KÄSKKIRI
04.08.2020 nr 63
Riigihanke „TTJA teenuste kasutusmugavuse- ja
ärianalüüs“ korraldamine, komisjoni ja vastutava
isiku nimetamine
Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1, § 43 ja § 125 lõigete 2, 4 ja 7 alusel ning kooskõlas
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017 käskkirjaga
(registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“ ning arvestades Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti volikirja 1-11/2020/1579:
1. Korraldada lihthange TTJA teenuste kasutusmugavuse- ja ärianalüüsi (CPV kood 72200000-7,
„Tarkvara programmeerimis- ja nõustamisteenused“) tellimiseks ühishankena. Hanke eeldatav
maksumus käibemaksuta jääb alla 60000 euro.
2. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke korraldamiseks, sh
pakkujatel kõrvaldamise aluste kontrollimiseks, pakkujate kvalifitseerimiseks, pakkumuste
vastavaks tunnistamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, edukal pakkujal kõrvaldamise
aluste ja kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimiseks järgmises koosseisus:
Komisjoni esimees Kristjan Kaiklem – infotehnoloogia osakonna juhataja.
Komisjoni liikmed:
1) Verner Eiber – infosüsteemide arendustalituse juhataja;
2) Teele Tohver – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tugiteenuste osakonna juhataja.
3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke eest vastutavaks isikuks infotehnoloogia
osakonna infosüsteemide arendustalituse juhataja Verner Eiber’i.
4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke alusdokumendid.
5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib esitada
vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete
seaduses sätestatud korras ja tähtajal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Hankedokumendi lisa 2
LEPINGU PROJEKT
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika
1, Tallinn 10122;
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, registrikood 70003218 Endla tn 10a, Tallinn
10142, mida esindab koostöö kokkuleppe alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija);,
ja
xxx, registrikood xxx, asukoht xxx, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige xxx (edaspidi
Täitja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese ja tähtaeg
1.1. Lepingu esemeks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) teenuste
kasutusmugavuse- ja ärianalüüsi teostamine (edaspidi töö), mida Täitja kohustub tegema
vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele.
1.2. Täitja teostab punktis 1.1. nimetatud töö hiljemalt viie kuu jooksul peale lepingu
sõlmimist.
2. Üldsätted
2.1. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud riigihanke „TTJA teenuste kasutusmugavuse- ja
ärianalüüs“, viitenumber xxx, tulemusena ning vastavuses hanke alusdokumentides
sätestatud tingimustele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.2. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine
Täitja töö teostamisel.
2.3 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja
selle lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest
õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest.
2.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping
esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja
selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
2.5. Mõisted „Tellija“ ja „Täitja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Täitjaga töö- ja
teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on teise
poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud.
2.6. Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu
professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks.
2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist.
2
2.8 Täitja loovutab Tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö
vastuvõtmisest. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi
kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus.
2.9 Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab
Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest
nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud.
2.10 Tellijal on õigus kasutada analüüsi (teost) ja muid töö tulemusi igal viisil, sh avaldada,
levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka
üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib
kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade
avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama Täitjale.
2.11 Analüüsi käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud,
koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks
küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Täitja Tellijale üle pärast töö valmimist
ning need kuuluvad töö Tellijale. Täitja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad,
kuid ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud
eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös.
2.3. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
Lisa 1. Hanke alusdokumendid sh lähteülesanne;
Lisa 2. Täitja esitatud hinnapakkumus;
Lisa 3 Üleandmis-vastuvõtmise akti vorm.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1.Tellijal on õigus:
3.1.1. nõuda Täitjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö
teostamist ja selle üleandmist;
3.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt töö teostamise kohta
informatsiooni;
3.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu
saamiseks töö kvaliteedi kohta;
3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus
sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni lepingus, selle lisades või
muudes lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest,
tingimustest, maksumusest, konfidentsiaalsuskohustusest, samuti kui Täitja ei täida
või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi.
3.2. Tellija on kohustatud:
3.2.1. looma Täitjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö
teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu;
3.2.2. Täitja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud
nõuetekohaselt ja vastab lepingu Lisas 1 esitatud kirjeldusele ning Täitja
pakkumusele;
3
3.2.3. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest Täitjale
kirjalikult punktis 6.3 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks
sätestatud tähtajaga;
3.2.4. maksma Täitjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel.
4. Täitja õigused ja kohustused
4.1. Täitjal on õigus:
4.1.1. nõuda Tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja
informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist;
4.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
4.1.3. nõuda Tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel;
4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud töö eest punktis 7
ettenähtud tasu.
4.2. Täitja on kohustatud:
4.2.1. teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu
tingimustele ning Tellija esitatud lähteandmetele ja tööülesandele ning andma töö
Tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus sätestatud tähtajaks ja korras;
4.2.2. järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning
tagama lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
4.2.3. lubama Tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel
töö teostamise kohta informatsiooni;
4.2.4. teatama Tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel, samuti
teavitama muust asjaolust, mis võib mõjutada või takistada lepingus sätestatud
kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist;
4.2.5. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel
puuduse töös või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö Tellija sätestatud
tähtaja jooksul;
4.2.6. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise
käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas.
5. Konfidentsiaalsus
5.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele
konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või
juhuslikult, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust
mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele.
5.2. Täitja kohustub lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida
kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid õiguslikke
võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi Lepingu
täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks.
5.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste
tasemest, mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses
avalike huvide, heade tavade ja hea usu põhimõttega.
4
5.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka peale Lepingu lõppemist või lõpetamist.
5.5. Iga punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuste rikkumise korral on
Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või
kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 5000 eurot iga rikkumise
toimumise eest.
6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
6.1. Punktis 1.2 sätestatud tähtajaks esitab Täitja Tellijale teostatud töö koos allkirjastatud
üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt).
6.2. Tellija vaatab töö üle ja tagastab allkirjastatud akti Täitjale seitsme päeva jooksul
arvates töö üleandmisest.
6.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab Tellija konkreetsele puudusele
töös ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava
töö esitamiseks.
7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
7.1. Tellija tasub Täitjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas xxx eurot
käibemaksuta, millele lisandub käibemaks.
7.2 Tellija tasub töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 21 päeva jooksul Täitja esitatud
arve alusel.
7.3 Täitja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile
(http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse Tellija
dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud Tellija kontaktisik.
8. Vastutus
8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama.
8.2. Täitja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele.
8.3. Juhul, kui Täitja ei esita tähtajaks tellitud tööd Tellijast mitteolenevatel põhjustel, on
Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% üle andmata või teostamata töö maksumusest
päevas iga viivitatud päeva eest.
8.4. Juhul, kui Täitja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada
nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks seitse päeva. Kui
Täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt
leppetrahvi 500 eurot ikka rikkumise toimumise eest.
5
8.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda
Täitjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
8.6.Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada Täitjale maksmisele kuuluva tasuga.
8.7. Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudust või ei esita uut,
nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.3 kohaselt Tellija nimetatud tähtajaks, on Tellijal
õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust
taganeda või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei
katnud.
8.8. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse
tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga
tasumisega viivitatud päeva eest.
8.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude
õigusaktidest ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
9. Vääramatu jõud (Force Majeure)
9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu
või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida
pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta
lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle
tagajärje ületaks.
9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra,
mille jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad.
9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest
ja nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi
teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud
vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju
vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea,
kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
10. Teabe vahetamine
10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada
või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
10.2.Teade loetakse teisele poolele kättetoimetatuks, kui:
10.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt
allkirjastatuna (teate edastamise päeval).
6
10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu
lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu
rikkumisest.
10.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.
10.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele
kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja
kehtib kuni poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse
lõpetamiseni.
11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete
seadusega.
11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui
teine pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib
etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu
tingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.3
kohaselt nimetatud tähtaja jooksul.
12. Vaidluste lahendamine
12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest
tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see
erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu
kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi
lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma.
12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele
neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest.
13. Muud sätted
13.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale
isikule üle anda ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
7
13.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale
isikule on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul.
13.3. Täitja on teadlik, et leping on avalik.
13.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
14. Poolte volitatud esindajad
14.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Verner Eiber, telefon +372 6256496, e-post
[email protected].
14.2. Täitja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on
xxx, telefon xxx, e-post xxx.
14.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides lepinguga seotud
küsimustes, välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine
ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
14.4. Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele
poolele vastavalt punktis 10 sätestatule.
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Tellija: Täitja:
Majandus- ja Kommunikatsiooni- xxx
ministeerium
Ando Leppiman xxx
kantsler juhatuse liige
Käskkirja Lisa 2
Lihthanke dokument
Lihthange – „TTJA teenuste kasutusmugavuse- ja ärianalüüs“.
1. Hankelepingu eseme kirjeldus:
Ostetakse teenust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenuste
kasutusmugavuse- ja ärianalüüsi teostamiseks. Tellitava teenuse täpsem kirjeldus on
toodud lähteülesandes (Lisa 1).
2. Hankijateks on:
2.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122;
2.2 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, registrikood 70003218, asukoht
Endla 10a, Tallinn 10142 (koostöölepingute alusel).
3. Hanke korraldajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
koostöölepingutega antud volituste alusel.
4. Hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta peab jääma alla 60000 euro.
5. Hankeleping rahastatakse osaliselt struktuuritoetuste vahenditest.
6. Hange viiakse läbi riigihangete registris.
7. Hanke eest vastutav isik: Verner Eiber (6256 496,
[email protected]),
infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse juhataja.
8. Hanketingimused, nõuded pakkumusele ja pakkumuse esitamine.
8.1. Pakkuja peab tagama teenuse osutamiseks minimaalselt järgmise meeskonna
analüüsitööde teostamiseks:
8.1.1. Analüütik. Vähemalt üks 5-aastase töökogemusega analüütik, kes on
teostanud viimase 3 aasta jooksul vähemalt 3 teenuste analüüsiprojekti;
8.1.2. Kasutuskogemuse disainer. Vähemalt üks 3-aastase töökogemusega
kasutuskogemuse disainer, kes on täitnud viimase 2 aasta jooksul vähemalt 2
kasutuskogemuse projekti.
9. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse, et ta suudab tagada esitatud nõuetele vastavate
spetsialistide kaasamise kogu hankelepingu perioodi vältel koos spetsialistide
CV-dega. Pakkujal on õigus vahetada punktis 8.1 nõutud meeskonnaliikmetena
esitatud isikuid ainult Hankija eelneval nõusolekul ning tingimusel, et
meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärse kompetentsiga liikmega.
9.1. Pakkumuse koosseisus tuleb esitada ülevaade analüüsi metoodikast ja
projektiplaan vastavalt lähteülesande puntkile 5.3. Kui analüüsi metoodikat ja
projektiplaani ei esitata, siis pakkumust vastavaks ei tunnistata ja hankija lükkab
pakkumuse tagasi.
9.2. Pakkumus tuleb esitada koos hankepassiga.
9.3. Pakkumuste esitamise tähtaeg on märgitud riigihangete registri e-keskkonnas
hanke üldandmetesse.
9.4. Pakkumuse esitamisega kinnitab Pakkuja täielikku nõustumist kõigi riigihanke, sh
hankelepingu tingimustega. Pakkuja ei saa lisada omapoolseid tingimusi hanke
alusdokumentidele.
10. Erinevuste korral hanketeates ja teistes riigihanke alusdokumentides, esitatud teabe
vahel tuleb lähtuda hanketeates esitatust.
11. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 (üheksakümmend) päeva pakkumuste
esitamise tähtpäevast arvates.
12. Variantpakkumuste esitamine ei ole lubatud.
13. Hindamiskriteeriumid ja pakkumuse hindamine
13.1. Hankeleping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama pakkumuse esitanud
Pakkujaga vastavalt pakkumuste hindamise korrale. Kõikide vastavaks tunnistatud
pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel kasutatakse majanduslikult kõige soodsama
pakkumuse kindlaksmääramisel väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System).
13.2. Pakkumuse maksumus – 70 väärtuspunkti.
Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saab maksimaalsed
väärtuspunktid kõige odavam pakkumus. Teised saavad 70-st võimalikust punktist
sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende pakkumus on kõige
odavamast pakkumusest kallim. Väärtuspunktid arvutatakse:
“väärtuspunktid” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse
maksumus” ×70
13.3. Analüüsi metoodika ja projektiplaani hinnang – 30 väärtuspunkti.
Hinnatakse Pakkuja esitatud analüüsi metoodikat ja projektiplaani. Komisjon
hindab kuivõrd asjakohane on pakutud metoodika ning projektiplaanis esitatud
tegevused ning kuivõrd on tegevused seotud lähteülesande (Lisa 1) nõuetega.
Väärtuspunkte andmise kirjeldus:
- 20 - 30 väärtuspunkti saab analüüsi metoodika ja projektiplaan, millest nähtub
selgelt, kuidas lähteülesandes kirjeldatud hankija nõuded ning ootused
tulemustele ja hanke eesmärk plaanitakse realiseerida. Kõik lähteülesandes
toodud nõuded ja aspektid on kaetud ning kõik vajalikud tegevused on välja
toodud. Tegevuste puhul on välja toodud seosed lähteülesande nõuetega ja
tegevused on kommenteeritud;
- 10-20 väärtuspunkti saab analüüsi metoodika ja projektiplaan, millest nähtub,
kuidas lähteülesandes kirjeldatud hankija nõuded ning ootused tulemustele ja
hanke eesmärk plaanitakse realiseerida, aga kirjelduse detailsuses esineb
väheolulisi puudujääke. Lähteülesandes toodud nõuded ja aspektid on kaetud
ning vajalikud tegevused on üldjoontes välja toodud. Vajalikud tegevused on
osaliselt kommenteeritud ja ei ole otseselt seotud lähteülesande nõuetega;
- 0-9 väärtuspunkti saab analüüsi metoodika ja projektiplaan, millest üldjoontes
on võimalik aru saada, kuidas lähteülesandes kirjeldatud hankija nõuded ning
ootused tulemustele ja hanke eesmärk plaanitakse realiseerida. Lähteülesandes
toodud nõuded ja aspektid on osaliselt kaetud ning vajalikud tegevused on
üldjoontes välja toodud. Välja toodud vajalikud tegevused on üldised,
kommenteerimata ja ei ole seotud lähteülesande nõuetega.
Väärtuspunkte saab anda vahemikus 0 kuni 30 väärtuspunkti, ühepunktilise
intervalliga.
13.4. Hankekomisjoni liikmete poolt pakkumusele antud punktid liidetakse
alamkriteeriumide lõikes ja arvutatakse seejärel aritmeetiline keskmine. Erinevate
kriteeriumite alusel saadud punktid liidetakse kokku ja saadakse pakkumust
iseloomustav väärtuspunktide summa. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse
pakkumus, mille väärtuspunktide summa on suurim.
13.5. Võrdsete väärtuspunkide puhul eelistatakse Pakkujat, kes on esitanud
madalama maksumusega pakkumuse (punkt 13.2). Kui ka see osutub võrdseks,
valitakse edukas pakkuja liisu heitmise teel.
14. Hanke käigus teostatava ärianalüüsi lõppdokument ja muud töötulemid
(lähteülesande p 5.2) peavad olema tellijale üle antud hiljemalt viie kuu jooksul
peale hankelepingu sõlmimist.
15. Pakkumus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
- digitaalselt allkirjastatud hankepass;
- analüüsi metoodika;
- projektiplaan;
- kinnitus meeskonnaliikmete kaasamise kohta koos nende ees- ja
perekonnanimega ja koos meeskonnaliikmete CV-dega.
16. Hankedokumendi lisad:
Lisa 1 – Lähteülesanne;
Lisa 2 - Lepingu projekt;
Lisa 3 – Üleandmis-vastuvõtmise akti vorm.
Käskkirja lisa 1
Riigihanke „TTJA teenuste kasutusmugavuse- ja ärianalüüs“ alusdokument
Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja
kvalifikatsiooni tõendamise nõuded
1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused
1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel
esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus.
1.2. 1.4.
2. Pakkuja kvalifitseerimise tingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded
2.1. Majanduslik ja finantsseis
2.1.1. Pakkuja netokäive peab hankelepingu esemele vastavas osas riigihanke
algamise ajaks (hanketeate avaldamine registris) lõppenud majandusaastatel 2018
ja 2019, mille kohta on kinnitatud aruanded, olema vähemalt 80 000 eurot iga
majandusaasta kohta. Pakkujal tuleb esitada vastav kinnitus hankepassis. Hankija
kontrollib netokäibe nõude täitmist äriregistris olevate avalike andmete põhjal
juhul, kui pakkuja on registreeritud Eestis.
2.2. Tehniline ja kutsealane pädevus
Pakkuja peab olema viimase kolme aasta (2017−2019) jooksul nõuetekohaselt
täitnud ja lepinguga ettenähtud tähtajal üle andnud ning tellija poolt peab olema
vastu võetud vähemalt üks infosüsteemide arendamise ja kasutusmugavuse
hindamisega seotud ärianalüüs. Täidetuks loetakse leping, mille täitmise tähtaeg on
saabunud ning mille kohaselt teostatud tööd on tellijale üle antud ja tellija poolt
vastu võetud. Pakkuja esitab teabe eelnimetatud lepingu(te) maksumuse,
kuupäevade, töö nimetuse või sisu ja teiste lepingupoolte kohta, samuti riigihanke
viitenumbri juhul, kui on tegemist täidetud riigihanke lepinguga.
3 Hankepass
3.1 Hankija nõuab pakkuja ajakohastatud kinnitusi sisalduva hankepassi esitamist
esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema
kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta.
3.2 Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95
lõikes 1 nimetatud tingimusele.
3.3 Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitust, et ta vastab kõikidele hanketeates
pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele.
3.4 Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas
isik väljastab vajaduse korral pakkuja kinnitustele vastavad andmed või
dokumendid. Hankepassi allkirjastamisega pakkuja kinnitab, et tal on võimalik
vajaduse korral viivitamata need dokumendid Hankijale esitada.
3.5 Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, kas pakkuja kinnitustele vastavad
andmed või dokumendid on Hankijale elektroonilises andmekogus olevate
avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava
veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral pakkuja
kinnitusega, et ta on nõus andmete väljastamisega
3.6 Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele
vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud
standardvormil.
HD Lisa 3
Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt
Teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt hanke nr xxxx raames
Teostatavate tööde nimetus: „TTJA teenuste kasutusmugavuse- ja ärianalüüs“
Täitja üldandmed:
Täitja ärinimi:
Täitja registrikood:
Täitja juriidiline aadress:
Täitja poolse kontaktisiku nimi ja
kontaktandmed (e-posti aadress,
telefoninumber):
Teostatud tööde kirjeldus:
(üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus (kas on lõpparuanne või vahearuanne ning mida
üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu
punktidele vms).
Tööd on teostatud täies mahus hanke viitenumber xxxxx raames ning vastavad
hankedokumendi ja Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ tingimustele.
Tellija volitatud esindajale anti üle järgmised andmefailid:
Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles.
Hanke raames läbi viidavad tegevused ja valminud töö (või ka Tulem) on tähistatud vastavalt
Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa
Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord1“.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001
Poolte allkirjad:
Tellija volitatud esindaja Tööde üleandja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
…….
ametinimetus
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Hankedokumendi lisa 1
TTJA teenuste kasutusmugavuse- ja ärianalüüs
Lähteülesanne
Sisukord
1. Mõisted ja kasutatud lühendid ......................................................................................................... 2
2. Riigihanke üldinfo ........................................................................................................................... 4
3. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5
4. Määrused, õigusaktid, juhendmaterjalid.......................................................................................... 6
5. Hanke eesmärgid ja oodatav tulem................................................................................................ 10
5.1. Tööde teostamise tegevuskava ................................................................................................... 13
5.2. Üle antavad töötulemid .............................................................................................................. 14
5.3 Nõuded projektiplaanile, meeskonna koosseisule ja teostatud tööde infole................................ 15
6. Hanke tulemite nõuete kirjeldus ja projekti skoop ............................................................................ 16
6.1 Nõuded kasutajavajaduste uuringule, ärianalüüsile, tehnoloogilise lahenduse uuringule ........... 16
6.2 Teenuste kasutatavuse ja kliendi tagasiside mõõdikute väljatöötamine ...................................... 18
6.3 Nõuded ärinõuete koostamisele................................................................................................... 19
6.4 Dokumentatsiooni vormistusnõuded ........................................................................................... 19
Lisad ...................................................................................................................................................... 20
1. Mõisted ja kasutatud lühendid
Mõiste või lühend Selgitus
Sündmusteenus Riiklik e-teenus, mis käivitub automaatselt vastavalt inimese elus
toimuvatele sündmustele. (Sellised sündmused on näiteks lapse sünd,
elukoha- või nimevahetus, maja ehitamine või pensionile jäämine).
Uusi teenuseid osutatakse riigi poolt viisil, mil inimene saab vajalikud
tegevused tehtud ühe suhtluskorraga või täisautomaatselt.
Sündmuspõhised teenused tuletavad ise kodanikule tema õigusi ja
kohustusi meelde.
Protsess Asutuse põhiülesande täitmisele või teenuse osutamisele suunatud
tegevuste korrastatud kogum.
Ärianalüüs Ärianalüüs on huvigruppidega koos töötamine, et välja selgitada
asutuse struktuur, kehtivad reeglid ja protsessid, et pakkuda välja
lahendusi, mis toetaksid asutuse ja teenuste eesmärkide saavutamist.
Teabehaldus Tegevus, mis toetab asutuse ja avaliku sektori eesmärkide
saavutamist teabe haldamise, jagamise ja vahetamisega kõigis
infosüsteemides ja andmekogudes. Teabehalduse alategevused on
andmehaldus, dokumendihaldus, sisuhaldus sise- ja välisveebis ning
teabele juurdepääsu ja teabe kaitse korraldamine.
Dokumendihaldus Traditsiooniline dokumendihaldus, mis osaleb teabe korrastamises
ning mis korraldab arhiiviseaduse § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe
haldamist, menetlemist, vahetamist ja sellele juurdepääsu, kui see
teave on jäädvustatud paberile, faili või e-posti sõnumisse.
Infosüsteem Infosüsteem koosneb teabe kogumise ja säilitamise, töötlemise ning
väljastamise vahenditest. Infosüsteemi põhiosad:
- andmekogu (register, andmebaas);
- töötluseeskirjad (programmid);
- riistvara ehk tehnilised vahendid
Kasutajaliides Vahend, mis võimaldab inimesel suhelda masinaga ehk kõik, mida
näeme, kuuleme, tunneme
Front-end arendus Infosüsteemi arenduse selline osa, mille tulem on veebilehtedel ja
veebirakendustel külastajale silmaga nähtav
Back-end arendus Tarkvaraarenduse selline osa, mis tegeleb funktsionaalsustega, mida
otseselt kasutaja ei näe. Back-end arenduse käigus ühendatakse
kasutajatele nähtav veebilehe poolne osa andmebaasiga, see haldab
kasutajate ühendusi ja "paneb tööle" veebirakenduse enda
Infoarhitektuur Süsteemi kirjeldus – kuidas on informatsioon grupeeritud, milline on
süsteemi struktuur ja selles navigeerimise viisid ning milline on
süsteemis kasutatav terminoloogia
Kasutajakogemus Toote, süsteemi või teenuse kasutamisest ja / või eeldatavast
kasutamisest saadav kogemus või reaktsioon
Kasutajakogemuse Protsess, mille käigus täiustatakse toodet või teenust nii, et seda oleks
disain mugavam, lihtsam ja parem kasutada. Disainimisel püütakse vaadelda
toote või teenusega seotud kõiki aspekte läbi kasutaja erinevate
tajumismeelte
Kasutatavuse See, kuidas inimesed infosüsteemi kasutavad, annab konkreetset
mõõdikud tagasisidet infosüsteemi kasutatavuse kohta ning seda on võimalik
numbritena mõõta. Selleks, et kvaliteeti, tulemuslikkust hinnata või
hüpoteesi kontrollida, tuleb eelnevalt paika panna ja kokku leppida
kasutatavad suurused ehk mõõdikud. Mõõtmise eesmärk on vastavalt
numbrite muutumisele aru saada, kas muudatused teevad
infosüsteemi kasutatavuse seisukohalt paremaks või mitte
JVIS Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve
infosüsteem
Delta Täiselektrooniline asjaajamiskeskkond, mis võimaldab
organisatsiooniüleselt juhtida dokumentidega seotud tööd. Deltas
saab ülevaatlikult jälgida tööülesandeid ja töövooge, neid määrata,
hallata ning teha toiminguid asendajana. Kasutajatel on õigustepõhine
juurdepääs kogu organisatsiooni dokumentatsioonile. Õiguste
süsteem on paindlikult seadistatav nii organisatsioonisisesteks
vajadusteks kui ka teabe avalikustamiseks
MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
RIHA Riigi infosüsteemi haldussüsteem RIHA
TeRe Tegevuspõhine riigieelarve
Tarbija Füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema
majandus- või kutsetegevusega
Kaupleja Füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline
isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või
kutsetegevusega
Tarbijavaidlus Tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tulenevate lepinguliste
kohustustega seotud vaidlus
Tarbijavaidluste Tarbijavaidlusi lahendav sõltumatu ja erapooletu üksus. Komisjoni
Komisjon (TVK) pädevuses on lahendada tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust
tulenevaid nii riigisiseseid kui ka piiriüleseid tarbija algatatud
tarbijavaidlusi, mille üheks osapooleks on kaupleja, kelle
asutamiskoht on Eesti Vabariigis
Euroopa Liidu Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus (ingl k European Consumer
tarbija Centre - ECC) pakub teavet, nõu ja abi piiriüleste ostude tegemisel
nõustamiskeskus ELis, Isalandil, Norras ja Suurbritannias. Lahendab piiriüleseid
(ehk ECC) kaebusi ja on ECC-võrgustiku (European Consumer Centres Network
- ECC Net) liige.
2. Riigihanke üldinfo
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) põhiülesandeks on riikliku
järelevalve teostamine. TTJAs toimus 2019. aastal ametite liitmine, kui Tehnilise Järelevalve
Amet liitus Tarbijakaitseametiga. Ametite ühinemise järel on olukord kus tänased praktikad ja
olemasolevad tehnoloogilised lahendused ei toeta klientidele mugavate, kiirete ja kvaliteetsete
teenuste osutamist. Muutunud olukorras on vaja ameti poolt pakutavaid teenuseid nii teenuste
väärtuspakkumise, teeninduskanalite kui tehnoloogia vaates analüüsida ja leida edasiminekuks
uusi lahendusi.
Riigihanke eesmärgiks on TTJA teenuste kasutatavuse ja ärianalüüsi teostamine, mis loob
eeldused kaasaegse tehnoloogia abil kliendikesksete, kasutajasõbralike ja kvaliteetsete teenuste
osutamiseks. Teostaja peab välja selgitama sobivaimad ärivajaduste ja tehnoloogiaga seotud
lahendused TTJA põhiteenustele. Projektis keskendutakse TTJA ärivajadustele, ameti peamiste
valdkondade (tehnika-, ehituse-, transpordi-, side- ja tarbimiskeskkonna) põhiteenuste ja
äriprotsesside analüüsile, olemasolevatele teeninduskanalitele ning analüüsitakse ka hetkel
TTJAs teenuste pakkumiseks kasutusel olevaid tehnoloogilisi lahendusi (sh peamist
infosüsteemi JVIS, teisi kasutusel olevaid infosüsteeme, rakendusi, registreid jms).
TTJA saab hanke tulemusel alustada kliendisegmentidele suunatult kasutajasõbralike teenuste
pakkumist, võimalik on luua raamistik teenuste osutamiseks ja nende disainimiseks, seada sisse
teenuste kvaliteedisüsteem, optimeerida olemasolevaid teeninduskanaleid ja jätta liigsed
kasutusest välja, alustada teenuste ja kliendi tagasiside kvaliteedi mõõtmise tegevustega,
optimeerida tööprotsesse. Samuti muuta olemasolevat teenuste osutamisega seotud
tehnoloogilist lahendust selliselt, et tehnoloogia võimaldaks tulevikus klientidele ja partneritele
pakkuda mugavaid ja kaasaegseid teenuseid, suurendada klientide jaoks saadavat väärtust ning
teenusekasutajate, partnerite ja töötajate rahulolu. Lähtudes asutuse põhitegevussuundadest ja
teenuste uudsest lahendusest soovib amet kohandada ka olemasolevaid äriprotsesse ja
tehnoloogilisi lahendusi nendele vastavaks ning arvestada seatud põhimõtteid uute
tehnoloogiliste lahenduste tellimisel ja uudse tehnoloogia kasutusele võtmisel. Laiemas vaates
tekivad TTJA teenuste kaasajastamisega eeldused kliendi probleemide paremaks
lahendamiseks, kiireks ja kvaliteetseks osutamiseks ning uuema tehnoloogia kasutuselevõtuks.
3. Sissejuhatus
TTJA teenuste kasutusmugavuse ja ärianalüüs on ettevalmistav projekt olemasolevate teenuste,
äriprotsesside ja teenuste osutamisega seotud tehnoloogia osas uuenduste tegemiseks. Tehnilise
Järelevalve Ameti ja Tarbijakaitse Ameti ühendamisega seoses on muutunud osad ärivajadused
ja ametile on aegade jooksul lisandunud ka uusi ülesandeid, samuti on muutunud kliendigrupid,
lisandunud on uusi teenuseid ja teeninduskanaleid, muudetud on tööprotsesse ja olemasolevat
tehnoloogilist lahendust. Analüüsimist vajavad nii äriloogika kui ärinõuded, kliendisegmentide
vajadused, teenuste ja teeninduskanalite olukord ning kogu kasutusel olev tehnoloogiline
lahendus (nii teeninduskanalite kui teenuste osutamisega seotud infosüsteemide, rakenduste,
registrite jm vaates). Tegemist on ettevalmistava projektiga, mis annab sisendi TTJA teenuste
ja infotehnoloogiliste uuenduste tegemiseks ning raamistiku teenuste arendamiseks ja
tööprotsesside parandamiseks ning kaasaegsema tehnoloogia ja uudsete lahenduste
kasutuselevõtmiseks.
Vabariigi Valitsuse määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007) järgi peab asutuste teenuste korraldamine
tagama mõõdetava ja tajutava väärtuse tekkimise igale teenuse sihtrühmale ja huvirühmale.
Väärtust mitteloovate teenuste osutamine tuleb lõpetada või ümber korraldada, teenuste
osutamine peab tagama kasutajate rahulolu ja isikute optimaalse halduskoormuse. Asutus
koostab teenuste loetelu (nii otsesed kui kaudsed teenused) iga olulise teenuse sihtrühmale ja
huvirühmale ning neile teenuse osutamisega tekkiva väärtuse kirjeldused. Samuti kirjeldatakse
oluliste teenuste osutamise protsessid ning nende osutamise kanalid. Määruses on öeldud, kui
otsese avaliku teenuse osutamiseks vajalik teave on riigi infosüsteemi andmekogudes olemas,
siis töötab asutus koostöös andmekogusid haldavate asutustega võimaluse korral välja
proaktiivsed teenused. Käesoleval ajal liigutakse Eestis sündmusteenuste pakkumise suunas.
Hanke üheks eesmärgiks ongi kaasajastada TTJA teenused ja leida olemasolevate võimaluste
kõrvale uued lahendused.
TTJA põhiülesandeks on riikliku järelevalve teostamine (turujärelevalve, tegevus- ja
kasutusõiguse järelevalve, objektide järelevalve jm). Lisaks järelevalve toimingutele nõustab
amet nii Eesti elanikke üldisemalt kui ka ameti poole pöördunud kliente ja partnereid, tegeleb
vastavate valdkondade teavitus- ja ennetustööga, väljastab tegevus- ja kasutusõigusega seotud
lube ja tunnistusi, tegeleb ohutuse teemadega, raudtee infrastruktuuri toetuste vahendamisega,
kaitseb tarbijate õigusi ja lahendab tarbijate-kauplejate vahel tekkinud vaidlusi. Lisaks peab ja
töötleb amet enda põhitegevustega seotud andmeid mitmes registris (nt raudteeliiklusregister,
auditikohustusega seadmete register) ja peab andmebaase. TTJA lähtub enda tegevuses ameti
põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning teostab järelevalve tegevusi läbi kohtueelse
haldusmenetluse toimingute, vajadusel viiakse lisaks läbi ka väärteomenetlusi.
Haldusmenetluse seaduse alusel (https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008) tuleb
haldusmenetlus viia läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt,
vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Ametil on palju ülesandeid ja
funktsioone, mida soovitakse uues olukorras üle vaadata ning teha vajadusel muudatusi ameti
põhiülesannete täitmise ja teenuste pakkumise ühitamiseks, et pakkuda kliendikeskseid
kaasaegseid teenuseid ning klientide ja partnerite rahulolu suurendada.
TTJAle pakub tehnoloogilist täisteenust MKM, kes juhib infotehnoloogiaga seotud tegevusi,
korraldab IT haldust, arendust, tarkvaralahenduse loomist ja pakub IT tuge. Iga ametile pandud
uue ülesandega seotud teenuse ja protsessi lisandumisel on lisandunud ka uusi ärinõudeid ja
vajadusi. Tehnoloogia osa on samuti olnud pidevas muutumises. TTJA peamine infosüsteem
JVIS2 on kasutusel alates 2017. aastast. JVISe eri osad on arendatud eri aegadel. Töötajatel on
teenuste osutamisel ja järelevalvetoimingute teostamisel lisaks kasutusel üle 40 muu
keskkonna, rakenduse, registri (nt MTR, EHR, jne; nimekiri toodud lisainfo materjalides
https://pilv.mkm.ee/s/sJySPRr4TvpyN3h). Osaliselt on olemasolevasse infosüsteemi JVIS
arendatud uusi funktsionaalsusi. Lisaks on kasutusele võetud paralleelsed keskkonnad ja
registrid ning osaliselt tehakse tegevusi ja peetakse arvestust käsitsi, mis on toonud kaasa
olukorra, kus olemasolev lahendus ei rahulda ameti teenuste väliste ja siseste kasutajate
(klientide, partnerite, töötajate) vajadusi. Olemasoleva peamise järelevalve infosüsteemi JVISe
komponentide joonis asub lisainfos.
Hanke tulemusena valmiv analüüs peab andma nii TTJAle sisendi olemasolevate teenuste,
äriprotsesside, teeninduskanalite ja tehnoloogia muutmiseks, et tagada väärtuspakkumine
peamistele kasutajagruppidele, alustada teenuste kvaliteedi tegevustega kui ka MKMile sisendi,
et alustada tehnoloogia uuendamisega ning luua uudsem, kasutajasõbralikum süsteem
kvaliteetsemate teenuste pakkumiseks. Hanke tulemusena valmiv analüüs peab andma sisendi
TTJA äriloogikale, ametile teenuste kontseptsiooni loomiseks ja teenuste disainimiseks,
teenuste kvaliteedi (sh teeninduse) mõõdikute sisseseadmiseks, sisuprotsesside muutmiseks
ning kasutusel olevate infosüsteemide uuendamiseks vajalike arendustööde tellimiseks ja
teenuste kasutajate ning teenuste osutajate rahulolu mõõdikute sisseseadmiseks. Lisaks on
hanke eesmärgiks tagada kaasaegne, töökindlam, jätkusuutlik ja kasutajasõbralikum
tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab võtta kasutusele uuendatud platvormiga kaasnevat
uuenduslikku tehnoloogiat ja arendada uusi funktsionaalsusi dokumendi- ja infohalduse
korraldamiseks ning teenuste osutamiseks ja menetluste läbiviimiseks.
Analüüsi teostamine loob aluse TTJA teenuste kasutajasõbralikumaks kujundamiseks ja
tööprotsesside optimeerimiseks läbi uute lahenduste ning uute tehnoloogiaga seotud arenduste
võimalikkuse ja maksumuse hindamiseks.
4. Määrused, õigusaktid, juhendmaterjalid
Teenuste pakkumisel ja tööülesannete täitmisel lähtub TTJA alltoodud õigusaktidest ja
dokumentidest, mis on aluseks kasutusmugavuse- ja ärianalüüsi läbiviimisel.
I Üldised regulatsioonid ja dokumendid:
1. Avaliku teabe seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/106012016007
2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/12909389
3. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus
- https://www.riigiteataja.ee/akt/125102016016
4. Haldusmenetluse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019055
5. Väärteomenetluse seadustik - https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020049
6. Täitemenetluse seadustik - https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019016
7. Asendustäitmise ja sunniraha seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014029
8. Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused, määrus -
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007
9. Juhised määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ rakendajatele -
https://www.mkm.ee/sites/default/files/content-
editors/lyhijuhised_tkta_rakendajatele_vers_1_1.pdf
10. Avalike teenuste roheline raamat -
https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalike_teenuste_korraldamise_roheline_raamat.p
df
11. Avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise mudel-
https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalike_teenuste_korraldamise_roheline_raamat.p
df
12. Protsessianalüüsi käsiraamat:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/protsessianaluusi_kasiraamat.pdf
13. Kasutajasõbralike e-teenuste disainimise käsiraamat -
https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/publikatsioonid/e-
teenuste_disainimise_kasiraamat.pdf
14. Oluliste otseste avalike teenuste kvaliteedinäitajate esitamise juhis -
https://www.mkm.ee/sites/default/files/content-
editors/20180213_teenuste_kvaliteedi_juhis_atn_kinn.pdf
15. Kodanike rahulolu riigi poolt pakutavate avalike e-teenustega 2014-
https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalikud_e-
teenused_2014_lopparuanne_tns_emor_korrigeeritud05022015.pdf
16. Ettevõtjate rahulolu riigi poolt pakutavate avalike e-teenustega 2014 -
https://mkm.ee/sites/default/files/riigi_e-teenused_esitlus2_2015.pdf
17. Eesti tehisintellekti kasutuselevõtu eksperdirühma aruanne -
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/eesti_tehisint
ellekti_kasutuselevotu_eksperdiruhma_aruanne.pdf
18. Eesti riiklik tehisintellekti alane tegevuskava 2019-20021 -
https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_kratikava_juuli2019.pdf
19. Kratt ehk tehisintellekt - https://www.kratid.ee/mis-on-kratt
20. Riigi infosüsteemide koosvõime raamistik -
https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigi_it_koosvoime_raamistik.pdf
21. Eesti infoühiskonna arengukava 2020 -
https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arenguk
ava.pdf
22. MKM otsesed avalikud teenused lehel olevad juhendid ja info -
https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond/infouhiskonna-teenused
23. MKM riigi infosüsteemi materjalide lehel olevad dokumendid ja info
https://mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond/riigi-infosusteem
24. RIHA kataloogi info - https://www.riha.ee/Avaleht
25. Infosüsteemide turvameetmete süsteem -
https://www.riigiteataja.ee/akt/13125331?leiaKehtiv
26. Kasutatavuse mõõdikute süsteem avaliku sektori tarkvarasüsteemidele -
https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasutatavuse_moodikute_susteem_final_1.pdf
27. Andmekaitse Inspektsiooni lehe olev info (mh veebilehtedele juurdepääsetavus WCAG 2.1
jms) - https://www.aki.ee/et/teabe-avalikkus/veebilehtedele-juurdepaasetavusest
28. 20 avaliku sektori e-teenuse detailanalüüs ja kontseptsiooni väljatöötamine. Kokkuvõte -
https://www.mkm.ee/sites/default/files/20_e-teenuse_kokkuvote_final.pdf
29. E-teenuste kasutamise tulemuslikkus ja mõju. Uuringu aruanne -
http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Valitsemine_ja_kodanike%C3%BChisko
nd/E-teenuste_kasutamise_tulemuslikkus_ja_moju.pdf
II TTJA-ga seotud peamiste regulatsioonide ja dokumentide info:
30. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus
https://www.riigiteataja.ee/akt/112112019003
31. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus
https://www.riigiteataja.ee/akt/124032020010
32. Elektroonilise side seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/120052020034?leiaKehtiv
33. Meediateenuste seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018055
34. Ehitusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014013
35. Raudteeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020030?leiaKehtiv
36. Elektriohutusseadus – https://www.riigiteataja.ee/akt/13328897
37. Seadme ohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015004
38. Tarbijakaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108012020003
39. Turismiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/131012020018?leiaKehtiv
40. Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/961235?leiaKehtiv
41. Kaubandustegevuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/715219?leiaKehtiv
42. Infoühiskonna teenuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018039?leiaKehtiv
43. Reklaamiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018061
44. Toote nõuetele vastavuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/123052020003
45. Kemikaaliseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/KemS
46. Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014-2020
https://www.riigiteataja.ee/akt/119022019036
47. Raudteeliiklusregistri pidamise põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/110042019012
48. Tarbijakaitse olukorrast Eestis (elanike hinnangute alusel) -
https://www.mkm.ee/sites/default/files/tarbijakaitse_olukorrast_eestis_uuringu_aruanne.p
df
49. Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis -
https://www.mkm.ee/sites/default/files/tarbijavaidluste_kohtuvalise_lahendamise_voimali
kud_mudelid_eestis.pdf
50. 20 avaliku sektori e-teenuse detailanalüüs ja kontseptsiooni väljatöötamine. Tehnilise
Järelevalve Amet: E-teenuse kirjeldus, Raudteerajatiste ehituslubade menetlemine
https://www.mkm.ee/sites/default/files/e-teenuse_kirjeldus_-
_raudteerajatiste_ehituslubade_menetlemine_tja.pdf
51. 20 avaliku sektori e-teenuse detailanalüüs ja kontseptsiooni väljatöötamine. Tehnilise
Järelevalve Amet: E-teenuse kirjeldus, Kemikaalid_teabelehed
https://www.mkm.ee/sites/default/files/e-teenuse_kirjeldus_-_kemikaalid-teabelehed.pdf
52. Dokumendihaldussüsteem Delta https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/delta-
tja
53. Dokumendihaldussüsteem GoPro
https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/70003218-tja-gopro
54. Tehnilise järelevalve infosüsteem JVIS
https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/70003218-jvis
55. Numbri broneerimise andmekogu https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/nba
56. SKI - Sideteenuste katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuste infosüsteem
https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/ski
57. Raadioseadmete andmekogu SASS https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/sass
58. Järelevalve Infosüsteemi JVIS dokumentatsioon
https://confluence.mkm.ee/display/JVIS/JVIS+dokumentatsioon
59. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ning Maanteeameti IT-Arendusprojektide
Juhtimise Kord https://wiki.mkm.ee/article/majandus-ja-kommunikatsiooniministeeriumi-
ning-maanteeameti-it-arendusprojektide-juhtimise-kord/
60. Infosüsteemi Mittefunktsionaalsed ja Tehnilised Nõuded
https://wiki.mkm.ee/article/mittefunktsionaalsed-ja-tehnilised-nouded/
5. Hanke eesmärgid ja oodatav tulem
Tehnilise Järelevalve Ameti ja Tarbijakaitse Ameti ühendamisega seoses on muutunud osad
ärivajadused ja ametile on aegade jooksul lisandunud ka uusi ülesandeid, samuti on muutnud
kliendigrupid, lisandunud on uusi teenuseid ja teeninduskanaleid, muudetud on tööprotsesse ja
olemasolevat tehnoloogilist lahendust. Analüüsimist vajavad nii äriloogika kui ärinõuded,
kliendisegmentide vajadused, teenuste ja teeninduskanalite olukord ning kogu kasutusel olev
tehnoloogiline lahendus (nii teeninduskanalite kui teenuste osutamisega seotud infosüsteemide,
rakenduste, registrite jm vaates).
TTJAl on palju teenuseid ja kliente ning teenuste osutamisel on kasutusel väga erinevaid
kanaleid. Ametil on üle 100 000 kliendi aastas, potentsiaalseid kliente tarbijate näol üle miljoni.
Teenuseid on kaardistatud nii määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“
(edaspidi TKTA) kui ka riigieelarvepõhise teenuste mudeli kaudu (nn TeRe teenused). TKTA
käsitleb teenust seoses kliendikontaktiga, mille eesmärk on optimeerida kliendi
halduskoormust. TeRe eesmärk on teenust käsitleda tervikliku juhtimisobjektina
tulemusjuhtimise ja tegevuspõhise eelarve rakendamiseks.
Ameti ülesannetest lähtuvalt saab teenused jaotada suures plaanis neljaks:
1. nõustamine, ennetus ja teavitustöö;
2. tööstusohutuse, ehitusohutuse, raudteeohutuse, sidepidavuse, energiatõhususe,
ligipääsetavuse ja tarbijaõiguste (sh turismivaldkonna) järelevalve;
3. tegevus- ja kasutusõiguse andmine tööstus-, ehitus- ja raudteeohutuse valdkonnas;
4. tarbijavaidluste lahendamine.
Hanke eesmärgiks on ametite ühendamise järgses muutunud olukorras teostada ärianalüüs,
analüüsides ameti poolt pakutavaid teenuseid nii teenuste väärtuspakkumise, teeninduskanalite
kui tehnoloogia vaates ja leida edasiminekuks uusi lahendusi.
Olemasoleva olukorra kirjeldamiseks saab välja tuua kolm suuremat probleemi.
1. Teenuste osutamise keerukus: Asutusele pandavate funktsioonidega seoses on iga-aastaselt
lisandunud uusi protsesse ja teenuseid. Täna pakub TTJA igapäevaselt ca viies valdkonnas
üle 30 erineva teenuse. Lisandunud uute ülesannete tõttu on muutunud äriloogika, asutuse
kliendisegmendid, lisandunud on ka uusi kliendigruppe, kellel on varasemast erinevad soovid
ja vajadused, mis vajavad analüüsimist. Teenuseid ja kliente on palju, mistõttu olemasolev
praktika enam ei tööta, teenused vajavad uut kontseptsiooni, kliendisegmendid ja olemasolev
lahendus üle vaatamist.
2. Kanalite paljusus: Olemasolev tehnoloogiline lahendus ei rahulda nii teenuseid kasutavate
klientide, partnerite ega ka teenuse osutajate vajadusi. TTJA teenuste osutamisel kasutatakse
täna väga erinevaid kanaleid ja nende kasutamine ning kasutusele võtmine vajab reguleerimist.
Ametile esitatakse pöördumisi nii elektroonselt kui ka TTJA esindusse paberdokumente jm
materjale tuues. Suheldakse telefoni (üldtelefon, infotelefon, töötajate telefonid), e-postide (sh
ametil on 7 üldist e-posti aadressi), erinevate veebilehekülgede ja sotsiaalmeedia, järelevalve
infosüsteemi JVISe, teiste rakenduste kaudu (ca 20 erinevat kanalit). Ameti poole
pöördumiseks on hetkel kasutusel 7 üldist e-posti aadressi, millest igapäevaselt kasutusel 5
(kaks on edasi suunatud), lisaks on kasutusel teisi e-posti aadresse. Töötajad suhtlevad
klientidega lisaks enda töötelefonide ja e-posti aadresside abil. Muutunud olukorras on vaja nii
ärinõuded, lisaks osutatavate teenuste sisule ka teeninduskanalid ja kogu tehnoloogiline
lahendus üle vaadata ja optimeerida.
3. Ebaefektiivne teenuse osutamine: Tehnoloogiline lahendus tervikuna on muutunud nii
asutuse välistele kui sisemistele kasutajatele keeruliseks, ajakulukaks ja mitte-intuitiivseks ning
vajab uuendamist. Peamise infosüsteemina on TTJAs kasutusel JVISe järelevalve infosüsteem
(https://jvis.ttja.ee ). JVISt on arendatud eri aegadel ja lisandunud on uusi funktsionaalsusi kuid
teenuste osutamine selle kaudu on aja- ja töömahukas, puudu on osad liidestused, andmed ei
ole ristkasutuses ja on palju automatiseerimisvõimalusi. Töötajatel on teenuste osutamisel ja
järelevalvetoimingute teostamisel lisaks JVISele kasutusel üle 40 erineva veebikeskkonna,
rakenduse ja registri. Kuna tehnoloogiline lahendus ei võimalda kõiki toiminguid teha ja
arvestust pidada, peetakse arvestust osaliselt ka Exceli tabelite ja Wordis koostatavate
kokkuvõtete abil.
JVISe süsteemi info sisestamine ja töötlemine käib suures osas käsitsi. Suur osa kliente pöördub
seetõttu ameti poole telefoni teel või saadavad info e-mailiga, mis põhjustab töötajatele suure
lisakoormuse. Teenuste osutamisega kaasnevate protsesside käigus peab andmeid koguma
optimaalselt ja vastavalt kehtivatele regulatsioonidele. Teenuse osutamise käigus kogutud
andmed ja info peab olema ka turvaliselt hoitud ja käideldud. Tehnoloogiline osa vajab
uuendamist ja kaasaja nõuetega vastavusse viimist. Rahulolu teenustega seotud tehnoloogia
kasutusmugavuse osas on hetkel klientide, partnerite ja töötajate seas reaalselt madal. Mitmed
ameti tellitud uuringud kinnitavad probleemi olemasolu.
Analüüs peab hõlmama: ameti äriloogika analüüsi, kõigi olemasolevate teenuste, teenuste
kasutajate, teenuste osutamise kanalite, tööprotsesside ja olemasolevate
tehnoloogiliste lahenduse analüüsi. Teostaja peab ka välja selgitama sobivaimad e-lahendused
TTJA põhiteenustele.
Ootused analüüsi teostajale:
1. Teostada ärianalüüs (sh klientide, teenuste, äriprotsesside ja tehnoloogia hetkeolukorra ja
tulevikuvaate kaardistamine) ning selgitada välja peamised ärinõuded ja vajadused.
2. Selgitada välja teenuste kasutajate ja teenuste osutajate vajadused ameti teenuste ja
kasutusel oleva tehnoloogia suhtes.
3. Luua põhimõtted ameti teenuste loomiseks, disainimiseks ja parendamiseks.
4. Pakkuda lahendusi kvaliteetsete teenuste osutamiseks, mis on suunatud õigetele
sihtgruppidele ning läbi õigete ja võimalikult väheste kanalite nii, et suur osa andmetest ja
dokumentidest laekuks elektrooniliselt otse IT-süsteemidesse.
5. Kirjeldada olemasolevad äriprotsessid teenuste teekonna vaates ja tehnilised lahendused
ning nende parendusvõimalused vastavalt kasutajate vajadustele.
6. Luua kvaliteedimõõdikud nii teenuste kui teeninduse kvaliteedi mõõtmiseks ja kliendi
tagasiside kogumiseks.
7. Kirjeldada tulevased teenused, äriprotsessid ja lahendused ning teha ettepanekud ameti
uute optimaalsete tööprotsesside ja lahenduste kasutuselevõtmiseks.
8. Luua võimalus kasutada uute teenustega seotud tehnoloogiliste lahenduste planeerimisel
automaatseid ja nutikaid lahendusi.
9. Kujundada teenustega seotud protsessid ümber nii, et vähendada kaasaegseid lahendusi
kasutusele võttes süsteemides andmete sisestamise ja töötlemise aega.
10. Vähendada vajadust sisestada andmeid eri keskkondadesse või korduvalt ning loobuda
vananenud tehnoloogiast ja paralleelselt kasutusel olevatest süsteemidest, keskkondadest,
registritest. Rakendada maksimaalselt reaalajamajanduse põhimõtteid
(https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_lopparuanne_ee.pdf).
11. Parandada andmete liikumist nii teeninduskanalite kui eri rakenduste, registrite ja peamise
infosüsteemi JVIS sees (moodulite vahel). Kaaluda erinevate süsteemide koostoimimist ja
ühilduvust. Luua võimalused paremaks andmete ristkasutuseks asutuse väliste info-
süsteemidega.
12. Luua võimalused saada jooksvalt kvaliteetset statistikat teenuste kasutajate rahulolu kohta.
13. Anda hinnang uue tehnoloogilise lahenduse ajalise- ja rahalise ressursivajaduse ning
lahenduse rakendamisel teenuste lõikes säästetava ajalise ressursi kohta.
Valmib kirjalik analüüs ameti ärianalüüsi osale, teenuste arendamiseks ja disainimiseks ning
kasutuskogemuse parendamiseks, teenustega seotud äriprotsesside optimeerimiseks,
tehnoloogiliste uuenduste sisseviimiseks ning arendusettepanek vastava lahenduse
väljatöötamiseks ja juurutamiseks koos hinnanguga tööks vajaliku ajalise ja rahalise ressursi
kohta. Hanke tulemusena valmiv analüüs peab andma Hankijale sisendi olemasolevate
teenuste, äriprotsesside, teeninduskanalite ja tehnoloogia muutmiseks, et tagada
väärtuspakkumine peamistele kasutajagruppidele, alustada teenuste kvaliteedi tegevustega ja
luua uudsema tehnoloogilise lahenduse toel kasutajasõbralikum süsteem kvaliteetsemate
teenuste pakkumiseks. Hanke tulemusena valmiv analüüs peab andma TTJAle sisendi teenuste
kontseptsiooni ja põhimõtete loomiseks, kvaliteedi mõõdikute sisseseadmiseks, sisuprotsesside
muutmiseks ning kasutusel olevate infosüsteemide uuendamiseks vajalike arendustööde
tellimiseks ja teenuste ning kasutaja rahulolu mõõdikute sisseseadmiseks.
Valmiv analüüs peab sisaldama vähemalt järgmist infot:
Tegevus Loodetav tulemus
1. Ärianalüüs äriloogika ja ärinõuded on kaardistatud, ettepanekud esitatud
2. Kasutajate ja teenuse on koostatud süstematiseeritud ülevaade teenuste osapoolte
osutajate vajaduste (kliendid, partnerid, töötajad) olulisematest probleemidest,
väljaselgitamine ootustest ja ettepanekutest teenuste ja tehnoloogilise lahenduse
suhtes.
3. Olemasolevate olemasolevad teenused ning nende osutamisega seotud äri- ja
teenuste ja nendega tehnilise lahendusega seotud protsessid on kirjeldatud.
seotud äriprotsesside
kirjeldamine
4. Kaardistatud välja on töötatud senisest optimaalsemad teenused,
probleemidele lahenduste teeninduskanalite kasutamine, tööprotsessid ja lahendused,
pakkumine kirjeldades varem kaardistatud probleemide lahendamiseks, tööprotsesside
ära ka uued teenused, tõhustamiseks, teenuste kasutatavuse parandamiseks ja
teeninduskanalid ja tehnoloogilise osa uuendamiseks.
tööprotsessid
5. Ettepanek tuleviku kaardistamise tulemustest lähtuvalt on tehtud ettepanekud
osas olukorra parandamiseks ning teenuste, teeninduskanalite,
tööprotsesside optimeerimiseks ja tehnoloogilise lahenduse
muutmiseks.
6. Teenuste disainimiseks teenuste ja protsesside kirjeldamisel tuleb lähtuda VV määruste
uue teenuste infost, TTJA põhimäärusest, õigusaktidest jm regulatsioonidest.
kontseptsiooni Tulemusena on valminud TTJA uus teenuste kontseptsioon
koostamine koos koos teeninduskanalite ja kvaliteedi tagamiseks vajaliku infoga
teeninduskanalite
kirjelduse ja ning uued protsessikirjeldused koos vanade protsesside
muudatusettepanekutega muudatusettepanekutega.
7. Ärinõuete kirjeldamine on ära kirjeldatud parendusettepanekute realiseerimiseks
vajalikud tehnoloogiale ja infosüsteemidele esitatavad
ärinõuded ja tehnoloogiline lahendus koos lisafunktsionaalsuste
ja liidestuste vajaduse kirjeldusega, mida ei ole praeguses
tarkvara lahenduses realiseeritud.
8. Uue tehnoloogilise on koostatud kasutusele võetava tehnoloogia ärinõuded ja
lahenduse ärinõuded ja tehnoloogilise lahenduse joonis.
lahenduse loogikat edasi
andev komponentide
joonis
9. Teenuste kvaliteedi on koostatud kvaliteetsete teenuste pakkumise mõõtmiseks
mõõdikute ja teenuste mõõdikud, teenuste kasutajate rahulolu mõõtmise mõõdikud ja
pakkumiseks kasutusel ja nende rakendamise ettepanekud.
oleva lahendusega seotud
tarkvara kasutatavuse
mõõdikute
väljatöötamine
10. Dokumentatsiooni on üle antud hanke raames koostatud analüüsid, ettepanekud ja
koostamine lisad. Kogu ärianalüüsi, kliente, teenuseid, teeninduskanaleid,
tehnoloogilist lahendust ja ettepanekuid sisaldav
dokumentatsioon, milles sisaldub hinnang uue teenuslahenduse
ajalise ning rahalise ressursi vajaduse ning lahenduse
rakendamisel teenuste lõikes säästetava ajalise ressursi kohta
ning eeldatav hinnang teenuste kasutajate rahulolu kohta
Analüüsi teostamine loob eeldused kasutajasõbralike, mugavate teenuste ning kaasaegse
menetluskeskkonna loomiseks, mis on optimeeritud TTJA menetluste jaoks ning tagab
peamistele kliendisegmentidele (mh ka erivajadustega inimestele) suunatult ja kaasaegsete
kvaliteetsete teenuste osutamise uute lahenduste ja tehnoloogia abil ning samuti loob võimaluse
analüüsi põhjal kuluefektiivse arendusprojekti koostamiseks. Kaugem eesmärk on, et projekti
tulemusena koostatud ettepaneku realiseerimisel saavutab TTJA oma strateegilise eesmärgi, et
enamus klientidest (95%) kasutab TTJA e-teenuseid.
5.1. Tööde teostamise tegevuskava
Hangitavate tööde teostamise tegevuskava kirjeldatakse ära projektiplaanis, täpsed tegevused
ja nende ajalise järjestuse valib pakkuja.
Projektiplaan peab sisaldama vähemalt järgmisi tegevusi:
1. Tööde teostamise metoodika, tegevuste sammud (nt intervjuud kasutajagruppidega,
töötubade läbiviimine, jms) ja ajaplaan.
2. Mõõdikute ettepanekute koostamine ning kooskõlastamine Hankijaga.
3. TTJA põhitegevustega seotud ärianalüüsi koostamine ning kooskõlastamine Hankijaga.
4. Kasutajate vajaduste (era-, ärikliendid, partnerid, erivajadustega inimesed jm) analüüsi
koostamine suuremate kasutajagruppide lõikes.
5. TTJA olemasolevate teenuste analüüsi koostamine kõigi ameti peamiste teenuste,
teeninduskanalite ja äriprotsesside lõikes.
6. Olemasolevate teenuste arendamise ja uute teenuste loomise põhimõtete koostamine
(peab sisaldama mh ka teenuste kvaliteedi tagamise tegevuste kirjeldust ja teenuste-
teeninduse hindamise mõõdikuid).
7. Ärianalüüsi tulemuste presenteerimine Hankija töögrupile tutvumiseks ja tagasiside
saamiseks.
8. Teenusedisaini alaste põhimõtete tutvustamine Hankija töögrupile ning olemasolevate
teenuste olukorra kirjelduse ja muutmise ettepanekute esitamine Hankijale.
9. Olemasolevate tööprotsesside hindamine ja uuendamine vastavalt kasutajate
vajadustele ja hanke nõuetele ning tulemuste esitamine Hankija töögrupile tutvumiseks.
10. Olemasoleva tehnoloogilise lahenduse (sh kõigi kasutusel olevate infosüsteemide,
rakenduste, registrite, andmebaaside jm) ja olemasoleva kasutajaliidese analüüs ning
olukorra parendamise ettepanekud tehnoloogilise osa lahenduse kasutusmugavuse
suurendamiseks, lahenduse parandamiseks ja uudse tehnoloogia kasutusele võtmiseks.
11. Uuele lahendusele esitatava äri- ja tehnoloogilise lahenduse kirjeldust koos
lisafunktsionaalsuste ja liidestuste vajadusega, mida ei ole olemasolevas lahenduses
realiseeritud.
12. Kasutusel oleva lahenduse ja tarkvara kasutatavuse mõõdikute väljatöötamine, nende
rakendamise ettepanekute esitamine Hankijale.
13. Teenuste pakkumiseks sobiva lahenduse visiooni loomine ja kohandamine eesmärke
täitva lahenduse saavutamiseks ja andmete liikumise parandamiseks ning rakendamise
ettepanekute esitamine Hankijale.
14. Hankija ja kasutajate tagasiside põhjal analüüsi sisu: ärianalüüsi, teenuste
kontseptsiooni ja teenusedisaini ning uute teenuste ja tööprotsesside muutmise
ettepanekute, kasutatavuse mõõdikute ja tehnoloogilise osaga seotud prototüübi ning
üleantava dokumentatsiooni kohandamine.
15. Hinnangu koostamine uue teenuslahenduse jaoks vajalikku tehnoloogiat hõlmava
ajalise- ja rahalise ressursivajaduse ja lahenduse rakendamisel teenuste lõikes säästetava
ajalise ressursi kohta ning eeldatav hinnang teenuste kasutajate rahulolu kohta.
16. Lõpliku analüüsi versiooni, arendusettepanekute, tulevaste tegevuste ajalise- ja
mahuhinnangu ning hanke tulemeid kajastava dokumentatsiooni ja failide üleandmine
Hankijale.
17. Riskide loetelu ja nende maandamise võimaluste kirjelduse koostamist .
5. 2. Üle antavad töötulemid
1. Analüüsi metoodika kirjeldust ja analüüsi tulemusi sisaldav dokumentatsioon.
2. Mõõdikute koostamist ja rakendamist selgitav dokumentatsioon.
3. Asutuse põhiülesannetest tulenev ärianalüüs, teenuste kasutusmugavuse uuringu (sh
teenusekanalite ja äriprotsesside) ning tehnoloogilise lahenduse analüüs.
4. Peamiste kasutajagruppide kirjeldused ja loetelu (juriidilised isikud, eraisikud,
partnerid).
5. Kasutajate teekonda ja tööprotsesse kirjeldav joonis(ed) elektrooniliselt muudetava
failina.
6. Kasutajate uuringu kokkuvõte koos grupeeritud probleemteemadega ning teenuste
testimise tulemuste kokkuvõtted.
7. Põhiliste kliendisegmentide vajadustest lähtuvate olemasolevate teenuste ja
teeninduskanalite loetelu koos teenuste ja nende osutamiseks sobivate peamiste kanalite
kirjelduse ja ettepanekutega AS-IS vaates teenuste lõikes ja kokkuvõttena.
8. Äriprotsesside kaardistuse tulemusi sisaldav dokumentatsioon As-Is ja To-Be vaates.
9. Äriprotsesside uuringu kokkuvõte koos grupeeritud probleemteemadega ja
ettepanekutega.
10. Ärianalüüsil põhinevat muudetud teenuste kirjeldusi ja loetelu To-Be vaates, koos
teenuste kvaliteedi tagamise mõõdikute ja kirjeldusega ning kliendirahulolu mõõtmise
ettepanekutega.
11. Teeninduskanalite optimeerimise muutmisettepanekuid To-Be vaates iga teenuse lõikes
ja kokkuvõttena koos grupeeritud probleemteemadega ja ettepanekutega.
12. Olemasoleva tehnoloogilise lahenduse kaardistuse metoodika kirjeldust, kasutusel
oleva tehnoloogilise osa kaardistamise tulemuste kokkuvõtet AS-Is vaates koos
grupeeritud probleemteemadega ning testimise tulemuste kokkuvõtteid.
13. Teenuste disainimiseks väljatöötatud ja kasutusel oleva tarkvaralahenduse abil
kogutavate teenuste kasutatavuse ja kliendirahulolu mõõdikute kirjeldused, nende
kasutuselevõtmise ettepanekud.
14. uuele lahendusele esitatava äri- ja tehnoloogilise lahenduse kirjeldust To-Be vaates koos
lisafunktsionaalsuste ja liidestuste vajadusega, mida ei ole olemasolevas lahenduses
realiseeritud.
15. Optimeeritud lahendust kirjeldavad joonised ja uudsema tehnoloogia kasutusele
võtmise ettepanekud.
16. Ärianalüüsi lisatakse infosüsteemi ja selle kasutajaliideste parendusettepanekute
realiseerimiseks vajalikud ärinõuded. Ärinõuded ning erisused tuleb välja tuua, kui need
ei tule prototüübis üheselt välja. Lisaks tuleb ärianalüüsi lisada nende tööprotsesside
läbimise etappide ärinõuded mille kohta uuringute ning analüüsi faasis nõudeid tekib.
17. Tehnoloogilise lahendusega seotud arendusettepanekud koos planeeritavate tööde
ajakava ja mahuhinnanguga.
18. Hinnang teenuste tehnoloogilise osa muutmisega kaasneva ajalise- ja rahalise
ressursivajaduse ning teenuste lõikes säästetava ajalise ressursi kohta, lisaks eeldatav
hinnang uue lahenduse kasutuselevõtmisel teenuste kasutajate rahulolu kohta.
5.3 Nõuded projektiplaanile, meeskonna koosseisule ja teostatud tööde
infole
1. Pakkumuse osana esitatakse analüüsi metoodika, milles kirjeldatakse milliste meetodite
kaudu plaanitakse tegevusi teostada, ja projektiplaan analüüsi läbiviimiseks, mis peab vastama
järgmistele tingimustele:
a. Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peavad olema saavutatud
projekti eesmärgid;
b. Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) roll/nimi,
ajaline kestus inimtundides ja tähtaeg;
c. Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja
vajadusel alateemade lõikes grupeeritud;
d. Projektiplaan peab sisaldama tähtaegu, infot projekti edukaks realiseerimiseks vajalike
sisendite tagamise kohta;
e. Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike
pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkuste aegadega;
f. Projektiplaanis tuleb täiendavalt välja tuua ka kogumina mahuhinnangud analüüsi eri
etappidele.
2. Pakkumuse osana esitatakse Pakkuja meeskonna info, mis peab vastama järgmistele
tingimustele
a. Pakkuja esitab enda poolt hanke teostamiseks komplekteeritud meeskonnaliikmete
nimekirja loeteluna koos CV-dega;
b. Pakkuja meeskond peab olema komplekteeritud selliselt, et Hankes ettenähtud aja
jooksul oleks võimalik teostada nii ärianalüüs, klientide ja teenuste analüüs,
teeninduskanalite analüüs kui tehnoloogilise osa analüüs jm tegevused vastavalt
projektiplaanile.
6. Hanke tulemite nõuete kirjeldus ja projekti skoop
Alljärgnevalt kirjeldatakse täpsemalt hanke tulemitele esitatavaid nõudeid. Tööde kirjeldused
ja rakenduvad nõuded on ära toodud oma spetsiifika järgi peatüki alamosades. Hanke
eesmärkidele vastavate tulemuste saavutamiseks hankes teostatavate tööde käigus näeb Hankija
ette tihedat koostööd Hankijaga, millega jõutakse koostööna ühistele arusaamadele
kooskõlastatavate tegevuste osas ning üleantavate tulemite detailides.
6.1 Nõuded kasutajavajaduste uuringule, ärianalüüsile, tehnoloogilise
lahenduse uuringule
Hanke skoobis on kogu TTJA tänaste ärivajaduste, klientide, teenuste, teeninduskanalite,
tehnoloogilise lahendusega seotud kasutusvajaduse ja kitsaskohtade analüüs. Ärianalüüsi
käigus teostab Pakkuja TTJA põhitegevuste ja ametile pandud funktsioonide osa analüüsi ning
selgitab välja kas teenuste teekonnaga seotud äriprotsessid on optimaalsed ja kasutusel olev
tehnoloogia toetab ameti poolt pakutavate teenuste osutamist. Teenuste kasutusmugavuse- ja
ärianalüüsi käigus uurib Pakkuja, kas olemasolev äriloogika, teenused, teeninduskanalid ning
kogu tänane ametis kasutusel olev tehnoloogiline lahendus ja selle funktsionaalsus on ameti
teenuste kasutajatele (sh erivajadustega inimeste jaoks) vajalik ja piisav. Nii kasutajate
vajaduste, kasutusmugavuse kui ärianalüüsi läbiviimisel saab Pakkuja lisaks Hankes toodud
infole ja lähteülesandes viidatud määrustele, õigusaktidele ja regulatsioonidele, tugineda ka
TTJAs varem läbi viidud uuringute infole ja muudele dokumentidele. Kasutusel oleva
tehnoloogia osas peab Pakkuja lähtuma samuti lähteülesandes viidatud määrustest ja
juhenditest ning MKMi infotehnoloogiat puudutavatest dokumentidest ja juhenditest.
(Ligipääsu vastavale keskkonnale ja info edastame edukale Pakkujale peale hankelepingu
sõlmimist). Tänase järelevalve süsteemi JVISe arhitektuuri kirjeldav joonis on (leitav lisast 1).
Pakkuja viib läbi teenuste kasutajate vajaduste analüüsi võimalike täiendavate probleemide,
tegelike vajaduste ja kasutajapoolsete parendusettepanekute ning ootuste väljaselgitamiseks.
Lisaks viiakse läbi uuringud nii juhtkonna kui töötajate vajaduste ja nende tööprotsesside,
parendusettepanekute ja ootuste väljaselgitamiseks. Ühtlasi selgitatakse välja ja kirjeldatakse
TTJAs pakutavate teenuste, olemasolevate teeninduskanalite ja kasutusel oleva tehnoloogia
olukord. Lisaks kirjeldatakse ära teenuste ja teeninduskanalite optimeerimise võimalusi ning
uudsete lahenduste kasutuselevõtmise võimalusi.
Teenuste analüüsi puhul tuleb lähtuda mh määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse
alused“ infost. Tehnoloogia osas kirjeldatakse lisaks erinevate lisafunktsionaalsuste,
täiendavate liidestuste vajadusi ja uudse tehnoloogia kasutusele võtmise võimalusi, mida ei ole
praeguses tarkvaralahenduses realiseeritud, kuid oleks vajalik tulevikus realiseerida.
Tehnoloogilise lahenduse analüüsi puhul tuleb lähtuda nii „Riigi infosüsteemide semantilise
koosvõime raamistikus„ sätestatust kui muudest avaliku sektori infosüsteeme puudutavatest
juhenditest.
Enne kasutajate vajaduste ja ärianalüüsi osas teostatavate uuringute läbiviimist teeb Pakkuja
koostööd nii TTJA juhtkonna, projekti juhtgrupiga kui Hanke korraldaja (MKM) IT
osakonnaga, et fokusseerida uuringute teravik kõige olulisematele kasutajavajaduste ja
ärianalüüsi aspektidele.
Analüüsi käigus küsitletakse kõikide ameti põhiteenustega seotud kasutajagruppide liikmeid ja
partnereid (kaasates uuringusse mh ka erivajadustega inimesi). Teenuste pakkumise kanalite
osas peab Pakkuja välja selgitama teenuste osutamiseks optimaalsed kanalid teenuste lõikes.
Võimalusel arvestada uudsema tehnoloogia kasutusele võtmise võimalustega.
Lisaks peab Pakkuja valideerima TTJA teenuste, teenuste kanalite, tehnoloogia osa
puudutavate nimekirjade (infosüsteemid, registrid, veebikeskkonnad jm) info. Vajadusel välja
tooma täiendavad kasutajagrupid, teenused, tööprotsessid, kanalid või ühildama olemasolevaid
teenuseid, tööprotsesse, kasutajate teekonna, kanalite ning vajaduste põhiselt. Samuti tuleb iga
kasutajagrupi kohta koostada lühikirjeldus tema läbitavatest tööprotsessidest ja vajadustest
loodavates teenustes, peamised pöördumise kanalid ning infosüsteemide kasutamise õigustest
kasutusel oleva tehnoloogia kasutamisel.
Pakkuja süstematiseerib kasutajatelt kogutud probleemide ja ettepanekute kirjeldused
tööprotsesside etappide või teemavaldkonna põhiselt ning esitab analüüsi käigus kogutud teabe
ja analüüsi tulemused Hankijale tagasiside andmiseks. Kasutajate rahulolu ja -vajaduste
(kasutajakogemuse) analüüsi tulemuste põhjal disainib Pakkuja TTJA teenused ja läbitavad
tööprotsessid selliselt, et need rakendaksid võimalikult maksimaalselt ära
optimeerimisvõimalusi nii teeninduskanalite kui tehnoloogia mõttes, kasutatakse ära nutikaid
lahendusi, automatiseerimist ja andmete taaskasutamist, tagades samas andmete turvalise
töötlemise ja säilitamise. Samuti uuendatakse infoarhitektuuri, st viisi ja loogikat, kuidas
teenuseid pakutakse ning kasutajad ja töötajad teenuste eri etappides tehnoloogiat kasutavad.
Ärianalüüsi ühe osana kirjeldatakse ära ka uued protsessid nii vooskeemi kui kirjeldusena.
Eesmärk on läbitavaid tööprotsesse muuta lihtsamaks ja intuitiivsemaks, mis tänaste teenuste
ja lahenduste puhul on kohati ebaloogilised ja aegunud. Välja selgitatakse ja kirjeldatakse
vajalikud uued, täna veel puuduvad liidestused ja funktsionaalsused tööprotsessi võimalikult
sujuva ja efektiivse läbimise tagamiseks ning kolmandatelt osapooltelt andmete dubleeriva
kogumise vältimiseks.
Kasutajakogemuse analüüsi ja tööprotsesside optimeerimise tulemusena koostab Pakkuja
kasutajakesksest vaatest ning tänapäevastest e-teenuste kasutajasõbralikkuse ja kasutatavuse
headest tavadest lähtuva tehnoloogilist lahendust iseloomustava mudeli/joonise. Ärianalüüsi
lisatakse teeninduskanaleid ja kogu tehnoloogia osa puudutavate parendusettepanekute
realiseerimiseks vajalikud ärinõuded. Ärinõuded ning erisused tuleb välja tuua vaid juhul, kui
need ei tule lahenduses üheselt välja. Lisaks tuleb ärianalüüsi lisada nende tööprotsesside
läbimise etappide ärinõuded, mida lahendusena esitatud mudelis ei kirjeldata (on
skoobivälised), aga mille kohta uuringu ning analüüsi faasis nõudeid tekib. Viimase eesmärk
on uue lahenduse vaates realiseerimata tehnoloogia uuendamisega seotud osade edaspidine
kergem realiseerimine juba teatavaks saanud nõuete alusel.
Peale Hankijalt tagasiside saamist ja vajadusel paranduste või täienduste sisseviimist annab
Pakkuja Hankijale üle analüüsi tulemuste dokumentatsiooni ja kogutud algandmed ning
kasutajate poolt olulisemate probleemide, ootuste ja ettepanekute süstematiseeritud ülevaate.
Teenuste kasutusmugavuse ja ärianalüüsi teostamine loob eeldused, et TTJA teenused,
teeninduskanalid, tööprotsessid ja tehnoloogiline lahendus on tulevikus peale optimeerimist
üles ehitatud kasutajakesksest vaatest lähtuvalt ja teostatavad senisest kiiremini, tagavad
kasutajatele suurema rahulolu ning annavad rahalise ja ajalise kokkuhoiu.
6.2 Teenuste kasutatavuse ja kliendi tagasiside mõõdikute
väljatöötamine
Teenuste kasutatavuse ja ärianalüüsi teostamise käigus töötatakse välja teenuste kasutajate
rahulolu regulaarseks mõõtmiseks sobivad mõõdikud, mille baasil oleks võimalik jooksvalt
tuvastada ameti teenuste kasutamisega tekkivaid igapäevatöö efektiivsust ja jõudlust takistavaid
asjaolusid. Klientidena käsitletakse siinkohal TTJA teenuste kasutajaid ja partnereid, (sh
peavad klientidena olema hõlmatud ka erivajadustega inimesed). Lisaks töötatakse ärianalüüsi
käigus välja ka töötajate rahulolu mõõdikud, mille toel hakatakse töötajatelt koguma
tagasisidet, koondama muutmisettepanekuid ja mõõtma rahulolu tehnoloogilise lahenduse osas,
et kvaliteetseid teenuseid oleks võimalik osutada.
Mõõdikute tulemustest saadavat sisendit kasutavad jooksva ülevaate saamiseks TTJA juhtkond,
teenuste omanikud, MKM IT teenuse osutajana, infosüsteemide haldurid, arendajad jt. Samuti
kasutab TTJA tagasisidet teenuste kvaliteedi hindamiseks, kvaliteedi- ja teenindusstandardite
loomiseks, olemasolevate teenuste arendamiseks ja uute teenuste loomiseks, teeninduskanalite
optimeerimiseks, tehnoloogilise lahenduse parandamiseks ja muutmiseks ning uute arenduste
planeerimisel.
Mõõdikute väljatöötamisel on soovitav võtta eeskujuks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi 2014.a koostatud dokument „Kasutatavuse mõõdikute
süsteem avaliku sektori tarkvarasüsteemidele“. Nimetatud metoodikat kohandatakse lähtuvalt
kasutusel olevate infosüsteemide spetsiifikast ning hanke tulemina loodavast prototüübist.
Pakkuja töötab välja kasutatavuse mõõdikud ja nende rakendamise süsteemi koostöös
Hankijaga, leppides ühtlasi kokku ka peamistelt kasutajatelt tagasiside kogumise detailid - mida
mõõdetakse, kuidas mõõdetakse, kui tihti mõõdetakse. Tulemus on järgmiste tehnoloogia
uuendamisega seotud tööde ning infosüsteemide arendustööde üheks hanke sisendiks.
Analüüsidokumendis tuleb ära kirjeldada vähemalt mõõdiku nimetus, kasutaja tegevus ja
mõõtmise eesmärk. Mõõdikutega tuleb katta vähemalt kõik viis kasutatavuse aspekti:
1. Efektiivsus – kui hästi ja täielikult kasutaja oma eesmärgid täidetud saab?
2. Õpitavus – kui lihtne on esmakordsel kasutajal süsteemi kasutada? Aga järgnevatel
kasutamiskordadel?
3. Tõhusus – kui kiiresti kasutajad enda ülesanded ära teevad?
4. Vigade vältimine – kui palju vigu kasutajad teevad, kui suure kaaluga need vead on, kui
kiiresti nad vigadest taastuvad?
5. Rahulolu – kui meeldiv on kasutajal seda süsteemi kasutada?
6.3 Nõuded ärinõuete koostamisele
Varasemalt kokku kogutud kasutajate poolt väljatoodud probleemide loetelust ja kasutajate
vajaduste uuringu tulemusest lähtuvalt luuakse tehnoloogilisele lahendusele lähtudes kasutusel
olevast olemasolevast tarkvarast uue lahenduse ärinõuded ja visualiseeriv joonis. Ärinõuded
kirjeldavad hanke skoobis olevate teenuste kasutajate ja teenuste osutajate tööprotsessi
toimingute jaoks sobivat tehnoloogilist lahendust ja teenuste tugitegevusi, et Hankija saaks
ülevaate kuidas Pakkuja ettepanekuid kasutusele võttes teenuste lahendus võiks välja näha ning
tulevikus saaks tööprotsessides optimeerimisvõtteid ja kasutajakeskset lähenemist kasutada.
Täpsed nõuded lepitakse Pakkujaga kokku töörühmades peale analüüsi, kui on selge, millises
osas teenused ja tööprotsessid hakkavad muutuma või jäävad võrreldes tänasega samaks.
Pakkuja kirjeldab ära võimalikud viisid teenuste kasutatavuse ja kliendi rahulolu mõõdikute
rakendamiseks viisil, mis on vajalik edaspidiste arendustööde käigus back-end arendajale.
Lõpliku lahenduse joonis peab olema piisav, et illustreerida teenuse teekonnaga seotud vajaliku
tehnoloogilise osa lahendust ja sellega seotud erinevate süsteemide, rakenduste, liideste
kasutusviise.
Üleantud ärinõudeid peab saama kasutada arvestades võimalusel TTJAs kasutusel olevat
olemasolevat tehnoloogiat, kasutusel olevaid infosüsteeme, rakendusi ja seotud süsteeme.
6.4 Dokumentatsiooni vormistusnõuded
Hanke tulemused dokumenteeritakse ja koostatakse selliselt, et selle põhjal on võimalik
alustada uute teenuste kasutuselevõtmist, teeninduskanalite optimeerimist ja tööprotsesside
muutmist ning planeerida tehnoloogia osaga seotud uuendusi ja tulevasi infosüsteemide
arendustöid.
Hankija nõuded teostaja poolt esitatavale dokumentatsioonile:
Dokumendid on koostatud eesti keeles.
Dokumentide teemad ja peatükid on loogiliselt struktureeritud ja esitatud koos
sisukorraga (või seda asendava funktsionaalsusega).
Dokumendid ei sisalda kirjavigu ning on koostatud võimalikult üheselt arusaadava ja
selge lauseehitusega.
Dokumentide sisu osas vastutuse selgemaks eristamiseks on dokumendis märgitud kõik
selle koostajad eraldi nende osade juures, mida iga koostaja koostas.
Kõik kasutatud allikmaterjalid peavad olema viidetes ära märgitud ning viitamine
teistele dokumentidele on selge ja ühtses stiilis.
Lisad
Lähteülesande lisainfo asub aadressil https://pilv.mkm.ee/s/sJySPRr4TvpyN3h