dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. august 2020
Viit
63
Registreeritud
4. august 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Verner Eiber (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Infotehnoloogiaosakond, Infosüsteemide arendustalitus)

Failid

  • 📎63 04.08.2020 Käskkiri.bdoc2427 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 04.08.2020 nr 63 Riigihanke „TTJA teenuste kasutusmugavuse- ja ärianalüüs“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1, § 43 ja § 125 lõigete 2, 4 ja 7 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017 käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“ ning arvestades Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti volikirja 1-11/2020/1579: 1. Korraldada lihthange TTJA teenuste kasutusmugavuse- ja ärianalüüsi (CPV kood 72200000-7, „Tarkvara programmeerimis- ja nõustamisteenused“) tellimiseks ühishankena. Hanke eeldatav maksumus käibemaksuta jääb alla 60000 euro. 2. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste kontrollimiseks, pakkujate kvalifitseerimiseks, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimiseks järgmises koosseisus: Komisjoni esimees Kristjan Kaiklem – infotehnoloogia osakonna juhataja. Komisjoni liikmed: 1) Verner Eiber – infosüsteemide arendustalituse juhataja; 2) Teele Tohver – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tugiteenuste osakonna juhataja. 3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke eest vastutavaks isikuks infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse juhataja Verner Eiber’i. 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke alusdokumendid. 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Hankedokumendi lisa 2 LEPINGU PROJEKT Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122; Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, registrikood 70003218 Endla tn 10a, Tallinn 10142, mida esindab koostöö kokkuleppe alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija);, ja xxx, registrikood xxx, asukoht xxx, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige xxx (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese ja tähtaeg 1.1. Lepingu esemeks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) teenuste kasutusmugavuse- ja ärianalüüsi teostamine (edaspidi töö), mida Täitja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. 1.2. Täitja teostab punktis 1.1. nimetatud töö hiljemalt viie kuu jooksul peale lepingu sõlmimist. 2. Üldsätted 2.1. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud riigihanke „TTJA teenuste kasutusmugavuse- ja ärianalüüs“, viitenumber xxx, tulemusena ning vastavuses hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.2. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine Täitja töö teostamisel. 2.3 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja selle lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. 2.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 2.5. Mõisted „Tellija“ ja „Täitja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Täitjaga töö- ja teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on teise poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud. 2.6. Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist. 2 2.8 Täitja loovutab Tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö vastuvõtmisest. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus. 2.9 Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 2.10 Tellijal on õigus kasutada analüüsi (teost) ja muid töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama Täitjale. 2.11 Analüüsi käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Täitja Tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad töö Tellijale. Täitja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 2.3. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: Lisa 1. Hanke alusdokumendid sh lähteülesanne; Lisa 2. Täitja esitatud hinnapakkumus; Lisa 3 Üleandmis-vastuvõtmise akti vorm. 3. Tellija õigused ja kohustused 3.1.Tellijal on õigus: 3.1.1. nõuda Täitjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö teostamist ja selle üleandmist; 3.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt töö teostamise kohta informatsiooni; 3.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö kvaliteedi kohta; 3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest, maksumusest, konfidentsiaalsuskohustusest, samuti kui Täitja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi. 3.2. Tellija on kohustatud: 3.2.1. looma Täitjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 3.2.2. Täitja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab lepingu Lisas 1 esitatud kirjeldusele ning Täitja pakkumusele; 3 3.2.3. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest Täitjale kirjalikult punktis 6.3 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 3.2.4. maksma Täitjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel. 4. Täitja õigused ja kohustused 4.1. Täitjal on õigus: 4.1.1. nõuda Tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 4.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 4.1.3. nõuda Tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel; 4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu. 4.2. Täitja on kohustatud: 4.2.1. teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning Tellija esitatud lähteandmetele ja tööülesandele ning andma töö Tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus sätestatud tähtajaks ja korras; 4.2.2. järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 4.2.3. lubama Tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel töö teostamise kohta informatsiooni; 4.2.4. teatama Tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel, samuti teavitama muust asjaolust, mis võib mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist; 4.2.5. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puuduse töös või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö Tellija sätestatud tähtaja jooksul; 4.2.6. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas. 5. Konfidentsiaalsus 5.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või juhuslikult, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele. 5.2. Täitja kohustub lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks. 5.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste tasemest, mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses avalike huvide, heade tavade ja hea usu põhimõttega. 4 5.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka peale Lepingu lõppemist või lõpetamist. 5.5. Iga punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuste rikkumise korral on Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 5000 eurot iga rikkumise toimumise eest. 6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 6.1. Punktis 1.2 sätestatud tähtajaks esitab Täitja Tellijale teostatud töö koos allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). 6.2. Tellija vaatab töö üle ja tagastab allkirjastatud akti Täitjale seitsme päeva jooksul arvates töö üleandmisest. 6.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab Tellija konkreetsele puudusele töös ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö esitamiseks. 7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 7.1. Tellija tasub Täitjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas xxx eurot käibemaksuta, millele lisandub käibemaks. 7.2 Tellija tasub töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 21 päeva jooksul Täitja esitatud arve alusel. 7.3 Täitja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile (http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud Tellija kontaktisik. 8. Vastutus 8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama. 8.2. Täitja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele. 8.3. Juhul, kui Täitja ei esita tähtajaks tellitud tööd Tellijast mitteolenevatel põhjustel, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% üle andmata või teostamata töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. 8.4. Juhul, kui Täitja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks seitse päeva. Kui Täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 500 eurot ikka rikkumise toimumise eest. 5 8.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Täitjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.6.Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada Täitjale maksmisele kuuluva tasuga. 8.7. Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudust või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.3 kohaselt Tellija nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust taganeda või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.8. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 8.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude õigusaktidest ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. 9. Vääramatu jõud (Force Majeure) 9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad. 9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 10. Teabe vahetamine 10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 10.2.Teade loetakse teisele poolele kättetoimetatuks, kui: 10.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval). 6 10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest. 10.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 10.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib kuni poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete seadusega. 11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.3 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul. 12. Vaidluste lahendamine 12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. 13. Muud sätted 13.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 7 13.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. 13.3. Täitja on teadlik, et leping on avalik. 13.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 14. Poolte volitatud esindajad 14.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Verner Eiber, telefon +372 6256496, e-post [email protected]. 14.2. Täitja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on xxx, telefon xxx, e-post xxx. 14.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 14.4. Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele vastavalt punktis 10 sätestatule. /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Tellija: Täitja: Majandus- ja Kommunikatsiooni- xxx ministeerium Ando Leppiman xxx kantsler juhatuse liige Käskkirja Lisa 2 Lihthanke dokument Lihthange – „TTJA teenuste kasutusmugavuse- ja ärianalüüs“. 1. Hankelepingu eseme kirjeldus: Ostetakse teenust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenuste kasutusmugavuse- ja ärianalüüsi teostamiseks. Tellitava teenuse täpsem kirjeldus on toodud lähteülesandes (Lisa 1). 2. Hankijateks on: 2.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122; 2.2 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, registrikood 70003218, asukoht Endla 10a, Tallinn 10142 (koostöölepingute alusel). 3. Hanke korraldajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöölepingutega antud volituste alusel. 4. Hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta peab jääma alla 60000 euro. 5. Hankeleping rahastatakse osaliselt struktuuritoetuste vahenditest. 6. Hange viiakse läbi riigihangete registris. 7. Hanke eest vastutav isik: Verner Eiber (6256 496, [email protected]), infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse juhataja. 8. Hanketingimused, nõuded pakkumusele ja pakkumuse esitamine. 8.1. Pakkuja peab tagama teenuse osutamiseks minimaalselt järgmise meeskonna analüüsitööde teostamiseks: 8.1.1. Analüütik. Vähemalt üks 5-aastase töökogemusega analüütik, kes on teostanud viimase 3 aasta jooksul vähemalt 3 teenuste analüüsiprojekti; 8.1.2. Kasutuskogemuse disainer. Vähemalt üks 3-aastase töökogemusega kasutuskogemuse disainer, kes on täitnud viimase 2 aasta jooksul vähemalt 2 kasutuskogemuse projekti. 9. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse, et ta suudab tagada esitatud nõuetele vastavate spetsialistide kaasamise kogu hankelepingu perioodi vältel koos spetsialistide CV-dega. Pakkujal on õigus vahetada punktis 8.1 nõutud meeskonnaliikmetena esitatud isikuid ainult Hankija eelneval nõusolekul ning tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärse kompetentsiga liikmega. 9.1. Pakkumuse koosseisus tuleb esitada ülevaade analüüsi metoodikast ja projektiplaan vastavalt lähteülesande puntkile 5.3. Kui analüüsi metoodikat ja projektiplaani ei esitata, siis pakkumust vastavaks ei tunnistata ja hankija lükkab pakkumuse tagasi. 9.2. Pakkumus tuleb esitada koos hankepassiga. 9.3. Pakkumuste esitamise tähtaeg on märgitud riigihangete registri e-keskkonnas hanke üldandmetesse. 9.4. Pakkumuse esitamisega kinnitab Pakkuja täielikku nõustumist kõigi riigihanke, sh hankelepingu tingimustega. Pakkuja ei saa lisada omapoolseid tingimusi hanke alusdokumentidele. 10. Erinevuste korral hanketeates ja teistes riigihanke alusdokumentides, esitatud teabe vahel tuleb lähtuda hanketeates esitatust. 11. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 (üheksakümmend) päeva pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates. 12. Variantpakkumuste esitamine ei ole lubatud. 13. Hindamiskriteeriumid ja pakkumuse hindamine 13.1. Hankeleping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama pakkumuse esitanud Pakkujaga vastavalt pakkumuste hindamise korrale. Kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel kasutatakse majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kindlaksmääramisel väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System). 13.2. Pakkumuse maksumus – 70 väärtuspunkti. Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam pakkumus. Teised saavad 70-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende pakkumus on kõige odavamast pakkumusest kallim. Väärtuspunktid arvutatakse: “väärtuspunktid” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” ×70 13.3. Analüüsi metoodika ja projektiplaani hinnang – 30 väärtuspunkti. Hinnatakse Pakkuja esitatud analüüsi metoodikat ja projektiplaani. Komisjon hindab kuivõrd asjakohane on pakutud metoodika ning projektiplaanis esitatud tegevused ning kuivõrd on tegevused seotud lähteülesande (Lisa 1) nõuetega. Väärtuspunkte andmise kirjeldus: - 20 - 30 väärtuspunkti saab analüüsi metoodika ja projektiplaan, millest nähtub selgelt, kuidas lähteülesandes kirjeldatud hankija nõuded ning ootused tulemustele ja hanke eesmärk plaanitakse realiseerida. Kõik lähteülesandes toodud nõuded ja aspektid on kaetud ning kõik vajalikud tegevused on välja toodud. Tegevuste puhul on välja toodud seosed lähteülesande nõuetega ja tegevused on kommenteeritud; - 10-20 väärtuspunkti saab analüüsi metoodika ja projektiplaan, millest nähtub, kuidas lähteülesandes kirjeldatud hankija nõuded ning ootused tulemustele ja hanke eesmärk plaanitakse realiseerida, aga kirjelduse detailsuses esineb väheolulisi puudujääke. Lähteülesandes toodud nõuded ja aspektid on kaetud ning vajalikud tegevused on üldjoontes välja toodud. Vajalikud tegevused on osaliselt kommenteeritud ja ei ole otseselt seotud lähteülesande nõuetega; - 0-9 väärtuspunkti saab analüüsi metoodika ja projektiplaan, millest üldjoontes on võimalik aru saada, kuidas lähteülesandes kirjeldatud hankija nõuded ning ootused tulemustele ja hanke eesmärk plaanitakse realiseerida. Lähteülesandes toodud nõuded ja aspektid on osaliselt kaetud ning vajalikud tegevused on üldjoontes välja toodud. Välja toodud vajalikud tegevused on üldised, kommenteerimata ja ei ole seotud lähteülesande nõuetega. Väärtuspunkte saab anda vahemikus 0 kuni 30 väärtuspunkti, ühepunktilise intervalliga. 13.4. Hankekomisjoni liikmete poolt pakkumusele antud punktid liidetakse alamkriteeriumide lõikes ja arvutatakse seejärel aritmeetiline keskmine. Erinevate kriteeriumite alusel saadud punktid liidetakse kokku ja saadakse pakkumust iseloomustav väärtuspunktide summa. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa on suurim. 13.5. Võrdsete väärtuspunkide puhul eelistatakse Pakkujat, kes on esitanud madalama maksumusega pakkumuse (punkt 13.2). Kui ka see osutub võrdseks, valitakse edukas pakkuja liisu heitmise teel. 14. Hanke käigus teostatava ärianalüüsi lõppdokument ja muud töötulemid (lähteülesande p 5.2) peavad olema tellijale üle antud hiljemalt viie kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist. 15. Pakkumus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: - digitaalselt allkirjastatud hankepass; - analüüsi metoodika; - projektiplaan; - kinnitus meeskonnaliikmete kaasamise kohta koos nende ees- ja perekonnanimega ja koos meeskonnaliikmete CV-dega. 16. Hankedokumendi lisad: Lisa 1 – Lähteülesanne; Lisa 2 - Lepingu projekt; Lisa 3 – Üleandmis-vastuvõtmise akti vorm. Käskkirja lisa 1 Riigihanke „TTJA teenuste kasutusmugavuse- ja ärianalüüs“ alusdokument Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.2. 1.4. 2. Pakkuja kvalifitseerimise tingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 2.1. Majanduslik ja finantsseis 2.1.1. Pakkuja netokäive peab hankelepingu esemele vastavas osas riigihanke algamise ajaks (hanketeate avaldamine registris) lõppenud majandusaastatel 2018 ja 2019, mille kohta on kinnitatud aruanded, olema vähemalt 80 000 eurot iga majandusaasta kohta. Pakkujal tuleb esitada vastav kinnitus hankepassis. Hankija kontrollib netokäibe nõude täitmist äriregistris olevate avalike andmete põhjal juhul, kui pakkuja on registreeritud Eestis. 2.2. Tehniline ja kutsealane pädevus Pakkuja peab olema viimase kolme aasta (2017−2019) jooksul nõuetekohaselt täitnud ja lepinguga ettenähtud tähtajal üle andnud ning tellija poolt peab olema vastu võetud vähemalt üks infosüsteemide arendamise ja kasutusmugavuse hindamisega seotud ärianalüüs. Täidetuks loetakse leping, mille täitmise tähtaeg on saabunud ning mille kohaselt teostatud tööd on tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Pakkuja esitab teabe eelnimetatud lepingu(te) maksumuse, kuupäevade, töö nimetuse või sisu ja teiste lepingupoolte kohta, samuti riigihanke viitenumbri juhul, kui on tegemist täidetud riigihanke lepinguga. 3 Hankepass 3.1 Hankija nõuab pakkuja ajakohastatud kinnitusi sisalduva hankepassi esitamist esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta. 3.2 Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 nimetatud tingimusele. 3.3 Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitust, et ta vastab kõikidele hanketeates pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele. 3.4 Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid. Hankepassi allkirjastamisega pakkuja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid Hankijale esitada. 3.5 Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, kas pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on Hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral pakkuja kinnitusega, et ta on nõus andmete väljastamisega 3.6 Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil. HD Lisa 3 Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt Teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt hanke nr xxxx raames Teostatavate tööde nimetus: „TTJA teenuste kasutusmugavuse- ja ärianalüüs“ Täitja üldandmed: Täitja ärinimi: Täitja registrikood: Täitja juriidiline aadress: Täitja poolse kontaktisiku nimi ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber): Teostatud tööde kirjeldus: (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus (kas on lõpparuanne või vahearuanne ning mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). Tööd on teostatud täies mahus hanke viitenumber xxxxx raames ning vastavad hankedokumendi ja Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ tingimustele. Tellija volitatud esindajale anti üle järgmised andmefailid: Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles. Hanke raames läbi viidavad tegevused ja valminud töö (või ka Tulem) on tähistatud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord1“. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001 Poolte allkirjad: Tellija volitatud esindaja Tööde üleandja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ……. ametinimetus Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Hankedokumendi lisa 1 TTJA teenuste kasutusmugavuse- ja ärianalüüs Lähteülesanne Sisukord 1. Mõisted ja kasutatud lühendid ......................................................................................................... 2 2. Riigihanke üldinfo ........................................................................................................................... 4 3. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 4. Määrused, õigusaktid, juhendmaterjalid.......................................................................................... 6 5. Hanke eesmärgid ja oodatav tulem................................................................................................ 10 5.1. Tööde teostamise tegevuskava ................................................................................................... 13 5.2. Üle antavad töötulemid .............................................................................................................. 14 5.3 Nõuded projektiplaanile, meeskonna koosseisule ja teostatud tööde infole................................ 15 6. Hanke tulemite nõuete kirjeldus ja projekti skoop ............................................................................ 16 6.1 Nõuded kasutajavajaduste uuringule, ärianalüüsile, tehnoloogilise lahenduse uuringule ........... 16 6.2 Teenuste kasutatavuse ja kliendi tagasiside mõõdikute väljatöötamine ...................................... 18 6.3 Nõuded ärinõuete koostamisele................................................................................................... 19 6.4 Dokumentatsiooni vormistusnõuded ........................................................................................... 19 Lisad ...................................................................................................................................................... 20 1. Mõisted ja kasutatud lühendid Mõiste või lühend Selgitus Sündmusteenus Riiklik e-teenus, mis käivitub automaatselt vastavalt inimese elus toimuvatele sündmustele. (Sellised sündmused on näiteks lapse sünd, elukoha- või nimevahetus, maja ehitamine või pensionile jäämine). Uusi teenuseid osutatakse riigi poolt viisil, mil inimene saab vajalikud tegevused tehtud ühe suhtluskorraga või täisautomaatselt. Sündmuspõhised teenused tuletavad ise kodanikule tema õigusi ja kohustusi meelde. Protsess Asutuse põhiülesande täitmisele või teenuse osutamisele suunatud tegevuste korrastatud kogum. Ärianalüüs Ärianalüüs on huvigruppidega koos töötamine, et välja selgitada asutuse struktuur, kehtivad reeglid ja protsessid, et pakkuda välja lahendusi, mis toetaksid asutuse ja teenuste eesmärkide saavutamist. Teabehaldus Tegevus, mis toetab asutuse ja avaliku sektori eesmärkide saavutamist teabe haldamise, jagamise ja vahetamisega kõigis infosüsteemides ja andmekogudes. Teabehalduse alategevused on andmehaldus, dokumendihaldus, sisuhaldus sise- ja välisveebis ning teabele juurdepääsu ja teabe kaitse korraldamine. Dokumendihaldus Traditsiooniline dokumendihaldus, mis osaleb teabe korrastamises ning mis korraldab arhiiviseaduse § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe haldamist, menetlemist, vahetamist ja sellele juurdepääsu, kui see teave on jäädvustatud paberile, faili või e-posti sõnumisse. Infosüsteem Infosüsteem koosneb teabe kogumise ja säilitamise, töötlemise ning väljastamise vahenditest. Infosüsteemi põhiosad: - andmekogu (register, andmebaas); - töötluseeskirjad (programmid); - riistvara ehk tehnilised vahendid Kasutajaliides Vahend, mis võimaldab inimesel suhelda masinaga ehk kõik, mida näeme, kuuleme, tunneme Front-end arendus Infosüsteemi arenduse selline osa, mille tulem on veebilehtedel ja veebirakendustel külastajale silmaga nähtav Back-end arendus Tarkvaraarenduse selline osa, mis tegeleb funktsionaalsustega, mida otseselt kasutaja ei näe. Back-end arenduse käigus ühendatakse kasutajatele nähtav veebilehe poolne osa andmebaasiga, see haldab kasutajate ühendusi ja "paneb tööle" veebirakenduse enda Infoarhitektuur Süsteemi kirjeldus – kuidas on informatsioon grupeeritud, milline on süsteemi struktuur ja selles navigeerimise viisid ning milline on süsteemis kasutatav terminoloogia Kasutajakogemus Toote, süsteemi või teenuse kasutamisest ja / või eeldatavast kasutamisest saadav kogemus või reaktsioon Kasutajakogemuse Protsess, mille käigus täiustatakse toodet või teenust nii, et seda oleks disain mugavam, lihtsam ja parem kasutada. Disainimisel püütakse vaadelda toote või teenusega seotud kõiki aspekte läbi kasutaja erinevate tajumismeelte Kasutatavuse See, kuidas inimesed infosüsteemi kasutavad, annab konkreetset mõõdikud tagasisidet infosüsteemi kasutatavuse kohta ning seda on võimalik numbritena mõõta. Selleks, et kvaliteeti, tulemuslikkust hinnata või hüpoteesi kontrollida, tuleb eelnevalt paika panna ja kokku leppida kasutatavad suurused ehk mõõdikud. Mõõtmise eesmärk on vastavalt numbrite muutumisele aru saada, kas muudatused teevad infosüsteemi kasutatavuse seisukohalt paremaks või mitte JVIS Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve infosüsteem Delta Täiselektrooniline asjaajamiskeskkond, mis võimaldab organisatsiooniüleselt juhtida dokumentidega seotud tööd. Deltas saab ülevaatlikult jälgida tööülesandeid ja töövooge, neid määrata, hallata ning teha toiminguid asendajana. Kasutajatel on õigustepõhine juurdepääs kogu organisatsiooni dokumentatsioonile. Õiguste süsteem on paindlikult seadistatav nii organisatsioonisisesteks vajadusteks kui ka teabe avalikustamiseks MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium RIHA Riigi infosüsteemi haldussüsteem RIHA TeRe Tegevuspõhine riigieelarve Tarbija Füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega Kaupleja Füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega Tarbijavaidlus Tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tulenevate lepinguliste kohustustega seotud vaidlus Tarbijavaidluste Tarbijavaidlusi lahendav sõltumatu ja erapooletu üksus. Komisjoni Komisjon (TVK) pädevuses on lahendada tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tulenevaid nii riigisiseseid kui ka piiriüleseid tarbija algatatud tarbijavaidlusi, mille üheks osapooleks on kaupleja, kelle asutamiskoht on Eesti Vabariigis Euroopa Liidu Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus (ingl k European Consumer tarbija Centre - ECC) pakub teavet, nõu ja abi piiriüleste ostude tegemisel nõustamiskeskus ELis, Isalandil, Norras ja Suurbritannias. Lahendab piiriüleseid (ehk ECC) kaebusi ja on ECC-võrgustiku (European Consumer Centres Network - ECC Net) liige. 2. Riigihanke üldinfo Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) põhiülesandeks on riikliku järelevalve teostamine. TTJAs toimus 2019. aastal ametite liitmine, kui Tehnilise Järelevalve Amet liitus Tarbijakaitseametiga. Ametite ühinemise järel on olukord kus tänased praktikad ja olemasolevad tehnoloogilised lahendused ei toeta klientidele mugavate, kiirete ja kvaliteetsete teenuste osutamist. Muutunud olukorras on vaja ameti poolt pakutavaid teenuseid nii teenuste väärtuspakkumise, teeninduskanalite kui tehnoloogia vaates analüüsida ja leida edasiminekuks uusi lahendusi. Riigihanke eesmärgiks on TTJA teenuste kasutatavuse ja ärianalüüsi teostamine, mis loob eeldused kaasaegse tehnoloogia abil kliendikesksete, kasutajasõbralike ja kvaliteetsete teenuste osutamiseks. Teostaja peab välja selgitama sobivaimad ärivajaduste ja tehnoloogiaga seotud lahendused TTJA põhiteenustele. Projektis keskendutakse TTJA ärivajadustele, ameti peamiste valdkondade (tehnika-, ehituse-, transpordi-, side- ja tarbimiskeskkonna) põhiteenuste ja äriprotsesside analüüsile, olemasolevatele teeninduskanalitele ning analüüsitakse ka hetkel TTJAs teenuste pakkumiseks kasutusel olevaid tehnoloogilisi lahendusi (sh peamist infosüsteemi JVIS, teisi kasutusel olevaid infosüsteeme, rakendusi, registreid jms). TTJA saab hanke tulemusel alustada kliendisegmentidele suunatult kasutajasõbralike teenuste pakkumist, võimalik on luua raamistik teenuste osutamiseks ja nende disainimiseks, seada sisse teenuste kvaliteedisüsteem, optimeerida olemasolevaid teeninduskanaleid ja jätta liigsed kasutusest välja, alustada teenuste ja kliendi tagasiside kvaliteedi mõõtmise tegevustega, optimeerida tööprotsesse. Samuti muuta olemasolevat teenuste osutamisega seotud tehnoloogilist lahendust selliselt, et tehnoloogia võimaldaks tulevikus klientidele ja partneritele pakkuda mugavaid ja kaasaegseid teenuseid, suurendada klientide jaoks saadavat väärtust ning teenusekasutajate, partnerite ja töötajate rahulolu. Lähtudes asutuse põhitegevussuundadest ja teenuste uudsest lahendusest soovib amet kohandada ka olemasolevaid äriprotsesse ja tehnoloogilisi lahendusi nendele vastavaks ning arvestada seatud põhimõtteid uute tehnoloogiliste lahenduste tellimisel ja uudse tehnoloogia kasutusele võtmisel. Laiemas vaates tekivad TTJA teenuste kaasajastamisega eeldused kliendi probleemide paremaks lahendamiseks, kiireks ja kvaliteetseks osutamiseks ning uuema tehnoloogia kasutuselevõtuks. 3. Sissejuhatus TTJA teenuste kasutusmugavuse ja ärianalüüs on ettevalmistav projekt olemasolevate teenuste, äriprotsesside ja teenuste osutamisega seotud tehnoloogia osas uuenduste tegemiseks. Tehnilise Järelevalve Ameti ja Tarbijakaitse Ameti ühendamisega seoses on muutunud osad ärivajadused ja ametile on aegade jooksul lisandunud ka uusi ülesandeid, samuti on muutunud kliendigrupid, lisandunud on uusi teenuseid ja teeninduskanaleid, muudetud on tööprotsesse ja olemasolevat tehnoloogilist lahendust. Analüüsimist vajavad nii äriloogika kui ärinõuded, kliendisegmentide vajadused, teenuste ja teeninduskanalite olukord ning kogu kasutusel olev tehnoloogiline lahendus (nii teeninduskanalite kui teenuste osutamisega seotud infosüsteemide, rakenduste, registrite jm vaates). Tegemist on ettevalmistava projektiga, mis annab sisendi TTJA teenuste ja infotehnoloogiliste uuenduste tegemiseks ning raamistiku teenuste arendamiseks ja tööprotsesside parandamiseks ning kaasaegsema tehnoloogia ja uudsete lahenduste kasutuselevõtmiseks. Vabariigi Valitsuse määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007) järgi peab asutuste teenuste korraldamine tagama mõõdetava ja tajutava väärtuse tekkimise igale teenuse sihtrühmale ja huvirühmale. Väärtust mitteloovate teenuste osutamine tuleb lõpetada või ümber korraldada, teenuste osutamine peab tagama kasutajate rahulolu ja isikute optimaalse halduskoormuse. Asutus koostab teenuste loetelu (nii otsesed kui kaudsed teenused) iga olulise teenuse sihtrühmale ja huvirühmale ning neile teenuse osutamisega tekkiva väärtuse kirjeldused. Samuti kirjeldatakse oluliste teenuste osutamise protsessid ning nende osutamise kanalid. Määruses on öeldud, kui otsese avaliku teenuse osutamiseks vajalik teave on riigi infosüsteemi andmekogudes olemas, siis töötab asutus koostöös andmekogusid haldavate asutustega võimaluse korral välja proaktiivsed teenused. Käesoleval ajal liigutakse Eestis sündmusteenuste pakkumise suunas. Hanke üheks eesmärgiks ongi kaasajastada TTJA teenused ja leida olemasolevate võimaluste kõrvale uued lahendused. TTJA põhiülesandeks on riikliku järelevalve teostamine (turujärelevalve, tegevus- ja kasutusõiguse järelevalve, objektide järelevalve jm). Lisaks järelevalve toimingutele nõustab amet nii Eesti elanikke üldisemalt kui ka ameti poole pöördunud kliente ja partnereid, tegeleb vastavate valdkondade teavitus- ja ennetustööga, väljastab tegevus- ja kasutusõigusega seotud lube ja tunnistusi, tegeleb ohutuse teemadega, raudtee infrastruktuuri toetuste vahendamisega, kaitseb tarbijate õigusi ja lahendab tarbijate-kauplejate vahel tekkinud vaidlusi. Lisaks peab ja töötleb amet enda põhitegevustega seotud andmeid mitmes registris (nt raudteeliiklusregister, auditikohustusega seadmete register) ja peab andmebaase. TTJA lähtub enda tegevuses ameti põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning teostab järelevalve tegevusi läbi kohtueelse haldusmenetluse toimingute, vajadusel viiakse lisaks läbi ka väärteomenetlusi. Haldusmenetluse seaduse alusel (https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008) tuleb haldusmenetlus viia läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Ametil on palju ülesandeid ja funktsioone, mida soovitakse uues olukorras üle vaadata ning teha vajadusel muudatusi ameti põhiülesannete täitmise ja teenuste pakkumise ühitamiseks, et pakkuda kliendikeskseid kaasaegseid teenuseid ning klientide ja partnerite rahulolu suurendada. TTJAle pakub tehnoloogilist täisteenust MKM, kes juhib infotehnoloogiaga seotud tegevusi, korraldab IT haldust, arendust, tarkvaralahenduse loomist ja pakub IT tuge. Iga ametile pandud uue ülesandega seotud teenuse ja protsessi lisandumisel on lisandunud ka uusi ärinõudeid ja vajadusi. Tehnoloogia osa on samuti olnud pidevas muutumises. TTJA peamine infosüsteem JVIS2 on kasutusel alates 2017. aastast. JVISe eri osad on arendatud eri aegadel. Töötajatel on teenuste osutamisel ja järelevalvetoimingute teostamisel lisaks kasutusel üle 40 muu keskkonna, rakenduse, registri (nt MTR, EHR, jne; nimekiri toodud lisainfo materjalides https://pilv.mkm.ee/s/sJySPRr4TvpyN3h). Osaliselt on olemasolevasse infosüsteemi JVIS arendatud uusi funktsionaalsusi. Lisaks on kasutusele võetud paralleelsed keskkonnad ja registrid ning osaliselt tehakse tegevusi ja peetakse arvestust käsitsi, mis on toonud kaasa olukorra, kus olemasolev lahendus ei rahulda ameti teenuste väliste ja siseste kasutajate (klientide, partnerite, töötajate) vajadusi. Olemasoleva peamise järelevalve infosüsteemi JVISe komponentide joonis asub lisainfos. Hanke tulemusena valmiv analüüs peab andma nii TTJAle sisendi olemasolevate teenuste, äriprotsesside, teeninduskanalite ja tehnoloogia muutmiseks, et tagada väärtuspakkumine peamistele kasutajagruppidele, alustada teenuste kvaliteedi tegevustega kui ka MKMile sisendi, et alustada tehnoloogia uuendamisega ning luua uudsem, kasutajasõbralikum süsteem kvaliteetsemate teenuste pakkumiseks. Hanke tulemusena valmiv analüüs peab andma sisendi TTJA äriloogikale, ametile teenuste kontseptsiooni loomiseks ja teenuste disainimiseks, teenuste kvaliteedi (sh teeninduse) mõõdikute sisseseadmiseks, sisuprotsesside muutmiseks ning kasutusel olevate infosüsteemide uuendamiseks vajalike arendustööde tellimiseks ja teenuste kasutajate ning teenuste osutajate rahulolu mõõdikute sisseseadmiseks. Lisaks on hanke eesmärgiks tagada kaasaegne, töökindlam, jätkusuutlik ja kasutajasõbralikum tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab võtta kasutusele uuendatud platvormiga kaasnevat uuenduslikku tehnoloogiat ja arendada uusi funktsionaalsusi dokumendi- ja infohalduse korraldamiseks ning teenuste osutamiseks ja menetluste läbiviimiseks. Analüüsi teostamine loob aluse TTJA teenuste kasutajasõbralikumaks kujundamiseks ja tööprotsesside optimeerimiseks läbi uute lahenduste ning uute tehnoloogiaga seotud arenduste võimalikkuse ja maksumuse hindamiseks. 4. Määrused, õigusaktid, juhendmaterjalid Teenuste pakkumisel ja tööülesannete täitmisel lähtub TTJA alltoodud õigusaktidest ja dokumentidest, mis on aluseks kasutusmugavuse- ja ärianalüüsi läbiviimisel. I Üldised regulatsioonid ja dokumendid: 1. Avaliku teabe seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/106012016007 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/12909389 3. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/125102016016 4. Haldusmenetluse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019055 5. Väärteomenetluse seadustik - https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020049 6. Täitemenetluse seadustik - https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019016 7. Asendustäitmise ja sunniraha seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014029 8. Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused, määrus - https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007 9. Juhised määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ rakendajatele - https://www.mkm.ee/sites/default/files/content- editors/lyhijuhised_tkta_rakendajatele_vers_1_1.pdf 10. Avalike teenuste roheline raamat - https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalike_teenuste_korraldamise_roheline_raamat.p df 11. Avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise mudel- https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalike_teenuste_korraldamise_roheline_raamat.p df 12. Protsessianalüüsi käsiraamat: https://www.mkm.ee/sites/default/files/protsessianaluusi_kasiraamat.pdf 13. Kasutajasõbralike e-teenuste disainimise käsiraamat - https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/publikatsioonid/e- teenuste_disainimise_kasiraamat.pdf 14. Oluliste otseste avalike teenuste kvaliteedinäitajate esitamise juhis - https://www.mkm.ee/sites/default/files/content- editors/20180213_teenuste_kvaliteedi_juhis_atn_kinn.pdf 15. Kodanike rahulolu riigi poolt pakutavate avalike e-teenustega 2014- https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalikud_e- teenused_2014_lopparuanne_tns_emor_korrigeeritud05022015.pdf 16. Ettevõtjate rahulolu riigi poolt pakutavate avalike e-teenustega 2014 - https://mkm.ee/sites/default/files/riigi_e-teenused_esitlus2_2015.pdf 17. Eesti tehisintellekti kasutuselevõtu eksperdirühma aruanne - https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/eesti_tehisint ellekti_kasutuselevotu_eksperdiruhma_aruanne.pdf 18. Eesti riiklik tehisintellekti alane tegevuskava 2019-20021 - https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_kratikava_juuli2019.pdf 19. Kratt ehk tehisintellekt - https://www.kratid.ee/mis-on-kratt 20. Riigi infosüsteemide koosvõime raamistik - https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigi_it_koosvoime_raamistik.pdf 21. Eesti infoühiskonna arengukava 2020 - https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arenguk ava.pdf 22. MKM otsesed avalikud teenused lehel olevad juhendid ja info - https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond/infouhiskonna-teenused 23. MKM riigi infosüsteemi materjalide lehel olevad dokumendid ja info https://mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond/riigi-infosusteem 24. RIHA kataloogi info - https://www.riha.ee/Avaleht 25. Infosüsteemide turvameetmete süsteem - https://www.riigiteataja.ee/akt/13125331?leiaKehtiv 26. Kasutatavuse mõõdikute süsteem avaliku sektori tarkvarasüsteemidele - https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasutatavuse_moodikute_susteem_final_1.pdf 27. Andmekaitse Inspektsiooni lehe olev info (mh veebilehtedele juurdepääsetavus WCAG 2.1 jms) - https://www.aki.ee/et/teabe-avalikkus/veebilehtedele-juurdepaasetavusest 28. 20 avaliku sektori e-teenuse detailanalüüs ja kontseptsiooni väljatöötamine. Kokkuvõte - https://www.mkm.ee/sites/default/files/20_e-teenuse_kokkuvote_final.pdf 29. E-teenuste kasutamise tulemuslikkus ja mõju. Uuringu aruanne - http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Valitsemine_ja_kodanike%C3%BChisko nd/E-teenuste_kasutamise_tulemuslikkus_ja_moju.pdf II TTJA-ga seotud peamiste regulatsioonide ja dokumentide info: 30. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/112112019003 31. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/124032020010 32. Elektroonilise side seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/120052020034?leiaKehtiv 33. Meediateenuste seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018055 34. Ehitusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014013 35. Raudteeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020030?leiaKehtiv 36. Elektriohutusseadus – https://www.riigiteataja.ee/akt/13328897 37. Seadme ohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015004 38. Tarbijakaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108012020003 39. Turismiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/131012020018?leiaKehtiv 40. Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/961235?leiaKehtiv 41. Kaubandustegevuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/715219?leiaKehtiv 42. Infoühiskonna teenuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018039?leiaKehtiv 43. Reklaamiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018061 44. Toote nõuetele vastavuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/123052020003 45. Kemikaaliseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/KemS 46. Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014-2020 https://www.riigiteataja.ee/akt/119022019036 47. Raudteeliiklusregistri pidamise põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/110042019012 48. Tarbijakaitse olukorrast Eestis (elanike hinnangute alusel) - https://www.mkm.ee/sites/default/files/tarbijakaitse_olukorrast_eestis_uuringu_aruanne.p df 49. Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis - https://www.mkm.ee/sites/default/files/tarbijavaidluste_kohtuvalise_lahendamise_voimali kud_mudelid_eestis.pdf 50. 20 avaliku sektori e-teenuse detailanalüüs ja kontseptsiooni väljatöötamine. Tehnilise Järelevalve Amet: E-teenuse kirjeldus, Raudteerajatiste ehituslubade menetlemine https://www.mkm.ee/sites/default/files/e-teenuse_kirjeldus_- _raudteerajatiste_ehituslubade_menetlemine_tja.pdf 51. 20 avaliku sektori e-teenuse detailanalüüs ja kontseptsiooni väljatöötamine. Tehnilise Järelevalve Amet: E-teenuse kirjeldus, Kemikaalid_teabelehed https://www.mkm.ee/sites/default/files/e-teenuse_kirjeldus_-_kemikaalid-teabelehed.pdf 52. Dokumendihaldussüsteem Delta https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/delta- tja 53. Dokumendihaldussüsteem GoPro https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/70003218-tja-gopro 54. Tehnilise järelevalve infosüsteem JVIS https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/70003218-jvis 55. Numbri broneerimise andmekogu https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/nba 56. SKI - Sideteenuste katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuste infosüsteem https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/ski 57. Raadioseadmete andmekogu SASS https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/sass 58. Järelevalve Infosüsteemi JVIS dokumentatsioon https://confluence.mkm.ee/display/JVIS/JVIS+dokumentatsioon 59. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ning Maanteeameti IT-Arendusprojektide Juhtimise Kord https://wiki.mkm.ee/article/majandus-ja-kommunikatsiooniministeeriumi- ning-maanteeameti-it-arendusprojektide-juhtimise-kord/ 60. Infosüsteemi Mittefunktsionaalsed ja Tehnilised Nõuded https://wiki.mkm.ee/article/mittefunktsionaalsed-ja-tehnilised-nouded/ 5. Hanke eesmärgid ja oodatav tulem Tehnilise Järelevalve Ameti ja Tarbijakaitse Ameti ühendamisega seoses on muutunud osad ärivajadused ja ametile on aegade jooksul lisandunud ka uusi ülesandeid, samuti on muutnud kliendigrupid, lisandunud on uusi teenuseid ja teeninduskanaleid, muudetud on tööprotsesse ja olemasolevat tehnoloogilist lahendust. Analüüsimist vajavad nii äriloogika kui ärinõuded, kliendisegmentide vajadused, teenuste ja teeninduskanalite olukord ning kogu kasutusel olev tehnoloogiline lahendus (nii teeninduskanalite kui teenuste osutamisega seotud infosüsteemide, rakenduste, registrite jm vaates). TTJAl on palju teenuseid ja kliente ning teenuste osutamisel on kasutusel väga erinevaid kanaleid. Ametil on üle 100 000 kliendi aastas, potentsiaalseid kliente tarbijate näol üle miljoni. Teenuseid on kaardistatud nii määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ (edaspidi TKTA) kui ka riigieelarvepõhise teenuste mudeli kaudu (nn TeRe teenused). TKTA käsitleb teenust seoses kliendikontaktiga, mille eesmärk on optimeerida kliendi halduskoormust. TeRe eesmärk on teenust käsitleda tervikliku juhtimisobjektina tulemusjuhtimise ja tegevuspõhise eelarve rakendamiseks. Ameti ülesannetest lähtuvalt saab teenused jaotada suures plaanis neljaks: 1. nõustamine, ennetus ja teavitustöö; 2. tööstusohutuse, ehitusohutuse, raudteeohutuse, sidepidavuse, energiatõhususe, ligipääsetavuse ja tarbijaõiguste (sh turismivaldkonna) järelevalve; 3. tegevus- ja kasutusõiguse andmine tööstus-, ehitus- ja raudteeohutuse valdkonnas; 4. tarbijavaidluste lahendamine. Hanke eesmärgiks on ametite ühendamise järgses muutunud olukorras teostada ärianalüüs, analüüsides ameti poolt pakutavaid teenuseid nii teenuste väärtuspakkumise, teeninduskanalite kui tehnoloogia vaates ja leida edasiminekuks uusi lahendusi. Olemasoleva olukorra kirjeldamiseks saab välja tuua kolm suuremat probleemi. 1. Teenuste osutamise keerukus: Asutusele pandavate funktsioonidega seoses on iga-aastaselt lisandunud uusi protsesse ja teenuseid. Täna pakub TTJA igapäevaselt ca viies valdkonnas üle 30 erineva teenuse. Lisandunud uute ülesannete tõttu on muutunud äriloogika, asutuse kliendisegmendid, lisandunud on ka uusi kliendigruppe, kellel on varasemast erinevad soovid ja vajadused, mis vajavad analüüsimist. Teenuseid ja kliente on palju, mistõttu olemasolev praktika enam ei tööta, teenused vajavad uut kontseptsiooni, kliendisegmendid ja olemasolev lahendus üle vaatamist. 2. Kanalite paljusus: Olemasolev tehnoloogiline lahendus ei rahulda nii teenuseid kasutavate klientide, partnerite ega ka teenuse osutajate vajadusi. TTJA teenuste osutamisel kasutatakse täna väga erinevaid kanaleid ja nende kasutamine ning kasutusele võtmine vajab reguleerimist. Ametile esitatakse pöördumisi nii elektroonselt kui ka TTJA esindusse paberdokumente jm materjale tuues. Suheldakse telefoni (üldtelefon, infotelefon, töötajate telefonid), e-postide (sh ametil on 7 üldist e-posti aadressi), erinevate veebilehekülgede ja sotsiaalmeedia, järelevalve infosüsteemi JVISe, teiste rakenduste kaudu (ca 20 erinevat kanalit). Ameti poole pöördumiseks on hetkel kasutusel 7 üldist e-posti aadressi, millest igapäevaselt kasutusel 5 (kaks on edasi suunatud), lisaks on kasutusel teisi e-posti aadresse. Töötajad suhtlevad klientidega lisaks enda töötelefonide ja e-posti aadresside abil. Muutunud olukorras on vaja nii ärinõuded, lisaks osutatavate teenuste sisule ka teeninduskanalid ja kogu tehnoloogiline lahendus üle vaadata ja optimeerida. 3. Ebaefektiivne teenuse osutamine: Tehnoloogiline lahendus tervikuna on muutunud nii asutuse välistele kui sisemistele kasutajatele keeruliseks, ajakulukaks ja mitte-intuitiivseks ning vajab uuendamist. Peamise infosüsteemina on TTJAs kasutusel JVISe järelevalve infosüsteem (https://jvis.ttja.ee ). JVISt on arendatud eri aegadel ja lisandunud on uusi funktsionaalsusi kuid teenuste osutamine selle kaudu on aja- ja töömahukas, puudu on osad liidestused, andmed ei ole ristkasutuses ja on palju automatiseerimisvõimalusi. Töötajatel on teenuste osutamisel ja järelevalvetoimingute teostamisel lisaks JVISele kasutusel üle 40 erineva veebikeskkonna, rakenduse ja registri. Kuna tehnoloogiline lahendus ei võimalda kõiki toiminguid teha ja arvestust pidada, peetakse arvestust osaliselt ka Exceli tabelite ja Wordis koostatavate kokkuvõtete abil. JVISe süsteemi info sisestamine ja töötlemine käib suures osas käsitsi. Suur osa kliente pöördub seetõttu ameti poole telefoni teel või saadavad info e-mailiga, mis põhjustab töötajatele suure lisakoormuse. Teenuste osutamisega kaasnevate protsesside käigus peab andmeid koguma optimaalselt ja vastavalt kehtivatele regulatsioonidele. Teenuse osutamise käigus kogutud andmed ja info peab olema ka turvaliselt hoitud ja käideldud. Tehnoloogiline osa vajab uuendamist ja kaasaja nõuetega vastavusse viimist. Rahulolu teenustega seotud tehnoloogia kasutusmugavuse osas on hetkel klientide, partnerite ja töötajate seas reaalselt madal. Mitmed ameti tellitud uuringud kinnitavad probleemi olemasolu. Analüüs peab hõlmama: ameti äriloogika analüüsi, kõigi olemasolevate teenuste, teenuste kasutajate, teenuste osutamise kanalite, tööprotsesside ja olemasolevate tehnoloogiliste lahenduse analüüsi. Teostaja peab ka välja selgitama sobivaimad e-lahendused TTJA põhiteenustele. Ootused analüüsi teostajale: 1. Teostada ärianalüüs (sh klientide, teenuste, äriprotsesside ja tehnoloogia hetkeolukorra ja tulevikuvaate kaardistamine) ning selgitada välja peamised ärinõuded ja vajadused. 2. Selgitada välja teenuste kasutajate ja teenuste osutajate vajadused ameti teenuste ja kasutusel oleva tehnoloogia suhtes. 3. Luua põhimõtted ameti teenuste loomiseks, disainimiseks ja parendamiseks. 4. Pakkuda lahendusi kvaliteetsete teenuste osutamiseks, mis on suunatud õigetele sihtgruppidele ning läbi õigete ja võimalikult väheste kanalite nii, et suur osa andmetest ja dokumentidest laekuks elektrooniliselt otse IT-süsteemidesse. 5. Kirjeldada olemasolevad äriprotsessid teenuste teekonna vaates ja tehnilised lahendused ning nende parendusvõimalused vastavalt kasutajate vajadustele. 6. Luua kvaliteedimõõdikud nii teenuste kui teeninduse kvaliteedi mõõtmiseks ja kliendi tagasiside kogumiseks. 7. Kirjeldada tulevased teenused, äriprotsessid ja lahendused ning teha ettepanekud ameti uute optimaalsete tööprotsesside ja lahenduste kasutuselevõtmiseks. 8. Luua võimalus kasutada uute teenustega seotud tehnoloogiliste lahenduste planeerimisel automaatseid ja nutikaid lahendusi. 9. Kujundada teenustega seotud protsessid ümber nii, et vähendada kaasaegseid lahendusi kasutusele võttes süsteemides andmete sisestamise ja töötlemise aega. 10. Vähendada vajadust sisestada andmeid eri keskkondadesse või korduvalt ning loobuda vananenud tehnoloogiast ja paralleelselt kasutusel olevatest süsteemidest, keskkondadest, registritest. Rakendada maksimaalselt reaalajamajanduse põhimõtteid (https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_lopparuanne_ee.pdf). 11. Parandada andmete liikumist nii teeninduskanalite kui eri rakenduste, registrite ja peamise infosüsteemi JVIS sees (moodulite vahel). Kaaluda erinevate süsteemide koostoimimist ja ühilduvust. Luua võimalused paremaks andmete ristkasutuseks asutuse väliste info- süsteemidega. 12. Luua võimalused saada jooksvalt kvaliteetset statistikat teenuste kasutajate rahulolu kohta. 13. Anda hinnang uue tehnoloogilise lahenduse ajalise- ja rahalise ressursivajaduse ning lahenduse rakendamisel teenuste lõikes säästetava ajalise ressursi kohta. Valmib kirjalik analüüs ameti ärianalüüsi osale, teenuste arendamiseks ja disainimiseks ning kasutuskogemuse parendamiseks, teenustega seotud äriprotsesside optimeerimiseks, tehnoloogiliste uuenduste sisseviimiseks ning arendusettepanek vastava lahenduse väljatöötamiseks ja juurutamiseks koos hinnanguga tööks vajaliku ajalise ja rahalise ressursi kohta. Hanke tulemusena valmiv analüüs peab andma Hankijale sisendi olemasolevate teenuste, äriprotsesside, teeninduskanalite ja tehnoloogia muutmiseks, et tagada väärtuspakkumine peamistele kasutajagruppidele, alustada teenuste kvaliteedi tegevustega ja luua uudsema tehnoloogilise lahenduse toel kasutajasõbralikum süsteem kvaliteetsemate teenuste pakkumiseks. Hanke tulemusena valmiv analüüs peab andma TTJAle sisendi teenuste kontseptsiooni ja põhimõtete loomiseks, kvaliteedi mõõdikute sisseseadmiseks, sisuprotsesside muutmiseks ning kasutusel olevate infosüsteemide uuendamiseks vajalike arendustööde tellimiseks ja teenuste ning kasutaja rahulolu mõõdikute sisseseadmiseks. Valmiv analüüs peab sisaldama vähemalt järgmist infot: Tegevus Loodetav tulemus 1. Ärianalüüs äriloogika ja ärinõuded on kaardistatud, ettepanekud esitatud 2. Kasutajate ja teenuse on koostatud süstematiseeritud ülevaade teenuste osapoolte osutajate vajaduste (kliendid, partnerid, töötajad) olulisematest probleemidest, väljaselgitamine ootustest ja ettepanekutest teenuste ja tehnoloogilise lahenduse suhtes. 3. Olemasolevate olemasolevad teenused ning nende osutamisega seotud äri- ja teenuste ja nendega tehnilise lahendusega seotud protsessid on kirjeldatud. seotud äriprotsesside kirjeldamine 4. Kaardistatud välja on töötatud senisest optimaalsemad teenused, probleemidele lahenduste teeninduskanalite kasutamine, tööprotsessid ja lahendused, pakkumine kirjeldades varem kaardistatud probleemide lahendamiseks, tööprotsesside ära ka uued teenused, tõhustamiseks, teenuste kasutatavuse parandamiseks ja teeninduskanalid ja tehnoloogilise osa uuendamiseks. tööprotsessid 5. Ettepanek tuleviku kaardistamise tulemustest lähtuvalt on tehtud ettepanekud osas olukorra parandamiseks ning teenuste, teeninduskanalite, tööprotsesside optimeerimiseks ja tehnoloogilise lahenduse muutmiseks. 6. Teenuste disainimiseks teenuste ja protsesside kirjeldamisel tuleb lähtuda VV määruste uue teenuste infost, TTJA põhimäärusest, õigusaktidest jm regulatsioonidest. kontseptsiooni Tulemusena on valminud TTJA uus teenuste kontseptsioon koostamine koos koos teeninduskanalite ja kvaliteedi tagamiseks vajaliku infoga teeninduskanalite kirjelduse ja ning uued protsessikirjeldused koos vanade protsesside muudatusettepanekutega muudatusettepanekutega. 7. Ärinõuete kirjeldamine on ära kirjeldatud parendusettepanekute realiseerimiseks vajalikud tehnoloogiale ja infosüsteemidele esitatavad ärinõuded ja tehnoloogiline lahendus koos lisafunktsionaalsuste ja liidestuste vajaduse kirjeldusega, mida ei ole praeguses tarkvara lahenduses realiseeritud. 8. Uue tehnoloogilise on koostatud kasutusele võetava tehnoloogia ärinõuded ja lahenduse ärinõuded ja tehnoloogilise lahenduse joonis. lahenduse loogikat edasi andev komponentide joonis 9. Teenuste kvaliteedi on koostatud kvaliteetsete teenuste pakkumise mõõtmiseks mõõdikute ja teenuste mõõdikud, teenuste kasutajate rahulolu mõõtmise mõõdikud ja pakkumiseks kasutusel ja nende rakendamise ettepanekud. oleva lahendusega seotud tarkvara kasutatavuse mõõdikute väljatöötamine 10. Dokumentatsiooni on üle antud hanke raames koostatud analüüsid, ettepanekud ja koostamine lisad. Kogu ärianalüüsi, kliente, teenuseid, teeninduskanaleid, tehnoloogilist lahendust ja ettepanekuid sisaldav dokumentatsioon, milles sisaldub hinnang uue teenuslahenduse ajalise ning rahalise ressursi vajaduse ning lahenduse rakendamisel teenuste lõikes säästetava ajalise ressursi kohta ning eeldatav hinnang teenuste kasutajate rahulolu kohta Analüüsi teostamine loob eeldused kasutajasõbralike, mugavate teenuste ning kaasaegse menetluskeskkonna loomiseks, mis on optimeeritud TTJA menetluste jaoks ning tagab peamistele kliendisegmentidele (mh ka erivajadustega inimestele) suunatult ja kaasaegsete kvaliteetsete teenuste osutamise uute lahenduste ja tehnoloogia abil ning samuti loob võimaluse analüüsi põhjal kuluefektiivse arendusprojekti koostamiseks. Kaugem eesmärk on, et projekti tulemusena koostatud ettepaneku realiseerimisel saavutab TTJA oma strateegilise eesmärgi, et enamus klientidest (95%) kasutab TTJA e-teenuseid. 5.1. Tööde teostamise tegevuskava Hangitavate tööde teostamise tegevuskava kirjeldatakse ära projektiplaanis, täpsed tegevused ja nende ajalise järjestuse valib pakkuja. Projektiplaan peab sisaldama vähemalt järgmisi tegevusi: 1. Tööde teostamise metoodika, tegevuste sammud (nt intervjuud kasutajagruppidega, töötubade läbiviimine, jms) ja ajaplaan. 2. Mõõdikute ettepanekute koostamine ning kooskõlastamine Hankijaga. 3. TTJA põhitegevustega seotud ärianalüüsi koostamine ning kooskõlastamine Hankijaga. 4. Kasutajate vajaduste (era-, ärikliendid, partnerid, erivajadustega inimesed jm) analüüsi koostamine suuremate kasutajagruppide lõikes. 5. TTJA olemasolevate teenuste analüüsi koostamine kõigi ameti peamiste teenuste, teeninduskanalite ja äriprotsesside lõikes. 6. Olemasolevate teenuste arendamise ja uute teenuste loomise põhimõtete koostamine (peab sisaldama mh ka teenuste kvaliteedi tagamise tegevuste kirjeldust ja teenuste- teeninduse hindamise mõõdikuid). 7. Ärianalüüsi tulemuste presenteerimine Hankija töögrupile tutvumiseks ja tagasiside saamiseks. 8. Teenusedisaini alaste põhimõtete tutvustamine Hankija töögrupile ning olemasolevate teenuste olukorra kirjelduse ja muutmise ettepanekute esitamine Hankijale. 9. Olemasolevate tööprotsesside hindamine ja uuendamine vastavalt kasutajate vajadustele ja hanke nõuetele ning tulemuste esitamine Hankija töögrupile tutvumiseks. 10. Olemasoleva tehnoloogilise lahenduse (sh kõigi kasutusel olevate infosüsteemide, rakenduste, registrite, andmebaaside jm) ja olemasoleva kasutajaliidese analüüs ning olukorra parendamise ettepanekud tehnoloogilise osa lahenduse kasutusmugavuse suurendamiseks, lahenduse parandamiseks ja uudse tehnoloogia kasutusele võtmiseks. 11. Uuele lahendusele esitatava äri- ja tehnoloogilise lahenduse kirjeldust koos lisafunktsionaalsuste ja liidestuste vajadusega, mida ei ole olemasolevas lahenduses realiseeritud. 12. Kasutusel oleva lahenduse ja tarkvara kasutatavuse mõõdikute väljatöötamine, nende rakendamise ettepanekute esitamine Hankijale. 13. Teenuste pakkumiseks sobiva lahenduse visiooni loomine ja kohandamine eesmärke täitva lahenduse saavutamiseks ja andmete liikumise parandamiseks ning rakendamise ettepanekute esitamine Hankijale. 14. Hankija ja kasutajate tagasiside põhjal analüüsi sisu: ärianalüüsi, teenuste kontseptsiooni ja teenusedisaini ning uute teenuste ja tööprotsesside muutmise ettepanekute, kasutatavuse mõõdikute ja tehnoloogilise osaga seotud prototüübi ning üleantava dokumentatsiooni kohandamine. 15. Hinnangu koostamine uue teenuslahenduse jaoks vajalikku tehnoloogiat hõlmava ajalise- ja rahalise ressursivajaduse ja lahenduse rakendamisel teenuste lõikes säästetava ajalise ressursi kohta ning eeldatav hinnang teenuste kasutajate rahulolu kohta. 16. Lõpliku analüüsi versiooni, arendusettepanekute, tulevaste tegevuste ajalise- ja mahuhinnangu ning hanke tulemeid kajastava dokumentatsiooni ja failide üleandmine Hankijale. 17. Riskide loetelu ja nende maandamise võimaluste kirjelduse koostamist . 5. 2. Üle antavad töötulemid 1. Analüüsi metoodika kirjeldust ja analüüsi tulemusi sisaldav dokumentatsioon. 2. Mõõdikute koostamist ja rakendamist selgitav dokumentatsioon. 3. Asutuse põhiülesannetest tulenev ärianalüüs, teenuste kasutusmugavuse uuringu (sh teenusekanalite ja äriprotsesside) ning tehnoloogilise lahenduse analüüs. 4. Peamiste kasutajagruppide kirjeldused ja loetelu (juriidilised isikud, eraisikud, partnerid). 5. Kasutajate teekonda ja tööprotsesse kirjeldav joonis(ed) elektrooniliselt muudetava failina. 6. Kasutajate uuringu kokkuvõte koos grupeeritud probleemteemadega ning teenuste testimise tulemuste kokkuvõtted. 7. Põhiliste kliendisegmentide vajadustest lähtuvate olemasolevate teenuste ja teeninduskanalite loetelu koos teenuste ja nende osutamiseks sobivate peamiste kanalite kirjelduse ja ettepanekutega AS-IS vaates teenuste lõikes ja kokkuvõttena. 8. Äriprotsesside kaardistuse tulemusi sisaldav dokumentatsioon As-Is ja To-Be vaates. 9. Äriprotsesside uuringu kokkuvõte koos grupeeritud probleemteemadega ja ettepanekutega. 10. Ärianalüüsil põhinevat muudetud teenuste kirjeldusi ja loetelu To-Be vaates, koos teenuste kvaliteedi tagamise mõõdikute ja kirjeldusega ning kliendirahulolu mõõtmise ettepanekutega. 11. Teeninduskanalite optimeerimise muutmisettepanekuid To-Be vaates iga teenuse lõikes ja kokkuvõttena koos grupeeritud probleemteemadega ja ettepanekutega. 12. Olemasoleva tehnoloogilise lahenduse kaardistuse metoodika kirjeldust, kasutusel oleva tehnoloogilise osa kaardistamise tulemuste kokkuvõtet AS-Is vaates koos grupeeritud probleemteemadega ning testimise tulemuste kokkuvõtteid. 13. Teenuste disainimiseks väljatöötatud ja kasutusel oleva tarkvaralahenduse abil kogutavate teenuste kasutatavuse ja kliendirahulolu mõõdikute kirjeldused, nende kasutuselevõtmise ettepanekud. 14. uuele lahendusele esitatava äri- ja tehnoloogilise lahenduse kirjeldust To-Be vaates koos lisafunktsionaalsuste ja liidestuste vajadusega, mida ei ole olemasolevas lahenduses realiseeritud. 15. Optimeeritud lahendust kirjeldavad joonised ja uudsema tehnoloogia kasutusele võtmise ettepanekud. 16. Ärianalüüsi lisatakse infosüsteemi ja selle kasutajaliideste parendusettepanekute realiseerimiseks vajalikud ärinõuded. Ärinõuded ning erisused tuleb välja tuua, kui need ei tule prototüübis üheselt välja. Lisaks tuleb ärianalüüsi lisada nende tööprotsesside läbimise etappide ärinõuded mille kohta uuringute ning analüüsi faasis nõudeid tekib. 17. Tehnoloogilise lahendusega seotud arendusettepanekud koos planeeritavate tööde ajakava ja mahuhinnanguga. 18. Hinnang teenuste tehnoloogilise osa muutmisega kaasneva ajalise- ja rahalise ressursivajaduse ning teenuste lõikes säästetava ajalise ressursi kohta, lisaks eeldatav hinnang uue lahenduse kasutuselevõtmisel teenuste kasutajate rahulolu kohta. 5.3 Nõuded projektiplaanile, meeskonna koosseisule ja teostatud tööde infole 1. Pakkumuse osana esitatakse analüüsi metoodika, milles kirjeldatakse milliste meetodite kaudu plaanitakse tegevusi teostada, ja projektiplaan analüüsi läbiviimiseks, mis peab vastama järgmistele tingimustele: a. Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peavad olema saavutatud projekti eesmärgid; b. Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) roll/nimi, ajaline kestus inimtundides ja tähtaeg; c. Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja vajadusel alateemade lõikes grupeeritud; d. Projektiplaan peab sisaldama tähtaegu, infot projekti edukaks realiseerimiseks vajalike sisendite tagamise kohta; e. Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkuste aegadega; f. Projektiplaanis tuleb täiendavalt välja tuua ka kogumina mahuhinnangud analüüsi eri etappidele. 2. Pakkumuse osana esitatakse Pakkuja meeskonna info, mis peab vastama järgmistele tingimustele a. Pakkuja esitab enda poolt hanke teostamiseks komplekteeritud meeskonnaliikmete nimekirja loeteluna koos CV-dega; b. Pakkuja meeskond peab olema komplekteeritud selliselt, et Hankes ettenähtud aja jooksul oleks võimalik teostada nii ärianalüüs, klientide ja teenuste analüüs, teeninduskanalite analüüs kui tehnoloogilise osa analüüs jm tegevused vastavalt projektiplaanile. 6. Hanke tulemite nõuete kirjeldus ja projekti skoop Alljärgnevalt kirjeldatakse täpsemalt hanke tulemitele esitatavaid nõudeid. Tööde kirjeldused ja rakenduvad nõuded on ära toodud oma spetsiifika järgi peatüki alamosades. Hanke eesmärkidele vastavate tulemuste saavutamiseks hankes teostatavate tööde käigus näeb Hankija ette tihedat koostööd Hankijaga, millega jõutakse koostööna ühistele arusaamadele kooskõlastatavate tegevuste osas ning üleantavate tulemite detailides. 6.1 Nõuded kasutajavajaduste uuringule, ärianalüüsile, tehnoloogilise lahenduse uuringule Hanke skoobis on kogu TTJA tänaste ärivajaduste, klientide, teenuste, teeninduskanalite, tehnoloogilise lahendusega seotud kasutusvajaduse ja kitsaskohtade analüüs. Ärianalüüsi käigus teostab Pakkuja TTJA põhitegevuste ja ametile pandud funktsioonide osa analüüsi ning selgitab välja kas teenuste teekonnaga seotud äriprotsessid on optimaalsed ja kasutusel olev tehnoloogia toetab ameti poolt pakutavate teenuste osutamist. Teenuste kasutusmugavuse- ja ärianalüüsi käigus uurib Pakkuja, kas olemasolev äriloogika, teenused, teeninduskanalid ning kogu tänane ametis kasutusel olev tehnoloogiline lahendus ja selle funktsionaalsus on ameti teenuste kasutajatele (sh erivajadustega inimeste jaoks) vajalik ja piisav. Nii kasutajate vajaduste, kasutusmugavuse kui ärianalüüsi läbiviimisel saab Pakkuja lisaks Hankes toodud infole ja lähteülesandes viidatud määrustele, õigusaktidele ja regulatsioonidele, tugineda ka TTJAs varem läbi viidud uuringute infole ja muudele dokumentidele. Kasutusel oleva tehnoloogia osas peab Pakkuja lähtuma samuti lähteülesandes viidatud määrustest ja juhenditest ning MKMi infotehnoloogiat puudutavatest dokumentidest ja juhenditest. (Ligipääsu vastavale keskkonnale ja info edastame edukale Pakkujale peale hankelepingu sõlmimist). Tänase järelevalve süsteemi JVISe arhitektuuri kirjeldav joonis on (leitav lisast 1). Pakkuja viib läbi teenuste kasutajate vajaduste analüüsi võimalike täiendavate probleemide, tegelike vajaduste ja kasutajapoolsete parendusettepanekute ning ootuste väljaselgitamiseks. Lisaks viiakse läbi uuringud nii juhtkonna kui töötajate vajaduste ja nende tööprotsesside, parendusettepanekute ja ootuste väljaselgitamiseks. Ühtlasi selgitatakse välja ja kirjeldatakse TTJAs pakutavate teenuste, olemasolevate teeninduskanalite ja kasutusel oleva tehnoloogia olukord. Lisaks kirjeldatakse ära teenuste ja teeninduskanalite optimeerimise võimalusi ning uudsete lahenduste kasutuselevõtmise võimalusi. Teenuste analüüsi puhul tuleb lähtuda mh määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ infost. Tehnoloogia osas kirjeldatakse lisaks erinevate lisafunktsionaalsuste, täiendavate liidestuste vajadusi ja uudse tehnoloogia kasutusele võtmise võimalusi, mida ei ole praeguses tarkvaralahenduses realiseeritud, kuid oleks vajalik tulevikus realiseerida. Tehnoloogilise lahenduse analüüsi puhul tuleb lähtuda nii „Riigi infosüsteemide semantilise koosvõime raamistikus„ sätestatust kui muudest avaliku sektori infosüsteeme puudutavatest juhenditest. Enne kasutajate vajaduste ja ärianalüüsi osas teostatavate uuringute läbiviimist teeb Pakkuja koostööd nii TTJA juhtkonna, projekti juhtgrupiga kui Hanke korraldaja (MKM) IT osakonnaga, et fokusseerida uuringute teravik kõige olulisematele kasutajavajaduste ja ärianalüüsi aspektidele. Analüüsi käigus küsitletakse kõikide ameti põhiteenustega seotud kasutajagruppide liikmeid ja partnereid (kaasates uuringusse mh ka erivajadustega inimesi). Teenuste pakkumise kanalite osas peab Pakkuja välja selgitama teenuste osutamiseks optimaalsed kanalid teenuste lõikes. Võimalusel arvestada uudsema tehnoloogia kasutusele võtmise võimalustega. Lisaks peab Pakkuja valideerima TTJA teenuste, teenuste kanalite, tehnoloogia osa puudutavate nimekirjade (infosüsteemid, registrid, veebikeskkonnad jm) info. Vajadusel välja tooma täiendavad kasutajagrupid, teenused, tööprotsessid, kanalid või ühildama olemasolevaid teenuseid, tööprotsesse, kasutajate teekonna, kanalite ning vajaduste põhiselt. Samuti tuleb iga kasutajagrupi kohta koostada lühikirjeldus tema läbitavatest tööprotsessidest ja vajadustest loodavates teenustes, peamised pöördumise kanalid ning infosüsteemide kasutamise õigustest kasutusel oleva tehnoloogia kasutamisel. Pakkuja süstematiseerib kasutajatelt kogutud probleemide ja ettepanekute kirjeldused tööprotsesside etappide või teemavaldkonna põhiselt ning esitab analüüsi käigus kogutud teabe ja analüüsi tulemused Hankijale tagasiside andmiseks. Kasutajate rahulolu ja -vajaduste (kasutajakogemuse) analüüsi tulemuste põhjal disainib Pakkuja TTJA teenused ja läbitavad tööprotsessid selliselt, et need rakendaksid võimalikult maksimaalselt ära optimeerimisvõimalusi nii teeninduskanalite kui tehnoloogia mõttes, kasutatakse ära nutikaid lahendusi, automatiseerimist ja andmete taaskasutamist, tagades samas andmete turvalise töötlemise ja säilitamise. Samuti uuendatakse infoarhitektuuri, st viisi ja loogikat, kuidas teenuseid pakutakse ning kasutajad ja töötajad teenuste eri etappides tehnoloogiat kasutavad. Ärianalüüsi ühe osana kirjeldatakse ära ka uued protsessid nii vooskeemi kui kirjeldusena. Eesmärk on läbitavaid tööprotsesse muuta lihtsamaks ja intuitiivsemaks, mis tänaste teenuste ja lahenduste puhul on kohati ebaloogilised ja aegunud. Välja selgitatakse ja kirjeldatakse vajalikud uued, täna veel puuduvad liidestused ja funktsionaalsused tööprotsessi võimalikult sujuva ja efektiivse läbimise tagamiseks ning kolmandatelt osapooltelt andmete dubleeriva kogumise vältimiseks. Kasutajakogemuse analüüsi ja tööprotsesside optimeerimise tulemusena koostab Pakkuja kasutajakesksest vaatest ning tänapäevastest e-teenuste kasutajasõbralikkuse ja kasutatavuse headest tavadest lähtuva tehnoloogilist lahendust iseloomustava mudeli/joonise. Ärianalüüsi lisatakse teeninduskanaleid ja kogu tehnoloogia osa puudutavate parendusettepanekute realiseerimiseks vajalikud ärinõuded. Ärinõuded ning erisused tuleb välja tuua vaid juhul, kui need ei tule lahenduses üheselt välja. Lisaks tuleb ärianalüüsi lisada nende tööprotsesside läbimise etappide ärinõuded, mida lahendusena esitatud mudelis ei kirjeldata (on skoobivälised), aga mille kohta uuringu ning analüüsi faasis nõudeid tekib. Viimase eesmärk on uue lahenduse vaates realiseerimata tehnoloogia uuendamisega seotud osade edaspidine kergem realiseerimine juba teatavaks saanud nõuete alusel. Peale Hankijalt tagasiside saamist ja vajadusel paranduste või täienduste sisseviimist annab Pakkuja Hankijale üle analüüsi tulemuste dokumentatsiooni ja kogutud algandmed ning kasutajate poolt olulisemate probleemide, ootuste ja ettepanekute süstematiseeritud ülevaate. Teenuste kasutusmugavuse ja ärianalüüsi teostamine loob eeldused, et TTJA teenused, teeninduskanalid, tööprotsessid ja tehnoloogiline lahendus on tulevikus peale optimeerimist üles ehitatud kasutajakesksest vaatest lähtuvalt ja teostatavad senisest kiiremini, tagavad kasutajatele suurema rahulolu ning annavad rahalise ja ajalise kokkuhoiu. 6.2 Teenuste kasutatavuse ja kliendi tagasiside mõõdikute väljatöötamine Teenuste kasutatavuse ja ärianalüüsi teostamise käigus töötatakse välja teenuste kasutajate rahulolu regulaarseks mõõtmiseks sobivad mõõdikud, mille baasil oleks võimalik jooksvalt tuvastada ameti teenuste kasutamisega tekkivaid igapäevatöö efektiivsust ja jõudlust takistavaid asjaolusid. Klientidena käsitletakse siinkohal TTJA teenuste kasutajaid ja partnereid, (sh peavad klientidena olema hõlmatud ka erivajadustega inimesed). Lisaks töötatakse ärianalüüsi käigus välja ka töötajate rahulolu mõõdikud, mille toel hakatakse töötajatelt koguma tagasisidet, koondama muutmisettepanekuid ja mõõtma rahulolu tehnoloogilise lahenduse osas, et kvaliteetseid teenuseid oleks võimalik osutada. Mõõdikute tulemustest saadavat sisendit kasutavad jooksva ülevaate saamiseks TTJA juhtkond, teenuste omanikud, MKM IT teenuse osutajana, infosüsteemide haldurid, arendajad jt. Samuti kasutab TTJA tagasisidet teenuste kvaliteedi hindamiseks, kvaliteedi- ja teenindusstandardite loomiseks, olemasolevate teenuste arendamiseks ja uute teenuste loomiseks, teeninduskanalite optimeerimiseks, tehnoloogilise lahenduse parandamiseks ja muutmiseks ning uute arenduste planeerimisel. Mõõdikute väljatöötamisel on soovitav võtta eeskujuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2014.a koostatud dokument „Kasutatavuse mõõdikute süsteem avaliku sektori tarkvarasüsteemidele“. Nimetatud metoodikat kohandatakse lähtuvalt kasutusel olevate infosüsteemide spetsiifikast ning hanke tulemina loodavast prototüübist. Pakkuja töötab välja kasutatavuse mõõdikud ja nende rakendamise süsteemi koostöös Hankijaga, leppides ühtlasi kokku ka peamistelt kasutajatelt tagasiside kogumise detailid - mida mõõdetakse, kuidas mõõdetakse, kui tihti mõõdetakse. Tulemus on järgmiste tehnoloogia uuendamisega seotud tööde ning infosüsteemide arendustööde üheks hanke sisendiks. Analüüsidokumendis tuleb ära kirjeldada vähemalt mõõdiku nimetus, kasutaja tegevus ja mõõtmise eesmärk. Mõõdikutega tuleb katta vähemalt kõik viis kasutatavuse aspekti: 1. Efektiivsus – kui hästi ja täielikult kasutaja oma eesmärgid täidetud saab? 2. Õpitavus – kui lihtne on esmakordsel kasutajal süsteemi kasutada? Aga järgnevatel kasutamiskordadel? 3. Tõhusus – kui kiiresti kasutajad enda ülesanded ära teevad? 4. Vigade vältimine – kui palju vigu kasutajad teevad, kui suure kaaluga need vead on, kui kiiresti nad vigadest taastuvad? 5. Rahulolu – kui meeldiv on kasutajal seda süsteemi kasutada? 6.3 Nõuded ärinõuete koostamisele Varasemalt kokku kogutud kasutajate poolt väljatoodud probleemide loetelust ja kasutajate vajaduste uuringu tulemusest lähtuvalt luuakse tehnoloogilisele lahendusele lähtudes kasutusel olevast olemasolevast tarkvarast uue lahenduse ärinõuded ja visualiseeriv joonis. Ärinõuded kirjeldavad hanke skoobis olevate teenuste kasutajate ja teenuste osutajate tööprotsessi toimingute jaoks sobivat tehnoloogilist lahendust ja teenuste tugitegevusi, et Hankija saaks ülevaate kuidas Pakkuja ettepanekuid kasutusele võttes teenuste lahendus võiks välja näha ning tulevikus saaks tööprotsessides optimeerimisvõtteid ja kasutajakeskset lähenemist kasutada. Täpsed nõuded lepitakse Pakkujaga kokku töörühmades peale analüüsi, kui on selge, millises osas teenused ja tööprotsessid hakkavad muutuma või jäävad võrreldes tänasega samaks. Pakkuja kirjeldab ära võimalikud viisid teenuste kasutatavuse ja kliendi rahulolu mõõdikute rakendamiseks viisil, mis on vajalik edaspidiste arendustööde käigus back-end arendajale. Lõpliku lahenduse joonis peab olema piisav, et illustreerida teenuse teekonnaga seotud vajaliku tehnoloogilise osa lahendust ja sellega seotud erinevate süsteemide, rakenduste, liideste kasutusviise. Üleantud ärinõudeid peab saama kasutada arvestades võimalusel TTJAs kasutusel olevat olemasolevat tehnoloogiat, kasutusel olevaid infosüsteeme, rakendusi ja seotud süsteeme. 6.4 Dokumentatsiooni vormistusnõuded Hanke tulemused dokumenteeritakse ja koostatakse selliselt, et selle põhjal on võimalik alustada uute teenuste kasutuselevõtmist, teeninduskanalite optimeerimist ja tööprotsesside muutmist ning planeerida tehnoloogia osaga seotud uuendusi ja tulevasi infosüsteemide arendustöid. Hankija nõuded teostaja poolt esitatavale dokumentatsioonile:  Dokumendid on koostatud eesti keeles.  Dokumentide teemad ja peatükid on loogiliselt struktureeritud ja esitatud koos sisukorraga (või seda asendava funktsionaalsusega).  Dokumendid ei sisalda kirjavigu ning on koostatud võimalikult üheselt arusaadava ja selge lauseehitusega.  Dokumentide sisu osas vastutuse selgemaks eristamiseks on dokumendis märgitud kõik selle koostajad eraldi nende osade juures, mida iga koostaja koostas.  Kõik kasutatud allikmaterjalid peavad olema viidetes ära märgitud ning viitamine teistele dokumentidele on selge ja ühtses stiilis. Lisad Lähteülesande lisainfo asub aadressil https://pilv.mkm.ee/s/sJySPRr4TvpyN3h
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel