EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/20-0968 - Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.08.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c7008894-65f6-4c0f-b1b2-033f8a7cb74f
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c7008894-65f6-4c0f-b1b2-033f8a7cb74f?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Keskkonnaministeerium Meie: 04.08.2020 nr 1.4-3/798
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse
„Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja
selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” muutmine” eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Aller
Maaeluminister
Lisad:
1. Eelnõu, LK_m_eelnou_03082020.docx;
2. Seletuskiri, SK_LK_03082020.docx.
Margus Proses
625 6571
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EELNÕU
MÄÄRUS 03.08.2020
. .2020 nr …..
Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 91
„Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi
või ehitise kohta” muutmine
Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1 ning Vabariigi Valitsuse 8. mai
2001. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide
kehtestamiseks” punkti 4 alusel.
Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määrust nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja
selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” muudetakse järgmiselt:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1 ning Vabariigi Valitsuse 8. mai
2001. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide
kehtestamiseks” punkti 4 alusel.”;
2) paragrahvi 2 lõike 4 teine lause sõnastatakse järgmiselt:
„Kui loomapidaja või looma pidamisega vahetult tegeleva isiku antud esmaabi ei ole
tulemuslik, võtab loomapidaja või looma pidamisega vahetult tegelev isik viivitamata ühendust
veterinaararstiga, kes otsustab edasise tegevuse.”;
3) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lamba ja kitse pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed peavad olema sellisest
materjalist, mida on kerge puhastada ja desinfitseerida ning mis ei ole kahjulik looma tervisele.
Lamba ja kitse pidamise ruumi või ehitist, millega loom kokku puutub, ning vahendeid ja
seadmeid puhastatakse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt iga kord enne karjatatavate loomade
või uute loomade ruumi või ehitisse sissetoomist. Vajaduse korral lamba ja kitse pidamise ruum
või ehitis desinfitseeritakse.”;
4) paragrahvi 3 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Lamba ja kitse rühmas pidamise korral peab selleks ettenähtud ruumis või ehitises olema
loomal võimalik näha ja tunda teisi liigikaaslasi, välja arvatud veterinaararsti ettekirjutusel
looma tervisliku seisundi tõttu.
(4) Kui majapidamises on rohkem kui üks lammas või kits, ei tohi looma pidada üksikult nii, et
ta ei näe teisi liigikaaslasi, välja arvatud veterinaararsti ettekirjutusel looma tervisliku seisundi
tõttu.”;
5) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Võrgupingel töötav elektriseade peab olema tehniliselt töökorras ning paigaldatud lamba
ja kitse pidamise ruumi või ehitisse tootja kasutusjuhise kohaselt.”;
6) paragrahvi 4 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Lamba ja kitse ajutise lõastamise korral peab lõastamisvahend ruumis või ehitises
võimaldama loomal takistusteta süüa, juua, maha heita, lamada, üles tõusta ja sirutada.
Välitingimustes peab lõastamisvahend olema varustatud vähemalt kahe pöörliga.”;
7) paragrahvi 7 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Lamba ja kitse väliaediku suurus peab olema vähemalt 3 m2 täiskasvanud looma kohta.
(4) Lammast ja kitse ei tohi ruumis ega ehitises pidada alaliselt lõas ning tiineid lambaid ega
kitsi ei tohi pidada ühes ruumis suuremas kui 50 loomast koosnevas rühmas.”;
8) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kui majapidamises on üks lammas või kits, peetakse teda sotsiaalse kontakti eesmärgil
võimaluse korral koos mõne teise sobivasse liiki kuuluva loomaga. Nimetatud võimaluse
puudumise korral peab loomapidaja lamba või kitse tervist ja heaolu kontrollima vähemalt kaks
korda päevas.”;
9) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lammast, välja arvatud sellist lammast, kes kuulub ise villa vahetavasse tõugu, pügatakse
vähemalt kord aastas.”;
10) paragrahvi 11 lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Välitingimustes peetavale lambale ja kitsele peab olema tagatud võimalus end kaitsta
halbade ilmastikutingimuste eest. Üleujutuse ohu korral viiakse loom turvalisse piirkonda.
(6) Lammaste ja kitsede ajamiseks kasutatav koer peab olema välja õpetatud nii, et ta loomi ei
vigastaks ega põhjustaks neile üleliigset stressi.”;
11) paragrahvi 12 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Söötmise ja jootmise vahendid peavad olema paigutatud selliselt, et loomale antava sööda
ja vee saastumise ning vee jäätumise oht oleks võimalikult väike.”;
12) paragrahvi 13 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Kahe nädala vanusele tallele võib lisasöödana anda heina või muud kuivsööta.”;
13) paragrahvi 13 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Tall võõrutatakse mitte varem kui kahe kuu vanuselt või siis, kui tema kehakaal on vähemalt
15 kilogrammi.”;
14) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1Põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsioon (EÜT L 323 17.11.1978, lk 14–22);
nõukogu direktiiv 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset (EÜT L 221,
08.08.1998, lk 23–27), muudetud määrustega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.05.2003, lk 1–
35, (EL) 2017/625 (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
(EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste
eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15).”.
2
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Aller
Minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Saron
Kantsler
3
KAVAND 03.08.2020
SELETUSKIRI
maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 91
„Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” muutmine”
eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 91 „Nõuded
lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” muutmine” eelnõu (edaspidi
eelnõu) on välja töötatud loomakaitseseaduse (RT I, 13.03.2019, 16) § 3 lõike 4 punkti 1 ning
Vabariigi Valitsuse 8. mai 2001. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest
tulenevate õigusaktide kehtestamiseks” (RT I, 26.08.2015, 7.) punkti 4 alusel.
Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja
selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” (edaspidi määrus nr 91) muutmine tuleneb vajadusest
ajakohastada 2009. aastal kehtestatud lamba ja kitse pidamise nõudeid ning lahendada määruse
rakendamise käigus ilmnenud probleemid. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud lamba- ja
kitsekasvatajate (Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Eesti Tõulammaste Aretusühing, Kihnu
Maalamba Selts) viimastel aastatel tehtud muudatusettepanekutega. Muudatusettepanekud on
kirjalikult ja töögruppides läbi arutatud ning nendega arvestamine on kokku lepitud. Ettepanekuid
on põhjendatud tehnoloogia arenguga, uuemate teadusandmetega ning järelevalve käigus
ilmnenud vajadusega suurema õigusselguse järele.
Määruse nr 91 üheks koostamise eesmärgiks 2009. aastal oli vajadus kohaldada
põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni põhimõtteid Eestis. Eesti Vabariik
allkirjastas nimetatud konventsiooni 1. aprillil 2008. aastal. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud
põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni lisades „Alalise komitee soovitused
lammaste kohta” (Strasbourg, 6. november 1992) ning „Alalise komitee soovitused kitsede
kohta” (Strasbourg, 6. november 1992) toodud põhimõtteid. Konventsiooniosaliste alalise
komitee soovitused on täitmiseks kõigile konventsiooniosalistele.
Loomakaitseseadusega on kehtestatud üldised nõuded põllumajandusloomade pidamise ja
kohtlemise kohta. Määruses nr 91 on sätestatud lamba ja kitse pidamise täpsemad nõuded.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna
loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Margus Proses (625 6572,
[email protected]).
Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (625 6166,
[email protected]). Keeleliselt on eelnõu toimetanud õigusosakonna peaspetsialist Leeni
Kohal (625 6165,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga muudetakse määrust nr 91 järgmiselt.
Eelnõu punktiga 1 sõnastatakse uuesti määruse nr 91 preambul, sest preambulis osundatud
Vabariigi Valitsuse määruse pealkirja on muudetud ning seetõttu tuleb preambuli sõnastus
ajakohastada.
1
Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse nr 91 § 2 lõike 4 teise lause sõnastust selliselt, et
loomapidaja või looma pidamisega vahetult tegelev isik saaks esimese valikuna kasutada oma
oskusi anda esmaabi ja teise valikuna oleks tal võimalus konsulteerida veterinaararstiga
tänapäevase tehnoloogiavahendi vahendusel, kasutades näiteks nutitelefoni või arvutit. Looma
heaolu seisukohast võib haige looma heaolu kannatada, kui veterinaararsti pole saadaval, tal on
ootejärjekord või vajadus kaugelt tulla. Seega võivad loomale tekkida kiire veterinaararstiga
konsulteerimise võimaluse puudumisel välditavad füüsilised või vaimsed kannatused.
Muudatusega muudetakse määruse nr 91 nõue veterinaararsti kaasamise kohta loogilisemaks ja
paremini jälgitavamaks ning arusaadavamaks nii loomapidajale kui ka järelevalveametnikule.
Loomapidaja saab esmaabi eduka andmise korral kokku hoida kulusid veterinaararsti võimalikule
väljakutsele.
Kõnealuse muudatuse tegemisel on lähtutud asjaolust, et igas piirkonnas ei ole
loomapidamiskoha lähedal veterinaararsti. Veterinaararst võib olla ka hõivatud teise väljakutsega
ja ajakriitilise trauma või haigestumise korral on loomal vaja saada esmaabi võimalikult kiiresti.
Tehnoloogiavahendid lubavad tänapäeval edukalt edastada kvaliteetset pilti ning tänu
võimalusele osaleda mitmesugustel asjakohastel kursustel on loomapidajate teadmised loomade
füsioloogiast ja tervisest oluliselt paranenud. Kui esmaabi või ravivõtted ei anna tulemust, peab
loomapidaja või looma pidamisega vahetult tegelev isik viivitamata välja kutsuma veterinaararsti
asjakohase veterinaarabi andmiseks haigele loomale. Siinkohal tuleb silmas pidada, et sõna
„viivitamata” tähendab „aega viitmata”. Sellises olukorras tuleb silmas pidada karja üldist tervist
ja ka inimeste ohutust. Näiteks kiskjarünnaku korral tuleb eelkõige toimetada ohutusse kohta veel
terved loomad, tegeledes eelkõige näiteks veekogusse põgenenud loomadega, keda ähvardab
uppumisoht. Lootusetult vigastatud loom tuleb viivitamata hädatappa, et vältida looma edasisi
kannatusi. Poegimisperioodil oleks prioriteediks poegimisabi andmine mõne teise looma
kergema vigastuse ravimise ees.
Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse nr 91 § 3 lõiget 1, täpsustades nimetatud lõikes
sätestatud nõuet. Kui seni tuli loomapidamisruumi või -ehitist puhastada pärast iga loomarühma
karjast välja viimist, siis praktikas tähendas see nõue, et pärast kümne lamba müümist
sajapealisest karjast tuli nende pidamise ruum puhastada. Selline nõue tõi endaga kaasa
ebaproportsionaalseid kulutusi loomapidajale ja häiris asjatult loomi, kuna puhastamiseks
kasutatakse erinevaid masinaid. Kehtiva veeseaduse kohaselt ei tohigi väljaveetavast
sügavallapanust moodustuvat sõnnikuauna välitingimustesse viia ega laotada enne kevadise
suurvee lõppu. Kuivõrd kehtiva nõude eesmärk on tõkestada haiguste ja parasiitide levikut, siis
antakse muudatusega loomapidajale võimalus puhastada ja desinfitseerida loomapidamisruumi
või -ehitist karjatamisperioodil, kui kõik loomad on välja viidud. Seda tööd saab teha ajal, mil
lamba- ja kitsepidamises on väiksem töökoormus. Enne karjatatavate loomade või uute loomade
sissetoomist peab puhastamine ja vajadusel desinfektsioon tehtud olema. Taolise töökorralduse
puhul tekib loomapidamishoones niinimetatud isepuhastumisperiood, mille ajal haigustekitajad
hävivad. Muudatus hõlbustab loomapidaja tööd ja teeb nõude arusaadavamaks nii loomapidajale
kui ka järelevalveametnikule. Muudatuse tulemusena vähenevad oluliselt loomapidaja kulutused
puhastamisele ja desinfitseerimisele, samas paraneb aga loomade heaolu, sest neid ei häirita
võimalike tööde ja seadmetega.
Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse nr 91 § 3 lõikeid 3 ja 4 õigusselguse eesmärgil. Erinevalt
kehtivast regulatsioonist on lõike 3 uues sõnastuses selgesõnaliselt välja toodud, et nõue kehtib
lammaste ja kitsede rühmas pidamiseks ettenähtud ruumi või ehitise kohta. Lisaks on sätestatud,
et veterinaararsti ettekirjutusel võib teha erandi näiteks juhul, kui karjas on üks jäär või mõni
loom on raskelt haigestunud ning loomal oleks parem viibida rahulikult eraldi ruumis. Teatud
tingimustel ei ole ka haiget looma karjast eraldada mõistlik, sest see tekitab loomale lisastressi,
aga selle otsuse tegemisel on veterinaararstil kaalutlusõigus. Veel saab välja tuua olukorra, kus
karjatamisperioodil on loomad karjamaal, aga üks haigestunud loom jäetakse veterinaararsti
otsusega sisetingimustesse. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on tegemist rikkumisega, kui looma
2
peetakse ruumis, kus üks loom ei näe teisi. Selleks, et sätet ei oleks võimalik selliselt tõlgendada,
on kõnealune muudatus vajalik. Lõike 4 muudatusega sätestatakse, et keeld lamba või kitse
üksikult pidamise kohta nii, et ta ei näe teisi liigikaaslasi, ei kehti mitte üksnes siseruumi kohta,
vaid laieneb ka karjamaal peetavate loomade kohta, kus nad saavad ise valida, kas soovivad
omaette mäletseda või rühmana ringi liikuda. Lambad ja kitsed on karjaloomad ning karjast
eraldamine on neile erakordselt häiriv. Lamba või kitse karjast eraldamise korral (näiteks isase
looma või tiine emaslooma puhul) peab võimaldama loomal näha teisi liigikaaslasi. Ka sel juhul
on veterinaararstil õigus üksik haige loom karjast eraldada.
Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse nr 91 § 4 lõiget 2 õigusakti ajakohastamise eesmärgil.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei tohi elektriseade olla loomale kättesaadav. Loomade heaolu
eesmärgil on kasutusele võetud elektriseadmed, mis soojendavad jootureid külmal ajal ja tagavad
seega joogivee kättesaadavuse. Lisaks kasutatakse ka ammjootureid talledele piimajoogi
andmiseks. Sellest tulenevalt ei ole põhjust jätta nõuet endisel kujul kehtima. Kehtivas sõnastuses
on sätestatud nõuded elektriseadmete kohta. Tegelikult on oluline nõue, et seade peab olema
paigaldatud vastavalt tootja kasutusjuhisele ja on tehniliselt töökorras. Muud nõuded on sisuliselt
kordamine. Muudatusega võimaldatakse kasutada elektrijootureid ning tagatakse seega loomade
heaolu külmal ajal. Samuti jäetakse muudatusega välja tarbetu kasutusjuhise sisu kordamine
õigusakti sättes.
Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse nr 91 § 4 lõiget 6. Lõastamisnõudeid muudetakse
loomapidajate soovil. Loomapidajate ettepanekus on kirjeldatud olukordi, kus kahe pöörliga lõa
kasutamine on majanduslikult ebaproportsionaalne ja põhjendamatu, näiteks eri karjadest
loomade eraldamine loomanäitusel otsese kontakti vältimiseks; emaslooma lõastamine juhul, kui
ta ei luba talle imetama; innaperioodil ootamatult agressiivseks muutuva jäära lõastamine jne.
Juhul kui loom vajadusest tingitult ruumis või ehitises ajutiselt lõastatakse, siis tema heaolust
lähtuvalt peab olema tagatud, et ka tavaline pöörliteta lõõg võimaldaks loomal tunda end vabalt
ja loom peab saama mugavuse tagamiseks end liigutada. Küll aga on kahe pöörli nõue jätkuvalt
kehtiv välitingimustes lõas peetava looma puhul. Siis on olemas oht, et loomaomanik ei jälgi oma
looma piisavalt ning seetõttu võib loom ringi liikudes oma lõa selliselt kokku keerutada, et see ta
ära poob. Kahe pöörli nõuet võib mõista kui varuvarianti puhuks, kui üks neist pöörlitest mingil
põhjusel, näiteks takerdumine nööri, mehhaaniline vigastus või muu põhjus, ei tööta. Muudatus
vabastab loomapidaja kohustest hankida teadmata koguse pöörleid, millega kehtivate nõuete
kohaselt peaks olema varustatud kõik majapidamises kasutatavad lõastamisvahendid.
Eelnõu punktiga 7 muudetakse määruse nr 91 § 7 lõikeid 3 ja 4. Eestis kehtivad EL õigusest
tulenevad mahepõllumajanduslikud nõuded lammaste ja kitsede vabaõhuala suhtes on leebemad
kui määrusega nr 91 kehtestatud nõuded lammaste ja kitsede väliaediku suhtes. Muudatus tehakse
nõuete ühtlustamiseks. Põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni soovitused
lammaste ja kitsede kohta eraldi ruuminõudeid väliaedikule ei kehtesta. Kuivõrd loomakasvatajad
tegid ettepaneku vähendada väliaediku suurust, sätestatakse eelnõus kompromissina, et
väliaediku suuruse nõue kehtib täiskasvanud looma kohta. Tallede käitumist jälgides võib
täheldada, et nad hoiavad nagunii ema ligi ja leiavad mängimiseks sobiva platsi. Konventsiooni
alalise komitee soovituste nõue on üldine: „Kui kavandatakse uut lammaste pidamiskohta, tuleb
arvesse võtta kõik sellised väliskeskkonna tegurid nagu müra, valgus, vibratsioon,
atmosfääritingimused, õhusaaste ning tulekahjust ja üleujutusest tulenev oht.”. Seega ei ole
kavandatav muudatus vastuolus konventsiooni soovitustega. Küll aga hõlbustab see
loomapidajate elu, kes ei pea heal poegimisaastal talvistes tingimustes, kui maa on külmunud,
hakkama ootamatu tööna väliaedikut suuremaks ehitama. Muudatus ei mõjuta loomade heaolu.
Samuti muudetakse määruse nr 91 § 7 lõiget 4. Muudatus tehakse selleks, et viia õigusakt
vastavusse põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni alalise komitee soovitustega
lammaste kohta. Soovituste artikli 18 nõue on järgmine: „Laudas peetavate lammaste puhul
määratakse ühele loomale eraldatav ruum, kõigile loomadele ettenähtud üldpindala ja rühma
3
suurus kindlaks vastavalt lammaste vanusele, soole, suurusele ja muudele bioloogilistele
omadustele. Sulu kuju ja loomkoormus peavad võimaldama küllaldast vabadust ja piisavat
liikumist. Tuleb eriti hoolt kanda, et ei oleks tiinete uttede ülekoormust. Koos tohib pidada kuni
50 looma, et ära hoida liiga suure rühma tõttu tekkivaid omavahelisi suhtlemisprobleeme.
Arglikult toituvad loomad tuleb välja selgitada, teistest eraldada ja moodustada nende jaoks uus
väiksem rühm eraldi sulus”. Ka Eesti juhtiv kihnu maalamba kasvataja dr Ärmpalu-Idvand juhtis
tähelepanu asjaolule, et oluline on lammaste arvu, ruumi suuruse ja söödasõime pikkuse suhe, et
need oleksid piisavad ja vastavuses, mitte abstraktne loomade arv määramata suurusega ruumis.
Seega tuleb tõdeda, et kuni 50 looma koospidamise nõue peaks kehtima vaid tiinete uttede ja
kitsede puhul, kuna need loomad on tundlikumad ja vajavad rahulikumat ruumi. Muudatusega
parandatakse viga kehtiva õigusakti tekstis. Muudatus ei vähenda loomade heaolu taset.
Eelnõu punktiga 8 täiendatakse määruse nr 91 § 7 lõikega 6. Selle muudatuse eesmärk on
parandada üksikult peetava lamba või kitse heaolu, tagades loomale sotsiaalne suhtlemine, kui ei
ole võimalik pidada teist sama liiki looma. Kitsi peetakse sageli üksikult mõne eaka inimese
juures. Sellisel juhul toimub looma sotsiaalne suhtlemine inimesega. Skandinaavias on levinud,
et lammas võetakse suveks pidamisele. See on praeguseks levinud ka Eestisse. On teada, et
sellisel juhul võib lammas seltsida hobuse, laama ja isegi koeraga. Loomapidaja peab sotsiaalse
suhtlemise eesmärgil üksikuna peetava lamba või kitsega vähemalt kaks korda päevas
kontakteeruma, kontrollides tema tervist ja heaolu. Muudatus parandab loomade heaolu
ülalkirjeldatud juhtudel ehk väljaspool tööstuslikku loomakasvatust.
Eelnõu punktiga 9 muudetakse määruse nr 91 § 8 lõiget 1 selle ajakohastamiseks ja tegeliku
olukorraga vastavusse viimiseks. Eestis on hakanud viimastel aastatel levima ise villa vahetavad
ehk „no lana” lambatõud. Sellist tõugu lammast ei ole vaja pügada, kuigi villavahetusperioodil
võib ta ripneva villa tõttu üsna inetu välja näha. Eelkõige on see dorperi tõugu lammas, aga pole
võimatu, et lähiajal jõuab meile ka muid sellesarnaseid tõuge. Järelevalvetegevuses peaks
ametnik lähtuma asjaolust, kas sellise lamba tõukirjeldusse on iseeneslik villavahetus sisse
kirjutatud. Uskuma ei peaks loomaomanikku, kes väidab, et tema lammas lõpuks ikkagi villa
maha viskab. Dorperi ja teiste sarnaste tõugude omadused on saadud pikaajalise aretustegevuse
tulemusena ega mõju halvasti sellist tõugu loomade heaolule. Muudatus välistab võimaluse, et
kedagi sunnitakse ettekirjutuse kohaselt pügama sellisesse tõugu kuuluvat lammast, kelle puhul
see ei ole asjakohane.
Eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse nr 91 § 11 lõikeid 5 ja 6. Nimetatud paragrahvi lõike
5 muudatus tehakse loomakasvatajate ettepanekul parema õigusselguse huvides. Kehtiva
sõnastuse järgi peaks loomapidaja tegema kõik temast oleneva, et kaitsta looma halbade
ilmastikutingimuste eest. Sõnastus on ebaõnnestunud, sest sätte eesmärgiks on tegelikult see, et
loomapidaja peab looma kõik võimalused, et loom saaks ise varjuda sobimatute tingimuste eest.
Loomale ebasobivad tingimused on lõõskav päike, liigsed sademed, tuul koos sademetega ja
muud sellised tingimused. Varjuda peab saama kõigi eelnimetatud tingimuste eest. Selleks sobib
nii kõrgem koht karjamaal, puudesalu, põõsastik, varjualune kui ka muu koht. Siinkohal ei tohi
jätta tähelepanuta loomapidaja kohustust jätta vajaduse korral vabaks pääs
loomapidamishoonesse või toimetada loomad üleujutuse ohu korral turvalisele alale.
Määruse nr 91 § 11 lõike 6 muudatus tehakse samuti loomakasvatajate ettepanekul parema
õigusselguse huvides. Kehtiva õigusakti kohaselt pannakse loomakasvatajale kohustus tagada
lammaste ja kitsede ajamiseks kasutatava koera selline käitumine, et ta lambaid ja kitsi ei
vigastaks ega tekitaks neile stressi. Uue sõnastuse järgi ei tohiks lammaste ja kitsede ajamiseks
kasutada väljaõppeta koera, kes võiks loomi vigastada või neile stressi tekitada. Loomade
ajamisel koera kasutamise korral on mõõduka stressi tekitamine vältimatu, kuid tekitada ei tohi
liigset stressi. Vastutus selle eest, et koer sobib lammaste ja kitsede ajamiseks, jääb endiselt
loomapidajale. Muudatus peaks aitama parandada loomade heaolu, kuivõrd asjakohaste oskusteta
koer ei tohi enam lambaid ega kitsi ajada.
4
Eelnõu punktiga 11 muudetakse määruse nr 91 § 12 lõiget 4. Muudatus tehakse
loomakasvatajate ettepanekul. Kehtiva regulatsiooni kohaselt oli nõue täiesti absoluutne – vesi ei
tohi jäätuda. Paraku ei ole Eesti tingimustes võimalik seda tagada isegi elektrijooturite olemasolu
korral. Loomapidamisruumi kütta ei ole otstarbekas ega ka majanduslikult võimalik.
Loomakaitseseaduse § 3 kohaselt peab loomapidaja võimaldama vastavalt looma liigile ja eale
talle sobivas koguses sööta ja joogivett. Ühtlasi peab loomapidaja põllumajanduslooma tervist ja
heaolu kontrollima nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks. Nendest
kahest nõudest lähtuvalt peab loomade heaolu olema tagatud isegi juhul, kui tugeva külma korral
vesi korraks jäätub. Vee jäätumise korral peab loomapidaja rakendama asjakohaseid meetmeid,
et jootmissüsteem taas töökorda saada, või tagama ajutise käsitsi jootmise. Muudatus ei mõjuta
oluliselt loomade heaolu.
Eelnõu punktiga 12 muudetakse määruse nr 91 § 13 lõike 3 esimest lauset. Muudatuse eesmärk
on jätta määrusest nr 91 välja korduv nõue. Nimelt kordab muudetav säte § 12 lõike 3 teist lauset
– pidev ligipääs puhtale veele peab loomale olema tagatud alates esimesest elunädalast.
Õigusselguse huvides ei ole vaja korrata sama nõuet ühe õigusakti erinevates sätetes. Muudatus
ei halvenda ega paranda loomade heaolu.
Eelnõu punktiga 13 muudetakse määruse nr 91 § 13 lõike 4 esimest lauset eesmärgiga viia see
vastavusse üldlevinud praktikaga nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Kehtiva regulatsiooni kohaselt
tuleks tall võõrutada mitte varem kui kolme kuni nelja kuu vanuselt. Praktikas võõrutatakse ema
poolt hüljatud talled nende tervise ja juurdekasvu huvides juba alates kahe kuu vanusest. Sama
kehtib piimalammaste tallede kohta, kes võõrutatakse varakult majanduslikel kaalutlustel.
Usaldusväärseid teadusandmeid ühtse võõrutusvanuse kehtestamiseks pole. Võõrutamine
põhineb suures osas kogemusel ja seda tegevust mõjutavad talle sünniaeg, lambatõu eripärad,
lisasööda andmine, talle päevane juurdekasv, karjamaa taimestiku kasv ja muud tegurid. Selge on
see, et kehtiva võõrutusaja vahemiku puhul ei ole arvestatud kõiki asjaolusid ja tegelikku
praktikat. Näiteks Soome ja Suurbritannia asjaomased õigusaktid on jätnud tallede võõrutusaja
üldse reguleerimata. Loomapidajate ettepanekute kohaselt ei tohiks võõrutamisel arvestada mitte
ainult talle vanust, vaid ka kehakaalu, sest see annab oluliselt parema teabe looma arengust ja
tervislikust seisundist. 15-kilogrammine lamba- või kitsetall on piisavalt iseseisev, et omastada
eluks vajalikke aineid karjamaa rohust või loomapidaja antavast lisasöödast. Ka on suures osas
tegemist isereguleeruva süsteemiga, kus utt ise kas laseb või ei lase talle imema. Muudatuse
eesmärk on muuta nõuded paindlikumaks ning viia need vastavusse tegeliku olukorraga.
Eelnõu punktiga 14 ajakohastatakse määruse nr 91 normitehniline märkus. Normitehnilist
märkust täiendatakse viidetega määrustele, millega on muudetud nõukogu direktiivi 98/58/EÜ,
mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset. Lisatakse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivile (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna
teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15).
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõus tehtavad muudatused ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega. Muudatused on
kooskõlas põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni (EÜT L 323, 17.11.1978, lk 14–
22) ja nõukogu direktiiviga 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset (EÜT L 221,
08.08.1998, lk 23–27).
4. Määruse mõjud
Määruse kehtestamisega kaasneb väheoluline mõju majandusele. Mõju sihtrühm on
loomapidajad, kes tegelevad lammaste ja kitsede pidamisega. Organisatsioonidesse on
5
koondunud 241 lamba- ja kitsepidajat. Neile lisaks veel suurema või vähema karjaga lamba- ja
kitsepidajad, kes organisatsioonide töös ei osale.
Sihtrühmadega seotud sotsiaalne mõju, sealhulgas mõju tervisele, toiduohutusele, tööhõivele ja
muule, ning mõju keskkonnale hinnanguliselt puudub. Ka ei mõjuta määruse muudatus
piirkondlikku töökorraldust ega kohalike omavalitsuste tööd.
Kaasnev mõju: eelnõuga tehtavad muudatused aitavad lahendada määruse rakendamisel
ilmnenud probleeme ja parandada nõuete õigusselgust, mis on eriti oluline järelevalve
teostamisel. Eelnõus on arvestatud asjaoluga, et tehnoloogia ja tootmisskeemid on muutunud
alates lamba- ja kitsepidamise nõuete kehtestamisest 2009. aastal. Eelnõus sätestatud muudatused
hõlbustavad loomapidaja igapäevaseid tegevusi. Majanduslik mõju on väheoluline, sest määrus
ei mõjuta oluliselt loomapidajate kohustusi – tehnoloogiliste protsesside lihtsustamine ja
leebemad ruuminõuded toovad loomapidajatele kaasa vähest lisatulu. Põllumajandusloomade
kaitse Euroopa konventsiooni alalise komitee soovituste sätetest lähtuvalt tehtud muudatustega
ühtlustatakse nõudeid Euroopas kehtivate asjaomaste nõuetega ning tagatakse seega
loomapidajatele parem konkurentsivõime.
Eelnimetatud mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike. Kuna määruse
rakendamisega eeldatavasti ei kaasne olulisi mõjusid, ei ole vajadust koostada Vabariigi Valitsuse
22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” § 65 lõike 2
kohast mõjude analüüsi aruannet.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too endaga kaasa lisategevusi avalikule sektorile. Määruse
rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarvest, samuti ei kaasne määruse rakendamisega
tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile,
Veterinaar- ja Toiduametile, Eesti Loomaarstide Ühingule, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate
Liidule, Eesti Tõulammaste Aretusühingule, Kihnu Maalamba Seltsile ja Eesti Loomakaitse
Seltsile. Eelnõu ei esitata avalikule konsultatsioonile.
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile
ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
Kuna eelnõu sisaldab toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses tehnilisi norme, teavitatakse
sama seaduse § 43 lõike 1 kohaselt sellistest normidest Euroopa Komisjoni ja Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriike. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2010. a määruse nr 140
„Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse
osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine” § 3 lõike
1 kohaselt on Eesti Vabariigis teavitamist koordineerivaks asutuseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium. Eelnõu edastatakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile edasiseks menetlemiseks.
6
Saatja: Riina Piliste </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=b756d48b066642bf9c6e8d2c4c018c69-Riina Piliste>
Saaja: '
[email protected]'
Teema: eelnõu kooskõlastamine
Tere!
Maaeluministeerium esitas kooskõlastamiseks „Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ muutmise eelnõu. Meil ei ole eelnõu kohta märkusi ja kooskõlastame vaikimisi.
Lugupidamisega,
Riina Piliste
Toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik
6256420