab iga liikmesriik, et tema pädev asutus või tema jurisdiktsiooni alla kuuluv iga aruandekohustuslik finantsasutus või vahendaja või aruandev platvormihaldur: a) teatab igale asjaomasele isikule, et temaga seotud teavet kogutakse ja edastatakse kooskõlas käesoleva direktiiviga; b) annab igale isikule kogu teabe, millele tal on vastutavalt töötlejalt õigus saada, piisavalt aegsasti, et isik saaks kasutada oma andmekaitseõigusi, ja igal juhul enne teabe esitamist. Ilma et see piiraks esimese lõigu punkti b kohaldamist, kehtestab iga liikmesriik eeskirjad, millega kohustatakse aruandvaid platvormihaldureid aruandlusega hõlmatud müüjaid teatatud tasust teavitama. * Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).“ b) lisatakse järgmine lõige: „5. Liikmesriigid tagavad, et isikuandmetega seotud rikkumise korral määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 12 tähenduses võivad pädevad asutused paluda komisjonil kui volitatud töötlejal leevendusmeetmena peatada käesoleva direktiivi kohane teabevahetus liikmesriigiga, kus rikkumine aset leidis. Teabevahetuse peatamine kestab seni, kuni pädevad asutused paluvad komisjonil uuesti lubada käesoleva direktiivi kohast teabevahetust liikmesriigiga, kus rikkumine toime pandi.“ 20) Artikkel 25a asendatakse järgmisega: „Artikkel 25a Karistused Liikmesriigid kehtestavad normid karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, mis puudutavad artikleid 8aa, 8ab ja 8ac, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“ 21) Lisatakse V lisa , mille tekst on esitatud käesoleva direktiivi lisas. Artikkel 2 1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2021. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2022. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Artikkel 3 Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Artikkel 4 Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 1.3. Ettepaneku/algatuse liik 1.4. Eesmärgid 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele 3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 14 14.03 1.3. Ettepaneku/algatuse liik Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse Komisjoni 2020. aasta tööprogrammi prioriteetide hulka kuulub võitlus maksudest kõrvalehoidumise vastu. Sellest lähtudes on peamine tegevusvaldkond maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse edasine tugevdamine ning läbipaistvuse ja teabevahetuse suurendamine. 1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile Erieesmärk Kavandatud õigusakti eesmärk on parandada halduskoostööd käsitleva direktiivi 2011/16/EL kehtivate poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormide toimimist. Kavandatud parandused puudutavad igasugust teabevahetust ja halduskoostööd. Ühtlasi on nende eesmärk laiendada automaatse teabevahetuse ulatust seoses platvormihalduritele esitatava teabega. Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile ABB 3 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale. Kehtivate sätete parandamine peaks avaldama positiivset mõju halduskoostööd käsitleva direktiivi 2011/16/EL tõhusale kohaldamisele. Praeguste puuduste ühtse käsitlemisega tagatakse õiguskindlus ja -selgus. Digiplatvormide kaudu teenitud tulu puudutava aruandluskohustuse eesmärk on eelkõige teavitada maksuhaldureid tegevustest, mis hõlmavad mitut jurisdiktsiooni. Asjaomastele jurisdiktsioonide esitatav ja nendega vahetatav teave võimaldab pädevatel asutustel määrata tasumisele kuuluvad maksud kindlaks õige ja täieliku teabe alusel. Lisaks tagatakse digiplatvormidele aruandluskohustuse kehtestamisega müüjate tulu kohta teabe esitamine, kusjuures müüjatele luuakse võrdsed võimalused olenemata sellest, kas nad tegutsevad digiplatvormide kaudu või mitte. Samuti kohaldatakse kõikide platvormihaldurite suhtes samu nõudeid. 1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist. Ettepaneku suhtes kohaldatakse halduskoostööd käsitleva direktiivi 2011/16/EL (mida sellega muudetakse) nõudeid seoses järgmisega: i) liikmesriikide poolt teabevahetuse statistika iga-aastane esitamine ning ii) komisjoni poolt sellel statistikal põhineva aruande esitamine, sealhulgas automaatse teabevahetuse tõhususe kohta. 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused Direktiivi 2011/16/EL halduskoostöö kohta muudetakse, et parandada kehtivate sätete toimimist kohe pärast jõustumist ja kehtestada digiplatvormi halduritele kohustused eesmärgiga koguda ja esitada teavet tulu kohta, mida maksumaksjad digiplatvormide kaudu teenivad. 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus ELi tasandi meede annab lisaväärtust võrreldes selles valdkonnas liikmesriikide võetud meetmetega. Esiteks tagatakse sellega eeskirjade järjepidev kohaldamine kogu liidus. Teiseks kohaldatakse kõikidele õigusakti kohaldamisalasse kuuluvatele platvormidele samu aruandlusnõudeid. Kolmandaks kaasneb aruandlusega teabevahetus ja see võimaldab maksuhalduritel saada digiplatvormi kaudu teenitud tulu kohta põhjalikku teavet. Seega saab kooskõlastatud meetmega ELi tasandil tagada paremini teabevahetuse ja halduskoostöö süsteemi tõhususe ja täielikkuse võrreldes liikmesriikide üksikute meemetega. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid 12 liikmesriigis on seoses digiplatvormi halduritega kehtestatud õigusaktid ja/või haldussuunised, mille alusel peaksid platvormihaldurid esitama maksuhalduritele teavet nende platvormil tegutsevate müüjate kohta. Veel neli liikmesriiki kavatsevad sellised õigusaktid või haldussuunised kehtestada. Lisaks on enamik liikmesriike viinud läbi vastavuskontrolle, mis on suunatud platvormide abil tehtavatele toimingutele, nagu auditid, kirjad või teavituskampaaniad. 1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega Kuna ettepaneku eesmärk on muuta direktiivi 2011/16/EL halduskoostöö kohta, saab käesoleva ettepaneku eesmärkide saavutamiseks kasutada selle direktiivi raames juba loodud või väljatöötamisel olevaid menetlusi, korda ja IT-vahendeid. 1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju Piiratud kestusega ettepanek/algatus Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA Piiramatu kestusega ettepanek/algatus rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA, millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali rakendusametite kaudu Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega Kaudne eelarve täitmine , mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele; rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage); Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele; avalik-õiguslikele asutustele; avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised; liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised; isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis. Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“. Märkused Käesolev ettepanek tugineb kehtivale automaatse teabevahetuse raamistikule ja süsteemidele, mis töötati välja eelmise muudatuse raames vastavalt direktiivi 2011/16/EL artiklile 21. Komisjon töötab koos liikmesriikidega rakendusaktide abil välja teabevahetuse tüüpvormid ja -vormingud. Mis puudutab liikmesriikidevahelist teabevahetust võimaldavat CCN-võrgustikku, siis komisjon vastutab selle võrgustiku väljatöötamise eest ja liikmesriigid kohustuvad looma asjakohase riigisisese taristu, mis võimaldab teabevahetust CCN-võrgustiku kaudu. 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad Täpsustage sagedus ja tingimused. Liikmesriigid võtavad kohustuse – esitada komisjonile iga-aastane hinnang direktiivi artiklites 8, 8a, 8aa ja 8ab ning kavandatud artiklis 8ac osutatud automaatse teabevahetuse tõhususe ning saavutatud praktiliste tulemuste kohta; – esitada käesoleva direktiivi hindamiseks statistiliste andmete loetelu, mille komisjon määrab kindlaks artikli 26 lõikes 2 sätestatud korras (rakendusmeetmed). Komisjon võttis artiklis 27 kohustuse esitada direktiivi kohaldamise kohta aruanne iga viie aasta järel alates 1. jaanuarist 2013. Käesoleva ettepaneku (millega muudetakse maksustamisalase halduskoostöö direktiivi) tulemused lisatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavasse aruandesse, mis avaldatakse 1. jaanuaril 2028. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem 2.2.1. Kindlakstehtud risk (riskid) Kindlaks on tehtud järgmised võimalikud riskid. – Liikmesriigid võtavad kohustuse esitada komisjonile statistilised andmed, millest direktiivi hindamisel lähtuda. Komisjon kohustub esitama iga viie aasta järel neil statistilistel andmetel põhineva aruande. Liikmesriigid võtavad kohustuse esitada komisjonile iga-aastane hinnang automaatse teabevahetuse tõhususe kohta. Sellega võib kaasneda oht, et komisjonile esitatud andmed ei ole oodatud kvaliteediga. 2.2.2. Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta Fiscalise programm toetab sisekontrollisüsteemi vastavalt 11. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1286/2013, eraldades vahendeid järgmise tarbeks: - ühismeetmed (nt projektirühmad); - tehnilise kirjelduse, sh XML skeemi väljatöötamine. Kontrollistrateegia peamised elemendid on järgmised. Hankelepingud Finantsmääruses kindlaks määratud hangete kontrollimenetlused: kõik hankelepingud sõlmitakse maksete eest vastutavate komisjoni talituste kehtestatud kontrollimenetluse kohaselt, võttes arvesse lepingulisi kohustusi ning usaldusväärset finants- ja üldist juhtimist. Kõikides komisjoni ja toetusesaajate vahel sõlmitud lepingutes sätestatakse pettusevastased meetmed (kontroll, aruanded jne). Iga üksiku lepingu puhul sätestatakse lepingu aluseks olevad üksikasjalikud tingimused. Vastuvõtmisel järgitakse rangelt maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi elektroonilise projektihaldusvahendi (TEMPO) metoodikat: tulemused vaadatakse läbi, neid muudetakse vajaduse korral ja lõpuks kiidetakse need sõnaselgelt heaks (või lükatakse tagasi). Ilma „kinnituskirjata“ ei maksta ühtegi arvet. Hanke tehniline kontroll Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat kontrollib tulemusi ning teostab järelevalvet töövõtjate tegevuse ja teenuste üle. Samuti teeb ta töövõtjate suhtes korrapäraselt kvaliteedi- ja turbeauditeid. Kvaliteediauditi käigus kontrollitakse töövõtja tegelike tööprotsesside vastavust kvaliteedikavas kindlaks määratud eeskirjadele ja menetlustele. Turbeaudit keskendub konkreetsetele protsessidele, menetlustele ja korrale. Lisaks eespool nimetatud kontrollile teeb maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat järgmisi tavapäraseid finantskontrolle: Kulukohustuste eelkontroll Kõiki maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi kulukohustusi kontrollib finants- või personalitalituse juhataja. Selle tulemusena hõlmab eelkontroll 100 % kulukohustustest. See menetlus annab kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse suhtes. Maksete eelkontroll Eelkontroll hõlmab 100 % maksetest. Lisaks valitakse vähemalt üks makse (kõigist kulukategooriatest) nädalas juhuslikult täiendavaks eelkontrolliks, mille teeb finants- või personalitalituse juhataja. Kontrolliga kaetuse suhtes kindlaid eesmärke ei seata, sest kontrolli eesmärk on kontrollida makseid pisteliselt, et teha kindlaks, kas kõik maksed vastavad nõuetele. Ülejäänud makseid töödeldakse iga päev kooskõlas kehtivate eeskirjadega. Edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate deklaratsioonid Kõik edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad kirjutavad alla deklaratsioonile, mis lisatakse asjaomase aasta kohta koostatud tegevusaruandele. Deklaratsioon hõlmab programmi raames tehtavaid toiminguid. Edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitab, et eelarve täitmisega seotud toimingud on tehtud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, et sisseseatud juhtimis- ja kontrollisüsteemid annavad piisava kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse suhtes ning et nende toimingutega seotud riskid on nõuetekohaselt tuvastatud ja teave nende kohta edastatud ning võetud on leevendusmeetmed. 2.2.3. Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos Kehtestatud kontrollimenetlused annavad maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadile piisava kindluse kulude kvaliteedi ja korrektsuse suhtes ning vähendavad mittevastavuse ohtu. Eespool nimetatud kontrollistrateegia meetmed langetavad riskitaset alla 2-protsendilist künnist ja see mõjutab kõiki toetusesaajaid. Täiendavad meetmed riskide edasiseks vähendamiseks oleksid ebaproportsionaalselt kulukad ja seetõttu ei ole neid ette nähtud. Eespool nimetatud kontrollistrateegia rakendamisel tekkinud üldkulud (kõigi programmi „Fiscalis 2020“ raames tehtud kulutuste korral) moodustavad kuni 1,6 % kõigist tehtud maksetest. Käesoleva algatuse korral jääb kõnealune määr eeldatavasti samaks. Programmi kontrollistrateegia tulemusena on mittevastavuse oht praktiliselt olematu ning proportsionaalne kaasnevate riskidega. 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/1999 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 materiaal- ja menetlusõiguse normidele, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse alusel rahastatud toetuslepingu, toetuse määramise otsuse või lepingu puhul on olnud tegemist liidu finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni või muu ebaseadusliku tegevusega. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub Olemasolevad eelarveread Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus 14.03.01 Liigendatud/liigendamata EFTA riigid Kandidaatriigid Kolmandad riigid Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses 1A – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks Maksusüsteemide toimimise parandamine Liigendatud EI EI EI EI Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus Nr […] [Rubriik………………………………………] Liigendatud/liigendamata EFTA riigid Kandidaatriigid Kolmandad riigid Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses […] [XX.AA.AA.AA] JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 1A Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat Aasta N Aasta N+1 Aasta N+2 Aasta N+3 Aasta N+4 Aasta N+5 KOKKU Tegevusassigneeringud Eelarverida 14.03.01 Kulukohustused (1) 0,4 0,4 0,1 0,1 0,1 1,1 Maksed (2) 0,0 0,4 0,4 0,1 0,1 0,1 1,1 Eelarverea number Kulukohustused (1a) Maksed (2 a) Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud Eelarverea number (3) Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi assigneeringud KOKKU Kulukohustused = 1+ 1a + 3 0,4 0,4 0,1 0,1 0,1 1,1 Maksed = 2 + 2a +3 0,0 0,4 0,4 0,1 0,1 0,1 1,1 Tegevusassigneeringud KOKKU Kulukohustused (4) 0,4 0,4 0,1 0,1 0,1 1,1 Maksed (5) 0,0 0,4 0,4 0,1 0,1 0,1 1,1 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (6) Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1A assigneeringud KOKKU Kulukohustused = 4 + 6 0,4 0,4 0,1 0,1 0,1 1,1 Maksed = 5 + 6 0,0 0,4 0,4 0,1 0,1 0,1 1,1 Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: Tegevusassigneeringud KOKKU Kulukohustused (4) 0,4 0,4 0,1 0,1 0,1 1,1 Maksed (5) 0,000 0,4 0,4 0,1 0,1 0,1 1,1 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (6) Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) Kulukohustused = 4 + 6 0,4 0,4 0,1 0,1 0,1 1,1 Maksed = 5 + 6 0,0 0,4 0,4 0,1 0,1 0,1 1,1 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 5 Halduskulud kokku miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta N Aasta N+1 Aasta N+2 Aasta N+3 Aasta N+4 KOKKU Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat Personalikulud 0,069 0,069 0,028 0,014 0,014 0,194 Muud halduskulud 0,004 0,004 0,002 0,001 0,001 0,012 Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat KOKKU Assigneeringud 0,073 0,073 0,030 0,015 0,015 0,206 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) 0,073 0,073 0,030 0,015 0,015 0,206 miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta N Aasta N+1 Aasta N+2 Aasta N+3 Aasta N+4 Aasta N+5 KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU Kulukohustused 0,473 0,473 0,130 0,115 0,115 1,306 Maksed 0,073 0,473 0,430 0,115 0,115 0,100 1,306 3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Täpsustage eesmärgid ja väljundid Aasta N Aasta N+1 Aasta N+2 Aasta N+3 Aasta N+4 KOKKU VÄLJUNDID Liik Keskmine kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Koguarv Kulud kokku ERIEESMÄRK nr 1 … Nõuded 0,400 0,100 0,500 Väljatöötamine 0,280 0,280 Hooldus 0,050 0,050 0,050 0,150 Toetus 0,010 0,030 0,030 0,030 0,100 Koolitus ITSM (taristu, majutus, litsentsid jms) 0,010 0,020 0,020 0,020 0,070 Erieesmärk nr 1 kokku 0,400 0,400 0,100 0,100 0,100 1,100 ERIEESMÄRK nr 2 ... – Väljund Erieesmärk nr 2 kokku KULUD KOKKU 0,400 0,400 0,100 0,100 0,100 1,100 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta N Aasta N+1 Aasta N+2 Aasta N+3 Aasta N+4 KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 Personalikulud 0,069 0,069 0,028 0,014 0,014 0,194 Muud halduskulud 0,004 0,004 0,002 0,001 0,001 0,012 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 KOKKU 0,073 0,073 0,030 0,015 0,015 0,206 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud Personalikulud Muud halduskulud Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku KOKKU 0,073 0,073 0,030 0,015 0,015 0,206 Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse juba meedet haldava peadirektoraadi assigneeringutega ja/või assigneeringute ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. 3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist. Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina Aasta N Aasta N+1 Aasta N+2 Aasta N+3 Aasta N+4 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0,5 0,5 0,2 0,1 0,1 XX 01 01 02 (delegatsioonides) XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides) XX 01 04 aa - peakorteris - delegatsioonides XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) Muud eelarveread (täpsustage) KOKKU 0,5 0,5 0,2 0,1 0,1 XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele. Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad Koosolekute ettevalmistamine ja kirjavahetus liikmesriikidega; töö vormide, IT-vormingute ja keskregistriga. Välistelt töövõtjatelt IT-süsteemiga seotud töö tellimine. Koosseisuvälised töötajad – 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga. Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine. Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele. […] Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku muutmist. Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. […] 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist. Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine: assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta N Aasta N+1 Aasta N+2 Aasta N+3 Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Kokku Täpsustage kaasrahastav asutus Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU 3.3. Hinnanguline mõju tuludele Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele. Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: omavahenditele mitmesugustele tuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Tulude eelarverida: Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud Ettepaneku/algatuse mõju Aasta N Aasta N+1 Aasta N+2 Aasta N+3 Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Artikkel …. Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridu ettepanek mõjutab. […] Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod. […]