MÄÄRUS
03.08.2020 nr 46
Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise
põhimõtted
Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 391 lõike 5, § 59 lõike 4 ja § 611 lõike 6 alusel.
§ 1. Tervisekahjustusest või surmast tulenevate nõuete hüvitamise tagatis
(1) Tagatise piisavuse hindamiseks laevapere liikme kutsehaigestumisest või tööõnnetusest
põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamiseks kontrollib
Veeteede Amet, kas reederil on laeva osas sõlmitud vastav vastutuskindlustusleping või on olemas
muu rahaline tagatis.
(2) Tagatis laevapere liikme kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse
või surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamiseks loetakse piisavaks, kui laev on kindlustatud
vastutuskindlustuslepingu alusel, mis hõlmab laevapere liikmetele kutsehaigestumisest ja
tööõnnetusest tulenevast tervisekahjustusest või surmast põhjustatud kulude hüvitamist.
(3) Kui kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud
lepingulised nõuded on tagatud muu kui lõikes 2 nimetatud tagatise alusel, loetakse piisavaks
tagatis, mis katab kõikide laevapere liikmete meretöölepingutest või kollektiivlepingutest
tulenevate kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud
lepinguliste nõuete täitmise.
§ 2. Kojusõidu korraldamise kulude hüvitamise tagatis
(1) Tagatise piisavuse hindamiseks kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks kontrollib
Veeteede Amet, kas reederil on laeva osas sõlmitud vastav vastutuskindlustusleping või on olemas
muu rahaline tagatis.
(2) Tagatis kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks loetakse piisavaks, kui laev on
kindlustatud vastutuskindlustuslepingu alusel, mis hõlmab laevapere liikmetele kojusõidu kulude
hüvitamist.
(3) Kui laevapere liikme kojusõidu kulud on tagatud muu kui lõikes 2 nimetatud tagatise alusel,
loetakse piisavaks tagatis, mis katab kõikide laevapere liikmete kojusõidu kulud. Eeldatakse, et
piisav on tagatis, mille suuruseks on vähemalt 6000 eurot laevapere liikme kohta.
2
§ 3. Laevapere liikme hülgamise korral kulude hüvitamise tagatis
(1) Tagatise piisavuse hindamiseks laevapere liikme hülgamise korral kontrollib Veeteede Amet,
kas reederil on laeva osas sõlmitud vastav vastutuskindlustusleping või on olemas muu rahaline
tagatis.
(2) Tagatis laevapere liikme hülgamise korral loetakse piisavaks, kui laev on kindlustatud
vastutuskindlustuslepingu alusel, mis hõlmab laevapere liikmele hülgamisest põhjustatud kulude
hüvitamist.
(3) Kui laevapere liikme hülgamise kulud on tagatud muu kui lõikes 2 nimetatud tagatise alusel,
loetakse piisavaks tagatis, mis katab kõikide laevapere liikmete hülgamisest põhjustatud kulud.
Eeldatakse, et piisav on tagatis, mille suuruseks on vähemalt 25 000 eurot laevapere liikme kohta.
§ 4. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 56 „Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse
arvutamise põhimõtted“ tunnistatakse kehtetuks.
1
Nõukogu direktiiv (EL) 2018/131, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja
Euroopa Liidu Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud kokkulepet muuta direktiivi
2009/13/EÜ kooskõlas 2006. aasta meretöönormide konventsiooni 2014. aasta muudatustega,
mille Rahvusvaheline Töökonverents kiitis heaks 11. juunil 2014 (ELT L 22, 26.01.2018, lk 28–
33).
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
20.07.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse
arvutamise põhimõtted“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 391 lõike 5, § 59 lõike 4 ja § 611 lõike 6 alusel.
Meretöö seaduse kohaselt peavad reederil olema tagatised laevapere liikme meretöölepingust
või kollektiivlepingust tulenevate kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud
tervisekahjustuse või surmaga seotud lepinguliste nõuete, kojusõidu korraldamise kulude ning
hülgamise kulude hüvitamiseks. Määruses nähakse ette nimetatud tagatiste piisavuse hindamise
põhimõtted. Kui laev on kindlustatud vastutuskindlustuse lepinguga, piisab reederil üksnes
vastutuskindlustuse poliisi esitamisest, kust nähtub, et kõik need nõuded on hõlmatud. Juhul
kui tegemist on muud liiki tagatisega, kontrollib Veeteede Amet, kas arvestades laevapere
liikmete arvu ja nende meretöölepingus või kollektiivlepingus kokkulepitud tingimusi, on
tagatis piisav. Tagatiste piisavust hindab Veeteede Amet eelkõige laevapere liikme töö- ja
elamistingimuste ülevaatuse käigus.
Määrus on seotud meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seadusega (RT I,
03.01.2020, 1). Nimetatud seadusega võeti Eesti õigusesse üle Rahvusvahelise
Tööorganisatsioon (ILO) meretöö konventsiooni 2014. a ja 2016. a muudatused. Meretöö
konventsiooni muudatuste ratifitseerimine toimus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö
konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. aasta muudatuste ratifitseerimise seadusega (RT II,
17.12.2019, 2). Meretöö konventsiooni 2014. a muudatused on Euroopa Liidu õigusesse üle
võetud nõukogu direktiiviga (EL) 2018/131, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse
Reederite Ühingu ja Euroopa Liidu Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud
kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas 2006. aasta meretöönormide konventsiooni
2014. aasta muudatustega, mille Rahvusvaheline Töökonverents kiitis heaks 11. juunil 2014
(ELT L 22, 26.1.2018, lk 28-33) (edaspidi direktiiv (EL) 2018/131).
Kuivõrd direktiiv (EL) 2018/131 tähtaegse ülevõtmata jätmise tõttu on Euroopa Komisjon
27.05.2020 kirjaga teavitanud Eesti suhtes algatatud rikkumismenetlus nr 2020/0169, on
tegemist kiireloomulise eelnõuga.
Määrusega tunnistatakse kehtetuks majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus
„Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted“, mis hetkel käsitleb vaid
reederi poolt laevapere liikme kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks ette nähtud tagatise
piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtteid.
Eelnõu on valmistanud ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja
merendusosakonna merendustalituse juhataja Katrin Andre (tel 6397 641; e-post:
[email protected]) ja peaspetsialist Reet Laos (tel 6256 334; e-post:
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel: 625 6360, e-post:
[email protected]).
Keeletoimetuse tegi Katrin Andre.
1
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist ja normitehnilisest märkusest.
Määruse reguleerimisalasse kuuluvad järgmised tagatised:
1) meretöö seaduse (edaspidi MTööS) §-s 391 sätestatud tagatis laevapere liikme
meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenevate kutsehaigestumisest või tööõnnetusest
põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamiseks;
2) MTööS §-s 59 sätestatud tagatis laevapere liikme kojusõidu korraldamise kulude
hüvitamiseks;
3) MTööS §-s 611 sätestatud tagatis laevapere liikme hülgamise korral kulude hüvitamiseks.
MTööS §-des 391, 59 ja 611 sätestatud tagatiste olemasolu kontrollib Veeteede Amet eelkõige
meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) §-s 1114 sätestatud laevapere liikme töö- ja
elamistingimuste ülevaatuse (edaspidi ülevaatus) käigus. Pärast ülevaatuse edukat läbimist saab
reederile väljastada meretöötunnistuse (MSOS § 1113 lõige 3). Meretöötunnistuseks on meretöö
konventsiooni nõuete kohane meretöötunnistus, mille juurde kuulub meretöönõuetele vastavuse
deklaratsioon (MSOS § 1113 lõige 1 punkt 1).
Vastavalt MSOS § 1114 lõigetele 2 ja 3 liigitatakse ülevaatused järgmiselt:
1) esmane ülevaatus, mis tehakse enne meretöötunnistuse väljastamist;
2) vahepealne ülevaatus meretöötunnistuse kehtivuse kinnitamiseks, mis tehakse
meretöötunnistuse kehtivuse teisel või kolmandal aastal;
3) täisülevaatus, mis tehakse iga viie aasta tagant meretöötunnistuse uuendamiseks;
4) reederi taotlusel ülevaatus ajutise meretöötunnistuse väljastamiseks;
5) meretöötunnistuse kehtivuse ajal lisaülevaatuse, mille ulatuse ja tegemise aja määrab
Veeteede Amet, konsulteerides enne reederiga.
Eelnõu § 1 lõikes 1 nähakse ette, et kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud
tervisekahjustusest või surmast tulenevate lepinguliste nõuete hüvitamise tagatise piisavuse
hindamiseks kontrollib Veeteede Amet, kas laeval on vastutuskindlustusleping või mõni muu
rahaline tagatis. Eelnõu § 2 lõikes 1 ja § 3 lõikes 1 on analoogsed sätted vastavalt kojusõidu
korraldamise kulude ja hülgamise korral kulude hüvitamise tagatise kohta. Ülalpool on
täpsemalt selgitatud, et Veeteede Amet kontrollib tagatiste olemasolu ülevaatuse käigus.
Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt loetakse tagatis piisavaks, kui laev on kindlustatud
vastutuskindlustuslepingu alusel, mis hõlmab laevapere liikmele tööõnnetusest ja
kutsehaigestumisest tulenevast tervisekahjustusest või surmast põhjustatud kulude hüvitamist.
Eelnõu § 2 lõikes 2 ja § 3 lõikes 2 on analoogsed sätted vastavalt kojusõidu korraldamise
kulude ja hülgamise korral kulude hüvitamise tagatise kohta.
Praktikas pakuvad laevakindlustust peamiselt laevaomanike vastastikuse vastutuse
kindlustusseltsid (P&I Clubs), mis moodustavad rahvusvahelise klubide grupi (International
Group of P&I Clubs). Märkimisväärne osa maailma kommertslaevastikust (umbes 95%), sh
kõik välisvetes sõitvad Eesti lippu kandvad reisi- ja kalalaevad, omab grupi kindlustusseltside
või selle põhimõtte alusel tegutsevate seltside kindlustuskatet. Klubide sõlmitavate
vastutuskindlustuslepingute standardtingimused näevad ette peamisi praktikas esinevad
juhtumeid, mis on kaetud laeva kindlustussummaga. P&I kindlustusseltsid on arvestanud
2
meretöö konventsiooni sätetega, mis näevad ette teatud kulude hüvitamise, ning on lisanud
vastavad viited konventsiooni sätetele oma lepingutingimustesse1.
P&I kindlustusseltside kindlustuskate ei erista erinevaid kindlustusjuhtumeid – laev
kindlustatakse üldise kogusumma ulatuses, mis katab kõik võimalikud riskid (kogusumma
suurus on üldjuhul mitukümmend miljonit eurot). Seetõttu ei ole sellise kindlustuskatte
olemasolul eelnõus eraldi piirmäärade väljatoomine vajalik ega otstarbekas.
Eelnõu § 1 lõikes 3, § 2 lõikes 3 ja § 3 lõikes 3 on ette nähtud reederi tagatise hindamise
kriteeriumid juhul, kui tegemist ei ole vastutuskindlustuslepingu vaid mõne muu tagatisega (nt
makse- või pangagarantii võlaõigusseaduse § 155 tähenduses). Nagu eespool märgitud, on
selline tagatise vorm praktikas äärmiselt erandlik ning laevaomanikule ebaotstarbekas. Sellist
liiki kindlustuskatet ei ole rakendatud ühelegi Eesti lipu all sõitvale laevale.
Kui reederil ei ole vastutuskindlustuslepingut, siis eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt on
kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustusest või surmaga seotud
lepinguliste nõuete hüvitamise tagatis piisav, kui see katab kõikide laevapere liikmete
meretöölepingutest või kollektiivlepingutest tulenevate kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest
põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepinguliste nõuete täitmise. Tagatise suuruse
arvutamisel on oluline, et laevapere liikmete tervisekahjustuse või surma korral oleks võimalik
hüvitada kõigi laevapere liikmetega seotud kulutused. Kuna tagatise piisavust hindab Veeteede
Amet, on tal MTööS § 391 lõike 4 kohaselt õigus nõuda reederilt laevapere liikmete
meretöölepinguid või kolletiivlepinguid, kust nähtuvad andmed, mille põhjal kujuneb laevapere
liikmele tasumisele kuuluvate nõuete suurus. Kuna iga laevapere liikme puhul on see summa
erinev, siis peab Veeteede Amet saama kontrollida, et reederi tagatis on kõikide nõuete
hüvitamiseks piisav. Meretöölepingu kirjalikus dokumendis peab olema viide reederi
pakutavatele tervise- ja sotsiaalkaitse tagatistele, sealhulgas hüvitistele seoses tööga seotud
haiguse, tööõnnetusest põhjustatud vigastuse või surmaga (MTööS § 9 punkt 4).
Eelnõu § 2 lõige 3 on üle võetud kehtiva määruse § 2 lõikest 2. Kui reederil ei ole
vastutuskindlustuslepingut, siis eelnõu § 2 lõike 3 kohaselt peab kojusõidu korraldamise kulude
hüvitamise tagatis katma kõikide laevapere liikmete kojusõidu kulud. MTööS § 56 lõike 1
kohaselt peab reeder korraldama laevapere liikme kojusõidu, kas Eesti Vabariigi
territooriumile, meretöölepingu sõlmimise kohta, kollektiivlepinguga kokkulepitud kohta või
laevapere liikme elukohariiki, kuid pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Eeldatakse, et piisav
on kojusõidu kulude hüvitamise tagatis, mille suuruseks ühe laevapere liikme kohta on
vähemalt 6000 eurot. Selle juures on arvestatud nii lennupiletite kõrgema võimaliku
maksumusega (mis võivad ulatuda kuni 2500 euroni), samuti reisi pikkusest tingitud toidu- ja
majutuskuludega.
Kui reederil ei ole vastutuskindlustuslepingut, siis eelnõu § 3 lõikes 3 kohaselt peab laevapere
hülgamise korral kulude hüvitamise tagatis katma kõigi laevapere liikmete hülgamisest
põhjustatud kulud. MTööS § 611 lõike 5 kohaselt on tagatise suuruse arvutamise aluseks
laevapere liikmete arv ametikohtade järgi ja sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud reederi
kohustuste täitmiseks vajalikud eeldatavad kulutused. Tagatise suuruse arvutamisel on oluline,
et hülgamise korral oleks võimalik hüvitada kõigi laevapere liikmetega seotud kulutused,
1
Näidised P&I klubide kindlustustõendite kohta:
https://www.skuld.com/contentassets/68db1f7546a443028ddc7a4d23566cad/mlc_extension_clause_2016_an
nexes_1-4.pdf
http://www.gard.no/Content/22463761/MLC%20Certificate%20templates.pdf
3
mistõttu on oluline laeval töötavate laevapere liikmete arv. MTööS § 611 lõike 3 kohaselt peab
tagatis olema piisav järgmiste kulude katmiseks: laevapere liikme nelja kuu töötasu ja muud
tasud, mida laevapere liikmel on meretöölepingu või kollektiivlepingu alusel õigus reederilt
saada; laevapere liikme mõistlikud kulud, sealhulgas §-des 56–58 nimetatud kojusõidu
transpordi, toidu- ja majutuskulud ning kulud meditsiiniabile) laevapere liikmele esmavajaliku
tagamise kulud, sealhulgas kulud piisavale toidule, vajaduse korral riietele, majutusele,
joogiveele, hädavajalikule kütusele laeva pardal ellujäämiseks ja vajalikule meditsiiniabile ning
muud mõistlikud kulud kuni laevapere liikme koju jõudmiseni. Eeldatakse, et piisav on tagatis,
kui iga laevapere liikme kohta on arvestuslikuks tagatiseks 25 000 eurot. Juhtkonna ja
reakoosseisu puhul peaks tagatis tulenevalt sissetulekute erinevusest olema erinev, kuid 25 000
eurot on keskmine arvestuslik suurus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas nõukogu direktiiviga 2009/13/EÜ, millega rakendatakse Euroopa
Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu
(ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse
direktiivi 1999/63/EÜ. Selle direktiiviga võeti Euroopa Liidu õigusesse üle rahvusvaheline
meretöö konventsioon, mille eeskiri 2.5 ja standard A2.5 reguleerivad meremehe tagasisõitu
kodumaale.
Eelnõu on kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/131, millega võeti Euroopa Liidu õigusesse üle
rahvusvaheline meretöö konventsiooni 2014. a muudatused, millega täiendati konventsiooni
standarditega A2.5.2 ja A4.2.2. ning täiendati standardit A4.2.1. Direktiivi (EL) 2018/131 ja
Eesti õiguse vastavustabel on esitatud meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisana.2 Direktiivile on viidatud määruse normitehnilises märkuses.
4. Määruse mõjud
Määruse kehtestamisega ei kaasne täiendavaid mõjusid. Kaasnevad mõjud on kirjeldatud
meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse ning Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. aasta muudatuste
ratifitseerimise seaduse seletuskirjades3.
Sisulisi mõjusid määrusega ei kaasne, kuivõrd kõik Eesti lipu all sõitvad laevad, mis kuuluvad
meretöö seaduse kohaldamisalasse ning millel peab olema meretöötunnistus, omavad P&I
vastutuskindlustuskatet. Laevu, millel selline kindlustus puudub, Eesti lipu all ei sõida. P&I
kindlustusseltsid on otseselt arvestanud meretöö konventsiooni sätetega, mis näevad ette
2
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/01895a95-f60d-4ace-b714-
7a1b4c7b0061/Meret%C3%B6%C3%B6%20seaduse%20ja%20meres%C3%B5iduohutuse%20seaduse%20muut
mise%20seadus
3
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/01895a95-f60d-4ace-b714-
7a1b4c7b0061/Meret%C3%B6%C3%B6%20seaduse%20ja%20meres%C3%B5iduohutuse%20seaduse%20muut
mise%20seadus
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/68ad9702-00f8-41ed-8281-
62f633f424d7/Rahvusvahelise%20T%C3%B6%C3%B6organisatsiooni%20meret%C3%B6%C3%B6%20konventsio
oni%20koodeksi%202014.%20ja%202016.%20aasta%20muudatuste%20ratifitseerimise%20seadus
4
laevapere liikme repatrieerimise ja hülgamise ning tervisekahjustustest ja surmast põhjustatud
kulude hüvitamise ning lisanud vastavad viited konventsioonile oma lepingutingimustesse.
Kuna Veeteede Amet pädeva asutusena kontrollib reederi tagatiste olemasolu ka kehtivate
õigusaktide (meresõiduohutuse seadus, kaubandusliku meresõidu seadus) alusel, ei tekita
vastavate andmete läbivaatamine täiendavat töökoormust.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi ega tulusid. Samuti ei kaasne
määruse rakendamisega täiendavaid tegevusi.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Sotsiaalministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule (eelnõu toimiku
number 20-0854). Sotsiaalministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, arvamusi eelnõule ei
laekunud.
5